KOOL JA KODU 7

Poistenädal

II veerand algas poistenä-dala üritustega ja isadepäeva tähistamisega. Poistenädala põhisündmuseks oli õhtu isa-dega. 1.-3.klassi lastel ja isadel oli vaja näidata nii mõttete-gevuse aktiivsust kui käeosa-vust. Üheskoos lahendati eri-nevaid tähelepanuülesandeid, meisterdati paberlennukeid ja visati nendega täpsust, vas-tati meie kooli puudutavatele viktoriini¬küsimustele ning siis kui olid mängud ainult lastele, said isad omavahel niisama juttu ka puhuda.

1.-4.klassile oli poistenä-dalal külla kutsutud lasteteater Sõber, kelle etendus kandis pealkirja “Hiirte pidu”. Lugu oli hiireperest, kus emal ja isal ei ol-nud hiirepoisi jaoks sugugi aega. Kui nad aga otsustasid üksteist aidata ja asju ühiselt teha, siis selgus, et tegelikult jääb neil aega ka lihtsalt koos lõbusalt aega veeta. Nii jõudsidki nad otsusele, et igal päeval teevad nad midagi kogu perega koos.

Noormeestele tutvustati me-hiseid ameteid – politseinik, tuletõrjuja, sõjaväelane. Teisi-päeval, 6. novembril kohtusid noormehed Päästeameti en-netusspetsialisti Tõnu Varega, kes tutvustas päästeameti töid ja tegemisi ning rääkis tuletõr-juja huvitavast ja riskantsest tööst. Tõnu Vare tutvustas ka tuletõrjujatele seatud füüsilisi norme, mis tuleb täita asudes seda ametit õppima või selles ametis töötama.

Kolmapäeval, 7. novemb-ril kohtusid 3.-12.kl poisid ja noormehed Kaitseväe endise peainspektori kolonelleitnant Einar Laignaga, kes lisaks oma põhitööle teeb hobikorras ka sepatööd. Hr Laigna rääkis poistele kodumaast ja austusest iseenda ja teiste vastu; poisid said katsuda ka tema sepistatud mõõkasid..

Neljapäeva õhtul toimus gümnaasiumi aulas kohvik-klu-biõhtu, kuhu olid oodatud 4.-12. Kl õpilased koos isadega. Õhtut alustati luulekavaga mida ilmes-tas slaidishow ja taustamuusika. Isadepäeva kombestikust tegi lühiülevaate 12. klassi noormees Veiko Porkanen. Õhtu jätkus väikese kontserdiga, kus esine-sid poistekoor, muusikaklassi õpilased, kooli laulukonkursi ja mini playback show parimad esinejad.

Pärast kontserti toimus meeskondade vahel viktoriin isadepäeva kombestiku teemal ja siis sai selgeks, kas isad ikka kuulasid hoolega Veiko poolt edastatud infot isadepäeva koh-ta. Isadel tuli ka väike luuletus valmis teha. Tublisid võistkondi oli palju, kuid kõige paremaks osutus Toomase laudkond, kes kirjutas alljärgneva luuletuse:

Kallis isa, oled visa,vahel teed sa palju kisa,siis kui kahe koju toon,kehvad on siis minu lood.Aga kui on kotis viis, pika pai mul teed sa siis!Niikaua, kui žürii viktoriini

tulemusi kontrollis, mängisid isad ja lapsed ühismänge. Pärast seda toimus parimate võistkon-dade autasustamine ja võist-konnad kandsid ette omatehtud luuletused. Oli tore õhtu nii lastele kui ka isadele. Täname kõiki kohaletulnud isasid, kes võtsid vaevaks tulla pärast tööd koos oma lastega meeldivalt aega veetma.

Mardipäev

Seekord tegid meie mardi-päeva väga lõbusaks 1. klasside mardisandid, kes külastasid oma suuri sõpru 12. klassist ning mitmeid teisigi klasse. Vah-vaid mardilaule ja -tantse ning uhkeid kostüüme võis näha-kuulda ka õpetajatetoas ning raamatukogus. Idee algatajateks ja teostajateks olid 1.klasside õpetajad Anneli Ruul, Pille Martsik ja Enna Kolk.

Matemaatikanädal

Novembrikuu kolmandal nädalal toimus matemaatikanä-dal. Matemaatikaõpetajate eest-vedamisel korraldati viktoriin, selgitati välja parim peast ar-vutaja, nutikas nuputaja, arukas arutleja ja mõistlik mõtleja.

Luulekonkurss

Viimasel novembrikuu nä-dalal toimusid luulekonkursid nii põhikooli kui ka gümnaasiu-mi õpilastele. Esikoha saavutas põhikooli astmes Linda Maisvä-li, II koha Silvia Student ja III koha Eno Lints. Anti välja ka eripreemiad – Elina Ridal, Ere Raadik ja Martti Orr. Vanema astme luulekonkursi võitis Kertu Nool, kelle ettekanne pani kuu-lajad mõtlema. II koha saavutas Kristiina Viira ja III koht läks Marko Millerile. Eripreemia-ga tunnustati omaloominguga esinenud Toomas Pikkmaad ja Tuuli Kaeramaad.

Maakondlik vokaalan-samblite konkurss

Põltsamaa Ühisgümnaasiu-mi laululapsed esinesid edu-kalt maakonna laulukonkursil. 8.detsembril toimus Tormas 14. korda Jõgeva maakonna koolinoorte vokaalansamblite konkurss. 20 ansambli hulgas oli võistlemas ka 5 ansamblit

Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Meie kooli laululapsed olid väga tublid ja tõid koju palju auhinnalisi kohti:

3.-.4. kl tütarlaste ansambel – I-II koht, juhendaja õp. Meeli Nõmme

5.-6. kl poisteansambel - I koht, juhendaja õp. Meeli Nõmme

7.-8. kl tütarlaste ansambel – I koht, juhendaja õp. Hille Martin

Gümnaasiumi neidude an-sambel – I koht, juhendaja õp. Meeli Nõmme

Gümnaasiumi segaansambel – III koht, juhendaja õp. Hille Martin

Veel kord sai tõestust, et Põltsamaa ÜG-s on muusikate-gemine kõrgel tasemel. Kiidu-väärt on õpetajate töö õpilastega ja laste tahe laulda.

Jõuluaeg

Teist veerandit ei kutsuta as-jata jõuluveerandiks, sest see on aeg, mil hakatakse hoolega jõu-luettevalmistusi tegema. Esmalt tõime me majja jõulumeeleolu erinevate kaunistustega, mida aitasid usinalt teha nii klassiju-hatajad kui lapsed ise. Kui nüüd Lille tn majas ringi käia, siis võib ainult vaadata ja imestada, kui vahvaid asju on välja mõtel-dud. Kunstiõpetaja Siiri Kõrva eestvedamisel kaunistasid õpila-sed ka Veski tn koolimaja aknad ja ruumid. Suur tänu kõikidele vaevanägijatele.

30. novembril, kui õues oli kaunis talveilm ja akna taga olid puud lumeehteis, süütas direktor Aimar Arula jõulukuu avamishommikul küünla ja kuulutas välja jõulurahu. Li-saks sellele esinesid õpilastele kaunite talve- ja jõululauludega muusikaklassi õpetajad Triin Norman ja Reigo Tõnisson. See kõik tekitas tõelise jõuluootuse tunde. Kahjuks lund kauaks ei jätkunud ja ilm muutus mõne päeva jooksul tõeliselt sügise-seks. Kuid ega see sega jõulude ettevalmistusi. Veski tn aula oli iga päev hõivatud. Õpilased valmistusid tantsuvõistluseks, jõulupidudeks ja kooli aastapäe-va tähistamiseks.

Kolmapäeval, 19. detsembril toimusid põhikooli jõuluhom-mikud, kus 9e klassi õpilased

etendasid jõulunäidendit „Tähe-sära”, esinesid lauluansamblid ja lapsi külastas ka jõuluvana, kes jagas kommipakke, need oli lastele saatnud kodukoha vallad ja linn.

Kogu teise veerandi jooksul käis usin ettevalmistus jõulupi-dudeks ka Lille tn koolimajas. Esmalt ideede genereerimine, siis kava kokkupanemine, et-teastete õppimine-harjutamine, läbirääkimised jõuluvanaga ning veel sada pisiasja, mis jõulupeo õnnestumiseks on vaja korda ajada. Seekord kannab 1.-2. klassi jõulupidu pealkirja “Leevike Leelo jõulukalender”, 3.-4. klassi jõulupidu “Talve võlumaa” ning 5.-6. klassi jõu-lupidu “Jõuluajakiri”. Vastavalt pealkirjale on kokku pandud peo sisu ning see üheks tervi-kuks liidetud. Jõulupidu on see koht, kus saavad lapsed näidata huviringides õpitut, samas val-mistavad klassijuhatajad ette ka sellised etteasted, kus kogu klas-si lapsed osaleda saavad, nii et iga laps saab oma oskusi näidata ja esinemisrõõmu kogeda.

Veerandi viimane päev on Põltsamaa ÜG õpilastele tradit-siooniline, sest õpilased kogune-vad jõulukontserdile kirikusse. Kontserdi annavad oma kooli laululapsed ja toimub ühislaul-mine . 11a klassi õpilased olid veerandi jooksul selgeks õppi-nud jõuluetenduse, mille nad ka koolimajas gümnaasiumastme õpilastele ette kandsid. Veerandi viimases klassijuhatajatunnis sai iga õpilane vastavalt oma tehtud jõupingutustele hindelise tunnistuse.

Kooli aastapäev

Sellel aastal täitub Põltsa-maa Ühisgümnaasiumil 90. aas-tat nii nagu ka Eesti Vabariigil. Seoses sellega toimusid koolis mitmed üritused.

17. detsembri hommikul kell 8.00 kogunes kogu kooli kollektiiv õue kooli peaukse juurde aastapäeva aktusele. Ak-tuse avas direktor Aimar Arula. Järgmisena toimus tõrvikutega teatejooks. Pärast teatejooksu rivistusid kõik klassid üles rong-käiguks, et marssida läbi linna. Linnavalitsuse hoone juures tehti peatus, kus sõna tervituseks ja õnnitlusteks sai Põltsamaa

linnapea härra Jaan Aiaots. Edasi liikus rongkäik esimese Põltsamaa Reaalgümnaasiumi hoone juurde (endine Toidu Topi hoone) ja sealt juba kooli juurde tagasi. Klassis ootas lapsi Põltsamaa linnavalitsuse poolt saadetud kommipakk. Kell üks jätkus päev ajalookonverentsiga vanema astme õpilastele. Põltsa-maa kooli ajaloost ja oma mä-lestustest rääkis kooli vilistlane Helmut Piirimäe. Pärast vestlust said õpilased vaadata kroonika ringvaateid Järva-Jaani Tuletõr-je Seltsi rändkino poolt.

Neljapäeval, 20. detsemb-ril toimus kooli aastapäevale

pühendatud pidulik õhtu, mis oli ühtlasi ka gümnaasiumiast-me õpilaste ja kooli töötajate jõulupidu. Õhtul osalesid kü-lalised nii lähedalt kui kaugelt. Gümnaasiumi õpilased ja õpeta-jaskond nautisid koos toredaid etteasteid ja keerutasid jalga ansamblimuusika saatel.

Parimad jõulusoovid õpi-

lastele, kooli kollektiivile ja kodudesse!

Rahu ja rõõmu südamesse jõuluajaks ja uueks aastaks!

huvijuhid Sirje Ange ja Mariin Sirk

Huvitegevus jõuluveerandil sõnas ja pildis

Lasteteater Sõber “Hiirte pidu”.

1.klasside mardisandid.

4.-12.klasside õhtu isadega. Esineb Playback i 3.koha omanik Smilers.

4.-12.klasside õhtu isadega. Viktooriini võitnud meeskond.

1.-3.klasside õhtu isadega, kus isad said muuhulgas omatehtud lennukitega täpsust visata.

KOOL JA KODU8

MatemaatikanädalMõned väidavad, et mate-

maatika on “kuiv” teadus, mis tegeleb ainult täiskasvanutele mõistetavate abstraktsete arut-lustega. Väidetavalt matemaa-tika ei huvita noori, keda köi-davad palju rohkem seiklusi ja rännakuid pakkuvad teadused või teadused, mis räägivad ini-meste ja rahvaste saatusest või ümbritseva maailma nähtustest või mis uurivad elu olemust ja maailmaruumi. Kas on see tõe-poolest nii? Arvame, et mitte. Matemaatika võib köita noori, võib saada neile haaravaks harrastuseks.

Järjekordne traditsioonili-ne matemaatikanädal toimus 19.–23. novembril. Nädala üritustest võtsid osa kõik II – XII klassi õpilased. Kes arvu-tas, kes nuputas, kes mõtiskles väidete üle. Kõik II – VI klassi õpilased võistlesid peastarvu-tamises.

II klasside parimad nu-putajad – Triinu Tatar, Anete Saar, Alvar Kersten, Getlin Janvest, Artam Kivisild, Karl Kolts, Janar Maiste, Gerli Räni, Elin Puskar, Triin Helen Pariis, Keilin Turjakas, Aivo Jallai.

III klasside parimad peast arvutajad – Kaimo Aljas, Hanna-Luisa Alnek, Ragnar Joosep, Otmar Liiver, Helis Ojala, Britta Pähkel, Berit Puusepp, Herman Heuer, Maia Pruuli, Filip Sander Saar, Egert Kärt, Kaarel Jalajas, Kristo Villemson, Getter Koll, Aron Valdma.

IV klasside parimad peast arvutajad – Almendra Järfpolt, Liisi Jürjens, Tuuli Omler, Kai-sa Liiver, Ken Mägimets. IV a parim oli Almendra Järfpolt,

IV b parim oli Martin Joonas Pariis, IV c parimad olid Jörgen Juhkam ja Rainer Annuk.

V klasside parimad nupu-tajad – Samuel Põldaru, Linnet Puskar, Rannar Villemson, Märt-Hendrik Holm. V a pari-mad peast arvutajad olid Mikk Kesküla, Jaanika Ojala, Märt-Hendrik Holm.V b parim oli Samuel Põldaru ja Vc parim oli Linnet Puskar.

VI klasside parimad nu-putajad: A variant – Laura Oro, Teele Juhkam, Karina Auli, Kaidi Türk; B variant – Sille Tiitus, Kristo Mikk, Aiko Jallai, Kert Kurist, Sander Saar. VI a parimad peast arvutajad olid Carolin Taling, Koit Allik. VI b parim oli Laura Oro. VI c parim oli Rando Hanson.

VII – IX klassidele toimus viktoriin. Žüriis olid XII a klassi õpilased. Parim oli IX e klassi võistkond – Madis Saks, Toivo Alp, Oliver Oskar Sõ-mermaa; järgnes VIII c klassi võistkond – Kerli Paltsmar, Kärt Kukke, Liis Kaup ning VII d klassi 2. võistkond – Henri Holtsmeier, Ander Vaher, Aliis Lellep.

VII klasside parimad Arukad Arvutajad – Kers-ti Allik, Geithy Ott, Kristin Viks, Sander Kadastik, Grete-Lilijane Küppas. VII a pari-mad olid Ragnar Villemson, Kadri Mölder. VII b parim oli Kristin Viks. VII c parimad olid Merili Tamm, Mariann Kallaste, Kristina Živolupova ja VII d parimad olid Kersti Allik, Geithy Ott.

VIII klasside parimad Nutikad Nuputajad –Kärt Kukke, Agnes Toomsalu, Ere

Raadik. VIII a parim oli Agnes Toomsalu. VIII b parim oli Annett Kreitsman. VIII c parim oli Kärt Kukke.

IX klasside parimad Mõistlikud Mõtlejad – Ma-dis Saks, Oliver Kulu, Oliver-Oskar Sõmermaa, Vallo Põld-aru. IX a parimad olid Tõnis Rõõmussaar, Martin Mill, Ott Pedosk. IX b parim oli Ras-mus Kroon. IX c parimad olid Kristiina Feldmann, Kristen Priilinn, Janek Tkatšuk. IX d parimad olid Kaire Ant, Rain Pettai ja IX e parim oli Madis Saks.

Gümnaasiumi parimad peast arvutajad – Kertu Nool, Merilin Susi, Erik Kesa (kõik need õpilased said maksimum-punktid). Klasside kaupa pari-mad peast arvutajad olid: X a - Marianne Sats, X b – Helina Daniel, X c – Taavi Nõmmistu, Riido Rets, XI a – Kertu Nool, XI b – Kadri Kadastik, XI c – Merilin Susi, XI d – Märt Reinbusch, XII a – Erik Kesa, XII b – Älis Kulp ja XII c – Taavi Salumets.

Veel toimus kolmel va-hetunnil ülekooliline suur SUDOKUde lahendamise võistlus. Kõik kolm sudokut lahendasid õigesti – Gerda Brok, Tuuli Kaeramaa, Katrin Aas, Kerli Paltsmar, Merlyn Paltsmar, Kristi Toit, Liis Kaup, Kai Jõemets, Heigo Rosin ja Kristjan Katmann.

Oli taas hea meel kogeda, et lapsed on võistlemisest ja oma teadmiste näitamisest huvitatud.

Matemaatika ainesektsiooni nimel

Maia Tõntsu

„Seiklus on kogemuse oman-damine tegutsemise kaudu”, kirjutavad Reeda Tuula ja Kat-rin Soidra-Zujev oma raamatus „Valik elamusmänge”*. Seik-luskasvatuse ja -mängude kaudu arendatakse grupi või meeskonna omavahelist koostööd, suhtle-mist ning lihtsalt lõõgastutakse ja tuntakse ühistest tegevustest rõõmu. Eestis iga aastaga üha rohkem populaarsust võitev tegevus ei ole mõeldud ainult lastele ja noortele, vaid pakub tegutsemislusti igas vanuses inimestele. Seiklusmänge män-gitakse sageli firmade suvepäe-vadel, matkadel, (laste)laagrites jne. Reeda Tuula ning Katrin Soidra-Zujev toovad oma raa-matus välja seiklustegevuse peamised eesmärgid, milleks on enesekindluse parandamine ning vastastikune usaldamine meeskonnas, kiiruse arendami-ne, aga ka rahulolu teiste seltsis olemisest ja looduskeskkonnaga lähem tutvumine.

Minu suhe seikluskasvatuse ja -mängude algas mitu aastat tagasi, kui ma juhuse tahtel Põltsamaa kooli noortega Sak-samaale laagrisse sõitsin. Too-kordse programmi eesmärgiks oli integratsioon spordi kaudu ning kõik kohalolnud said va-lida endale meelepärase töötoa.

Meie, põltsamaalased valisime üksmeelselt seiklusmängud, kuigi meil endil aimugi polnud, mida need endaga kaasa toovad või mida nad endast kujutavad. Järgneval kolmel hommikupoo-likul veetsime aega mööda puid ronides ja takistusi ületades. Sealt siis mulle pisik külge hakkaski. Ma vähemalt teadsin nüüd, mis selle senini salapärase nimetuse taga peitus. Pärast seda saatuslikku Saksamaa külastust olen alati seiklusmängudes kaasa löönud, kus selline võimalus an-takse. Viimane selline võimalus oli suvel, kui samuti juhuslikult olin sattunud kehalise kasvatuse õpetajate suvekursusele Haapsal-lu, kus seiklusteemalise töötoa viis läbi Reeda Tuula koos oma abilistega.

Pärast suvekursuse läbimist leidsin, et midagi peab ju minust kasu ka olema, et üldse sellel kursusel osalesin ning otsustasin ellu kutsuda seiklusringi.

Seiklusring

Esialgu oli seiklusring mõel-dud ainult 6a klassi õpilastele,

et parandada klassis valitsevat meeleolu ning pakkuda võib olla isegi eelistatult tegevust poistele, kes muidu teistes rin-gides ei käi.

Nagu juba eelpool räägi-tud, on seiklusmängud eelkõige meeskonnatöö ja omavahelise suhtlemise arendamiseks ning parendamiseks. Kõik see peab aga siiski käima läbi lõbusa

tegevuse ning põnevuse. Seik-lusring on see koht, kuhu ei saa tulla mossis näoga või kui nii on juhtunud, siis enamasti on oht, et mossis nägu kaob kiiremini kui võib olla tahaks. Nalja ja naerda on meil alati palju saanud.

Sügisel, kui ilmad meid veel paremini soosisid, viisime kõik tegevused läbi õues. Õues saime teha rohkem ronimise ning turni-mise mänge, nüüd siseruumides mängime rohkem mõtte¬mänge. Üks esimesi mänge, mida män-gisime, oli näiteks „Semu köied” (lapsed ise tunnevad seda roh-kem „Vanaema lõngakera” nime all). Kõrvalt vaadates oli vahva vaadata, kuidas mõnikord aine-tunnis kohati laisavõitu või tundi isegi segav poiss või tüdruk siin ohjad enda kätte võttis ja teisi juhendama hakkas. Aega võttis, aga iga semu sai oma köie otsa omale teise semu.

Seiklusring toimub igal nel-japäeval 15.00-16.30 ning selle pooleteise tunniga jõuame ta-valiselt mängida 4-5 mängu, mõnikord vähem, mõnikord rohkem, see oleneb ikka mängust ning osavõtjate meelestatusest. Alates jaanuarist ootame endaga seiklema kõiki kuuendikke!

Seiklusmängude töötuba projektipäeval

Seiklusmängude ring ei ole

siiski jäänud vaid 6a klassi eelis-õiguseks. Esimese veerandi viimasel koolipäeval toimunud traditsioonilisel projektipäeval viisin ma läbi seiklusmängusid vanemale astmele. Kohalolnud 16st õpilasest olid vaid kaks tüdrukud ning ülejäänud kõik poisid. Neil nii lihtsalt ei läinud, et harutame ainult semuköied lahti ja valmis. Neil tuli kolme

tunni jooksul ära lahendada 6 järjest keerulisemaks minevat ülesannet. Alustasime võimlas nimede õppimise ning tennis-palliralliga ning jätkasime juba õues spordiplatsil, mis meie silmis paistis džunglina. Esimese ülesandena tuli eluks vajalik köis puu ümbert kätte saada ning seejärel sattus ootamatult teele kõrgpingetraat, mille kõik ületama pidid, et siis lõpuks soo äärde jõuda ning sellest tervelt ning ühiste pingutuste ja osava strateegia abil läbida.

Mäng ei ole ainult väike-se inimese töö

Seikluskasvatus ja -mängud võiksid olla osa kõigi meie tegemistest. Sellest juba eel-poolmainitud suvekursusest on mulle meelde jäänud üks lause kelleltki, kes mingil hetkel mu kõrval seisis: „Täiskasvanud inimesed ei oska enam mängida, me unustame selle lihtsalt ära.” Ja sellel ütlejal oli tuline õigus. Olles ise tuline seiklusmängude pooldaja ning fänn, soovitan kõigil neist alati julgelt osa võt-ta. Esimese hooga võivad need mängud tunduda keerulised või siis kardetakse naerualuseks jääda, kuid lõpptulemusena on kõigil lõbus. Kõige lõbusam on muidugi neil, kes ise kaasa löö-vad, kuid nii mõnelgi korral olen sattunud olukorda, kus kõige rohkem on hasardis just pealtvaa-tajad – need, kes enne ise mängu tulla ei julenud. Nende mängude juures kehtib kõnekäänd, et julge hundi rind on rasvane, päris kindlasti.

Kõik seiklema!Maive Lääne

saksa keele õpetaja jaseiklusringi juhendaja

* Huvitatutel on võimalus tellida omale raamat Lastekaitse Liidu kodulehekülje kaudu.

Seiklusmängud – kellele ja milleks?

Juba kevadel kuulutas RMK Sagadi Looduskool välja kon-kursi “Sõber puu”, kus võisid

osaleda 1.-12. klassid. Meie koolist saatsid konkursile oma tööd

viis klassi – 2.c, 3.a ja kõik kolm

1.klassi. Osa le -

miseks oli vaja klassil välja valida puu, mida uurida ja jäl-gida, seejärel pidi täitma puu passi, mis sisaldas kõikvõima-likke andmeid väljavalitud puu kohta.

Parimateks konkursitöödeks osutusid ka meie 2.c ja 3.a klassi tööd, mille juhendajateks olid k l a s - sijuhatajad Valli

Kulu ja Külli

Kalvist. Auhinnaks oli mõlemale klassile kolme ja poole tunnine jõuluprogramm Sagadi mõisas. Nüüdseks on preemiareis tehtud. Nii lapsed kui õpetajad Külli Kalvist ja Valli Kulu olid Sagadis toimunust lausa vaimustuses, sest ajaliselt pikk näiv programm oli väga sisutihe ja huvitav igale lapsele. Aitäh osalejatele ja palju õnne võitjatele!

Konkurss “Sõber puu”