Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
2020. aasta Tallinna V klasside õpilaste õpioskuste võistluse koolivooru
küsimused
Kool
Klass
Võistkonna liikmete (5 liiget) nimed: 1.
2. 3.
4. 5.
Juhendaja õpetaja
Punktid: (Täidab õpetaja!)
Mitu võistkonda koolis osales? (Täidab õpetaja!)
KÜSIMUS 1. 12 punkti
Looge 3D mudelina lumememm. Kasutage ilma konto loomiseta keskkonda 3dc.io
Looge video järgi (https://www.youtube.com/watch?v=AASAG4UYEIM) 3 pallist koosnev
ruumiline lumememm ning lisage sellele must kaabu ja oranž nina. Tehke loodud kujutisest
ekraanipilt (jpg), lisage pildile kooli nimi ning jagage see kõigepealt oma klassijuhatajaga.
Kooli parim meeskond saadab oma pildi lisatud aadressile.
Tingimused ja punktid
1. Lumememm on loodud keskkonnas 3dc.io. Pildil on kolmest valgest pallist koosnev
lumememm – 3 punkti
2. Lumememmele on lisatud must kaabu ja oranž nina – 2 punkti
3. Tehke loodud kujutisest ekraanipilt (jpg) ning lisage pildile kooli nimi – 2 punkti
4. Kirjuta korralik e-kiri (pöördumine, sisu, lõppu kirja saatja nimi, lisa manusesse
lumememme pilt ja teemareale oma kooli nimi). Kirjuta kirja sisusse 5 lauset oma muljete
kohta selle ülesande koostamisel. Saatke kiri kõigepealt oma klassijuhatajale. – 3 punkti
NB! Kirja koos pildiga saadab e-posti aadressile [email protected] ainult oma kooli PARIM meeskond.
1. Kooli parim meeskond teeb pildist ekraanipildi, prindib selle välja (ei pea olema värviline) ning lisa paberkandjal oma kooli tööle – 2 punkti
KÜSIMUS 2. 2 punkti
Kes oli Eesti Ringhäälingu esimene hommikuvõimlemislektor?
_________________________________________________________________________
Allikas: ...............................................................................................................................................
https://3dc.io/apphttps://www.youtube.com/watch?v=AASAG4UYEIMmailto:[email protected]
KÜSIMUS 3. 2 punkti
Kellest on jutt?
Loom kuulub hiirlaste sugukonda. Hiinast on ta inimese kaasabil levinud üle kogu maakera. Eestisse jõudis 18.sajandi lõpus. Loomu poolest on ta agressiivne ja nii tõrjus ta Eesti alalt välja teise sarnase liigi.
Olles inimkaasleja, asustab ta peamiselt keldreid, mitmesuguseid maa- aluseid torusid jne. Ta närib peaaegu kõike, mis ette jääb ja toob nii inimestele suurt kahju. Ta on ka kõigesööja, kuid eelistab loomset toitu. Vajadusel võib maha murda ja ära süüa ka nõrgema liigikaaslase. Närima peab ta selleks, et kulutada oma hambaid.
Loom sigib aastaringselt. Aastas võib olla 3...6 pesakonda ning korraga sünnitab 6...8 poega. Tema kõige suuremaks vaenlaseks on inimene.
See loom on _________________________________________________________________________
Nimeta selle liigi nimi, kelle ta Eesti alalt välja tõrjus- ______________________________
Allikas: .....................................................................................................................................
KÜSIMUS 4. 2 punkti
Eesti Televisioon alustas oma saateid 19. juulil 1955. aastal. Kes oli esimene külalisesineja Eesti
Televisioonis?
_________________________________________________________________________
Allikas: ...............................................................................................................................................
KÜSIMUS 5. 5 punkti
Pane numbrite vahele aritmeetikatehete märgid nii, et kehtiksid võrdused:
a) 12 = 2 ………………………………………
b) 123 = 2 ………………………………………
c) 1234 = 2 ………………………………………
d) 12345 = 2 ………………………………………
e) 123456 = 2 ………………………………………
KÜSIMUS 6. 2 punkti
1869. aastal Tartus peetud esimene üldlaulupidu oli pühendatud ühele tähtpäevale.
Millisele?
_________________________________________________________________________
Allikas: .................................................................................................................... ...........................
KÜSIMUS 7. 4 punkti
Lahendage ristsõna
Paremale:
4. Loodusfilmi "Tuulte tahutud maa"
autor
5. Telesaate “Osoon” autor ja üks
saatejuhtidest
6. Eesti Vabariigi keskkonnaminister
praeguses valitsuses
Alla:
1. Raamatu «Kukeseeene kuulamise
kunst» autor
2. Ajakirja «Eesti loodus» peatoimetaja
3. ERR raadiosaate «Kuula rändajat»
autor
Allikad: ..........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................................
........................................................................................................................................................................
KÜSIMUS 8. 3 punkti
Joonisel on ruut, mis on jagatud kuueks ristkülikuks. Iga ristküliku ümbermõõt on 84 cm. Mis on
ruudu ümbermõõt?
Arvutuskäik:
Vastus:
KÜSIMUS 9. 5 punkti
Millistes Eesti linnades peale Tallinna on veel olnud Pika Hermanni tornid? _________________________________________________________________________
Allikas: ...............................................................................................................................................
KÜSIMUS 10. 7 punkti
2020. aasta loom on nahkhiir. Eestis on leitud 14 nahkhiireliiki. Üheks liigiks on hõbe- nahkhiir,
keda on kohatud Ida- Viru, Jõgeva, Tartu, Pärnu, Rapla ja Põlva maakonnas.
Värvi Eesti kaardil eri värvidega maakonnad, kus on hõbe- nahkhiirt leitud. Maakondade nimed
kirjuta kaardil olevasse legendi.
Allikas: ...................................................................................................................................................
KÜSIMUS 11. 5 punkti
1. Mis on Pythagorase arvud ja millist seost nad rahuldavad?
…………………………………………………………………………………………………................................................
2. Kirjuta kolmas arv nii, et kolm arvu moodustaksid Pythagorase arvud
8; 15; .......
5; 12; .......
3. Mis on Egiptuse kolmnurk?
………………………………………………………………………………………………....................................................
Allikas: .................................................................................................
Legend:
KÜSIMUS 12. 4,5 punkti
Alljärgnevalt on 2019. aasta Riigikogu valimisi kajastav tabel ning vastake selle põhjal
küsimustele. Tabel on võetud internetilehelt valimised.ee.
Tabel 1. Hääletamisest osavõtu statistika
Maakonnad, linnad
Eelhääletamine (%) Valimispäev (%)
Viimane seis 6 päeva enne
valimispäeva
5 päeva enne
valimispäeva
4 päeva enne
valimispäeva 12:00 16:00 20:00
Harju maakond 2.1 4.5 7.2 52.6 62.8 69.6 69.6%
Hiiu maakond 5.3 8.8 12.2 51.7 59.1 65.5 65.5%
Ida-Viru maakond 2.2 4.7 7.3 30.2 41.6 48.2 48.2%
Jõgeva maakond 3.7 7.6 12.1 45.5 55.5 61.7 61.7%
Järva maakond 4.1 7.5 11.5 46.6 56.0 61.9 61.9%
Lääne maakond 5.8 8.4 11.9 47.3 57.8 64.9 64.9%
Lääne-Viru maakond 3.9 7.0 10.5 44.1 55.2 60.8 60.8%
Põlva maakond 3.8 7.3 11.8 47.8 57.3 63.0 63.0%
Pärnu maakond 4.5 7.3 10.9 44.4 56.1 62.0 62.0%
Rapla maakond 4.1 7.5 10.9 46.6 56.9 63.3 63.3%
Saare maakond 4.9 8.1 11.7 47.3 55.8 61.2 61.2%
Tartu maakond 1.9 4.3 7.2 46.1 56.2 64.8 64.8%
Valga maakond 4.8 8.7 12.9 44.8 53.8 59.5 59.5%
Viljandi maakond 4.4 7.3 11.2 44.9 55.3 60.7 60.7%
Võru maakond 3.6 6.8 10.4 44.5 55.0 61.8 61.8%
Tallinn 6.8 9.6 12.7 48.7 59.1 66.0 66.0%
Tartu linn 10.4 13.9 18.0 50.6 60.6 66.7 66.7%
E-hääli 16.5 21.4 28.1 28.1%
Kokku 21.5 29.4 39.3 46.8 57.2 63.7 63.7%
1. Millises maakonnas / linnas oli valimisaktiivsus valimispäeva kella 20.00 seisuga kõige suurem?
_________________________________________________________________________
2. Millises maakonnas / linnas oli valimisaktiivsus valimispäeva kella 20.00 seisuga kõige väiksem? ___________________________________________________________________________
3. Mitu protsenti valijatest andsid e-hääle?
___________________________________________________________________________
4. Kas valimispäeval sai e-hääli anda?
___________________________________________________________________________
5. Kas eelhääletamas käis rohkem või vähem inimesi kui valimispäeval?
___________________________________________________________________________
6. Millistes linnades-maakondades oli eelhääletamise päevadel valimisprotsent ühesugune? Kirjutage need maakonnad-linnad päevade kaupa välja. _______________________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________________________
KÜSIMUS 13. 5 punkti
Lugege tekst läbi ja vastake selle põhjal küsimustele. (Teksti on olümpiaaditööks lühendatud.) Eesti tõusis PISA tulemustega arenenud riikide tippu
Jaan Juhan Oidermaa, ERR (3. detsember 2019) OECD õpitulemuste uuringu kohaselt ületavad Eesti õpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja
loodusteadusliku kirjaoskuse poolest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluvate riikide
eakaaslasi piisavalt palju, et kergitada Eesti koondtabeli tippu.
Möödunud aastal paiknes Eesti oma koondtulemustega teiste OECD riikide seas kolmandal kohal. Suuresti saab kanda Eesti tõusu Kanada ja Jaapani oluliselt kehvemale sooritusele. Nende koondtulemus vähenes vastavalt 21 ja 26 punkti võrra. Teistest uuringusse kaasatud riikide kooliõpilastest ületasid Eesti eakaaslasi mäekõrguselt Singapuri ja mitmete Hiina provintside 15-aastased.
Kõige rohkem, nelja punkti võrra paranes Eesti kooliõpilaste funktsionaalne lugemisoskus. Kolme punkti võrra kasvas matemaatika testis saadud tulemus. Samas said Eesti õpilased kooliõpilaste loodusteaduslikku kirjaoskust mõõtnud testi osas neli punkti vähem. Sellele vaatamata olid Eesti kooliõpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja loodusteadusliku kirjaoskusega OECD riikide seas tipus. OECD-sse kuuluvaid riike laiemalt vaadates võis näha punktide arvu vähenemist peaaegu kõigis ühendusse kuuluvates riikides. Näiteks Eestis kõrgelt hinnatud Soome koolisüsteemis muutusid eeskätt veelgi kehvemaks juba kehval järjel olevate õpilaste tulemused. Tugevamate tulemused aga ei paranenud.
Uuringust tuleb välja seegi, et võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti haridussüsteem suhteliselt võrdne. Kui keskmiselt lahutab sotsiaalmajanduslikult kõige parema ja kõige kehvema taustaga õpilaste tulemusi 89 punkti, siis Eestis 61. Eriliselt pole paranenud viimaste aastatega väga palju vahe Eestisse sisserännanute järeltulijate ja Eesti vanematele sündinud laste tulemuste vahel. Lõhe tüdrukute ja poiste tulemuste vahel on püsinud samasugusena ja võrreldav OECD keskmisega. Tüdrukute funktsionaalne lugemisoskus on märksa parem. Euroopas laiemalt paistab Eesti silma kehvemaid tulemusi saavate õpilaste väikese osakaaluga. Kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas jäid algtasemele vaid 4,2 protsenti õpilastest. Veel väiksem on see vaid mõnedes Hiina provintsides ja Singapuris. OECD riikides keskmiselt küündib näitaja 13,4 protsendini.
1. Mis aastal paiknes Eesti oma koondtulemustega teiste OECD riikide seas kolmandal koha? Kirjutage
aastaarv. ____________________________________________________________________________
2. Millise kahe riigi eelmisest korrast kehvem sooritus tõstis Eesti positsiooni tabelis?
____________________________________________________________________________
3. Millistes testides ja kui palju Eesti õpilaste tulemused paranesid?
____________________________________________________________________________
4. Kellel on funktsionaalne lugemisoskus parem: poistel või tüdrukutel?
____________________________________________________________________________
5. PISA testi kümne parema seas on kaks Euroopa riiki. Mis riigid need on?
____________________________________________________________________________
KÜSIMUS 14. 2 punkti
Millist haigust tunti vanasti Eestis nimetuse „helkjad rubid“ all?
_________________________________________________________________________
Allikas: ...................................................................................................................................................
KÜSIMUS 15. 3 punkti
Eestimaal märgistati 18. sajandil teatud tooteid tähtedega „ S. O- p“. Mida tähendab see lühend ja mis tooted need olid? _________________________________________________________________________
Allikas: .................................................................................................................................................
KÜSIMUS 16. 7,5 punkti
Ühest Joachim Scholli teosest saad vastuse kõigile allolevatele küsimustele. Vasta küsimustele,
kasutades seda teost.
1. Kuidas on Pipi Pikksuka nimi eri keeltes? Ära õigekirjaga eksi.
Saksamaa:___________________________
Poola: ______________________________
Brasiilia:____________________________
2. Mis aastal ilmus “Pipi Pikksukk” esmakordselt?
___________________________________________________________________________
3. Mitu aastat hiljem ilmus “Pipi Pikksukk” eesti keeles?
__________________________________________________________________________
4. Mis aastatel elas Alfred Nobel?
__________________________________________________________________________
5. Mis on Erich Maria Remarque’i sünnijärgne nimi?
__________________________________________________________________________
6. Mis aasta(te)l (alates 1901. aastast) ei ole Nobeli preemiat välja antud?
_________________________________________________________________________
Pane kirja allikas, kust leidsid nendele kuuele küsimusele vastused.
____________________________________________________________
KÜSIMUS 17. 2 punkti
Millise nime all tunneme me paremini Kuninga-ehk Paberijärve? ................................................................................................................................................................. Allikas: ......................................................................................................................................................