Väljatöötamiskavatsuse vorm - Advokatuur · 2020. 2. 27. · VangS § 68 lõige 2 näeb ette, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained

Väljatöötamiskavatsuse vorm

1

27.03.2015

Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud

II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

III. Kaalutud lahendused

IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon

V. Määratletud mõjud

VI. Väljatöötamise tegevuskava

I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud

1. Kehtiv regulatsioon

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletavat probleemvaldkonda reguleerivad eelkõige vangistusseadus ning justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“. Lisaks võib välja tuua veel avaliku teabe seaduse; avaliku teenistuse seaduse, isikuandmete kaitse seaduse, täitemenetluse seadustiku. Õiguslikult otseselt mittesiduv, kuid siiski üha enam viidatav on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta. Ka tuleb tähelepanu pöörata Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise

või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raportile Eesti Valitsusele ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktile

2. Seotud strateegiad ja arengukavad

Riigikogu 09.06.2010. otsusega kiideti heaks „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ .

1

3. Tehtud uuringud

Probleemide selgitamiseks eraldi uuringuid ei ole tehtud, kuid need on ilmnenud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vanglate igapäevase töö analüüsimise käigus. Praktikas probleeme põhjustavad kohad on teada, kuid vajab analüüsimist, mis oleks head lahendused ja milline peaks olema õiguslik regulatsioon.

II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

4. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

i

Probleemid saab jaotada kaheks suureks teemaks:

1) vangistuse täideviimisega seonduvad probleemid; 2) vanglateenistuse küsimused.

Vangistuse täideviimisega seonduvad probleemid

1) vahistatute ja kinnipeetavate nõuete täitmine vanglas Vanglas viibivate vahistatute vanglasiseselt isikuarvelt ei ole ette nähtud kinnipidamiste tegemist sarnaselt kinnipeetavatega. VangS eelvangistuse regulatsioonis puudub küll VangS §-st 44 erandit tegev regulatsioon, kuid kuna VangS § 44 ei ole tervikuna vahistatule kohaldatav, siis ei ole praktikas seda kohaldatud ka valikuliselt, eeldades, et kui seadusandja oleks soovinud ette näha kinnipidamiste tegemise ka vahistatu vanglasiseselt isikuarvelt, oleks vastavasse peatükki loodud regulatsioon, mida täitevvõim ei peaks kohaldama valikuliselt. Kuigi on mitmeid asjakohaseid põhjendusi, mis tänast süsteemi põhjendavad

1 http://www.just.ee/et/kriminaalpoliitika-arengusuunad


2

(Justiitsministeeriumi 06.10.2014 vastus Õiguskantslerile2), peaks siiski ka vanglas

viibiva vahistatu puhul toimuma tal juba täitmisel olevate nõuete rahuldamine vanglasisesele isikuarvele kantavast rahast. Ei ole mõistlik, et vahistatule vanglasisesele isikuarvele kantud raha on puutumatu ja sellest ei saa täita tema vastu olevaid nõudeid (elatisenõue, täitemenetluses sisse nõutavad rahad). Sarnaselt kinnipeetavaga tagab ka vahistatule riik igapäevaselt vajaliku toidu ja majutuse, ainuke sisuline erinevus on see, et vahistatul on vanglas õigus kanda isiklikke riideid, mille eest hoolitsemise kohustus lasub vahistatul endal. Seetõttu võiks kaaluda vahistatu vastu olevate nõuete täitmist vanglas lähendada kinnipeetavatele kehtivate reeglitega.

2) kinnipeetava isikuarve kasutamine

Kinnipeetaval on õigus hoiustada vabaks kasutamiseks jäänud raha

vabanemistoetusena. Praktikas kasutatakse seda võimalust ära ka selleks, et hoiduda

riigilõivu vm tasumisest. Kinnipeetav palub kanda vabaks kasutamiseks jäänud raha

vabanemistoetuse hulka ja saab seeläbi näidata, et tal puudub vabaks kasutamiseks

mõeldud raha. Samas pärast olukorra muutumist on kinnipeetavad soovinud enda poolt

lisaks kantud raha tagasikandmist vabaks kasutamiseks. VangS § 44 lõige 4 näeb ette loetelu, mida kinnipeetav saab teha vabaks kasutamiseks jäetud rahaga. Samas on loetelu kinnine ja formaalselt piirab ka tavapärase ja mõistlike toimingute tegemist, nt riigilõivu tasumist, annetuste tegemist. Praktikas on tulnud mitmel korra lahendada küsimust, kas kinnipeetav võib teha toimingu, mida seadus ei nimeta. Pigem peaks säte nägema ette piirangud, mida kinnipeetav vanglas ei või teha vanglasiseseks kasutamiseks jäänud rahaga, nt kanda raha teisele vangile (võlasuhete tekkimise vältimise eesmärk ja seeläbi vangla julgeoleku tagamine), kuritegelikule organisatsioonile vms.

3) kinnipeetavale vabanemistoetuse väljamaksmine VangS § 75 lõike 4 kohaselt makstakse vanglast vabastamisel kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 23

1 kohaselt on VangS § 75

lõike 4 alusel kehtestatud toetuse määrad järgmised: 1) 12,79 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on samas linnas või vallas, kus asub vangla, kust kinnipeetav vabastatakse; 2) 22,37 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on kuni 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse; 3) 31,96 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on üle 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse. Praktikas on juhtumeid, kus kinnipeetava vangistus lõppeb, kuid tema kohta on olemas vahistamise määrus. Seega reaalselt isik vanglast ei vabane või viiakse ühest vanglast kohe kandma eelvangistust teise. Vaja on reguleerida, kuidas toimitakse riigi poolt makstava vabanemistoetusega, kas see tuleb kinnipeetavale välja maksta või mitte. Vahistatutele praegu vabanemistoetuse maksmist ette ei ole nähtud. Samas võib aga ka vahi all viibimine olla mõnikord väga pikk. Sel juhul tekib põhjendatud küsimus, kas mitte ka vahistatutele ei tuleks tagada riigi poolt vabanemistoetuse maksmine, mis võimaldaks neil pärast vabanemist sõita oma tegelikku elukohta.

4) täitemenetluse seadustiku kohaldumine vanglas

Tõlgendamise kaudu on jõutud järeldusele, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) regulatsioon ei kohaldu kinnipeetavate nõuete täitmisele vanglas. Selleks on eriregulatsioon VangS-s 44, millele viitab TMS § 31. Samas tekib praktikas pidevalt küsimusi TMS teiste sätete kohaldumise osas, näiteks kas sissetuleku arestimise

2 http://adr.rik.ee/okk/dokument/3861755


3

erisused kuuluvad kohaldamise või mitte. Üheselt ei ole selge vara omavaheline vahekord süüdimõistetu suhtes läbiviidavas täitemenetluses, sõltuvalt sellest, kas süüdimõistetu vara asub vangla kontol või mitte. Ka vajavad analüüsimist küsimused mittearestitava vara ja sissetulekute kohta. Seisukoht tuleb kujundada kinnipeetavate suhtes läbiviidava pankrotimenetluse ja eriti kohustusest vabastamise menetluse võimalikkuse suhtes.

5) kinnipeetava või vahistatu arestimajas viibimise aeg

VangS-st tulenevalt peaks süüdimõistetud isik kandma oma vangistust vanglas, st tema pikemalt arestimajas viibimiseks ei ole alust. Samas viiakse seoses uurimistoimingutega kinnipeetavaid arestimajadesse, kuhu nad võivad jääda nädalateks. Teatud tingimustel ja asjaoludel võib see olla vajalik, kuid sel juhul tuleb tagada kinnipeetavale ka vastavad tingimused, mis on kinnipeetavale VangS-is ettenähtud. Õiguskantsleri kontrollkäikudest selgub, et arestimajad ei taga kinnipeetavatele VangS-st tulenevaid õigusi, näiteks puuduvad osadel arestimajadel jalutushoovid, mis tagaksid kinnipeetava ja vahistatu õiguse viibida üks tund päevas värskes õhus. Puudub regulatsioon selle kohta, millal, kui kiiresti peaks arestimaja saatma vahistatu või kinnipeetava tagasi vanglasse.

6) puudub õigus ja võimalus kontrollida, kas süüdimõistetu viibib päringu tegemise hetkel vanglas, lähedase õigus saada teavet süüdimõistetu kohta

Vanglateenistus loeb teabe isiku vanglas viibimise kohta AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja seda eelkõige põhjusel, et vanglateenistus ei saa välistada, et teave isiku viibimise kohta vanglas võib kahjustada eraelu puutumatust. Ettepanek on sätestada seaduses, et teave inimese viibimise kohta kinnipidamisasutuses (vanglas) on avalik teave. Lahendus peaks võimaldama esitada interneti kaudu lihtsustatult päringuid ning käsitleda mitmeid seni asutusesiseseks teabeks olevaid vastuskirju avalikena. Tänasel päeval tuleb kirjad süüdimõistetutele tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, kuna viibimiskoha avalikkus võiks ohustada isiku eraelu. Ei saa välistada, et vanglas viibimine võib isiku eraelu mõjutada ja seetõttu on kohustus AK märge kirjadele panna. Samas võiks vajadus tuleneda pigem dokumendi sisust, kui vaid asjaolust, et see sisaldab teavet selle kohta, et isik viibib ühes või teises vanglas. Teavet isiku vanglas viibimise kohta antakse vaid AvTS §-st 38 ja kinnipeeturegistri põhimäärusest lähtuvalt. See aga tähendab, et ka kinnipeetava lähedastele või vanematele, abikaasale jne ei saa teavet väljastada ilma kinnipeetava nõusolekuta. Lisaks on sel põhjusel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ka kõik vangidele antavad vastused, kuna neilt nähtub isiku viibimiskoht (vangla), kuigi vastuse enda sisus ei pruugi olla kaitsmist vajavat teavet. Selline korraldus aga ei ole mõistlik, sest üldjuhul ei ole teave isiku viibimise kohta vanglas teave, mis kahjustab isiku eraelu puutumatust rohkem kui fakt, et ta on mõistetud süüdi ja teda on karistatud. Isiku karistusandmeid aga on täna igaühele avalikult kättesaadavad. Teave isiku vanglas viibimise kohta on vajalik kodanikele oma nõuete esitamiseks ja võlgnikuga (kinnipeetav) suhtlemiseks. Ei saa pidada õigustatud olukorda, kus isiku süüdimõistmisel ning vanglasse karistust kandma asumisel puudub nt võlausaldajal võimalus temaga ühenduse võtmiseks. 7) noore kinnipeetava paigutamine VangS § 12 ja §-d 81 ja 82 reguleerivad kinnipeetava, noore kinnipeetava paigutamist. Erandkorras on lubatud täiskasvanud kinnipeetavaga paigutada kokku 18-21 aastane noor kinnipeetav. Samas ei ole seda võimalust 15-16 ja 16-18 aastaste puhul. Probleem tekib alaealiste naissoost kinnipeetavatega, keda teatud hetkel võib olla vanglas 1-2. See võib kinnipeetava jaoks sisuliselt tähendada üksi olemist terve selle aja, kui tal puudub õigus kambriväliselt liikuda. Kinnipeetava seisukohalt ja tema seisundit arvestades ei pruugi see olla aga mõistlik. Iga erandi tegemise otsus peab olema individuaalne. Noore kinnipeetava paigutamisel tuleb arvestada ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 10, mille kohaselt alaealised seaduserikkujad eraldatakse täisealistest ja neile määratakse režiim, mis vastab nende


4

eale ja õiguslikule staatusele.

8) vastuvõtuosakonnas viibimise aeg Praktikas on tekitanud küsimusi, millisest tähtajast tuleb hakata arvestama 3-kuulist vastuvõtuosakonnas viibimise perioodi. Kas kohtuotsuse jõustumisest, täitmisele pööramise dokumendi vanglasse jõudmisest või muust ajast. Loogiline on, et vangla saab vastuvõtuprotsessi alustada siis, kui teatis vangistuse täitmisele pööramisest on jõudnud vanglasse. Seni kuni vanglani ei ole jõudnud kohtuotsuse täitmisele pööramise teatist, puudub vanglal alus teha toiminguid, mida tehakse kinnipeetava vanglasse vastuvõtmise käigus, nt teabe kogumine riskihinnangu koostamiseks. Selge ja ühtse praktika tagamiseks on vaja seadust täiendada. 9) kinnipeetavate tasuta kirjavahetus riigiasutustega VangS § 28 lõige 2 näeb ette, et kinnipeetava/vahistatu kirjavahetus toimub kinnipeetava kulul. Erandeid sätestatud ei ole, samuti puudub volitus erandite tegemiseks. Samas näeb kinnipeetavat soodustavad erandid ette justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (§ 47 lõige 2). Erandid on põhjendatud ja kooskõlas nii EIK praktikaga kui CPT soovitustega. 10) kinnipeetava ja kaitsja kokkusaamise katkestamine VangS § 27 lõike 3 lause 2 keelab katkestada kinnipeetava kokkusaamist kaitsjaga. Samas võib kaitsja tegevus olla aluseks kokkusaamise katkestamisele (nt mõne eseme üleandmine), samuti võib selleks olla vanglas asetleidev sündmus, nt kinnipeetavate massiline vastuhakk vanglaametnikele. Praegu kokkusaamise katkestamise keelu osas erandeid sätestatud ei ole. Samas võib vanglas tulla ette olukordi, kus isikud on vaja nt tulekahju tõttu evakueerida või esineb muu vangla julgeolekut oluliselt ohustav sündmus, mille tõttu võib olla põhjendatud katkestada kõik tavapärased tegevused ja saata külalised vanglast kiiresti välja. Seetõttu peab seadus lubama teatud juhtudel katkestada kokkusaamise ka kaitsjaga ja mitte käsitlema seda rikkumisena.

11) kinnipeetava lühiajalise väljaviimise kulud VangS § 33 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Lühiajalise väljaviimise kulud peab kandma kinnipeetav üldjuhul enne väljaviimist, erandjuhul pärast väljaviimist. Kulude riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Vanglateenistuse praktikas aga esineb olukordi, kus kinnipeetaval ei ole raha ega lähedasi, kes tasuksid väljaviimise kulud. Samas võib väljaviimise ära jätmine rikkuda kinnipeetava õigusi, nt välja viimata jätmine ema vm lähedase perekonnaliikme matustele. Sellises olukorras ei saa riik jätta kinnipeetavat välja viimata üksnes põhjusel, et kinnipeetaval puudus raha, et kulud kanda. Samas kulude kinnipeetavalt sisse nõudmata jätmisel rikuks vangla seadust. Otsitakse lahendust kinnipeetava väljaviimise võimalusele, kus väljaviimine on seotud nt vangla poolt korraldatava või vangla vahendusel toimuva sotsiaalprogrammiga või õppega, mis eeldab vanglast välja viimist. Sisuliselt on tegemist ühest küljest kinnipeetava väljaviimisega (toimub vanglaametnike järelevalve all olukorras, kui väljasõitu ei saa võimaldada), teisest küljest võiks seda näha kui soodustuse raames järelevalve all väljaspool vanglat liikumisena. Eelnõu ettevalmistamise käigus püütakse leida parim lahendus küsimuse reguleerimiseks. Eesmärk on anda vangla tegevusele selge õiguslik alus ja raamistik.

12) vangla riietuse kandmine VangS § 46 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses ühtegi erandit peale avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate ja vanglas eelvangistuses olevate vahistatute ette ei näe. See tähendab, et ka väljaspool vanglat viibiv kinnipeetav peab alati kandma vangla riietust, nt lühiajalisel väljasõidul koju, väljaspool vanglat koolis või töö käies. Praktikas aga ei kohustata kinnipeetavat siiski kandma neil juhtudel vangla riietust, sest see ei ole kooskõlas vangla riietuse eesmärgiga.


5

13) vanglas keelatud esemed

VangS § 68 lõige 2 näeb ette, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale vanglast vabanemisel. Vanglas on keelatud suur hulk erinevaid tarbeesemeid, sh loetakse ese keelatuks, kui see ületab lubatud kogust. Arvestades vanglas kehtestatud piiranguid tuleks omandiõiguse riive proportsionaalsuse huvides näha ette kaalutlusõigus.

14) kinnipeetavale käe- või jalaraudade kohaldamine saatmisel väljaspool vanglat

VangS § 70 annab vanglateenistuse ametnikule õiguse kohaldada ohjeldusmeetmena kinnipeetava saatmisel väljaspool vanglat käe- ja jalaraudu. Tegemist on väga ulatusliku kaalumisruumiga, mis paneb ametnikule seetõttu ka suurema põhjendamiskohustuse. Samas on praktikas välja kujunenud teatud riskinäitajad, mille puhul on käe- või ka jalaraudade kohaldamine pigem vajalik kui üksikhinnangul põhinev. Näiteks on kaalutud riskihinnangu alusel kõrg- või üliohtlikuks hinnatud vangidele käeraudade kohaldamist. Kõnealuse ohjeldusmeetme kasutamise aluseid ja tingimusi väljaspool vanglat tuleks seega konkretiseerida, arvestades, et väljaspool vanglat saatmised on alati kõrgema riskiga, kuna kinnipeetav viibib väljaspool hästikontrollitavat vangla territooriumit keskkonnas, kus risk võib realiseeruda ootamatul juhul ja ettearvamatul kujul.

15) Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine

15.1 Distsiplinaarmenetluse regulatsiooni täpsustamise vajadus Vanglate osakonna praktika rutiinsel analüüsimisel on ilmnenud, et kinnipeetavate suhtes kohaldatav distsiplinaarmenetlus võib olla liiga keeruline, töömahukas ja ressursirohke, mistõttu menetlust tuleks lihtsustada ning nõudeid protsessuaalseid vähendada. Vanglate osakonna esitatud ühe kvartali vanglate töökoormus kinnipeetavate distsiplinaarrikkumiste menetlemisele

3.

Vanglate hinnangul kulub lõpuni menetlemata distsiplinaarasjale keskmiselt 2,5 tundi ja karistamiseni jõudnud menetluse peale 4,5 tundi.

Aastase ressursikulu saamiseks tuleb allpool olev number korrutada neljaga – ca 50 000 töötundi aastas (u 25 ametnikku on igapäevaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele rakendatud).

Alustatud

Aeg (üks DM, ei jõua

Lõpuni menetletud ja karistusega

Aeg (üks DM kuni

Kokku

3 Alustatud distsiplinaarmenetluste arv: kajastab alustatud distsiplinaarmenetluste arvu vanglas 2014 I kvartalis. Vanglate praktikas

on levinud, et nt keelatud eseme avastamisel kambrist (kui kumbki kinnipeetav seda enda omaks ei tunnista) alustatakse kaks menetlust, millest üks lõpetatakse.

Aeg (üks distsiplinaarmenetlus, ei jõua karistuseni): kajastab nende asjade menetlemise aega, mis pole jõudnud kas karistamiseni või on lõpetatud juba varasemas staadiumis (mõnel juhul koostatud protokoll, mõnel juhul mitte).

Lõpuni menetletud ja karistusega lõppenud: kajastab menetluste arvu vanglas 2014 I kvartalis, mis on lõppenud karistuse määramise käskkirjaga.

Aeg (üks distsiplinaarmenetlus kuni karistamiseni): kajastab nende asjade menetlemise aega, mis on lõppenud kinnipeetava karistamisega.

Kokku: kajastab vangla ressurssi distsiplinaarrikkumiste menetlemisele. („Alustatud distsiplinaarmenetluste arv“ – „Lõpuni menetletud ja karistusega lõppenud“) * „Aeg (üks distsiplinaarmenetlus, ei jõua karistuseni)“ + „Lõpuni menetletud ja karistusega lõppenud“ * „Aeg (üks distsiplinaarmenetlus kuni karistamiseni)“


6

DM arv karistuseni) lõppenud karistamiseni)

HMV 150 2,5 125 4,5 625

Tallinn 875 2,5 430 4,5 3047,5

Tartu 1600 2,5 460 4,5 4920

Viru 1265 2,5 450 4,5 4062,5

12655

Samas on Eesti kohta olemas Raport4 Eesti valitsusele Piinamise ja Ebainimliku või

Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) Eesti külastamise kohta, mis toimus 30. mai kuni 6. juuni 2012, mis osutab vajadusele kaaluda olemasolevate reeglite täiendamist. Raport Eesti valitsusele Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) Eesti külastamise kohta, mis toimus 30. mai kuni 6. juuni 2012, märgib punktis 98 järgmist: „Samas märgib komitee, et nagu 2007. aasta külastuse ajal, nii ka nüüd ei olnud distsiplinaarkaristuse saanud vangidel õigust isiklikule ärakuulamisele osakonna juhataja või vangla direktor poolt, enne kui ta otsuse langetas. Samuti ei võimaldatud vangidele õigusabi. Komitee soovitab Eesti valitsusel distsiplinaarvangistusse paigutamise protseduur üle vaadata tagamaks, et i) selliseid vange teavitatakse neile esitatud süüdistustest kirjalikult, ii) neil on õigus saada õigusabi, iii) neile antakse mõistlik aeg oma õiguskaitse formuleerimiseks ning iv) neil on õigus saada ära kuulatud otsuse langetaja poolt, enda nimel tunnistajaid välja kutsuda ja enda vastu esitatud tõendeid uurida. Lisaks peaks võimaldama vajalikku abi vangidele, kellel on raskusi eesti keelest arusaamisega.“ Eesti on oma kommentaarides selgitanud järgmist

5:

„Vangistusseaduse § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Täpsemalt toimub see järgmiselt. Kui kinnipeetav paneb toime distsipliinirikkumise, fikseerib vanglateenistuse ametnik rikkumise ettekandega. Kinnipeetavat teavitatakse koheselt ettekande koostamisest ning antakse võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Selgituste andmine on kinnipeetava õigus, mitte kohustus. Seejärel otsustab üksuse juht, kas rikkumist menetletakse distsiplinaarkorras või mitte. Kui rikkumist otsustatakse menetleda, määrab peaspetsialist – üksuse juht menetluse läbiviija. Kinnipeetavat teavitatakse tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ja antakse veelkord võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Koostatud protokolli tutvustatakse kinnipeetavale. Kinnipeetaval on õigus distsiplinaarmenetluse protokollile esitada omapoolseid vastuväiteid. Distsiplinaarkaristuse määrab menetluse läbiviija. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Isikul on õigus kaasata distsiplinaarmenetlusse kaitsja. Kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid õigusabi andjale tasumiseks, võib ta õigusabi taotleda ka riigilt. Juhul, kui vanglateenistus on tuvastanud, et kinnipeetav ei oska distsiplinaarmenetluses selgituste andmiseks piisaval määral eesti keelt, võimaldatakse kinnipeetaval selgitused anda oma emakeeles, mis tõlgitakse kinnipeetava või vangla kulul eesti keelde. Samuti selgitab vanglateenistus võimalusel kinnipeetava emakeeles talle

4 http://www.cpt.coe.int/en/states/est.htm

5 http://www.cpt.coe.int/documents/est/2014-02-inf-est.pdf


7

distsiplinaarmenetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Juhul, kui kinnipeetav ei nõustu talle määratud distsiplinaarkaristusega, on tal võimalik esitada vaie, selgitades miks ta leiab, et distsiplinaarkaristus ei ole õigesti määratud. Pärast kohustuslikku vaidemenetluse läbimist on kinnipeetaval võimalik pöörduda ka kaebusega kohtusse. Rõhutame siinjuures, et nii distsiplinaar- kui ka kohtumenetlus toimub uurimispõhimõttel ehk haldusorganil on kohustus välja selgitada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Seega isegi, kui kinnipeetaval puudub distsiplinaar- või kohtumenetluses esindaja, siis haldusorgan ja kohus peavad tagama tema õiguste kaitse ning omal algatusel asjaolud välja selgitama.“ Lisaks on tõstatatud probleem, et asjaolu, et alaealisi koheldakse distsiplinaarkaristuse kohaldamisel võrdselt täiskasvanutega, ei saa pidada mõistlikuks. 15.2 Distsiplinaarrikkumiste kohaldamisala täpsustamine Praegune distsiplinaarkaristuste süsteem võimaldab kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi väga erineva raskusastmega tegude eest, mille määratlus on ebaselge. VangS § 63 näeb ette VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise õiguse. See tähendab, et distsiplinaarkaristusi on võimalik praegu määrata näiteks voodi lohakalt tegemise või nimesildi kandmata jätmise eest. Vangistusseaduse eelnõus tuleb täpsustada distsiplinaarkaristuste kohaldamisala. 15.3 Distsiplinaarkaristuste liigid ja pikkused VangS § 63 lõike 1 kohaselt on distsiplinaarkaristusteks noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Noort kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks. Selline loetelu ei ole ilmselt piisav, reageerimaks tõhusamalt distsiplinaarrikkumistele ning tagamaks karistusmäärade proportsionaalsus, kahjustamata vangistuse eesmärke. On vaja kaaluda distsiplinaarkaristuse liikide täiendamist ning karistuste pikkuste muutmist.

16) Interneti kasutamine, kinnipeetavatele kohtuistungite helisalvestiste ning vahistatule kohtumaterjalide tutvustamise võimalus

VangS § 311 (Interneti kasutamine) kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada

Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile (sh Euroopa Liidu Teataja ja Euroopa Kohtu lahendite otsing).

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 (Kohtumenetluses menetlusdokumentide

kättesaadavaks tegemine) kohaselt teeb kohus e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tegemisele.

Kohtute kodukorra § 772 sätestab, et kriminaal- ja väärteoasja kohtumenetluses on

kohtumenetluse menetlusosalistele menetlusdokumentide infosüsteemis viivitamata kättesaadavaks tegemine kohustuslik hiljemalt 1. juulil 2014. aastal. Tehnilise võimaluse korral võib kohus menetlusdokumente infosüsteemi vahendusel menetlusosalistele kättesaadavaks teha ka varem.

https://www.riigiteataja.ee/akt/126062014011

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 52 kohaselt (võib kohtuistungi või muu menetlustoimingu täielikult või osaliselt salvestada heli-, video- või muule andmekandjale. Sel juhul koostatakse protokoll viivitamata pärast kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist. Tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=112072014008&id=121062013008

https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=112072014008&id=121062013008

https://www.riigiteataja.ee/akt/126062014011


8

salvestatud tulemuste kohta tehakse protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks. Salvestis lisatakse toimikule. Paragrahvi 50 lõike 3 kohaselt võrdsustatakse menetlusdokument, mis lisatakse protokollile ning millele tehakse viide protokollis.

Probleem on selles, et vanglates ei saa kinnipeetavatele tutvustada kohtuistungite helisalvestisi ega ka vahistatutele kriminaaltoimiku materjale IT lahendusi kasutades. See tähendab, et kohtud ei saa nendes kohtuasjades, kus menetlusosaliseks on kinnipeetav, vormistada kohtuasjades lühiprotokolli koos helisalvestisega. Kõik materjalid tuleb esitada paberkandjal. Paljudel kinnipeetavatel puudub ID-kaart, millega nad saaks menetlusosalisena siseneda e-toimiku süsteemi ja kuulata kohtuistungihelisalvestisi.

Vanglas on käesoleval ajal eraldi arvutid, mida kinnipeetav kasutab VangS §-ga 311

(interneti kasutamine) antud õiguste realiseerimiseks. Arvutid on internetiühendusega, kuid internetis on kinnipeetaval seadusest tulenevalt täna õigus juurde pääseda kohtulahendite ja õigusaktide andmebaasidele. Nendeks on riigiteataja.ee, nc.ee kohtulahendite andmebaas ja EIK kohtulahendite andmebaas. Muud juurdepääsud on keelatud. Arvuteid ja juurdepääse haldab ning nende korrasoleku peab tagama RIK. Kinnipeetaval puudub üldjuhul neile arvutitele vaba juurdepääs. Samu arvuteid saab kasutada kinnipeetavale helisalvestise kuulamise võimaldamiseks. Selleks võetakse kohtust ühendust RIK-ga, kes laeb vastava helifaili (mille edastab kohus RIK-le) üles sellesse arvutisse vastavaks kellaajaks, mis kohtust ühtlasi teatakse vanglale. Vangla saadab kinnipeetava kokkulepitud kellaajaks arvuti taha. Pärast kinnipeetava poolt salvestise ärakuulamist kustutab RIK kohe faili. Fail tuleb kustutada enne, kui järgmine kinnipeetav arvutit kasutab.

17) vajadus täpsustada VangS julgeoleku jms seotud nõuete osas

Vanglas kasutatakse teleskoopnuia, mis on külmrelv, ka muul viisil kui isiku löömiseks. Näiteks kasutatakse teleskoopnuia abivahendina erinevate võtete tegemiseks ja kinnipeetava kontrolli all hoidmiseks. Samas tuleb seda täna pidada relva kasutamiseks, sest seadus muud varianti ette ei näe. See aga tähendab, et selle tegevuse puhul peab vanglaametnik lähtuma relva kasutamise eeldustest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või relva kasutada kinnipeetava suhtes, kes ei allu korraldusele, minna vangistust kandma teise kambrisse. Üksnes füüsilise jõuga kinnipeetava sundimine võib isikule teha rohkem kahju, kui on selles olukorras proportsionaalne. Sellises olukorras võib teleskoopnui olla abivahend, mille abil kinnipeetava mõjutamine konkreetses närvipunktis aitab vanglaametnikel saavutada eesmärgi ilma kahjudeta. Seadus näeb relva kasutamise puhul hoiatamise kohustuse ette vaid tulirelva korral. Teleskoopnuia, mis on ka relv, osas sellist hoiatamise kohustust ei ole ette nähtud. Samas tuleks hoiatada isikut ükskõik millise relva kasutamisest. VangS § 71 lõike 3

1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul teenistuskohustuste

täitmisel, sealhulgas teenistuskohustuste täitmisel väljaspool vanglat, õigus kinni pidada isik, kes oma tegevusega vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas. Isiku kinnipidamine toimub korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras. Samas ei ole kõik korrakaitseseaduses toodud alused vanglateenistuse ülesannete täitmisel sellises sõnastuses piisavavad või nõuavad rakendajalt täiendavat tõlgendamist. See on muutnud kinnipidamisega seonduva korralduse raskesti mõistetavaks ja tekitanud praktikas palju küsimusi. Samuti puudub selgesõnaline alus pidada kinni ja tuua vanglasse tagasi vanglast ebaõigesti enne tähtaega vabastatud isik. Kuigi kinnipeetav vabastatakse vanglast üldjuhul vangistuse ära kandmisel, ei ole välistatud olukord, kus vangla eksimuse tõttu on vabastatud isik ettenähtust varem. Ka sellisel juhul toimimiseks hetkel regulatsioon puudub. Seetõttu vajab täpsustamist vanglateenistuse pädevus väljaspool vanglat, kuid küsimustes, mis on sellest hoolimata seotud vangistuse täitmisega (sh ei saa välistada ka võimalikku pädevuse laiendamist vangistuse kandmisele mitte ilmunud süüdimõistetute toimetamiseks kinnipidamisasutusse). Samuti on õiguslikult ebaselge, millistel juhtudel on vanglateenistusel õigus siseneda ja läbi otsida ruume, kus kinnipeetav viibib (nt seoses väljaspool vanglat töötamisega, lühiajalisel väljasõidul lubatust erinevas kohas viibimise


9

korral jne). VangS-is sätestatud regulatsioon sõnaselgelt selliseid olukordi ei reguleeri, reguleeritakse eelkõige vanglas julgeoleku tagamist. Kuna vanglateenistus peab teostama kinnipeetava üle järelevalvet ka väljaspool vanglat, siis peab õiguslik regulatsioon olema selge ja seaduses sätestatud. Siinjuures on oluline arvestada ka kolmandate isikute õigusi, kes teatud juhtudel peavad taluma oma õiguste riiveid, kui see on vajalik kinnipeetava üle järelevalve teostamiseks. Sellised alused peavad aga tulenema seadusest.

18) ettevalmistus eluaegse kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

VangS § 32 lubab kinnises vanglas karistust kandvat kinnipeetavat, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, lubada lühiajalisele väljasõidule kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Lõige 6 välistab sellise loa andmise eluaegset vangistust kandvale kinnipeetavale. Samas näeb KarS ette võimaluse eluaegsel kinnipeetaval vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kui ta on karistusest tegelikult ära kandnud vähemalt 30 aastat. Seega on tegemist olukorraga, kus eluaegne kinnipeetav võib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid eelnevalt ei ole talle antud võimalust kogeda seda, kuidas ta on võimeline vabaduses toime tulema. 19) lühiajaliste kokkusaamiste korraldus VangS § 24 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Lõike 2 kohaselt on kokkusaamise kestus kuni kolm tundi. Teatud juhtudel võib see tähtaeg olla liiga lühike.

20) raamatute vastuvõtmine VangS välistab kinnipeetavatele pakkide saatmise ja saamise võimaluse. See on lubatud üksnes vahistatutele vastavalt VangS § 98. Vangla sisekorraeeskirja § 74

1

punkti 4 kohaselt võib vahistatule pakis saata raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte. Seadusega võiks lubada ka kinnipeetavatele raamatuid saata. Raamatute lugemine aitab kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele, võimaldades viita aega sisukalt. Täna piirab kinnipeetavale raamatute saatmise võimaluse postiteenuse valdkonna üldregulatsioonist tulenevad nõuded. Seoses kirja mõõtmete vähendamisega muutus kirja teel raamatute saatmine võimatuks. 21) vahistatu, arestialuse, kinnipeetava kokkusaamine vaimulikuga Vahistatute ja arestialuste kohtumine vaimulikuga on probleemid tekkinud seetõttu, et usuvabaduse tagamine on selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutatud vaid seal, kus määratletakse kinnipeetavate õigus oma vaimulikuga suhelda, samasugune lause aga puudub arestialuste kokkusaamisi ja suhtlemist käsitavas paragrahvis. Kinnipeetavate kohtumise õigus vaimulikuga ei ole vanglas ega arestikambrites probleemiks olnud. Tavapäraselt suhtleb kinnipeetavatega vanglakaplan, vajadusel (nt vanglakaplanite seas ei ole selle uskkonna vaimulikku, kuhu kinnipeetav kuulub), kutsutakse vaimulik väljastpoolt vanglat, kellele väljastatakse ühekordne sissepääsuluba (tehakse samasugune taustakontroll kui kõigile vangla külastajatele). Kui mõni vaimulik käib vanglates regulaarselt vabatahtlikuna, väljastatakse talle pärast ankeedi täitmist ja vangla töötajatega samasuguse taustakontrolli läbimist mitmekordne sissepääsuluba üheks aastaks, mida vajadusel pikendatakse. Analoogiliselt kaitsjaga kohtumise piiramatuse selgelt piiritlemisele tuleks kaaluda ka seda, kuidas vaimulikuga suhtlemist (mis on seaduse järgi põhimõtteliselt piiramatu) üldse piirata saab.

Vanglateenistuse küsimused

1) loobumine nõudest, et vanglate koosseisud peab kehtestama valdkonna

eest vastutav minister määrusega VangS-s kehtib eriregulatsioon ATS-st, mille kohaselt vanglate koosseisud kehtestab


10

justiitsminister määrusega (VangS § 105 lõige 2). ATS § 11 lõike 3 näeb täna ette, et ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitatud ametiasutuse juht. Määruse kehtestamine on alati aeganõudvam ja rohkem ettevalmistusi eeldav protsess kui koosseisu kinnitamine ametiasutuse juhi poolt. Tulenevalt asjaolust, et vanglate koosseise on sageli vaja muuta teenistuslike vajaduste tõttu (ressursi ümberjagamine, tööprotsesside muutmine jne), on see oluline koormus Justiitsministeeriumile, kes määrused ette valmistab. 2) vanglateenistusse kuuluvad ameti- ja töökohad 1.04.2013 jõustunud ATS-i tulemusel muutusid mõned Justiitsministeeriumi vanglate osakonna vanglateenistuse ametikohad töökohtadeks, kuid VangS-s jäi muutmata säte, mis reguleerib vanglateenistusse kuulumist (VangS § 105

1). Selle vea tõttu on jäänud

vanglate osakonnas töökohtadeks muutunud ametikohad vanglateenistusest välja.

3) teenistusastmete süsteemi loomine VangS § 112 näeb ette vanglaametnike ametiastmed. Neid on kokku viis: vangla peainspektor; I klassi vanglainspektor; II klassi vanglainspektor; I klassi valvur; II klassi valvur; Probleem on selles, et vanglateenistuse karjäärisüsteemis on vähe viise, kuidas tõsta esile ametniku pikaajalist ja edukat teenistust. Inimene võib olla oma ametikohal väga hea spetsialist, kuid pealtnäha ei erista teda miski samal ametikohal alles alustanud ametnikust.

4) vanglaametnikule esitatavad nõuded VangS § 113

1 lõike 1 kohaselt peab vanglaametnik vastama vanglaametniku

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Lõige 2 näeb ette, et hindamisnõuded kehtestatakse ametiastmete kaupa. Samas võib ametiastmesse kuuluda erinevaid ülesandeid täitvaid ametikohti. Kui üldjuhul eeldatakse samasse ametiastmesse kuuluvate ametikohade vastavust samadele nõuetele, siis tulenevalt mõnede ametikohade funktsioonist võidakse eeldada nendelt ametikohadelt vastavust tavapärasest kõrgematele või erinevate nõuetele.

5) vanglaametniku ametisse nimetamine VangS § 113 sätestab vanglaametniku ametisse nimetamise. Paragrahvi 113 lõike 4 kohaselt ei või panna vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust isikule, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiitsministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal. Seega ei võimalda VangS panna ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust teatud haridust omavatele ja vanglaametniku ametikohale võetavatele isikutele. Samas on vanglaametniku töö väga spetsiifiline ja eeldab erialaseid teadmisi, mida on võimalik omandada vaid erialaõppes. Ilma vanglaametniku tööks vajalike teadmisteta ei saa teatud vanglaametniku ametikohtadel töötada. Sellele vaatamata ei ole hetkel veel võimalik üksnes erialasehariduse puudumise tõttu jätta isikut sobivuse korral teenistusse võtmata, vaid otstarbekam on võtta isik teenistusse ja panna talle õppima asumise kohustus.

6) vanglaametniku kandidaadile stipendiumi maksmise võimalus VangS § 117 lõige 1 välistab õppurile, kes on vangla teenistuses, stipendiumi maksmise. Samas ei ole mõistlik, et üksnes vanglaga teenistussuhte omamise tõttu ei saa isik õpinguperioodi ajal sarnaselt teiste õppuritega stipendiumi. Teenistussuhe vanglaga loob isikule sideme vanglateenistusega ja kindluse, et kooli lõpetamisel on isikul töökoht olemas. See aga ei tohiks saada takistuseks stipendiumi saamisel.

7) vanglaametniku ettevalmistusteenistus VangS § 119 lg 1 annab ministrile õiguse määruses kehtestada, milline


11

kutsekeskharidus või vastav kvalifikatsioon peab olema I ja II klassi valvuril. Ülejäänud ametiastmete osas peab VangS § 119 lg 2 sobivaks ettevalmistusteenistuseks rakenduskõrghariduse omandamist. Selline lähenemine aga ei vasta täna vanglateenistuse vajadustele. Näiteks ei pruugi olla põhjust eeldada vangla direktorilt rakenduskõrgharidust.

8) vanglaametnike teenistuskäigu määrus VangS § 131 näeb ette volitusnormi Vabariigi Valitsusele määruse andmiseks, millega on kehtestatud vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja kord. Sellise korra järele puudub täna praktiline vajadus ja regulatsioon on muutunud ebavajalikuks.

9) vanglaametniku teenistusstaaži mõiste VangS § 136

2 kohaselt makstakse vanglaametnikule väljateenitud aastate tasu

teenistusaastate eest. Seaduses ei ole sätestatud aga seda, mida see staaž tähendab. Vanglaametniku teenistusstaaž ja avaliku teenistuse staaž kattuvad, kuid on siiski erinevad mõisted, st vanglaametniku teenistusstaaž sisaldub avaliku teenistuse staažis, kuid mitte vastupidi.

10) õppima suunatud vanglaametniku tasustamine VangS § 136

4 võimaldab vangla teenistuses oleva vanglaametniku suunata

Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse õppima, peatada tema teenistussuhte ja säilitada õppetöö jooksul palk ja selle maksmine. Samas puudub VangS-is regulatsioon tasu tagasimaksmise kohta juhul, kui isik temast tulenevatel põhjustel õpinguid ei lõpeta. Kuigi praktikas on olukord lahendatud vangla ja isiku vahel sõlmitava lepinguga, siis on tegemist olukorraga, mis võib vajada selgemat seaduses. Samuti on võrreldes 01.04.2013 kehtima hakanud ATS-ga muutunud õiguslik olukord.

11) vanglaametniku töö ja puhkeaeg Valveajal olevale vanglateenistuse ametnikule tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus vähemalt 11 tundi järjest 24-tunnise ajavahemiku jooksul (tööaeg, valvega, puhkeaeg). Arvestades valveajal oleva ametniku kohustusi, nt olla telefoni teel kättesaadav, ei ole nii range puhkeaja nõue vajalik ega otstarbekas. Ilmselgelt ei pidanud ka seadusandaja sellist lahendust regulatsiooni kehtestamisel silmas, sest VangS lubab ametnikul olla valveajal 250 tundi kuus. Kui aga lähtuda sellest, et ametniku tööpäev on 8 h, puhkeaeg 11 tundi, siis jääb ööpäevas valveajaks üle 6 h. 7 päeva jooksul peab ametnikul olema ATS-st tulenevalt ka 48 h, so 2 ööpäeva järjestikust puhkeaega. Seega saaks ühes kuus olla ametnik valveajal 120 tundi. Juhul kui lähtuda sellest, et lisaks tööajale ja valveajale tuleb tagada ametnikule ka 11 tundi puhkeaega, siis vajaks vanglateenistus valveaja ametnikega katmiseks rohkem ametnikke. Ressursi kasutamise mõttes ei oleks see antud olukorras otstarbekas ega põhjendatud.

12) vanglaametniku ergutamine Teenistuskohustuste, kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse laitmatu teenistuse eest võib vanglaametnikule või mõnele muule isikule kohaldada ergutusi. VangS § 151 lõige 1 sätestab, et vanglaametniku teeneteristi määrab ja annab kätte valdkonna eest vastutav minister. Sama paragrahvi lõige 3 annab ministrile volituse kehtestada vanglaametniku teeneteristi ja teenistusmedali kätteandmise kord. Kuna ministril on olemas volitus kehtestada teeneteristi kätteandmise kord, mille üks osa on see, kellel on õigus teeneterist kätte anda, siis ei ole vaja seaduses jäigalt reguleerida kätteandmise õigust.

13) teenistusest vabastamine vanuse tõttu VangS § 152 näeb ette aluse vabastada vanglaametnik 58 või 60 eluaasta täitmisel teenistusest. Kuigi seadus ei kohusta vanglaametnikku vabastama, ametniku nõusolekul ja nõuetele vastamisel saab vangla vanglaametniku teenistusaega pikendada, ei ole selline regulatsioon tänases õiguskorras mõistlik ega vajalik. Esiteks kehtivad vanglateenistuses tervisenõuded ja kehaliste katsete nõuded, millele mittevastamisel võib vanglaametniku teenistusest vabastada. Teiseks ei ole sellest tulenevalt vanus asjaolu, mida tuleks vabastamisel kaaluda, sest vanus ise ei ole selline asjaolu, mis takistas ametnikul teenistuskohustuste täitmist.


12

14) vangla direktori teenistusest vabastamine

VangS § 1541 sätestab vangla direktori teenistusest vabastamine teenistustähtaja

möödumise tõttu. Vangla direktor nimetatakse ametikohale tähtajaga viis aastat. Tähtaja möödumisel ametist vabastatud vangla direktorile näeb seadus ette hüvitisena kuue kuu ametipalga. Samas on teenistustähtaja möödumise fakt isikule teada juba ametisse nimetamisel ja tal ei saa olla õiguspärast ootust, et ta nimetatakse samale kohale uuesti tagasi.

15) Vanglaametniku teenistusest vabastamine koondamise tõttu Vanglaametniku koondamisel hüvitise maksmist reguleeriv eriregulatsioon (VangS § 154

2) näeb koondamise korral vanglaametnikule ette suuremad hüvitised kui ATS-i

üldregulatsioon. Samas jäi ATSi jõustumisel 01.04.2013 ja eriregulatsiooni kehtestamisel põhjendamatult tähelepanuta vajadus siduda eriregulatsioon selgelt vanglaametnikuna töötamise ajaga, mistõttu on täna kehtivas regulatsioonis sees teenistusstaaži mõiste.

16) Vanglaametniku joobeseisund ATS-i regulatsioonides puudub keeld olla teenistuses joobetunnustega. Kui kõigi teenistuskohtade puhul ei pruugi absoluutse keelu nõue olla põhjendatud, siis vanglaametnike puhul on selline keeld põhjendatud. Vanglaametnik peab tagama vanglas kõigi isikute turvalisuse ja vangla julgeoleku. Tal on õigus kanda relva (teleskoopnui), ning tal on jõu kasutamise õigus ja vajadusel ka kohustus. Seetõttu on vanglaametnikele esitatud nõudmisena kohustus olla teenistuses kaine. Samas puudub regulatsioon selle kohta, kuidas toimub teenistuja joobe kontrollimine. Sellise regulatsiooni kehtestamise vajadusele viitas vaidlus, mille kohta tegi Riigikohtus 26.10.2011 otsuse nr 3-3-1-45-11. Viru vangla ametnik, kelle joovet kontrollisid Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikud, vaidlustas muuhulgas nende õigust teda kontrollida. Vaatamata asjaolule, et kohus ei tuvastanud ametnikel kontrolliõiguse puudumist, ilmnes kohtulahendite kaudu mitmeid kitsaskohti, millele varem joobe kontrollimisel tähelepanu ei olnud pööratud. Näiteks oli asjas suureks probleemkohaks, milliseid õigusakte sai või pidi joobe kontrollimise kohaldama ja mis üldse on joove.

5. Sihtrühm Vangistuse täideviimisega seonduvates küsimustes on otseseks sihtrühmaks kinnipeetavad ja vahistatud. Vangistuses viibis seisuga 9.03.2015. a 2275 süüdimõistetut, vahi all 581 isikut, kokku 2856 isikut. Nendest alaealisi 28, eluaegseid kinnipeetavaid 40 (www.vangla.ee andmetel). Seoses infotehnoloogiliste muudatustega, mis tulenevad vangistuse täideviimise regulatsioonide täiendamisest, on sihtrühaks ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Arestimajas viibivate süüdimõistetute (seisuga 9.03.2015 on neid isikuid 10) tingimuste muutmisel on sihtrühmaks Siseministeerium.

Vanglateenistusega seonduvad küsimused puudutavad eelkõige juhtkonda ning vangistuse ja julgeolekuga tegelevaid vanglateenistujaid, keda on kokku 966 (www.vangla.ee andmetel)

6. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Vangistuse täideviimisega seonduvad probleemid

1) vahistatute ja kinnipeetavate nõuete täitmine vanglas Vahistatute isikuarvele laekuvast rahast tehtaks edaspidi kinnipidamisi nõuete täitmiseks. Mõju on ka RTK-le, kes kinnipidamisi teeb. Muudatuse ettevalmistamise käigus peab välja selgitama, kas kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis tuleb sellega seoses teha muudatusi või täiendavaid arendusi.

2) kinnipeetava isikuarve kasutamine

3) Seadus peaks nägema selgelt ette, et vabanemistoetusena hoiustatud raha ei ole

http://www.vangla.ee/


13

kinnipeetaval õigus käsutada, sh juhul, kui ta on ise lasknud kanda sinna ka vabaks kasutamiseks olnud raha. Seaduses on sätestatud, mida kinnipeetav ei või teha vanglasiseseks kasutamiseks ettenähtud rahasummadega toiminguid.

4) 3) kinnipeetavale vabanemistoetuse väljamaksmine Ettepanek on sätestada seaduses riigi poolt makstava vabanemistoetuse väljamaksmine alles siis, kui isik reaalselt vanglast vabaneb. Kaaluda tuleks võimalust maksta ka vahistatule teatud tingimustel riigipoolset vabanemistoetust. 4) täitemenetluse seadustiku kohaldumine vanglas Selleks, et õiguse rakendajatel oleks selge ja ühtne arusaam, millal ja mida TMS-st kohaldatakse kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud rahast kinnipidamiste tegemisel, tuleb seaduse regulatsiooni selles küsimuses täpsustada. VangS-is või TMS-is tuleb täpsustada, kuidas rakenduvad TMS normid kinnipeetavate ja vahistatute kohta.

5) kinnipeetava või vahistatu arestimajas viibimise aeg Kuna tegemist on kahe ministeeriumi haldusala vahelise korraldusega (arestimajad on Siseministeeriumi, vanglad aga Justiitsministeeriumi valitsemisalas), peab seadus andma täpsemad juhised. See aitab paremini kaitsta isikute õigusi arestimajas pikemaajalise vahistatuse korral ja tagada süüdimõistetu õigused nt pikaajaliseks kokkusaamiseks.

6) puudub õigus ja võimalus kontrollida, kas süüdimõistetu viibib päringu tegemise hetkel vanglas, lähedase õigus saada teavet süüdimõistetu kohta

VangS-is nähakse ette sätted, millega antakse õigustatud huvi korral võimalus tutvuda süüdimõistetu andmetega, nt karistuse kandmise koht. Teabevaldaja vaatab sellisele teabele juurdepääsu taotlused läbi, hindab vajadust ning otsustab, kas taotluse esitaja juurdepääs teabele taotluses nimetatud eesmärgil on põhjendatud või mitte, ning olenevalt otsusest võimaldab juurdepääsu teabele või keeldub sellest. Sellist lähenemist kasutatakse näiteks igaühe (nii füüsilised kui juriidilised isikud) juurdepääsu otsustamisel rahvastikuregistri andmetele. Õigustatud huvi alusel juurdepääsu otsustamine on samas mõnevõrra aeganõudev ning eeldab teabevaldaja ressurssi taotluse läbivaatamise ja otsustamise näol. Üheks lahenduseks väljatoodud probleemile, mille kohaselt puudub kinnipeetu lähedasel (aga ka võlausaldajal) õigus ja võimalus kontrollida, kas süüdimõistetu viibib päringu tegemise hetkel vanglas, oleks järgmine: Teave selle kohta, et isik kannab vanglas vangistuslikku karistust ning ka teave vangla kohta, kus isik vangistuslikku karistust kannab võiks olla isiku rahvastikuregistrisse kantavateks sideandmeteks ning sellele juurdepääsu võimaldamise igaühele (füüsilised ja juriidilised isikud) võiks otsustada rahvastikuregistri volitatud töötleja rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras ning juurdepääsu taotleja õigustatud huvi hinnates. Samuti on sellisel juhul võimalik ka riigiasutustel ja muudel isikutel (täiturid jms), kellel juurdepääs rahvastikuregistri andmetele toimub seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, saada juurdepääs vanglas vangistuslikku karistust kandva isiku sideandmetele. Juhul, kui isik vabaneb vanglast, siis teave selle kohta, et isik kannab vanglas vangistuslikku karistust ning ka teave vangla kohta, kus isik vangistuslikku karistust kannab, kustutatakse rahvastikuregistri sideandmete hulgast ning arvatakse rahvastikuregistri arhiivi. Lahenduse realiseerimiseks tuleb esialgsel hinnangul muuta rahvastikuregistri seadust ning vangistusseadust. Samuti tuleks luua VangIS-est (või siis KIR-ist) andmete rahvastikuregistrisse edastamiseks ja ka nende uuendamiseks vastavad IT lahendused.

7) noore kinnipeetava paigutamine Juhul, kui kinnipeetava arengutase ja seisund seda võimaldab, siis võiks sarnaselt 18-


14

21 aastaste puhul olla lubatud nende kokku paigutamine täiskasvanutega. Selleks on vaja muuta VangS § 82 lõiget 2.

8) vastuvõtuosakonnas viibimise aeg Ettepanek on täiendada VangS-st ja lisada, et aega hakatakse arvestama täitmisele pööratud kohtuotsuse vanglasse saabumisest. Seadusemuudatuse tulemusel võib kinnipeetav viibida vastuvõtuosakonnas üksnes nii kaua, kui on vaja „Vangistusseaduse” § 14 lõikes 3 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas riskihindamise läbiviimiseks, kuid mitte kauem kui kokku kolm kuud. Kui tulenevalt kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtajast ei ole kinnipeetavale vaja täitmiskava koostada või riskihindamist läbi viia, ei tohi kinnipeetav viibida vastuvõtuosakonnas kauem, kui on vaja tema vanglasse paigutamiseks. Viimatinimetatu on kirjas justiitsministri määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 5 lg-s 2, kuid tegemist on normiga, mis oma olemuse poolest peaks olema seaduses.

9) kinnipeetavate tasuta kirjavahetus riigiasutustega

Põhjendatud on muuta seadust, kehtestades selles erandid. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47 lõike 2 kohaselt edastatakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad vangla kulul. Seega ei anna muudatus kinnipeetavale otseselt uusi õigusi, pigem korrastab normitehnilises mõttes olukorda.

10) kinnipeetava ja kaitsja kokkusaamise katkestamine Kaitsjaga kokkusaamise katkestamise absoluutne keeld on liga piirav ning ei arvesta praktikas ette tulla võivaid olukordi. On vaja sätestada, millistel tingimustel võib kokkusaamise katkestada ehk teisisõnu näha ette regulatsioon, millistel tingimustel kokkusaamiste katkestamise keeld kehtib ja millal mitte.

11) kinnipeetava lühiajalise väljaviimise kulud Mõistlik ja vajalik on seadust muuta ja näha ette vangla kaalutlusõigus jätta teatud olukordades lühiajalise väljaviimise kulud riigi kanda. Kuna sellised juhud on harvad ja kulud ei ole suured, siis ei kaasne sellega riigile täiendavat koormust riigieelarvele. Eesmärk on anda vangla tegevusele õiguslik alus ja raamistik olukorraks, kus kinnipeetava väljaviimine on seotud vangla poolt korraldatava või vangla vahendusel toimuva sotsiaalprogrammiga või õppega, mis eeldab vanglast välja viimist. Sisuliselt on tegemist ühest küljest kinnipeetava väljaviimisega (toimub vanglaametnike järelevalve all olukorras, kui väljasõitu ei saa võimaldada), teisest küljest võiks seda näha kui soodustuse raames järelevalve all väljaspool vanglat liikumisena.

12) vangla riietuse kandmine Selleks, et õiguslik regulatsioon oleks tervik ja selge, on vaja regulatsiooni täiendada. Regulatsiooni muutmine loob vangla tegevusele õigusliku aluse, kuigi praktikas olukorda ei muuda. Eesmärgiks on lahendus, mis määrab, millal kannab kinnipeetav väljaspool vanglat vangla riietust ja millal isiklikku riietust.

13) vanglas keelatud esemed Seadus peaks nägema küll ette, millisel juhul ese kinnipeetavalt ära võetakse ja ta kaotab sellele õiguse, kuid nägema ka teatud juhtudeks ette haldusorgani kaalumisõiguse. Ettepanek on normi leevendada ja näha ette õiguslik võimalus eseme isikule tagastamiseks (nt asi pannakse isiklike asjade lattu) ning sätestada, millal võetakse ese isikult ära.

14) kinnipeetavale käe- või jalaraudade kohaldamine saatmisel väljaspool vanglat

Seadusemuudatuse korral tuleb sätestada, millal ja millistel konkreetsetel alustel võib käe- ja jalaraudu kohaldada. Kuigi nende ohjeldusmeetmetega maandatakse võimalikku hinnatud ohtu, mis tuleneb isikust endast, ei saa pidada õigustatuks automaatset käeraudade kohaldamise aluseid. Tegemist on isikuvabaduse olulise piiramisega.


15

15) Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine

Vangistusõiguses tuleb sarnaselt kriminaalõigusega kaotada ebaselged karistusnormid, mis kahjustavad õigusselguse põhimõtet. Euroopa vanglareeglite kohaselt tuleb distsiplinaarkorras karistatavaks teha vaid teod, millega on tekitatud oht või mis võivad tekitada ohu heakorrale, turvalisusele või julgeolekule vanglas (p 57.1). Sellised teod tuleb vangistusõiguses paremini määratleda. Samuti rõhutavad reeglid, et distsiplinaarkaristused peaks olema viimaseks reageerimisvõimaluseks (56.1) ning et konflikte vanglas tuleks igal võimlikul juhul lahendada taastava õiguse ning konfliktivahendamise meetodite abil (56.2). VangS-s tuleb vähendada distsiplinaarkaristuste kohaldamisala: üks võimalus selleks on määratleda seaduses või alamaktis distsiplinaarrikkumiseni viivate tegude loend, teine on piiramine läbi menetlusnormide ning kolmandaks võimaluseks on vangistuse täideviimist puudutavates aktides olevate keeldude ning piirangude üle vaatamine. Olemasolevatele karistustele, milleks on noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine, lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine ning kartserisse paigutamine, kaalutakse võimalike uute karistusliikide lisamist, nt tegevustes osalemise piiramine kuni 30 päevaks, raha kasutamise piiramine kuni 30 päevaks ning ühest lühiajalisest väljasõidust keeldumist juhul, kui tegu on väljasõidu reeglite rikkumisega. Lisaks kaalutakse vajadust luua alust ditsiplinaarmenetluse alustamata jätmiseks või lõpetamiseks osapoolte leppimise või kahjude hüvitamine/heastamise korral. Restoratiivsed konfliktilahendusmeetmed on kasutusel paljudes vanglasüsteemides (näiteks Saksamaal, Inglismaal, Lätis, Norras). Ühtlustamaks distsiplinaarkaristuste süsteemi, kaalutakse maksimaalse pikkusena isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelu ja töölt eemaldamise puhul 30 päevase piiri kehtestamist. Ka vahistatute puhul on üheks võimaluseks vähendada isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keeldu kahelt kuult 30 päevani. Muudatuste eesmärk on tagada distsiplinaarkaristuse parem kooskõla vangistuse eesmärkidega. Kooskõlas Euroopa vanglareeglitega piiritletakse lühi- või pikaajalise kokkusaamise keeldu vaid distsiplinaarrikkumistele, mis on seotud sellise kohtumise ettevalmistamise või läbiviimisega. Soovitakse vähendada ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, mis senise 45 päeva asemel süüdimõistetutel ning 30 päeva asemel vahistatutel võiks olla näiteks 14 päeva. Noorte kinnipeetavate puhul võiks kartserikaristuse pikkus 20 päeva asemel olla 7 päeva. Seda ka alaealise vahistatu osas, kellel praegu on tähtaeg 15 päeva. Euroopa vanglareeglite kohaselt tuleb üksindusse eraldavat vangistust kasutada vaid erandlikel juhtudel ning määratud ajaks, mis peab olema nii lühike kui võimalik (60.5). Kartserikaristuse aja lühendamise ettepanek oli toodud ka CPT 2012. aasta raportis. Tingimisi määratud distsiplinaarkaristuste puhul tuleb kaaluda katseaja kestuse vähendamist võrreldes senise kuue kuuga. Näiteks Soomes, Iirimaal ja Hollandis on katseaja pikkus 3 kuud. Lühema katseaja kehtestamine on õigustatud sellega, et uue rikkumise toimepanemisel pole tänases süsteemis karistuse määrajal diskretsiooniõigust varasema karistuse täitmisele pööramisel, vaid see toimub automaatselt. Kriminaalõiguses on vastavalt Euroopa Nõukogu soovitustele sellised automaatse täitmisele pööramise sätted kaotatud. Distsiplinaarrikkumiste puhul on soovitud süsteemi hoida lihtsamana, kuid kompromissina on vähendatud katseaja pikkust.

16) Interneti kasutamine, kinnipeetavatele kohtuistungite helisalvestiste ning vahistatule kohtumaterjalide tutvustamise võimalus

Tuleb leida lahendus probleemile, kuidas kinnipeetavad saavad ligipääsu kohtuistungi helisalvestistele, mis teistele isikutele on tehtud kättesaadavaks Avaliku E-toimiku (AET) kaudu või kasutades võimalust tutvuda salvestisega kohtu avalikult kasutatava arvuti abil. Üldine eesmärk kohtumenetlustes on see, et liigutakse paberivaba kohtumenetluse suunas ning istungite salvestised on reaalsus. Süüdimõistetu (kinnipeetav) menetlusosalisena peab saama neile materjalidele juurdepääsu.

Samas tuleks AET kaudu materjalidele juurdepääsemiseks rakendada järgmised täiendavaid turvameetmeid.


16

Kinnipeetute kasutamiseks mõeldud tööjaamades (arvutites) tuleb lubada juurdepääs avaliku e-toimiku lehele. Menetlusdokumentidega tutvumine võiks toimuda vanglateenistuja juuresolekul, kes AET-i kasutamiseks kinnipeetavale menetlusdokumentidega tutvumise ajaks ID-kaardi tagastaks või siis toimuks ID-kaardi kaardilugejasse sisestamine vanglateenistuja poolt ning paroolide sisestamine kinnipeetu poolt. Samas tuleb lahenduse realiseerimiseks luua piiratud õigustega, üksnes vaatamise õigustega AET-i roll. See omakorda eeldab arenduste tegemist e-toimikus, mis võivad kujuneda suuremaks kui paberkandjal menetlusdokumentide edastamisega seonduvad kulud. Samuti ei lahendata probleeme kinnipeetute puhul, kellel ID-kaart puudub. Seega tuleb kaaluda lahenduse realiseerimise kuluefektiivsust võrreldes praeguse paberkandjatel menetlusdokumentide tutvumise võimalusega. Vanglas on käesoleval ajal eraldi arvutid, mida kinnipeetav kasutab VangS §-ga 31

1

(interneti kasutamine) antud õiguste realiseerimiseks. Arvutid on internetiühendusega, kuid internetis on kinnipeetaval seadusest tulenevalt täna õigus juurde pääseda kohtulahendite ja õigusaktide andmebaasidele. Nendeks on riigiteataja.ee, nc.ee kohtulahendite andmebaas ja EIK kohtulahendite andmebaas. Muud juurdepääsud on keelatud. Arvuteid ja juurdepääse haldab ning nende korrasoleku peab tagama RIK. Kinnipeetaval puudub üldjuhul neile arvutitele vaba juurdepääs. Samu arvuteid saab kasutada kinnipeetavale helisalvestise kuulata võimaldamiseks. Selleks võetakse kohtust ühendust RIK-ga, kes laeb vastava helifaili (edastab kohus RIK-le) üles sellesse arvutisse vastavaks kellaajaks, mis kohtust ühtlasi teatakse vanglale. Vangla saadab kinnipeetava kokkulepitud kellaajaks arvuti taha. Pärast kinnipeetava poolt salvestise ärakuulamist kustutab RIK kohe faili. Fail tuleb kustutada enne, kui järgmine kinnipeetav arvutit kasutab. RIK hinnangul on pakutud lahendus, mille kohaselt saaks neid eraldi arvuteid kasutada kinnipeetavale helisalvestise kuulamise võimaldamiseks, problemaatiline. Arvutite kasutamiseks tuleb RIK-i seisukohalt rajada eraldi autentimist võimaldav teenus, mis tagab kinnipeetavale ligipääsu ainult kinnipeetava enda kohtuasja asjaomastele helisalvestustele ja/või menetlusdokumentidele. Vanglate osakond on selgitanud, et VangS § 5

1 alusel loodud kinnipeetavate,

arestialuste ja vahistatute andmekogu andmetel on vanglates paiknevatest kinnipeetavatest ID-kaardid u 1580 kinnipeetaval (u pooltel), sellest kehtiv ID-kaart u 830 kinnipeetaval. Kes nendest kinnipeetavatest ka ID-kaardi paroole teavad, mis on vajalik e-keskkonnda sisenemiseks, on keeruline hinnata. Probleemiks on kindlasti need isikud, kes on nt väljasaadetavad – kellele ühtegi dokumenti Eestis ka ei väljastata.

Vanglate osakonna seisukohalt vajab analüüsimist küsimus, milliseid riske kätkeb endas kinnipeetavatele ID-kaardi kätte andmine seoses võimaluse loomisega e-toimikust materjalide lugemiseks. Vastavalt VangS § 15 lõikele 1 võetakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetava isikut tõendavad dokumendid hoiule. Kinnipeetava isikutunnistuse või elamisloakaardi digitaalset kasutamist võimaldavad koodid võetakse hoiule kinnipeetava soovil.

Kui luua võimalus kohtuistungi helisalvestistega tutvumiseks, on tarvis igasse vanglasse juurde ka kinnipeetavatele kasutamiseks mõeldud arvuteid, kuna neid on täna vähe. Luues võimaluse kohtumaterjalidega tutvumiseks, hakkab see omakorda mõjutama teiste kinnipeetavate võimalusi õigusaktidega tutvumisel.

Kuna kinnipeetavatel puudub oskus e-toimiku kasutamiseks, siis eeldab muudatus ka vanglates vastavate koolituste läbiviimist.

Kokkuvõtteks taandub kõik ressursile. Kui kohtute osas võimaldab e-toimiku süsteemi kasutamine vabastada ressurssi, aga vanglate koormus seetõttu suureneb, tuleb


17

arvestada kohtute valdkonnast osa vabaneva ressursi ülekandmisega vanglatele.

Täiendavalt tuleb koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega selgitada välja võimalikud lahendused, kuidas töökorralduslikult oleks kõige mõistlikum tagada kinnipeetavatele vastavate materjalidele juurdepääs.

Lisaks võimalusele pääseda ligi õigusaktide andmebaasidele ning kohtulahenditele kaalutakse interneti kasutamise piirangude vähendamist. Näiteks tuleks kaaluda ligipääsu andmist portaalile eesti.ee, juristaitab.ee, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumite jt riigi ja kohaliku omavalitsuse veebilehtedele. Samuti tuleks kaaluda võimalust läbi interneti teha videokõnesid (Skype), mis võimaldaks tihendada suhtlemist perega ning näiteks ka sugulastega, kes elavad välismaal. Samuti kaalutakse telefoni ja interneti kasutamisele seatud piirangute vähendamise vajalikkust ja võimalikkust avavanglas, et toetada kinnipeetava taasühiskonnastamist. Kui täna kehtivad kinnipeetavatele interneti kasutamisele ühesugused piirangud, siis õppetöös või tööl väljaspool vanglat võiks piirangud olla väiksemad. Samuti võib teatud ulatuses olla vaja kasutada internetti mõne taasühiskonnastava tegevuse raames. Seega on vaja analüüsida täna praktikas ilmnenud kitsaskohti ja kaaluda, millises ulatuses on vaja ja võimalik lubada internetti kasutada ilma, et sellega satuks ohtu üldine turvalisus.

17) vajadus täpsustada VangS julgeoleku jms seotud nõuete osas

Tuleks kaaluda seaduse muutmist nii, et korraldustele allumisest keelduva kinnipeetava suhtes teleskoopnuia ehk relva kasutamine ei alluks samadele eeldustele kui löömine. Samuti tuleks muuta seadust ja näha relva kasutamisest hoiatamise kohustus ette laiemalt. Mis puudutab vanglateenistuse pädevust väljaspool vanglat vangistuse täitmisega seotud küsimustes, siis on esmatähtis, et kui vangla on vea teinud, siis peaks ta ise ka oma vea kõrvaldama. Kaaluti lahendust, mille kohaselt võiks vanglateenistuse pädevusse anda kogu karistuse täideviimise tagamisega seonduva, st et vanglateenistus hakkaks otsima ka neid süüdimõistetuid, kes ei saabu määratud tähtajal vanglasse karistust kandma. Nimetatud lahendus on küsitav, arvestades, et see võib nõuda olulist ressurssi. Seoses väljaspool vanglat seaduse alusel viibiva kinnipeetava liikumise kontrollimisega tuleks sätestada VangS-s kinnipidamise ja valdusesse sisenemise ning selle läbiotsimise alused ja selge kord. VangS-s täna osaliselt neid küsimusi käsitlev regulatsioon tuleb korrastada ja eristada muust regulatsioonist.

19) ettevalmistus eluaegse kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

Kaalutakse VangS § 32 lõikes 6 sätestatud väljasõidu lubamise keelu kaotamist ja sellega seoses täpsema regulatsiooni kehtestamist eluaegsetele kinnipeetavatele. Kui kinnipeetav hakkab vanglast 30 või enama aasta järel vabanema, peab lühiajaline väljasõit olema osaks vabanemiseelsetest toetustegevustest. 20) lühiajaliste kokkusaamiste korraldus Vanglavälise suhtlemise soodustamiseks suurendatakse lühiajaliste kokkusaamiste puhul kokkusaamise maksimaalset kestust kolmelt nelja tunnini. Kuigi lühiajalise kokkusaamise ühe korra kestuse pikendamine võimaldab ühekorraga lähedasega kohtuda kauem, tähendab see ka seda, et sama ajaühiku jooksul saab lühiajalisi kokkusaamisi vähem kinnipeetavaid. See tuleneb asjaolust, et kokkusaamiste ruumide arv ja kokkusaamisteks ühes päevas ettenähtud aeg ei muutu, aga üks külastaja saab ruumi kasuta pikema aja jooksul. See tähendab, et sama kinnipeetav saab kokkusaamisi võrreldes tänasega sama ajaperioodi jooksul vähem.

21) raamatute vastuvõtmine Sarnaselt vahistatutega tuleb luua ka kinnipeetavatele õigus vastu võtta pakina saadetavaid raamatuid. Kaaluda tuleks ka seda, et vanglapoe või interneti kaudu oleks võimalik ka raamatuid tellida e-poest või kohaliku omavalitsuse avalikust raamatukogust. 22) vahistatu, arestialuse, kinnipeetava kokkusaamine vaimulikuga


18

Tuleb kaaluda kehtivas õiguses vaimuliku piiramatu kokkusaamise õiguse sidumist konkreetsemalt taustakontrolli läbimisega. Selle lähenemise korral jääks piiramatu õigus kokkusaamistele kinnipeetava, arestialuse ja vahistatuga kaplanitel ja ministeeriumi või vanglate mitmekordsete lubadega vabatahtlikel-vaimulikel – inimestel, keda on põhjendatult alust usaldada. Teiste vaimulike puhul hindab piiramatu kokkusaamise vajalikkust asjatundjana kaplan – vajadusel koostöös teabe ja uurimisosakonnaga. Kui määrata kindlaks, et piiramatu kokkusaamisõigusega vaimuliku taustakontrollile kohaldatakse vanglaametniku taustakontrolli reguleerivaid sätteid (VangS §114), saab sellega ennetada probleeme, mida võiksid kriiside ajal tekitada vaimulikud, kes on seotud nt terroristlike liikumistega, ei ole lojaalsed Eesti riigile, samuti ennetada usufanatismiga seotud probleeme (nt usulahu vaimulik, kes teadaolevalt õhutab enesetapule või vägivaldsele käitumisele mõne teise uskkonna liikmete suhtes). Kokkusaamisõigust saab piirata mitte kogu aeg, vaid vastavalt vajadusele (nt riigivastased süüteod KarS 15. peatükis, samuti §-d 255 ja 256). Vanglateenistuse küsimused

1) loobumine nõudest, et vanglate koosseisud peab kehtestama valdkonna

eest vastutav minister määrusega Selline korraldus ei ole täna enam vajalik ja seetõttu on otstarbekas loobuda vangla koosseisu ministri määrusega kehtestamisest. Sarnaselt politseiga kehtestaks justiitsminister edaspidi vaid vangla koosseisu piirarvud, vangla täpsema koosseisu kehtestamine antakse vangla direktori kui asutuse juhi pädevusse. Vt siseministri 27.06.2014 määrus nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“. Valdkonna eest vastutav ministri määrusega koosseisude kehtestamise eesmärk on see, et koosseise ei muudetaks põhjendamatult sageli ja läbimõtlemata. Nõudest loobumisel võib kaduda justiitsministril ülevaade vanglate koosseisudest, kui vanglad ise koosseise muudavad. Samas, ATS § 11 lõike 3 kohaselt võib koosseisu kehtestada ka ministri volitatud ametiasutuse juht.

2) vanglateenistusse kuuluvad ameti- ja töökohad Muudatuse eesmärk on taastada endine olukord ja viia töökohad tagasi vanglateenistusse kuuluvateks. Sel eesmärgis on kavas muuta VangS § 105

1 lõike 2

punkti 1.

3) teenistusastmete süsteemi loomine Tuleks välja töötada teenistusastmete süsteem, mis aitab paremini spetsialiste eristada. Sarnane süsteem on kasutusel politseis, vt politsei- ja piirivalveseadus.

4) vanglaametnikule esitatavad nõuded On vaja muuta VangS paindlikuks ja võimaldada kehtestada nõuded ka lähtuvalt funktsioonist, mida ametikohal olev isik täidab.

5) vanglaametniku ametisse nimetamine VangS § 113 lõikes 4 sätestatud piirang tuleks tunnistada kehtetuks. Seeläbi saab isik siduda end eelnevalt ja paindlikult vanglateenistusega ning pärast õppima asumiseks võimaluse avanemist läbida erialase õppe ja töötada seejärel vanglateenistuses edasi. Kui isik siiski otsustab õppima mitte minna, vabastatakse ta tähtaja saabumisel teenistusest.

6) vanglaametniku kandidaadile stipendiumi maksmise võimalus

Tänane olukord vajab analüüsimist ja sellest tulenevalt võib olla põhjendatud kehtiva regulatsiooni muutmine selliselt, et ka vanglaga teenistussuhet omaval isikul on õigus stipendiumile.

7) vanglaametniku ettevalmistusteenistus Kuna vanglaametniku ametiastmetele vastavuse nõuete kehtestamine on justiitsministri pädevuses, siis on ka VangS § 119 lg 2 puhul süsteemi arengu seisukohalt otstarbekas anda ministrile õigus ametiastmelt eeldatava hariduse kehtestamiseks.


19

Samas analüüsitakse teenistusastmete süsteemi loomise käigus, kas ja kuidas on kõige mõistlikum olemasolevat süsteemi muuta. Seetõttu võib analüüsi käigus selguda, et VangS § 119 muudetakse eeltoodust erineval viisil või tunnistatakse säte kui ebavajalik kehtetuks ja eesmärk saavutatakse muude sätete läbi.

8) vanglaametnike teenistuskäigu määrus Ametisse nimetamine toimub ATS-i ja VangS regulatsiooni alusel, edutamist kui sellist avaliku teenistuse regulatsioon pärast uue ATSi jõustumist enam ei tunne. Seetõttu tuleb tunnistada VangS § 131 kehtetuks.

9) vanglaametniku teenistusstaaži mõiste Politsei- ja piirivalveseaduse §-s 108 on selgelt lahti kirjutatud, mis on politseiteenistuse staaž. Kuna vanglaametniku hüved sõltuvad just vanglaametniku teenistusstaažist, aga mitte üldisest staažist ametnikuna (nt muu riigiametnikuna), siis peab see olema seaduses reguleeritud.

10) õppima suunatud vanglaametniku tasustamine Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse õiguslikku olukorda ja analüüsist lähtuvalt planeeritakse vajalikud seadusemuudatused.

11) vanglaametniku töö ja puhkeaeg Kuna VangS § 141 on üldjoontes sarnane prokuratuuriseaduse §-ga 22

2, kuid sellest

puudub prokuratuuriseaduse § 222 lõikes 2 sätestatud mõte, siis lahendab õigusliku

kitsaskoha VangS § 141 muutmine prokuratuuriseaduse eeskujul. Tegemist ei ole uue õigusliku olukorra loomisega, vaid olemasolev valveaja korraldus muudetakse selgeks ka õigusaktis.

12) vanglaametniku ergutamine Minister võib näha korras ette, et teeneteristi annab kätte tema või tema määratud isik. Seetõttu võiks muuta VangS § 151 lõiget 1 ja jätta sellest välja ministri ainuõigus anda isikule kätte teeneterist.

13) teenistusest vabastamine vanuse tõttu Olukord, kus isikul teatud vanuse täitumisel on teenistussuhte jätkamise eelduseks tema nõusolek, ei ole mõistlik. Kui ametnik teatud vanuse saabudes ise enam ei soovi vanglateenistuses töötada, kuigi ta on selleks võimeline, on ametnikul õigus esitada vanglale avaldus enda teenistusest vabastamiseks. Seetõttu tuleks tunnistada VangS § 152 kehtetuks.

14) vangla direktori teenistusest vabastamine Tavapäraselt viisil teenistustest vabastamise puhul hüvitise maksmine ei täida suuremat eesmärki ja on mõistlik loobuda sellise hüvitise maksmisest. Seetõttu tuleks muuta VangS § 154 ja kaotada ära hüvitise saamise võimalus. Õigus saada hüvitist säilib vaid nendel isikutel, kes on vangla direktorina ametis regulatsiooni muutumise ajal. Kui selline isik nimetatakse pärast muudatuste jõustumist ametisse teise vangla direktorina, siis kaotab ta õiguse hüvitisele.

15) Vanglaametniku teenistusest vabastamine koondamise tõttu

Kuigi tõlgendamise kaudu on võimalik tuletada seadusandja eesmärki kaitsta koondamisolukorras vanglaametnikke tugevamalt võrreldes muude riigiametnikega ja seeläbi lähtuda staaži puhul vanglaametnikuna töötamise ajast, peab sellises olukorras kohalduv õiguslik regulatsioon olema selge, et ära hoida otstarbetuid vaidlusi. Seetõttu tuleks täpsustada VangS § 154

2 lõiget 3 ja siduda koondamishüvitis selgelt sõltuvusse

vanglaametnikuna töötamise staažist.

16) Vanglaametniku joobeseisund Tegemist on olulise ja selge kohustusega, mis peab olema kirjas vanglateenistust reguleerivas VangS-is. Selle keelu rikkumist tuleb pidada teenistuskohustuste raskeks rikkumiseks, mis võib kaasa tuua ametniku teenistusest vabastamise. Vaatamata vanglate antud täpsetest juhistest on vaja kehtestada ka õiguslik


20

regulatsioon, mis peab aitama vältida joobetunnuste tuvastamisel vigade tegemist ja looma selge õiguste ning kohustuste raamistiku. Regulatsiooni kehtestamine täidab ühtlasi seaduses õigusliku lünga.

III. Kaalutud lahendused

7. Kaalutud võimalikud lahendused

ii(märgi

nende lahenduste juurde „x“, mille abil probleemi lahendamine oleks realistlik ja mida on käesolevas dokumendis kaalutud)

Avalikkuse teavitamine Rahastamise suurendamine

Mitte-midagi-tegemine

x

Senise regulatsiooni parem rakendamine

De-regulatsioon

Uue regulatsiooni loomine

x

Muu (palun täpsusta):

7.1. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs

1. Mitte midagi tegemine Mitte midagi tegemine tähendaks seda, et vanglateenistusel on järjest raskem toime tulla praktikas tõusetunud küsimustega, mille osas on leitud, et selguse ja arusaadavuse huvides on vajalik regulatsioon seaduse tasandil. Tõsisemalt on kaalutud mittemidagitegemist kinnipeetava distsiplinaarmenetluse küsimuses.

Alaealiste kinnipeetavate distsiplinaarmenetluse erisused toovad kaasa ametnikele täiendavat tööd. Suurenev tööhulk tähendab riigieelarvest rahalise lisaressursi vajadust, et lisatöö nõuetele vastavalt ära teha.

Muudatused eeldavad VangS § 51 alusel loodud kinnipeetavate, arestialuste ja

vahistatute andmekogu arendamist, kuna käesoleval hetkel ei ole registris andmevälja, kuhu distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaeg märkida. Olemasolev register ei arvuta distsiplinaarkaristuse kustumisaega kombinatsioonis kinnipeetava vanusega distsiplinaarrikkumise hetkel.

Ilma andmekogu arendamiseta, üksnes ametnike käsitööl põhineva andmete sisestamisega on suur oht väärate kannete tegemiseks, mis võib kaasa tuua vaidlused nii vanglas kui ka kohtus. Seega kaasneb ka halduskoormus.

Valitsus on andnud Raportile Eesti valitsusele Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) Eesti külastamise kohta, mis toimus 30. mai kuni 6. juuni 2012 kommentaarid

6

ning öelnud järgmist: „Kuna kinnipeetavale on tagatud võimalus distsiplinaarmenetluses selgituste andmiseks, võimalus vaide ja kohtukaebuse esitamiseks ning menetlus on alati kirjalik, leiame, et käesoleval ajal on kinnipeetavatele tagatud piisavad vahendid ja võimalused õiguste kaitsmiseks.“ Alaealiste kohtlemise osas regulatsiooni muutmine distsiplinaarkaristuse kustumisel lähiaastatel ei ole tõenäoline. Riigikogu võttis 18.02.2015 vastu vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse

7 uue ühise

andmekogu loomiseks kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Ettepanek on oodata ära uue registri tööle hakkamine, mis võimaldab registrist teha eraldi väljavõtteid alaealiste kinnipeetavate kohta. Seejärel tulla tagasi VangS muutmise juurde ning sätestada noorte kinnipeetavate erinev kohtlemine distsiplinaarkaristuse kustumise osas.

Seega oleks üheks võimalikuks lahenduseks distsiplinaarmenetluse osas see,

6 http://www.cpt.coe.int/en/states/est.htm

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/110032015004


21

et praegust regulatsiooni ei muudeta. Punktis 16 (vanglaametniku joobeseisund) toodud probleemide osas saab öelda, et ATS ei keela küll sõnaselgelt teenistuses joobetunnustega viibida, kuid see keeld on tuletatav ATS § 51 lõikest 4, mille kohaselt ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Seega oleks võimalik vanglaametniku joobeseisundi osas lähtuda ka ATS-i sätetest ning jätta VangS-i täiendamata. 2. Regulatsiooni täiendamine ja täpsustamine Regulatsiooni tuleb täiendada osas, mis käsitleb kinnipeetavatele menetlustoimingute helisalvestiste kättesaadavaks tegemist. Samuti tuleks kaasajastada VangS regulatsiooni osas, mis puudutab vanglateenistust ning vangistuse täitmise tagamist ja julgeolekut vanglas. Distsiplinaarmenetluse osas on kõige otstarbekam kaaluda olemasoleva regulatsiooni täiendamist ja täpsustamist, kooskõlas CPT soovitustega.

Probleemi punkti 6 (puudub õigus ja võimalus kontrollida, kas süüdimõistetu viibib päringu tegemise hetkel vanglas, lähedase õigus saada teavet süüdimõistetu kohta) osas kaaluti lahendust, mille kohaselt muudetaks süüdimõistetu vanglas karistuse kandmine juurdepääsupiiranguta avalikuks teabeks selliselt, et igaüks saaks sellise teabega tutvuda. Sellele lahendusele räägivad vastu aga järgmise asjaolud. Isiku karistusandmed on küll karistusregistri seaduse kohaselt avalikud, kuid karistusregistri andmete juurdepääsu osas on karistusregistri seaduses ette nähtud erirežiim (päringud on tasulised ning isiku karistusandmetele juurdepääsude saamise kohta säilitatakse juurdepääsulogisid, mis on isikule, kelle karistusandmetele juurdepääs saadi, vajadusel kätte saadavad) ning isiku karistusandmetele on kehtestatud avalikustamise tähtajad (v.a. teatud kuritegude eest mõistetud karistused, mille osas avalikustamise tähtaegu ei kohaldata), mille möödumisel ei ole enam isiku karistusandmed karistusregistri seaduses sätestatud juurdepääsu erirežiimi alusel igaühele kättesaadavad. Avalikustamise tähtaja möödumisel arvatakse isiku karistusandmed karistusregistri arhiivi, kus nendele võimaldatakse juurdepääs üksnes seadusega ette nähtud ülesannete täitmiseks. Lisaks eeltoodule tuleb avaliku teabe avaandmete (ehk siis üldiseks kasutamiseks andmise) kohustuse valguses igasugusesse avaliku teabe piiranguteta avalikustamisesse suhtuda kriitiliselt, kuna teabe avaandmeteks andmisega kaob igasugune kontroll sellise teabe hilisema edasise kasutamise üle (sealhulgas isiku karistusandmete avalikustamise tähtaegade järgimine). See omakorda võib takistada süüdimõistetu taas ühiskonnastamist. Probleemi punkt 20 (raamatute vastuvõtmine) osas kaaluti ka võimalust raamatute soetamiseks Interneti kaudu e-poest. Sellest mõttest loobuti, kuna see hakkaks praktikas kaasa tooma raamatute äravõtmist, see omakorda nõudeid rahalisteks hüvitisteks kinnipeetavatele, kuna nad on raamatu eest tasunud ja seega on nad ka õigustatult eeldanud, et saavad neid raamatuid endale ka lubada. Raamatute soetamine peaks ikkagi toimuma vanglateenistuse vahendusel. Kui kinnipeetav kooskõlastab raamatu tellimise eelnevalt vanglaga, siis võib ta eeldada, et saab hiljem ka raamatu endale lugemiseks jätta. Vanglas keelatud sisuga (nt vihkamist, rassismi või pornograafilist materjali sisaldavad) raamatuid kinnipeetavale ei lubata.

3. Regulatsiooni muutmine VangS-i tuleb vaieldamatult kaasajastada osas, mis puudutab vanglateenistust ning vangistuse täitmise tagamist ja julgeolekut vanglas.

7.2. Kokkuvõte VangS muutmine on vajalik, kuna praktikas üleskerkinud probleeme ei ole võimalik lahendada tõlgendamise teel – tegemist on põhiõiguste tugeva piiramisega seotud valdkonnaga, mida puudutav regulatsioon peab olema


22

sätestatud seaduse tasandil ja vastama õigusselguse põhimõtte rangeimatele kriteeriumitele. Helisalvestistega tutvumise võimaluse loomine vanglates on möödapääsmatu, kuna erinevad kohtumenetlused näevad ette paberivabale menetlusele üleminekut.

IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon

8. Kavandatava regulatsiooni õiguslikud raamid (sh

põhiseadusega määratletud raamid ning Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega määratletud raamid)

Distsiplinaarmenetlusele seavad raamid Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (Euroopa vanglareeglistik https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=955747 Kuigi tegemist ei ole õigusaktiga, on need soovitused järjest suurema tähelepanu all ning kontrollijate nt CPT poolt jälgitakse nende soovituste täitmist.

9. Välisriigid, mille regulatsioone on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Analüüsi käigus uuritakse teiste riikide praktikat ennekõike kinnipeetavate suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kohaldamise osas. Vaatluse alla võetakse lähinaabritest Põhjamaad (nt Soome), mida Eesti on endale kriminaalpoliitikas eeskujuks seadnud, samuti nt Saksamaa, mis olnud traditsiooniliselt eeskujuks mitmete õiguslike regulatsioonide kujundamisel.

10. Kavandatava regulatsiooni kirjeldus, sh regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Eelnõuga soovitakse kindlasti üle vaadata VangS ning vangla sisekorra eeskirjas distsiplinaarmenetlusega seonduv regulatsioon. Kui VangS § 64 ei sea väga detailseid nõudeid distsiplinaarmenetluse läbiviimisele, siis vangla sisekorraeeskiri on selles osas väga üksikasjalik. Tuleb analüüsida, kas sisekorraeeskirjas sätestatu on tõepoolest vajalik, kas on võimalik osadest nõuetest loobuda, regulatsiooni lihtsamaks kirjutada. Samas on otstarbekas vangistusseaduses ilmselt täiendada regulatsiooni ning näha ette distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamine kinnipeetavale enne karistuse määramist ning võimaldada talle esitada protokolli kohta oma märkusi. Praegu on see kinnipeetava õigus kehtestatud vangla sisekorraeeskirja §-des 97 ja 98, kuid tegemist on isiku niivõrd olulise õigusega, mis peaks olema sätestatud seaduse tasandil. Olulise teemana on eelnõuga kavas tugevdada kinnipeetava kui ühe menetlusosalise positsiooni kohtumenetluses. Põhiseaduse § 12 kehtestab kõigi võrdse kohtlemise nõude ning seda tuleb tagada sõltumata sellest, kas isik kannab oma karistust vanglas või viibib vabaduses. Eelkõige vaadatakse üle vangistusseaduse § 31

1 (Interneti kasutamine) mis näeb ette kinnipeetava

piiratud õiguse selles osas, millistele materjalidele on tal juurdepääs. Kavas on kaasajastada vangistusseadus regulatsiooni osas, mis puudutab vanglateenistust ning vangistuse täitmise tagamist ja julgeolekut vanglas.

10.1. Töötatakse välja uus tervikseadus

EI

10.2. Muudatused viiakse sisse senise seaduse struktuuri

JAH

11. Selgitus Uue tervikseaduse väljatöötamine ei ole vajalik, kuivõrd võimalikud muudatused tehakse olemasolevatesse regulatsioonidesse, neid teatud osades täpsustades ja vajadusel täiendades.

12. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Avaliku teabe seadus Avaliku teenistuse seadus Isikuandmete kaitse seadus

https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=955747


23

Korrakaitseseadus Rahvastikuregistri seadus Täitemenetluse seadustik Vangistusseadus Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ Võimalik, et muuta tuleb ka haldusmenetluse seadust, kui nähakse ette kinnipeetavate distsiplinaarmenetluse osas erandid üldistest haldusmenetluse nõuetest.

13. Seaduse tasandil regulatsiooni loomise vajalikkus

Seaduse tasandil on regulatsiooni loomine vajalik, kuna tegemist on kinnipeetavate ning menetlusosaliste õiguste tagamisega vangistuse täideviimisel. Vangistuse täideviimise nõuete täpsustamine ei ole võimalik vangistusseadust muutmata.

V. Määratletud mõjud

14. Mõju

iii

14.1. Kavandatavmuudatus

Üldjoontes kavandatakse järgmised muudatused: 1) täpsustatakse kinnipeetava suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse nõudeid. Seejuures ei pruugi kaasneda mitte menetlusnõuete leevendamine, vaid kõne alla võib tulla ka olemasoleva regulatsiooni täpsustamine tulenevalt rahvusvaheliste organisatsioonide poolt esitatud nõuetest; 2) luuakse kinnipeetavatele võimalus vanglates nende kohtudokumentidega tutvumiseks, mis praegu ei ole võimalik tulenevalt vastavalt kohandatud arvutite puudumisel, samuti laiem juurdepääs riigiasutuste andmebaasidele; 3) luuakse paremad võimalused kinnipeetavate taasühiskonnastamiseks (raamatupakkide saamise võimalus, tasuta kirjavahetus riigiastutustega jnt); 4) vanglateenistust puudutavad muudatused; 5) muud vangistuse täitmise tagamist ja julgeolekut vanglas puudutavad muudatused.

14.2. Mõju valdkond I ja alajaotis

Mõju riigi sise-julgeolekule ja võitlusele kuritegevusega

14.3. Avalduv mõju

Kinnipeetavate poolt toimepandud distsiplinaarrikkumistele reageerimine ning nende menetlemine tagab julgeoleku ning korra vanglas. Distsiplinaarmenetluse täpsem regulatsioon mõjutab kinnipeetavate õiguste kaitset distsiplinaarmenetluses, vähendab võimalikke kaebusi vangla tegevuse osas ning suurendab seeläbi õiguskuulekust. Interneti laialdasema kasutamise võimaldamine, menetlustoimingu helisalvestiste kuulamise võimalus tagab kõigi menetlusosaliste, sh ka kinnipeetavate, kelle võimalus kohtumaterjalidega tutvumiseks on piiratud, võrdse kohtlemise, mille nõue tuleneb põhiseadusest. Uus ja selgem regulatsioon võib mõjutada distsiplinaarrikkumiste toimepanemise hulka.

14.4. Olulisus

iv

Ulatus Keskmine Sihtrühma suurus Väike

Sagedus Keskmine Ebasoovitavate mõjude risk Keskmine

14.5. Mõju valdkond II ja alajaotis

Mõju riigiasutuste ja kohalike oma-valitsuse asutuste korraldusele

14.6. Avalduv mõju

Võimalus helisalvestiste kuulamiseks toob ilmselt kaasa vanglate töökoormuse mõningase suurenemise, samas selle arvelt kohtute töökoormuse vähenemise. Täitemenetluse täpsustamine ning nõuete sissenõudmise regulatsiooni muutmine toob kaasa Riigi Tugiteenuste Keskuse


24

töökoormuse kasvu. Arestimajas hoitavatele kinnipeetavatele seadusest tulenevate tingimuste ning õiguste tagamine mõjutab oluliselt Siseministeeriumi eelarvet. Seoses kinnipeetavate õiguste laiendamisega nt raamatute saamisele, eluaegsetele kinnipeetavatele lühiajalise väljasõidu võimaluse loomine tõstab vanglate töökoormust. Vanglate koormus tõuseb ka seoses läbiotsimistega (kinnipeetavatele saadetavad raamatud), samuti vanglateenistujate joobeseisundi kontrollimine.

14.7. Mõju valdkond III

Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele

14.8 Avalduv mõju

Muudatustega kaasnevad ümberkorraldused kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste infosüsteemis (KIR), K-rahas ja suure tõenäosusega ka Avalikus E-toimikus (AET). Lisaraha vajadus kaasneb seoses Interneti kasutamise võimaluste laiendamisega, helisalvestiste kuulamise võimaluse loomisega vanglas. 1) vahistatute ja kinnipeetavate nõuete täitmine vanglas Ettepanek lähendada vanglas viibivate vahistatute vastu olevate nõuete täitmist kinnipeetavatele kehtivate reeglitega (juba täitmisel olevate nõuete rahuldamine vanglasisesele isikuarvele kantavast rahast) vajab muudatust kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis (edaspidi nimetatud K-raha).

2) kinnipeetava isikuarve kasutamine Vangistusseaduse (VangS) § 44 lõige 4 sätestab loetelu, mida kinnipeetav saab teha vanglasiseseks kasutamiseks jäetud rahaga. Loetelu on kinnine ja formaalselt piirab tavapäraste ja mõistlike toimingute tegemist, nt riigilõivu tasumist, annetuste tegemist. Seega on eelnõus tehtud ettepanek näha ette piirangud, mida kinnipeetav vanglas ei või teha vanglasiseseks kasutamiseks jäetud rahaga. Nimetatud ettepanek võib samuti tuua kaasa muudatusi K-rahas, 3) kinnipeetavale vabanemistoetuse väljamaksmine VangS § 75 lõike 4 kohaselt makstakse vanglast vabastamisel kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Vahistatutele kehtivas regulatsioonis vabanemistoetuse maksmist ette ei ole nähtud. Juhul, kui kehtiv süsteem, mis on K-rahas rakendatud kinnipeetavale vabanemistoetuse maksmiseks sobib ka vahistatutele ja ainus muudatus on


25

see, et lisaks kinnipeetavale peab samamoodi saama vabanemistoetust maksta ka vahistatutele, siis K-rahas muudatusi tegema ei pea. Kui aga peab täiendavalt muudatusi tegema K-raha süsteemis. Seda on võimalik hinnata aga konkreetsete sätete pinnalt.

5) kinnipeetava või vahistatu arestimajas viibimise aeg Arestimajas hoitavatele kinnipeetavatele seadusest tulenevate tingimuste ning õiguste tagamine mõjutab oluliselt Siseministeeriumi eelarvet. 6) puudub õigus ja võimalus kontrollida, kas süüdimõistetu viibib päringu tegemise hetkel vanglas, lähedase õigus saada teavet süüdimõistetu kohta Vanglateenistus loeb teabe isiku kinnipidamisasutuses (vanglas) viibimise kohta avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõike 1 punkti 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuna teave isiku viibimise kohta vanglas võib kahjustada eraelu puutumatust. Sellest tulenevalt tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks ka kõik kirjad süüdimõistetutele, samuti vangidele antavad vastused. VTK-s tehakse ettepanek sätestada seaduses, et teave isiku viibimise kohta vanglas on avalik teave ja vajadus tunnistada kirjad/vangidele antavad vastused asutusesiseseks kasutamiseks võiks tuleneda dokumendi sisust. Lahendus peaks võimaldama esitada Interneti kaudu lihtsustatult päringuid ning käsitleda mitmeid seni asutusesiseseks teabeks olevaid dokumente avalikena. Võimaluse kontrollida automaatselt, kas süüdimõistetu viibib päringu tegemise hetkel vanglas või mitte peaks RIK hinnangul sisse viima kas Avalikku E-toimikusse (AET) või riigiportaali eesti.ee. Vastav võimalus eeldab arendusi kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste infosüsteemis (KIR). Vanglad peavad muutma oma dokumendihaldussüsteemi kasutamise korda ja harjumusi, et eeltoodud dokumendid oleksid avalikult kättesaadavad üle avaliku dokumendiregistri. 7) kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine Kinnipeetava distsiplinaarse mõjutamise osas kavandavad muudatused eeldavad muudatusi ka vastavates infosüsteemides, mis omakorda toob kaasa kulutusi. Tarkvaralised muudatused sõltuvad paljuski kokkulepitud lahendustest. Kindlasti puudutab see loodava KIRi funktsionaalsust, võimalik liidestamise vajadus on ka Riigi Õigusabi Infosüsteemiga. Võib-olla on vajalik tekitada eraldi kasutajaliides VangIS-le vanglasiseseks kasutamiseks, võimaldamaks kinnipeetavatel


26

tutvuda neile esitatud süüdistuse sisuga, uurida nende vastu esitatud tõendeid ja esitada vaideid juhul, kui kinnipeetav ei nõustu talle määratud distsiplinaarkaristusega. 8) Interneti kasutamine, kinnipeetavatele kohtuistungite helisalvestiste ning vahistatule kohtumaterjalide tutvustamise võimalus VTK kohaselt tuleb leida lahendus probleemile, kuidas kinnipeetavad saavad ligipääsu kohtuistungi helisalvestistele, mis teistele isikutele on tehtud kättesaadavaks AETi kaudu. Ühe võimalusena on välja pakutud teha ka kinnipeetavatele kohtutoimiku materjalid kättesaadavaks AETi vahendusel. RIK juurdepääsu lubamist praegusesse AETi kindlalt ei toeta, kuna nimetatu kaudu on võimalik alustada uusi menetlusi ja esitada olemasolevatesse menetlustesse dokumente. Need ei ole aga tegevused, mis kinnipeetavatele peaksid olema võimalikud. Ühe võimalusena näeb RIK AETi nö kärbitud versioon loomist, mis võimaldaks kinnipeetavatel tutvuda kohtutoimiku materjalidega. Uue versiooni arendamisega kaasnevad kindlasti kulud. Lisaks eeldab AETi sisselogimine ID-kaardi olemasolu. Siinjuures, nagu ka VTK-s öeldud, vajab analüüsimist küsimus, milliseid riske kätkeb endas ID-kaardi kätte andmine kinnipeetavatele.

14.9. Olulisus

Ulatus Suur Sihtrühma suurus Keskmine

Sagedus Keskmine Ebasoovitavate mõjude risk Suur

14.10. Edasine analüüs

Edaspidi tuleb analüüsida eelkõige distsiplinaarkaristuste määramise praktikat, seda, milliste rikkumiste eest karistusi määratakse. Välja selgitada, kas tegelikult kõik seaduses toodud alused distsiplinaarkaristuste määramiseks on õigustatud ja põhjendatud. Samuti vajavad analüüsi vangistuse täideviimise ja vanglates julgeoleku tagamisega seotud muudatusettepanekud, arvestades vajadust tagada isikute põhiõiguste riive proportsionaalsus igal ajahetkel.

14.11. Miks on mõju ebaoluline?

VI. Väljatöötamise tegevuskava

15. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni ei koostata

16. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg 30.09.2015

17. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg Määratakse jooksvalt

18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Kui arvestada vajalikke taotlusi riigieelarvesse seoses kaasnevate kulutustega, samuti infotehnoloogilisi arendusi ja muudatusi ning arendustööde tellimiseks, teostamiseks, testimiseks ja kasutajate koolitamiseks vajalikku piisavat


27

aega, siis on õigusakti eeldatavaks jõustumisajaks 2017.a

19. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid

Rahandusministeerium Siseministeerium Välisministeerium Õiguskantsler Riigikohus Vanglad Prokuratuur Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit (ROTAL) Advokatuur Riigi Tugiteenuste Keskus Andmekaitse Inspektsioon Registrite ja Infosüsteemide Keskus

20. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed (sh nii sisulise kui juriidilise analüüsi teinud ametnikud)

Einar Hillep [email protected] Priit Post [email protected]

Viorica Tšaikovski [email protected]

i Kui mitut probleemi lahendatakse korraga, üldistatakse probleemid võimaluse korral selliselt, et vormi täidetakse ühe

korra. Kui probleeme ei ole võimalik üldistada, täidetakse iga probleemi kohta vajalikud vormi osad mitu korda.

ii Märgitakse lahendused nimetatud probleemide lahendamiseks. Peamine lähtepunkt kõikide mõjuliikide ulatuse hindamiseks on olukord, kus riik ei sekkuks, ning erinevate lahenduste tulemuslikkust hinnataksegi selle olukorra võrdluses kõikide võimalike tegevuslahendustega (sh olemasolevate lahenduste/õigusaktide parem rakendamine, avalikkuse informeerimine, investeerimine, uue õigusliku regulatsiooni loomine jne). Seejuures ei saa tegevusetuse tagajärgede kirjeldamisel eeldada, et kõik tegurid jäävad samaks, vaid tuleb arvesse võtta ka seda, et olukord võib muutuda ilma sekkumiseta. Välistamaks sekkumist valdkondadesse, kus see vajalik ei ole, tuleb põhjendada, miks käsitletava probleemiga peab tegelema.

iii Lahter 14 ja selle allosad tuleb täita kõigi avalduvate mõjude kohta.

iv Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud

Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted, keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot, kohtuvaidlus).

mailto:[email protected]




28

Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.

Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.

Documents

Väljatöötamiskavatsuse vorm - Advokatuur · 2020. 2. 27. · VangS § 68 lõige 2 näeb ette, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained