7/29/2019 Kooli Press Nr. 7 (137)

1/4

Koo

liP

ress

MRTS NR.7 (137)

Emakeelepev Salme koolisTea Merivald

eesti keele- ja kirjanduse petaja

Meil on nii kiire, et keelt pole aega thele panna. Ometi on eesti keel meie esivanemate Nibelungide aare, kirjutabemakeelepeval keelekoolitaja Loone Ots. Olen oma kunagise ppejuga tiesti hte meelt ja aegajalt teebkurvaks teadmine, et oleme nii sltuvad arvutitest, et peale tungib ingliskeelne slng ja tehnikasnavara, etraamatudki on e-raamatud. Aga miks peab see nii olema? Elame ilusal maal, meil on rikkalik kultuuriprand,oleme ise lihtsad inimesed ja meil on oma keel. Unustame siis mnikord selle tormamise, hingame kevade hngu,vtame ktte mne hea vana eesti muinasjutu ja mtleme kige selle peale, mis meil on ja millest me mitteloobuda ei tohiks. Emakeelepeval toimus koolis vike aktus, kus 5. klass esitas laulu emakeelest;Eliis, Hedy jaMaris esitasid saarte murdes tekste. Mari Lepik aga meenutas oma lasteringi lastega laule ja ringmnge, midakunagi meie esivanemad laulnud, mnginud. Laste esinemine ja soe kevadpike soojendasid.

Toatis toredaid trdukuidMerle Sillaveehuvijuht

7.mrtsil klastasid koolimaja ja kohtusid meie tdrukutega juuksur Tiiu Liblik ja manikr Eilika Sepp. Esmaltjagati tarkuseteri algklasside tdrukutele. Eilika rkis, kuidas on ige hooldada oma ksi ja ksi, mis on sobilikvikestele preilidele ja milliste kntega on viisakas koolis olla. Thtsaim mrksna on kte pesemine, sestpuhtaid ksi on alati vga meeldiv vaadata. Soovijatel oli vimalus saada oma kntele ka knetemplid koospilkupdva knelakiga.Juuksur Tiiu jagas oma soovitusi juuste hooldamisel ja petas tdrukutele patside punumist. Nidati, kuidas lihtsa

vaevaga saada pnevaid soenguid ja milliseid abivahendeid saab juuste sttimisel kasutada. Ka 5.-9.klassidetdrukud said teada samad tarkuseterad ja nipid. Kik kuulasid huviga ja olid tnulik publik. Meie vikekoosviibimine lppes nneloosiga, kus oli vimalik vita erinevaid juustehooldusvahendeid. Tnasime omaklalisi suure aplausiga ja kinkisime neile koolikruusid.8.mrtsil pidasid ka meie poisid kiki tdrukuid meeles vikese magusa suutiega. Suur tnu neile.

Hedy, Eliis ja Maris esitamasEmakeelepeval saarte murdes tekste.

Salme Phikooli hlekandja aastast 1994

7/29/2019 Kooli Press Nr. 7 (137)

2/4

Salme kooli laululind 2013Merle Sillaveehuvijuht

15.mrtsil toimus koolis laululinnu vistulaulmine. Sel aastal oli vistlustules 26 pilast, nendest pooled5.-9.klasside noored. Meie kontsert oli vga vimas ja kestis lausa kaks koolitundi. Thtis hindajatekogu, ehk AiliNuum, Sirli Salong, Kaupo Sirel, Marie Sillavee, arutles hiljem pikalt ja otsustas lpuks, et kuna sel aastal onSalme laululinnul juubeliaasta, siis lubatakse kik vistlejad edasi jrgmisesse vooru, mis toumub 31.mrtsil, kell

14.00 Salme Rahvamajas. Seal tehakse juba tsisem valimine, sest 7 last meie vallast pseb edasi vistlemaRannalapse lauluvistlusele.Salme laululinnu 20 juubelivistlusel osalevad:Geidi Merivald, Triinu-Liis Heinmets, Enriko Aleksejev, Merilisunpuu, Raido Pra, Kertu Paju, Roland Kreek, Getlin Jgi, Liisi Kilgas, Angela Aavik, Tiina Tilts, Lota Uussaar,Matis Prostang, Melani Koov, Keidi Rand, Eliis Raaper, Karret Sepp, Hedy Lets, Maris Arge, Roosa-AngeelikaAntonov, Seidi Voogre, Triin Lhmus, Kristi Rabi, Egert Aug, Kai Koovisk ja Teele Tilts.Edu lauljatele ja tnud meie laulupetaja Karinile.

Salme Laululind 2013Merle Sillaveehuvijuht

Mrtsikuu viimane pev mdus Salme lastel lauldes, toimus Salme Laululind 2013.Vistlejaid oli 35 ja kaasaelajaid terve saalitis. Laulupetajad tegid veel viimased lauluproovid ja vistulaulmineviski alata. Mnusat kontserti juhtisid Uku Timm ja Kristjan Kruuser. Kikide tublide laululaste hulgast pidi riileidma 7 vitjat ja see ei olnud neile prmugi kerge t. Rasket otsust langetasid, arutlesid nootide puhtuse le javtsid vastutuse selle aastaste vitjate suhtes Laine Lehto huvikoolist INSPIRA, Aili Nuum Salme Laululinnuvanaema, Kaupo Sirel Sstarde laulja, Sirli Salong staaikas laululinnul osaleja ning Merle Sillavee kooli huvijuht.Salme Laululind 2013 vitjateks tulid:4.-5.aastastest Psu Parrest6.-7.aastased Kdi un7.-8.aastastest Merilis unpuu9.-10.aastastest Liisi Kilgas11.-12.aastastest Melani Koov13.-14.aastastest Roosa-Angeelika Antonov15.-16.aastastest Teele TiltsPubliku lemmikud olid Kdi ja Teele.21.aprillil Mustjalas toimuvale Rannalapse lauluvistlusele saadetakse rii otsusega Psu Parrest, Kdi un,Liisi Kilgas, Melani Koov, Roosa-Angeelika Antonov, Kai Koovisk ja Teele Tilts.Palju nne vitjatele ja suur tnu juhendajatele.

pilased oskavad, petajad peavad veel ppimaMarika Ptsepdirektor

Kaks ndalat tagasi kuulutati Salme Phikool TiigriTegija 2012 kooliks. Tnaseks on 10000 kasutamiseksleping slmitud ja juba kevadel saavad pilased aine- ja ringitundides uusi vahendeid proovida. Vajavad ju viimastlihvi konkurssideks esitatavad td.Nii nagu innovaatilisele koolile kohane, toimus Koolielu portaali ajakirjaniku Madli Leikopi, kooli direktori

Marika Ptsepa ja haridustehnoloog Merle Lepiku vestlus Skype vahendusel.

Kooli pressi kljendas veebiuudiste phjal Nele Raaper kooli.press@salme.edu.ee

7/29/2019 Kooli Press Nr. 7 (137)

3/4

Tegime ise jtistLea Lets8-9A.klassi klassijuhataja

Kolmapeval, 27. mrtsil olid meie koolis EestiMaalikooli noored, kes juhtisid tegevusierinevates ttubades. Meie klass oli koos 9.klassiga jtist valmistamas. Algul tutvustati koosslaididega kogu jtise valmistamise protsessitstustes, rgiti jtise ajaloost ja korrati le,mida piim sisaldab. Seejrel hakkasime ise jtistvalmistama. Iga pilane mtis piimakoguse,koorekoguse, lisas natuke vaniljesuhkrut ja harilikkusuhkrut. Segu valasime kotikesse ja alustasime jtamist- jtkikeste keskelsegu raputamist. Kige ennesai oma jtise valmis Loore. Tunni lpuks olidkikidel jtised valmis ja ka ra sdud. Klama ji lause : "Nii lihtne seeongi, teen kodus kindlasti veel!"

Kas dollar sisaldab trklist?Anne Oeselgloodusainete petaja

27. mrtsil oli 7. ja 8. klassil uudne ja huvitav bioloogia tund. Kaks EestiMaalikooli neiut rkisid trklisest jasellest, kus ja kuidas see tekib.Phithelepanu all olid teraviljad jakartul. Nidati slaide ja tehti katseid.pilased asetasid papptaldrikule 8taimset saadust, sh. mitmeid

toiduaineid ja ka leht valget paberit.Tilgutanud neile joodilahust, selgus, ettrklist sisaldavad ained vrvusidmustjaslillaks. Vrvus ka paber, st.

paber sisaldab trklist, tpsemini vljendades tdeldakse teda trklisega, etsaavutada paberi siledust ja tugevust. Ja siit nd jutukese pealkirja juurde.Kas dollar (paberraha) ka vrvub, kui joodilahust peale tilgutada? Kes igetvastust ei tea, see ksigu 7-ndike vi 8-ndike kest. Nemad teavad.

Ettevtlusalane vistlus Creatlon on lppenudMarika Ptsepjuhendaja

Creatlon on ettevtlusalane vistkondlik vistlus 8.-9.klassi pilastele.Meeskonnad on 3-liikmelised. Meie kooli vistkond "Srulased" - TeeleTilts, Krt Laeneste ja Marko Namm alustas koos lejnud 76 vistkonnaga14. jaanuaril II etappi. Aega anti ks kuu ja tita tuli 8 vga erinevatlesannet. lesanded olid keerulised ja ainult 24 vistkonda suutis thtajaksmidagi esitada. Meie vistkond saavutas 8. koha.III etapi lesandeks oli kirjutada ettevtlusalane muinasjutt vi osaledareklaamivistlusel. "Srulaste" tiim

kujundas interaktiivse plakati, kus video abil tutvustati Salme valla noortettevtjat Kristo Putnikut. Tulemuseks olid 2.-3. koha punktid.ldkokkuvttes saavutati vabariigis 4. koht! Palju nne tublilevistkonnale!pilasi juhendasid Marika Ptsep ja Merle Lepik.

Saaremaa koolinoortem e i s t r i v i s t l u s e dsisekergejustikus D-klAndre Anisjuhendaja

1 6 . m r t s i l t o i m u s i dKuressaares D-kl.Saaremaakoolinoorte meistrivistlusedsisekergejustikus. Meiekoolist osalesid Liisi, Henrik jaEerik. Visteldi vga tublilttehes hulganisti isiklikkerekordeid.Tulemused:Liisi Kilgas - krgushpe1,20m 2., 50m jooks 9,02s 2.,kaugushpe 3,14m 3., 200mtakistusjooks 42,0s 3.-4. ningturboodavise 14,07m 5.Eerik Aavik - turboodavise18,90m 6., 200m takistusjooks40,0s 6., 50m jooks 9,43 16.,kaugushpe 3,19 12.,krgushpe 1,00 8.Henrik Veskinmm - 50m

jooks 9,40s 14., kaugushpe3,22m 11., krgushpe 1,00 7.,turboodavise 14,91m 11.,

200m takistusjooks 41,2s 8.

MatemaatikavistlusKnguruMarika Ptsepkooli direktor

28.mrtsil 2013, vistlesid ligi13 600 Eesti koolipilast 369koolist rahvusvaheliselm a t e m a a t i k a v i s t l u s e lKnguru. Kngurul osaleskokku enam kui kuus miljoniteakaaslast 59 riigist.Salme Phikoolist osales 3.- 9.klassist 38 pilast .Individuaalne vistlus toimuskoolides neljas vanuserhmas:3.-4. klass, 5.-6. klass, 7.-8.klass ja 9.-10. klass. Aega oli 1tund ja 15 minutit.

Vistlus sai alguse Austraaliastja selleprast kannab nime"Knguru".

9.klassi pilased vajalikkekoguseid mtmas.

8.klassi pilased katseid tegemas.

7/29/2019 Kooli Press Nr. 7 (137)

4/4

ENTRUMi tiim "Koolitarbed kappi!" pses superfinaali

Marika Ptsepkooli direktor

21.mrtsi superfinaali pses Saaremaalt 12 meeskonda, nende hulgas ka Salme tiim "Koolitarbed kappi!" ldse vistles finaalis46 vistkonda.ENTRUM superfinaali sai jlgida ka otselekandena ENTRUM veebis aadressil www.entrum.ee.

KaisuksiElasid kord Olevikk, Tulevikk, Minevikk. Nad ei tundnud ksteist enne, kuni kuu aega tagasi Srtsu firmas tle

asusid. Mne aja prast tuli neil ks veel parem mte - teeme kolmekesi oma firma! Siis hakkasid nad mtlema, misfirma oleks jtkusuutlik ja tulus.

hel peval rgatas Tulevikk :Kaisuksi! Mis kaisuksi? ksis ehmunult Minevikk. Teeme kaisuke firmaJaa, jaa! hdis Olevikk. Aga, millega see firma tegeleb? ksis Olevikk No nii, et htul, kui vanemad lapsedmagama panevad, annavad nagu enda ke lapsele kaissu. Kui laps on uinunud, annavad nad oma ke asemele meieKaisuke. Miks? ksisid Olevikk ja Minevikk samaaegselt. Ksi peab olema nagu prisema oma, ema ke lhna

ja suurusega. Meldud on see nendele lastele, kelle emad on vhe kodus vi hoopis vlismaaale tle linud. Seeannaks lapsele turvatunde ja rahuliku une. Vi isegi pevasel ajal, ku lapsel tekib igatsus emme jrele, saab ta ennastlohutada Kaisukega.

Kik olid ksmeelsed ja hinaga nus. Firma nimeks pandi Kaisuksi. Meldud, tehtud! Kohe alustati td, see

thendab proovieksemplaridega.. Esimene Kaisuksi sai valmis! hikas Minevikk rmsalt Nd teine, kolmas janeljas veel! Need tulid vlja nii armsad, et Olevikk, Tulevikk ja Minevik paitasid isegi ennast nendega. Jnud on veelpalju probleeme- avamine, ttajad, ruumid, reklaam, materjalid... Oh! Kolmik sagis ja askeldas heskoos nagu tkassipelgapere.

Kolme ndala prast oli avamine. Mulle tundub, et need eesti mehed on vlja mtelnud he vinge asja ja sellelettevttel Kaisuksi lubame me tegutsema hakata, tles Tarkmees ettevtte asutamise komisjonist. Nd olidesimesed raskused letatud ja tootmine kivitus viperusteta. Minevikk, esimene tellimus on saabunud- 800kaisuktt! hdis Olevikk. Ja varsti juba teine, kolmas tellimus.

Firma muutus vga tuntuks, isegi vlismaalt tuli palju tellimusi, kik tahtsid oma lastele Kaisuktt. Kuni hel peval

telliti juba 6 000 000 Kaisuktt. Aga nneks ei tulnud sellest suurest hulgast htegi probleemi. Vastupidi. Vlismaalttd otsima pidanud emad said kik Kaisuke ettevttesse tle- see thendab kik tulid koju oma perede juurde.Rmu oli igal lapsel ja issil! Lapsed ei pidanud htuti paitama emalhnalist ktt. Selle asemel istus voodi res omakallis emme, kes paitas ja hellitas ja...!

Loodame, et Kaisuke firma ttab, areneb, laieneb, sest kogu aeg snnib veel lapsi, kes htuti kardavad ja tahavadksi olles oma ema kaisuktt kaissu vtta.

Oi, mulle tuli hea mte! Paljud isad on ju veel praegugi Euroopat ehitamas. Kui suuremaks saan, hakkan tootma kaisalhnalisi kaisuksi. Seda lapsed ostaksid! Siis ei pea ka mina minema vlismaale tle. Ja isadki saavad minufirmas td - saavad tulla jlle oma perede juurde. Hurraa!!!

Autor: Marleen Juhandi 4.klassist.

NB! Lhemalt saab lugeda selle jutu kohta aprilli kuu Kooli Pressist.

http://www.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fwww.entrum.ee&h=RAQFYvbBPAQHeJQt3DtoEPdta0v5gMB6k1uhmDGWG8sDpzw&s=1http://www.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fwww.entrum.ee&h=RAQFYvbBPAQHeJQt3DtoEPdta0v5gMB6k1uhmDGWG8sDpzw&s=1