Vormsi valla leht September 2013

Vallavanema veerg

MEEMEVEISSON

On sügis. Aiad ja mets on muutunud kirevaks, päevad on läinud lühe-

maks ja tuulisemaks. Vihmahood sega-vad juba teinekord õues toimetamisi. Aiakraam on enamasti saanud kasti, purki või pudelisse. Kohalik pood pan-nakse õhtul varem kinni ja kõrts on tal-veunne suikunud. Inimesigi on saarel vähemaks jäänud. Mõni vapper turist eksib nädalavahetusel saarele ning suve-majade aknaid-uksi suletakse aegamisi. Vaikselt saabub aeg, kus saarele jääb oma igapäevaseid toimetamisi tegema ai-nult saarerahvas, kes ka kõige pimeda-mal ja külmemal ajal siit ära ei ihka min-na.

Igal inimesel siin saarel on selleks kindlasti oma lugu, ainult temale ainu-omane põhjus veeta siin aastaid, aasta-kümneid. Ikka kevadest sügiseni ja sügi-sest kevadeni. Ja see on see aeg, kus sul, kallis vormsilane, ei ole ju kuskile kiiret. Sul ei ole vaja trügida täiskiilutud bussis või trollis, istuda niheledes autoga ummi-kus, et jõuda õigel ajal tööle.

Sul ei ole vaja muretseda, kas laps ik-ka jõudis kooli ja kuidas saada lasteaiast turvaliselt koju. Pole vaja ust lukustada, kui lähed prügiämbrit tüjendama või när-veerida, kas ikka võtsid õiged võtmed kaasa, kui poodi lähed. Ja reede õhtul ei pea sa osalema ülemiste naabrite töönä-dala lõpu puhul korraldatud väikesel peol.

Jah muidugi, see kõik on linnas. Aga maal? On ju Vormsi Tallinnast vaada-

tes ju kauge ääremaa, veelgi enam, mere-tagune asi. Aga tegelikult... Ühendus ko-haliku maakonnakeskusega on vähemalt kaks korda päevas. Eestis on külasid, kust esmaspäeval bussiga poodi minnes saad tagasi alles pühapäeval, kui just jalgsi ei taha tulla. Eestimaal ei ole aga ilmselt teist sellist maanurka, kuhu kiir-abi nii kiiresti kohale jõuab, kui siin Vormsil. See aga ei ole inimese jaoks mit-te vähetähtis. Pole paha!

Olulisim kõigest on aga ilmselt oma-vaheline läbisaamine. Ma saan aru, et ühtede ja samade inimestega pidev suht-lemine teeb närviliseks. See on väikeste kogukondade probleem kogu maailmas ja ega asjata ei õpi kosmosesse lendavate rakettide ning ümbermaailmareisile mi-nevate jahtlaevade meeskonnad enne teele minekut koosolemist piiratud ruu-mis.

Soovin kõigile, et lained, mis meie ran-da jõuavad, oleks alati rahumeelsed

ja majakad näitaks meile maailma rända-ma mines teed ning koju saabudes juha-taks mööda veealustest karidest.

P.S. Ja kõige lõpuks veel kaks headuudist pealinnast. Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeeriumist meieni jõud-nud informatsiooni kohaslt peaks uus parvlaev Vormsi liinile saabuma järgmise aasta lõpus. Ja kõige lõpuks. Vabariigi Valitsus kiitis järgmise aasta eelarvega heaks Vormsi Päästekomando uue hoone rahastamise täies mahus. Järeldus — Tal-linnast tuleb ikka häid uudiseid ka, kui me ise ainult hakkajad oleme.

• Vallavalitsus andis välja Rälby küla sauna ja veevõtukoha ka-sutusloa. Veevõtukoht on ehi-tatud väikesaarte programmi toel. Vallavalitsus kattis poole projekti omaosaluse kulust.

• Vallavalitsus võttis vastu Lennuvälja maa-ala detailpla-neeringu. Planeeringu avalik väljapanek kestab kuni 20. oktoobrini. Planeeringu avalik arutelu toimub 24. oktoobril kell 10.15 koolituskeskuses. Anti välja ka Hullo automaat-tankla kasutusluba ja alates 16. septembrist saab saarel tankida.

• Hajaasustuse programmi taot-luste esitamise viimane päev on 30. september ja vallava-litsus kinnitas programmi uue

hindamiskomisjoni koosseisu. Hullo külas asuva Vanaveski hoone avalik enampakkumine nurjus, sest ei laekunud ühtki pakkumust. Otsustati määra-ta Vanaveski uueks hinnaks 16 000 eurot ja panna hoone otsustuskorras müüki kasu-tades selleks kinnisvarafi rma teenust. Vallavalitsus teeb volikogule ettepaneku anda nõusolek Sarapuupõllu ka-tastriüksuse 90701 001 0396 jagamiseks ja sihtotstarbe muutmiseks.

• Tänavu on oluline tulumaksu ülelaekumine ja vallavalitsus esitas volikogule lisaeelarve eelnõu.

• Volikogu istung toimub 30. Septembril.

Vallavalitsuse jaVolikogu tegemistest

Kooliaasta juba täies hoosVEIKKO KÕRVdirektor

2. septembril algas uus koo-liaasta Vormsis 19 õpilasele ning õppe- ja mängutunnid 14 lapsele lasteaias.

Septembrikuu saab ümber. Koos sellega on ehk meie I klassi päike-sepoisil esimene ärevus kooliskäi-misest selja taga ja tekkinud har-jumus koolilapse rolliga – selgeks on saanud kõik õpetajad ja koo-liruumid. Ilmselt võtab veel veidi aega selle teadmisega harjumine, et koolis on natuke teistmoodi kui kodus või lasteaias. Need õpilased, kellel on juba vähemalt üks kooli-aasta selja taga, teavad, kuidas see kooliskäimine käib. Tuled kooli ja lähed tundi.

Kuulad hoolega, mida õpeta-ja räägib, õpid hoolega ja saad ka head hinded. Vähemalt peaks see nii käima. Või kas ikka peaks? Siinkohal julgustaksin õpilasi mit-te niivõrd kuulama, vaid ikka ise aktiivselt küsima, uurima, katse-tama ja kogema. Hinded ja nende pärast muretsemine jäägu taha-plaanile. Õpetajatele soovin õpi-lastelt õppimise julgust ja oskust.

Õpetajatel tuleb alanud õppe-aasta väga töine, aga ka põnev. Uue õppekava rakendumisel kõikides klassides vajavad koostamist uued ainekavad, kus üheks oluliseks tin-gimuseks on lõiming kodusaarega. Õppetöös olulisimaks muudatu-seks on inglise keele tundide arvu suurenemine kõikides klassides alates esimesest.

Lasteaias jätkame väärtuskas-vatuse õppimist ja rakendamist ning laiendame seda teemat ka

kooliõpetajatele, kellele koos laste-vanematega korraldame novemb-ris vastavasiulise koolituspäeva.

Tööd on alustanud kooli huvi-ringid. Tänaseks jätkub soovijaid puutöö, saalihoki, muusika, teatri ja käsitöö ringi. Plaanime ka loo-dusringi käivitamist, mille sisuks saavad looduse ja erinevate vald-kondade seosed, näiteks jahindus, taastuvenergia, fotograafi a jms.

Sellest õppeaastast on õpilas-te päralt direktori endine kabinet, mille omaksvõtuga ja sisustamise-ga õpilased tasapisi tegelevad.

Püüame anda igapäevasele nn traditsioonilisele õppetööle erinevaid värve ja värskust tun-niväliste tegevustega. September lõpeb ja oktoober algab meil kahe järjestikuse reedese projektipäeva-ga — Noored merele, mille käigus saadakse juurde merendusalaseid teadmisi ja praktilisi oskusi ning õppereis, mille käigus külastame Lennusadama muuseumi, Patarei merekindlust ja kosmoserakendus-te näitust European Space Expo. Oktoobrikuus jagub tunnivälist tegevust pea igasse nädalasse.

2. oktoobril toimub ühine spordi-ja aiatööpäev. Samal näda-lal on koolis avatud sügisnäitus ja neljapäeval saab teoks Mihklipäe-va laat.

Püüame sellel õppeaastal tuua kooli palju erinevaid külalisesine-jaid. 15. oktoobril toimub laste-kontsert Klaverijutud — Arvo Pärt Aliinale ja 18. oktoobril folkloori-õhtu — külla on kutsutud Marju Kõivupuu, Kaarel Kõivupuu, Mar-tin Torop. Hõimupäeva (19.10) paiku anname hoogu juurde hõi-mupäevade tähistamise traditsioo-nile ja teeme seda sel aastal «kõhu

kaudu». Pakume hõimurahvaste toitu oma kooli sööklas.

26. oktoobril toimuvad kol-mandat korda käsitöökojad üle maa. Osaleme selles projektis mööbli maalimise õpitoaga, mida oleme palunud juhendama maali-

kunstnik Tiiu Rebase. Kuu lõpus tulevad meile külla eesti lapsed Iirimaalt.

Kokkuvõtteks võib julgelt öel-da, et kooliaasta on alanud hea hooga ja meil on kool, mis läheb aina paremaks.

VALVI SARAPUUkinnisvaraspetsialist

Sel aastal on mõni kohalik elanik pöördunud vallavalitsuse poole küsi-musega jäätmeveotasu suuruse kohta.

Tuletame meelde, et lähtudes Vormsi Vallvolikogu 27.02.2012 määruse nr 3 Vormsi valla jäätme-valdajate register, registripidamise korraldamine ja jäätmeveo teenus-tasude kehtestamise kord¹ § 5 on kehtestatud teenustasu maksmise korraldus ja toetamine, mis sätestab:

(2) Käesoleva määruse parag-rahvi 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud jäätmevaldajate jäätmeveo teenus-tasust 2/3 tasutakse valla eelarvest (edaspidi nimetatud toetus) järgmis-tel tingimustel:

1) toetust antakse ainult juhul, kui jäätmevaldajal ei ole arvestusaas-

ta 1. jaanuari seisuga Vormsi Vallava-litsuse ees täitmata rahalisi kohustusi.

2) toetuse antakse juhul, kui jäätmevaldaja on arvestusaasta 1. jaanuari seisuga Vormsi valla elanik;

3) juhul kui jäätmevaldaja kan-takse esmakordselt Vormsi valla jäät-mevaldajate registrisse, siis võetakse toetuse andmise aluseks tema elukoht registrisse kandmise kuupäevaga.

Seega, kui jäätmevaldaja on küll kohalik elanik, kuid on jooksva aasta 1.jaanuari seisuga vallale võlgu, siis tema maksab jäätmeveo teenustasu täies ulatuses, mis on 46 € aastas. Kui jäätmevaldaja on Vormsi elanike registris ja 1.jaanuari seisuga ei ole vallale võlgu, siis toetatakse 2/3 ula-tuses valla eelarvest ja aastane jäät-meveo tasu on 15.33 €.

Olge tähelepaneliku, et kõik ar-ved saaksid makstud.

Jäätmeveo teenustasu toetus Vormsi elanikule

Orm-Roberti esimene koolipäev. Foto V. Larionov

RIINA KAABEL

Kodumaa, kodusaar, kodusa-dam, kodumaja – armsaimad paigad maamunal.

Neid lausudes koged alati midagi positiivset. Mõne jaoks on see toake suures linnamajas, teise jaoks mood-ne villa eliitrajoonis, kolmandale tagasihoidlik maamajake põldude ja metsade vahel. Igaühele oma, kuid ometi on kõigis neis erinevates ko-dudes midagi, mis on omane kõigile. See on kodutunne.

See võib alata teeotsast, aiavä-ravast, välisuksest – igaühel tema tunnetuse ja emotsiooni järgi. Suure osa sellest tundest mõtleme me enda jaoks lihtsalt välja, see on meie peas ja südames.

Teise, sügavama osa sellest tun-dest saavutame läbi hoole ja töö, mida päevast päeva rõõmuga teeme, olgu see siis tülikas muruniitmine, kraamimine või jörjenijuurikate mul-da panek .

Eesti Kodukaunistamise Ühen-dus organiseerib konkurssi «Kaunis kodu» alates 1999. aastast, alates 2005. aastast «Kaunis Eesti kodu». Alates 2012 on konkursi nimi «Eesti kaunis kodu». Ürituse patrooniks on Eesti Vabariigi president.

Sellel aastal valiti Lääne Maa-konna nelja kaunima kodu hulka Rälby Bakase talu ,mis on tõepoolest seda tunnustust igati väärt.

Lia ja Üllar Rosenbladi kodu Rälbys on peidus aia ja suurte puude varjus. Kui poleks teadnud, poleks seda sealt üleski leidnud. Üllataval kombel peitub siin terve suur ja väga avar majapidamine.

Sügis on juba aeda hiilinud, fl oksipõõsad lõkendama löönud ja õuntel põsed rõõmsaks võõbanud. Perenaise leian sauna juures toime-tamas, ikka naerusuise ja sõbraliku. Teeme majapidamisele ringi peale. Hooned on pereisa Üllar kõik oma kätega taastanud ja ehitanud, prae-gugi ehitustöö pooleli, kus vanadele müüridele antakse taas uus elu.

Hoovi nurgas torkab silma ilus,

hoolikalt värvitud ja klaasitud uk-sega majake. Pakun, et külaliste-majake, aga ei. Hoopis puukuur! Ja see aed… Korralikult pügatud muru, kõnniteed, nagu joonlaua järgi laotud paest peenraääred, ikka veel õitsev ja piinlikult puhtaks rohitud

tohutu roosipeenar, küpressid, de-koratiivsed kadakad, hulgaliselt ilu-taimi ja põõsaid, vändaga kaev. Trepi ees veesilm kus linnukesed pesemas käivad ja nastik kuumal ajal joomas.

Nagu ikka on oma kodus no-kitsevad inimesed tagasihoidlikud ,

kes on rajanud ja kaunistanud oma kodu vaid ise-enda jaoks ja ei arva, et selles midagi erilist on. Ka on Liya pigem pisut häiritud tähelepanust ja lausub et see kõik ei ole rajatud eks-poneerimiseks, vaid ise-endale iluks ja rõõmuks.

2 September 2013

RIIMA KOCH

Olen aeg-ajalt ikka kirjutanud meie oma lehte mõne artikli sotsiaalalalt. Täna tahaks teie-ga lihtsalt jagada mõnda mõtet.

Nüüd on siis aasta ja natuke rohkem möödas sellest, kui saarele saabus väike sinine elektriauto. Sotsiaaltöö-tajad üle eesti panid talle toredaid ni-mesid – Särts, Elektrijänes jne.

Mina nimetan oma igapäevast abilist lihtsalt Elmo, sest nii on talle ka uksele kirjutatud. Kuidas siis see aasta läinud on – kõik neli aastaae-ga on üle elatud, nii suve soe kui ka talve külm, hanged ja jäised akna-klaasid. Vormsi tingimustes on Elmo väga hea variant, paraja suurusega, hea läbivusega nii lumest kui porist.

Oleme koos sõitnud laeva peal, mööda põldu, üle jäätee ja saanud seni hakkama ilma kinni jäämata ja kõrvalise abita. «Nagu päris auto kohe» on mõni heatahtlikult öel-

nud ja esialgsest võõristusest elektri ees on ka üle saadud, kel on olnud asja temaga sõita, pole igatahes teda maha teinud.

Autod on omavalitsustele antud 5 aastaks, nii et järgmisd neli saame veel sõbralikult koos eksisteerida.

Veel tahaksin peatuda sellise vahva koosluse, nagu seltsing «Vorm-si pensionärid», juures.

Viimastel aastatel on pensionäride ühendus muutunud väga aktiivseks, tahetakse sõita saarelt välja, käia, näha... nad on oma tegemistest ka aja-lehe veergudel aru andnud ja need on olnud tõeliselt vahvad ettevõtmised, kuhu ka mind on kaasa võetud.

Hea, et vallavalitsus on nende tegevusele leidnud ka rahalise toe. Tänud esinaisele Helle Rinnakule organiseerimiste ja plaanide tegemis-te eest. Siinkohal tahaksingi kogu seltskonda omakorda tänada vahva-te Mardilaada külastuste, üheskoos puukoolis istikute ostmise ja näi-tusel käimiste eest, samuti eluliste

tarkuste jagamise eest. Ning need kes veel ei ole meie aktiivsete eaka-tega ühinenud, siinkohal üleskutse: tulge kindlasti teisipäeviti Hullosse külakeskusesse kokkusaamistele, nii rikkalikku koogi ja suupistete lauda Vormsil kuskilt mujalt ei leia.

Natuke tahaksin ka Euroopa Lii-du toiduabist kirjutada. Nimetatud toiduabi kogus on aastatega üha suu-renenud. Mäletan kui oma esimesel tööaastal tõin väikese autoga vallamaj-ja kabineti nurka mõned kastid maka-rone, nüüd on see kogus tõusnud 3,5 tonnini. Toon lihtsalt võrdluseks, et Haapsalu linnas on see kogus vasta-valt 5,5 tonni. Muidugi oleks lihtsam olnud tellida nii nagu Haapsalu tellis: iga kuivainet 1 kg inimesele, kuid kui oli võimalik saada rohkem, siis nii sai ka tehtud, olgugi, et sellise koguse laialijaotamine ei ole mitte kerge töö.

Siinkohal aga tänud teile kõigile, koostöö eest, kes toiduabi said. Tõe-poolest oli tunduvalt lihtsam nende tonnidega hakkama saada, sest te

kõik olite kokkulepitud ajal kokkule-pitud kohas – oma külade bussijaa-mades, kärud kaasas, et oma kilod koju transportida.

Suur eelis on ka see, et meil saa-rel on selline auto millega ühe korra-ga kogu abi mandrilt ära tuua ja val-lavalitsuse poolne võimalus kasutada ruume, kus siis viimane abi jagamine läbi viia.

Tegelikult on Vormsi vald tervi-kuna sellest abist kõvasti võitnud, sest on inimesi, kes on oma osast loobunud ja seega on osa toiduabist saanud ka kooli ja lasteaia söökla, nii et kaudselt on see abi jõudnud pea iga Vormsi pereni.

Kui midagi väga kardinaalselt ei muutu ja Euroopa Liit seda abi ikka annab, saame ka järgmisel aastal seda kasutada.

Sügis on kätte jõudnud ja pea see talvgi ei tule. Hoiame ikka üksteise-ga kokku, anname teada, kui keegi kuskil abi vajab ja lahendame koos ettetulevad probleemid.

Siin käivad linnukesed pesemas. Fotod M. Veisson

Õpilased tunnevad Tulevikutalendi

stipendiumi vastu aktiivset huvi

Andekate ja tublide Eesti kooliõpi-laste huvi tänavuse Tulevikutalendi stipendiumikonkursi vastu on olnud kõrge ning esimese 1,5 nädalaga on 600-eurosele stipendiumile kandidee-rimise soovi avaldanud juba üle saja noore. Avaldusi saab esitada kuni 10. oktoobrini.

Tänavu juba kolmandat korda toimuvale 12 000 euro suuruse sti-pendiumifondiga Tulevikutalendi konkursile laekunud avaldusi hindab asjatundjatest koosnev žürii, mille esimees on sarnaselt mullusele mälu-mängur ja laulja Ivo Linna.

«Mullu konkursile laekunud aval-dusi hinnates tõdesime rahulolevalt koos teiste žüriiliikmetega, et Eesti koolides on sadu teadmistejanulisi ning silmaringi laiendamisest huvi-tatud aktiivseid õpilasi, kes vajavad tuge ja innustust oma huvialadega tegelemiseks,» lausus žürii esimees, mälumängur ja laulja Ivo Linna. «Sti-pendiumikonkurss annab selleks suu-repärase võimaluse ja kutsun seetõttu kõiki õpetajaid ja lapsevanemaid üles julgustama tublisid kooliõpilasi Tule-vikutalendiks kandideerimisel.»

Lisaks Ivo Linnale hindavad kooli-noorte taotlusi AHHAA keskuse juht Andres Juur, muusik ja dirigent Tomi Rahula, olümpiasangar ja omanimeli-se suusakooli juht Jaak Mae, kirjanik ja kolumnist Jürgen Rooste, Eesti Las-terikaste Perede Liidu president Aage Õunap ning stipendiumi väljapanija Maxima Eesti esindaja Ty Lehtmäe.

Žürii liikmest professionaalne muusik, koorijuht ning jalgpallikoh-tunik Tomi Rahula leiab, et piisava tahtmise korral ja loomulikult ka pe-reliikmete ning õpetajate-huvijuhtide toetusel on võimalik tegeleda silma-paistval tasemel mitme erineva vald-konnaga. «Kui noored leiavad heade õpitulemuste nimel pingutamise kõr-valt aega ja tahtmist professionaalselt veel näiteks muusika või teadusega tegeleda ning vaimsele koormusele tasakaaluks harrastada sporti, siis tu-leb neid kindlasti tunnustada ja esile tõsta. Tulevikutalendi stipendiumi-konkurss annab selleks väga hea või-maluse,» ütles Rahula.

Tulevikutalendi stipendiumeid an-takse 5.-12. klasside tublidele õpilaste-le välja viies kategoorias – ühiskondlik tegevus; teadus; humanitaarteadus; kunst, muusika ja kultuur ning sport ja tervis. Taotluste esitamine algas 10. septembril ning tänase seisuga on enda konkursil osalemise soovist tea-da andnud üle saja kooliõpilase.

Igas kategoorias valib žürii välja viis laureaati, kellest parimaid premee-ritakse Tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Igas kategoorias antakse välja ka neli teist kohta, keda premeeritakse 450 euro suuruse stipendiumiga. Kok-ku pälvib stipendiumi 25 kooliõpilast.

Tulevikutalendi žürii soovitab kõi-gil kandideerimisest huvitatud noortel ning nende tublide õpilaste vanematel ja õpetajatel-juhendajatel tutvuda kan-dideerimisinfo ja nõutavate dokumen-tidega aadressil www.tulevikutalent.ee. Lisainfo:Ty Lehtmäežürii liige, Maxima Eestitelefon 602 3111mobiil 5556 6984e-post: Ty.Lehtmae@maxima.ee

Meie saare kaunis kodu

Väike ülevaade sotsiaaltöös tehtust

Elumaja lõõmavatefloksidega

3September 2013

Don Miguel Ruiz jutustab edasi Lõuna-Mehhiko tol-teekide iidsetel õpetustel tuginevaid tarkusi – kok-kuleppeid iseendaga. Need kokkulepped suunavad meid oma elus olema ava-tud vabadusele, õnnele ja armastusele.

See, millele suuname enda tähelepanu, määrab, millisena tajume maailma. Õppimine toimub läbi sel-le, et suuname millelegi tä-helepanu ning teeme oma järelduse selle kohta, kui-das asjad toimivad – loome uskumuse millegi suhtes.

Lapsena ei saanud me enda uskumusi valida, vaid leppisime selle informatsiooniga, mida meie vanemad, kasvatajad ja sõbrad meile edastasid. Kui oleme millegagi nõus, siis ka usume seda.

Kuna enamus õpetusi põhineb sellel, mis on hea ja mis on halb, siis oleme õppinud andma asjadele (sealhulgas endale ja teistele) hinnangut. Tahe teha asju, mille eest kiidetakse ja vältida asju, mille pärast laidetakse, on viinud selleni, et püüame käituda nõnda, et teised meie tegevust heaks kiidaksid. Me kardame, et meid hüljatakse ja see hirm tekitab tunde, et ma pole piisavalt hea.

Ent kuivõrd tõesed on need uskumused, mille põhjal meie si-semine kohtunik meie tegudele hinnanguid annab?

Inimeste suurim hirm on olla tõeliselt elus, väljendada seda, kes nad tõeliselt on.

Mis on kõige naljakam selle juures on see, et kogu elu vältel pole keegi teine teinud meile nii palju haiget, kui me ise. Kahetsu-se ja muretsemise kaudu süvendame enda emotsionaalseid haavu.

Need piiravad kokkulepped (piiravad uskumused) röövivad meilt energiat. Selle energia taastamiseks on tarvis sõlmida uued edasiviivad kokkulepped iseendaga.

Need on äärmiselt lihtsad, ent sügavad põhimõtted.

Olen laitmatu enda sõnadesIga inimene on võlur – sõnad on tema loitsud.Iga kord kui klatšime kedagi, loome musta maagiat. Iga kord,

kui ütleme midagi head, loome tervendavat maagiat. Nii endale, kui ka teistele.

Laitmatu tähendab seda, et me ei tee iseendale kurja. Ühtlasi tähendab ka seda, et me ei tee teistele kurja. Me loobume hin-nangutest ja süüdistustest ning võtame vastutuse enda sõnade ees.

Kõnelen ausalt. Väljendan seda, mida usun.Ütlen seda, mida tõeliselt mõtlen. Ma ei pea leidma põhjen-

dust või vabandust kasvõi selleks, et võiksin teisele inimesele öel-da, et teda armastan.

Kõnelen enda ja teiste hüvanguks. Loobun enda maha tegemi-sest ning teiste klatšimisest.

Kasutan enda sõna jõudu tõe ja armastuse loomiseks. Iga sõna ja ütlusega külvan headust endas ja enda ümber.

Oleme laitmatud enda sõnades ja külvame viljakatesse meel-tesse häid edasiviivaid sõnu ja ütlemisi.

Ma ei võta midagi isiklikultTeised ei tee asju Sinu pärast, nad teevad seda iseenda pärast.Kõik annavad endast parima lähtuvalt enda teadlikkuse tase-

mest. Lihtsalt teadlikkuse tasemed on erinevad.Teised ei tee asju minu pärast. Kui võtad asju isiklikult, võid

kergesti solvuda teiste ütluste pärast ning enda kaitsmisega teki-tada uusi konfl ikte.

Teiste teod ja ütlused on nende reaalsuse projektsioon. Teiste ütlused minu kohta on nende arusaam nende maailmast, seega peegeldavad need rohkem seda, mida nad iseendast arvavad.

Olen immuunne teiste arvamuste ja tegude suhtes, seega lasen lahti asjatutest kannatustest. Minu jaoks pole oluline, mida teised minust arvavad, sest ma tean, kes ma olen. Ma ei pea olema kõigi poolt aktsepteeritud.

Kusjuures isegi meie iseenda arvamus meist endast ei pruugi olla tõene, seega ei maksa ka seda liiga isiklikult võtta

Kujundades tugeva harjumuse mitte võtta asju isiklikult, lase-me lahti vihast, kadedusest, kurbusest – me ei anna nendele emot-sioonidele enda psüühilist energiat ja need hääbuvad.

Olen oletustest vabaMeil on kombeks teha oletusi kõige suhtes. Oletuste tegemise

juures peitub probleem selles, et me kipume uskuma, et need ongi tõesed.

Täpsustavate küsimuste küsimise asemel kipume tegema ole-tusi. Seejärel kaitseme neid oletusi, püüdes näidata, et keegi teine eksis.

Küsin julgelt täpsustavaid küsimusi ja väljendan seda, mida tegelikult tahan. Mul on alati õigus küsida ja igaühel on alati õigus öelda “jah” või “ei”.

Suhtlen inimestega parima selguse tasemel ja loobun arusaa-matustest, kurbusest ja draamast. Tehtud oletuste tõttu saame asjadest valesti aru ja võtame seda isiklikult ning kõige selle tule-musena tekitame asjatut draamat.

Suurim oletus, mida inimestena teeme on oletus, et kõik näe-vad elu nagu meie. Me oletame, et teised mõtlevad, tunnevad ja hindavad nii nagu meie. Ühtlasi teeme oletusi iseenda kohta ja see tekitab sisemisi konfl ikte.

Loobun oletuste tegemisest ja olen vaba, et mõista tõde.

Annan endast alati parimaSinu parim muutub hetkest hetke. Kujundades harjumuse

anda alati endast parim, muutub Sinu parim paremaks. Kui and-sid endast parima, siis oled vaba kahetsustest ja süütundest.

Kui anname endast alati parima, siis tegutseme. Me ei pea sel-le tegevuse eest saama tasu või püüdma rangelt tulemust saavuta-da. Me lihtsalt armastame tegutseda. Andes alati endast parima, tuleb ka tasu.

Tegutsemine tähendab tõeliselt elamist. Mittetegutsemine kartmist. Tegutsemine tähendab riski võtmist, et minna ja väljen-dada enda unistust. Kõige õnnelikumad hetked on need, kus olen tõeline mina.

Me oleme sündinud õigusega olla õnnelik. Väljendame iseen-da jumalikkust tõeliselt elus olemise ja armastuse kaudu. Olla ehe.

Ükskõik, millised on olud, lihtsalt annan endast parima.

Materjal pärineb internetileheküljelt http://www.inspirat-sioon.ee/raamatu-kokkuvote-neli-kokkulepet-tolteegi-tarkuse-raamat/

20. oktoobril toimuvad järjekordsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

Volikogusse kandideerija peab olema kantud 31. juuli seisuga valijate nimekirja registrijärgse elukohaga selles omavalitsuses kuhu volikogusse kandideeri-takse.

Meie vallas kandideerib volikogusse üks partei ja neli kohaliku valimisliidu nimekir-ja, kokku saab valida 37 kandi-daadi vahel.

Hääleõigust omavad vä-hemalt 18–aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning teiste riikide kodanikud

ja kodakondsuseta isikud, kes elavad alaliselt Eestis. Hääle-tada ei saa teovõimetuse või vanglakaristuse kandmise kor-ral. Valija peab olema kantud 20. septembri seisuga valijate nimekirja registrijärgse eluko-haga selles omavalitsuses, kus hääletatakse.

Hääletamisviise on mit-meid: valimispäeval hääle-tamine, eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine. Maakonnakeskuses saab elu-kohast sõltumatult eelhääleta-da neljapäevast, 10. oktoobrist kuni pühapäeva, 13. oktoobrini.

Eelhääletada saab 14.–16. oktoobrini. Igas vallas või lin-nas on sel perioodil avatud ka

vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool elukohta.

Vormsis toimub hääletami-ne vallamajas. Valimispäeval eraldi bussi käigus ei ole, sest on võimalik kasutada eelhää-letamist. Näiteks teisipäeval 15. oktoobtril on kõigil soo-vijatel võimalik tulla bussiga valima. Ajalehe vahelt leiate oktoobrikuu bussi ja praamig-raafi ku. Küsimute korral pöör-duge vallamajja e-psti aadressilvv@vormsi.ee või tel 529 6318.

Kui valija ei viibi hääletami-se ajal elukohas näiteks tervise-seisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas

(näiteks haiglas, hooldekodus, elukohas, mis ei ole tema rah-vastikuregistri järgne elukoht). Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani. Hääletamise soovist tuleb eel-nevalt kirjalikult teada anda lähimale jaoskonnakomisjonile või vallavalitsusele.

Valimispäeval saab hääle-tada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas kell 9-20. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on või-malik taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamise taotlust saab esitada nii kirja-liku avalduse kui ka telefoni teel. Telefoni teel saab hääle-

tamiskasti koju tellida ainult valimispäeval kella 9-14-ni.

Hääletada saab ka elekt-rooniliselt, sõltumata valija asukohast. Elektrooniline hää-letamine algab 10. oktoobril kell 9 ja lõpeb 16. oktoobril kell 18. Elektrooniliselt saab hääletada üksnes ID-kaar-di või mobiili-ID ja interneti ühendusega arvuti olemasolul. E-häält on võimalik muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või min-nes eelhääletamise ajal valimis-jaoskonda sedeliga hääletama. Kui elektrooniliselt hääletanu muudab oma häält valimis-jaoskonnas, siis läheb arvesse seal antud paberhääl.

Ootame kõiki hääletama, sest nii saab igaüks meist anda oma panuse Vormsi heaks.

Hääletamist korraldab jaos-konnakomisjon.E-posti aadressjaoskonnakomisjon@vormsi.eeTelefon 5884 5387

Kohaliku omavalitsuse volikoguvalimised 2013

• Eesti Keskerakondnr 101 AIME PIIRSALUnr 102 HEILY PIIPnr 103 AHTO KOKKnr 104 GERT KANARBIKnr 105 RAUL PÕDERnr 106 AAVO JÜRISTOnr 107 JÜRI PAJUSTEnr 108 TOIVO HOKKONEN

• Valimisliit Ka Talvel Vormsilnr 109 ARVO ALLIKnr 110 ERIK EGELnr 111 ANDRES KOCHnr 112 ILMAR KOPPELMAAnr 113 OVE KOSKAnr 114 LIA OSTAPENKOnr 115 URMAS PAUnr 116 SVEN RAMMULnr 117 HARRI ROSENBLADnr 118 IVO SARAPUUnr 119 ANTS VARBLANE

• Valimisliit Rälby 40nr 120 ARNOLD AASAJÄRVnr 121 NIKOLAI FOMITŠJOVnr 122 TEET JÕERÜÜTnr 123 RAIVO PADARnr 124 ENE SARAPUUnr 125 TAAVI SARAPUUnr 126 MIKK ÖÖBIK

• Valimisliit Vormsinr 127 ANU STRENGnr 128 ELLE PUURMANNnr 129 ESTA PAULUSnr 130 HENRY TIMUSKnr 131 ANTS STRENGnr 132 JANA KOKKnr 133 ELLEN JÄRV

• Valimisliit Iseotsustava Vormsi Eestnr 134 MEEME VEISSONnr 135 KARLO HÄLVINnr 136 TOOMAS MÄTLIKnr 137 TOOMAS PUURMANN

KANDIDAATIDE KOONDNIMEKIRI

VALIMISRINGKOND NR 1

Talveõhtud on hea aeg enesearendamiseks,sest see on parim vahend sügismasenduse vastu

ÕNNITLEME!AUGUST

Villu Torn — 55Andres Koch — 55

SEPTEMBEREsta Paulus — 55 Arvo Oorn — 60

Arne Sarapuu — 60Helve Karila — 60Anne Laht — 75

4 September 2013

Vastutav väljaandja on Vormsi Vallavalitsus • Telefon 472 4072 • E-posti aadress vv@vormsi.ee • Hullo küla, Vormsi vald Läänemaa

DETAILPLANEERINGUAVALIK

VÄLJAPANEK

Vormsi Vallavalitsus võttis vastu 9.09.2013.a. otsusega nr 10K Hullo külas asuva 35 ha suuruse Lennuvälja maa-ala detailplaneeringu, mille eesmärk on määrata 1 klas-si hobilennuvälja tarbeks murukattega lennuraja, li-saks mustkattega lennuraja, ruleerimisradade asukohad, määrata ehitusõigus lennu-välja kasutamiseks vajalike hoonete ja rajatiste püstita-miseks, määrata väikese tööstusala asukoht ja liiklus-skeemid.

Planeering ei muuda Vormsi valla üldplaneerin-gut.

Planeeringu avalik välja-panek toimub 7.-20.10.2013.a. Vormsi valla veebilehel www.vormsi.eeavalik teave http://avalik.amphora.ee/vormsivv/document.aspx?id=74145 ja tööpäeva-del Vormsi vallavalitsuses.

Igal isikul on õigus ava-liku väljapaneku ajal esita-da ettepanekuid ja vastuväi-teid planeeringu kohta. Vas-tuväide on mingi planeerin-gulahenduse kohta mitte-nõustuva seisukoha esitami-ne.

Kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada posti teel või elektronposti-ga vv@vormsi.ee planeerin-gu avaliku väljapaneku ajal 7.-20.10.2013.a.

Ettepanekute ja vastu-väidete laekumisel toimub detailplaneeringu avalik arutelu neljapäeval 24.10.2013 koolituskeskuses kell 10.15. Vallavalitsus

JUUKSUR

Juuksur on saarel 9.-10. ok-toobril.

TANKLA AVAMINE

Olete oodatud tankla ava-misele reedel, 4. oktoobril kell 10.30. Pärast avamist on rahvamajas kaetud kohvi-laud.

TEATER

4. oktoobril kell 19.30 Ivan Orav Vormsi Rahvamajas. Pärast etteastet kohtumine Andrus Vaarikuga.

JUMALATEENISTUS

Jumalateenistused Vormsi Püha Olavi kirikus oktoobri-kuul : Pühapäeval, 13. oktoobril kell 11 Lõikuspüha jumala-teenistus,pühapäeval, 27. oktoobril kell 11 jumalateenistus.

TEATED

Tegime üheskoos

ära!Maikuu lehes, just enne kardetud sääsesöötmise hooaja algust trük-kisime Vormsi lehes mõned nipid sääskede peletamiseks.

Nipid osutusid lausa üleootus-te tõhusateks ja sääsk, taibukas putukas sai aru, et vormsilased on relvastunud ning ei üritanudki eriti hasartselt rünnata.

Ja eks oli seda küüslaugu leh-ka ka igalpool nii kõvasti üleval. Igatahes oli kasu – sääsed lasid sel suvel elada.

Toimetus

Sügis käes ja jahimehed jälle

metsasELLEN JÄRVJahiseltsi esimees

Vormsi Jahiselts palub kõigil liikle-jatel olla sügiskuudel oktoobris-no-vembris teedel liigeldes tavapärasest ettevaatlikumad seoses algava ajuja-hi perioodiga. Seda eriti nädalavahe-tustel, kui toimub aktiivne jaht.

Teavitame maaomanikke, Vormsi elanikke, et 5. oktoobril toimub selle hooaja esimene ühisjaht põtradele. Kes on ühisjahist huvitatud, palume osalema.

T. TOMINGATõlge Noarootsi murrakust

Vanasti, kui ma veel väike olin, tavatses Osmussaare rahvas Spithamis käia. Siis tuldi mootorpaadiga Dirhami lah-te ja enne kui siis külasse või poodi või kuhu kellelgi asja oli tuldi, istuti meile juttu ajama ja uudiseid kuulama. Aga ena-masti oli neil kiire taga ja nii ei saanud õieti sottigi, mida nad kiiruga vadistasid.

Saare põhjatipus on ma-jakas ja seal lähedal see kuri-kuulus Nigrunne (Neugrundi madal). Ülemuseks majakale oli Kunse. Või Kunze, nagu oli õige kirjutada. Kunse rääkis riigirootsit ja oli pärit Soomest. Tegelikult oli ta vist otsapidi sakslane. Kui teistel oli suurele maale tulles alati hirmus kiire, siis Kunsel oli aega küll. Kannu õlle jaoks oli tal alati aega.

Ja tavaliselt ta siis tuligi, kui teadis, et meil peaks õlut olema. Kaks suurt kannu õlut

kadus Kunse sisse nii, et ta ainult röhitses korra. Tal oli ümmargune, suur õllekõht, nagu ühel õllesõbral olema peab.

Ükskord, kui ta meiega koos kõva laari lihaklimbi-suppi oli sisse larpinud, hak-kas ta tänusõnade saatel oma täis kõhtu patsutama ja siis ta käed ei ulatunud ümber kõhu kokku. See tegi meile lõpmata palju nalja. Ta oli ise ka hea naljamees.

Ükskord, kui tal linna (Haapsallu) asja oli, jättis ta meie juurde punase petrooli-kanistri. See seisis esiku ukse taga paar-kolm nädalat. Me väikevennaga käisime seda alatasa vaatamas. Nii ilus oli see! Vahest nägin seda isegi unes.

Mõni kuu hiljem saime väikese õekese. Ja kui Hän-dors-Joosep, kes isaga Dirha-mis paati ehitas, enne töölemi-nekut meilt läbi tuli ja küsis, kui suur mu õekene juba on ka, siis vastasin talle: «Ohjaa!

Ta on varsti sama suur, kui Kunse punane eliplekk!»

Händors-Joosep hirnus naerda, et silmad märjad ja iga kord, kui meile tuli, tuletas seda naerdes meelde. Ju ta rää-kis seda mujalgi. Mina ei leid-nud siin naljakat midagi. Õe-kene oli ju tõesti just nii pikk kui kõrge oli eliplekk. Ja ühte-moodi ilusad olid nad ju ka.

Tegelikult pidin ma see-kord rääkima Kunse puna-sest lehmast. Nagu ma juba nimetasin, oli Kunse suur õllesõber. Aga ta jõi muud ja kangematki, niipalju kui kätte sai. Niisugust joomist, kus sel-get päeva ei tulegi ette, pida-sid patuks kõik. Ja oli ka selge, et ega see hästi lõppeda saa. Kuidas aga lõpeb, oli ennegi nähtud. Põrguteed läksid nad kõik! Ja nüüd hakkasid liiku-ma jutud, et Kunse hakkas kuradeid nägema.

Ükskord juhtus nii. Oli just lihavõttepaiku ja saare-rahvas oli ka õlut pruulinud. Kunse võttis suure kannu õlut

majakasse vahikorda kaasa. Seal üleval ta siis üksi rüü-pas ja jauras. Vist tukkus ka. Aga kui siis silmad lahti lõi, oli akna taga suur, punane, tigedate silmadega lehm. Pu-hus sõõrmetest tuld ka veel! Kunse sai saapa jalast kätte ja viskas. Tabas just silmade vahele sellele saatanale! Aken läks katki ja lehm kadus. Aga Kunse, kes oli muidu julge mees, oli hirmuga robinal ma-jakast alla tulnud, nii et isegi õllekann jäi üles. Ja enam üles ka ei julgenud minna.

Teisel päeval otsis ta ma-jaka ümber kadunud saabast, aga ei leidnud midagi. Rääkis teistelegi, mis juhtunud oli ja arutles tõsimeeli, et kuidas see «saatana lehm» küll sinna üles, akna taha sai. Eks kuu-lajate hulgas oli neidki, kes teadsid, kus saabas on, kuid ütlesid hirmunud Kunsele: «Jaa-jaa! Ta tuli vaatama, kau-gel sa joomaga oled? Seekord võttis saapa, järgmine kord võtab sinu endagi!»

Paar aastat hiljem Kunse suri. Mis tal just viga oli, ei osanud keegi öelda, kuid ta oli ikka paksemaks ja raskemaks läinud ja surres oli ka kõva auru all.

Kunse ei tahtnud kuida-gi kirstu ära mahtuda. Tehti ekstra üks õige suur. Matuse-päeval juhtus äikeseline ilm olema. Müristas ja välkus, mis kole. Ka kirst nagises ja nak-sus, nagu tahaks keegi sealt jõuga end välja pressida.

Kogu tee kirikaeda oli lei-narongi sabas jõlkunud must, kõhn vari. Ja kui kirst alla lasti, hüppas vari sinna järe-le. Kõik nägid seda ja teadsid, kes see oli. Kirikhärra lõi hir-muga isegi risti ette, mis mui-du enam kombeks polnud. Ai-nult venelased olid kõvad risti ettelööjad.

Pärast seda räägiti veel aastaid Kunsest ja tema pu-nasest lehmast. Aga mulle meenub siis alati see petroo-likanister, mis mitu aega meie esikus oli olnud.

Kaido Valm kütitud ilvesega. Veebruar 2013. Foto E. Järv

Konses re kuda(Kunze punane lehm)

Herbert Lagman