Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Keskkonnatehnika instituut
REOVEEPUHASTITE OPERAATORITE
KOOLITUSE KORRALDAMINE
Koolitused: 28 sept. – 02 okt. ja 26. – 30. okt. 2015
ARUANNE
Töö täitjad: Olev Sokk
Karin Pachel
Taavo Tenno
Aimar Kivirüüt
Kristo Kärmas
Harry Terase
Ando Laanesoo
Tallinn 2015
2
SISUKORD
Lk.
EESSÕNA 3
OSAVÕTJAD 3
KOOLITUSE SISU 3
ÕPITU KINNISTAMINE JA KONTROLL 4
KOOLITUSE TAGASISIDE 4
KOOLITUSE VARUSTUS 4
LEKTORID JA NENDE SLAIDID 5
KOOLITUSE KOKKUVÕTTEKS 5
RIIGIHANKE RAAMES TOIMUNUD KURSUSTEST ÜLDISELT 6
a) TTÜ Keskkonnatehnika instituudi seisukoht (Olev Sokk, Karin Pachel) 6
b) Aare Kuusiku hinnang 7
c) Ando Laanesoo (Haapsalu Vesi) hinnang 8
d) AS Infragate Eesti (Kristo Kärmas, Harri Terase) arvamus 8
LISAD: 1 – 10 11 - 25
3
EESSÕNA
Käesolevaga esitab TTÜ keskkonnatehnika instituut aruande Keskkonnaministeeriumi
tellimusel toimuva reoveepuhastite operaatorite koolituse kohta. Koolituse läbiviimise aluseks
on Käsundusleping nr 4-1.1/97, mis on sõlmitud Keskkonnaministeeriumi ja TTÜ
keskkonnatehnika instituudi (juhtiv partner) ning Osaühing aqua consult baltic (kaasosanik)
vahel 19. aprillil 2012. aastal ja on registreeritud sama aasta 23. aprillil TTÜ juriidilises
osakonnas. Enne lepingu sõlmimist on analoogilisi koolitusi TTÜ Keskkonnatehnika
instituudi juures läbi viidud 26 korral. Käesoleva riigihanke raames on läbiviidud 6 koolitust.
Käesolevas lepingus leiab kajastamist, viimane kuues 2015. aasta sügisperioodil läbiviidud
koolitus, mis üldjärjestuses on kolmekümne teine ja neist 29 koolituskursust on toimunud
TTÜ-s. Kuna tegemist on Keskkonnaministeeriumi tellimusega, olid koolituses osalejad
täielikult vabastatud osavõtumaksust.
OSAVÕTJAD
Koolituskursustest osavõtu maksimaalseks arvuks on käsunduslepingus planeeritud 30
inimest. Informatsioon kursuste toimumise kohta saadeti interneti teel
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna vahendusel Keskkonnaametile (lisad 1, 2 ja 3), mida
paluti oma haldusalas levitada. Koolitusest osa võtta soovijad saatsid Keskkonnatehnika
instituudile täidetud osavõtjakaardi (lisa 2). 2015. aasta sügisperioodi kursus algas 16
osavõtjaga. Kursuste teisest poolest ei võtnud osa üks inimene põhjusel, et kodus oli juhtunud
õnnetus. Üks osavõtja ei tulnud testi sooritama põhjusel, et oli kunagi juba kursused läbinud
ja äsjatoimunuid käsitles ta kui mälu-värskendust. Seega sooritasid testi 14 osavõtjat ja neile
väljastati ka vastav tunnistus (lisa 4).
KOOLITUSE SISU
Koolituse sisu lähtus Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud kursuste läbiviimise tehnilisest
kirjeldusest (lisa 5) ja vastavast programmist (lisa 3). Nimetatud dokumentide alusel koostati
tunniplaanid (lisad 6 ja 7). Koolituse loengud (teoreetiline osa) viidi läbi TTÜ
auditooriumides. Praktilise õppe läbiviimise kohtadeks olid Haapsalu linna, Koluvere
hooldekodu, Kloogaranna Noortekeskuse, Laupa kooli, Kirna, Kehtna ja Keava puhastid.
Neist Haapsalu linnal on Eesti mõistes suur aktiivmuda puhasti, millel on oma labor ja mis on
varustatud suhteliselt kaasaegse tehnoloogiaga. Kloogaranna Noortekeskuse puhasti on
nõrgbiofilter BIOCLERE, millele järgneb imbpeenar. Koluvere puhasti on uputatud biofilter,
mis on tuntud nimega Fil d’Eau. Kirna puhasti on väikeasulatele mõeldud annuspuhasti, mida
soomlaste järgi kutsutakse Raita puhastiks. Laupa puhasti on passiivõhustusega imb- või
pinnasfilter. Kehtna on keskmistes mõõtmetes hästitöötav rõngaspuhasti, mille juures on
olemas mudatahenduseks lintfilterpress ja mis töötas ka meie külastuse ajal. Keaval on
kaheastmeline biopuhasti AS - AnaComb500, millel esimene aste on anaeroobse protsessiga
ja teine aste on klassikaline aktiivmudapuhasti. Kõik puhastid töötasid rahuldavalt või hästi.
Praktika nädala algul esitasid osalejad oma kodutööde trükised, mis olid koostatud küsimuste
vastustena ja mis kehtisid tema poolt teenindatava puhasti kohta. Küsimused on esitatud lisas
8. Nädala lõpul toimus nende tööde arutelu, kus iga osavõtja vastas küsimustele ja andis
4
seletusi oma puhasti kohta. Praktiliseks õppeks loeti ka auditoorseks testiks valmistumist ja
reoveeanalüüsidega tutvumist ning teoreetilises osas õpitu lühikordamist ja selle süvendamist.
Kursuse õppe-loenguline materjal esitati lektorite poolt PowerPoint esitlustena ja/või jagati
välja paberil kõigile loengul kohalviibijatele. Paberkandjal (A4 formaat) oli kolm slaidi
vasakpoolses servas, parempoolne külg oli jäetud märkmete tegemiseks. Kui slaididel
kujutatu muutus halvasti arusaadavaks, trükiti kaks või isegi üks slaid leheküljele. Lektorite
poolt kasutatud materjalid on kättesaadavad alljärgneval interneti aadressil:
http://www.ttu.ee/ehitusteaduskond/keskkonnatehnika-instituut-4/oppetoo-25/vaikepuhastite-
operaatoritele/ ja toodud aruande lisades (lisad 13 kuni 19).
ÕPITU KINNISTAMINE JA KONTROLL
Õpitu rakendamiseks väljastati põhikoolituse teoreetilise nädala lõpul kõigile osavõtjatele
kodune ülesanne, milleks oli küsimustik (lisa 8). Sellele kirjalikult vastates õppis iga osavõtja
oma puhastit tundma. Kodutöö tuli esitada praktilise nädala esmaspäevasel päeval, mille
õppejõud reedeks läbi vaatas. Seejärel arutati kõik kodused ülesanded ka ühiselt läbi. Arutelu
käigus oli asjast huvitatutel võimalus esitada küsimusi ja saada konsultatsiooni oma puhasti
kohta, niivõrd kuivõrd see oli võimalik ilma puhastit nägemata.
Omandatud teadmiste taseme hindamiseks korraldati kursuse viimasel päeval osavõtjatele
kirjalik valikvastustega test, mis sisaldas 50 küsimust. Keskkonnaministeeriumi poolt loetakse
sooritusläveks õigete vastuste arvu 30 ehk 60%. Antud kursustel ei saavutanud nimetatud
taset kolm osavõtjat. Kursuslaste poolt saavutatud tulemused on esitatud osavõtjate tabelis
(lisa 4).
KOOLITUSE TAGASISIDE
Kõikidel oma kursustel oleme osavõtjatele jaganud küsitluslehti (lisad 9 ja 10). Lisas 9
esitatud küsimusi on esitatud algusest peale ning selles osas on kogunenud arvestatav
statistiline materjal. Küsitlus, mis on toodud käesoleva aruande lisas 10, on võetud Tampere
ülikooli töötaja Sanna-Leena Rautaneni poolt koostatud õppematerjalidest. Lisas 10 toodud
küsitlusleht on meie arvates vasturääkivusi täis ning selle analüüsile ei ole me pööranud erilist
tähelepanu.
Kõikidele lektoritele anti hindeid vahemikus 3 kuni 5. Lektorite keskmised hinded on õige
väheste erinevustega ja võrreldes kevadiste kursustega kõrgemad. Viimane asjaolu on
seletatav sellega, et kursuslaste keskmine haridustase oli madalam; kõrgema haridusega
inimesi oli vähe (testi tegemisel kolm). Peamiselt kõrgharidusega osavõtjad suhtuvad
kriitiliselt ja nende hinded on varieeruvad. Lihtsad tööinimesed kirjutavad hindamistabelisse
igale poole viied ning viivad sellega keskmise hinde üles.
KOOLITUSE VARUSTUS
Kõik kursustest osavõtjad varustati pastapliiatsi ja kirjaplokiga.
Lektorite esinemise eel jagati välja paberkandjal esitatud slaidid ja/või trükised, mis kajastasid
selle lektori esinemise sisu ning milledele oli võimalik märkmeid teha. Lektorite kasutada oli
arvuti, projektor, tahvel ja grafoprojektor, milledest viimast keegi lektoritest ei kasutanud.
5
Lisaks lõunavaheajale oli loengupäevadel ette nähtud 2 kohvipausi: üks enne lõunat kell 10.40
– 10.50 ja teine pärast lõunat 14.40 – 14.50. Iga 45 minuti järel oli 10 minutiline paus.
Kui loengu kuulajad olid nõus, siis vähendati vaheaegade arvu ja pikendati loengu aega.
Sellisel juhul said kursuslased ärajäetud vaheaegade võrra varem lõpetada. Kursuslaste
sõidutamiseks puhastusseadmetele oli tellitud buss.
LEKTORID JA NENDE SLAIDID
Kõik osalenud lektorid-õpetajad (nimed on loetletud aruande esikaanel) esitasid oma
slaidiettekanded arvuti ja projektori abil. Materjalid jagati kursuslastele välja ka paberkandjal.
Osa õppematerjale oligi ainult paberkandjal, neid eraldi loengutes ette ei kantud ning neid
vaadeldi kui koduse töö abiõppematerjale.
Kursustel osales inimesi, kes ei osalenud auditoorses õppetöös ning neil puudusid ka eelpool
nimetatud materjalid. Need olid külastatud objektide tutvustajad, seletuste andjad,
küsimustele vastajad. Külastatud objektide juures selgituste jagajad on aastast aastasse olnud
erinevad.
Kõik lektorite poolt kasutatud materjalid on leitavad TTÜ keskkonnatehnika instituudi
kodulehelt (lingile klikkamisel vajutage alla ka CTRL-klahv):
http://www.ttu.ee/ehitusteaduskond/keskkonnatehnika-instituut-4/oppetoo-
25/vaikepuhastite-operaatoritele/
Need materjalid on identsed nendega, mis esitati 2015 aasta kevadel (20 - 24 aprill ja 11 - 14
mai) ning paberkandjal neid teistkordselt siin enam esitatud pole.
Koolituskursusel käsitlemiseks ettenähtud materjal oli lektorite vahel ära jagatud vastavalt
tunniplaanidele (lisad 6 ja 7). Esmajärjekorras käsitleti loengus ettenähtud materjali ning
hiljem, olenevalt auditooriumi huvitatusest, arutati ka kõiki muid reovee puhastusega
seonduvaid aspekte. Kuna lisamaterjali käsitlus ei olnud kindlaks määratud, siis mõned
operaatoritöö aspektid said läbi arutletud mitu korda. Seda ei saa lugeda miinuseks, kuna
pidev olulisemate faktide kordamine tuleb teadmiste omandamisel kasuks.
KURSUSE KOKKUVÕTTEKS
Keskkonnaministeeriumi tellimust täites on informatsiooni kursuste toimumise kohta (lisad 1,
2 ja 3) saadetud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna vahendusel Keskkonnaametile. Oleme
palunud neil seda informatsiooni levitada oma halduspiirkondades, sest meie põhiprobleem on
see, et me ei tea, kus meie kursuslane asub. Me ei leia teda üles ja tema ei leia meid üles.
Mitmel juhul, kui teave kursuste kohta koos palvega seda levitada, on läinud välja ainult TTÜ
poolt, on hiljem selgunud, et üks või teine Keskkonnaameti regioon pole oma haldusalas
informatsiooni edasi saatnud. Loodetavasti tulevikus jõuab teave kursuste kohta kõigile asjast
huvitatutele.
Operaatorikursustel osaleb peaaegu alati kõrgema haridusega inimesi. Näiteks viimati Tartus
toimunud kursustel olid umbes pooled osavõtjatest kõrgema haridusega Varasematel kursustel
(kui osavõtt oli tasuline) oli kõrgema haridusega inimesi osalemas 1 kuni 3. Reeglina ei ole
nad operaatorid. Nad on kas keskkonnakaitse alal töötajad või inimesed, kes kohtadel
6
koordineerivad veevarustust ja reoveepuhastust. Nad ei ole huvitatud operaatori
kutsetunnitusest, vaid soovivad saada ülevaadet või ettekujutust, mis reoveepuhastus üldse on.
Tavaliselt on need inimesed ka oma töökohal väga hõivatud ning kursustel osalevad nad
niivõrd, kuivõrd see on neil võimalik. Tulemuseks on see, et broneeritakse küll osavõtu koht,
kuid ei tulda kohale või käiakse ainult pool kursust. Tegelikult nad ei peaks koolitusel
osalema, sest need kursused ei ole neile ette nähtud ning nad hõivavad osa operaatoritele
ettenähtud kohtadest.
Samas ei saa öelda, et neid inimesi ei tuleks harida, kuid selleks peaks olema eraldi kursused.
Praegu meil veekeskkonna ja reoveekäitluse spetsialistidele eraldi täienduskursusi läbi ei
viida. Järgnevate koolituste korraldamisel tuleb eeltööna välja selgitada kursuslaste hariduslik
tase ja inimesed vastavalt sellele gruppidesse panna, mis tagab osavõtjate suurema huvitatuse
ja koolituse kõrgema taseme ja tõhususe.
Kõrgema haridusega osavõtjaid võiks iseloomustada järgmiselt:
a) Keskmine testi tulemus on reeglina kõrgem
b) TTÜ koolitusega osavõtjad teevad üldjuhul testi paremini,
c) kõrgema haridusega osavõtjad on oma hinnangutes kursustele ja lektoritele
kriitilisemad ja nende arvamuste hajuvus on suurem.
Praeguseks, mil on toimunud 32 koolituskursust, on kogunenud hulk kogemusi, kuidas
töötada grupiga, kus osavõtjate haridustase on väga erinev.
RIIGIHANKE RAAMES TOIMUNUD KURSUSTEST ÜLDISELT
Äsjalõppenud reoveepuhasti operaatori koolitus oli järjekorras 32. Algul toimusid kursused
TTÜ juures isemajanduslikel alustel, mis olid ellu kutsutud Schleswig – Holsteini liidumaa
(SLV) algatusel vastava abiprogrammi raames. Hiljem kursuste jätkudes muutusid nad
Keskkonnaministeeriumi vahendusel KIK´i poolt finantseeritavateks ja ühtlasi ka riigihanke
objektiks. Praeguseni on toimunud 2 riigihanget ja käesolev aruanne kajastab teise riigihanke
viimast kursust. Kõikide kursuste puhul on aset leidnud osalejate tagasiside (Lisad 9 ja 10).
Senini pole tagasisidet toimunud lektorite osas ja kuna need olid viimased kursused käesoleva
riigihanke raames, siis otsustati küsida vabatahtlikku arvamust ka lektoritelt, mis esitatakse
alljärgnevalt. Võibolla tulevad nad kasuks järgmise riigihanke läbiviimisel.
TTÜ Keskkonnatehnika instituudi seisukoht (Olev Sokk, Karin Pachel)
1. Oleme arvamisel, et kursuste finantseerimine KIK´i poolt on õige, sest sellisel juhul on
kursuste täituvus suurem kui see oleks tasulise osavõtu korral. Kuid negatiivseks küljeks on
see, et osavõtjatel on vähenenud vastutustunne ning üsna tihti broneeritakse kursustest
osavõtt, kuid kursusest siiski osa ei võeta. See tähendab, et väheneb kursuste täituvus ning
samas ei saa ka ärajääja asemele võtta teist inimest (kui on olemas järjekord), sest nn.
asendusosavõtja vormistamiseks pole enam aega. Võimalik, et selle vastu saab siis kui
sätestatakse midagi kautsjoni laadset.
2. Arvame, et seninine kursuste läbiviimise õiguse saamine riigihanke võitmise korras
vähempakkumise alusel, pole eriti õnnestunud variant. Siin esinevad läbisegi kommertsfirmad
ja koolitus-haridusasutused. Kommertsfirmad näevad selles eelkõige võimalust enda tulusaks
reklaamimiseks ning kui firma on heal järjel võib ta alati teha alapakkumise, mida ei saa
endale lubada haridusasutused.
7
3. Lektorite valik on liiga laiapinnaline. Inimesed on erinevatest asutustest
organisatsioonidest, nad on omavahel mingis mõttes konkurentsi olukorras. Igaüks tahab
võimalikult palju ära rääkida, et mitte teadmiste esituses teistele kolleegidele alla jääda.
Tulemuseks on, et materjali esitatakse liiga palju, osalejal on raskusi selle omandamisel
4. Mitmete välismaade eeskujul võks olla olemas vastav õpik ja sellega seonduv harjutuste,
ülesannete kogu, mis oleks esitatud samas trükises või eraldi raamatuna. Seni kasutatud
raamat vajab tõsist uuendamist.
5. Koolituskursuste läbiviimisel on meie vabariigi praktikas üsna laialt levinud nähtuseks
mitmesugused küsitlused, kas tabelite või ankeetide kujul, kus osalejad hindavad kursust
tervikuna ja lektorite taset.
Mis puutub lektori taseme määratlusse, siis kursuslane – kuulaja ei lähtu lektori erialasest
teadmiste tasemest vaid esmajärjekorras hindab tema diktsiooni ja materjali esitamise
loogikat. See tähendab, et väga hea spetsialist ei pruugi üldse olla hea lektor ja vastupidi.
Seda sorti küsitlustel on see väärtus, et nad ei lase lektoritel lõdvestuda ja nad esitavad oma
materjali püüdlikult ning edastatav materjal jõuab ikkagi kuulajateni. Kuid hoiduda tuleks
ankeetküsitluste ületähtsustamisest. Samal ajal praktilised kursused eeldavad hea kogemusega
lektoreid, nende valikule tuleb senist suuremat tähelepanu pöörata, säilitamaks koolituse
kõrget taset. Senine küsitlus näitas, et kõikide lektorite hinded olid üle 4,5, mida tuleb lugeda
suurepäraseks, kusjuures hea tulemuse lävendiks loetakse hinnet ’4’.
Aare Kuusiku hinnang
Reoveepuhastite operaatorite kursused on kahtlemata vajalikud ja nende läbiviimist tuleb
kindlasti jätkata.
Kursuste läbiviimise aeg ja sagedus. Kursuseid on seni läbi viidud kaks korda aastas: kevadel
ja sügisel. Kursuseid võiks läbi viia ka suvel ja talvel, et paremini kajastada ka nendel
aastaaegadel vajalikke operaatori toiminguid reoveepuhastusjaamas. Samuti oleks võimalik
praktilises osas paremini tutvuda ilmastikutingimuste mõjuga puhastusprotsessile.
Seni on kursustel olnud auditoorium huvilisi täis, mis viitab sellele, et kahe kursuse asemel
võiks korraldada kolm kursust aastas.
Kursuste läbiviimise koht. TTÜ ja TÜ on igati sobivad kohad kursuste läbiviimiseks. Samuti
ka Tallinna ja Tartu reoveepuhastusjaamad osaliste praktikakohtadena. Regionaalne
lähenemine hoiab kokku operaatorite tööaega ja rahalisi vahendeid.
Kursuste kestus. Üks nädal teoreetilisi loenguid ja teine nädal praktilist õppust koos
kodutöödega on sobiv. Kaaluda võiks teoreetilise osa ja praktilise osa ühitamist nii, et näiteks
pool päeva teooriat mehaanilisest puhastusest ja teine päevapool praktiline osa samal teemal.
Kursuste sisu. Teooria teemad ja praktiline osa katavad ära väikeste ja keskmise suurusega
reoveepuhastusjaamade operaatorite esmavajaliku ja kahe nädala jooksul ei olegi võimalik
enamat pakkuda. Väljaõpet tuleb kindlasti pikendada.
Näen, et lähitulevikus tuleb siiski üle minna teiste Euroopa riikide eeskujul astmelisele õppele
(näiteks algteadmised, keskaste ja meistriaste) ning suuremate reoveepuhastusjaamade osas
spetsialiseerumisele (näiteks tehnoloogiliste seadmete spetsialist, protsessispetsialist,
automaatjuhtimise spetsialist, settetöötluse spetsialist jne).
8
Väljund. Operaator saab vastava astme kutsetunnistuse, mis on aluseks reoveepuhastusjaamas
vastavalt pädevusele teatud töölõigus töötamiseks või teatud jõudlusega reoveepuhastusjaama
opereerimiseks.
Eespooltoodud mõtteid tuleb kindlasti edasi arendada, et luua Eesti jaoks sobilik ja asjalik
reoveepuhastite koolitamise süsteem.
Ando Laanesoo (Haapsalu Vesi) hinnang
Minu arvamus kursuste korralduse kohta on positiivne. Kursuslased saavad pärast teoreetilise
osa läbimist praktilise ülevaate reoveepuhasti ekspluatatsioonist, mis annab sobiliku võrdluse
oma poolt hallatava reoveepuhastiga.
Ringkäigule eelnevas loengus peatun viiel põhipunktil:
1. Puhastusprotsessi praktiline juhtimine, et saavutada etteantud eesmärgid (näiteks veeloa
nõuded).
2. Uue puhasti käivitamine, et saavutada etteantud eesmärgid ning tagada reoveepuhasti
pikaaegne tõrgeteta ekspluatatsioon (ka pärast garantiiaja lõppu)
3. Ohutustehnika ja elektriohutus
4. Terviseohutus ja esmaabi
5. Tuleohutus
Ringkäigul puhastil toon positiivseid ja negatiivseid näiteid, mis on esinenud tutvutava
reoveepuhasti töös. Tark õpib ju teiste vigadest! Osalejatel on võimalus esitada kohapeal
küsimusi, mida on ka aktiivselt tehtud. Mõne reoveepuhasti juures on tekkinud lausa pikem
arutelu, mis annab võimaluse paljudel saada uusi teadmisi ja kogemusi. Kuna meil on
korralikult varustatud protsessilabor ja koolitatud laborant, siis peatume ka üheskoos heitvee
näitajatel ning nende nende opratiivsel analüüsimisel.
Kokkuvõtvalt öeldes on kursuslased saanud uusi teadmisi, kogemusi ja innustust tegutseda
valitud tööalal edasi.
AS Infragate Eesti (Kristo Kärmas, Harri Terase) arvamus
Vaadates tagasi lõppenud reoveepuhasti operaatori koolituse lepinguperioodile ja teostatud
tööle ning mõeldes tulevikule antud teemal, on meie seisukohad ja mõtted järgmised:
1. Oleme seisukohal, et koolitus kui selline täidab oma eesmärki. Koolitusprogrammi
esimeste koolituste käigus rääkisid lektorid ettekantavad teemad omavahel läbi ja
määratlesid piirid, kes mida ja kui palju räägib. Kindlasti esines teatav kattuvus, aga
meie hinnangul oli see pigem selline kuulajates seoseid loov kattuvus, mis
koolitatavatele oli abiks keerulisematest teemadest arusaamisel.
Koolitusel osalejad hakkasid enamasti erinevate loengute käigus vastaval teemal kaasa
rääkima ja küsimusi küsima ning oma praktikast näiteid tooma. See on märk, et
mõeldakse kaasa ja sealt edasi osatakse juba ilmselt ka teatava keerukusega probleeme
9
lahendada, mis igapäeva elus ette tulevad. Sellest lähtuvalt oleme seisukohal, et
koolitust antud valdkonnas tuleb kindlasti jätkata. Kas ja kuidas seda nüüd täpselt
teha, peab ilmselt otsustama praegune koolituse Tellija. Teatavasti valmistatakse
käesoleval ette veeoperaatori, sh reoveepuhasti operaatori kutsestandardit ja sellel
baseeruvat õppekava Järvamaa Kutsehariduskeskuses vastava eriala spetsialistide
koolitamiseks.
2. Sõltumata sellest, kuidas reoveepuhasti operaatorite koolitust ka tulevikus ei anta,
oleme seisukohal, et pädevuse hoidmiseks või ka tõstmiseks on vaja koolitatavaid
perioodiliselt uuesti koolitada ja atesteerida, sest aastate lõikes muutuvad õigusaktid,
areneb tehnoloogia jne.
3. Vastavalt õigusaktide ja tehnoloogia uuenemisele jne. peab muutuma ja täienema ka
koolituse teemade sisu ja lektorite ettekanatavad materjalid. Siit lähtuvalt näeme, et
Tellija või õppekava/koolitusprogrammi atesteerija peaks neid asjaolusid kindlasti
perioodiliselt (paari aasta tagant) põhjalikumat jälgima ja kontrollima.
4. Koolitusprogrammi täiendamise osas näeme, et programmi tuleks lülitada kursantide
silmaringi laiendavaid teemasid mida räägitakse veidi enam süvendatult, kui seda
käesoleva koolitusprogrammi raames räägiti. Teemad oleksid:
a) Riiklikult toetatavad investeeringuprogrammid ÜVVK infrastruktuuri
arendamiseks;
b) Riiklikud prioriteedid ja suunad/arusaamad vee-ettevõtluse arendamisel –
regionaalsete vee-ettevõtete roll infrastruktuuri haldamisel, arendamisel,
opereerimisel – uute piirkondade liitmine või ettevõtete liitmine;
c) Kuidas punktis a) ja b) kirjeldatud teemadega haakub veeteenuse hinna
kujundamine. Lubatud kulumi arvestus veeteenuse hinnas, Konkurentsiamet
veeteenuse hinna kooskõlastajana.
d) ÜVVKS, määruse nr 99 ja Keskkonnatasude seaduse põhjalik tutvustus seoses
ÜVVK valdkonna ja reoveepuhasti operaatori tööga.
Need teemad ei seostu küll otseselt operaatori tööga, kuid operaator ei ole/ei saa olla
tänapäeval enam mingi lihtne „rehamees“, kes ainult rehaga võre puhastab. Vaja on
teada ja teha palju enamat, kaasa arvatud teada seda, milliseid tagajärgi operaatori
tegemine või tegemata jätmine kaasa toob ja kuhu suunas infrastruktuuri arendada
saab.
Vähemal või rohkemal määral sobivates kohtades Kristo Kärmas ülal nimetatud
teemasid ka loengutesse püüdis siduda, kuid näeme, et mõistlik oleks
koolitusprogrammi nimetatud teemadel 2-3 tunnise loenguga täiendada.
5. Viimasel aastal tekitas (ilmselt nii koolitatavates kui ka paljudes lektorites) küsimusi
õigusaktides rakendatud ohtlike ainete piirnormidega seotud teemad ja normide
rakendamiseks soovitatava tehnoloogia kirjeldamine. Eks seda osa saab programmis
täiendada seejärel, kui asjad on riiklikult selged. Seni sai rääkida küll tehnoloogilistest
võimalustest, kuid tuli mainida, et majanduslikust seisukohast ei ole need meile veel
täna paljuski jõukohased.
6. Sarnaselt eelmises punktis mainitud teemaga on keerukad ka reoveesette käitlusega
seotud teemad – kahtlemata kirjeldati programmi raames tehnoloogilisi võimalusi,
kuid lõplikke soovitusi ühes või teises situatsioonis toimimiseks on keerukas anda,
10
kuna õige lahendus raha kasutamise mõttes sõltub riiklikust strateegiast ja suundadest,
mis tänasel päeval väljatöötamisel on.
7. Koolitusprogrammi võiks lülitada ja/või nende mahtu olemasolevas programmis
suurendada järgmistel teemadel:
a) Ärksamate regionaalsete vee-ettevõtete inimesed (praktikud) võiksid rääkida oma
reaalsest kogemusest piirkondlikul objektide opereerimisel (iganädalased,
igakuised, kvartaalsed, poolaastased ja aastased tegevused). Kuidas neid tegevusi
siduda objektide põhiselt näiteks ettevõtte GIS süsteemiga.
b) Ilmselt on otstarbekas rohkem kaasata ka reaalseid seadmete müügiga tegelevaid
ettevõtteid, kes võiksid rääkida eelkõige olemasolevate seadmete remondi ja
asendusega seotud teemasid (efektiivsemad seadmed, uued tehnoloogiad
materjalides, arvestades seadmete vastupidavust jms).
c) Kõikvõimalikud ON-LINE analüsaatoritega seotud protsesside jälgimise
võimalused ja nende SCADA-sse lülitamine (koondamine);
d) SCADA süsteemi arendamisega seotud küsimused vee-ettevõttes.
8. Eraldi teemana meenub veel see osa, mis puudutab õigusaktide nõrkasid kohtasid,
näiteks:
a) lubatud sademevee ja reovee lahjendus möödajuhtimisel 1:4 ja milline on selle
tegelik mõju reoveepuhastile ja missugune on tegelik praktika reoveepuhastite
opereerimisel;
b) biotiikide põhja isoleerimise vajadus sõltuvalt põhjavee tasemest;
c) veetöötlusjaamade filtripesu vee immutamise nõuded ja tegelik praktika ja
võimalused lähtuvalt praktikast.
Siin saab ilmselt korraldada elava diskussiooni õigusaktide loengu raames.
Kokkuvõttes, uue koolitusprogrammi ja hanke kavandamisel tuleks Tellijal teha rahulikult
põhjalik ettevalmistustöö just selles vallas, mis osas oleks vaja programmi täiendada ja kes
neid osasid loengutega katta suudab. Võib öelda, et ka praeguse programmi nõuded on
suhteliselt hästi koostatud, kuid nüüd tuleb teha täiendused, mida vahepealne tehnoloogiline ja
sotsiaalmajanduslik areng eeldab.
11
LISA 1
Palutakse informeerida Teile teadaolevaid ja asjast huvitatud organisatsioone!
Reoveepuhasti operaatori kursused Vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud riigihanke konkursile on Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudil õigus läbi viia reoveepuhasti operaatori koolituse kursusi. Oleme analoogilisi koolitusi läbi viinud alates 1997. aastast isemajanduslikel alustel. Praegused kursused toimuvad tasuta. Vastavalt täiendatud veeseadusele hakatakse nõudma reoveepuhasti operaatorilt vastavat kutset. Meie poolt korraldatud kursuste läbimine annab piisava ettevalmituse kutsetunnistuse taotlemiseks. Aasta 2015 sügisene kursus toimub ajavahemikes 28 sept. - 02 okt. (teoreetiline osa) ja 26-30 okt. (praktiline osa) Tallinna Tehnikaülikoolis. Osavõtusoovi korral palume täita lisatud kaart, milles on vajalik ära näidata, kas soovitakse majutust või mitte. Senini on meil õnnestunud osavõtjatele broneerida majutus ülikoolile kuuluvas Academic Hostelis, milles 2 kohalise toa maksumus eeldatavasti kujuneb sel sügisel 23-28 eurot üks ööpäev ehk 11,5 – 14 eurot osaleja kohta, hommikusöök ei ole arvestatud selle hinna sisse ning soovi korral saab selle eraldi tellida a`4 eurot. Majutussoovi korral on vajalik, et vastav kaart saabuks meile hiljemalt 14. septembriks. Majutussoovi puudumise korral võib kaardi laekumistähtajaks olla 21 september. Osavõtukaart saata haldusspetsialistile postiga ( [email protected]) ja/või tavapostiga (TTÜ Keskkonnatehnika instituut, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn) Kursused toimuvad eesti keeles. Iga kursustest osavõtja saab slaidiprogrammide materjalid ja kirjutusvahendid. Kursuste viimasel päeval toimub teadmiste kontroll. Koolitusgrupi suuruseks on kavandatud kuni 30 osavõtjat Juhul kui kursustest osa võtta soovijate arv on suurem, reserveeritakse gruppi mittemahtujatele koht järgmisele koolitusele, millest teavitatakse järgmise riigihanke võitjat kui uute kursuste korraldajat. Sügisese kursuse gruppi mitte mahtujatega võtame ühendust ja teavitame neid sellest. Kindlasti tuleks meile teatada, kui esialgne osalussoov on hiljem muutunud mingil põhjusel mittevõimalikuks.
Osavõtuks palutakse ilmuda 28. septembril kell 10.00 TTÜ peahoone III korpus, ruum 110 (esimene korrus), aadressil Ehitajate tee 5. Kohale saabumiseks sobivad trollid: 3 (kesklinnast) ja 4 (Balti jaamast). Buss 36 (kesklinnast), teised bussid 10, 27 ja 33. Need bussid peatuvad ülikooli peahoone ees. Trollid peatuvad pisut eemal Akadeemia teel ja Sõpruse puiesteel. Maaliinide bussijaamast väljub buss 23 ja 23a, millede sobiv peatus on Üliõpilaste tee (asub Pirosmani šašlõkibaari juures). Lisatud: Osavõtukaart ja kursuse programm.
Täiendav informatsioon: Olev Sokk, 56 613651; E-post: [email protected]; Maret Merisaar 6202500, 5537701; E-post: [email protected]; Anu Tamm, (Tartus) 6460218; E-post [email protected];
12
LISA 2
Reoveepuhasti operaatori kursused
OSAVÕTJA KAART
1. Perekonnanimi ...................................................................................... ................
2. Eesnimi .............................................................................................. ....................
3. Sünniaeg ............................................................................................. ...................
4. Haridus ............................................................................................... ....................
5. Töökoht (asutus) ..................................................................................................... .
6. Amet .........................................................................................................................
7. Milliseid erialaseid oskusi tõendavaid dokumente omate (keevitaja, lukksepp,
santehnik, autojuhiload jne.)
.............................................................................................................................................
........................................... ................................................................................. ....
8. Kui pikk on puhastusseadmetel töötamise praktika ...................................................
9. Töökoha aadress ................................................................................... .................
10. Telefon/faks tööl
.............................................................................................................. ........................
12. Kontaktisiku telefonid, e-mail:..........................................…………………………….
13.Hotellikoha vajadus Tallinnas kursuste ajal
jah Ei
13
LISA 3
Keskkonnaministeeriumi poolt ette nähtud programm
Teoreetiline osa (40 akadeemilist tundi)
1. Kursuses osalejate tutvustus, tegevusala iseloomustus, et suunata lektorite ettekandeid
kursuses osalejate tegevusalast lähtuvalt;
2. Kehtiv reoveepuhastuse alane seadusandlus, viimased muudatused ning planeeritavad
uuendused;
3. Puhasti operaatori roll üleüldises veekäitluses;
4. Heit- ja reovee koostis ja omadused ning heitvee mõju suubla seisundile (saproobsuse
tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus);
5. Reovee kanalisatsioonisüsteemid, torustikud, pumbajaamad, sademevee ülevoolud,
puhastusseadmed, väljalask suublasse;
6. Hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine;
7. Erinevate reoveepuhastustehnoloogiate kirjeldused (aktiivmudal baseeruvad
tehnoloogiad, biokile nõrg- ja filtersüsteemidel baseeruvad tehnoloogiad ning
looduslähedased reoveekäitlustehnoloogiad, kombineeritud reoveepuhastus-süsteemid
jne.);
8. Reoveepuhastusprotsesside põhietapid (mehaaniline puhastus, s.h. liiva- ja
rasvapüüdurid, bioloogiline puhastus, järelselitus ja desinfitseerimine);
9. Biogeenide (fosfor ja lämmastik) tõhustatud ärastamise tehnoloogiad
aktiivmudapuhastites ja märgalasüsteemides (nitrifikatsioon-denitrifikatsioon ja
ammonifikatsioon ja deammonifikatsioon);
10. Puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (temperatuur, hapnikurežiim,
muda vanus ja doos, toitainete suhe reovees) kirjeldus muutuvate reostuskoormuste
tingimustes;
11. Jääkmuda iseloom, kõrvaldamine ja käitlus;
12. Liigmuda ja reoveesette käitlemise tehnoloogiate kirjeldus (aeroobne stabiliseerimine,
anaeroobne stabiliseerimine ja tekkiva biogaasi kasutusvõimalused, liigmuda tahendamine
ja kompostimine jne.);
13. Puhastusprotsesside jälgimine, protsessisiseste reoveeproovide analüüs ja
puhastusjaama juhtimine;
14. Reovee iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi
juhtimisel;
15. Puhastite hooldamine, hooldajate-operaatorite põhiülesanded;
16. Puhastusprotsessi tehnoloogiliste seadmete kirjeldus ja nende hooldus (segurid,
pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed, automaat-juhtimissüsteemid);
17. Protsesside efektiivsuse määramiseks reo- ja heitveest proovide võtmine proovide
transport ja säilitamine);
18. Laboris kasutatavate reo- ja heitvee analüüsitehnikate tutvustus;
19. Puhastite mehhanismide ja elektriseadmete ekspluatatsioon ning hooldusalune
rühmaõpe;
20. Reoveepuhasti päeviku pidamine ja olulisemad ülesmärgitavad parameetrid;
21. Ohutushoid ja hügieen ning selle parandamine puhastusseadmel;
22. Individuaalse koduse ülesande väljastamine.
14
Praktiline osa (40 akadeemilist tundi)
1. Kursuses osalejad esitavad nende hooldatava puhastusseadme tehnoloogilise skeemi
koos tehnoloogiliste protsesside ja vajalike hooldustööde kirjeldusega;
2. Töörühmade töö juhendaja juhtimisel - kuidas koolituses osalejate töödes kirjeldatud
reoveepuhastusseadmeid hooldada, seirata ja optimaalselt juhtida puhastusprotsesse.
3. Ühe efektiivselt töötava suure ja ühe väikese reoveepuhasti külastamine. Külastamise
käigus tuleb katta järgmisi teemasid:
- Külastatava reoveepuhasti tehnoloogilise puhastusskeemi ülevaade;
- Proovide võtmine reo- ja heitveest ning puhastusprotsessi erinevatest osadest
reoveepuhasti ja üksikute puhastusprotsesside efektiivseks hindamiseks;
- Purgimissõlm ja selle tööga tutvumine;
- Operaatori poolt teostatavate tööde sageduse kirjeldus ja ülevaatamine ning nende
jälgimine, sh operaatori päeviku pidamine ning päevikusse märgitavate andmete
otstarbekus;
- Reoveepuhasti operaatori ohutustehnika reoveepuhastil töötades;
- Puhastusprotsessi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate (näiteks hapniku sisaldus
puhastusprotsessi eri etappides, aktiivmuda doos ja värvus, järelsetiti pinna puhtus)
tutvustamine ja tulemuste tõlgendamine, võrdlus ja analüüs;
- Puhasti hooldusega seotud tööd ja puhastusprotsessi mõjutavad olulisemad faktorid
(reoveepuhasti hüdrauliline- ja reostuskoormus, mehaanilise puhastuse seadmete töö,
optimaalne hapnikusisaldus bioloogilises protsessis, aktiivmuda doos, liigmuda
ärastamine ja tahendamine).
4. Test kursuses osalejatele. Testi üks osa koosneb valikvastustest ja teises osas tuleb
vabas vormis kirjeldada operaatori poolt teostatavaid tegevusi kolme testis toodud
reoveepuhastusprotsessi probleemi korral.
Testi läbinutega vestlus sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja koduses töös esitatust.
15
LISA 4
REOVEEPUHASTI OPERAATORIKOOLITUSEST
(20 – 24.04.2015 ja 11 – 15.05.2015)
OSAVÕTJAD JA NENDE POOLT SOORITATUD TESTI TULEMUSED
Jrk
nr
Nimi Asutus Isikukood Tulemus
1 Kristjan Adamson KS Vaiko AS 39008256024 34
2 Meelis Kaljurand KA Vaiko AS 37502242740 36
3 Kaido Järvelaht OÜ Abja Elamu 38303296034 38
4 Kalju Sinisalu Seli Tervisekeskus 34707260316 25
5 Heleri Holm Keskkonnaamet 48610124910 Ei tulnud testi tegema
6 Sigrid Turja Keskkonnaamet 49108260016 30
7 Tanel Kütt AS Salvest 37907272710 puudus
8 Valeeri Luik Kehtna Elamu OÜ 35512260030 28
9 Janek Pähkel MAKO AS 37305074218 39
10 Krista Kruus Jõgeva Veevärk OÜ 48704042714 35
11 Merilin Kraun Keskkonnaamet 49101090223 37
12 Rein Räbinin Pärnu Vesi AS 35804194244 33
13 Andres Muru Võru Vesi AS 35710058523 33
14 Priit Zeno Võru Vesi AS 37012096544 24
15 Tiit Sommer Sauga Varahaldus 35907134231 42
16 Boris Kaljakin Sauga Varahaldus 35807314215 36
17 Aivar Veeperv AS Suure-Jaani Haldus Lahkus
18 Kalmar Kramp AS Infragate Lahkus
19 Edvin Luum Sürgavere Põllumajandusühistu Lahkus
20 Hillar Pudel Laekvere Vallavalitsus Lahkus
16
LISA 5
Koolituse tehniline kirjeldus
1. Töö eesmärk Koolituse eesmärk on juurutada reoveepuhastite operaatorite pidevalt toimiv
koolitussüsteemkoos vastava õppeprogrammiga, mis loob eeldused reoveepuhastite
tõhusamaks tööks ja suublasse juhitava heitvee vastavuse tagamise nõuetele.
Tulevikus on plaanis reoveepuhastite operaatorite koolitus (edaspidi koolitus) muuta
kohustuslikuks, mille kohaselt peavad operaatorid läbima reoveepuhastite operaatorite
koolituse koos vastava eksamiga vähemalt iga 4 aasta järel. Koolituse korraldaja määratakse
riigihanke tulemusel 4 aastaks. Stabiilne koolitussüsteem, mis suunab turule kvalifitseeritud
reoveepuhastite operaatorid, võimaldab tagada reoveepuhastusteenuse stabiilsuse, efektiivsuse
ja reoveepuhastite pikema tõhusa elutsükli.
Õppeprogramm peab sisaldama erinevate tehnoloogiliste puhastusprotsessidega
reoveepuhastite hooldajatele suunatud laiapõhjalist koolitust, mis peab vastama lisas 1-1
toodud kohustuslikule õppeprogrammile.
2. Põhikoolitus 2.1. Nõuded koolituse korraldamisel
2.1.1. Koolitus koosneb teoreetilisest osast, mille pikkus on 40 akadeemilist tundi ning
praktilisest osast vestlusega, mille pikkuseks on samuti 40 akadeemilist tundi.
2.1.2. Koolituse teoreetilise osa materjali esitamisel tuleb kasutada arvutit ja arvuti projektorit.
Kõik lektorite poolt esitatavad loengumaterjalid peavad olema digitaalsed ning jaotatud
paberkandjal jaotusmaterjalina koolitusel osalejatele enne loengu algust.
2.1.3. Koolituse korraldaja kannab kõik koolituse läbiviimisega seotud kulud, sealhulgas
kulud ruumide rendile ja koolitatavate transpordikulud puhastusseadmetele koolituse
praktilise osa läbiviimiseks.
2.1.4. Koolituse korraldaja tagab koolitatavatele kohvipauside sisustamise.
2.1.5. Maksimaalne koolitatavate grupi suurus on kuni 30 koolitatavat. Kui soovijaid on
rohkem kui 30, on vajalik korraldada koolitus kahes õpperühmas eraldi aegadel. Igal
kalendriaastal viiakse läbi mitte rohkem, kui kaks koolitust. Esimesed kaks koolitust toimuvad
orienteeruvalt järgmiselt: üks koolitus kuni 30 osalejale 2012. a ajavahemikul aprill –
september ning üks koolitus kuni 30 osalejale ajavahemikul november 2012.a. - märts 2013.a.
2.1.6. Koolitused peavad toimuma eesti keeles.
2.1.7. Praktiliste ülesannete täitmisel tohib rühma suuruseks olla maksimaalselt 10 inimest
grupis. Reoveepuhastite külastamisel on maksimaalseks grupi suuruseks 15 inimest. Nii
praktiliste ülesannete kui ka reoveepuhastite külastamise ajal koordineerib iga rühma tööd
vastava rühma juhendaja.
2.2. Teoreetiline osa (40 tundi)
2.2.1. Koolituse esimeses osas antakse operaatoritele põhiteadmised reoveepuhastuse
biokeemilistest ja tehnoloogilistest protsessidest ning puhastusprotsessi juhtimise
optimaalsetest tingimustest. Kirjeldatakse erinevaid reoveepuhastuse tehnoloogilise
protsessietappe ja meetodeid – aktiivmuda ja biokile tehnoloogial baseeruvaid puhasteid,
märgalasüsteeme jne, samuti puhastusprotsessis tekkiva liigmuda käitlemise tehnoloogilisi
võimalusi. Täpne kohustuslik õppeprogramm on esitatud lähteülesande lisas 1.
2.2.2. Kahe õppenädala vahel on kahenädalane periood, mil kursuslased täidavad lektoritelt
saadud koduülesandeid nende hooldada olevatel puhastusseadmetel ning vormistavad vastava
17
kirjaliku töö oma puhasti kohta. Kirjaliku töö vormistamise aluseks on koolitaja antud
küsimustik, millele koolitatavad püüavad oma töös vastuseid leida.
2.2.3. Koolitaja peab tagama kursuslastele õppematerjalide slaidid paberil enne koolituse
algust, et koolitatavad saaksid loengute ajal teha materjalidele lisamärkmeid.
2.3. Praktiline osa vestlusega (40 tundi)
2.3.1. Praktika nädala alguses toimub 16 akadeemilist tundi auditoorset tööd, kus korratakse
üle ja räägitakse põhjalikumalt optimaalse puhastusprotsessi toimimiseks vajalikud
tingimused. Omandatud teoreetilise materjali kinnistamiseks külastatakse kolme liiki
reoveepuhasteid st biokile-, pinnasfilter- ja aktiivmudapuhasteid, kusjuures üks nendest peab
olema efektiivselt töötav suur (reostuskoormusega üle 2000 ie) ja kaks väikest
(reostuskoormusega alla 2000 ie) reoveepuhasti, kus operaatoritele antakse ülevaade
toimuvatest protsessidest juba välitingimustes. Praktilise osana tuleb operaatoritel kirjeldada
enda hallatava(te) reoveepuhasti(te) tehnoloogilist protsessi ja kirjeldada sagedamini
ettetulevaid probleeme ja pakkuda nendele välja lahendusi. Praktika nädala viimasel päeval
toimub teadmiste kontroll testküsimustele õigete vastuste leidmise korras ning kolme
reoveepuhastusalase probleemi lahenduse kirjeldamises vabas vormis. Kursusel osalejate
kontrollküsimustik koosneb kokku 50 testküsimusest, mis on jaotatud vastavalt käsitletud
valdkondadele erinevatesse gruppidesse ning kolme reoveepuhastusalase probleemi lahenduse
kirjeldamisest vabas vormis. Reoveepuhastusalase probleemi ülesanded peavad olema
koostatud koolitaja poolt ja esitatud eelnimetatud testis. Testi edukaks sooritamiseks on vaja
õigesti vastata vähemalt 60%-le küsimustest.
2.3.2. Pärast testi läbimist, toimub kõikide koduste tööde läbiarutamine (vestlus), kus lektor
esitab küsimusi iga töö sisu kohta ning annab võimaluse piires konsultatsiooni puhastil
ettetulevate probleemide kohta. Koolituse lõppedes väljastatakse kursuslastele tunnistus, mis
tõendab kursustest osavõttu ja kirjeldab teadmiste kontrollis saavutatud tulemust punktiliselt.
3. Tulemus Eduka koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi rakendumise järgselt paranevad otseselt
reoveepuhastite tööd jälgivate inimeste teadmised ja oskused, et tagada efektiivne
puhastusprotsessi läbiviimine. Paraneb reoveepuhastite tööefektiivsus ja suublasse juhitava
heitvee kvaliteet, mis on otseselt seotud pinnaveekogude hea kvaliteedi seisundi
saavutamisega ning EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärkidega. Lisaks on
puhasti efektiivsus otseselt seotud operaatori töökvaliteedi ja teadmistega, mis kajastub
heitvee kvaliteedinäitajates ning mis on otseselt seotud Euroopa Nõukogu direktiiviga
91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta.
4. Aruandlus 4.1. Koolitajal on kohustuslik pidada elektroonilist andmebaasi koolituse läbinud osalejate
kohta, kus on märgitud vähemalt tunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,
tunnistuse number, koolituse läbimise aeg ja koht ning teadmiste kontrolli testil saavutatud
tulemus. Täiendatud andmebaas tuleb esitada elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi
veeosakonnale pärast iga koolituse korraldamise lõppu.
4.2. Täiendatud andmebaasiga tuleb esitada aruanne koolituse läbiviimise kohta, milles tuleb
välja tuua detailne koolituse kirjeldus koolituse toimumise aja, koha, osalejate arvu ning
koolitusel käsitletud teemade ja ettekannete kohta. Koolituse aruanne tuleb esitada
Keskkonnaministeeriumile 1 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt, sh ettekannete
slaidid.
18
LISA 6
TEOREETILISE OSA TUNNIPLAAN JA LOENGUTE TEMAATIKA
Reoveepuhasti operaatori koolitus 28. sept. – 02. okt. 2015
28. september
Olev Sokk
10.00-10.45
Kristo Kärmas
10.55-11.40
11.50-12.35
.35-13.05
13.05.-14.45
14.55-15.40
15.50-16.35
Olev Sokk
16.45-17.30
Kursusel osalejate tutvustus, tegevusala iseloomustus
Reoveekanalisatsiooni süsteemid, torustikud, pumbajaamad, sademevee
ülevoolud, puhastusseadmed, väljalask suublasse; purgimissõlmed,
proovivõtukaevud. Hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine;
vooluhulga määramismeetodid (standardsed, mittestandardsed).
LÕUNAVAHEAEG
Erinevate reoveepuhastustehnoloogiate kirjeldused: aktiivmuda-, biokile-,
looduslähedased-, kombineeritud-, membraantehnoloogia- ja keemilise
puhastuse meetodid. Reoveepuhastusprotsesside põhietapid: mehaaniline,
bioloogiline, järelpuhastus, süvapuhastus.
Heit- ja reovee koostis ja omadused ning heitvee mõju suubla seisundile
(saproobsuse tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus); tootmisreovee
ainesisaldus ja omadused, mõju olmereovee ainesisaldusele ja omadustele.
29. september
Karin Pachel 9.00-9.45
9.55-10.40
10.50-11.35
11.45- 12.30
12.30–13.00
Olev Sokk
13.00-13.45
13.55-14.40
14.50-15.35
15.45-16.30
Kehtiv reoveepuhastusalane seadusandlus, viimased muudatused ning
planeeritavad uuendused; rahvusvaheline reoveepuhastusalane
seadusandlus. Suublale esitatud nõuded.
LÕUNAVAHEAEG
Reoveepuhastusprotsesside põhietapid (mehaaniline puhastus, s.h. liiva- ja
rasvapüüdurid, järelselitus ja desinfitseerimine). Protsesside efektiivsuse
määramiseks reo- ja heitveest proovide võtmise vead, proovide transport ja
säilitamine. Puhastite hooldamine, puhasti operaatori roll üleüldises
veekäitluses; suhtlemine kontrollorganitega, klientidega ja
tootmisettevõtetega. hooldajate-operaatorite põhiülesanded. Ohutushoid ja
hügieen ning selle parandamine puhastusseadmel.
19
30. september
Olev Sokk
9.00-9.45
9.55-10.40
10.50-11.35
11.45- 12.30
12.30-13.00
13.00-13.45
13.55-14.40
14.50-15.35
15.45-16.30
Puhastusprotsesside bioloogia: biomassi moodustumine, toitainete
ärastamine, pundumine, vahutamine.
Puhastusprotsesside jälgimine ja puhastusjaama juhtimine. Reovee
iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi
juhtimisel.
LÕUNAVAHEAEG
Tootmisreovee mõju. Olukord Eesti reoveepuhastuses. Kõige tüüpilisemad
ekspluatatsiooni vead. Puhastite individuaalse koduse ülesande
väljastamine
Protsesside efektiivsuse määramiseks reo- ja heitveest proovide võtmise
vead, proovide transport ja säilitamine. Puhastite hooldamine, puhasti
operaatori roll üleüldises veekäitluses; suhtlemine kontrollorganitega,
klientidega ja tootmisettevõtetega. hooldajate-operaatorite põhiülesanded.
Ohutushoid ja hügieen ning selle parandamine puhastusseadmel.
01. Oktoober
Harri Terase,
Aimar
Kivirüüt
9.00-9.45
9.55-10.40
10.50-11.35
11.45- 12.30
12.30-13.00
13.00-13.45
13.55-14.40
14.50-15.35
15.45-16.30
Puhastusprotsessi tehnoloogiliste seadmete kirjeldus ja nende hooldus
(segurid, pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed,
automaatjuhtimis-süsteemid);
Puhastite mehanismide ja elektriseadmete ekspluatatsioon ning hooldamine
ning hooldusalane rühmaõpe
LÕUNAVAHEAEG
Temaatika jätkub
02. oktoober
Taavo Tenno
9.00-9.45
9.55-10.40
10.50-11.35
11.45- 12.30
12.30-13.00
13.00-13.45
13.55-14.40
14.50-15.35
15.45-16.30
Vajalikud arvutused reoveepuhastis toimuvate protsesside
iseloomustamiseks ning nendest tulenevad järeldused. Ülesannete
lahendamine.
LÕUNAVAHEAEG
Jääkmuda iseloom ja kõrvaldamine. Liigmuda ja reoveesette käitlemise
tehnoloogiate kirjeldus; liigmuda ja reoveesette ainesisaldused,
kasutusvõimalused, kasutamisreeglid, põletamine.
20
LISA 7
REOVEEPUHASTITE OPERAATORITE KOOLITUSE
PRAKTILISEOSA TUNNIPLAAN (26 – 30 okt. 2015)
26. oktoober
Olev Sokk
10.00-10.45
10.55-11.40
11.50-12.35
Lõunavaheaeg
13.05-13.50
Taavo Tenno
14.00-14.45
14.55-15.40
15.50-16.35
16.45-17.30
Ülevaade kursuse toimumise korrast. Korratakse üle puhastus-
protsessidega seonduvad aspektid. Tutvustav ülevaade reovete ja
heitvete analüüsist. Kodutööde esitamine.
Operaatori poolt teostatavad arvutused biopuhasti töö
hindamiseks ja iseloomustamiseks
27. oktoober
Olev Sokk ja
Ando Laanesoo
9.00-16.30
Väljasõit: Tutvumine Klooga noortelaagri, Haapsalu linna ja
Koluvere puhastitega
28. oktoober
Olev Sokk
9.00 – 9.45
9.55-10.40
10.50-11.35
11.45- 12.30
Lõunavaheaeg
13.00-13.45
13.55-14.40
14.50-15.35
15.45-16.30
Valmistumine testiks. Meeskondlik iseseisev töö väljaselgitamaks
4 kõige põhilisemat aspekti puhasti opereerimisel. Vajadusel
küsimused – vastused.
29. oktoober
Olev Sokk
9.00-16.30
Väljasõit: Kirna, Laupa kooli puhasti; Keava, Kehtna
30. oktoober
Olev Sokk
9.00 – 9.45
9.55-10.40
10.50-11.35
11.45- 12.30
Lõunavaheaeg
13.00-13.45
13.55-14.40
14.50-15.35
15.45-16.30
Teadmiste testimine. Koduste tööde läbiarutamine. Vestlus
kursandiga
21
LISA 8
TTÜ KESKKONNATEHNIKA INSTITUUT
Kodune ülesanne puhastihooldaja-operaatori kursusest osavõtjale
Oma koduses ülesandes püüdke anda vastus järgmistele küsimustele:
1. Puhasti asukoha kirjeldus
2. Puhasti tüüp ja puhastile ettenähtud koormus.
3. Milline on puhasti tegelik koormus; millised võimalused on puhasti koormuse
hindamiseks?
4. Puhasti plokkskeem ja puhastusprotsessi tehnoloogiline kirjeldus.
5. Kirjeldage hooldusprotseduuri.
6. Mil määral on teil võimalik puhasti tööd juhtida?
7. Millised protsessid toimuvad teist sõltumata?
8 Millised hooldusoperatsioonid on kõige ebamugavamad ja millised on võimalused olukorra
parandamiseks?
a) Mis osas on teil kui kursustel käinul nüüd kompetentsust enam parandamaks oma
puhasti tööd?
b) Mida oleks vaja ümber ehitada või täiendavalt tehnoloogiasse lisada parandamaks teie
hooldada oleva puhasti tööd?
9. Kuidas te otsustate puhasti töö üle?
10. Millised on Teie puhasti peamised probleemid, mis tuleks lahendada kõige pealt – mis
peaks olema teisiti?
11. Millised tööhügieeni ja ohutustehnika nõuded on rahuldatud ja millises osas on
puudujääke?
22
LISA 9
KÜSITLUSLEHT KURSUSEST OSAVÕTJALE
I Hinnang lektoritele ( märkige hinne numbriliselt 1…5; 1-nõrk, 5-väga hea)
K.
Pachel
K
Kärmas
T.
Tenno
H.
Terase
A. Laa-
nesoo
A. Kivi-
Rüüt
O. Sokk Küsimuse
keskmine
1. Kui arusaadav
oli esitatud
materjal?
4,85 4,64 4,77 4,8 4,92 4,7 4,85 4,913
2. Milline oli
lektori
asjatundlikkuse
tase?
4,77 4,91 5,0 4,9 4,85 4,8 4,77 4,975
3. Kui otstarbekas
oli õppetöö aja
kasutus?
4,77 4,91 4,85 4,8 4,85 4,8 4,54 4,901
4. Kas eristab
olulist
vähemolulisest ja
seostab seda
kutsetööga?
4,62 4,91 4,77 4,7 5,0 4,8 4,85 4,926
5. Kas oskab ainet
huvitavalt esitada?
4,70 4,73 4,85 4,8 4,85 4,8 4,69 4,889
Lektori keskmine 4,738 4,818 4,846 4,8 4,89 4,78 4,74
4,867
II Hinnang kursuse teoreetilisele osale (märkige hinne 1…5)
6. Kas oli küllaldaselt aega, et saada ülevaadet kõikidest hooldustöö aspektidest? 4,62
7. Kas väljajagatud materjal oli küllaldane? 4,85
8. Kas diskussioonideks ettenähtud aeg oli küllaldane? 4,69
9. Kas kursus andis Teie probleemidele rahuldavad vastused? 4,77
10. Kas grupiviisiline töö tuleb teadmiste omandamisel kasuks? 4,69
11. Kas usute, et peale kursust suudate puhasti tööd parandada ja tõsta
puhastatud vee kvaliteeti?
4,54
4,693
23
(järg) LISA 9
III Teie kommentaar kursusele tervikuna:
12. Mis Teie arvates oleks pidanud olema teisiti, millest räägiti liiga palju ja millest oleks
tahtnud rohkem kuulda?
Palutakse kriipsutada alla:
a) Haridus: alg-, kesk-, kesk-eri, kõrgem
b) Tööstaaž: kuni 1 aasta, kuni 3 aastata, üle 3 aasta.
24
LISA 10
ÕPPURITE HINNANG KURSUSELE JA LOENGUTELE
6 – suurepärane; 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – ebarahuldav; 1 – väga halb
Nr Arvamused 6 5 4 3 2 1
1. Enne kursust anti piisavalt informatsiooni 6 5 4 3 2 1
2. Nõuti liiga keerukat eelinformatsiooni 6 5 4 3 2 1
3. Kursus oli liiga lühike 6 5 4 3 2 1
4. Mõni tegevus kestis liiga kaua 6 5 4 3 2 1
5. Mõni tegevus oli liigne 6 5 4 3 2 1
6. Mõni tegevus oli liiga lihtne 6 5 4 3 2 1
7. Mõni tegevus oli tüütu 6 5 4 3 2 1
8. Osa materjali oli liiga keerukas 6 5 4 3 2 1
9. Osa toiminguid ei puutunud asjasse 6 5 4 3 2 1
10. Loengud olid hästi ülesehitatud 6 5 4 3 2 1
11. Esitatu oli selge ja arusaadav 6 5 4 3 2 1
12. Näited olid asjakohased 6 5 4 3 2 1
13. Näited olid huvitavad 6 5 4 3 2 1
14. Loengutempo oli mulle vastuvõetav 6 5 4 3 2 1
15. Õppematerjali ulatus sobis mulle 6 5 4 3 2 1
16. Õppevahendeid (kiled, tahvel, video) kasutati hästi 6 5 4 3 2 1
17. Loengud köitsid mind enamiku ajast 6 5 4 3 2 1
18. Loengud olid huvitavad 6 5 4 3 2 1
19. Peamine võeti hästi kokku 6 5 4 3 2 1
20. Sain vastused oma küsimustele 6 5 4 3 2 1
21. Minu õpirühm oli minuga ühel tasemel 6 5 4 3 2 1
22. Usun, et kursus oli mulle kasulik 6 5 4 3 2 1
23. Soovin end täiendada ka edaspidi 6 5 4 3 2 1
24. * 6 5 4 3 2 1
25. * 6 5 4 3 2 1
26. * 6 5 4 3 2 1
27. * 6 5 4 3 2 1
MIKS MA KURSUSELE LÄKSIN? Mis oli kursusele minemise eesmärk?
0 – ei oska vastata; 1 – väga oluline; 2 – oluline; 3 - ebaoluline
Nr 0 1 2 3
1. Toreetiliste teadmiste saamine 0 1 2 3
2. Oskuste täiendamine 0 1 2 3
3. Uue tehnoloogia või uute meetodite tundmaõppimine 0 1 2 3
4. Laiemate kogemuste omandamine 0 1 2 3
5. Erialaste kontaktide suurendamine 0 1 2 3
6. Hea töö eest premeerimine 0 1 2 3
7. Uue töökoha jaoks ette valmistumine 0 1 2 3
8. Muud eesmärgid. Kirjuta, millised? 0 1 2 3
25
(järg) LISA 10
KOKKUVÕTE KURSUSE KOHTA
Kursuse osad Liiga palju Parajalt Vähe
1. Loengud 5 4 3 2 1
2. Praktikum 5 4 3 2 1
3. Rühmaõppused 5 4 3 2 1
4. Juhtumianalüüsid 5 4 3 2 1
5. Seminarid 5 4 3 2 1
6. Ekskursioonid 5 4 3 2 1
7. Kodutöö 5 4 3 2 1
8. Laboritöö 5 4 3 2 1
9. Eksamid 5 4 3 2 1
10. Muu (mis?) 5 4 3 2 1
Kursuse kestus (kriipsuta alla):
Liiga lühike, lühikesevõitu, paras, pikavõitu, liiga pikk.
Kuipalju suurendas kursus sinu erioskusi?
Kas õppematerjal sobis sulle? Mida muudaksid? Kas midagi olulist jäi puudu? Kuidas saaks
kursust paremaks teha?
Kuidas peaks kursuse korraldust muutma, et järgmine kord oleks parem?
Kas olid kursuse praktilise korraldusega (koht, ajakava, majutamine, toitlustamine jne) rahul?
Kas õppurid olid kursustele õigesti valitud? Kas valiku kriteeriume peaks muutma?
Mida peaks kursuse kavva veel võtma, et kursus oleks vajadustega paremini kooskõlas? Mida
peaks välja jätma, et kursus oleks terviklikum ja sisukam?
Kirjuta lühiarvamus kursusel kuuldud loengute kohta.