Keskkonnatehnika instituut

REOVEEPUHASTITE OPERAATORITE

KOOLITUSE KORRALDAMINE

Koolitused: 28 sept. – 02 okt. ja 26. – 30. okt. 2015

ARUANNE

Töö täitjad: Olev Sokk

Karin Pachel

Taavo Tenno

Aimar Kivirüüt

Kristo Kärmas

Harry Terase

Ando Laanesoo

Tallinn 2015

2

SISUKORD

Lk.

EESSÕNA 3

OSAVÕTJAD 3

KOOLITUSE SISU 3

ÕPITU KINNISTAMINE JA KONTROLL 4

KOOLITUSE TAGASISIDE 4

KOOLITUSE VARUSTUS 4

LEKTORID JA NENDE SLAIDID 5

KOOLITUSE KOKKUVÕTTEKS 5

RIIGIHANKE RAAMES TOIMUNUD KURSUSTEST ÜLDISELT 6

a) TTÜ Keskkonnatehnika instituudi seisukoht (Olev Sokk, Karin Pachel) 6

b) Aare Kuusiku hinnang 7

c) Ando Laanesoo (Haapsalu Vesi) hinnang 8

d) AS Infragate Eesti (Kristo Kärmas, Harri Terase) arvamus 8

LISAD: 1 – 10 11 - 25

3

EESSÕNA

Käesolevaga esitab TTÜ keskkonnatehnika instituut aruande Keskkonnaministeeriumi

tellimusel toimuva reoveepuhastite operaatorite koolituse kohta. Koolituse läbiviimise aluseks

on Käsundusleping nr 4-1.1/97, mis on sõlmitud Keskkonnaministeeriumi ja TTÜ

keskkonnatehnika instituudi (juhtiv partner) ning Osaühing aqua consult baltic (kaasosanik)

vahel 19. aprillil 2012. aastal ja on registreeritud sama aasta 23. aprillil TTÜ juriidilises

osakonnas. Enne lepingu sõlmimist on analoogilisi koolitusi TTÜ Keskkonnatehnika

instituudi juures läbi viidud 26 korral. Käesoleva riigihanke raames on läbiviidud 6 koolitust.

Käesolevas lepingus leiab kajastamist, viimane kuues 2015. aasta sügisperioodil läbiviidud

koolitus, mis üldjärjestuses on kolmekümne teine ja neist 29 koolituskursust on toimunud

TTÜ-s. Kuna tegemist on Keskkonnaministeeriumi tellimusega, olid koolituses osalejad

täielikult vabastatud osavõtumaksust.

OSAVÕTJAD

Koolituskursustest osavõtu maksimaalseks arvuks on käsunduslepingus planeeritud 30

inimest. Informatsioon kursuste toimumise kohta saadeti interneti teel

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna vahendusel Keskkonnaametile (lisad 1, 2 ja 3), mida

paluti oma haldusalas levitada. Koolitusest osa võtta soovijad saatsid Keskkonnatehnika

instituudile täidetud osavõtjakaardi (lisa 2). 2015. aasta sügisperioodi kursus algas 16

osavõtjaga. Kursuste teisest poolest ei võtnud osa üks inimene põhjusel, et kodus oli juhtunud

õnnetus. Üks osavõtja ei tulnud testi sooritama põhjusel, et oli kunagi juba kursused läbinud

ja äsjatoimunuid käsitles ta kui mälu-värskendust. Seega sooritasid testi 14 osavõtjat ja neile

väljastati ka vastav tunnistus (lisa 4).

KOOLITUSE SISU

Koolituse sisu lähtus Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud kursuste läbiviimise tehnilisest

kirjeldusest (lisa 5) ja vastavast programmist (lisa 3). Nimetatud dokumentide alusel koostati

tunniplaanid (lisad 6 ja 7). Koolituse loengud (teoreetiline osa) viidi läbi TTÜ

auditooriumides. Praktilise õppe läbiviimise kohtadeks olid Haapsalu linna, Koluvere

hooldekodu, Kloogaranna Noortekeskuse, Laupa kooli, Kirna, Kehtna ja Keava puhastid.

Neist Haapsalu linnal on Eesti mõistes suur aktiivmuda puhasti, millel on oma labor ja mis on

varustatud suhteliselt kaasaegse tehnoloogiaga. Kloogaranna Noortekeskuse puhasti on

nõrgbiofilter BIOCLERE, millele järgneb imbpeenar. Koluvere puhasti on uputatud biofilter,

mis on tuntud nimega Fil d’Eau. Kirna puhasti on väikeasulatele mõeldud annuspuhasti, mida

soomlaste järgi kutsutakse Raita puhastiks. Laupa puhasti on passiivõhustusega imb- või

pinnasfilter. Kehtna on keskmistes mõõtmetes hästitöötav rõngaspuhasti, mille juures on

olemas mudatahenduseks lintfilterpress ja mis töötas ka meie külastuse ajal. Keaval on

kaheastmeline biopuhasti AS - AnaComb500, millel esimene aste on anaeroobse protsessiga

ja teine aste on klassikaline aktiivmudapuhasti. Kõik puhastid töötasid rahuldavalt või hästi.

Praktika nädala algul esitasid osalejad oma kodutööde trükised, mis olid koostatud küsimuste

vastustena ja mis kehtisid tema poolt teenindatava puhasti kohta. Küsimused on esitatud lisas

8. Nädala lõpul toimus nende tööde arutelu, kus iga osavõtja vastas küsimustele ja andis

4

seletusi oma puhasti kohta. Praktiliseks õppeks loeti ka auditoorseks testiks valmistumist ja

reoveeanalüüsidega tutvumist ning teoreetilises osas õpitu lühikordamist ja selle süvendamist.

Kursuse õppe-loenguline materjal esitati lektorite poolt PowerPoint esitlustena ja/või jagati

välja paberil kõigile loengul kohalviibijatele. Paberkandjal (A4 formaat) oli kolm slaidi

vasakpoolses servas, parempoolne külg oli jäetud märkmete tegemiseks. Kui slaididel

kujutatu muutus halvasti arusaadavaks, trükiti kaks või isegi üks slaid leheküljele. Lektorite

poolt kasutatud materjalid on kättesaadavad alljärgneval interneti aadressil:

http://www.ttu.ee/ehitusteaduskond/keskkonnatehnika-instituut-4/oppetoo-25/vaikepuhastite-

operaatoritele/ ja toodud aruande lisades (lisad 13 kuni 19).

ÕPITU KINNISTAMINE JA KONTROLL

Õpitu rakendamiseks väljastati põhikoolituse teoreetilise nädala lõpul kõigile osavõtjatele

kodune ülesanne, milleks oli küsimustik (lisa 8). Sellele kirjalikult vastates õppis iga osavõtja

oma puhastit tundma. Kodutöö tuli esitada praktilise nädala esmaspäevasel päeval, mille

õppejõud reedeks läbi vaatas. Seejärel arutati kõik kodused ülesanded ka ühiselt läbi. Arutelu

käigus oli asjast huvitatutel võimalus esitada küsimusi ja saada konsultatsiooni oma puhasti

kohta, niivõrd kuivõrd see oli võimalik ilma puhastit nägemata.

Omandatud teadmiste taseme hindamiseks korraldati kursuse viimasel päeval osavõtjatele

kirjalik valikvastustega test, mis sisaldas 50 küsimust. Keskkonnaministeeriumi poolt loetakse

sooritusläveks õigete vastuste arvu 30 ehk 60%. Antud kursustel ei saavutanud nimetatud

taset kolm osavõtjat. Kursuslaste poolt saavutatud tulemused on esitatud osavõtjate tabelis

(lisa 4).

KOOLITUSE TAGASISIDE

Kõikidel oma kursustel oleme osavõtjatele jaganud küsitluslehti (lisad 9 ja 10). Lisas 9

esitatud küsimusi on esitatud algusest peale ning selles osas on kogunenud arvestatav

statistiline materjal. Küsitlus, mis on toodud käesoleva aruande lisas 10, on võetud Tampere

ülikooli töötaja Sanna-Leena Rautaneni poolt koostatud õppematerjalidest. Lisas 10 toodud

küsitlusleht on meie arvates vasturääkivusi täis ning selle analüüsile ei ole me pööranud erilist

tähelepanu.

Kõikidele lektoritele anti hindeid vahemikus 3 kuni 5. Lektorite keskmised hinded on õige

väheste erinevustega ja võrreldes kevadiste kursustega kõrgemad. Viimane asjaolu on

seletatav sellega, et kursuslaste keskmine haridustase oli madalam; kõrgema haridusega

inimesi oli vähe (testi tegemisel kolm). Peamiselt kõrgharidusega osavõtjad suhtuvad

kriitiliselt ja nende hinded on varieeruvad. Lihtsad tööinimesed kirjutavad hindamistabelisse

igale poole viied ning viivad sellega keskmise hinde üles.

KOOLITUSE VARUSTUS

Kõik kursustest osavõtjad varustati pastapliiatsi ja kirjaplokiga.

Lektorite esinemise eel jagati välja paberkandjal esitatud slaidid ja/või trükised, mis kajastasid

selle lektori esinemise sisu ning milledele oli võimalik märkmeid teha. Lektorite kasutada oli

arvuti, projektor, tahvel ja grafoprojektor, milledest viimast keegi lektoritest ei kasutanud.

5

Lisaks lõunavaheajale oli loengupäevadel ette nähtud 2 kohvipausi: üks enne lõunat kell 10.40

– 10.50 ja teine pärast lõunat 14.40 – 14.50. Iga 45 minuti järel oli 10 minutiline paus.

Kui loengu kuulajad olid nõus, siis vähendati vaheaegade arvu ja pikendati loengu aega.

Sellisel juhul said kursuslased ärajäetud vaheaegade võrra varem lõpetada. Kursuslaste

sõidutamiseks puhastusseadmetele oli tellitud buss.

LEKTORID JA NENDE SLAIDID

Kõik osalenud lektorid-õpetajad (nimed on loetletud aruande esikaanel) esitasid oma

slaidiettekanded arvuti ja projektori abil. Materjalid jagati kursuslastele välja ka paberkandjal.

Osa õppematerjale oligi ainult paberkandjal, neid eraldi loengutes ette ei kantud ning neid

vaadeldi kui koduse töö abiõppematerjale.

Kursustel osales inimesi, kes ei osalenud auditoorses õppetöös ning neil puudusid ka eelpool

nimetatud materjalid. Need olid külastatud objektide tutvustajad, seletuste andjad,

küsimustele vastajad. Külastatud objektide juures selgituste jagajad on aastast aastasse olnud

erinevad.

Kõik lektorite poolt kasutatud materjalid on leitavad TTÜ keskkonnatehnika instituudi

kodulehelt (lingile klikkamisel vajutage alla ka CTRL-klahv):

http://www.ttu.ee/ehitusteaduskond/keskkonnatehnika-instituut-4/oppetoo-

25/vaikepuhastite-operaatoritele/

Need materjalid on identsed nendega, mis esitati 2015 aasta kevadel (20 - 24 aprill ja 11 - 14

mai) ning paberkandjal neid teistkordselt siin enam esitatud pole.

Koolituskursusel käsitlemiseks ettenähtud materjal oli lektorite vahel ära jagatud vastavalt

tunniplaanidele (lisad 6 ja 7). Esmajärjekorras käsitleti loengus ettenähtud materjali ning

hiljem, olenevalt auditooriumi huvitatusest, arutati ka kõiki muid reovee puhastusega

seonduvaid aspekte. Kuna lisamaterjali käsitlus ei olnud kindlaks määratud, siis mõned

operaatoritöö aspektid said läbi arutletud mitu korda. Seda ei saa lugeda miinuseks, kuna

pidev olulisemate faktide kordamine tuleb teadmiste omandamisel kasuks.

KURSUSE KOKKUVÕTTEKS

Keskkonnaministeeriumi tellimust täites on informatsiooni kursuste toimumise kohta (lisad 1,

2 ja 3) saadetud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna vahendusel Keskkonnaametile. Oleme

palunud neil seda informatsiooni levitada oma halduspiirkondades, sest meie põhiprobleem on

see, et me ei tea, kus meie kursuslane asub. Me ei leia teda üles ja tema ei leia meid üles.

Mitmel juhul, kui teave kursuste kohta koos palvega seda levitada, on läinud välja ainult TTÜ

poolt, on hiljem selgunud, et üks või teine Keskkonnaameti regioon pole oma haldusalas

informatsiooni edasi saatnud. Loodetavasti tulevikus jõuab teave kursuste kohta kõigile asjast

huvitatutele.

Operaatorikursustel osaleb peaaegu alati kõrgema haridusega inimesi. Näiteks viimati Tartus

toimunud kursustel olid umbes pooled osavõtjatest kõrgema haridusega Varasematel kursustel

(kui osavõtt oli tasuline) oli kõrgema haridusega inimesi osalemas 1 kuni 3. Reeglina ei ole

nad operaatorid. Nad on kas keskkonnakaitse alal töötajad või inimesed, kes kohtadel

6

koordineerivad veevarustust ja reoveepuhastust. Nad ei ole huvitatud operaatori

kutsetunnitusest, vaid soovivad saada ülevaadet või ettekujutust, mis reoveepuhastus üldse on.

Tavaliselt on need inimesed ka oma töökohal väga hõivatud ning kursustel osalevad nad

niivõrd, kuivõrd see on neil võimalik. Tulemuseks on see, et broneeritakse küll osavõtu koht,

kuid ei tulda kohale või käiakse ainult pool kursust. Tegelikult nad ei peaks koolitusel

osalema, sest need kursused ei ole neile ette nähtud ning nad hõivavad osa operaatoritele

ettenähtud kohtadest.

Samas ei saa öelda, et neid inimesi ei tuleks harida, kuid selleks peaks olema eraldi kursused.

Praegu meil veekeskkonna ja reoveekäitluse spetsialistidele eraldi täienduskursusi läbi ei

viida. Järgnevate koolituste korraldamisel tuleb eeltööna välja selgitada kursuslaste hariduslik

tase ja inimesed vastavalt sellele gruppidesse panna, mis tagab osavõtjate suurema huvitatuse

ja koolituse kõrgema taseme ja tõhususe.

Kõrgema haridusega osavõtjaid võiks iseloomustada järgmiselt:

a) Keskmine testi tulemus on reeglina kõrgem

b) TTÜ koolitusega osavõtjad teevad üldjuhul testi paremini,

c) kõrgema haridusega osavõtjad on oma hinnangutes kursustele ja lektoritele

kriitilisemad ja nende arvamuste hajuvus on suurem.

Praeguseks, mil on toimunud 32 koolituskursust, on kogunenud hulk kogemusi, kuidas

töötada grupiga, kus osavõtjate haridustase on väga erinev.

RIIGIHANKE RAAMES TOIMUNUD KURSUSTEST ÜLDISELT

Äsjalõppenud reoveepuhasti operaatori koolitus oli järjekorras 32. Algul toimusid kursused

TTÜ juures isemajanduslikel alustel, mis olid ellu kutsutud Schleswig – Holsteini liidumaa

(SLV) algatusel vastava abiprogrammi raames. Hiljem kursuste jätkudes muutusid nad

Keskkonnaministeeriumi vahendusel KIK´i poolt finantseeritavateks ja ühtlasi ka riigihanke

objektiks. Praeguseni on toimunud 2 riigihanget ja käesolev aruanne kajastab teise riigihanke

viimast kursust. Kõikide kursuste puhul on aset leidnud osalejate tagasiside (Lisad 9 ja 10).

Senini pole tagasisidet toimunud lektorite osas ja kuna need olid viimased kursused käesoleva

riigihanke raames, siis otsustati küsida vabatahtlikku arvamust ka lektoritelt, mis esitatakse

alljärgnevalt. Võibolla tulevad nad kasuks järgmise riigihanke läbiviimisel.

TTÜ Keskkonnatehnika instituudi seisukoht (Olev Sokk, Karin Pachel)

1. Oleme arvamisel, et kursuste finantseerimine KIK´i poolt on õige, sest sellisel juhul on

kursuste täituvus suurem kui see oleks tasulise osavõtu korral. Kuid negatiivseks küljeks on

see, et osavõtjatel on vähenenud vastutustunne ning üsna tihti broneeritakse kursustest

osavõtt, kuid kursusest siiski osa ei võeta. See tähendab, et väheneb kursuste täituvus ning

samas ei saa ka ärajääja asemele võtta teist inimest (kui on olemas järjekord), sest nn.

asendusosavõtja vormistamiseks pole enam aega. Võimalik, et selle vastu saab siis kui

sätestatakse midagi kautsjoni laadset.

2. Arvame, et seninine kursuste läbiviimise õiguse saamine riigihanke võitmise korras

vähempakkumise alusel, pole eriti õnnestunud variant. Siin esinevad läbisegi kommertsfirmad

ja koolitus-haridusasutused. Kommertsfirmad näevad selles eelkõige võimalust enda tulusaks

reklaamimiseks ning kui firma on heal järjel võib ta alati teha alapakkumise, mida ei saa

endale lubada haridusasutused.

7

3. Lektorite valik on liiga laiapinnaline. Inimesed on erinevatest asutustest

organisatsioonidest, nad on omavahel mingis mõttes konkurentsi olukorras. Igaüks tahab

võimalikult palju ära rääkida, et mitte teadmiste esituses teistele kolleegidele alla jääda.

Tulemuseks on, et materjali esitatakse liiga palju, osalejal on raskusi selle omandamisel

4. Mitmete välismaade eeskujul võks olla olemas vastav õpik ja sellega seonduv harjutuste,

ülesannete kogu, mis oleks esitatud samas trükises või eraldi raamatuna. Seni kasutatud

raamat vajab tõsist uuendamist.

5. Koolituskursuste läbiviimisel on meie vabariigi praktikas üsna laialt levinud nähtuseks

mitmesugused küsitlused, kas tabelite või ankeetide kujul, kus osalejad hindavad kursust

tervikuna ja lektorite taset.

Mis puutub lektori taseme määratlusse, siis kursuslane – kuulaja ei lähtu lektori erialasest

teadmiste tasemest vaid esmajärjekorras hindab tema diktsiooni ja materjali esitamise

loogikat. See tähendab, et väga hea spetsialist ei pruugi üldse olla hea lektor ja vastupidi.

Seda sorti küsitlustel on see väärtus, et nad ei lase lektoritel lõdvestuda ja nad esitavad oma

materjali püüdlikult ning edastatav materjal jõuab ikkagi kuulajateni. Kuid hoiduda tuleks

ankeetküsitluste ületähtsustamisest. Samal ajal praktilised kursused eeldavad hea kogemusega

lektoreid, nende valikule tuleb senist suuremat tähelepanu pöörata, säilitamaks koolituse

kõrget taset. Senine küsitlus näitas, et kõikide lektorite hinded olid üle 4,5, mida tuleb lugeda

suurepäraseks, kusjuures hea tulemuse lävendiks loetakse hinnet ’4’.

Aare Kuusiku hinnang

Reoveepuhastite operaatorite kursused on kahtlemata vajalikud ja nende läbiviimist tuleb

kindlasti jätkata.

Kursuste läbiviimise aeg ja sagedus. Kursuseid on seni läbi viidud kaks korda aastas: kevadel

ja sügisel. Kursuseid võiks läbi viia ka suvel ja talvel, et paremini kajastada ka nendel

aastaaegadel vajalikke operaatori toiminguid reoveepuhastusjaamas. Samuti oleks võimalik

praktilises osas paremini tutvuda ilmastikutingimuste mõjuga puhastusprotsessile.

Seni on kursustel olnud auditoorium huvilisi täis, mis viitab sellele, et kahe kursuse asemel

võiks korraldada kolm kursust aastas.

Kursuste läbiviimise koht. TTÜ ja TÜ on igati sobivad kohad kursuste läbiviimiseks. Samuti

ka Tallinna ja Tartu reoveepuhastusjaamad osaliste praktikakohtadena. Regionaalne

lähenemine hoiab kokku operaatorite tööaega ja rahalisi vahendeid.

Kursuste kestus. Üks nädal teoreetilisi loenguid ja teine nädal praktilist õppust koos

kodutöödega on sobiv. Kaaluda võiks teoreetilise osa ja praktilise osa ühitamist nii, et näiteks

pool päeva teooriat mehaanilisest puhastusest ja teine päevapool praktiline osa samal teemal.

Kursuste sisu. Teooria teemad ja praktiline osa katavad ära väikeste ja keskmise suurusega

reoveepuhastusjaamade operaatorite esmavajaliku ja kahe nädala jooksul ei olegi võimalik

enamat pakkuda. Väljaõpet tuleb kindlasti pikendada.

Näen, et lähitulevikus tuleb siiski üle minna teiste Euroopa riikide eeskujul astmelisele õppele

(näiteks algteadmised, keskaste ja meistriaste) ning suuremate reoveepuhastusjaamade osas

spetsialiseerumisele (näiteks tehnoloogiliste seadmete spetsialist, protsessispetsialist,

automaatjuhtimise spetsialist, settetöötluse spetsialist jne).

8

Väljund. Operaator saab vastava astme kutsetunnistuse, mis on aluseks reoveepuhastusjaamas

vastavalt pädevusele teatud töölõigus töötamiseks või teatud jõudlusega reoveepuhastusjaama

opereerimiseks.

Eespooltoodud mõtteid tuleb kindlasti edasi arendada, et luua Eesti jaoks sobilik ja asjalik

reoveepuhastite koolitamise süsteem.

Ando Laanesoo (Haapsalu Vesi) hinnang

Minu arvamus kursuste korralduse kohta on positiivne. Kursuslased saavad pärast teoreetilise

osa läbimist praktilise ülevaate reoveepuhasti ekspluatatsioonist, mis annab sobiliku võrdluse

oma poolt hallatava reoveepuhastiga.

Ringkäigule eelnevas loengus peatun viiel põhipunktil:

1. Puhastusprotsessi praktiline juhtimine, et saavutada etteantud eesmärgid (näiteks veeloa

nõuded).

2. Uue puhasti käivitamine, et saavutada etteantud eesmärgid ning tagada reoveepuhasti

pikaaegne tõrgeteta ekspluatatsioon (ka pärast garantiiaja lõppu)

3. Ohutustehnika ja elektriohutus

4. Terviseohutus ja esmaabi

5. Tuleohutus

Ringkäigul puhastil toon positiivseid ja negatiivseid näiteid, mis on esinenud tutvutava

reoveepuhasti töös. Tark õpib ju teiste vigadest! Osalejatel on võimalus esitada kohapeal

küsimusi, mida on ka aktiivselt tehtud. Mõne reoveepuhasti juures on tekkinud lausa pikem

arutelu, mis annab võimaluse paljudel saada uusi teadmisi ja kogemusi. Kuna meil on

korralikult varustatud protsessilabor ja koolitatud laborant, siis peatume ka üheskoos heitvee

näitajatel ning nende nende opratiivsel analüüsimisel.

Kokkuvõtvalt öeldes on kursuslased saanud uusi teadmisi, kogemusi ja innustust tegutseda

valitud tööalal edasi.

AS Infragate Eesti (Kristo Kärmas, Harri Terase) arvamus

Vaadates tagasi lõppenud reoveepuhasti operaatori koolituse lepinguperioodile ja teostatud

tööle ning mõeldes tulevikule antud teemal, on meie seisukohad ja mõtted järgmised:

1. Oleme seisukohal, et koolitus kui selline täidab oma eesmärki. Koolitusprogrammi

esimeste koolituste käigus rääkisid lektorid ettekantavad teemad omavahel läbi ja

määratlesid piirid, kes mida ja kui palju räägib. Kindlasti esines teatav kattuvus, aga

meie hinnangul oli see pigem selline kuulajates seoseid loov kattuvus, mis

koolitatavatele oli abiks keerulisematest teemadest arusaamisel.

Koolitusel osalejad hakkasid enamasti erinevate loengute käigus vastaval teemal kaasa

rääkima ja küsimusi küsima ning oma praktikast näiteid tooma. See on märk, et

mõeldakse kaasa ja sealt edasi osatakse juba ilmselt ka teatava keerukusega probleeme

9

lahendada, mis igapäeva elus ette tulevad. Sellest lähtuvalt oleme seisukohal, et

koolitust antud valdkonnas tuleb kindlasti jätkata. Kas ja kuidas seda nüüd täpselt

teha, peab ilmselt otsustama praegune koolituse Tellija. Teatavasti valmistatakse

käesoleval ette veeoperaatori, sh reoveepuhasti operaatori kutsestandardit ja sellel

baseeruvat õppekava Järvamaa Kutsehariduskeskuses vastava eriala spetsialistide

koolitamiseks.

2. Sõltumata sellest, kuidas reoveepuhasti operaatorite koolitust ka tulevikus ei anta,

oleme seisukohal, et pädevuse hoidmiseks või ka tõstmiseks on vaja koolitatavaid

perioodiliselt uuesti koolitada ja atesteerida, sest aastate lõikes muutuvad õigusaktid,

areneb tehnoloogia jne.

3. Vastavalt õigusaktide ja tehnoloogia uuenemisele jne. peab muutuma ja täienema ka

koolituse teemade sisu ja lektorite ettekanatavad materjalid. Siit lähtuvalt näeme, et

Tellija või õppekava/koolitusprogrammi atesteerija peaks neid asjaolusid kindlasti

perioodiliselt (paari aasta tagant) põhjalikumat jälgima ja kontrollima.

4. Koolitusprogrammi täiendamise osas näeme, et programmi tuleks lülitada kursantide

silmaringi laiendavaid teemasid mida räägitakse veidi enam süvendatult, kui seda

käesoleva koolitusprogrammi raames räägiti. Teemad oleksid:

a) Riiklikult toetatavad investeeringuprogrammid ÜVVK infrastruktuuri

arendamiseks;

b) Riiklikud prioriteedid ja suunad/arusaamad vee-ettevõtluse arendamisel –

regionaalsete vee-ettevõtete roll infrastruktuuri haldamisel, arendamisel,

opereerimisel – uute piirkondade liitmine või ettevõtete liitmine;

c) Kuidas punktis a) ja b) kirjeldatud teemadega haakub veeteenuse hinna

kujundamine. Lubatud kulumi arvestus veeteenuse hinnas, Konkurentsiamet

veeteenuse hinna kooskõlastajana.

d) ÜVVKS, määruse nr 99 ja Keskkonnatasude seaduse põhjalik tutvustus seoses

ÜVVK valdkonna ja reoveepuhasti operaatori tööga.

Need teemad ei seostu küll otseselt operaatori tööga, kuid operaator ei ole/ei saa olla

tänapäeval enam mingi lihtne „rehamees“, kes ainult rehaga võre puhastab. Vaja on

teada ja teha palju enamat, kaasa arvatud teada seda, milliseid tagajärgi operaatori

tegemine või tegemata jätmine kaasa toob ja kuhu suunas infrastruktuuri arendada

saab.

Vähemal või rohkemal määral sobivates kohtades Kristo Kärmas ülal nimetatud

teemasid ka loengutesse püüdis siduda, kuid näeme, et mõistlik oleks

koolitusprogrammi nimetatud teemadel 2-3 tunnise loenguga täiendada.

5. Viimasel aastal tekitas (ilmselt nii koolitatavates kui ka paljudes lektorites) küsimusi

õigusaktides rakendatud ohtlike ainete piirnormidega seotud teemad ja normide

rakendamiseks soovitatava tehnoloogia kirjeldamine. Eks seda osa saab programmis

täiendada seejärel, kui asjad on riiklikult selged. Seni sai rääkida küll tehnoloogilistest

võimalustest, kuid tuli mainida, et majanduslikust seisukohast ei ole need meile veel

täna paljuski jõukohased.

6. Sarnaselt eelmises punktis mainitud teemaga on keerukad ka reoveesette käitlusega

seotud teemad – kahtlemata kirjeldati programmi raames tehnoloogilisi võimalusi,

kuid lõplikke soovitusi ühes või teises situatsioonis toimimiseks on keerukas anda,

10

kuna õige lahendus raha kasutamise mõttes sõltub riiklikust strateegiast ja suundadest,

mis tänasel päeval väljatöötamisel on.

7. Koolitusprogrammi võiks lülitada ja/või nende mahtu olemasolevas programmis

suurendada järgmistel teemadel:

a) Ärksamate regionaalsete vee-ettevõtete inimesed (praktikud) võiksid rääkida oma

reaalsest kogemusest piirkondlikul objektide opereerimisel (iganädalased,

igakuised, kvartaalsed, poolaastased ja aastased tegevused). Kuidas neid tegevusi

siduda objektide põhiselt näiteks ettevõtte GIS süsteemiga.

b) Ilmselt on otstarbekas rohkem kaasata ka reaalseid seadmete müügiga tegelevaid

ettevõtteid, kes võiksid rääkida eelkõige olemasolevate seadmete remondi ja

asendusega seotud teemasid (efektiivsemad seadmed, uued tehnoloogiad

materjalides, arvestades seadmete vastupidavust jms).

c) Kõikvõimalikud ON-LINE analüsaatoritega seotud protsesside jälgimise

võimalused ja nende SCADA-sse lülitamine (koondamine);

d) SCADA süsteemi arendamisega seotud küsimused vee-ettevõttes.

8. Eraldi teemana meenub veel see osa, mis puudutab õigusaktide nõrkasid kohtasid,

näiteks:

a) lubatud sademevee ja reovee lahjendus möödajuhtimisel 1:4 ja milline on selle

tegelik mõju reoveepuhastile ja missugune on tegelik praktika reoveepuhastite

opereerimisel;

b) biotiikide põhja isoleerimise vajadus sõltuvalt põhjavee tasemest;

c) veetöötlusjaamade filtripesu vee immutamise nõuded ja tegelik praktika ja

võimalused lähtuvalt praktikast.

Siin saab ilmselt korraldada elava diskussiooni õigusaktide loengu raames.

Kokkuvõttes, uue koolitusprogrammi ja hanke kavandamisel tuleks Tellijal teha rahulikult

põhjalik ettevalmistustöö just selles vallas, mis osas oleks vaja programmi täiendada ja kes

neid osasid loengutega katta suudab. Võib öelda, et ka praeguse programmi nõuded on

suhteliselt hästi koostatud, kuid nüüd tuleb teha täiendused, mida vahepealne tehnoloogiline ja

sotsiaalmajanduslik areng eeldab.

11

LISA 1

Palutakse informeerida Teile teadaolevaid ja asjast huvitatud organisatsioone!

Reoveepuhasti operaatori kursused Vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud riigihanke konkursile on Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudil õigus läbi viia reoveepuhasti operaatori koolituse kursusi. Oleme analoogilisi koolitusi läbi viinud alates 1997. aastast isemajanduslikel alustel. Praegused kursused toimuvad tasuta. Vastavalt täiendatud veeseadusele hakatakse nõudma reoveepuhasti operaatorilt vastavat kutset. Meie poolt korraldatud kursuste läbimine annab piisava ettevalmituse kutsetunnistuse taotlemiseks. Aasta 2015 sügisene kursus toimub ajavahemikes 28 sept. - 02 okt. (teoreetiline osa) ja 26-30 okt. (praktiline osa) Tallinna Tehnikaülikoolis. Osavõtusoovi korral palume täita lisatud kaart, milles on vajalik ära näidata, kas soovitakse majutust või mitte. Senini on meil õnnestunud osavõtjatele broneerida majutus ülikoolile kuuluvas Academic Hostelis, milles 2 kohalise toa maksumus eeldatavasti kujuneb sel sügisel 23-28 eurot üks ööpäev ehk 11,5 – 14 eurot osaleja kohta, hommikusöök ei ole arvestatud selle hinna sisse ning soovi korral saab selle eraldi tellida a`4 eurot. Majutussoovi korral on vajalik, et vastav kaart saabuks meile hiljemalt 14. septembriks. Majutussoovi puudumise korral võib kaardi laekumistähtajaks olla 21 september. Osavõtukaart saata haldusspetsialistile postiga ( Maret.Merisaar@ttu.ee) ja/või tavapostiga (TTÜ Keskkonnatehnika instituut, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn) Kursused toimuvad eesti keeles. Iga kursustest osavõtja saab slaidiprogrammide materjalid ja kirjutusvahendid. Kursuste viimasel päeval toimub teadmiste kontroll. Koolitusgrupi suuruseks on kavandatud kuni 30 osavõtjat Juhul kui kursustest osa võtta soovijate arv on suurem, reserveeritakse gruppi mittemahtujatele koht järgmisele koolitusele, millest teavitatakse järgmise riigihanke võitjat kui uute kursuste korraldajat. Sügisese kursuse gruppi mitte mahtujatega võtame ühendust ja teavitame neid sellest. Kindlasti tuleks meile teatada, kui esialgne osalussoov on hiljem muutunud mingil põhjusel mittevõimalikuks.

Osavõtuks palutakse ilmuda 28. septembril kell 10.00 TTÜ peahoone III korpus, ruum 110 (esimene korrus), aadressil Ehitajate tee 5. Kohale saabumiseks sobivad trollid: 3 (kesklinnast) ja 4 (Balti jaamast). Buss 36 (kesklinnast), teised bussid 10, 27 ja 33. Need bussid peatuvad ülikooli peahoone ees. Trollid peatuvad pisut eemal Akadeemia teel ja Sõpruse puiesteel. Maaliinide bussijaamast väljub buss 23 ja 23a, millede sobiv peatus on Üliõpilaste tee (asub Pirosmani šašlõkibaari juures). Lisatud: Osavõtukaart ja kursuse programm.

Täiendav informatsioon: Olev Sokk, 56 613651; E-post: olevsokk@gmail.com; Maret Merisaar 6202500, 5537701; E-post: Maret.Merisaar@ttu.ee; Anu Tamm, (Tartus) 6460218; E-post anu@aquaconsult.ee;

12

LISA 2

Reoveepuhasti operaatori kursused

OSAVÕTJA KAART

1. Perekonnanimi ...................................................................................... ................

2. Eesnimi .............................................................................................. ................... .

3. Sünniaeg ............................................................................................. ...................

4. Haridus ............................................................................................... .................. ..

5. Töökoht (asutus) ..................................................................................................... .

6. Amet ........................................................................................................................ .

7. Milliseid erialaseid oskusi tõendavaid dokumente omate (keevitaja, lukksepp,

santehnik, autojuhiload jne.)

.............................................................................................................................................

........................................... ................................................................................. ....

8. Kui pikk on puhastusseadmetel töötamise praktika ...................................................

9. Töökoha aadress ................................................................................... .................

10. Telefon/faks tööl

.............................................................................................................. ...................... ..

12. Kontaktisiku telefonid, e-mail:..........................................…………………………….

13.Hotellikoha vajadus Tallinnas kursuste ajal

jah Ei

13

LISA 3

Keskkonnaministeeriumi poolt ette nähtud programm

Teoreetiline osa (40 akadeemilist tundi)

1. Kursuses osalejate tutvustus, tegevusala iseloomustus, et suunata lektorite ettekandeid

kursuses osalejate tegevusalast lähtuvalt;

2. Kehtiv reoveepuhastuse alane seadusandlus, viimased muudatused ning planeeritavad

uuendused;

3. Puhasti operaatori roll üleüldises veekäitluses;

4. Heit- ja reovee koostis ja omadused ning heitvee mõju suubla seisundile (saproobsuse

tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus);

5. Reovee kanalisatsioonisüsteemid, torustikud, pumbajaamad, sademevee ülevoolud,

puhastusseadmed, väljalask suublasse;

6. Hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine;

7. Erinevate reoveepuhastustehnoloogiate kirjeldused (aktiivmudal baseeruvad

tehnoloogiad, biokile nõrg- ja filtersüsteemidel baseeruvad tehnoloogiad ning

looduslähedased reoveekäitlustehnoloogiad, kombineeritud reoveepuhastus-süsteemid

jne.);

8. Reoveepuhastusprotsesside põhietapid (mehaaniline puhastus, s.h. liiva- ja

rasvapüüdurid, bioloogiline puhastus, järelselitus ja desinfitseerimine);

9. Biogeenide (fosfor ja lämmastik) tõhustatud ärastamise tehnoloogiad

aktiivmudapuhastites ja märgalasüsteemides (nitrifikatsioon-denitrifikatsioon ja

ammonifikatsioon ja deammonifikatsioon);

10. Puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (temperatuur, hapnikurežiim,

muda vanus ja doos, toitainete suhe reovees) kirjeldus muutuvate reostuskoormuste

tingimustes;

11. Jääkmuda iseloom, kõrvaldamine ja käitlus;

12. Liigmuda ja reoveesette käitlemise tehnoloogiate kirjeldus (aeroobne stabiliseerimine,

anaeroobne stabiliseerimine ja tekkiva biogaasi kasutusvõimalused, liigmuda tahendamine

ja kompostimine jne.);

13. Puhastusprotsesside jälgimine, protsessisiseste reoveeproovide analüüs ja

puhastusjaama juhtimine;

14. Reovee iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi

juhtimisel;

15. Puhastite hooldamine, hooldajate-operaatorite põhiülesanded;

16. Puhastusprotsessi tehnoloogiliste seadmete kirjeldus ja nende hooldus (segurid,

pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed, automaat-juhtimissüsteemid);

17. Protsesside efektiivsuse määramiseks reo- ja heitveest proovide võtmine proovide

transport ja säilitamine);

18. Laboris kasutatavate reo- ja heitvee analüüsitehnikate tutvustus;

19. Puhastite mehhanismide ja elektriseadmete ekspluatatsioon ning hooldusalune

rühmaõpe;

20. Reoveepuhasti päeviku pidamine ja olulisemad ülesmärgitavad parameetrid;

21. Ohutushoid ja hügieen ning selle parandamine puhastusseadmel;

22. Individuaalse koduse ülesande väljastamine.

14

Praktiline osa (40 akadeemilist tundi)

1. Kursuses osalejad esitavad nende hooldatava puhastusseadme tehnoloogilise skeemi

koos tehnoloogiliste protsesside ja vajalike hooldustööde kirjeldusega;

2. Töörühmade töö juhendaja juhtimisel - kuidas koolituses osalejate töödes kirjeldatud

reoveepuhastusseadmeid hooldada, seirata ja optimaalselt juhtida puhastusprotsesse.

3. Ühe efektiivselt töötava suure ja ühe väikese reoveepuhasti külastamine. Külastamise

käigus tuleb katta järgmisi teemasid:

- Külastatava reoveepuhasti tehnoloogilise puhastusskeemi ülevaade;

- Proovide võtmine reo- ja heitveest ning puhastusprotsessi erinevatest osadest

reoveepuhasti ja üksikute puhastusprotsesside efektiivseks hindamiseks;

- Purgimissõlm ja selle tööga tutvumine;

- Operaatori poolt teostatavate tööde sageduse kirjeldus ja ülevaatamine ning nende

jälgimine, sh operaatori päeviku pidamine ning päevikusse märgitavate andmete

otstarbekus;

- Reoveepuhasti operaatori ohutustehnika reoveepuhastil töötades;

- Puhastusprotsessi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate (näiteks hapniku sisaldus

puhastusprotsessi eri etappides, aktiivmuda doos ja värvus, järelsetiti pinna puhtus)

tutvustamine ja tulemuste tõlgendamine, võrdlus ja analüüs;

- Puhasti hooldusega seotud tööd ja puhastusprotsessi mõjutavad olulisemad faktorid

(reoveepuhasti hüdrauliline- ja reostuskoormus, mehaanilise puhastuse seadmete töö,

optimaalne hapnikusisaldus bioloogilises protsessis, aktiivmuda doos, liigmuda

ärastamine ja tahendamine).

4. Test kursuses osalejatele. Testi üks osa koosneb valikvastustest ja teises osas tuleb

vabas vormis kirjeldada operaatori poolt teostatavaid tegevusi kolme testis toodud

reoveepuhastusprotsessi probleemi korral.

Testi läbinutega vestlus sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja koduses töös esitatust.

15

LISA 4

REOVEEPUHASTI OPERAATORIKOOLITUSEST

(20 – 24.04.2015 ja 11 – 15.05.2015)

OSAVÕTJAD JA NENDE POOLT SOORITATUD TESTI TULEMUSED

Jrk

nr

Nimi Asutus Isikukood Tulemus

1 Kristjan Adamson KS Vaiko AS 39008256024 34

2 Meelis Kaljurand KA Vaiko AS 37502242740 36

3 Kaido Järvelaht OÜ Abja Elamu 38303296034 38

4 Kalju Sinisalu Seli Tervisekeskus 34707260316 25

5 Heleri Holm Keskkonnaamet 48610124910 Ei tulnud testi tegema

6 Sigrid Turja Keskkonnaamet 49108260016 30

7 Tanel Kütt AS Salvest 37907272710 puudus

8 Valeeri Luik Kehtna Elamu OÜ 35512260030 28

9 Janek Pähkel MAKO AS 37305074218 39

10 Krista Kruus Jõgeva Veevärk OÜ 48704042714 35

11 Merilin Kraun Keskkonnaamet 49101090223 37

12 Rein Räbinin Pärnu Vesi AS 35804194244 33

13 Andres Muru Võru Vesi AS 35710058523 33

14 Priit Zeno Võru Vesi AS 37012096544 24

15 Tiit Sommer Sauga Varahaldus 35907134231 42

16 Boris Kaljakin Sauga Varahaldus 35807314215 36

17 Aivar Veeperv AS Suure-Jaani Haldus Lahkus

18 Kalmar Kramp AS Infragate Lahkus

19 Edvin Luum Sürgavere Põllumajandusühistu Lahkus

20 Hillar Pudel Laekvere Vallavalitsus Lahkus

16

LISA 5

Koolituse tehniline kirjeldus

1. Töö eesmärk Koolituse eesmärk on juurutada reoveepuhastite operaatorite pidevalt toimiv

koolitussüsteemkoos vastava õppeprogrammiga, mis loob eeldused reoveepuhastite

tõhusamaks tööks ja suublasse juhitava heitvee vastavuse tagamise nõuetele.

Tulevikus on plaanis reoveepuhastite operaatorite koolitus (edaspidi koolitus) muuta

kohustuslikuks, mille kohaselt peavad operaatorid läbima reoveepuhastite operaatorite

koolituse koos vastava eksamiga vähemalt iga 4 aasta järel. Koolituse korraldaja määratakse

riigihanke tulemusel 4 aastaks. Stabiilne koolitussüsteem, mis suunab turule kvalifitseeritud

reoveepuhastite operaatorid, võimaldab tagada reoveepuhastusteenuse stabiilsuse, efektiivsuse

ja reoveepuhastite pikema tõhusa elutsükli.

Õppeprogramm peab sisaldama erinevate tehnoloogiliste puhastusprotsessidega

reoveepuhastite hooldajatele suunatud laiapõhjalist koolitust, mis peab vastama lisas 1-1

toodud kohustuslikule õppeprogrammile.

2. Põhikoolitus 2.1. Nõuded koolituse korraldamisel

2.1.1. Koolitus koosneb teoreetilisest osast, mille pikkus on 40 akadeemilist tundi ning

praktilisest osast vestlusega, mille pikkuseks on samuti 40 akadeemilist tundi.

2.1.2. Koolituse teoreetilise osa materjali esitamisel tuleb kasutada arvutit ja arvuti projektorit.

Kõik lektorite poolt esitatavad loengumaterjalid peavad olema digitaalsed ning jaotatud

paberkandjal jaotusmaterjalina koolitusel osalejatele enne loengu algust.

2.1.3. Koolituse korraldaja kannab kõik koolituse läbiviimisega seotud kulud, sealhulgas

kulud ruumide rendile ja koolitatavate transpordikulud puhastusseadmetele koolituse

praktilise osa läbiviimiseks.

2.1.4. Koolituse korraldaja tagab koolitatavatele kohvipauside sisustamise.

2.1.5. Maksimaalne koolitatavate grupi suurus on kuni 30 koolitatavat. Kui soovijaid on

rohkem kui 30, on vajalik korraldada koolitus kahes õpperühmas eraldi aegadel. Igal

kalendriaastal viiakse läbi mitte rohkem, kui kaks koolitust. Esimesed kaks koolitust toimuvad

orienteeruvalt järgmiselt: üks koolitus kuni 30 osalejale 2012. a ajavahemikul aprill –

september ning üks koolitus kuni 30 osalejale ajavahemikul november 2012.a. - märts 2013.a.

2.1.6. Koolitused peavad toimuma eesti keeles.

2.1.7. Praktiliste ülesannete täitmisel tohib rühma suuruseks olla maksimaalselt 10 inimest

grupis. Reoveepuhastite külastamisel on maksimaalseks grupi suuruseks 15 inimest. Nii

praktiliste ülesannete kui ka reoveepuhastite külastamise ajal koordineerib iga rühma tööd

vastava rühma juhendaja.

2.2. Teoreetiline osa (40 tundi)

2.2.1. Koolituse esimeses osas antakse operaatoritele põhiteadmised reoveepuhastuse

biokeemilistest ja tehnoloogilistest protsessidest ning puhastusprotsessi juhtimise

optimaalsetest tingimustest. Kirjeldatakse erinevaid reoveepuhastuse tehnoloogilise

protsessietappe ja meetodeid – aktiivmuda ja biokile tehnoloogial baseeruvaid puhasteid,

märgalasüsteeme jne, samuti puhastusprotsessis tekkiva liigmuda käitlemise tehnoloogilisi

võimalusi. Täpne kohustuslik õppeprogramm on esitatud lähteülesande lisas 1.

2.2.2. Kahe õppenädala vahel on kahenädalane periood, mil kursuslased täidavad lektoritelt

saadud koduülesandeid nende hooldada olevatel puhastusseadmetel ning vormistavad vastava

17

kirjaliku töö oma puhasti kohta. Kirjaliku töö vormistamise aluseks on koolitaja antud

küsimustik, millele koolitatavad püüavad oma töös vastuseid leida.

2.2.3. Koolitaja peab tagama kursuslastele õppematerjalide slaidid paberil enne koolituse

algust, et koolitatavad saaksid loengute ajal teha materjalidele lisamärkmeid.

2.3. Praktiline osa vestlusega (40 tundi)

2.3.1. Praktika nädala alguses toimub 16 akadeemilist tundi auditoorset tööd, kus korratakse

üle ja räägitakse põhjalikumalt optimaalse puhastusprotsessi toimimiseks vajalikud

tingimused. Omandatud teoreetilise materjali kinnistamiseks külastatakse kolme liiki

reoveepuhasteid st biokile-, pinnasfilter- ja aktiivmudapuhasteid, kusjuures üks nendest peab

olema efektiivselt töötav suur (reostuskoormusega üle 2000 ie) ja kaks väikest

(reostuskoormusega alla 2000 ie) reoveepuhasti, kus operaatoritele antakse ülevaade

toimuvatest protsessidest juba välitingimustes. Praktilise osana tuleb operaatoritel kirjeldada

enda hallatava(te) reoveepuhasti(te) tehnoloogilist protsessi ja kirjeldada sagedamini

ettetulevaid probleeme ja pakkuda nendele välja lahendusi. Praktika nädala viimasel päeval

toimub teadmiste kontroll testküsimustele õigete vastuste leidmise korras ning kolme

reoveepuhastusalase probleemi lahenduse kirjeldamises vabas vormis. Kursusel osalejate

kontrollküsimustik koosneb kokku 50 testküsimusest, mis on jaotatud vastavalt käsitletud

valdkondadele erinevatesse gruppidesse ning kolme reoveepuhastusalase probleemi lahenduse

kirjeldamisest vabas vormis. Reoveepuhastusalase probleemi ülesanded peavad olema

koostatud koolitaja poolt ja esitatud eelnimetatud testis. Testi edukaks sooritamiseks on vaja

õigesti vastata vähemalt 60%-le küsimustest.

2.3.2. Pärast testi läbimist, toimub kõikide koduste tööde läbiarutamine (vestlus), kus lektor

esitab küsimusi iga töö sisu kohta ning annab võimaluse piires konsultatsiooni puhastil

ettetulevate probleemide kohta. Koolituse lõppedes väljastatakse kursuslastele tunnistus, mis

tõendab kursustest osavõttu ja kirjeldab teadmiste kontrollis saavutatud tulemust punktiliselt.

3. Tulemus Eduka koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi rakendumise järgselt paranevad otseselt

reoveepuhastite tööd jälgivate inimeste teadmised ja oskused, et tagada efektiivne

puhastusprotsessi läbiviimine. Paraneb reoveepuhastite tööefektiivsus ja suublasse juhitava

heitvee kvaliteet, mis on otseselt seotud pinnaveekogude hea kvaliteedi seisundi

saavutamisega ning EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärkidega. Lisaks on

puhasti efektiivsus otseselt seotud operaatori töökvaliteedi ja teadmistega, mis kajastub

heitvee kvaliteedinäitajates ning mis on otseselt seotud Euroopa Nõukogu direktiiviga

91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta.

4. Aruandlus 4.1. Koolitajal on kohustuslik pidada elektroonilist andmebaasi koolituse läbinud osalejate

kohta, kus on märgitud vähemalt tunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,

tunnistuse number, koolituse läbimise aeg ja koht ning teadmiste kontrolli testil saavutatud

tulemus. Täiendatud andmebaas tuleb esitada elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi

veeosakonnale pärast iga koolituse korraldamise lõppu.

4.2. Täiendatud andmebaasiga tuleb esitada aruanne koolituse läbiviimise kohta, milles tuleb

välja tuua detailne koolituse kirjeldus koolituse toimumise aja, koha, osalejate arvu ning

koolitusel käsitletud teemade ja ettekannete kohta. Koolituse aruanne tuleb esitada

Keskkonnaministeeriumile 1 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt, sh ettekannete

slaidid.

18

LISA 6

TEOREETILISE OSA TUNNIPLAAN JA LOENGUTE TEMAATIKA

Reoveepuhasti operaatori koolitus 28. sept. – 02. okt. 2015

28. september

Olev Sokk

10.00-10.45

Kristo Kärmas

10.55-11.40

11.50-12.35

.35-13.05

13.05.-14.45

14.55-15.40

15.50-16.35

Olev Sokk

16.45-17.30

Kursusel osalejate tutvustus, tegevusala iseloomustus

Reoveekanalisatsiooni süsteemid, torustikud, pumbajaamad, sademevee

ülevoolud, puhastusseadmed, väljalask suublasse; purgimissõlmed,

proovivõtukaevud. Hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine;

vooluhulga määramismeetodid (standardsed, mittestandardsed).

LÕUNAVAHEAEG

Erinevate reoveepuhastustehnoloogiate kirjeldused: aktiivmuda-, biokile-,

looduslähedased-, kombineeritud-, membraantehnoloogia- ja keemilise

puhastuse meetodid. Reoveepuhastusprotsesside põhietapid: mehaaniline,

bioloogiline, järelpuhastus, süvapuhastus.

Heit- ja reovee koostis ja omadused ning heitvee mõju suubla seisundile

(saproobsuse tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus); tootmisreovee

ainesisaldus ja omadused, mõju olmereovee ainesisaldusele ja omadustele.

29. september

Karin Pachel 9.00-9.45

9.55-10.40

10.50-11.35

11.45- 12.30

12.30–13.00

Olev Sokk

13.00-13.45

13.55-14.40

14.50-15.35

15.45-16.30

Kehtiv reoveepuhastusalane seadusandlus, viimased muudatused ning

planeeritavad uuendused; rahvusvaheline reoveepuhastusalane

seadusandlus. Suublale esitatud nõuded.

LÕUNAVAHEAEG

Reoveepuhastusprotsesside põhietapid (mehaaniline puhastus, s.h. liiva- ja

rasvapüüdurid, järelselitus ja desinfitseerimine). Protsesside efektiivsuse

määramiseks reo- ja heitveest proovide võtmise vead, proovide transport ja

säilitamine. Puhastite hooldamine, puhasti operaatori roll üleüldises

veekäitluses; suhtlemine kontrollorganitega, klientidega ja

tootmisettevõtetega. hooldajate-operaatorite põhiülesanded. Ohutushoid ja

hügieen ning selle parandamine puhastusseadmel.

19

30. september

Olev Sokk

9.00-9.45

9.55-10.40

10.50-11.35

11.45- 12.30

12.30-13.00

13.00-13.45

13.55-14.40

14.50-15.35

15.45-16.30

Puhastusprotsesside bioloogia: biomassi moodustumine, toitainete

ärastamine, pundumine, vahutamine.

Puhastusprotsesside jälgimine ja puhastusjaama juhtimine. Reovee

iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi

juhtimisel.

LÕUNAVAHEAEG

Tootmisreovee mõju. Olukord Eesti reoveepuhastuses. Kõige tüüpilisemad

ekspluatatsiooni vead. Puhastite individuaalse koduse ülesande

väljastamine

Protsesside efektiivsuse määramiseks reo- ja heitveest proovide võtmise

vead, proovide transport ja säilitamine. Puhastite hooldamine, puhasti

operaatori roll üleüldises veekäitluses; suhtlemine kontrollorganitega,

klientidega ja tootmisettevõtetega. hooldajate-operaatorite põhiülesanded.

Ohutushoid ja hügieen ning selle parandamine puhastusseadmel.

01. Oktoober

Harri Terase,

Aimar

Kivirüüt

9.00-9.45

9.55-10.40

10.50-11.35

11.45- 12.30

12.30-13.00

13.00-13.45

13.55-14.40

14.50-15.35

15.45-16.30

Puhastusprotsessi tehnoloogiliste seadmete kirjeldus ja nende hooldus

(segurid, pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed,

automaatjuhtimis-süsteemid);

Puhastite mehanismide ja elektriseadmete ekspluatatsioon ning hooldamine

ning hooldusalane rühmaõpe

LÕUNAVAHEAEG

Temaatika jätkub

02. oktoober

Taavo Tenno

9.00-9.45

9.55-10.40

10.50-11.35

11.45- 12.30

12.30-13.00

13.00-13.45

13.55-14.40

14.50-15.35

15.45-16.30

Vajalikud arvutused reoveepuhastis toimuvate protsesside

iseloomustamiseks ning nendest tulenevad järeldused. Ülesannete

lahendamine.

LÕUNAVAHEAEG

Jääkmuda iseloom ja kõrvaldamine. Liigmuda ja reoveesette käitlemise

tehnoloogiate kirjeldus; liigmuda ja reoveesette ainesisaldused,

kasutusvõimalused, kasutamisreeglid, põletamine.

20

LISA 7

REOVEEPUHASTITE OPERAATORITE KOOLITUSE

PRAKTILISEOSA TUNNIPLAAN (26 – 30 okt. 2015)

26. oktoober

Olev Sokk

10.00-10.45

10.55-11.40

11.50-12.35

Lõunavaheaeg

13.05-13.50

Taavo Tenno

14.00-14.45

14.55-15.40

15.50-16.35

16.45-17.30

Ülevaade kursuse toimumise korrast. Korratakse üle puhastus-

protsessidega seonduvad aspektid. Tutvustav ülevaade reovete ja

heitvete analüüsist. Kodutööde esitamine.

Operaatori poolt teostatavad arvutused biopuhasti töö

hindamiseks ja iseloomustamiseks

27. oktoober

Olev Sokk ja

Ando Laanesoo

9.00-16.30

Väljasõit: Tutvumine Klooga noortelaagri, Haapsalu linna ja

Koluvere puhastitega

28. oktoober

Olev Sokk

9.00 – 9.45

9.55-10.40

10.50-11.35

11.45- 12.30

Lõunavaheaeg

13.00-13.45

13.55-14.40

14.50-15.35

15.45-16.30

Valmistumine testiks. Meeskondlik iseseisev töö väljaselgitamaks

4 kõige põhilisemat aspekti puhasti opereerimisel. Vajadusel

küsimused – vastused.

29. oktoober

Olev Sokk

9.00-16.30

Väljasõit: Kirna, Laupa kooli puhasti; Keava, Kehtna

30. oktoober

Olev Sokk

9.00 – 9.45

9.55-10.40

10.50-11.35

11.45- 12.30

Lõunavaheaeg

13.00-13.45

13.55-14.40

14.50-15.35

15.45-16.30

Teadmiste testimine. Koduste tööde läbiarutamine. Vestlus

kursandiga

21

LISA 8

TTÜ KESKKONNATEHNIKA INSTITUUT

Kodune ülesanne puhastihooldaja-operaatori kursusest osavõtjale

Oma koduses ülesandes püüdke anda vastus järgmistele küsimustele:

1. Puhasti asukoha kirjeldus

2. Puhasti tüüp ja puhastile ettenähtud koormus.

3. Milline on puhasti tegelik koormus; millised võimalused on puhasti koormuse

hindamiseks?

4. Puhasti plokkskeem ja puhastusprotsessi tehnoloogiline kirjeldus.

5. Kirjeldage hooldusprotseduuri.

6. Mil määral on teil võimalik puhasti tööd juhtida?

7. Millised protsessid toimuvad teist sõltumata?

8 Millised hooldusoperatsioonid on kõige ebamugavamad ja millised on võimalused olukorra

parandamiseks?

a) Mis osas on teil kui kursustel käinul nüüd kompetentsust enam parandamaks oma

puhasti tööd?

b) Mida oleks vaja ümber ehitada või täiendavalt tehnoloogiasse lisada parandamaks teie

hooldada oleva puhasti tööd?

9. Kuidas te otsustate puhasti töö üle?

10. Millised on Teie puhasti peamised probleemid, mis tuleks lahendada kõige pealt – mis

peaks olema teisiti?

11. Millised tööhügieeni ja ohutustehnika nõuded on rahuldatud ja millises osas on

puudujääke?

22

LISA 9

KÜSITLUSLEHT KURSUSEST OSAVÕTJALE

I Hinnang lektoritele ( märkige hinne numbriliselt 1…5; 1-nõrk, 5-väga hea)

K.

Pachel

K

Kärmas

T.

Tenno

H.

Terase

A. Laa-

nesoo

A. Kivi-

Rüüt

O. Sokk Küsimuse

keskmine

1. Kui arusaadav

oli esitatud

materjal?

4,85 4,64 4,77 4,8 4,92 4,7 4,85 4,913

2. Milline oli

lektori

asjatundlikkuse

tase?

4,77 4,91 5,0 4,9 4,85 4,8 4,77 4,975

3. Kui otstarbekas

oli õppetöö aja

kasutus?

4,77 4,91 4,85 4,8 4,85 4,8 4,54 4,901

4. Kas eristab

olulist

vähemolulisest ja

seostab seda

kutsetööga?

4,62 4,91 4,77 4,7 5,0 4,8 4,85 4,926

5. Kas oskab ainet

huvitavalt esitada?

4,70 4,73 4,85 4,8 4,85 4,8 4,69 4,889

Lektori keskmine 4,738 4,818 4,846 4,8 4,89 4,78 4,74

4,867

II Hinnang kursuse teoreetilisele osale (märkige hinne 1…5)

6. Kas oli küllaldaselt aega, et saada ülevaadet kõikidest hooldustöö aspektidest? 4,62

7. Kas väljajagatud materjal oli küllaldane? 4,85

8. Kas diskussioonideks ettenähtud aeg oli küllaldane? 4,69

9. Kas kursus andis Teie probleemidele rahuldavad vastused? 4,77

10. Kas grupiviisiline töö tuleb teadmiste omandamisel kasuks? 4,69

11. Kas usute, et peale kursust suudate puhasti tööd parandada ja tõsta

puhastatud vee kvaliteeti?

4,54

4,693

23

(järg) LISA 9

III Teie kommentaar kursusele tervikuna:

12. Mis Teie arvates oleks pidanud olema teisiti, millest räägiti liiga palju ja millest oleks

tahtnud rohkem kuulda?

Palutakse kriipsutada alla:

a) Haridus: alg-, kesk-, kesk-eri, kõrgem

b) Tööstaaž: kuni 1 aasta, kuni 3 aastata, üle 3 aasta.

24

LISA 10

ÕPPURITE HINNANG KURSUSELE JA LOENGUTELE

6 – suurepärane; 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – ebarahuldav; 1 – väga halb

Nr Arvamused 6 5 4 3 2 1

1. Enne kursust anti piisavalt informatsiooni 6 5 4 3 2 1

2. Nõuti liiga keerukat eelinformatsiooni 6 5 4 3 2 1

3. Kursus oli liiga lühike 6 5 4 3 2 1

4. Mõni tegevus kestis liiga kaua 6 5 4 3 2 1

5. Mõni tegevus oli liigne 6 5 4 3 2 1

6. Mõni tegevus oli liiga lihtne 6 5 4 3 2 1

7. Mõni tegevus oli tüütu 6 5 4 3 2 1

8. Osa materjali oli liiga keerukas 6 5 4 3 2 1

9. Osa toiminguid ei puutunud asjasse 6 5 4 3 2 1

10. Loengud olid hästi ülesehitatud 6 5 4 3 2 1

11. Esitatu oli selge ja arusaadav 6 5 4 3 2 1

12. Näited olid asjakohased 6 5 4 3 2 1

13. Näited olid huvitavad 6 5 4 3 2 1

14. Loengutempo oli mulle vastuvõetav 6 5 4 3 2 1

15. Õppematerjali ulatus sobis mulle 6 5 4 3 2 1

16. Õppevahendeid (kiled, tahvel, video) kasutati hästi 6 5 4 3 2 1

17. Loengud köitsid mind enamiku ajast 6 5 4 3 2 1

18. Loengud olid huvitavad 6 5 4 3 2 1

19. Peamine võeti hästi kokku 6 5 4 3 2 1

20. Sain vastused oma küsimustele 6 5 4 3 2 1

21. Minu õpirühm oli minuga ühel tasemel 6 5 4 3 2 1

22. Usun, et kursus oli mulle kasulik 6 5 4 3 2 1

23. Soovin end täiendada ka edaspidi 6 5 4 3 2 1

24. * 6 5 4 3 2 1

25. * 6 5 4 3 2 1

26. * 6 5 4 3 2 1

27. * 6 5 4 3 2 1

MIKS MA KURSUSELE LÄKSIN? Mis oli kursusele minemise eesmärk?

0 – ei oska vastata; 1 – väga oluline; 2 – oluline; 3 - ebaoluline

Nr 0 1 2 3

1. Toreetiliste teadmiste saamine 0 1 2 3

2. Oskuste täiendamine 0 1 2 3

3. Uue tehnoloogia või uute meetodite tundmaõppimine 0 1 2 3

4. Laiemate kogemuste omandamine 0 1 2 3

5. Erialaste kontaktide suurendamine 0 1 2 3

6. Hea töö eest premeerimine 0 1 2 3

7. Uue töökoha jaoks ette valmistumine 0 1 2 3

8. Muud eesmärgid. Kirjuta, millised? 0 1 2 3

25

(järg) LISA 10

KOKKUVÕTE KURSUSE KOHTA

Kursuse osad Liiga palju Parajalt Vähe

1. Loengud 5 4 3 2 1

2. Praktikum 5 4 3 2 1

3. Rühmaõppused 5 4 3 2 1

4. Juhtumianalüüsid 5 4 3 2 1

5. Seminarid 5 4 3 2 1

6. Ekskursioonid 5 4 3 2 1

7. Kodutöö 5 4 3 2 1

8. Laboritöö 5 4 3 2 1

9. Eksamid 5 4 3 2 1

10. Muu (mis?) 5 4 3 2 1

Kursuse kestus (kriipsuta alla):

Liiga lühike, lühikesevõitu, paras, pikavõitu, liiga pikk.

Kuipalju suurendas kursus sinu erioskusi?

Kas õppematerjal sobis sulle? Mida muudaksid? Kas midagi olulist jäi puudu? Kuidas saaks

kursust paremaks teha?

Kuidas peaks kursuse korraldust muutma, et järgmine kord oleks parem?

Kas olid kursuse praktilise korraldusega (koht, ajakava, majutamine, toitlustamine jne) rahul?

Kas õppurid olid kursustele õigesti valitud? Kas valiku kriteeriume peaks muutma?

Mida peaks kursuse kavva veel võtma, et kursus oleks vajadustega paremini kooskõlas? Mida

peaks välja jätma, et kursus oleks terviklikum ja sisukam?

Kirjuta lühiarvamus kursusel kuuldud loengute kohta.