KOOSOLEK 21.09.2005

EDS-2 töörühma KOOSOLEK 21.09.2005

1

ESF meede 1.1 projekt “Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse

tagamise süsteem”

KOOSOLEK 21.09.2005


2

Päevakava:

1. Projekti üldkava täpsustamise vajadustest – lühiarutelu – V. Puura, A. Siirde, A. Lepik, M. Pärtlas, L. Meister, A. Tali, P. Urbas

2. Oktoober 2005 EDS-2 SEMINARI eesmärgid ja kava –V.Puura3. Oktoober 2005 EDS-2 SEMINARI sihtrühma ja osalejate nimekirja

kujundamine, osalejate rahulolu uurimise ankeedi kooskõlastamine – V. Puura, E. Voolaid

4. Projekti alleesmärkide 1, 2 ja 3 meetmete täpsustamine ja rakendamise kavad, s.h vastutavad ja teised täitjad partnerülikoolide piires – A. Kärner, R. Eamets, V. Puura,

5. Projekti jooksev aruandlus, mai-juuni seirearuande ning raamatupidamisaruande arutelu – E. Kelner

6. Mitmesugust


3

1.Projekti üldkava täpsustamise vajadustest – lühiarutelu.

Projekt on ülikoolidevaheline, selle osaliseks on Eestiavalik-õiguslikud ülikoolid, kes projekti taotledes leppisidkokku ühistegevuseks doktoriõppe tugevdamise jaomavahelise lõimumise eesmärkidel.

Meie projekt on sisulises koostöös Eesti Haridus- jaTeadusministeeriumi esindajatega, püüdes ammutada sealtinformatsiooni ja soovitusi projekti arendamiseks ning ühtlasi jooksvaltkaasa aidata teadushariduse arenemisele.

Projekti üldeesmärk, nagu on formuleeritud taotluses, on Eestiinimressursi arendamine – doktorikraadiga tippspetsialistidekoolituse tagamine teadmistepõhise ühiskonna ja majandusearenguvajadusteks;


4

Projekti alleesmärkideks on• 1. Doktoriõppe kvaliteedi parandamine ja tulemuslikkuse tõstmine;• 2. Doktorikraadiga tippspetsialistide perspektiivse vajaduse hindamine ning õppe

erialase struktuuri kujundamine vajadusepõhiseks;• 3. Doktoriõppe ressursside laiendamine ja efektiivsem kasutamine.

Esimese alleesmärgi tulemusena rakenduvad kolm juba eelprojekti (“EDS-1”)raames juba ühiselt arendatud meedet - paremini struktureeritud, pädevuseleorienteeritud ja ühildatud õppekavad, individuaalplaanid, üldoskuste kursused janõustamisteenus. Eeldame, et on tõusmas doktorantide motiveeritus tähtaegselt täita õppekavakas täiskoormusega või osakoormusega õppevormis. Suureneb doktorantidemobiilsus ning võimalus saada komplekssemat õpet, kaasa arvatudteadustööks ja karjääriks vajalikke üldoskusi, samuti on nii doktorantidel,nende juhendajatel kui doktorandikandidaatidel võimalik paremini saadainformatsiooni, nõustamisteenust ja koolitust. Doktoriõppekava täitmine fikseeritaksedoktoriõppe leppes, mis sisaldab doktorandi individuaalplaani ja milles on fikseeritud niidoktorandi kui ülikoolipoolsed kohustused ja õigused. Me peaksime põhjendamaosakoormusega doktoriõppe finantseerimist, et rohkem toetada doktoriõpet töö kõrvalt.Meetmete rakendumise tulemusena on kavandatud doktoriõppe tulemuslikkuse tõus jubaaastaks 2008 65%-ni, mis tähendab 40-50 lisakaitsmist igal aastal


5

Teise alleesmärgi täitmine analüüsib ja mõtestab lahti ühiskonna vajadused

doktorite järele ning koostab ettepanekud õppe erialase struktuuri

perspektiivsete arengute kohta.

Analüüsi kolmeks kriitiliseks faktoriks on:

• Noorte spetsialistide, s.h. doktorite äravool välisriikidesse,

• Doktoriõppe akadeemilise järjepidevuse kindlustamine teatud erialadel ning

• Ettevõtete ja avaliku sektori perspektiivsete vajaduste hindamine teadmistepõhise ühiskonna arengumudeli ja selle eri stsenaariumide alusel.

Kolmanda alleesmärgi täitmine peaks integreerima Eesti doktoriõppesse seni kaasamata Eesti teadus- ja arendusasutused ning teadusmahukad ettevõtted, loob paremad võimalused koostööks ning reaalsed koostöösidemed partneritega välisriikides, suurendades tunduvalt uurimistööde otsest suunitlust ühiskonna probleemide lahendamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks.


6

Alleesmärkide saavutamise tegevuste käigus kujundatakse välja püsivaks kasutamiseks sobiv doktoriõppe efektiivsuse jälgimise süsteem, mis lülituks EHIS-esse.

Kõik tegevused on seondatud seminariettekannete ja ühisaruteluga seminaridel. Seminaride põhimaterjalid publitseeritakse. Lõpuks koostatakse lõpparuanne.

Esimesel seminaril käsitleme kõikide alleesmärkide saavutamise töid ja töömeetodeid.

Projekti täitmiseks lepiti kokku moodustada töögrupid partnerülikoolides, milleks projektile saadi ESF meetme 1.1 vahenditest rahalist toetust.


7

2. Oktoober 2005 EDS-2 Seminar 1 eesmärgid ja kava.

Seminari eesmärk on teadvustada avalik-õiguslike ülikoolide, tööandjate jt seisukohti ning diskuteerida Eesti doktoriõppe arengute ja doktorikraadiga tööjõu vajaduse üle ning koondada tippspetsialistide, uurijate ja teiste visionääride seisukohti Eesti doktoriõppe arendamise küsimustes.

Esinejatelt ootame arutlust järgmistel teemadel:

1. Missugusena näete kõrgeima haridustasemega (doktorikraadiga) spetsialistide vajadust Eesti tööturul, s.h eriti väljaspool ülikoole?

2. Missugune peaks olema nende inimeste ettevalmistus, et nad saaksid oma tööga edukalt hakkama?

3. Millised ametikohad Teie tegevusvaldkonnas peaksid saama täidetud doktorikraadi omavate inimestega?

4. 4. Kuidas peaks doktoriõpet suunama ja kujundama? Kuidas saada selleks uusi ressursse


8

26. oktoobri seminari esialgne kava 9.30 registreerimine, kohv

10-00 Avamine10.05–13.00 Doktoriõppe arendamisest, eesistujad Väino Puura (TÜ),

Andres Siirde (TTÜ)10.05-10.15 projekti „Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja

jätkusuutlikkuse tagamise süsteem“ lühitutvustus (V. Puura ja projekti töögrupp)

10.15-11.00 loodus-, täppis- ja tehnikateadused (3x 15 min P. Burk, TÜ; A. Karis , EPMÜ; A. Siirde, TTÜ)

11.00-11.15 arstiteadus (E. Vasar, TÜ)11.15-11.35 kohvipaus11.35-11.50 doktoriõppe arendamisest sotsiaal- ja humanitaarteaduste

valdkonnas (Aira Lepik ja töögrupp)11.50-12.35 humanitaarteadused ja loomingulised alad (3x15 min,

Anna Verschik TLÜ; K. Pajusalu, TÜ; M. Pärtlas, EMA) 12.35-12.50 doktorantide arvamus12.50–13.00 arutelu13.00-14.30 lõuna


9

26. oktoobri seminari esialgne kava

14.30-16.15 Doktorikraad tööturulEesistujad Raul Eamets (TÜ) ja Aune Valk

(TÜ)

14.30 – 14.45 Doktorikraadiga tööjõu vajaduse uuringu metoodikast (prof. Raul Eamets ja töögrupp)

14.45–16.15 Tööandja kogemused ja vaated doktorikraadiga tööjõu vajadusele (6x15 min)

Eesti Pank (Martti Randveer, Kaido Paabusk)Tartu Teaduspark Silmet (Anti Perkson)Quattromed Majandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium

16.15-16.30 kohvipaus


10

26. oktoobri seminari esialgne kava

16.30 – 17.30 Doktorandid valmistumas tööturule

(koolitamine teadusliku uurimistöö kaudu),

eesistuja Anita Kärner

ProComDoc projektis osalevate TÜ doktorantide ettekanded

(Ulla Preeden, Els Heinsalu, Anne Reino, Sulev Alajõe, Raivo Raam)

• 17.30-18.00 Arutelu ja kokkuvõte, eesistuja V. Puura


11

3.Oktoober 2005 EDS-2 Seminar 1 sihtrühma ja osalejate nimekirja kujundamine:

ülikoolide esindajate seisukohad: kas, kes, kui mitu, kes veel ?

• Partnerülikoolide õppeosakondade, teaduskondade ja instituutide doktoriõppega tegelevad juhid ja spetsialistid,

• Doktorikoolide juhid ja spetsialistid,• Õppejõud, eriti doktorantide juhendajad ja eriti veel noored

doktorantide juhendajad ja doktorantide juhendamist taotlevad õppejõud/teadurid,

• Teadus- ja arendusasutuste kui doktorite tööandjate ja doktoriõppe võimalike konsortsiumipartnerite juhid ja doktoriõppest huvitatud teadurid,

• Kõrgtehnoloogiliste ja muude ettevõtete kui doktorite tööandjate ja doktoriõppe võimalike konsortsiumipartnerite juhid ja doktoriõppest huvitatud spetsialistid/teadurid,

• Kõigi teiste asutuste, ettevõtete, ühingute kui doktorite võimalike tööandjate ja doktoriõppe konsortsiumipartnerite juhid ja doktoriõppest huvitatud spetsialistid/teadurid,

• Üliõpilased: doktorandid ja doktorantuurist huvitatud magistrandid ja bakalaureused.


12

Osalejate rahulolu uurimise ankeetMida muuta, milliseid küsimusi lisada?

Hea seminarist osavõtja!

Palume Teie vastuseid mõnele seminari sisu ja korraldust puudutavale küsimusele:

Olen MEES/ NAINE

1. Seminari ülesehitus oli loogiline– JAA– Pigem JAA– Pigem EI– EI

2. Ettekanded olid sisukad ja pakkusid uut ning huvitavat informatsiooni– JAA– Pigem JAA– Pigem EI– EI

3. Seminari korraldus oli ladus ja otstarbekas– JAA– Pigem JAA– Pigem EI– EI

4. Seminari korraldajatele teen järgmised ettepanekud:……………………………………………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

Tänan!Palume küsitluslehe jätta registreerimislauda.


13

Projekti alleesmärkide vastutavad täitjad ülikoolides:

• Alleesmärk 1: TÜ: V.Puura, A.Kärner; TTÜ – ;TLÜ -

• Alleesmärk 2: TÜ: R.Eamets, TTÜ -

• Alleesmärk 3: TÜ: V.Puura, U.Preeden, TTÜ - ; TLÜ-

4. Projekti alleesmärkide 1, 2 ja 3 meetmete täpsustamine ja rakendamise kavad,

s.h vastutavad ja teised täitjad partnerülikoolide piires


14

4.1.Projekti 1. alleesmärgi täitmise kava

– Tipptasemel doktoriõppe kontseptsioon (TDK)

• Tipptasemel doktoriõppe kontseptsioon (TDK) Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides – täpsustus EDS-1 aruandega võrreldes. V.Puura, A.Kärner

• TDK taotlemise kajastus eri ülikoolide doktoriõppe alusdokumentides – analüütiline ülevaade

• Bologna protsessi mõju tipptaseme taotlemisele doktoriõppes. A. Kärner

• Teesidena ja ettekanne oktoobrikuu seminaril - ühisettekanne, V.Puura,

A.Kärner jt.


15

4.2. Projekti 2. alleesmärgi täitmise kava

Doktorite vajaduse uurimine

• Kõige laiemas mastaabis on meil tegemist kahte sorti nõudlusega:

olemasolevate doktorite asendamisest tulenev vajadus ja

uute valdkondade tekkest ja olemasolevate valdkondade laienemisest tulenev vajadus.

• Esimesega on suhteliselt lihtne, sest me analüüsime sisuliselt demograaflist situatsiooni.

• Teine on keerulisem, sest sõltub ka poliitikaotsustest, riigi arengukavadest, koalitsioonilepetest ja majanduse üldistest arengusuundadest.

• Omaette probleem on veel nn võlgnevusnõudlus ( backlod demand), mis tähendab seda, et kui nõudlus on pikka aega suurem kui pakkumine, siis tekib nõudluse kuhjumine.


16


Kuidas edasi toimida?

Põhimõtteline küsimus on Kuidas edasi minna?Kas jätkata senise väljapakutud struktuuriga: vajaduse

uurimine kolmes valdkonnas: sotsialia, loodusteadused ja meditsiin

või minna edasi loogilisemat teed pidi, esiteks • hindame doktorite vajadust akadeemilises sektoris

(kõrgkoolid ja uurimisasutused),• edasi vaatame muud avalikku sektorit• viimaks püüame hinnata erasektori vajadust?Kui selline lähenemine on aktsepteeritav, siis käiks see ka

ajaliste prioriteetide kohta.


17


Kuidas edasi toimida?

• Nimetatud lähenemine, ei välista tulemuste väljatoomist valdkonniti

• Mis puudutab akadeemilist sektorit, siis siin on võimalik isegi peenem jaotus kui eespool toodud kolmene jaotus

• Eraldi saab kindlasti välja tuua ka tervishoiu

• Avalikus sektoris on lihtsam tuua välja majanduse, keskkonna ja mõne teise suhteliselt universaalsete analüütiku vajaduse (küsitlus)

• Erasektor jääb paljuski hinnangute ja võrdlusandmete tasemele

• Võib üritada teatud valdkondades vajaduse matemaatilist modelleerimist, aga siin taandub kõik algandmete kvaliteedile


18


Konkreetsed ülesanded lähemaks aastaks, pooleteiseks

• Tegeleda tervishoiu sektoriga eraldi ja minna konkreetsemaks võrreldes Tervishoiuseltsi poolt toodud toodud prognoosidega (20-25 kaitsmist aastas), vaja on analüüsida akadeemilise personali vanusestruktuuri ja teha korrektseid arvutusi nö asendamisest tuleneva nõudluse hindamisel. Hinnata tuleks ka migratsiooni tekitatud vajadust.

• Oleks vaja hakata välja töötama küsimustikku, mille alusel hinnata avaliku sektori doktorivajadust spetsialistide/analüütikute osas

• Tuleb läbi töötada veel kirjandust ja mõelda ning arutada, millist riiki Eestile eeskujuks seada, eriti erasektori osas.

• Tuleks töötada edasi EDS-1(Puura ja teised) poolt tehtud raportiga, kaasates sinna ka erakoolid ja uurimisasutused

• Mõelda mingite konkreetsete mudelite peale, mis seoks tehnoloogia arenguid ja inseneride ning tehnikavaldkonna doktorite nõudluse (matemaatiline lähenemine)


19


Kolmas alleesmärk: integreerida Eesti doktoriõppesse seni kaasamata Eesti teadus- ja arendusasutused ning teadusmahukad ettevõtted Doktorikoolidesse ning doktoriõppesse kaasatud asutuste

nimekiri: ÜLIKOOLID• Eesti Põllumajandusülikool TÜ, TLÜ• Tallinna Ülikool, TÜ, EPMÜ• Tallinna Tehnikaülikool TÜ, EPMÜ• Sisekaitsekaitseakadeemia TLÜ

MUUD TEADUS-UURIMISASUTUSED• Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut TÜ, EPMÜ, TLÜ• Tartu Observatoorium TÜ, EPMÜ, TLÜ• Tallinna Teatri- ja Muusikamuuseum EMA• Eesti Kirjandusmuuseum TÜ, EMA• Eesti Keskkonnauuringute Keskus TÜ, EPMÜ, TLÜ• Eesti Keele Instituut TÜ.TLÜ• Tervise Arengu Instituut TÜ (TLÜ)• Eesti Biokeskus TÜ, EPMÜ, TLÜ


20


Doktorikoolidesse ning doktoriõppesse kaasatud asutuste nimekiri:• SA Tartu Ülikooli Kliinikum TÜ, EPMÜ, TLÜ• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla TÜ, EPMÜ, TLÜ• AS Ida-Tallinna Keskhaigla TÜ, EPMÜ, TLÜ• SA Tartu Teaduspark EPMÜ• SA Tartu Biotehnoloogia Park EPMÜ• SA Geenikeskus EPMÜ• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut TÜ, EPMÜ, TLÜ• MTÜ Eesti Biotehnoloogia Liit EPMÜ

ETTEVÕTTED ja ASUTUSEDRiigimetsa Majandamise Keskus TÜ, EPMÜ, TLÜ

• Keskkonnaministeerium TÜ, EPMÜ, TLÜ• Põllumajandusministeerium TÜ, EPMÜ, TLÜ• AS Regio TÜ, EPMÜ, TLÜ• Eesti Heliloojate Liit EMA• Eesti Interpreetide Liit EMA• Eesti Raadio EMA• Rahvusooper Estonia EMA• Eesti Kontsert EMA


21


Doktorikoolidesse ning doktoriõppesse kaasatud asutuste nimekiri:• Eesti Pank TÜ • OÜ Filosoft (keeleteaduslik tarkvara) TÜ• Tilde Eesti OÜ (tarkvara ja internetitelevisioon) TÜ• BioDesign OÜ (eriarstiteenused) TÜ• Estiko Plastar AS (kilepakendite tootja) TÜ (TTÜ)• Baltiklaas AS TÜ (TTÜ)• Estla AS (laserid) TÜ (TTÜ)• Evikon MCI OÜ (kontrollaparatuur) TÜ (TTÜ)• PharmaSynth AS (keemia) TÜ (TTÜ)• Eesti Energia AS TTÜ• Eesti Põlevkivi AS TTÜ• AS Resta (infosüsteemid, andmebaasid) TÜ• SA Archimedes, IRCS EPMÜ• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EPMÜ• Veterinaar- ja Toiduamet EPMÜ• Maa-amet EPMÜ• Eesti Tõuloomakasvatuse Liit EPMÜ• Põllumajandusühistu Torma EPMÜ• Eesti Kaitsevägi TLÜ


22


Ülesanded:

• ülikoolidel, teaduskondadel ja meie töögrupil täpsustada eelnev nimekiri teatud täiuseni,

• võtta kontakti nende võimalike partneritega,

• paluda neid tutvuda meie projekti materjalidega,

• osaleda meie seminaril, eriti lõpuseminaridel 2007 ja 2008,

• saada HTM soovitused ja toetus meie ettepanekutele,

• integreerida Eesti doktoriõppesse välismaist potentsiaali, sealhulgas eriti taotleda eestlastest ja estofiilidest õpetlaste osalust,

Doktorikoolide kogemus nii Eesti-sisese kui -välise ressursi kaasahaaramises peaks saama meie lähtekohaks.


23


Teise ja kolmanda alleesmärgi eesmärkide saavutamiseks

• oleme TÜ-s alustanud katsetööna teadusharude (geoloogia, ajalugu, sotsiaalteadused?) doktoriõppe ajaloo uurimist – ”doktoriõppe puude” kujul.

• See materjal peaks illustreerima traditsionaalsete ja värskelt esilekerkivate doktoriõpet teostavate teaduskondade/instituutide/õppetoolide, aga meie projekti lõpuaastail ka doktorikoolide võimekust kiirendada doktoriõpet,

• Selle töölõigu detailsem tutvustus ja arutelu järgmisel org-metoodilisel koosolekul 2006.a. algul, enne vahetame infot e-maili teel.

• Edaspidi peaksime diskuteerima ka vana head töökõrval toimuvat doktoriõpet,ja seda, kuidas see sobib kokku elukestva õppe paradigmaga,ja seda, kuidas meie projekt peaks soovitama edasisi toetusi sellisele õppele.


24

5. Projekti jooksev aruandlus.

• Projekti poole aasta seirearuanne esitatud ja partneritele tutvumiseks laiali saadetud.

• Aastalõpu seirearuande õnnestumine sõltub planeeritud töökava täitmisest, mis olemasoleval kombel peaks kindlustama seire edu;

Seirearuanne kajastab projekti arengu finants- kui ka sisulist osa, esitatakse 2 korda aastas (10.07 ja 10.01)

Raamatupidamisaruanded – väljamaksetaotlused

esitatakse vastavalt väljamaksete prognoosile, 2005. aastal 2 kuu kaupa (juuli-aug, sept.-okt, nov.- dets.)

Väljamaksetaotlused koos lisadega esitatakse aruandlusperioodile järgneva kuu

10. kuupäeval elektrooniliselt TÜ rahandusosakonda ([email protected])

12. kuupäeval paberkandjal TÜ rahandusosakonda

15. kuupäeval koondaruanne SA-le Innove

mailto:[email protected]


25

6. Mitmesugust

Järgmised org-metoodilised koosolekud ? 26. jaanuar 2006 (neljapäev)

? 25. mai 2006 (neljapäev)

? 21. september 2006 (neljapäev)

Kas kõik video-koosolekutena?

Järgmise aasta seminar ? 25. oktoober 2006 (kolmapäev)

Kas Tartus või Tallinnas (raha läheks rohkem?)

Tänan osalemast!

Kohtumiseni seminaril kolmapäeval, 26.10.2005 kell 10.00 – 18.00

TÜ raamatukogu konverentsisaalis!

Documents

KOOSOLEK 21.09.2005