Koreli oja seisundi uuring koondaruanne · (2011. aasta rahvaloenduse andmetel) ning jagati see eluhoonete arvuga selles asulas. Saadi, et keskmiselt elab ühes elamus 1,71 inimest

Tööd toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]

Tallinn

oktoober 2017

Tellija: Võru Linnavalitsus Töö nr: 16047

Koreli oja seisundi uuring

Vastutav täitja Tuuli Vreimann

Koreli oja seisundi uuring MAVES

Tallinn, 30. oktoober 2017 1

SISUKORDSISUKORDSISUKORDSISUKORD

1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3

2 TÖÖ METOODIKA ................................................................................................................................ 4

2.1 KASUTATAVAD ANDMED .................................................................................................................. 4

2.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ............................................................................................... 4

2.3 VÄLITÖÖD .......................................................................................................................................... 6

3 ÜLDANDMED JA VARASEMAD UURINGUD ............................................................................... 7

3.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................................................... 7

3.2 VEEMAJANDUSKAVAD ...................................................................................................................... 8

3.3 VARASEMAD UURINGUD JA TÖÖD .................................................................................................. 9

4 VALGALAL OLEVAD KOORMUST PÕHJUSTAVAD OBJEKTID JA PIIRKONNAD .......... 11

4.1 REOVEEPUHASTID NING HEITVEEVÄLJALASUD VALGALAL.......................................................... 11

4.1.1 Võru juustutehase heitveelask ................................................................................... 14

4.1.2 Võru reoveepuhasti ....................................................................................................... 17

4.1.3 Puiga puhasti................................................................................................................... 17

4.1.4 Sademevee väljalasud .................................................................................................. 17

4.2 ÜHISKANALISATSIOONITA ELANIKKOND ..................................................................................... 20

4.2.1 Hajaasustusega aladel ................................................................................................. 20

4.2.2 Reoveekogumisaladel ................................................................................................... 21

4.3 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISKOMPLEKSID ......................................................................... 25

4.4 SAASTUNUD PINNASEGA ALAD .................................................................................................... 26

4.5 MAAVARA KAEVANDAMISE ALAD ................................................................................................ 26

4.6 MAAPARANDUSSÜSTEEMID .......................................................................................................... 29

4.7 MAAKASTUSUS ............................................................................................................................... 29

4.8 VOOLUVEEKOGUDE TÕKESTUSRAJATISED.................................................................................... 30

4.9 VEEVÕTURAJATISED ....................................................................................................................... 31

4.10 PÕLLUMAJANDUSLIKUD KATMIKALAD ......................................................................................... 31

4.11 PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA NIISUTAMISE PIIRKONNAD ............................................................ 31

4.12 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................... 32

5 SEIRE TULEMUSED ............................................................................................................................ 34

5.1 FÜÜSIKALIS-KEEMILINE SEIRE ........................................................................................................ 34

5.2 HÜDROBIOLOOGILINE SEIRE ......................................................................................................... 39

5.3 HÜDROMORFOLOOGIA ................................................................................................................. 41

5.4 KOONDSEISUND ............................................................................................................................. 41

6 KOORMUSE OLULISUSE HINNANG JA MEETMED ................................................................ 46

7 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 50

LISA 1 Füüsikalis-keemiline seire



LISA 1.1 Füüsikaliskeemilise seire tulemuste tabelid

LISA 1.2 Analüüsiaktid

LISA 2 Hüdromorfoloogiline ja –bioloogiline seire

LISA 3 Koreli oja valgalal asuvad koormused

LISA 4 Fotod



1 SISSEJUHATUS

Käesolev töö on teostatud Võru Linnavalitsuse tellimusel ning rahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.

Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Koreli ojal 2013. aastal halb ökoloogiline potentsiaal (edaspidi ÖP) ning eesmärk on saavutada kogumi kesine ÖP aastaks 2027.

Käesoleva uuringu eesmärk on täpsustada Koreli oja ÖP, selgitada veekogumil ja selle valgalal asuvate oluliste koormusallikate mõju veekogumi seisundile. Lähtudes seisundit mõjutavatest olulistest koormusallikatest, nähakse ette meetmekava neist tuleneva mõju vähendamiseks. Töö eesmärgiks ei ole teostada ohtlike ainete riskihinnangut ega määrata suure riskiga ainete sisaldusi Koreli veekogumis.

Aruandes kirjeldatakse jõe seisundit vastavalt Keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr 441.

Töö aruanne koosneb käesolevast tekstist, sh tekstis toodud kokkuvõtlikud tabelid koormusallikate kaardistamise tulemuste, koormusallikate mõju olulisuse ja leevendus-meetmete kohta.

Elektroonilised materjalid antakse üle täiendavalt aruandele:

1. Kaardistatud objektide andmetabelid 2. Kaardid ja kaardikihid kaardistatud objektidega 3. Välitööde käigus tehtud fotod

Töö koostasid:

Tuuli Vreimann vastutav koostaja, valgala ülevaatus

Karl Kupits metoodika, meetmed, valgala ülevaatus

Rein Järvekülg kalastik ja morfoloogia

Sirje Vilbaste bentilised ränivetikad

Peeter Pall veetaimestik

Henn Timm põhjaloomastik

Artto Pello veeproovid

Madis Osjamets veeproovid

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/125112010015?leiaKehtiv



2 TÖÖ METOODIKA

2.1 Kasutatavad andmed

Töö tegemisel on lähtutud asjakohasest keskkonnaõigusest (veeseadus ja selle alamaktid), veemajanduskavast ja Koreli oja valgalal tehtud varasematest keskkonnauuringutest.

Peamised kasutatud materjalid:

• Ida-Eesti veemajanduskavad perioodil 2009–2015 ja 2015–20212 • Veemajanduskava meetmeprogramm • Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava (eelnõu)3 • Pinnavee seire aruanded, mis on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri

keskkonnaseire veebilehel http://seire.keskkonnainfo.ee/ • Veemajandusalaste uuringute tulemused, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 • Olulisemad veekogule avalduvad koormused on kirjeldatud töös „Oluliste

veemajandusprobleemide ülevaade“ (AS Infragate, 2014) • Seni ellu viidud ja töös olevad ÜF meetmete “Vooluveekogude seisundi

parandamine”, “Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kaladele rändetingimuste parandamine” ja “Jääkreostuse likvideerimine” projektidele esitatud ja rahastatud taotlustest

• Koreli oja puhastamise ja lähiümbruse heakorrastamisprojekt. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2005

Kasutatud materjalide täielik nimekiri on ära toodud töö lõpus (peatükk 7).

2.2 Andmebaasid ja kaardianalüüs

Põllumajanduslike tootmiskomplekside andmed saadi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA)5 ning nende avalikust kaardirakendusest (PRIA Veebikaart, kuupäev puudub). Tootmiskompleksides peetavate loomade arv teisendati ümber loomühikuteks6 ning kanti kaardile.

2 Kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad

3 http://www.pma.agri.ee/docs/pics/Ida-Eesti_17_Kaartidega(2).pdf

4 Vee valdkonna uuringud ja aruanded http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/uuringud-ja-aruanded

5 Seisuga 08.06.2016

6 Maaeluministri 16.02.2017 määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“



Ühiskanalisatsioonita elanikkonna tuvastamiseks hajaasustusaladel analüüsiti kaarti, mis koostati põhikaardi elamute (eluhooned ja ühiskondlikud hooned)7 ja reoveekogumisalade8 kihtidest.

Kaardiprogrammi abil loendati alamvalgalal olevad eluhooned, mis ei asu reoveekogumisalal. Nendes elamutes elavate inimeste arvu hindamiseks arvutati välja ühes elamus elavate inimeste arv. Selleks võeti üks asula, mille elanike arv oli teada (2011. aasta rahvaloenduse andmetel) ning jagati see eluhoonete arvuga selles asulas. Saadi, et keskmiselt elab ühes elamus 1,71 inimest. Oletati, et nii palju elab keskmiselt ühes hajaasustusalal asuvas elamus inimesi ning seda arvu korrutades hajaasustusaladel asuvate eluhoonete arvuga saadi hajaasustusaladel elavate inimeste arv.

Reoveekogumisalade kanalisatsiooniga ühendamata elanikkonna osakaal saadi omavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavadest: Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026 ja Haanja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026.

Väljalaskude ja reoveepuhastite kohta saadi info Keskkonnaagentuurist, Eesti Looduse Infosüsteemist ja Keskkonnaametist (ettevõtete omaseire andmed)9.

Puhastite vastavust vee erikasutusloa tingimustele hinnati Keskkonnaameti poolt tellitava ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt teostatava heitvee- ja suublaseire 2013-2015. aasta tulemuste ning, samuti ettevõtte omaseire andmete põhjal.

Andmed maaparandussüsteemide paiknemise kohta saadi Põllumajandusametist10.

Saastunud pinnasega alade kohta saadi andmeid Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevatest jääkreostuse materjalidest, AS Maves spetsialistidelt ja tööst „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015“, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2015.

Koreli oja valgalal asuvate paisude kohta saadi informatsiooni aastatel 2012–2013 Keskkonnaagentuuri tellitud ning läbiviidud projektide andmetest: “Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks” Hange I Aruanne 2013, OÜ Eesti Veeprojekt, AS Maves jt. ning ÜF “Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks” Hange II Koondaruanne 2013, Eesti Veeprojekt OÜ jt. Samuti kasutati paisude kohta info saamiseks Eesti Looduse Infosüsteemi.

Töö käigus kasutati statistikaameti andmebaase11 RL003 ja PM067.

7 Maa-ameti aadressiandmed. Seisuga aprill 2017

8 Kaardikihid on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehel http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veekasutus/kaardikihid

9 Seisuga aprill 2017





2.3 Välitööd

Väitöid teostati ajavahemikus 26.04.2016 kuni 25.04.2017. Välitööde käigus vaadati üle kaardianalüüsi põhjal huvipakkuvateks osutunud loomapidamishooned, paisud, heitvee väljalasud ning tiheasustusega ühiskanalisatsiooniga ühendamata alad (peamiselt suvilarajoonid). Teostati hüdrobioloogiline seire vastavalt Keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr. 44 „ Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ (Tabel 1).

Tabel 1 Välitööd Koreli oja valgalal

VÄLITÖÖ KUUPÄEV

TEHTUD TÖÖD

26.04.2016 Füüsikalis-keemiline seire ja valgala esimene ülevaatus

26.07.2016 Hüdrobioloogiline ja hüdromorfoloogiline seire


02.09.2016 Füüsikalis-keemiline seire, valgala ülevaatus koos vee-elustiku spetsialistiga


01.12.2016 Füüsikalis-keemiline seire

25.04.2017 Füüsikalis-keemiline seire, Koreli kraavi valgala ja >10 lü loomakasvatushoonete ülevaatus

Välitööde käigus tehtud fotod on lisatud elektroonilisele aruandele (lisa 4).



3 ÜLDANDMED JA VARASEMAD UURINGUD

3.1 Üldandmed

Koreli oja valgala suurus on erinevates allikates varieerunud12 alates 56,5 km2 kuni 75,6 km2. Kõige kaasaegsemate andmete järgi on keskkonnaregistris toodud Koreli oja valgalaks 57,6 km2.

Koreli oja on tugevasti muudetud veekogu (sarnaneb tüübile 1B) pikkusega 21,8 km13. Keskkonnaregistri järgi Koreli oja saab alguse Kallaste külast Haanja vallas. Oja valgala ümberhindamise käigus 2014. aastal on muudetud jõe ruumikuju nõnda, et oja suubub Vanajõkke. Vanajõe lähteks on Tamula järv ning suudmeks Võhandu jõgi. Varasematel andmetel on Koreli oja Võhandu lisajõgi, mis suubub Võhandu jõkke selle paremalt kaldalt 1,8 km pärast Vagula järve. (EMPÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, 2001)

Seisundit on hinnatud Koreli oja ulatuses ja Vanajõe osas Koreli oja suubumiskohast kuni Võhandu jõeni (Joonis 1). Kogumi seisundi hinnang varasematel seiretel on antud just selle valgala põhjal.

Oja veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 215,5 m ja suudmes 69 m, keskmine lang 6,5 m/km. Lang on suur oja ülem- ja keskjooksul. Alamjooksul, allpool Koreli kr suuet, on oja lang väga väike – 6,9 km-l kokku 2,5 m, keskmine lang seega <0,4 m/km (Ökokonsult OÜ, 2017).

Koreli oja hüdroloogiline kirjeldus eriilmeliste ojalõikude kaupa on toodud lisas 2.

Koreli oja vooluhulgad kõiguvad talvel 12 m3/s kuni 13 m3/s suurveeperioodidel, aastane maksimaalne vooluhulk Q1% = 13,5 m3/s ja suve-sügisene maksimaalne vooluhulk Q10% = 8,7 m3/s (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2005).

12 Valgala suuruse suur varieeruvus tuleneb sellest, kas arvata valgala hulka ka Tamula järv või ei

13 EELIS andmebaasi järgi. Erinevates andmestutes varieerub Koreli oja pikkus 21,8 kuni 22,7 km.



Joonis 1 Koreli oja valgala enne 2014. aastat (Maa-amet, KAUR)

3.2 Veemajanduskavad

Vastavalt perioodi 2009–2015 veemajanduskavale (edaspidi eelmise perioodi veemajanduskava) on Koreli oja surveteguriteks sisekoormus ning punktreostusallikad.

Perioodi 2015–2021 veemajanduskava (edaspidi kehtiv veemajanduskava) järgi on Koreli ojale 2021. aastaks seatud eesmärki, saavutada kesine ÖP, pikendatud aastani 2027.

Kehtiva veemajanduskava meetmeprogrammiga nähakse Koreli oja seisundi parandamiseks ette peamiselt administratiivsed meetmed: järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle, keskkonnaloa tingimuste üle vaatamine ja vajadusel karmimate nõuete sätestamine ja reovee kohtkäitluse eeskirja koostamine. Tehnilistest meetmetest nähakse ette reovee kohtkäitluse korrastamine ning oluliste taristuobjektide sademevee nõuetekohase kogumise ja puhastamise lahendamine



(liiva- ja õlipüüdurid jms) sh Puiga küla sademeveetorustikule liiva- ja õlipüüduri ehitamine.

3.3 Varasemad uuringud ja tööd

Koreli oja vee kvaliteeti on enne käesoleva uuringu koostamist hinnatud 2009. aastal operatiivseire käigus. Koreli oja seisundit hinnati kahes seirepunktis: Kasaritsa ja Kirumpää (Joonis 2).

Joonis 2 Koreli oja 2009. aasta seirepunktid (EELIS, Maa-amet)

Kasaritsa seirepunktis hinnati kogumi seisund kesiseks põhjaloomastiku kesise seisundi tõttu.

Kirumpää seirepunktis, mis asub 500 m allpool Võru linna puhastusseadmete sissevoolu, hinnati kogumi seisund halvaks nii põhjaloomastiku kui ka füüsikalis-keemiliste näitajate mitte hea seisundi tõttu. Kogumi koondseisund loeti samuti halvaks. (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2010)



Koreli II ja Puiga paisudel on 2013. aastal läbi viidud keskkonnamõju eelhinnang, milles kaaluti kalade läbipääsu rajamise vajalikkust. Eelhinnangutes on kirjeldatud Koreli oja suudmest kuni 14 km ulatuses ülesvoolu (alam- ja keskjooks). Mõjuhinnangute eelistatud alternatiiviks oli tõkestatuse säilitamine mõlemal paisul. (AS Maves, 2013), (AS Maves, 2013).

Koreli ojas Võru linnas Pika tänava sillast kuni Tartu tänava sillani ja linna piirist ülesvoolu kuni Võru juustuvabriku puhastusvee sissevoolukraavini viidi 2005. aastal läbi heakorrastustööd. Võru linnavalitsuse tellimusel korrastati lõikudel voolusängi eesmärgiga tagada parem isepuhastusvõime ning paremad ökoloogilised tingimused. Voolusäng puhastati setetest ning rekreatiivsuse suurendamiseks rajati voolusängi süvikuid ja laiendeid. Kavandatava tegevuse mõjuhinnangus on toodud, et kavandatavates süvikutest toimub setete akumulatsioon ja neid tuleb perioodiliselt puhastada (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2005). Pole andmeid, et seda tehtud oleks.



4 VALGALAL OLEVAD KOORMUST PÕHJUSTAVAD OBJEKTID JA PIIRKONNAD

Alljärgnevalt on eraldi peatükkides kirjeldatud valgalal olevaid koormusallikaid. Koormused on numbriliselt kokku võetud lisas 3.

4.1 Reoveepuhastid ning heitveeväljalasud valgalal

Valgalale jäävaid reoveepuhasteid iseloomustavad alljärgnevad tabel ja joonis (Tabel 2, Joonis 3).

Tabel 2 Koreli oja valgalal asuvad reoveepuhastid ja heitveeväljalasud

REOVEEPUHASTI/HEITVEELASK

SUUBLA KÄITAJA LUBA IE14 KOMMENTAAR

Võru linna reoveepuhasti

Vanajõgi AS Võru

Vesi L.VV/325657 8204

Rekonstrueeritud 201115

Kirsi-Veski filtripesu väljalask

Poti oja AS Võru

Vesi L.VV/325657 -

Võrusoo veetöötlusjaama filtripesu väljalask

kraav AS Võru

Vesi L.VV/325657 -

Võru juustutehase

reoveepuhasti Koreli oja

AS Valio Eesti

L.KKL.VÕ-187008

27600

Lõuna kaitseringkond

muda-õlipüünise väljalask

kraav

Riigi Kaitseinvesteering

ute Keskus

L.VV/324460 -

Puiga reoveepuhasti

Koreli oja OÜ

Väimela soojus

L.VV/321319 10 Rekonstrueeritud

201316

14 EELIS andmebaasi järgi

15 http://www.kik.ee/et/emajoe-ja-vohandu-joe-valgala-veeprojekt

16 https://www.kik.ee/et/projekt/voru-valla-uhisveevargi-ja-kanalisatsioonisusteemide-rekonstrueerimine-ja-laiendamine



REOVEEPUHASTI/HEITVEELASK

SUUBLA KÄITAJA LUBA IE14 KOMMENTAAR

Munamäe reoveepuhasti

nimetu kraav

Kagu Vesi OÜ

L.VV/324576 100

Haanja RKA puhasti. ÜVK

arengukava järgi ei taga

nõuetekohast puhastust, kuid

see on kavas rekonstrueerida

(Haanja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava 2015-2026, 2015).



Joonis 3 Reoveepuhastid ja heitveeväljalasud Koreli oja valgalal (andmed: EELIS, KAUR, Maa-amet)



4.1.1 Võru juustutehase heitveelask

Heitvee-, suubla- ja omaseire tulemuste järgi on esinenud keskkonnakompleksloaga kehtestatud piirväärtuste ületamist BHT7 (bioloogiline hapnikutarve) ja HA (heljuvained) osas.

Heitveeseire ja ettevõtte omaseire tulemuste järgi on suublasse juhitud keskkonnakompleksloaga lubatust suurema HA sisaldusega heitvett ühel korral (21.07.2015), sisaldusega 24 mg/l, loaga on lubatud sisaldus kuni 15 mg/l. (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014), (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2016), (Eesti Keskkonnauuirngute Keskus OÜ, 2017). Keskkonnaametist saadud ettevõtte omaseire andmetel esines loa nõuete ületamist veel 2015. aasta II kvartalis kahel korral ja IV kvartalis ühel korral, 2016. aasta I ja IV kvartalis (kokku kaheksal korral), HA sisaldus varieerus neil juhtude kuni 28 mg/l.

Omaseire raames tuvastati piirväärtuse ületamine BHT7 osas (piirväärtus 15 mg/l) 2016. aasta IV kvartalis (sisaldus kuni 21 mg/l) viiel korral. Muude näitajate osas vastab juustutehase heitvesi loaga keskkonnakompleksloaga kehtestatud nõuetele.

Heitvee- ja suublaseire tulemuste järgi on aastatel 2014–2017 Koreli oja seisund Võru juustutehase heitveesuublast allavoolu halb või väga halb näitaja Püld lõikes (Joonis 4) ning kesine või halb NH4

+ (Joonis 5). Sealjuures on Koreli oja mitte heas seisundis Püld järgi juba enne juustutehase heitveesuublat (Joonis 4).



Joonis 4 Võru juustutehase heitvee- ja suublaseire andmed Püld lõikes (andmed: Keskkonnaamet) heitveelasust ülesvoolu ja allavoolu

0,02

0,06

0,10

0,14

0,18

0,22

0,26

0,30

0,34

0,38

ülesvoolu allavoolu

Pü

ldm

g/l

väga hea seisund hea seisund kesine seisund halb seisund

väga halb seisund 15.01.2014 15.09.2014 17.03.2015

21.07.2015 31.05.2017 06.09.2017



Joonis 5 Võru juustutehase suublaseire andmed NH4+ lõikes (andmed:

Keskkonnaamet) heitveelasust ülesvoolu ja allavoolu

Kompleksloaga kehtestatud piirväärtus Püld osas on 2 mg/l, keskmine reaalne sisaldus heitvees seireandmete järgi on 0,2 mg/l. Samas on hea seisundiklassi näitajaks Koreli ojas veekogu tüübi järgi Püld sisaldus ≥ 0,08 mg/l (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014), (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2016) (Eesti Keskkonnauuirngute Keskus OÜ, 2017).

Uuringu koostamisel konsulteeriti telefoni teel ka Valio AS Võru juustutehase keskkonnakompleksluba haldava Keskkonnaameti spetsialistiga, kes ei pea lähtudes seireandmetest vajalikuks loa nõuete karmistamist. Loa piirväärtust ei ületataks ka sel juhul kui näiteks üldfosfori piirväärtust vastavalt veeseaduse § 24 lg 5 kuni 30% võrra alandada.

Ilmekalt näitab Võru juustutehase heitvee väga olulist mõju 2017. aasta septembris võetud kontrollproov, kus ammooniumi sisaldus väljalasust ülesvoolu oli väga hea seisundi lähedane ning väljalasust allavoolu ületas väga halva seisundi piiri ligi kolmekordselt. Võib väidelda, et tegemist on ühe tulemusega kuuest (antud võrdluses kuus viimast kontrollproovi). Samas tervikpilti vaadates on näha, et ammooniumi

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

ülesvoolu allavoolu

NH

4+m

g/l

väga hea seisund hea seisund kesine seisund halb seisund

väga halb seisund 15.01.2014 15.09.2014 17.03.2015

21.07.2015 31.05.2017 06.09.2017



sisaldus hüppab väga hea seisundi piiri pealt (viie analüüsi keskmine 0,11 mg N/l) halva seisundi piirile (viie analüüsi keskmine 0,44 mg N/l). Seega on pidevalt tugev surve. Täiendavalt on ammoonium hapnikusisalduse kõrval kaladele eluliselt oluline näitaja. Mida rohkem on ammooniumi, seda toksilisem on elukeskkond. Kusjuures oluline ei ole soodsa keskmise tulemuse saavutamine vaid pidevalt piirtaseme ületamisest hoidumine. Üks kord liiga palju mürki hävitab elu. Taastumine toimub vaid elustiku sisserändega mürgitamata aladelt.

4.1.2 Võru reoveepuhasti

Heitvee- ja suublaseire ning omaseire tulemuste järgi vastab Võru reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee kvaliteet vee erikasutusloaga kehtestatud nõuetele (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014), (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2016). Heitvee- ja suublaseire andmetel oli Koreli oja hapnikusisaldus 2014. aasta III kvartalis enne Võru reoveepuhasti väljalasku väga halva (33%) ja pärast halva seisundiklassiga (44%) (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2014).

Võru reoveepuhasti ei suubu Koreli ojja vaid Vanajõkke. Vanajõe veekvaliteeti puhasti oluliselt ei mõjuta. Mõju võib muutuda oluliseks, kui Koreli oja vee kvaliteet paraneb märkimisväärselt.

4.1.3 Puiga puhasti

Puiga biotiikidest suublasse juhitava vee kvaliteet vastab suubla- ja omaseire tulemuste järgi vee erikasutusloaga kehtestatud piirväärtustele.

Lähtudes käesoleva uuringu käigus võetud veeproovide tulemusest, ei mõjuta Puiga reoveepuhasti Koreli oja veekvaliteeti oluliselt.

4.1.4 Sademevee väljalasud

Luha ja Pika tänava nurgal tuvastati 02.09.2016 valgala ülevaatusel teealusest truubist reovee tunnustega vool Koreli oja suunas. Vesi oli hall ning haises tugevalt (Foto 1). Vooluhulk hinnanguliselt < 10 l/s. Kraavist võeti kontrolliks ka veeproov, mille tulemused on toodud järgnevalt (Tabel 3). Allolev foto on tehtud truubist 430 m allavoolu, 70 m enne suubumist Koreli ojja.



Foto 1 Reovesi kraavis Pika ja Luha tn nurgal 02.09.2016 (Foto: Karl Kupits)

Tabel 3 Luha ja Pika tänavate nurgal asuvast kraavist võetud veeproovi tulemused

NÄITAJA SEIRE 02.09, mg/l

SEIRE (KKI) 13.10, mg/l

SEIRE 25.04, mg/l

HEITVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED17,

mg/l

IB HEA SEISUNDIKLASS

BHT5 110 29 3,0

BHT7 12 15

Nüld 8,80 12 3,5 15 3

Püld 1,90 0,59 0,7 90 0,08

NH4+ 0,24 0,043 0,30

pH 7,6 7,5 6,9 6 – 9

KHTCr 25 125

17 Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ Lisa 1. Piirväärtused on võetud vastavalt Võru reoveekogumisala suurusele (20 720 IE).



Heljuvaine 17 15

Vee välimuse ja proovide tulemuste järgi on alust arvata, et kraavi juhitakse heitvett. Ebaselge, millisest allikast (kortermajad vms) reostus pärineb. Reovee allikas tuleb selgitada ning reostamine lõpetada.

Selgitamaks reovee allikat pöördus Võru Linnavalitsus Keskkonnainspektsiooni poole, kes kontrollis toruotsa mitmel korral: olenemata sademetest voolas torust värvitut ja läbipaistvat vett pidevalt ja üsna intensiivselt kraavi. Toruotsast võeti ka veeproov, kuid kõik näitajad peale heljuvaine vastasid määruse nr 99 nõuetele (Tabel 3). Keskkonnainspektsiooni hinnangul oli sademeveetorustikust tuleva vee kogus märkimisväärne. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele tuleb aga trassi valdajal selgitada, kes ja mida trassi laseb või lasta tohib.

Nii Võru Linnavalitsuse kui AS Võru Vesi esindaja hinnangul juhitakse sademeveekanalisatsiooni piimatööstuse (AS Valio Eesti Võru juustutehas) jahutusvesi. Samas suheldes juustutehase esindajaga selgus, et jahutusveed on protsessis ringluses või juhitakse need tehase reoveepuhastisse. Seega on reovee allikas tänaseni ebaselge.

Küll aga taotleb Võru Linnavalitsus vee erikasutusluba linna sademeveelaskude (Joonis 6), sh Pika ja Luha tn sademeveelasu seadustamiseks. Koreli oja valgalale jääb kokku 34 sademeveelasku. Vee erikasutusloa taotlemisega kaasneb kohustus juhtida suublasse määruse nr 99 nõuete kohast vett. Seega tuleb vajadusel näha ette vee puhastamine enne suublasse juhtimist, kui ei õnnestu välja selgitada reovee allikat.



Joonis 6 Võru linna sademeveelasud (andmed Võru Linnavalitsus)

Lisaks on mitmed kinnistud endale viimaste aastate jooksul ehitanud välja sademeveetorustikud, mis on ühendatud linna sademeveesüsteemiga (Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014).

Sademeveelaskudest töö käigus proove ei võetud. Arvestades, et oja on väike, võib sademeveelaskudel olla saju alguses oluline mõju.

4.2 Ühiskanalisatsioonita elanikkond

4.2.1 Hajaasustusega aladel

Koreli oja valgalal elab ligikaudu 7 500 inimest18. Suurimad asulad on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4).

18 Andmed Statistikaamet rahvaloendus 2011



Tabel 4 Koreli oja valgalal asuvad suurimad asulad

ASULA ELANIKE ARV

Võru 12 667

Kose alevik 565

Puiga 297

Verijärve küla 192

Kolepi küla 73

Võrumõisa küla 242

Sika küla 66

Väljaspool reoveekogumisala asub ligikaudu 450 eluhoonet, milles elab arvutuslikult 760 inimest.

Arvestades, et üks inimene toodab päevas 12 g üldlämmastikku, 2 g üldfosforit ja 60 g BHT719, siis on hajaasustusalal elavate inimeste potentsiaalne koormus 3,33 t üldlämmastikku ning 0,55 t üldfosforit ning 16,64 t BHT7 aastas20.

Mugavusteta majadest (kuivkäimlad) jõuab siseveekogudesse arvutuslikult ajaasustusaladel elavate inimeste poolt toodetud reostusest väike osa – ca 5% üldlämmastikku ja 0,03% üldfosforit21. See on antud juhul 0,17 t üldlämmastikku ning 0,17 kg üldfosforit aastas valgala peale kokku. Reovee kogumissüsteemiga või kohaliku puhastiga majapidamistest jõuab ojja veel vähem koormust.

Hajaasustusega alal ühiskanalisatsioonita majapidamiste mõju ojale on ebaoluline.

4.2.2 Reoveekogumisaladel

Koreli oja valgalal asub kolm reoveekogumisala (RKA), neist kaks, Puiga (RKA0860533) ja Haanja (RKA0860563) on moodustatud reostuskoormusele alla 2000 ie ning Võru (RKA0860536) üle 2000 ie.

Saamaks infot reoveekogumisaladel olevate ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanike kohta analüüsiti ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavasid ning küsiti andmeid ka kohaliku vee-ettevõtja (AS Võru Vesi) käest. Analüüsi tulemusena jääb valgalal asuvatele reoveekogumisaladele ligi 420 elanikku, kes ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga ning juhivad oma reovee kas kogumismahutisse või mujale (veekogu).

19 Veeseadus

20 BHT7 ei ole teisendatav BHT5-ks

21 Hajukoormuse hindamine alamvesikonniti ühtse arvutusmudeli abil. Keskkonnaministeerium, AS Maves, 2006.



Võru linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava ja kohaliku vee-ettevõtja Võru Vesi AS andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunuid Võru linnas 94% (Joonis 7). Ühisveevärki kanaliseerimise võimaluse rajamine ja olemasoleva süsteemi rekonstrueerimine on ÜVK arengukavaga ette nähtud järgnevates piirkondades (Joonis 8):

• Pika-Luha tn tööstuspiirkond • Pika-Piiri-Põllu tn tööstuspiirkond • Koreli tn elamurajooni • Vabaduse ja Tartu tänava ümbrus Koreli oja ääres ja Turba tn elamupiirkond



Joonis 7 Ühiskanalisatsiooniga liitunud kinnistud (andmed AS Võru Vesi)



Joonis 8 Ligikaudsed piirkonnad Koreli oja valgalal, kus kavandatakse kanalisatsioonitorustiku arendamist (andmed Võru linna ÜVK arendamise kava aastateks 2014-2026)

ÜVK arengukava järgi koguvad ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikud oma reoveed kogumiskaevudesse või lampkasti, mis enamjaolt ei ole veetihedad. Lisaks sellele on toodud, et paljud juhivad oma reovee ülevooluna tänavaäärsetesse kraavidesse või mingisse veekogusse (Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014). Võru Linnvalitsus ega AS Võru Vesi ei oma ülevaadet sellest, kui paljudel ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikel on nõuetekohased lekkekindlad kogumismahutid või kui paljud juhivad oma reovee kraavidesse/veekogudesse.

Vee-ettevõte koos kohaliku omavalitsusega peab looma Võru linna elanikele soodsad tingimused elukeskkonna parandamiseks luues igale kinnistule võimaluse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Samuti tuleb Võru Linnavalitsusel teha koostööd Keskkonnainspektsiooniga elanike teavitamiseks ja kontrollimiseks, kogumismahutitega kinnistute ja mahutite lekkekindluse kaardistamiseks.



Kehtestatud on reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (alates 01.07.2016)22. Vastavalt sellele tuli 1 maiks 2017 taotleda linnavalitsuselt kohtkäitlusnõusolekut uute süsteemide rajamisel.

AS Võru Vesi planeerib sel aastal (2017) esitada Ühtekuuluvusfondi projekti rahastamise taotlus rajamaks kõigile Võru linna erakinnistutele liitumisvõimalus ühisveevärgiga.

Koormus ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamistest Koreli ojale on ebaselge, sest puudub info majapidamistest, kes juhivad oma reoveed otse kraavi või veekogusse. Tiheasustusalal tuleb kõik majapidamised ühendada ühiskanalisatsiooni.

Võru valla ÜVK arengukava käsitleb muuhulgas Puiga küla ja Kose alevikku.

Võru vallas Kose alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunuid vee-ettevõtte andmetel 389, ehk 69% (Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014). Mõju Koreli ojale on eeldatavalt väheoluline.

Võru valla ÜVK järgi on Puiga külas ühiskanalisatsiooniga liitunuid ca 90 % ehk ligi 20 inimest ei ole veel liitunud (Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014). Võimalik kaasnev hajukoormus Koreli ojale Puiga küla reoveekogumisalalt ühiskanalisatsiooniga liitumata majapidamistest on eeldatavalt väheoluline.

ÜVK arengukavas on toodud, et alates 2019. aastast muutuvate heitvee piirmäärade tõttu tuleb tagada Puiga puhasti heitvee vastamine kehtestatavatele piirmääradele fosfori osas. (Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026, 2014)

Haanja valla ÜVK arengukava järgi on Haanja külas liitunuid ca 88%23 ehk ligi 20 inimest on liitumata (Haanja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026, 2015). Võimalik kaasnev hajukoormus Koreli ojale Haanja küla reoveekogumisalalt ühiskanalisatsiooniga liitumata majapidamistest on väheoluline.

4.3 Põllumajanduslikud tootmiskompleksid

Koreli oja valgalale suuri, keskkonnakompleksloa kohustusega, põllumajanduslike tootmiskomplekse ei jää. Valdavalt peetakse alale jäävates loomakasvatushoonetes omatarbeks munakanu ning lambaid, vähesel määral ka (liha)veiseid.

PRIA andmete järgi (08.06.2016) jääb valgalale kaks loomakasvatushoonet, milles peetakse üle 10 loomühiku lambaid või lihaveiseid (Tabel 5, Joonis 9).

Tabel 5 Koreli oja valgalale jäävad loomakasvatushooned

TEGEVUSKOHT X Y VALD KÜLA LOOMÜHIKUID

EE1297 6412423 681506 Võru vald Verijärve küla 4

22 https://www.riigiteataja.ee/akt/411062016004

23 http://www.haanja.ee/upload/fck/m11_lisa1_HAANJA-VALLA-uVK-2015-2026.pdf



TEGEVUSKOHT X Y VALD KÜLA LOOMÜHIKUID

EE13620 6411383 683090 Võru vald Verijärve küla 6

EE1679 6409926 683957 Võru vald Räpo küla 9

EE22499 6408763 680792 Võru vald Kasaritsa küla 2

EE24374 6414975 680223 Võru vald Võrusoo küla 14

EE29145 6408000 682238 Võru vald Kolepi küla 33

EE3035 6411920 683952 Võru vald Palometsa küla 1

Uuringu käigus vaadati üle enam kui 10 loomühikuga loomakasvatushooned, mida Koreli oja valgalal on kaks.

Kolepi külas (EE29145) on aastaringsel vabapidamisel lihaveised. Ülevaatusel ei tuvastatud veekaitsemeetmete rikkumisi.

Võrusoo külas (EE24374) peetakse lambaid, suvel koplis ning talvel laudas. Talvine sõnnik ladustatakse veekaitse nõuetele mittevastavalt. Mõistlik oleks rajada lekkekindel sõnnikuhoidla.

Kokkuvõttes on koormus loomakasvatushoonetest Koreli ojale on, arvestades loomakasvatushoonete suurust, väheoluline.

4.4 Saastunud pinnasega alad

Koreli oja valgalal asub üks keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekt (Joonis 9) Võru (Umbsaare) ABT (JRA0000022). Teadaolevalt on objekt osaliselt likvideeritud (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2015). AS Maves eksperdi Mati Salu hinnangul on Umbsaare oja (VEE1004604) setted Umbsaare ABT pärineva reostuse tõttu tõenäoliselt reostunud ning vajavad täiendavat uuringut.

Eeldatavalt on ABT mõju Koreli ojale mitteoluline. Ilma konkreetse uuringuta ei ole seda võimalik tõestada.

4.5 Maavara kaevandamise alad

Koreli oja valgalale jääb kaks aktiivset mäeeraldist (Joonis 10): Umbsaare liivakarjäär 2,18 ha ja Kose liivakarjäär 0,73 ha kaevandamisluba L.MK/323610 (kehtiv kuni 2023).

Kumbki pole vee-erikasutusloa kohuslane. Sellest võib eeldada, et mõju pole oluline.



Joonis 9 Koreli valgalale jäävad jääkreostusobjektid, paisud ja loomakasvatushooned (Maa-amet, PRIA, EELIS, KAUR)



Joonis 10 Koreli oja valgalale jäävad maaparandussüsteemid, aktiivsed mäeeraldised ning metsa- ja põllumassiivid (Maa-amet, Põllumajandusamet, KAUR)



4.6 Maaparandussüsteemid

Riigi poolt korrastatavaid ühiseesvoole Koreli oja valgalal ei asu, küll aga jäävad Koreli oja valgalal muude maaparandusehitiste eesvoolud (Joonis 10). Kokku on maaparanduseesvoole Koreli oja valgalal 14,35 km, valdavalt on need koondunud oja alamjooksule.

Koreli oja on 1,5 km ulatuses Võrusoo tiikidest kuni Pika tn sillani Konnasoo II maaparandussüsteemi eesvooluks.

Enne Võrusoo tiike suubub Koreli ojja Koreli kraav (Koreli mps eesvool). Uuringu käigus võeti Koreli kraavist ühekordne veeproov, selgitamaks selle mõju Koreli ojale. Analüüsitulemused on kajastatud lisades 1.1 ja 1.2. Koreli kraav ei halvenda oja veekvaliteeti.

Pärast Võrusoo tiike, vahetult enne Pika tn silda suubub Koreli ojasse Konnasoo II (ja Konnametsa metsaku) maaparandussüsteemi eesvool.

Vastavalt Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava eelnõule nähakse hoiutööde ja rekonstrueerimise vajadust Koreli ojas pikkusega 1,54 km, mis on eesvooluks 547,3 hektaril paiknevatele kuivendussüsteemidele.

Maaparandushoiukava järgi on põllumajanduse ja kuivenduse mõju on üheks halva või kesise seisundi surveteguriks Kavilda, Mõra, Rannapungerja, Sõmeru, Koreli, Selja jõgedel (Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava eelnõu, 2016).

4.7 Maakastusus

Koreli oja valgala on 5 882 ha24, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel25 moodustavad sellest põllumassiivid 730 ha (12%) ning neist omakorda moodustavad valdava enamuse (64%) 470 ha laiuvad püsirohumaad (Joonis 10).

Metsaregistri26 järgi asub Koreli oja valgalal kokku 2 379 ha metsaeraldisi (40% valgalast), millest 843 ha moodustab riigimets ning 1 536 ha eramets (Joonis 10).

Mõnevõrra erinevad aga PRIA ja metsaregistri andmed Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmebaasi andmetest (Tabel 6). Erinevused on tingitud andmekogude erinevast kontseptsioonist:

• ETAK peamisteks andmeallikateks on aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed võin nende tuletised,

• PRIA põllumassiivide registrisse on koondatud põllumassiivid, millele on taotletud pindalatoetusi viimasel neljal aastal,

• metsaregistrisse on koondatud metsaeraldiste inventeerimisandmed.

24 Kaardikihi järgi, Keskkonnaagentuuri andmed seisuga veebruar 2015

25 https://kls.pria.ee/kaart/

26 http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsaregister



Lähtudes eeltoodust on mõistlik maakasutuse osakaalu hindamisel lähtuda põllu- ja metsamaa puhul PRIA ja metsaregistri andmetest, sest need iseloomustavad reaalset situatsiooni objektiivsemalt.

Tabel 6 Maakasutus Eesti topograafia andmekogu järgi (seisuga 27.01.2016)

TÜÜP SELGITUS PINDALA,

ha

OSAKAAL

VALGALAST,

%

301 10 Haljasala 72,07 1,23

20 Jäätmaa 2,59 0,04

303 10 Põld – Kultuurtaimede kasvatamiseks

kasutatav maa ja sööt 1 121,18 19,06

20

Aianduslik maa – Tulunduslikud puuvilja- ja marjaaiad samuti puukoolid ning

kollektiivaiamaad. Puuvilja- ja marjaistandus, puukool, asula juures olev aiamaa ning

ajutiste kasvuhoonetega katmikala

8,86 0,15

304 10 Rohumaa 395,88 6,73

30

Muu lage ala – ala, mida ei saa kaardistada ühegi teise kõlvikuna, sh tehvovõrgu trass puistus, ehitus- ja karjääriala, ilutaimedeta liiklussaared ja eraldusribad välja arvatud

teekattemärgistusega tekitatud alad

309,05 5,25

305 10 Mets – puittaimede kasvuala kus puuvõrade

liituvus on vähemalt 30%, sealhulgas raiesmikud ja noorendikud.

3008,69 51,15

30 Põõsastik – Vähemalt 50% ulatuses

põõsastega kaetud ala, kus puude esinemise korral puuvõrade liituvus on alla 30%.

57,05 0,97

306 10 Madalsoo 95 1,62

20 Raba 3,13 0,05

4.8 Vooluveekogude tõkestusrajatised

Koreli ojal asub kokku 5 paisu või endist paisukohta (Tabel 7, Joonis 9).



Tabel 7 Koreli ojal asuvad paisud ja nende ületavus kaladele

PAIS X Y

PAISU ÜLETATA-

VUS KALADELE

KAUGUS

SUUD-

MEST, km

KOOND-

HINNANG27

VEE ERI-

KASUTUS-

LUBA NR

Koreli I 680 398

641 3014

Ületamatu 9,04

4 – Rändetingimuste parandamine

pole vajalik

L.VV/323702

Koreli II 680 352

641 2921

Ületatav 9,15

Verijärve

681 069

641 1764

Ületamatu 11,38


pole vajalik

L.VV/328544

Kirepi (Koreli)

680 996

641 1944

Endine 11,61

Puiga 680 162

641 0198

Ületamatu 13,54


pole vajalik

Koreli oja hüdrobioloogilise seire aruande järgi on oja ülemjooks kalastiku elupaigana väheoluline ning seetõttu ei peeta paisjärvede likvideerimist ega kalapääsude rajamist ökoloogilis-majanduslikult põhjendatuks (Ökokonsult OÜ, 2017).

4.9 Veevõturajatised

Teadaolevalt Koreli ojast pinnaveevõttu ei toimu.

4.10 Põllumajanduslikud katmikalad

Teadaolevalt suuri põllumajanduslikke katmikalasid Koreli oja valgalal ei ole.

4.11 Põllumajandusliku maa niisutamise piirkonnad

Teadaolevalt põllumajandusliku maa niisutamise piirkondi Koreli oja valgalal ei ole.

27 Vastavalt tööle „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“. Hange I ja II. 2013. Veeprojekt, Maves jt. Tellija Keskkonnaagentuur



4.12 Kaitstavad loodusobjektid

Koreli oja valgalale jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealasid (Joonis 11).

• Verijärve maastikukaitseala • Verijärve loodusala • Kaasjärve loodusala • Haanja looduspark • Haanja linnuala • Haanja loodusala • III kategooria kaitsealuse liigi saarmas (Luutra lutra) elupaik terve Koreli oja

ulatuses • III kategooria kaitsealused taimed:

o Phyteuma spicatum (tähk-rapuntsel) o Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) o Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) o Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) o Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp)

• II kategooria kaitsealused taimed: o Agrimonia pilosa (karvane maarjalepp) o Pulsatilla patens (palu-karukell)

• II kategooria kaitsealused loomad o Picoides tridactylus (laanerähn) o Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir) o Nyctalus noctula (suurvidevlane) o Myotis daubentonii (veelendlane) o Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) o Myotis dasycneme (tiigilendlane) o Triturus cristatus (harivesilik) o Pelobates fuscus (harilik mudakonn)

• III kategooria kaitsealused loomad o Ciconia ciconia (valge-toonekurg) o Triturus vulgaris (tähnikvesilik) o Rana lessonae (tiigikonn) o Rana arvalis (rabakonn) o Rana temporaria (rohukonn)



Joonis 11 Koreli oja valgalale jäävad kaitseväärtused (Maa-amet, EELIS)



5 SEIRE TULEMUSED

Koreli oja seire viidi läbi 2016. aasta kevad kuni 2017. aasta kevad (Tabel 1) erialaekspertide poolt:

• Füüsikalis-keemilised elemendid - Karl Kupits. Tuuli Vreimann, Artto Pello, Madis Osjamets

• Bentilised ränivetikad – Sirje Vilbaste • Veetaimestik – Peeter Pall • Põhjaloomastik – Henn Timm • Kalastik – Rein Järvekülg • Hüdromorfoloogia – Rein Järvekülg, Raul Pihu

Jõge seirati erinevates lõikudes vastavalt selle iseloomule. Füüsikalis-keemilisi seirepunkte lisati juurde vastavalt seire käigus saadud teabele ning koormusallikatele.

5.1 Füüsikalis-keemiline seire

Kokku tehti neli seireringi, mis jaotati erinevate klimaatiliste aastaaegade peale:

• 26.04.2016 – kevad • 02.09.2016 – suvi • 01.12.2016 – sügis • 25.04.2017 – talv

Kuupäevad ei jaotu küll astronoomiliste aastaaegade peale, kuid peeti tähtsamaks klimaatiliselt eri aastaaegu iseloomustavaid tingimusi.

Seirel mõõdeti koha peal vee hapnikusisaldus (mg/l ja %), pH, elektrijuhtivus ja temperatuur28. Lisaks võeti terve kogumi ulatuses veeproove BHT5, Nüld, Püld, NH4

+

analüüsimiseks (Lisa 1).

Uuringu käigus ohtlike aineid ei seiratud.

Koreli oja koondseisund füüsikalils-keemiliste näitajate järgi on kesine (Tabel 9). Mitte hea füüsikalis-keemilise seisundi põhjuseks võib lugeda vee kõrgenenud üldfosfori ja ammooniumisisaldust ning madalat hapnikutaset.

Kõikide mõõdetud ja analüüsitud näitajate puhul on märgata oja seisundi halvenemist pärast Koreli I paisu (Joonis 15 punkt nr 22). Koreli I paisu ja juustutehase väljalasu vahel on võimalikeks reostusallikateks Pikast tänavast itta jääv tööstusala, Koreli kraav ja juustutehas. Prooviga (aprill 2017) selgitati, Kraavis (Joonis 16, punkt 30) oli NH4

+ sisaldus 0,15 mg/l (hea). Koreli ojas vahetult pärast kraavi oli ammooniumi sisaldus 0,084 mg/l (Joonis 16, punkt 30). Pärast Võru juustutehase kinnistu piirkonnas olevat väljavoolu (Joonis 16, punkt 21) toimub aga üle kolmekordne tõus – 0,28 mg/l (hea). Antud proovi ringil (aprill 2017) jäi see tulemus hea taseme piirile (kesise ja hea piir

28 Vastavalt Keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr 44



0,3 mg/l), kuid varasemate proovide graafikult (Joonis 12) on näha, et just selles kohas toimub seisundi halvenemine ka väga heast halvaks.

Joonis 12 Ammooniumi analüüsi tulemused Koreli ojal

Peale Pika tänava silda (Joonis 16, punkt 5) jäävad näitajad halvale tasemele, kuid ei tõuse märkimisväärselt.

Üldiselt tõuseb ka Püld sisaldus (Joonis 13) ja langeb O2 küllastus (Joonis 14) samas piirkonnas kuid 2017.04 analüüsi ring seda ei tuvastanud. Koreli kraavis oli Püld sisaldus 0,084 mg/l (kesine) ja O2 küllastusaste 43 % (halb).

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

0,60

0,70

0,80

1 2 3 4 22 31 28 21 5 18 10 6

mg

N/l

seirepunkt

NH4+

4/26/2016 9/2/2016

12/1/2016 4/25/2017

tüübi IB väga hea seisundiklass tüübi IB hea seisundiklass

tüübi IB kesine seisundiklass tüübi IB halb seisundiklass



Joonis 13 Üldfosfori analüüsi tulemused Koreli ojal

Joonis 14 Hapniku küllastusaste Koreli ojal

Pärast Võru juustutehase kinnistu piirkonnas oleva kraavi väljavoolu mõõtepunktis 29 (Joonis 16, punkt 29) olid samal päeval järgmised näitajad:

NH4+ - 2,8 mg/l

0,000,020,040,060,080,100,120,140,160,180,200,220,240,260,280,30

1 2 3 4 22 31 28 21 5 18 10 6

mg

/l

seirepunkt

Püld

4/26/2016 9/2/2016

12/1/2016 4/25/2017



0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

1 25 2 24 26 27 3 4 23 22 31 28 21 5 18 16 15 14 13 12 11 10 6

O2 %

4/26/2016 9/2/2016

12/1/2016 4/25/2017





Püld – 0,9 mg/l

O2 – 26%

Juustutehase deklareeritud vooluhulk on 307 000 m3/a. Koreli oja arvutuslik vooluhulk juustutehase lävendis on 14 948 064 m3/a.29 Seega moodustab väljavool 2 % oja vooluhulgast. Selle järgi tõuseks ojas ammooniumi tase 0,05 mg/l võrra. Tegelike vooluhulkade mõõtmiseks paraku võimalus puudus. Samas tuleb arvestada, et ojas ei voola kogu aeg keskmine vooluhulk. Kõige kriitilisemad on veevaesed ajad, mil heitveelasu koormus võib oja mõjutada hukatuslikult.

2016. aasta septembris tuvastati Luha tänaval truubist (Joonis 16, punkt 20) reovee (hall, haises tugevalt) vool Koreli oja suunas. Proovide analüüsid näitasid tugevat koormust (Tabel 3). Käesoleva aasta aprillis võetud proovide analüüsitulemused näitava koormuse vähenemist. Tuleb aga silmas pidada, et tegemist on illegaalse veelaskmega. Vee päritolu on seni teadmata.

Sarnane probleem tuvastati käesoleva aasta juunis Pika tänava jalakäijate silla juures (Joonis 16, punkti 5 juures). Keskkonnainspektsiooni uurimise tulemusena30 selgus, et lähedal asuv ettevõte Cristella VT OÜ (Pikk tn 17) on kogemata ühendanud reovee sademevee süsteemi.

Piirkonnas (enam-vähem Joonis 16 kogu ala) on tööstusala erinevate tootmisüksustega, mis teadaolevalt ei ole ühendatud Võru linna ühiskanalisatsiooni. Pole võimalik saada ülevaadet nende ettevõtete reoveelahendusest ilma täiendava uuringuta.

Tõenäoliselt on oja halva seisundi põhjuseks just Cristella VT OÜ sarnased juhtumid, kus kogemata ja teistel põhjustel juhitakse reovett ojja. Lahenduseks on kogu selle piirkonna heitveesüsteemi kaardistamine ning väljaehitamine. Laiendatakse reoveetorustik ning sademeveelasud koondatakse ja võetakse kontrolli alla.

29 Valgala pindala lävendis 47,4 km2, analoogia põhjal on vooluhulk 0,01 m3/s*km2

30 Keskkonnainspektsiooni kiri 3.07.2017 nr 13-1/17/3431 Võru linnavalitsusele



Joonis 15 Füüsikalis-keemilise seire punktid Koreli oja valgalal (Maa-amet)



Joonis 16 Proovivõtupunktid Võrusoos

5.2 Hüdrobioloogiline seire

Hüdrobioloogiline seire (lisa 2) Koreli ojas hõlmas bentiliste ränivetikate, veetaimestiku, põhjaloomastiku ja kalastiku seiret. Oja jagati, olenevalt bioloogilisest elemendist, kokku viieks-kuueks seirelõiguks (Joonis 17). Koreli oja seirelõigud olid järgnevad:

1. Puiga 2. Kose tee 3. Koreli I paisu all 4. Võrusoo 5. Võru, Petseri tn 6. Võru, Tartu mnt

Koreli oja ei uuritud ega kirjeldatud elupaigaliselt Puiga paisjärvest ülesvoolu, sest madalvee perioodidel jääb oja regulaarselt väga veevaeseks ja pikematel kuivaperioodidel veevool katkeb. Kuna Koreli oja on lähtest kuni Puiga paisjärveni ajutine vooluveekogu, ei ole selle bioloogilise seisundi hindamine otstarbekas.

Bioloogiliste kvaliteedielementide seire tulemused Koreli ojas on toodud tabelites

(Tabel 10–Tabel 12).

Erinevate elementide seisundihinnangud ei lange alati kokku, sest erinevate

bioloogiliste elementide tundlikkus konkreetsetele surveteguritele on erinev (Tabel 8).



Tabel 8 Erinevate bioloogiliste elementide tundlikus surveteguritele

SURVETEG

UR

BENTILISED

RÄNIVETIKAD

VEE-

TAIMESTIK

PÕHJALOO

MASTIK KALASTIK

Mineraalsed

toitained

(N- ja P-

ühendid)

Tundlikud,

iseloomustavad

olukorda viimastel

kuudel

Tundlikud,

iseloomustava

d olukorda

pikemaajalise

perioodi kestel

(paar aastat)

Vähetundliku

d

Vähetundlik

ud

Orgaanilise

d ained Vähetundlikud Vähetundlikud

Tundlikud,

reageerivad

reostusele

aasta

jooksul,

iseloomustav

ad

konkreetset

proovikohta

Tundlikud,

iseloomusta

b reostust

pikaajalises

skaalas (mitu

aastat) ja

ulatuslikes

jõeosades

(mõni km

kuni

kümned km)

Hüdromorf

oloogia Ei ole tundlikud Vähetundlikud

Tundlikud,

sõltub

konkreetsest

proovikohast

Kõige

tundlikumad

, kvaliteet on

oluline

pikkade

jõelõikude

(sageli kogu

jõe, jõestiku

või

veesüsteemi

) ulatuses

Tõkestatus Ei ole tundlikud Ei ole

tundlikud Vähetundlik Väga tundlik

Veevaegus Vähetundlik Vähetundlik Tundlikud Kõige

tundlikum



Vee-elustiku eksperdi hinnangul ei pruugi kalastiku kasutamine bioloogilise

kvaliteedielemendina Kose tee seirelõigus olla piisavalt põhjendatud, kuna seal võib

oluliseks kalastikku mõjutavaks surveteguriks lisaks tõkestatusele pidada ka oja

madalveeaegset veevaegust.

Olulisemad mitte hea seisundi põhjused bioloogiliste elementide lõikes on järgnevad:

• Suurtaimed:

o Ülemjooksul Puigal oja veevaesus.

o Võrusool, Võrus Petseri ja Tartu tn lähistel oja eutrofeerumine.

• Kalastik

o Suur lang ja regulaarne madalveeaegne veevaegus Puiga paisu all.

o Koreli I, Koreli II ja Verijärve paisud.

o Võrusoo seirelõigus (allpool Pika tn silda) halb vee kvaliteet. Reostuse mõju

võimendab oja potamaalne iseloom ja väga väike lang, mis pärsib

isepuhastusprotsesse ja vee aeratsiooni.

o Petseri tn sillast ülesvoolu halb oja veekvaliteet ja sellest tulenev ebasoodne

gaasirežiim, ka kunagised süvendamis-õgvendamistööd.

5.3 Hüdromorfoloogia

Alamjooks suudmest kuni Koreli kraavini on sirges süvendatud tehissängis. Vee sügavus minimaalselt 0,4 m, kohati > 1,5 m. Voolukiirus varieerub 0,1 m/s kuni 0,3 m/s.

Koreli kraavi suudmest ülesvoolu on oja säng valdavalt looduslik, muudetud oli vaid üksikuid lõike sildade, paisude ja hoonestatud kinnistute ümbruses. Oja lang lõigul Koreli kraavist Verijärveni on ligi 10 korda suurem (4,1 m/km) kui lõigul Koreli kraavist suudmeni.

Verijärvest Puiga paisuni on jõe lang suur (17 m/km), säng on looduslik, kuid veevaene.

Ülemjooksul lähtest Puiga paisuni on oja regulaarselt veevaene (Ökokonsult OÜ, 2017).

5.4 Koondseisund

Oja koondseisund moodustub lõikude seisundite keskmistest tulemustest. Alljärgnevalt on toodud tabelid (Tabel 9–Tabel 13) lõikude seisunditest. Lõikude piirkondasid näitab joonis (Joonis 17).

Koreli oja koondhinnang on halb.



Joonis 17 Koreli oja seirelõigud



Allolevates tabelites on lahtrid värvitud järgmise põhimõtte järgi:

Väga hea seisund

Hea seisund

Kesine seisund

Halb seisund

Väga halb seisund

Tabel 9 Füüsikalis-keemiliste näitajate seiretulemused lõikude kaupa

NR LÕIK LAHUSTUNUD O2 BHT5 NÜLD PÜLD NH4

+ SUMMA

VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE

1 Puiga paisu all 44,64 2 1,80 4 1,04 5 0,05 4 0,02 5 20

2 Kose tee 72,24 5 1,66 4 0,82 5 0,07 4 0,07 5 23

3 Koreli I paisu all 59,44 3 2,3* 4 0,55* 5 0,027* 5 0,012* 5 22

4 Võrusoo, Pikk tn 47,27 2 2,46 4 1,77 4 0,14 1 0,76 1 12

5 Võru, Petseri/Vabaduse tn 19,11 1 - - - - - - - - -

6 Võru, Tartu tn 15,07 1 < 1* 5 2,1* 4 0,23* 1 0,4* 3 14

KESKMINE 36,32 1 2,06 4 1,36 5 0,10 2 0,51 2 14

* - ühe analüüsi põhjal

juhul, kui analüüsitulemus jäi alla määramispiiri, kasutati keskmiste ja protsentiilide väärtuste arvutamiseks määramispiiri



Tabel 10 Fütobentose näitajate seiretulemused lõikude kaupa

NR LÕIK IPS IPS ÖKS WAT WAT ÖKS TDI TDI ÖKS

KESKMINE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE

1 Puiga 15,1 4 0,83 4 17,7 5 0,95 5 53,7 4 0,71 4 4,3

2 Kose tee 16 5 0,88 5 18,3 5 0,98 5 45,1 5 0,84 5 5,0

3 Koreli I paisu all 15,9 5 0,87 5 18,5 5 0,99 5 60,4 4 0,61 4 4,7

4 Võrusoo 14,9 4 0,82 4 15,7 4 0,84 4 54 4 0,71 4 4,0

5 Vabaduse tn 10,7 3 0,59 3 10,2 3 0,55 3 68,1 3 0,49 3 3,0

KESKMINE 14,52 4 0,798 4 16,08 5 0,862 5 56,26 4 0,672 4 4,3

Tabel 11 Suurselgrootute näitajate seiretulemused lõikude kaupa

NR LÕIK TAKSONIRIKKUS

SHANNONI TAKSONIERISUS

ASPT EPT DSFI SUMMA

VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE VÄÄRTUS HINNE

1 Puiga* 31 5 2,69 5 5,04 3 12 4 6 5 22

2 Kose tee* 26 4 2,54 5 6,55 5 12 4 6 5 23

3 Koreli I paisu all* 25 4 1,78 3 5,55 4 9 3 6 5 19

4 Võrusoo** 10 1 1,34 2 3,5 2 2 2 3 2 9

5 Võru, Petseri tn** 11 2 1,37 2 3,56 2 1 2 2 2 10

KESKMINE

16,6

* - kiirevooluline lõik, ** - aeglasevooluline lõik



Tabel 12 Kalastiku näitajate seiretulemused lõikude kaupa

NR LÕIK JKI HINNE

1 Puiga ei saa hinnata

2 Kose tee -0,08 2

3 Koreli I paisu all 0,40 4

4 Võrusoo kala puudub 1

5 Võru, Petseri/Vabaduse tn 0,10 3

KESKMINE

3

Tabel 13 Seiretulemuste kokkuvõte

NR LÕIK FÜS-KEM FÜTOBENTOS SUURSELGROOTUD KALASTIK KOONDHINANG

1 Puiga pais hea hea väga hea ei saa hinnata hea*

2 Kose tee väga hea väga hea väga hea halb halb

3 Koreli paisud hea väga hea hea hea hea

4 Võrusoo halb hea halb väga halb väga halb

5 Võru x kesine väga halb kesine väga halb

6 Võru Tartu tn piirkond kesine x x x x

KOKKU kesine hea halb kesine halb

* - hinnang kalastikuta



6 KOORMUSE OLULISUSE HINNANG JA MEETMED

Koreli oja on hüdromorfoloogiliselt ning elustiku seisukohast jaotatav kaheks: Koreli I paisust ülesvoolu ja Koreli I paisust allavoolu.

Koreli I paisust ülesvoolu jääv lõik on kalastikule rändeks tõkestatud. Juhul, kui paisud avada, pole kalastiku seisukohast stabiilselt hea seisundi saavutamine võimalik kuna puudub selleks vajalik vooluhulk. Füüsikalis-keemiliste näitajate osas on see lõik looduslähedane või isegi looduslik. Olulisi koormusallikaid pole. Võib väita, et parendavad tegevused oja selles osas vajalikud pole. Tuleb tagada, et olemasolevate paisudega ei muudetaks veerežiimi niigi napiveelises ojas.

Koreli I paisust allavoolu jääv lõik on kaladele läbitav ning veehulk piisav. Seevastu on siin vee füüsikalis-keemiline kvaliteet oluliselt mõjutatud inimtegevusest, mille tulemusel on ka kalastiku seisund väga halb. Analüüside tulemusel selgub, et oja halb veekvaliteet saab alguse Võru linna idaosas oleva tööstusala juurest (Foto 2).

Foto 2 Probleemne tööstusala (Maa-ameti aerofoto 16.06.2017)

Võru linnas sees veekvaliteet enam hüppeliselt ei halvene. Näha on Võru linna mõningast mõju vee füüsikalis-keemilisele kvaliteedile, kuid täpseid koormuse asukohti pole võimalik määrata. Pigem tuleb kõik sademeveelasud loastada, mis on nende kontrolli alla saamise eelduseks. Sademevee kvaliteedi kontrollimisel mõõta ka ammooniumi taset, kuna see on olulisim koormuselement Koreli ojas.



Veekvaliteet paraneb tunduvalt pärast Võru linna puhastit, kus oja on suubunud Vanajõkke. Tõenäoliselt lahjendab Vanajõe vesi reostustust. Seetõttu on Võhandu jõkke suubuva vee füüsikalis-keemiline kvaliteet hea või hea ja kesise piiril.

Võib väita, et Võru idaosas oleva tööstusala (enam-vähem Joonis 16 kogu ala) koormuse kontrolli alla saamine aitab tõenäoliselt survet sedavõrd vähendada, et oja kvaliteet (füüsikalis-keemilised ja kalastiku näitajad) muutuks ainult kesiseks, mitte väga halvaks. See eeldab kogu ala sademevee ja reoveekanalisatsiooni detailset kaardistamist ning ühendamist ühiskanalisatsiooni. Võib-eeldada, et selle tagajärjel ka põhjaloomastiku seisund kuigivõrd paraneb.

Pärast esimest etappi on mõistlik teha ojale selles piirkonnas kordusseire. Indikaatoriteks kalastik, põhjaloomastik, füüsikalis-keemilised näitajad. Seiret on mõtet teha paar aastat pärast meetme rakendamist. Siis tuleb ka otsustada, kas edasised tegevused on vajalikud.

Võimalikud järgmised tegevused on:

• Sademeveelaskude tsentraliseerimine, puhastamine ja juhtimine Vanajõkke, kus vooluhulk on suurem kui Koreli ojas.

• Võru juustutehase heitvee normide karmistamine ammooniumi ja üldfosfori osas.

• Oja setetesse kogunenud toitainete koormuse uuring ning vajadusel setete eemaldamine. See aitab kaasa põhjaloomastiku seisundi paranemisele.

Koreli oja seisundi parandamiseks vajalikud meetmed koos rakendaja ja maksumusega on koondatud alljärgnevasse tabelisse (Tabel 14).

Mõistlik on jätkata ojas taimestiku niitmisega, mis aitab vähendada toitainete koormust vegetatsiooniperioodil. Kindlasti tuleb niide eemaldada ning vältida selle ladestamist kallaste lähedale. Vastasel juhul valgub suur osa toitainekoormusest tagasi ojja.



Tabel 14 Meetmed Koreli oja seisundi parendamiseks prioriteetsuse järjekorras

KOORMUS MEETME EESMÄRK MEEDE RAKENDAJA OSAKAAL,

% MAKSUMUS €

Ammooniumi kõrge tase ojas

Vähendada ammooniumi koormust

ojale

Kõrge ammooniumikoormusega piirkonnas järelevalve läbiviimine ammooniumi ojja juhtija kindlakstegemiseks ja reoveepuhastussüsteemi üle vaatus sõltumatu eksperdi poolt, et pakkuda

välja tõhustusmeetmeid ammooniumi vähendamiseks.

Määrata vee erikasutusloas ammooniumi ülempiir ning lisada ammoonium heitvee seiratavate

näitajate hulga.

KeA/omanik 20 40 000

Võrusoo Tööstusala Pikka ja Luha tn vahel

Koormuse vähendamine tööstusalalt

Uuring tööstusalal sademevee- ja reoveekanalisatsiooni kaardistamine ja ala

ühendamine ühiskanalisatsiooniga. Kaaluda Võrusoo tiikidest loodesse jäävate kraavide

sulgemist kuna sealne saasteainete tase on väga kõrge (proovivõtupunkt 29 on

heitveetunnustega).

KOV 30

1 mln (5 km kanalisatsioonitorustikku 150 €/m, lisaks pumplad

ja muud seadmed)

Võru linna sademeveelasud

Sademeveest tingitud koormuse vähendamine

Sademeveest tuleneva koormuse uuring ja vajalike meetmete täpsustamine.

Sademeveelasud loastatakse – tuleb teha järelevalvet ja vastavalt tulemustele meetmeid rakendada (kohapealne puhastamine või nt on

mõistlikum ühiskanalisatsioon rajada)

KOV 1 0,1 mln

Võru linna sademeveelasud

Sademeveest tingitud koormuse vähendamine

Sademevee suunamine Vanajõkke KOV 15 2 mln (10 km

kanalisatsioonitorustikku 200 €/m)



KOORMUS MEETME EESMÄRK MEEDE RAKENDAJA OSAKAAL,

% MAKSUMUS €

AS Valio Eesti Võru juustutehase

reoveepuhasti

Punktkoormuse vähendamine

keskkonnakompleksloa kohuslasest ettevõttest

Keskkonnaloa tingimuste üle vaatamine ning asjakohasusel veeseaduse § 24 kohaste

tingimuste (sõltuvalt veekogumist kuni 30% rangemate nõuete) seadmine (KKL käitis)

KeA/omanik 15 1 mln

Umbsaare ABT Võimaliku koormuse

vähendamine jääkreostusobjektilt

Uuring selgitamaks Umbsaare oja reostuse ulatus ning jääkreostuse likvideerimine.

Omanik 1 0,5 mln

Ühiskanalisatsiooniga ühendamata

majapidamised Võru linnas

Toitainekoormuse vähendamine

Ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamistele kanalisatsiooniga

liitumisvõimaluse loomine ja liitmine reoveekogumisaladel.

KOV 3 3,2 mln (vastavalt Võru linna poolt taotletavale

summale)

Koreli oja setted Sisekoormuse vähendamine

Võru linnas Põllu tn sillast ülesvoolu kuni Koreli kraavi suudmeni setete ja jääkreostuse

eemaldamine väikese languga süvendatud-õgvendatud ojalõikudest.

KOV 10 0,5 mln



7 KASUTATUD KIRJANDUS

1. AS Infragate. Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade. Keskkonnaministeerium, 2014.

2. PRIA Veebikaart. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. https://kls.pria.ee/kaart/.

3. EMPÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Eesti jõed. 2001.

4. Ökokonsult OÜ. Koreli oja hüdrobioloogiline seire 2016. a. 2017.

5. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS. Koreli oja puhastamise ja lähiümbruse heakorrastamisprojekt. 2005.

6. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Vooluveekogumite 2009. a operatiivseire. 2010.

7. AS Maves. Koreli II paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang. 2013.

8. AS Maves. Puiga paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang. 2013.

9. Haanja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026. Haanja, 2015.

10. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Heitvee- ja suublaseire 2013-2014. 2014.

11. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Heitvee- ja suublaseire 2015. 2016.

12. Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026. Võru, 2014.

13. Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026. Võru, 2014.

14. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. 2015.

15. Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava eelnõu. 2016.

16. AS Maves. Keila jõe valgalal reostuskoormuse uuring. 2013.

Documents

Koreli oja seisundi uuring koondaruanne · (2011. aasta rahvaloenduse andmetel) ning jagati see eluhoonete arvuga selles asulas. Saadi, et keskmiselt elab ühes elamus 1,71 inimest