Laupäev, 8. november 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 44-------

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

ERIVÄLJAANNE

Kaks suurt juubelitähtpäeva korraga Harva juhtub nii, et aeg toob ühe küla elus välja kaks suurt juubelitähtpäeva korraga. Tsoorus on täna-vu selline õnnelik aasta, kui esimese rahvamaja asuta-misest möödub 80 aastat ja praeguse, kolmanda rah-vamaja valmimisest 50 aastat. Suurte juubelite puhul on tavaks teha ülevaade möö-dunud aastatest ja vaadata ettepoole, mis tulemas. Mitte kunagi pole Tsoorus olnud nii ilusat ja korras rahvamaja kui praegu. Tänu Antsla vallavalitsuse hoolele on majas sees keskküte, sanitaarsõlmed on

tänapäevased, uued aknad on silmale ilusad vaadata ja tuulekindlad. Justnagu suurt juubelit ette teades sai ko-gu maja läinud aastal korraliku katuse ja erksavärvilise kuue. Kindel on, et lähiajal läheb lahti rõdusaali ja en-dise raamatukoguruumi baasil noortekeskuse ehitami-ne.

Samas tuleb kahetsusega öelda, et mitte kunagi va-rem pole rahvamaja tegevus olnud nii varjusurmas kui praegu. Muidugi on aeg edasi läinud, televiisor, muu-sikamasinad ja lahedad liikumisvõimalused pakuvad rohkesti võimalusi kodus ja kaugemal kultuurist osa saada. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et Tsoorust välja minnes on kõik teed hea asfaltkatte all, mis teeb autoga sõitmise eriti meeldivaks ja mugavaks. Kuid ikkagi oleks hea, kui taas leitaks tee ka oma küla kul-tuurikolde juurde.

Paar aastat tagasi lõi grupp aktiivsemaid tsoorulasi Mittetulundusühingu Tsooru Koidukiired, et elu sisse puhuda ringide tegevusele ja kaasata rahvamaja üritus-tele noori tegijaid. Ka Külalehe erinumbri, mis on pü-hendatud Tsooru kultuurielu kahele suurele juubelile, on Koidukiirte liikmed välja andnud. Järgnevas paku-me lugejate mälu värskendamiseks mõned meeldejää-nud sündmused Tsooru seltsi- ja kultuurielust lootuses, et see ärgitab inimesi rahvamaja üritustel osalema ja ka ise kaasa lööma.

MTÜ Tsooru Koidukiired juhatuse nimel Kalle Nurk

Ükskõik mis kandi pealt Tsooru kultuurielust ka rää-kida, ikka meenub Koidula Kuus, kes oma elust ligi 50 aastat pühendas Tsooru kandi rahva teenimisele. Just sellise sõbraliku ja alati naeratava olemisega on ta jäänud paljude tsoorulaste meelde ja südamesse. Ja seoses Koidulaga on täna tuntav ka see suur tagasilöök Tsooru kultuurielus, mida tekitas Lepistu kooli sulge-mine. Ilma Koidulata ja koolita oleme kui vaeslapsed.

FOTOMEENUTUSI TSOORU RAHVAMAJA POOLSAJANDIST

Tsooru rahvamaja hiilgeajad olid 30-40 aastat tagasi. Sellel 1971. aastal tehtud pildil on rahvamaja isetegevuslased oma täies ilus ja võimsuses. Esireas (vasakult) Helbe Jõevere, Helju Koemets, Esta Jakobson, Koidula Kuus, Karl Sibul, Ene Puksa, Tiiu Bergmann ja Tiia Kala. Teises reas Avo Thealane, Kalju Tigane, Toivo Võro, Jaan, Veide, Enn Kalm, Toivo Saaremägi, Ants Kroonmäe ja Arnold Püvi. Tagareas Arnold Veide, Otu Reinhold, Irene Mehine, Toivo Talja, Eduard Roos, Ervin Kuus, Asta Kalanüp, August Perli, Helgi Jõgeva, Nikolai Liider ja Jaan Anderson.

Viimati elavnes rahva-maja tegevus 2004. aas-tal, kui Tsoorut läbis la-ulupeotuli. Noored ja vanad panid rahvariided selga, tule vastuvõtt ja edasisaatmine oli liigutav elamus. Kaks aastat hil-jem läbisid meie noored rahvatantsijad Kalle Nur-ga juhendamisel tiheda konkursisõela ja kutsuti osalema Koolinoorte X Laulu- ja Tantsupeole.

Pildil on laulupeotulega noorte- ja naisrahvatantsijad.

Hulk aastaid oli rahvamajas igal kevadel laste nimepäevapidu. Tookordne Lepistu kooli direktor Aksel Koppel ja rahvamaja juhataja Koidula Kuus oskasid selle väga meeldejäävaks ja pidulikuks teha. Praegu, kus Lepistu kool on kinni, saab taaskord selgeks, kui suur oli kooli osa siinses kultuurielus.

Pildil on 1970. aaastal piduliste rongkäik teel Juudi-pargist rahvamajja, kõige ees Aksel Koppel.

Ei mäletagi, millal oleks rahvamajas käinud kutse-line teater. Aastakümneid tagasi, kui käidigi, siis tava-liselt pakuti odavaid naljatükke. Tsoorus on pikk koha-lik näitemängude lavastamise traditsioon, see ulatub esimese Eesti Vabariigi aega. Siinsed inimesed on alati rohkem lugu pidanud oma inimeste esinemistest kui väljast tulnud profesionaalide pakutust. Viimase kinni-tuseks olgu tõsiasi, et oma lavastustel on alati saal täis ja tuleb anda kordusetendusi.

Pildil on Tsooru- Luhametsa näitetrupp möödunud sa-jandi 30.- 40. aastatel Lepistu koolimajas enne eten-duse algust. Keskel koolipingis istub Juhan Jaik.

Pildil esineb Tsooru näitering 1987. aasta Tsooru kü-lapäeval. Mängiti „Sulane Poolast“ näidendit. Pildil on (vasakult) Tõnis Käärmann, Kalle Nurk, Leo Palm, Kaire Jõela, Marika Ermel ja Kaire Niilus.

Sellel 2006. aastal tehtud pildil on laval (vasakult) Ale Annus, Liidia Saaremägi, Laine Keerov ja Marge An-nus.

Tekst: Kalle NurkFotod: Arhiivifotod

Kuidas rahvamaja ehitati

Meenutab pensionär Peeter Lasting: Endisel mõisa sõiduhobuste tallil olid kõrged paksud kiviseinad, mõlemas otsas ka teine korrus. Otstes oli kõrge viil-katus. Kahe otsa vahel oli lai lahtine katusealune, mille ees puust sambad. Lahtine katusealune ehitati eest kinni, sellest sai rahvamaja eesruum, kuhu saalist sai vaheajal jalutama tulla. Praegu on selles raamatu-kogu ruum. Rahvamaja ehitusel olid ametis kohali-kud mehed, sest ametlikult ehitas rahvamaja J.M. Sverdlovi nimeline kolhoos. Viimane asjaolu tekitas palju furoori, sest pealinna lehed kirjutasid, et kol-hoosi kord on Võrumaal nii õitsval järjel, et oma jõu-dudega ehitatakse täiesti uut ja uhket kultuurimaja. Hoone valmimise aeg venis aastaid. Asi oli selles, et ehitus oli väga suur, palju kulus saematerjali. Lits-metsa saeveski ei jõudnud nii palju anda, kui vaja läks. Sageli läksid käiku ka toored lauad, mistõttu töö kvaliteet ja detailide hea väljanägemine jättis soovi-da. Kuna hoones oli enne olnud sealaut, siis tuli praeguse saali kohalt kogu pinnas välja võtta kuni vundamendi alguseni, ei saanud ju põrandat panna haisva läga kohale.

Meenutab pensionär Koidula Mõttus: Rahvamaja ehitamisest võtsid osa pea kõik kolhoosi noored ja vanad. Ka Roosiku küla noored osalesid ehitustöödel. Meie ülesandeks oli hoonest regedega maakivide ja telliste väljavedamine, sest paljud vaheseinad olid

maha lõhutud. Pühapäevadel kogunesime Päka talli juurde, kust suundusime hobustega edasi Tsooru. Külas oli tol korral palju noori- Avo ja Heli Thealane, Anu Raidma, Leonhard Puksa, Pärnat Vahtra. Esimeseks rahvamaja juhatajaks oli Maimu Kena.

Meenutab pensionär Maidu Meltsar: Sealaudast rah-vamaja tegemine oli päris keeruline ettevõtmine. Kõi-gepealt tuli kogu maja puhtaks rookida, praktiliselt jäid püsti vaid seinad, otste mansardkorrused ehitati täis-seinteks. Kuna minu ema töötas selles laudas talitajana, siis käisin tal vahel abiks ja mäletan seetõttu maja häs-ti. Kogu maja sisemus tuli puidust üles ehitada. Selleks kulus väga palju saematerjali. Mina olin tollal 16- aas-tane poiss ja vedasime kahe hobusega koos Peeter Ui-boga Litsmetsast saali põranda talasid. Ma sobisin va-nema mehega hästi paari, sest tema oskas tööd, minul oli jällegi jõudu rohkem, sest kõik tuli käsitsi laadida. Töödejuhataja oli Sangaste kandist Kassilaanest pärit Julius Rästas, pidin teda vahel ka hobusega sõidutama, olles kutsari ametis.

Rahvamaja avati suure laudadega peoga, see oli ühtlasi ka kolhoosi sügispidu.

Meenutusi pani kirja Kalle Nurk

Tsooru rahvamaja ligikaudu 40 aastat tagasi ja 2008.aasta novembris.

Tsooru kandi rahva teabeleht

Väljaandja MTÜ Tsooru Koidukiired

Toimetaja Kalle Nurk tel: 5193 0084

Kuulutused ja kaastööd : kalle@antsla.ee

Trükiarv : 100

Külaleht Internetis:www.antsla.ee/tsoorukant/