Kõrghariduspoliitika ja tööturg

Heli Aru

Ettekande struktuur

• Statistika• Meetmed– Kõrghariduse kvaliteedi kindlustamisel– Kõrghariduse rahvusvahelistumisel– Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamisel

Lõpetanud üliõpilaste arv ja osakaal õppevaldkondade lõikes

1999/00-01/02õa erinevates õppevaldkondades kõrghariduse lõpetanud töötajate osakaal põhitööandja tegevusaladel

2005. aastal.

Tööandja põhitegevusala 2005. a HarHumK

u Loo Täp

Põl Sot Äri

ÕigTee

Teh Too Eh

Ter Hea

Kokku arv

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 4% 4% 5% 32% 33% 9% 13% * 100% 266Toiduainete, jookide ja tubaka tootmine 3% * 4% * 57% 4% 26% * 100% 390Tekstiili ja tekstiiltoodete tootmine 3% 8% * * 47% 3% 36% * 100% 371Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine * 5% * 13% 55% * 17% * 100% 229Paberi ja pabertoodete tootmine; kirjastamine ja trükkimine 8% 33% 3% * 47% * 5% 3% 100% 615Kemikaalide, keemiatoodete ja keemiliste kiudude tootmine * * 10% 44% 9% 21% 12% 100% 126Kummi- ja plasttoodete tootmine * * * * 59% * 20% * 100% 137Metalli ja metalltoodete tootmine 3% * * * 42% 7% 42% * 100% 316Elektri- ja optikaseadmete tootmine 2% 4% 12% * 43% 4% 29% 5% 100% 509Mujal liigitamata tootmine 3% 11% 3% 2% 43% 5% 32% * 100% 517Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus * * 6% * 45% 3% 40% * 100% 327Ehitus 2% 3% 4% * 36% 3% 50% * 100% 928Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, ... remont 4% 7% 7% 2% 54% 4% 12% 9% 100% 4 568Hotellid ja restoranid 5% 8% 4% * 52% 19% 4% 7% 100% 431Veondus, laondus ja side 5% 7% 6% 1% 54% 17% 10% 2% 100% 1 873Finantsvahendus 3% 3% 7% * 79% 2% 2% 3% 100% 1 872Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 4% 10% 6% 1% 53% 4% 18% 5% 100% 3 646Teadus- ja arendustegevus 4% 15% 47% 3% 14% 3% 8% 6% 100% 346Arvutid ja nendega seotud tegevus 3% 4% 55% * 31% 2% 4% * 100% 638Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 17% 7% 5% 2% 42% 13% 4% 10% 100% 7 004Haridus 59% 15% 4% 1% 12% 4% 1% 5% 100% 3 476Kõrgharidus 10% 18% 26% 4% 21% 5% 9% 6% 100% 2 479Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2% 1% 1% 1% 8% 1% 1% 85% 100% 2 777Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 9% 33% 5% 1% 36% 6% 3% 8% 100% 2 189Kokku 12% 10% 8% 2% 40% 6% 10% 12% 100% 36 102

LÕPETATUD ÕPPEVALDKOND

Lõpetamismäär kõrghariduse tasemel (OECD, 2005)

Completion rates Leaving without tertiary qualification

OECD keskmine 69% 31%

Eesti 63% 37%

Soome 72% 28%

Saksamaa 77% 23%

Ungari 55% 45%

Holland 71% 29%

Rootsi 69% 31%

Ameerika Ühendriigid 47% 53%

Vene Föderatsioon 77% 23%

Sloveenia 65% 35%

Portugal 69% 31%

Chart B3.2. Distribution of public and private expenditure on educational institutions (2005)

MEETMED

Ülikooliseaduse muudatused 2008: Kvaliteet ja koolitusload

• Kõikidele kõrgkoolidele samadel alustel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse taotlemine riigilt ning otsuse kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrusega kõrgharidusstandard lisas:– tähtajatult või– tähtajaliselt kuni 3 aastaks õppekavagrupis õigus õpet läbi viia

ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid (õppekava ei reguleerita!)

• Üleminekuperiood: õppeasutuste hindamine 2009-2011 ning õppe läbiviimise õiguse andmine. Alates 2012.a 1. jaanuarist õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud diplomeid.

Ülikooliseaduse muudatused 2008: Kvaliteet ja koolitusload

Sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuuri (sh võimalus kasutada rahvusvahelisi tunnustatud agentuure) läbiviidav kohustuslik 7-aastase perioodiga (puuduste ilmnemisel 3 a.) toimuv välishindamine:

a) institutsionaalne akrediteerimine (alates 2010)Hinnatakse kõrgkooli sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas ülikoolile antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.

b) õppekavagruppide kvaliteedi hindamine (alates 2010)Õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavuse hindamine õigusaktidele ja siseriiklikele ning rahvusvahelistele standarditele. On suunatud eelkõige enesearendamisele.

Välishindamise tulemus ei oma viivitamatut tagajärge kõrgkoolile ehk puuduste ilmnemisel järgneb järelevalve vm ministri algatatud täiendav hindamine .

Ülikooliseaduse muudatused 2008: ühisõppekavad (1)

• Siseriiklike ja piiriüleste ühisõppekavade (ÜÕK) rakendamise võimalus.

• Siseriikliku ÜÕK avamiseks peavad olema täidetud kvaliteedinõuded (vähemalt üks seitsmeks aastaks täielikult akrediteeritud õppekava ÜÕK alusena).

• Siseriikliku ühisõppekava lõpetamise kohta antakse ühisdiplom. Piiriülese ühisõppekava lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav diplom, kuid lõpetajale võib anda ka ühisdiplomi, mille vormi lepivad kokku ühisõppekava koostöölepingu partnerid.

Ülikooliseaduse muudatused 2008: Ühisõppekavad (2)

• Ühisõppekava avamise ja registreerimise õigus on lisaks sama tüüpi õppasutuste vahel ka eri tüüpi õppeasutuste vahel ning bakalaureuseõppe õppekava ja rakenduskõrghariduse õppekava baasil.

• Loodav õppekava peab sel juhul vastama tervikuna kas bakalaureuseõppe õppekavale või rakenduskõrghariduse õppekavale esitatavatele üldnõuetele. Bakalaureuseõppe ÜÕK läbiviimiseks rakendatakse rakenduskõrgkoolidele õigust viia läbi bakalaureuseõpet ning anda välja bakalaureusekraadi (ainult ÜÕK lõpetajale).

Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2013 (1)• Rahvusvahelistumise heade tavade lepe, 2007;• “Ägedate magistriõppekavade” konkurss, 31.1 milj

krooni 2008-2010.– Animatsioon, EKA;– Filmikunst, TLÜ;– Funktsionaalsed materjalid jätkusuutliku energeetika tarbeks, TTÜ;– Küberkaitse, TTÜ ja TÜ ühisõppekava;– Rakenduslik mõõteteadus, TÜ;– Semiootika, TÜ;– Tarkvaratehnika, TÜ ja TTÜ ühisõppekava

• Haridus- ja teadusministri määrus 2008, "Välismaalase õppekeele piisava oskuse tõendamise tingimused ja kord tähtajalise elamisloa taotlemisel kõrgharidustaseme õppekava alusel õppimiseks“.

Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2013 (2)• DORA programm, maht 504.8 milj krooni– 30 välisõppejõudu (3-5 aastaks);– 35 doktorandi osas, mis asuvad uurima ettevõtete

poolt "tellitud teemale“;– 100 välisdoktorandi osas (täisajaga), valdkonnad

piiratud TjaAjaI strateegia valdkondadega, tingimus akrediteeritud õppekavad;

– 400 väliskülalisdoktorandiga, 1-10 kuud, valdkonnad piiratud pole.

Ettevõtlussektori huvide arvestamine kõrgkoolides• Esindajate kaasatus õppekava nõukogudes;

– Õppekava nõukogu analüüsib süstemaatiliselt õppekava sisu asjakohasust ning õppekava muudetakse või täiendatakse vastavalt vajadustele.

• Esindaja kõrghariduse hindamise nõukogus;• KUID ühiskonna esindajatel väike roll strateegilist

laadi otsuste tegemisel– Kõrgkooli missiooni ning arengu- ja tegevuseesmärkide osas;– Rektori nimetamine, tema tegevuse hindamine ja toetamine;– Eelarve kinnitamine ja kontroll.

• VÕTA rakendamise võimalused tasemeõppes.

Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö toetusmeede, maht ca 100 milj.Eesmärk - kõrgkoolide suutlikkuse tugevdamine tööturuarengutega

arvestamisel õppe-, uurimis- ja arendustegevuse seostamise, ressursi koondamise ning koostöö arendamise kaudu. Meede on suunatud kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisele, kelle kaasaegsed ja kvaliteetsed teadmised ning oskused võimaldavad ettevõtetel orienteeruda kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisele. – magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavade, s.h ühisõppekavade või –

moodulite, sisu ja õpiväljundite kaasajastamine või uute õppekavade loomine;

– koostöösidemete arendamine ettevõtluse esindajatega, sealhulgas ettevõtluskogemusega inimeste (praktikute) kaasamine õppetöösse;

– välisõppejõudude kaasamine (koormus min 1 AP);– täiendusõppe pakkumine kõrgharidusega või kolmandal tasemel õpingud

katkestanud inimestele, kelle kvalifikatsioon ei vasta tööandja ootustele;– ülikooliseaduses või rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud tingimustele

vastava ühisõppekava koostöölepingu ettevalmistamine.

AITÄH!

• Meetmed kõrghariduse tasandil– Õpingute aja lühendamine– Lõpetamisaegse vanuse allatoomine– Erasektori rahastamisosakaalu suurendamine

• Tööjõu nõudluse ja pakkumise seire– Tööjõuvajaduse prognoosid, nende tulemuste lai teadvustamine ühiskonnas– Era- ja avaliku sektori tegevuste koordineerimine, et vältida oskuste lõhet

• Meetmed, mis soodustavad individuaalset ning ettevõttes toimuvat koolitust– Kompetentsipõhised eksamid, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) rakendused– Toetused ettevõtetele ka koolitajatele koolituskulude katmiseks– Kompenseeritud õppepuhkus

• Meetmed siseriikliku töötajate mobiilsuse tõstmiseks– Avaliku ja erasektori vaheline mobiilsus– Meetmed mobiilsuse paindlikumaks tegemiseks

• Meetmed töötajate rahvusvahelise mobiilsuse tõstmiseks– Lihtsustatud immigratsiooniprotseduurid või maksuvabastused teadmustöötajatele– Programmid välisüliõpilaste värbamiseks– Välisriikides omandatud diplomite või ainepunktide tunnustamine

• Meetmed kõrgema kvalifikatsiooniga naiste osakaalu tõstmiseks tööjõus– Lastehoiuvõimaluste parandamine– Naiste osakaalu tõstmine TjaA töötajate hulgas, sh karjääri kõrgematel astmetel– Maksuvabastused töötavatele vanematele

• Meetmed loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna töötajate arendamiseks– Avaliku ja erasektori koostööprojektid– LTT töötajate arvu suurendamine (vastavate programmide atraktiivsemaks tegemine, teadlaskarjääri

populariseerimine)

Meetmed kõrgekvalifikatsiooniga töötajate osakaalu suurendamiseks tööjõus

812800

629529

362332

258123

1168178

6252

31272523

0 100 200 300 400 500 600 700 800 900

Russia

Finland

UK

Sweden

Denmark

Norway

Netherlands

Canada

Belgium

4340 students of the Estonian origin in foreign countries 2006, (OECD 2008)

Including, 124 students in various OECD countries