Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Muutuva tööturg ja kutseharidus
Tööandjate rahulolu kutseharidusega
Mihkel Nestor Poliitikauuringute Keskus Praxis analüütik
uuringu taust
• Majanduskeskkond ja olemasoleva tööjõu haridustase annab alust uskuda kutsehariduse kasvavat tähtsust tööturul
• Kutsehariduses toimunud mitmed sisulised muutused ja oluliselt suurenenud investeeringud õppekeskkonda
• Avalikkuses on samas paljud tööandjad avaldanud rahulolematust kutsehariduse taseme üle
• Välisriikides leiavad kutseõppeasutuste lõpetajad töökoha hõlpsamalt kui üldkeskharidusega noored, ka on nende töösuhted püsivamad ja teenitav palk kõrgem, Eestis olukord vastupidine
uuringu eesmärk
Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad kaasaegse kutseharidusliku ettevalmistuse saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavaga ning millised on nende ootused Eesti kutseharidussüsteemile
kuidas uuring tehti?
• Ülevaade Eesti varasematest sektoruuringutest
• Ülevaade Hollandi, Soome ja Taani kogemusest kutsehariduse ja tööturu vajaduste paremal ühitamisel
• Fookusrühmaintervjuud 6 sektori ettevõtetega
• Intervjuud koolide esindajatega
• Küsitlus rohkem kui 400 ettevõtte seas
Eesti tööjõud haridustaseme alusel 2012. aastal
2% 12%
7%
11%
9%
59%
kutseõpe põhihariduse baasil
kutsekeskharidus põhiharidusebaasil
kutseõpe keskhariduse baasil
keskeriharidus põhiharidusebaasil
keskeriharidus keskharidusebaasil
muu haridus
tööandjate hinnang viimase 5 aasta jooksul kutsehariduse omandanud töötajatele
3,0
3,2
3,3
3,4
3,5
3,7
3,8
3,8
0 1 2 3 4 5
Võõrkeelte oskus
Otsustusvõime ja iseseisvus
Erialased tööoskused
Kohusetunne ja töömotivatsioon
Teadmised erialast ja töövaldkonnast
Suhtlemisoskus
Õpivalmidus ja soov areneda
Eesti keele oskus
tööandjate mõtteid fookusrühmadest
• Konkreetsete kutseoskuste puudumine ei ole suur probleem
• Loomulikult soovib iga tööandja, et koolist tulnud noor oleks veelgi vilunum
• Peamine mure on seotud noorte sotsiaalsete oskustega
• Eriti vähempopulaarsetel erialadel ei ole noored tööturu jaoks valmis
tööandjate mõtteid fookusrühmadest
• Ettevõtjad on valmis lihvima lõpetajate erialaseid oskuseid, kuid enda kanda ei soovita võtta sotsiaalsete hoiakute kujundamist
• Paljud kutseõppesse sattunud noored ei ole ettevõtjate hinnangul teinud teadlikku valikut ja motivatsioon õpitaval erialal tööle asuda on madal
• Juba enne kutseõppesse sattumist omandamata jäänud baasteadmised ja antisotsiaalsed hoiakud kahandavad tööandjate silmis kutsehariduse mainet
• Õpilaste seas populaarsematel aladel on ettevõtjate kogemused noortega positiivsemad
kas tööandja leiab lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid?
42%
42%
36%
34%
31%
25%
7%
58%
58%
64%
66%
69%
75%
93%
0% 25% 50% 75% 100%
metalli- ja masinatööstus (n=26) *
hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukiteja mootorrataste remont (n=55)
ehitus (n=44)
teised tegevusalad (n=134)
majutus ja toitlustus (n=32) *
puidu- ja mööblitööstus (n=28) *
tekstiili- , rõiva- ja nahktoodete tootmine(n=28) *
jah
ei
miks ettevõte ei leia lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid?
5%
6%
13%
22%
27%
27%
32%
33%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
Ei oska öelda
Muu
Ettevõtte asukoht ei ole kutsekoolisttöötajate leidmiseks soodne
Kutsekoolis ei õpetata vajalikku eriala
Kutsekoolis ei lõpeta vajalikul erialalpiisavalt õpilasi
Pakutav palgatase ei ole kutsekoolilõpetajate jaoks atraktiivne
Pakutavate ametikohtade maine onnoorte seas madal
Kutsekooli lõpetajate tase ei vastaettevõtte nõudmistele
tööandjate hinnang erinevatele praktikat puudutavatele väidetele
8%
7%
8%
11%
17%
31%
29%
28%
43%
51%
47%
61%
58%
60%
34%
38%
30%
34%
18%
9%
8%
25%
11%
8%
7%
0% 25% 50% 75% 100%
Kooli poolne juhendaja tunneb huvi praktikandikäekäigu üle praktikakohas
Praktikantide oskused võimaldavad neile andaiseseisvaid tööülesandeid
Praktikandid on töötamiseks hästi motiveeritud
Praktikantide juhendamiseks on piisavalt aega
Praktikale seatud eesmärgid on selged jaarusaadavad
Praktikantidele leidub ettevõttes sobivaidjuhendajaid
Ettevõttes on enamasti võimalik pakkudapraktikandile sobivaid tööülesandeid
Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus Ei oska öelda
mida saaks teha praktikakorralduse parendamiseks?
14%
16%
26%
34%
35%
39%
48%
54%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Ettevõtted peaksid rohkem praktikakohtasidpakkuma
Ettevõtted peaksid praktikantidele andmasisulisemaid tööülesandeid
Ettevõtete praktikajuhendajad tuleks koolitada
Teistest piirkondadest pärit praktikantidele tulekshüvitada sõidu- ja elamiskulud
Praktika ajaline korraldus peaks paremini ühtimaettevõtete töökorraldusega
Praktikale seatud eesmärgid peaksid olemaselgemad ja arusaadavamad
Ettevõtted peaksid saama praktika pakkumise eestrahalist toetust
Kutsekoolid peaksid praktikandi võtmise võimalusiettevõtetele rohkem tutvustama
millist koostööd on ettevõtted kutsekoolidega veel teinud?
5%
3%
4%
8%
14%
16%
23%
25%
0% 10% 20% 30%
Ei oska öelda
Muu
Teinud kutsekoolidega tootearenduse alast koostööd
Kutsekoolide õpetajad on ettevõttes stažeerinud
Ettevõtte esindaja on olnud seotud kutseeksamitega
Käinud end kutsekoolides tutvustamas
Saatnud töötajaid kutsekoolidesse täiendkoolitusele
Vastu võtnud kutsekoolide ekskursioone ettevõttesse
tööandjate hinnang erinevatele kutseharidust puudutavatele väidetele
3%
3%
3%
5%
14%
12%
34%
23%
23%
29%
47%
45%
53%
52%
28%
42%
44%
16%
14%
12%
4%
9%
7%
10%
37%
24%
14%
30%
25%
22%
8%
0% 25% 50% 75% 100%
Kutseõppe valdkond on adekvaatselt rahastatud
Kutsekoolid ja ettevõtted teevad head koostööd
Kutseõppe koolitustellimus vastab ühiskonna jamajanduse vajadustele
Kutsekoolides töötavad õpetajad on oma erialahead spetsialistid
Kutseõppe kvaliteet on oluliselt paranenud
Kutsekoolide hooned ja õppevahendid onkaasaegsed
Kutseharidus on noore jaoks mõistlik haridusvalik
kindlasti pigem jah
pigem ei kindlasti mitte
ei oska öelda
ootused riigile ja koolidele
• Ootus tihedamaks koostööks
• Koostööd sooviti teha ennekõike koolidega, kuid ka ministeeriumiga
• Tugevama koostöö abil loodavad tööandjad arendada kutseõppe sisulist kvaliteeti, muuta kutseõpe vastavamaks kohalikele vajadustele ja parandada praktikakorraldust
ootused riigile ja koolidele
• Vajadus tõsta kutsehariduse õpilaste motivatsiooni ja arendada üldoskuseid
• Märksõnad, mida paljud tööandjad rõhutavad, on kohusetunne, distsipliin, motiveeritus
• Paljude tööandjate jaoks on probleemiks noorte teadmatus sellest, kuidas tekib raha, millest neile palka makstakse
• Kõige suurem on probleem aladel, kus töökohused eeldavad häid sotsiaalseid oskuseid
ootused riigile ja koolidele
• Karjäärinõustamise parandamine
• Ettevõtjate peamised negatiivsed kogemused kutseharidusega seoses on tingitud sellest, et sinna satuvad õppima vähemotiveeritud noored, kes ei ole eriala valinud teadlikult või kelle jaoks ei ole see nende esimene eelistus
• Karjäärinõustamise poolel sooviti, et riik osundaks noortele paremini, millised on nende väljavaated eriala lõpetamisel, et noored saaksid langetada informeeritud valiku
ootused riigile ja koolidele
• Töömaailma vajadustest aina kaugenev koolitustellimus
• Koolide rahastamismudel soosib tööandjate hinnangul loomingulist lähenemist atraktiivsete erialanimetuste välja mõtlemisel
• Ainult erialade populaarsusest lähtumine on vale, sest vajadus sellise haridusega inimeste järele puudub
• Pearahast sõltumise tõttu pidasid ettevõtjad vajalikuks üle vaadata kutsehariduse rahastamise mudel
• Riigi ja koolide eesmärk peaks olema teatud taseme ja kutsetunnistusega spetsialistide olemasolu tagamine
peamised probleemid
• Halb infovahetus
• Koolidel on väljakujunenud koostööpartnerid, kes leiavad ettevõttesse praktikante ja töötajaid ning suudavad mõjutada õppeprotsesse
• Kuidas viia info nende ettevõteteni, kes seni koostööd pole teinud?
peamised probleemid
• Pikaajaline riiklik koolitustellimus vs lühiajaline tööjõunõudlus
• Enamus ettevõtetest on väikesed ja tegutsevad väga muutlikus keskkonnas, mis takistab pikaajalise tööjõuvajaduse planeerimist
• Tööandjate ootus on nõudluse suurenedes kiirelt vajalikke töötajaid leida
• Koolidel kulub vajalikul erialal lõpetajate „tootmiseks“ aga aastaid
peamised probleemid
• Kutsehariduse üks peamine probleem tundub olevat maine – võimekad noored ei vali erialade kasuks, mille lõpetajaid tööandjad ootavad
• Seetõttu paljudele erialadele „satutakse“, mis tähendab vähemotiveeritud õpilast
• Mida koolid ja ettevõtted saaksid koos vajalike ametite populaarsemaks muutmiseks teha?
Aitäh kuulamast!