Sisukord

INFOLEHT 2013

Elukeskkonna kvaliteet on meile tähtis.Jäätmed on muutunud toorme allikaks

Maaomanikuna looduskaitsealal

Poolooduslike koosluste edulugu.Mida tähele panna metsapuude istutamisel

Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi

Matsalu kultuuripärandi aastal.Uus püsinäitus Karula rahvus- pargis tutvustab pärandkul-tuuri.Noore looduskaitsja laagrid aitavad kasvatada järelkasvu

Soomaa rahvuspark esindab märgalasid

Kuidas hoida Lahemaa kultuuripärandit?

Ohustatud liikide kaitseks koostatakse tegevuskavad

Veekogude paisutamisel tuleb tagada kalale vaba liikumine.Räpinas avati jäätmeklass

Heitvee kontroll tagab veekogude tervise

Kaitsekorralduskavad – kellele ja milleks?

Keskkonnatasud – kes ja miks seda maksab?

Radioaktiivsus Läänemere vetes väheneb

Hindame kaitsekorralduse tõhustust

Ühe pere elu ja toimetused rahvuspargis

12LK

13LK

14LK

15LK

16LK

11LK

2LK

3LK

4LK

5LK

7LK

6LK

8LK

9LK

10LK

Lapsevanema soov on, et laps oleks terve ja saaks hästi hakkama. Et soovimisest jääb üksi väheks, siis seatakse võsukesele piire, õpetatak-se ja toetatakse. Pakasega kästakse sall kaela panna, sunnitakse peale

„kooliorjus“, heale lapsele antakse taskura-ha... Paralleele võib siin tõmmata ühiskonna toimimisega laiemalt.

Kuidas? Makstakse toetusi, korraldatakse koolitusi ja kehtestatakse regulatsioone sel-leks, et normaalne elukorraldus jätkuks ja mõni asi ka paraneks. Kahjuks kiputakse tihti seaduste rolli üle tähtsustama, mõistmata, et ülereguleerimine on väga kulukas ja võib arengut takistada. Seda just olukordades, kui mingi jama juba juhtunud ja valjuhäälsete nõudmiste ajendil asutakse „uut ja karmimat“ seadust vormima.

Nagu lapsevanem ei kasvata last ainult käs-kudega, on ühiskonna tööriistakastiski muid häid vahendeid. Parim ilmselt, kärsitutele vast liialt aeganõudev, on hariduse andmine. Seda ka keskkonnapoliitikas. Mis teemadega õpeta-tava tähelepanu võita? Tavaliselt on selleks elurikkus. Mõnikord tasub aga sellele lähene-da tervise ja majanduse vaatenurgast.

TERVIS SÕLTUB ELUKESKKONNASTEurooplased elavad aasta-aastalt aina kauem. Ka tervena elatud aeg on pikenenud. Samas on paljude enneaegset surma põhjustavate haiguste „juured“ peidus lisaks meie eluviisile keskkonnas. Ainuüksi õhusaaste vähendab eluiga keskmiselt 8,5 kuud ja on surma põhju-seks ligi 400 000 inimesele. Negatiivne mõju on müral, uutel nanomaterjalidel, kemikaali-del ja ebakvaliteetsel joogiveel. Paljud seosed

on veel ebaselged. Kuna elanikkond vananeb ja vananedes ilmnevad tervisehäired inten-siivsemalt, siis tähendab see kasvavat koor-must tervishoiu ja -sotsiaaleelarvele. Arvesta-des, et Eestis väheneb lähema 12 aasta jooksul potentsiaalsete töötajate arv ligi 80 000 võrra, on õigustatud küsimus, kes selle kinni maksab? On selge, et investeeringud elukeskkonda ja tervisennetusse on efektiiv-sem tee. Siit ka esimene sõnum – keskkonna kaitsmine on eelkõige meie tervise kaitsmine.

INNOVATSIOON, ENERGIA- JA MATERJALITÕHUSUSSee, kes loodab, et Eesti saab hakkama ainult teenindussektoriga, ilmselt eksib. Tugev ma-jandus on see, kus midagi ka toodetakse. Eu-roopas on tööstuse osakaal SKP-s pidevalt lan-genud, moodustades praegu umbes 16%. Väljakutse on see trend vastupidiseks muuta.

Teisalt on Euroopa enne majanduskriisi leppi-nud kokku keskkonnapoliitika 20:20:20 ehk eesmärgi vähendada aastaks 2020 kasvuhoo-negaaside emissiooni 20%, tõsta taastuvener-gia kasutust 20% ja suurendada energiatõhu-sust 20%. Panus on pandud rohemajandusele, kus Eestigi võiks metsasektoriga palju saavu-tada. Saksamaa, Euroopa tugevaim majandus, mis annab praegu veerandi Euroopa ekspor-dist, on selle endale prioriteediks seadnud. Tegu on Eesti jaoks väga olulise turuga. Teine sõnum – Eesti majandusarengu eelduseks on rohemajanduse osakaalu kasv ja parimat keskkonnatehnoloogiat kasutav tugev töös-tussektor.

Mis on eelneval pistmist keskkonnaametiga? Keskkonnaameti roll on neid arenguid toetada. Üheks vahendiks on keskkonnaamet just ise-enda paremaks saamiseks juurutanud EMASi keskkonnajuhtimissüsteemi. Teiseks oluliseks võtmeks on keskkonnaharidus. Tavapärase looduse tutvustamise kõrval on suur roll sääst-liku keskkonnakasutuse ja uute tehnoloogiate teadvustamises ning noorte kaasamises. Kui-das säästa energiat? Milline ressurss on tegeli-kult jäätmed? Kuidas plaanida linnaruumi nii, et paraneks inimeste tervis? Kuidas toota pui-dust biodiislit? Kuidas puhastada vett? Möödu-nud aastal korraldasime õppeprogramme üle 20 000 õpilasele. Õpikeskkonna kaasajastami-seks on Euroopa struktuurifondide toel uuen-datud ekspositsioone, rajatud Iisakusse uus keskkonnamaja ja hangitud keskkonnabuss. Kõige olulisem – sel aastal käivitub mahukas koolitusprogramm üle poole tuhandele õpeta-jale keskkonnateemade põimiseks muude õp-peainetega. See viib säästva arengu õpetamise uuele tasemele.

Olen veendunud, et mistahes poliitika pika-ajalise edu ei määra niivõrd kehtestatavad pii-rangud, kuivõrd ühiskonna teadlikkus, väär-tushinnangud ja juhtide eeskuju. Olgu viimaseks kasvõi valmisolek õppida ja soov paremaks saada.

võimalusTERVE JA ARUKANA ON MEIL

Keskkonna kaitsmine on eelkõige meie tervise kaitsmine.

ERIK KOSENKRANIUS keskkonnaameti

peadirektori asetäitja tugiteenuste alal

2 juhtkiri l jäätmemajandus

Keskkonnaameti enam kui nelisada töötajat seisavad hea selle eest, et meil keskkonna-ga kõik hästi oleks. Mõnes valdkonnas on selle töö tulemus silmaga näha, teisal mitte. Inimesed harjuvad ümbritsev keskkonnaga. Probleemi märgatakse alles siis, kui midagi oluliselt muutub või meile mõju avaldub.

Esimese poole näiteks võib tuua metsan-duse. Eesti on väga metsarikas, metsade ter-vislik seisund on hea, metsa raiutakse vä-hem kui seda juurde kasvab ja elurikkuse säilitamiseks on nii riik kui ka metsaomani-kud palju ette võtnud. Korrastatud on õigus-ruumi, väikemetsaomanikele makstakse toe-tusi ja väärtuslikke metsi kaitstakse. Tõsi, mõni hooletu ja kasuahne metsaomanik ki-pub seda pilti rikkuma, aga suures plaanis on asjad korras. Seda kinnitab ka seirest saadav objektiivne ülevaade metsade olukorrast. Keskkonnaameti metsaspetsialistid jälgivad hoolsalt, et kõik kavandatavad tegevused oleks seadusega kooskõlas ja metsa uuenda-mine tagatud. Ja inimesed abistavad igati, sest tegevuse tulemused on silmaga nähta-vad ja metsas toimuv läheb neile korda.

Teise poole näiteks võib tuua veega seon-duva. Eestis ei ole suurt muret joogiveega. Enamasti vett jätkub ja selle kvaliteet on hea. Siiski on ka meil piirkondasid, kus vee-ga on probleeme. Palju on investeeritud asu-late reoveepuhastitesse ja kanalisatsioo-nitrassidesse. Eesti jõgede vee kvaliteet on paranenud. Siiski on jõgedes lämmastikusi-saldus kasvanud. Ka nitraaditundliku ala põhjavesi näitab nitraatide sisalduse kasvu. Tundub, et siin on seos ka intensiivsema põllumajandustootmisega. Keskkonnaamet jälgib veemajanduskavade täitmist ja korral-dab sellekohast seiret. Lisaks sellele, et vesi näib puhtana, peab see ka tegelikult olema puhas ja kvaliteetne.

Keskkonnaamet saab olla edukas ja taga-da head keskkonda ainult koos elanike ja ettevõtjatega. Arusaamine, et meid ümbrit-sev keskkond on meie elukvaliteedi (seal-hulgas tervise) kõige olulisem osa, vajab ikka ja jälle üle kordamist, nii nagu ka see, et selle keskkonna kvaliteedi võti on meie endi käes.

Kõik me soovime, et lihtsakoelist sooritust nõudvate ja vähe lisa-väärtust loovate töökohtade ase-mel tekiks rohkem teadus- ja teadmispõhiseid töökohti. See puudutab ka keskkonnavaldkon-

da. Euroopas prognoositakse, et aastaks 2020 tekib jäätmekäitlussektoris juurde umbes 400 000 töökohta. Seda eeldusel, et kõikjal jär-gitakse jäätmevaldkonna põhimõtteid ja reeg-leid. Näiteks on Euroopas suur arengupotent-siaal plastjäätmete käitlemisel. Senini lades- tatakse kasutatud plastist umbes pool ja taas-kasutatakse neist vaid viiendik. See on tohutu ressursi raiskamine, kui arvestada, et 8% maa-ilma naftavarudest kulub just plastitootmisele.

Euroopa jäätmekäitlussektor on sel sajandil kasvanud 20% ning taaskasutussektori töö-hõive suurenenud ligi 80%. Selle on tinginud nii toormehindade tõus kui ka varude vähene-mine.

TAASKASUTUS – PIKK TEE KÄIAOlmejäätmete käitluses oleme astunud sam-mu taaskasutusühiskonna poole tänu spet-siaalsele jäätmepõletusvõimekusele, mis või-maldab põlevjäätmetes saadud energia võtta kasutusse ja tekitada prügiga keskkonnale vä-hem kahju. Sellega ei ole „asi” kaugeltki val-mis. Kui veel paarkümmend aastat tagasi näis just nõuetekohane prügila ainuõige lõppkäit-lusmeetodina, siis nüüd plaanitakse lahti kae-vata olemasolevaid prügilaid, et võtta need jäätmed taaskasutusse. Sisult samamoodi on ka jäätmepõletustehasega – meie sooviks ei ole siinkohal mitte energiat toota, vaid väärin-dada materjal kui selline ja suunata see tagasi ringlusse. Vaid sedamoodi vähendame aru-saadavalt ka survet uute loodusressursside

hõivamiseks. Meil ei ole liigiti kogumisest ega materjali väärindamisest pääsu. Lisaks üld-tunnustatud teadmistele-põhimõtetele kinni-tavad seda ka sihtarvud ja reeglistik, mida enesele oleme täitmiseks kehtestanud.

MÕISTLIKUD REEGLID JA KOOSTÖÖ ON SILLAKSReeglitest. Suhtudes skeptiliselt püüdlustesse kirjeldada loodusseadusi paragrahvide keeles, olen kindlasti seda meelt, et ühtne ja ühtmoo-di mõistetav tegevusraamistik on üldtunnus-tatud õiguspõhimõtetele vastavuse leidmi-seks absoluutselt vajalik. Küll aga leian, et reeglite üksikjuhtumitest lähtuv detailsus ja üleregulatsioon on taunitav ja muudavad reeglid häguseks. Meil ei ole vajadust tekitada näiliselt riske maandavat paindumatut ja in-

novatsiooni maha suruvat raamistikku. Reegli-test ei pea avalduma mitte ainult piirangud, vaid ka võimalused hea paremaks muutmi-seks. Sestap oleme ka üha aktiivsemalt osale-mas õigusloomes ja töötame selle nimel, et

JäätmedON MUUTUNUD TOORME ALLIKAKS

TAIMAR ALA Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal

ANDRES ONEMAR keskkonnaameti peadirektor

Kuigi asume jäätme- tekkelt inimese kohta

jätkuvalt halvas mõttes esirinnas, siis olmejäät-

mete käitluses oleme astunud sammu taaska-

sutusühiskonna poole.

meie otsustest lähtuvad kohustused inimeste-le ja organisatsioonidele oleksid mõistlikud selle sõna kõige otsesemas mõttes.

Keskkonnapoliitika elluviijana võin aga kin-nitada, et reeglistikust on kasu üksnes siis, kui seda ka rakendatakse. Seda ilmestab häs-ti näide meie veevaldkonnast, kus oleme tei-nud mahukaid investeeringuid ja jõupingutusi veekeskkonda mõjutavate reoveepuhastite ajakohastamiseks, ent samaväärse pingutuse-ta hajukoormuse puhul peame pigem tunnis-tama veekeskkonna seisundi halvenemist. Sestap ootamegi kõikide huvigruppide mõist-mist ja avatust konstruktiivseks diskussioo-niks ja tegudeks, mis ei piirdu vaid pingesta-tud mõttevahetusega mõne künnise või üksiknõude üle.

Kokkuvõttes tuleb keskkonda vaadelda ja lahendada keskkonnaküsimusi tervikuna. Kit-sarinnaline ja ühekülgne lähenemine arvesta-mata üldist fooni ja „mänguosaliste” seoseid ei ole pikemas perspektiivis kestlik. Täpselt nii, nagu on vale eeldada, et kuskil on keegi anonüümne, kes ainuisikuliselt meile head keskkonnaseisundi loob ja tagab. Keskkonna-küsimused ei ole alati iseeneslikud ja eraldi-seisvad, neid peab sageli vaatlema ja lahen-dama põimituna teiste eluvaldkondade kaudu ja seda kahtlusteta koostöös. Koostöös, mil-leks oleme omalt poolt avatud.

Reeglitest ei pea avalduma mitte ainult piirangud, vaid

ka võimalused hea paremaks muutmiseks.

ELUKESKKONNA KVALITEET on meile tähtis

ImpressumVäljaandja: KeskkonnaametToimetamine: EPLKujundus: Profimeedia OÜTrükk: Printall

www.keskkonnaamet.ee/kroonleht

illu

stra

tsio

on: a

ndre

s va

rust

in

3looduskaitseFo

to: t

oom

as t

uul

guid, kus muuhulgas on kirjeldatud arhitek-tuuri ja asustusstruktuuriga seotud väärtusi ning võimalikke ehitustingimusi.

Maastike või kultuuripärandi kaitse võib tavainimesele tunduda subjektiivne ja et ot-suste taust oleks teaduslikult põhjendatum, on keskkonnaamet selliste väärtuste kirjelda-miseks ja vajalike kaitsemeetmete rakenda-miseks tellinud spetsialistidelt mitmeid uu-ringuid, mida kasutatakse otsuste tegemisel. Mõned näited: • Lahemaa RP rannakülade inventuur –

Arhitektuuriväljad OÜ• Lahemaa RP ajaloolise maakasutuse

analüüs ja pärandmaastike tsoneering – EMÜ

• Lahemaa RP külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs - Artes Terrae OÜ

• Selja jõe MKA ehituspiirangute analüüs – Maastikuarhitektuuri bürooTöödega on võimalik tutvuda Keskkonna-

ameti kohaliku regiooni kontorites, mõnel ju-hul ka keskkonnaameti kodulehel.

Paar aastat tagasi läbiviidud küsimustiku põhjal selgus, et kaitsealade inimesed tunne-tavad rohkem kui teised, et nende elukesk-kond on kvaliteetsem kui Euroopas üldiselt. Küsitletutest ligikaudu 58% arvas, et meil ei ole liialt palju looduskaitsepiiranguid ja 54% leidis, et looduskaitse eesmärgid Eestis on arusaadavad ja põhjendatud.

Seega loodame, et koostöös kohalike ela-nikega säilitame kaitsealadel väärtuslikud elupaigad taimedele ja loomadele ning ini-mese ja looduse koosmõjul kujunenud tradit-sioonilised kultuurmaastikud.

MaaomanikunaLOODUSKAITSEALAL

Kaitsealade puhul on tavaline, et suvel elanike arv mitmekordistub. Maale tulevad koju käima lapsed ja

lapselapsed ning loodusest kosutust saama suvitajad. Seega võib kaitsealal kinnisvaraga seotud inimeste

arv ulatuda saja tuhandeni.

Eestimaast on ligikaudu 18% loo-duskaitse all ja maaomanikke loo-duskaitsealadel ligi 30 000. Kui mõ-nel kaitsealal elavad vaid loomad ja linnud, siis kõige suurema rah-vaarvuga rahvuspargis Lahemaal

on elanikke ligikaudu 5000.Kaitseala elanikud tahavad oma elamuid

kaasajastada või pere kasvades laiendada. Sageli soovib noorpere oma kodu rajada va-nematekodu lähedusse. Seega ei ole imeks-pandav, et aastas väljastatakse üle paari tu-hande seisukoha arendustegevusele: detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusprojektide ja trasside kooskõlastamine, maa sihtotstarbe muutmine, strateegilise keskkonnamõju hindamine jm.

Lisaks põliselanikele tunneb järjest roh-kem inimesi mujalt huvi rajada kaunisse loo-dusesse päris- või suvekodu. Sageli ka just looduskaitsealale.

Siia on aga sisse kodeeritud vastuolu – liialt tihe inimasustus ei taga enam liigirikka loodu-

se säilimist ja ka elukeskkonna väärtus hak-kab kahanema. Seetõttu tuleb kaitseala valit-sejal ehk keskkonnaametil teha otsuseid, mis lühikese perspektiivis hinnatuna ei pruugi olla populaarsed, kuid mille eesmärk on säilitada hea elukeskkond praegu, mõeldes tulevastele põlvedele, hoides tasakaalu inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel. Keelata ehitustegevust iseenesest pole kunagi eesmärk omaette.

KAITSEALAL ELADES TULEB JÄRGIDA KAITSEALA EESKIRJAMillistest põhialustest otsuste puhul lähtu-me? Tuletan meelde mõned põhitõed või keskkonnaameti igapäevatööst silma jäänud juhtumid, mida on hea näiteks tuua ja millega tuleb arvestada, kui omad kaitsealal kinnisva-ra või plaanid seda sinna osta.

Kaitseala on loodud kindlate väärtuste kaitseks ja keskkonnaamet kaitseala valitse-jana peab nõusoleku andmisel olema veen-dunud, et tegevuse käigus need ei kahjus-tuks. Sageli hinnatakse kavandatavat tegevust maaüksuse üleselt, arvestades ku-mulatiivset mõju. Sisendi otsusteks annavad muuhulgas kaitseala kaitsekorralduskavad. Nende koostamisel on tehtud mitmeid uurin-

LEELO KUKKkeskkonnaameti

peadirektori asetäitja eluslooduse alal

KUI SOOVID OSTA KINNISVARA KAITSEALALE

KUI SUL ON KINNISVARA KAITSEALAL

• Enne kinnisvara ostmist käi kindlasti läbi kohalikust omavalitsusest või kaitseala valitseja juurest, et selgitada, millised on konkreetse maaga seotud arendusvõimalused. Ei ole haruldane, kui käest kätte müügil ei ole ostjat kõikidest piirangutest informeeritud ja heauskne ostja võib saada valusalt petta.

• Kaitsealale kinnisvara soetades tuleb arvestada, et maatükil on piirangud ja piirangutega peab arvestama ka edasises tegevuses. Riik ei osta tagasi looduskaitsepiirangutega ostetud maad.

• Kaitse-eeskirja sõnastuse, et „ehitamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul“ ei pruugi alati tähendada, et see alati on võimalik.

• Vii ennast kurssi kaitse-eeskirjaga. Seal on kirjas, milliste tegevuste puhul pead oma tegutsemise kooskõlastama kaitseala valitsejaga. Näiteks rahvusparkides ja mõnel maastikukaitsealal on eesmärgiks säilitada arhitektuuri ja asustusstruktuuri, see seab piirangud nii hoone välisilmele kui ka ehitusvõimalustele.

• Kui tegevus vajab keskkonnaameti nõusolekut, siis selle puudumisel ei ole tegevus lubatud.

• Kui kaitse-eeskirjas sisalduv jääb selgusetuks või on muid küsimusi plaanitava kohta, siis konsulteeri julgelt kaitseala valitsejaga.

• Löö aktiivselt kaasa kaitsekorralduskava ettevalmistamisel – selle protsessi käigus on võimalik ühtlustada eesmärke ja kavandada ühiseid tegevusi.

4 loodushoid

Neil aladel käis vilgas tege-vus, niideti heina ja karjatati loomi. Puisniitudel koguti ka lehisvihtu ja küttepuid. Põl-lumajanduse arenedes hak-kasid umbes 40–50 aastat ta-

gasi nii mõnedki traditsioonilised karja- ja heinamaad tunduma liiga väheviljakad, väike-sed või jäid ebamugavasse asukohta.

Nii kolitigi igapäevane tegevus viljakamate-le, suurematele ja parema asukohaga aladele ning suur osa rannakarjamaasid kasvasid pil-liroogu, puisniite võssa ja loopealsed karja-maad kadakasse. Läks aega mööda ja hakati mõistma, et koos mõõduka inimtegevusega kaovad ka taime- ja linnuliigid, kes vajavad kasvamiseks mitmekesist avatud või poolava-tud maastikku. Eelmise sajandi lõpus asuti

koos rahvusvaheliste looduskaitseorganisat-sioonidega tegema esimesi jõupingutusi, et taastada esimesena Eestis Matsalu rahvuspar-gis ranna- ja luhaniite. Eestisse saabusid esi-mesed lihaveised poollooduslike koosluste hooldamiseks.

TOETUSED ON SUUREKS ABIKSSuure muutuse tõi 2007. aastal Eesti maaelu arengukavast makstava toetusskeemi loomi-ne. Kuigi poollooduslike koosluste hooldami-ne meenutab tänapäeval rohkem püüdlust säilitada killukest ajalugu, mitte tõsist põllu-majandustootmist, siis on põllumajandusmi-nisteerium siiski teinud pingutusi tagada ka nendel aladel võimalus saada rahalist toetust. Praeguseks on toetuse abil iga-aastases hool-

duses jälle üle 26 000 ha poollooduslike koos-lusi ja seda napi seitsme aasta jooksul. Pool-looduslike koosluste hooldamise korraldus on hea näide eri valdkondade koostöö olulisusest nii korralduse kui ka töö läbiviijate poole pealt. Raske on leida näidet teisest sama häs-ti toimivast, mahukast ja pikaajalisest tegevu-sest looduskaitse valdkonnas.

KOOSTÖÖ MAAOMANIKEGASiiski on veel pikk tee minna looduskaitse arengukavas seatud eesmärgini tagamaks 45 000 ha poolloodusliku koosluse soodne sei-sund. Äärmiselt oluline lüli eesmärgi täitmisel on poollooduslike koosluste hooldajatel ja eramaa omanikel. Eesti looduskaitse omapä-raks on suur eramaa hulk kaitsealadel. Seega

on võimalik edasi minna vaid koostöös maa-omanikega. Tuleb leida mõlemale poolele so-bilik lahendus looduskaitsetegevusteks väär-tuslikel aladel.

Keskkonnaamet on juba alustanud tegevu-sega loopealsete esinemisaladel. Esmapilgul võib tunduda poollooduslik kooslus eramaal halva kooslusena, kuid omanditunne võib tu-levikus osutuda ka poollooduslike koosluste säilimise võtmeküsimuseks. Siinkohal võib meenutada hiljuti lahkunud Margaret Thatc-heri öeldut, et riik ei ole hea omanik.

Poollooduslike koosluste säilimise võtmeks on seal toodetava produkti väärhindamine ehk süsteem muutub jätkusuutlikuks vaid juhul, kui sellest on võimalik elatuda ja seal tegutsev inimene on maaga isiklikult pikaajaliselt seo-tud. Edaspidi tuleks jõupingutusi teha just sel-les suunas, et poolloodusliku koosluse hoolda-mine ei sõltuks niivõrd toetustest, vaid hoopis liha, villa või miks mitte kauni maastiku kui produkti tootmisest. Seega tuleks poolloodusli-ku kooslust kasutada samal viisil nagu sada aastat tagasi, kuid lisaks sellele veenda inime-si, et loodusest pärit puhas produkt on väärt mõnevõrra kõrgemat hinda.

Meie metsapuude loodusli-kud levialad on väga eri-nevad. Näiteks hariliku kuuse looduslik areaal ulatub põhjast Skandi-naaviast lõunasse kuni

mustmullavööndini. Lõunas mägedes kohas-tunud kuuse elurütm erineb põhjapöörijoonel kasvava puu omast. Kui kultiveerida võõra-maist päritolu kuuski, jäävad ellu enamasti need, kes on uutes keskkonnatingimustes ko-hanemisvõimelisemad.

Sama lugu on kõikide puuliikidega, kui neid

oma looduslikust kasvukohast kaugele viia. Näiteks põhjapoolset päritolu kaske kultiveeri-des on märgatav tema teistsugune kasvupe-riood võrreldes kodumaist päritolu taimega. Põhjapoolne kask on kohastunud lühema ve-getatsiooniperioodiga ja ta püüab sellest võtta parima. Kevadel on selline taim kiire puhkema ja sügisel valmistub varakult puhkeperioo-diks.

Kui kasutada metsa uuendamiseks taimi, mille kasvatamiseks on kasutatud kaugelt lõunast pärinevaid seemneid, ei tasu olla uue metsa saamisel eriti optimistlik. Taimed või-

vad olla esmapilgul väljanägemiselt küll ke-nad ja hea tervise juures, kuid meie tavalisest ekstreemsemate ilmastikutingimuste korral jäävad kiratsema või lausa hukkuvad. Taimlas istutusmaterjali kasvatades tõrjutakse kahju teha võivaid seenhaigusi hoolsalt. Kui selline taim istutatakse meil oma alalisse kasvukoh-ta, on kadunud tõrje mõju ja taim aldis kah-justajatele.

Kaugelt toodud taimedega võib saada n-ö kauba peale ka haigusetekitajaid, mida meie kodumaistel sama liigi puudel ei leidu. Kesk-misest soojemad aastad ja pikemad kasvupe-

PoollooduslikeKOOSLUSTE EDULUGU

Veel sadakond aastat tagasi ei mõelnud keegi,

et poollooduslikud kooslused tuleks võtta

looduskaitse alla. Praeguseks on iga-aasta-

ses hoolduses jälle üle 26 000 ha poollooduslike

kooslusi.

KAS TEAD, ET:

• Poollooduslikud kooslused on: puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad ning nõmmed.

• Poollooduslikeks kooslusteks ehk pärandkooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud.

• Liigirikkaim Eesti (ja ilmselt kogu Põhja-Euroopa) taimekooslus on Laelatu puisniit Läänemaal, kus taimeliike ühel ruutmeetril on kuni 76 (Kukk 2004)

MIDA TÄHELE PANNA METSAPUUDE ISTUTAMISEL

n Karjatamine loopealsel aitab taastada pool-loodusliku koosluse ja lisab maale väärtust.

EDA TETLOVkeskkonnaameti metsauuenduse

peaspetsialist

ANNELY REINLOOkeskkonnaameti

maahoolduse peaspetsialist

rioodid võivad anda lõunapoolse elurütmiga haigustele võimaluse end siin koduselt tunda ja kodumaiseid kohastunud, kuid mingil põh-jusel nõrgestatud puid vallutada.

Seetõttu on oht, et väikesest vallutusest arenevad tõsised epideemiad ja protsessi ta-gasi pöörata pole enam võimalik. Seenhaigu-sed ei tunne riigipiire ja nii pole välistatud, et ühe huvilise hobist saab metsas katastroof. Näiteks võib lõuna poolt toodud taimedega tulla kaasa ohtlik seenhaigus, mis on tamme- äkksurma tekitaja ja seda on juba meil loodusestki leitud.

Foto

: Av

eliin

a He

lm

5keskkonnaharidus

Keskkonnaharidus KUJUNDAB MÕTTEVIISI

Täiskasvanute kõrval on täht-saks sihtgrupiks lapsed, kellele korraldame riikliku õppekavaga seotud programme, mis aita-vad koolis õpitut praktiliste näidetega rikastada. Program-

mides on eelkõige keskkonnakasutuse tee-mad. Õpetame, kuidas igaüks saab aidata kaasa elukeskkonna hoidmisele. Lisaks kooli-dele ja lasteaedadele teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, keda hoiame kursis muutuva seadusandluse ja keskkonnahoiu vajadustega. Korraldame õpe-tajatele suunatud õppematerjalide ja kesk-konnakaitset tutvustavate trükiste väljaand-mist.

IISAKUS AVAS UKSED UUS LOODUSKESKUSEesti looduskeskuste võrgustik on saanud täiendust uue keskusega Ida-Virumaal. Iisa-kusse ehitati vana metskonnahoone asemele põnev looduskeskus, mille avas pidulikult 11. juunil keskkonnaminister Keit Pentus- Rosimannus.

Energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatud päikese- ja tuuleenergiat. Maa-soojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja komposti-kast. Tervet maja hõlmab loodus- ja keskkon-nakasutuseteemaline püsinäitus, mille esime-ne osa tutvustab keskkonnasäästlikku eluviisi, mida toetavad keskuse tehnilised lahendu-sed. Teemadena käsitletakse vett, ainese ring-käiku ja komposti, prügi vähendamise võima-lusi, sortimist ja taaskasutamist, päikese- ja tuuleenergiat ning maakütet. Püsinäituse tei-ne osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket.

KESKKONNAHARIDUSE BUSS LOOB UUSI VÕIMALUSI Keskkonnahariduse buss on kohandatud õppevahendite transpordiks ja on seni ainus omataoline Eestis. Buss kasutab kütusena su-rumaagaasi ja bensiini, parkimisandurid ja elektrisüsteem töötavad päikeseenergial. Buss aitab parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidus-tegevustes, kuna neis maakondades puudu-

Keskkonnaametis on keskkonnahariduse

osakond, kes tutvustab loodus- ja keskkonnakait-set ning aitab kujundada loodust hoidvaid väärtus-

hinnanguid.

KAS TEAD, ET:• Keskkonnahariduse osakonnas töötab 20 keskkonnahariduse

spetsialisti • Õppeprogrammides osales 2012. a üle 20 000 õpilase,

infopäevadel üle 15 000 täiskasvanu• 2012. a andsime välja 40 infomaterjali • Rohkem infot keskkonnaahariduse kohta www.keskkonnaharidus.ee

MARIS KIVISTIKkeskkonnahariduse osakonna juhataja

vad keskkonnaameti looduskeskused. Saime idee Saksamaalt, kus taoline võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Bussiga saab tööks vajaliku otse uuritavale objektile tuua, olgu selleks kooliõu, veekogu, niit või metsaserv. Lisaks eluslooduse tundmaõppimise vahenditele (luubid, kahvad, binoklid jms) ja õppekogude-le (samblad ja samblikud, kivimid, putukad) kuulub bussi varustusse digitaalne ilmajaam ja mitmed energiateemalised õppevahendid. Elektriseadmete energiakulu mõõtmise, ter-mokaamera abil maja soojuskao hindamise, ilmastikunähtuste uurimise ja päikesepaneeli-de katsetamise kaudu tekib õpilasel parem ettekujutus sellest, kuidas meie koduplanee-dil toimuv omavahel seotud on.

LOODUSKESKUSTE VÕRGUSTIK UUENEBTegeleme projektiga, mida toetab Euroopa Re-gionaalfond ja millega parandame keskkonna-hariduse andmise võimalusi looduskeskus-tes. Projekti toel valmis Iisakusse loodus- keskus, soetasime keskkonnahariduse bussi, avame kuus püsinäitust: Põlvamaa keskkon-namajas Räpinas, Karula rahvuspargis, Otepää looduspargis, Endla looduskaitsealal, Iisakus ja Lahemaa rahvuspargi keskuses. Soetame vajalikke õppevahendeid. Projekti ra-haline maht on 1,39 miljonit.

n Iisaku looduskeskuse avas pidulikult 11. juunil keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Energiasäästliku hoome suured aknapinnad on suunatud lõunasse, et kinni püüda võimali-kult palju päikest

j Keskkonnabussi juures toimetavad keskkonna-ameti keskkonnahariduse spetsialistid (vasakult) Reet Kristian, Piret Eensoo ja Imbi Kõiv.

Foto

: Ir

mel

i Kar

ja

6 kultuuripärand

MatsaluRahvuspargi kultuurikiht ei ole ühte ajastusse või

stiili jäänud museaal, pigem oma eripära väär-tustav ja arenev elamis-viis, kus minevikujäljed

jutustavad Aja Lugu.

Mõnikord ollakse segadu-ses kultuuripärandi mõis-te piiritlemisega. Täna-päeva kiirelt muutuvas maailmas võib juhtuda, et laseme mõned olulised

väärtused kaotsi, sest hiljuti kasutati määrat-lust, et pärand peab olema vähemalt kahe inimpõlve vanune. Õigem oleks suhtuda ter-vemõistuslikult ja näha pärandina kõike, mis olevast hetkest minevikku langeb. Pärandi kaitse olulisuse määrab pärandi väärtus. Hin-natakse enamasti seda, mida vähe, mis eriline või vastupidi, just omasuguste hulgas eredalt tüüpilisim.

KÕIK ALGAB MÕTLEMISESTMatsalu maastikud on olnud valdavalt oma tekkest alates inimmõjulised. Juba üsna primi-tiivne eellane eristus loomadest mõtestatud tegevuse poolest. Mõtlemisest algabki kul-tuur. Kindlasti ei suuda me ei praegu ega tule-vikuski tabada ja taastada kõige algsemat mõ-tet, mis esiisasid siin tegutsema juhtis. Mõtlemise muutumine on vist üks suurimaid evolutsiooniga kaasnevaid muutusi ja jätkub tänapäevalgi aina kiirenevas tempos. Kunagisi mõtteid me lugeda ei suuda, aga võime mär-gata ja lugeda mõtete tulemit maastikel muistsete asustusjälgedena: kõplapõllud, kivi-hunnikud, kalmed, asulakohad, teed, piirded, lautripaigad ja sadamad. Ajas edasi liikudes tulevad juba vanad ja väärikad hooned: kiri-kud, mõisahooned, kabelid, kõrtsid, veskid ja sekka mõned õnnelikuma saatusega rehema-jad; koolimajad ja peamiselt 20. sajandil tekki-nud ühiskondlikud hooned (meiereid, rahva-majad, kauplused), paadikuurid, küünid,

KULTUURIPÄRANDI AASTAL

asunikutalud, kolhoosihooned, uued põllud, kraavid, teed kuni linnutornide, matkaradade ja päris kaasaegsete elamuteni on meie vii-maste sajandite aineline pärand, mis jutustab elukorraldusest ja selle muutumisest. On ob-jekte, mis säilitanud oma algse ilme, osa muutunud tundmatuseni, vahel paistab kaas-aegse rüü alt endine loomus, mõnest jäänud vaid vaevumärgatav jälg maastikul.

Tausta teades jutustavad nad meile nii mõistuse kui ka tundmuste keeles. Arvukad kohapärimused, mälestused, fotod ja jooni-sed, kirjad, mustrid ja kirjeldused, tarbe- ja riideesemed, põllutööriistad ja kalastustar-bed, oskused, retseptid. Kõige lõpuks need imelised inimesed, kes kõik selle loonud, meieni jõuda aidanud ja oma uskumatult eri-neva elusaatuse ning iseloomuga maastikelt keele ja meele kaudu vastu vaatavad. Seda meile kuuluvat rikkust võiksime näha, tund-ma õppida, salvestada ja pärandada. Võime ka kõike märkamata, teadmata ja väärtusta-mata elada, aga siis eristume rahvusena vaid

keele poolest. Oma rahva ja kultuuri kestmine on ainult meie huvi, kus peame oma jõudude-ga hakkama saama. See ongi koht, kus kul-tuuri kandjana saab tunda üksikisiku vastu-tust riigi ja rahvuse kestmise ees!

LOODUS JA KULTUUR KÄSIKÄESMatsalu kultuuripärand on sarnane looduse eripäraga. Mitte niivõrd ühe tüübi rohkus, vaid rikkalik mitmekesisus ja nappide vahen-ditega hakkamasaamine on sundinud inim-mõtet loodust sügavamalt mõistma, et mitte rikkuda eluks vajalikku tasakaalu. Siit algab tänasesse ulatuv vajadus otsida looduses oma kohta, kus oleks turvaline vaadata en-dasse, aga näha kaugemale. Meie maastike väärtus võõrastele pole mitte kõrgeimad kal-jud või puud, vaid just selle napi maastiku hingestatus. Lääne-Eesti kultuuripärandi eri-päraks on säilinud rehemajade ja kunagiste tähendusega loodusobjektide rohkus: hiied, puud, allikad, kivid. Külamaastikus säilinud hooned ja niidud võivad olla kaugemalt tulija-le väga eriline elamus. Sarnane mineviku-ko-gemus on paljudel rahvastel veel sügavamale unustusse peitunud. Siin kohatakse hingele ürgselt tuttavat. Kinkigem neid kohtumisi en-dale ja külalistele!

Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab riigi ülesandeks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Matsalu rahvuspargi eesmärk on kaitsta Lääne-Eesti ja Väi-namere loodust ja kultuuripärandit.

KRISTA KALLAVUSkeskkonnaameti kultuuripärandi

spetsialist

KAS TEAD, ET:rahvuspargi kultuuripärandi projektid 2013 on:• Matsalu rahvuspargi kohapärimuste uuring ja mälumaastike

veebikeskkonna arendamine• Rahvuspargi arhitektuuri ja asustusstruktuuri inventuur.

n Pärand vajab pärijat. Aru talu vanapere- naine.

foto

: T R

oose

niit.

UUS PÜSINÄITUS KARULA RAHVA-PARGIS tutvustab pärandkultuuriVõrumaal Karula rahvuspargi külastuskeskuse aidas on valmis saanud etnograafiline püsinäitus, mis kajastab Karula kihelkonna rahvakultuuri ja elulaadi 20. sajandi esimesel poolel. Näitusel tutvustatakse toiduainete ja ravimtaimede varumist ja säilitamist, käsitööd ning põllundusega seonduvat. Näitusel saab paljusid eksponaate puudutada, kasutada ja töövõtteid ise järele proovida. Näiteks saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, ennast kaaluda. Näituse eksponaadid on suures osas pärit Karula kihelkonnast, need on annetanud kohalikud. Ekspositsiooni toetavad tekstiosad on eesti, võru, inglise ja vene keeles.Lisaks uuele püsinäitusele saab Karula rahvuspargi keskuse seminariruumis uudistada piirkonna loodust, ajalugu ja kultuuri tutvustav väljapanekut. Matkahuvilisi ootab neli tähistatud matkarada, kus näeb Karula kauneid kuppelmaastikke. Karula rahvuspargi külastuskeskus on avatud 15. maist kuni 15. septembrini iga päev. Rohkem infot: www.keskkonnaamet.ee/karula

NOORE LOODUS-KAITSJA LAAGRID aitavad kasvatada järelkasvuKeskkonnaamet korraldab tänavu 25.-29. juunini kolmes rahvuspargis - Lahemaal, Vilsandis ja Matsalus noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Europarci egiidi all toimuva kursuse eesmärgiks on tutvustada noortele looduskaitse põhimõtteid, probleeme ja looduskaitsjate igapäevaseid tegevusi loodusväärtuste hoidmiseks. 5-päevases laagris toimuvad retked loodusesse, tutvutak-se riigiasutuste rolliga keskkonnakaitses, võetakse ette loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi ning õpitakse võtteid, kuidas looduses hakkama saada. Kursuse lõpus on teadmiste kontroll, mille edukalt läbinud saavad Junior Rangeri tunnistuse ja vormiriie-tuse. Kursuste 2-3 parimat noort esindavad Eestit 2014. aastal rahvusvahelisel Europarc Junior Rangeri kursusel.

Europarci Föderatsioon ühendab kaitseala-sid 35 Euroopa riigis ja üleeuroopalist noore looduskaitsja Junior Rangeri kursust korraldatakse alates 2002. aastast. Matsalu rahvuspargis toimub kursus esimest, Vilsandi rahvuspargis teist ja Lahemaal juba kümnen-dat korda. Kursuse läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7

ESINDAB MÄRGALASID

ANNELI ROOSALUkeskkonnaameti kultuuripärandi

spetsialist

foto

: Too

mas

Kal

da

rahvuspargid

Soomaa rahvusparkVähesed teavad, et Soomaa nimi pärineb

professor Teodor Lippmaalt, kelle koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks: lõunapoolseks Soomaaks ja

põhjapoolseks Kõrvemaaks.

Veel on huvitav teada, et 2012. aastal toodi Soomaa rahvus-park rahvusvahelises Ramsari märgalade kogumikus välja näitena turismi planeerimise parimatest praktikatest märga-

ladel. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Naves-ti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Soomaa rahvuspark loodi 1993. aastal.

TÄHTIS ROLL ON JÕGEDELMetsikud ja inimtegevusest puutumata alad on kujunenud pikaajaliste looduslike protses-side tulemusena, inimene pole saanud või suutnud sellesse kujunemisse liialt sekkuda. Oluline roll nii siinsete looduslike koosluste kui ka inimasustuse kujunemisel on Soomaa jõgedel. Jõgede ületamiseks ehitati sildu, näi-

teks pukk- ja rippsildu, millest viimaseid on veel piirkonnas säilinud. Samuti olid jõed juba ammusest ajast Soomaal liikumisteedeks, siiani on säilinud ühepuulootsiku ehitamise traditsioon. Lootsik oli suurvee ajal hädavaja-lik taluõuel liikumiseks. Suurvesi on Soomaale palju kuulsust toonud. Sakala kõrgustikult las-kuv sula- ja sademevee hulk on Soomaa jõge-de läbilaskevõimest suurem ja nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teed-ki. Suurvett koos üleujutusega nimetatakse Soomaal „viiendaks aastaajaks".

SOOMAALE MAHUB MITMKESINE SELTSKONDSoomaal laiuvad ulatuslikud rabad: Kikepera, Öördi ja Valgeraba. Kuresoo raba järsk lõuna-nõlv kerkib ligi 100 m pikkusel lõigul kuni 8 m kõrgusele, olles üks kõrgemaid omataoliste seas Euroopas. Idaserval paiknevad Eesti kõr-geimad sisemaa luited, tekkinud Balti jääpais-järve rannamoodustistena, jäädes praegusest mererannast ca 50 km kaugusele.

Soomaal on kaunid kõik aastaajad, värviki-revaim neist on niidulillede õitseaeg. Juuni

keskel on luhad täis siniseid siberi võhumõõ-kasid ja lõhnavaid ööviiuleid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Suurte kiskjate, ilve-se, hundi ja karu, ning põdra, metssea, mets-kitse ja saarma kõrval elavad siin haruldased pisi-imetajad: kasetriibik, laane karihiir ja len-dorav. Jõgede läheduses leidub pool-veelisi imetajaid: kobras, saarmas ja mink. Soomaa rabad on olulised pesitsusalad lindudele: rüü-tadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest ja kaitstavatest linnuliikides ela-vad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas. Raba-servades ja -saartel leidub metsise mängupai-ku ja kevaditi kostab avarabast tetrede kudru-tamist. Soomaa taastatud luhtadel pesitsevad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukki-räägud ja rohunepid.

Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleuju-tuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teis-te seas ka väike- ja laululuiged. Vanades met-sades kopsivad musträhn ja haruldane valgeselg-kirjurähn. Metsad on koduks ka kakkudele, kellest tavalisim on händkakk.

Jäävabal ajal piki jõgesid ja talvel üle kül-

munud soode kulgesid kaubateed Viljandi ja Pärnu suunal. Palgiparvetus ja taliteede kasu-tamine oli intensiivne 19. ja 20. sajandi vahe-tusel. Kuna Soomaa talude heinamaad asusid luhtadel, kus sõidetavad vankriteed enamasti puudusid, kasutati taliteid veel eelmise sajan-di esimesel poolelgi. Taliteede üheks sõlm-punktiks oli Tõramaa külas asuv Naari kõrts, kus täna paikneb Soomaa külastuskeskus.

Soomaal on aktiivne kogukond, tegutsetak-se mitmes MTÜs ja moodustatud on koostöö-kogu, mis koosneb riigiasutuste, omavalitsus-te, ettevõtjate, MTÜde ja kohalike esindajatest. Soomaa Sõprade Seltsi eestvõttel il-mub kohalik ajaleht „Jõhvikas“.

Kuresoo raba järsk lõunanõlv kerkib ligi 100 m pikkusel lõigul kuni 8 m

kõrgusele, olles üks kõrgemaid omataoliste seas Euroopas.

KAS TEAD, ET:

• Soomaa RP on Ramsari ala 1997. aastast. Ramsari võrgustik ühendab rahvusvahelise tähtsusega märgalasid, kokku üle 2000 maailmas.

• Natura 2000 võrgustiku ala 2004. aastast. Need on alad, kus kaitstakse Euroopa Liidus haruldasi liike ja nende elupaiku.

• PAN Parks võrgustiku liige 2009 a. PAN Parks on üle-euroopaline põlislooduse kaitseks loodud võrgustik, kaitsmaks inimtegevusest vähe mõjutatud alasid koostöös kohaliku kogukonna ja piirkonna ettevõtjatega.

• Soomaa RP on pärjatud EDEN-i (European Tourist Destinations of Excellence) auhinnaga aastal 2009 – tunnustus Euroopa turismi-sihtkohale, mille keskmeks on looduskaitsealad ja kus turismitoo-teid pakutakse säästva arengu põhimõttest lähtuvalt.

8 kultuuripärand

tektuurist ilmus aga äsja mitmete siinsete kü-ladega seotud arhitektide ja arhitektuuriloo-laste poolt populaarses vormis kirjutatud rohkete fotodega varustatud raamat. Sügisel loodame tutvustada Lahemaa teadusarhiivi ja kultuuriloolist arhiivi, kuhu talletatud Lahe-maa rahvuspargi 40-aastane ajalugu.

KULTUURI HOIDJAD ON INIMESEDKultuuripärandi hoidjad ja edasikandjad on rahvusparkides elavad inimesed. See on nen-de teene, et siinsed muistsed esiajaloolised maastikud on alles, vana ja väärtuslikku talu-arhitektuur säilinud, vainudel ja randades lauldakse regilaule. Või et teatakse ühe või teise paigaga seotud pärimust ja kombeid ning huvitutakse vanadest käsitöövõtetest ja töötavadest. Kohalikud muuseumid, turismi-talud ja kogukond väärtustavad kultuuripä-randit. Tundub, et siinkandis on läbi aegade osatud olla edumeelne ning traditsioone hoi-dev üheaegselt.

Aastal 1971, kui rahvuspark loodi, oli vaim-se ja materiaalse kultuuripärandi kaitse, pä-randkultuurmaastike ja looduspärandi kaitse ühendamine edumeelne samm terves maail-mas. Kultuuri ja looduse ühtsuse kaitse algus Lahemaal on sõltunud paljudest inimestest, keda tasub meeles pidada, näiteks muinsus-kaitsja ja seni tegev arhitekt Fredi Tompsi, meie seast lahkunud looduskaitsjad Jaan Eilart ja Veljo Ranniku. Võime uhked olla nii Lahemaaga seotud inimeste kui ka Lahemaa rahvuspargi üle.

kultuuripärandit? KUIDAS HOIDA LAHEMAA

Rahvuspargid peaksid olema meie riigi esindus-

paigad, kus maastiku ajalookihistused on säili-

nud, paikkonnale omased traditsioonid hoitud ning teadmised piirkonna pä-randiväärtustest laiemalt kättesaadavad. Just see-pärast on Eesti viies rah-vuspargis kultuuripärand kaitse alla võetud. Kuidas seda aga säilitada, mäle-tada ja tulevikku kanda?

Kaitsmistegevused rahvuspargis jagunevad laias laastus kaheks – ühelt poolt säilitame väärtus-likku pärandit keeldude ja käs-kude abil, teine ja tõhusam viis on aga soodustada inimeste pä-

randit väärtustavaid teadmisi, hoiakuid ja te-gevusi. Alates 2006. aastast oleme Lahemaal koostöös kohalike muuseumide ja ärksate kü-laelanike, teadusasutuste, muinsuskaitsjate ja paljude teiste asjaosalistega korraldanud väga mitmesuguseid tegevusi Lahemaa kultuuripä-randi uurimisel, säilitamisel ja tutvustamisel.

TÖÖD TEHA NÕUGA, MITTE SUURE JÕUGAEt rahalisi vahendeid rahvusparkide kultuuri-pärandi toetusmeetmeiks pole, oleme projek-tipõhiselt ja talgute korras saanud palju teh-tud. Huvi praktiliste koolituste vastu on suur. Ka siis, kui grupi suuruse piiriks on 20-30 ini-mest, tuleb ikka rohkem kohale – Muuksis Leesi kirikutee kiviaeda korrastas pea poolsa-da inimest, palgikoolitusel tahusid 40 meest õue peal kirvega palki, tõrvavärvikoolitusel oli sadakond inimest.

Koolituste kaudu hoitakse Lahemaa loodus-kasutuse- ja käsitöötraditsioone au sees ning õppepäevadel on saadud teadmisi maalamba

kasvatusest ja villatööst, linakasvatuse loost, siinsetest sepatöötraditsioonidest, naiste kä-sitööst, rannakalandusest, paadiehitusest, merepärandist, militaarajaloost. Samuti kor-raldatakse seminare ja mõttekodasid, kus aru-tatakse, kuidas kaitsta ja kanda edasi olemas-olevaid külamaastike väärtusi.

Kultuuripärandi kaitse korralduse küsimu-sed arutatakse üheskoos läbi seotud asjahuvi-liste ja kohalike elanikega Lahemaa rahvus-pargi koostöökogu kultuuripärandi vald- kondlikus sektsioonis. Sektsioon koguneb enamasti kord kvartalis ja sinna on oodatud liituma igaüks, kes tahab panustada kohaliku kultuuripärandi hoidu.

TEADUSUURINGUTES PALJU PÕNEVATPeamiselt Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel oleme viimase viie aasta jooksul jõudnud teha päris palju põhjalikke Lahemaa kultuuri-pärandi alusuuringuid, mille tulemused on toeks kultuurmaastike edasisele kaitsekorral-dusele ja kõigile huvilistele kättesaadavad rahvuspargi kodulehel www.lahemaa.ee. Seal on ka 2012. aastal koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud arhitektuurikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ seminarid ja kata-loog. Konkursi raames lahati uuema maa-arhi-tektuuri kvaliteedi ja külamaastikku sobitumi-se problemaatikat.

Osa neist uuringuist on käsitletud teadusar-tiklite kogumikus „Lahemaa ajaloolistest maastikest“. Väärtuslikust Lahemaa külaarhi-

AVE PAULUSKeskkonnaameti kultuuripärandi

spetsialist

KAS TEAD, ET:• Kolmveerand meie rahavtantsudest

on korjatud Lahemaalt.• Lahemaa rannad on Põhja-Eesti

merekultuuri keskus. Käsmus on elanud läbi aegade 120 kaptenit, Käsmu merekoolis sai hariduse üle 1600 mehe.

• Lahemaa aladel oli 5 keelemurret, siinses rannikumurdes üles kirjutatud vanema vormiga regivärsid on suguluses Kalevala loomislugudega.

• Ajaloolise maakasutuse analüüsi käigus tehti Lahemaa maakatte muutuste viimase 100 aasta kaardianalüüs, pilootaladel alates 17. sajandist, ning selgitati välja pärandmaastike hoolduse ja taastamise vajadus Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndite 31 000 hektaril.

• Looduslike pühapaikade inventuur Lahemaa Kuusalu kihelkonna osas kirjeldab 26 looduslikku pühapaika, mille säilitamine on integreeritud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraldusse.

• Lahemaa kohapärimuse inventuuri ja mälumaastike veebirakendusega leiti Kirjandusmuuseumi kogudest üle 1600 kohapärimuskillu, paigad otsiti üles maastikus, fotografeeriti ja kanti veebirakenduse maastikud.lahemaa.ee veebikaardile.

n Keskkonnaameti korraldatud arhitek-tuurikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal” võistlustöö „Rehetuba”. Autorid Alvin Järving, Riho Kerge, Martin Traksmann. Töö sai tänu traditsioonilise materjalikasutusele, moodsa arhitektuuri-keele ühendamisele ja passiivmaja kontsept-sioonile mitmeid tunnustusi.

9looduskaitse

metsise jaoks sobiva elupaiga säilitamisele, millest sõltub mängu suurus. Üks olulisemaid mõjutegureid on kuivendussüsteemide rajami-sega alanud pikaajalised protsessid metsade struktuuris: veehorisondi langemine mullas, metsa kasvu hoogustumine, mille tulemusena on paljud endised mängupaigad muutunud metsisele sobimatult tihedaks ning sellest tu-lenevalt võib olla langenud pesakondade toi-tumisalade kvaliteet.

PÜSIELUPAIGA MOODUSTAMINE VAJAB PÕHJALIKKU EELTÖÖDSeega on selge, et vaid püsielupaikade moo-dustamisest ei piisa metsise kaitsmiseks. Va-jalik on elupaikade sihttaastamine ja tugihool-dustööd. Kuna aga senini pole teada, millised on metsiste täpsed elupaigaeelistused poega-de üleskasvatamise perioodil, siis ei saa ka rutates alustada elupaiga taastamis- ja hool-dustöödega. Olulisemate mõjurite kõrvaldami-seks on mitmeid vahendeid, nt veerežiimi looduslikkuse taastamine, kujundusraied ja kiskjate arvukuse vähendamine. Kuid senini puudub kogemus, kuidas metsised sellistele manipulatsioonidele reageerivad ja milliseid nendest tegevustest tuleks piiratud rahaliste võimaluste juures eelistada. Nii on tegevuska-vas väga oluline osa taastamiseksperimenti-del, kus paralleelselt elupaigakasutuse uurin-guga saab selgitada välja, milline sekkumine on metsise puhul kõige mõistlikum.

Vajalikud on ka muudatused metsise elu-paikade kaitses. Püsielupaikade kaitserežiimi korrastamine ja alade ümberpiiritlemine selli-selt, et kaitstavad alad võtaks enam arvesse metsiste tegelikku elupaigavajadust, on teine väga oluline tegevuskava osa. Mängupaikade osas on väga põhjalik analüüs tehtud ja selle põhjal saab juba esmased piirikorrektuurid teha. Praegu ei ole täpselt teada, mis on piira-vad tegurid, mis mõjutavad ala sobivust ke-vadsuviseks tibude toitumisalaks. Neid vastu-seid otsitakse samuti uuringutest. Elupaiga- kasutuse uuring, mida plaanitakse läbi viia GPS-saatjatega, peaks andma vastuse, milli-seid alasid metsised aasta ringi kasutavad ja kuhu nad eri eluperioodidel koonduvad.

Kolmas väga oluline osa on metsade ma-jandamise juhiste väljatöötamine, sest lisaks mängupaikadele, kus tehakse vaid otseselt metsise kaitseks vajalikke töid, on püsielupai-kadesse haaratud ka mängude puhvrid, kus on võimalik metsa piiranguid arvesse võttes majandada. Selleks on vajalik koostada juhis-materjal erinevate kasvukohatüüpide jaoks ja kirjeldada, millised raied mis ajal on võimali-kud.

paigad asuvad Eestis suuremate või väikse-mate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on enamasti üle 80 aasta.

Ühe osana kavast analüüsitakse alati senise kaitse tõhusust. Aastatel 2009–2012 tellis Kesk-konnamet Eesti Ornitoloogiaühingult põhjaliku metsisemängude inventuuri. Selgus, et sõltu-mata sellest, kas metsisemängud paiknevad kaitstavatel aladel või mitte, on metsise arvu-kus kõikjal Eestis langenud. Selle on tinginud ulatuslikud ja drastilised muutused nende elu-paikade kvaliteedis, sh kiskjate arvukuse tõus ja metsise aastaringset elupaiga-nõudlust eba-piisavalt arvestav mängude tsoneering. Praegu on keskendutud eeskätt vahetu mängupaiga kaitsele ja vähem on pööratud tähelepanu mängualast kilomeetri raadiusesse jäävate

Liikide ohustatusest ja haruldusest lähtuvalt on need jaotatud kolme

kaitsekategooriasse. Kõige enam ohus-tatud liigid on määratud esimesse kait-

sekategooriasse ja vähem ohustatud, kuid siiski looduskaitselist tähelepanu vajavad liigid kolmandasse. Ohustatud

liikide kaitseks on vaja koostada liigi kaitse tegevuskavad.

Tegevuskavasid koostatakse sel-leks, et saada juhised ja põhi-mõtted liikide kaitse korralda-miseks ja nende seisundi parandamiseks. Praegu on kin-nitatud vaid 10 liigi tegevuska-

vad, kuid viimastel aastatel on Euroopa struk-tuurivahendite abil ette valmistatud 150 tegevuskava eelnõud, mis hakkavad andma juhiseid ligi 200 liigi kaitse korraldamiseks.

Tegevuskava annab ülevaate liigi bioloo-giast, levikust ja arvukusest, kirjeldab olulise-maid ohutegureid, seab lühi- ja pikaajalised kaitse-eesmärgid ning eeltoodu põhjal kirjel-dab, mida on edaspidi vaja teha selle liigi kait-seks. Ära on toodud ka tegevuste ligikaudne maksumus. Ennekõike vajavad tegevuskava-sid liigid, kelle kaitseks tuleb kiiresti tegutse-da: taastada elupaiku, parandada liikide levi-kukoridoride toimimist või mõnel juhul aidata kaasa nende paljunemisele laboritingimustes.

PALJUSID LIIKE LEIDUB VAID ÜHES LEIUKOHASPraegu on töös väga erineva kaaluga tegevus-kavad. Osa neist kavadest käsitleb liike, mida leidub Eestis vaid ühes leiukohas. Sellisel ju-hul keskendub tegevuskava väga kitsalt ühe kindla leiukoha kaitsele, mujal tehakse vaid liigi leviku täpsustamiseks inventuuri. Sellised tegevuskavad on koostatud näiteks mitmetele taimedele: pisilina, mägi-kadakkaer, kollane käoking jt; mõnele seenele, nagu lõhe-lehter-vahelik, taigapässik, aga ka ebapärlikarbile. Samas on töös ka sellise liigi tegevuskavasid, mille elupaigad mõjutavad suurt osa Eestist ja mille kaitse korraldamist on alade ja huvi-

gruppide rohkuse tõttu keeruline ellu viia. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kotkaste, kä-paliste ja lendorava tegevuskava.

METSISE KAITSEÜks keerulise kaitsekorraldusega liikidest on kindlasti metsis. Kuna metsise arvukus eelmi-

sel sajandil väga oluliselt vähenes, võeti liik 1994. aastal kaitse alla ja määrati teise kaitse-kategooriasse. Sellest ajast alates on metsise kaitseks moodustatud rohkesti püsielupaiku, kuid praeguseks pole suudetud arvukuse lan-gust peatada. 2011. aastal hakatigi koostama tegevuskava, mille eesmärgiks on tõhustada metsise kaitset veelgi.

Metsis on Eestis paikne lind ja eelistab elu-paigana vanu loodusmetsi. Metsise mängu-

KAITSEKS KOOSTATAKSE TEGEVUSKAVAD

Ennekõike vajavad tegevuskavasid liigid, kelle kaitseks tuleb kiiresti

tegutseda: taastada elupaiku, paran-dada liikide levikukoridoride toimimist

või mõnel juhul aidata kaasa nende paljunemisele laboritingimustes.

Ohustatud liikide

MUREL TRUUkeskkonnameti

looduskaitse bioloog

f Merikotka kaitse tegevuskava on

edastatud kinnitami-seks keskkonnaminis-

teeriumile

KAS TEAD, ET:• Eestis arvatakse elavat 23 500 looma-,

taime-, sambliku- ja seeneliiki, millest on kaitse all 570 elusorganismi.

• Esimesse kategooriasse on praegu määratud 66 liiki, teise 259 ja kolman-dasse 245 liiki.

foto

: Kad

ri P

aom

ees

10 keskkonnakasutus

VEEKOGUDE PAISUTAMISEL TULEB TAGADA

RÄPINAS AVATI JÄÄTMEKLASS

kalale vaba liikumineKui kalade vaba liikumine ja vee voolamine veekogus

on takistatud, siis halvendab see nii vee kvaliteeti kui ka kalastiku seisundit. Seepärast tuleb paisudel,

mis mõjutavad veekogu looduslikku seisundit, taotleda vee erikasutusluba.

Jõgede ja ojade paisutamise üheks ees-märgiks on tekitada nt paisjärv, mida saab kasutada puhkeotstarbel. Või paistatakse veekogu selleks, et kasuta-da hüdroenergiat või lihtsalt kujunda-takse voolusängi, et pakkuda silmailu.

Eestis on ligikaudu 1200 paisrajatist, millest ligi 900 tekitavad arvestatava paisutuse (üle 30 cm). Umbes 160 paisu asuvad meile väga olulistel lõhejõgedel. Lõheliste jõed on oluli-sed, sest neid kasutavad siirdekalad (lõhe, meriforell, harjus, vimb jt) kudemiskohana ja ainult seal saavad areneda noorkalad. Siirde-kalade populatsioon väheneb, kui nad ei pää-se paisude tõttu jõgede koelmualadele. Kurb on tõsiasi, et ligikaudu 80% lõhe populatsioo-ni juurdekasvust on tänapäeval kunstlikult taastoodetud, kuigi looduslikuks juurdekas-vuks on potentsiaal olemas.

Paraku tuleb tõdeda, et mitte kõik pai-suomanikud ei ole vee erikasutusluba taotle-nud. See oleks aga väga oluline, sest loa and-misega selgitatakse välja meetmed, mis aitavad vähendada tegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Seejärel, tuginedes keskkonnaameti spetsialistide nõuannetele ja osapoolte koostööle, fikseeritakse loaga nõu-ded ja tingimused, et paisutamine ei tekitaks

looduskeskkonnale kahju ega kaaskodanikele suuri ebamugavusi. Oluliste punktidena on vee erikasutusloas kirjas paisjärve puhastami-se ja paisu hooldamise nõuded ning ka toi-mingud, kuidas suurvee ja veeavarii korral te-gutseda. Eelmisel aastal väljastas keskkonna- amet 113 vee erikasutusluba veekogu paisuta-miseks. Kokku on luba ligi 260 paisul.

Veeseadus kohustab paisuomanikke taga-ma lõhilaste veekogudel kalade läbipääs. Muudel veekogudel otsustab kalapääsu vaja-likkuse keskkonnaamet. Kui pais takistab ka-lade liikumist, siis tuleb rajada kalapääs või paisutus likvideerida.

Eelmisel aastal investeeriti veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks, kalapää-sude rajamiseks või paisude likvideerimiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest 2,48 miljonit eurot. Nende vahenditega puhas-tati veekogusid, rajati kalapääse ja likvideeriti paisutus 10 objektil. Rohkem infot Euroopa Lii-du Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise kohta leiab Keskkonnainvesteeringute Kesku-se kodulehelt.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi eesmärgiks on saavutada 2015. aastaks vee-kogude hea seisund. Kalade vaba liikumise tagamine on suur samm jõudmaks sellele eesmärgile lähemale. Praegu on paljude vee-kogude kehva seisundi põhjuseks just vee tõ-kestamine ja paisutamine. Seetõttu on tänavu üheks oluliseks prioriteediks tagada kalade vaba liikumine halvas või kesises seisundis olevates veekogudes. Lisaks tuleb tagada ka-

lade vaba liikumine kõikidel lõhilaste veeko-gudel.

Selle aasta suvel jõuab lõpule projekt „Tõ-kestusrajatiste inventariseerimine vooluvee-kogudel kalade rändetingimuste parandami-seks”. keskkonnaameti, keskkonnaministee- riumi ning teadlaste ja inseneride koostööl

valmiva projektiga saadakse põhjalik ülevaa-de pea kõikidest paisudest, nende omandi-kuuluvusest ja olukorrast. Lisaks hindavad ihtüoloogid ehk kalanduseksperdid objektidel kalade läbipääsu tagamise vajadust.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvahe-liseks veealase koostöö aastaks. Seetõttu on eesmärkide saavutamiseks oluline tõhustada koostööd ka paisutamise valdkonnas. Hea näi-tena võib tuua muinsuskaitseameti ja kesk-konnaameti koostööd muinsuskaitse all oleva-te paisrajatiste osas, et leida lahendus veel korrastamata ja ilma lubadeta objektidel. See on oluline leidmaks lahendus, mis kaitseks ühelt poolt objekti muinsuskaitseväärtust ja teisalt oleks tagatud kalade vaba liikumine veekogus.

REET ULMkeskkonnaameti

veemajanduse koordinaator

KAS TEAD, ET:• Eestis on kokku ligikaudu 1200 paisu, nendest ligi 160 asuvad

lõhejõgedel.• Eesti jõgedel asuvate hüdroelektrijaamade toodang ei ületa 0,3 %

Eesti elektrijaamade kogutoodangust.• ligikaudu 80 % lõhe populatsiooni juurdekasvust on kunstlikult

taastoodetud, kuigi looduslik potentsiaal selleks on olemas.

n Alla 30 cm paisudele ei ole vaja vee erikasutusluba.

Räpina keskkonnamajas saab uudistada omalaadset väljapa-nekut, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid. Püsinäitusel saab tervikliku ülevaate jäätmekäit-

luse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalika-sutusest, biokäitlusest, põletamisest ja lades-tamisest. Kogu ekspositsiooni tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel

vastavale konteinerile vajutades süttib tuluke-sereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastite-has, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid.

Kätt saab harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda vee-ga täidetud purgis erineva tihedusega plastilii-ke. Praktilist poolt toetavad videoklipid jäätme-tes sortimisest ja arvukad tootenäidised.

Kompostimist saab õppida arvutiprogram-mi abil, aga toakomposter võimaldab selle protsessiga ka lähemalt tutvuda, lisaks on või-malik binokulaariga vaadelda lagundajaid kompostitoormes. Prügilamaketi abil saab sel-geks kaasaegse prügila ehitus, saab katsuda materjale, mida kasutatakse prügila ehituses. Siin saab piiluda prügila sisse ja veenduda, et seal on olemas torud nii nõrgvee kui ka prügi-lagaasi kogumiseks.

11keskkonnakasutus

proovi. Tulemused näitavad, et nõuete järgi pu-hastatud heitvee mõju suublale on väheoluli-ne. Olulisemat mõju avaldavad need heitvee väljalasud, mille puhastusprotsess ei toimi nõuetekohaselt ja vajavad tõhustamist. Samuti on heitvee mõju suurem väiksematele veeko-gudele, eriti kuival perioodil madalvee ajal.

RAKENDATUD MEETME MÕJU HINDAMINEKui suublaseire tulemus näitab, et veekogu seisund on halvenenud, teeb keskkonnaamet ettepaneku seirekoha lisamiseks riiklikku seireplaani, et selgitada välja reostuse ulatus ja suurus. Operatiivseiret tehakse kehvas sei-sundis olevatel veekogudel mõjuri suhtes kõi-ge tundlikumate näitajate osas. Keskkonna-amet esitab ettepanekuid ka veekogumiseireks, kus tuleb selgitada rakendatud meetmete tõ-husust. Näiteks kavandatakse operatiivseiret rajatud kalapääsude tõhususe selgitamiseks või tehakse kalastiku seiret enne kalapääsu rajamist, et täpsustada selle vajadus. Samuti selgitatakse operatiivseirega uute või rekonst-rueeritud reoveepuhastite tõhusust.

Seisundi parandamiseks ja elurikkuse taas-tamiseks on vaja teha veel palju ühiseid jõu-pingutusi. Meie jõgedes ja järvedes leidub pal-ju kaitsealuseid liike, kellele hapnikurikas ja puhas vesi on eluks esmatähtis. Esmapilgul on seda väärtust raske hinnata – tihti ei pane me seda ise tähelegi ja alles väärtusliku elu-paiga kadumisel tunneme sellest puudust.

Eestis on peamiseks joogivee allikaks põhja-vesi ja see on kättesaa-dav peaaegu kõikidele inimestele. Peaksime

endale aga teadvustama, et kui halvendame oma

tegevusega veekogu seisundit, siis selle mõju

levib kõikjale, kuhu vesi voolab.

Heitvee kontrollTAGAB VEEKOGUDE TERVISE

Eestis korraldatakse veemajandust valgalapõhiselt. See tähendab seda, et veekogu, mis saab alguse ühes maakonnas ja jätkub järgmi-ses, vaadeldakse kui ühte tervikut. See nõuab head koostööd eri piir-

kondade ja inimeste vahel. Meie pinnaveeko-gud on suhteliselt väikesed ja reostustundli-kud, seda eriti veevaesel ajal. Veekogude looduslikku seisundit ohustavad hajukoormus metsa- ja põllumajandusmaalt, heitvesi asula-test ja paisutamine, mis takistab kalade vaba liikumist. Kuigi enamasti on vee kvaliteet hea, veekogud hästi hoitud ja looduslik seisund säilinud, esineb siiski veel jõgesid, järvesid ja rannikuvett, mille vee kvaliteeti ja liigilist koosseisu on inimtegevus mõjutanud.

Tagamaks veekogude head seisundit, hin-dab keskkonnaamet reoveepuhastite töö efektiivust, heitvee mõju suublale ning kavan-dab vajalikke parendusmeetmeid ja analüüsib nende rakendamise tõhusust.

REOVEEPUHASTITE TÖÖ EFEKTIIVSUS Igaühe soov on tarbida kvaliteetset ja nõuete-le vastavat joogivett. Sama oluline on, et ka tagasi loodusesse jõudev kasutatud vesi oleks hästi puhastatud ega halvendaks veekogude või põhjavee seisundit.

Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 1143 reoveepuhastit. Keskkonnaameti väljastatava vee erikasutusloa või keskkonnakompleksloa-

ga seatakse reovee puhastamisele tingimu-sed. Seal toodud tingimused on vajalikud, et vähendada negatiivset mõju veekeskkonnale. Keskkonnaamet väljastas eelmisel aastal 224 vee erikasutusluba vee võtmiseks ja heitvee juhtimiseks suublasse, mis moodustavad keh-tivatest erikasutuslubadest 22%. Kuna vee-valdkonna üks olulisi keskkonnaeesmärke on saavutada ja hoida veekogude hea seisund, siis on väga tähtis, et veekogusse juhitav pu-hastatud heitvesi vastaks seatud nõuetele.

Reoveepuhastite töö kontrollimiseks teeb keskkonnaamet heitvee suubumiskohtades veekogusse seiret. Igal aastal kontrollitakse teatud hulk reoveepuhastite töö efektiivust. Eelmisel aastal seirati 720 väljalasku, millest enam kui pool vastas kõigile keskkonnaloa nõuetele. Kõige parem olukord on Viljandi- ja Pärnumaal, kus seiratud väljalaskudest vastas nõuetele vastavalt 80 ja 71%. Skaala teise otsa jäävad Harjumaa, Läänemaa ja Lääne-Viru-

maa. Peamiselt ületatakse biokeemilise hap-nikutarbe, heljumi ja üldfosfori piirkontsent-ratsioone. Mida rohkem on heitvees orgaanilisi ühendeid, seda suurem on biokee-milise hapnikutarbe väärtus ja veekogu sei-

sundit halvendav mõju. Veekogusse sattunud orgaaniline aine mõjutab elustikule väga olu-list tegurit – hapnikutaset. Üleliigsete toitaine-te sattumine veekogusse (sh fosfor) põhjus-tab taimestiku vohamist, mis omakorda halvendab kõikide veekogude seisundit.

Keskkonnaamet teeb tõhusat koostööd reo-veepuhasti operaatoritega, töötamaks välja võimalikud lahendused, mis aitaksid tõsta pu-hasti töö efektiivust. Samal ajal jätkab kesk-konnaamet seiret.

HEITVEE MÕJU SUUBLALESuubla seire eesmärgiks on selgitada, kas sin-na juhitud heitvesi mõjutab veekogu seisundit või mitte. Tulemuste alusel saab hinnata, kas vee erikasutusloaga sätestatud saasteainete piirnormid tagavad, et väljalasu mõjupiirkon-nas ei halveneks suubla seisund. Ohu korral on keskkonnaametil võimalik vee erikasutus-loaga nõudeid karmistada.

Eestis on heitvee suublaks enamjaolt voo-luveekogud, mille kaudu toitained jõuavad lõ-puks rannikumerre. Seire tulemuste alusel saab hinnata, milline on vooluveekogude kva-liteet üleval- ja allpool heitvee väljalasku. Sei-ratakse just suuremate asulate ja tööstuste reoveepuhastite heitvee väljalaskmetest mõ-jutatud suublaid, kus heitvesi võib potent-siaalselt avaldada mõju vooluveekogumi sei-sundile. Seiratud on näiteks Jõelähtme, Pirita, Vääna, Keila, Vigala, Põltsamaa, Selja, Pedeli jõge ja Koreli oja.

Mullu võeti suublaseirega ca 230 pinnavee

Mida rohkem on heitvees orgaanilisi ühendeid, seda suurem on biokeemilise

hapnikutarbe väärtus ja veekogu seisundit halvendav mõju.

MARIINA HIIOBkeskkonnaameti

vee peaspetsialist- koordinaator

MARIKA TAMMkeskkonnaameti

veemjanduse koordinaator

n Urumarja Pärnumaa

foto

: too

mas

kal

da

12 looduskaitse

Praegu kinnitatud kavadest on mahukaim tegevus kaitsealuste koosluste hooldus- ja taastamistööd.

KUIDAS EDASI?Eelkõige huvitutakse eeskirjadest, sest nende-ga kehtestatakse piirangud, mis võivad maa-omanike ja kohalike töid ning tegemisi mõju-tada. See-eest kaitsekorralduskavade koos- tamisel inimesed väga aktiivset kaasa ei löö. Siinkohal on hea kutsuda üles kõiki, kes ühel või teisel moel puutuvad kokku kaitstavate aladega, osalema kaitsekorralduse protsessis. Ehkki esmapilgul võib tekkida küsimus, et mis sellest kõigest kasu on, siis tegelikult on ühis-te arutelude ja vaidluste baasil sündinud kait-sekorralduskava alati parem kui kontorivaiku-ses tehtu. Maaomanikele ja huvilistele annab see võimaluse saada ülevaade nende kodu-piirkonnas esinevatest loodusväärtustest ning teadmisi, mis on vajalik nende väärtuste kait-seks. Samas annab see võimaluse loodushoiu-tööde või loodusturismiga elatist teenida, rik-kumata sealjuures neid väärtusi. Kesk- konnaametile on hindamatu väärtusega maa-omanike teadmised kodupiirkonna eluolust ja looduslikest tingimustest. Nii on võimalik üheskoos koostada kohalikke eripärasid ar-vestav kaitsekorralduskava.

Eesti maismaast on kaitse all 18,1% ja akvatooriumist (sealhulgas Peip-si järv ja Võrtsjärv) 31,1%. Kogu selle ala kaitseks on moodustatud rahvuspargid, loodus- ja maastiku-kaitsealad, hoiualad, püsielupai-

gad, kaitstava looduse üksikobjektid ning ko-haliku omavalitsuse tasandil kaitstavad alad. Kokku on riikliku kaitse all 3631 ala ja objekti.

KAITSE-EESKIRI JA KAITSEKORRALDUSKAVAIgale alale on valitsus kehtestanud kaitse-ees-kirja, mis sätestab seal piirangud ja kaitsekor-ra. Kaitsekorralduskava on looduskaitseliste tööde rakendusplaan ja selle kinnitab kesk-konnaameti peadirektor. Kaitsekorralduskava annab lühikese ülevaate alast ja seal esineva-test loodusväärtustest, täpsustab kaitse-ees-märkide ulatust, määrab mõõdetavad eesmär-gid, annab ülevaate väärtuste mõjuteguritest ja määrab kaitsekorraldustegevuste plaani. Seal on kirjas ka tööde maht, koht, ulatus, kir-jeldus ja ligikaudne maksumus, mis on alu-seks tööde elluviimisel ja rahastamisel.

KUIDAS KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTATAKSE? Kaitsekorralduskava koostamine on avalik ja kaasa saavad rääkida kõik huvilised. See sün-nib ametkondade ja huvi üles näidanud koda-nike koostööna. Protsess algab algatamis-koosolekuga, kus antakse ülevaade kava koostamisest, selgitatakse töö eesmärki ja orienteerivat ajakava. Järgnevatel nõupida-mistel arutatakse ühiselt läbi kava sisuline pool (väärtused ja nende mõjutegurid, väär-tuste kaitseks vajalikud tööd, nende eelisjär-jestamine, maht, ajakava jne), mille tulemu-sena valmib kaitsekorralduskava eelnõu. Seejärel antakse eelnõu avalikkusele arutada, kus taaskord on kõigil võimalus arvamust

avaldada. Infot kaitsekorralduskavade koosta-mise kohta vahendatakse kohalikes ajalehte-des ja keskkonnaameti kodulehel. Kaitsekor-ralduskava koostamine lõppeb, kui selle kinnitab keskkonnaameti peadirektor.

MILLINE ON KAVADE KOOSTAMISE EELISJÄRJESTUS?Kuna kõikidele aladele ei õnnestu kavasid lä-hiaastail valmistada, on praegu eelistatud rah-vuspargid, Natura alad, Natura võrgustiku

alad. Neile järgnevad alad, kus asuvad liigid või elupaigad, mis vajavad hooldamist ja mille hooldamata jätmine seab ohtu kaitse-eesmär-kide saavutamise ning mis on suure avaliku huvi või külastatavusega.

MIS SENI TEHTUD JA MIS TEOKSIL?Looduskaitse arengukava üks eesmärk on koostada aastaks 2014 kõigile Natura loodus-aladele ja aastaks 2020 kõigile kaitse- ja hoiualadele kaitsekorralduskava, et tagada

seal asuvatele loodusväärtustele kohane kait-se. Mai alguse seisuga oli kinnitanud 172 alale 143 kaitsekorralduskava. Kavadega saab tut-vuda keskkonnaameti kodulehel.

KAVADE RAKENDAMINEKavade rakendamisel jääb suurem töömaht keskkonnaameti ja Riigimetsa majandamise keskuse kanda. Mitmed tegevused on vastas-tikusel kokkuleppel plaanitud jätta ka kohali-kele omavalitsustele ja huvigruppidele ja teis-tele organisatsioonidele. Kaitsekorraldus- kavade elluviimine käib suuresti toetuste abil või projektipõhiselt. Näiteks saab loodushoiu-toetust pool-looduslike koosluste taastami-seks ja hooldamiseks. Looduskaitseprojekte rahastab peamiselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kust on ka maaomanikel ja loo-duskaitselistest töödest huvitatud isikutel või-malik toetust taotleda.

KELLELE JA MILLEKS?Kaitsekorralduskavad

TAAVI TATTARkeskkonnaameti

kaitse planeerimise peaspetsialist

Kaitsekorralduskava on riigi ja maaomanike

koostöös sündinud doku-ment, mida lugedes saab aru, miks on alal teatud

piirangud ja mida on vaja teha meie loodusväärtus-

te kaitseks.

Eelkõige huvitutakse eeskirjadest, sest nendega kehtestatakse piirangud,

mis võivad maaomanike ja kohalike töid ning tegemisi mõjutada.

n Kõigi huvigruppidega läbiräägitud ja kokkulepitud kaitse korraldus on võti meie loodusväärtuste tulemuslikuks kaitseks. Pildil on Kaali meteoriidikraa-ter, mille puhul tuleb leida tasakaal erinevate huvide vahel.

foto

: Too

mas

Kal

da

KAS TEAD, ET:• Praegu on töös 429 ala kaitsekorralduskava. • Pärast kaitsekorralduskavade kinnitamist on aastaks 2015 kaitse

korraldatud 75% riikliku kaitse all olevast alast. • Kokku on riikliku kaitse all 3631 ala ja objekti.

13keskkonnakasutus

teie tegevuse jaoks sobivaim ja järgida eksper-di soovitusi lubatud heitkoguste projektis. Maavara kaevandamise puhul deklareeritud keskkonnatasu korrigeeritakse instrumentaal-mõõdistamise kvartalideklaratsioonis. Seega tasub ettevõtetel, kellel on kohustuslik mõõdistami se sagedus suurem kui üks kvar-tal, siis ki pidada täpset arvestust kaevandatud koguste kohta ja deklareerida vahepealsetes kvartalites täpsemad kogused. Nii on tagatud, et keskkonnatasu iga-aastane tõus mõjutab ettevõtet kõige vähem. Deklaratsioonide alu-seks olevaid algandmeid ja arvutusi tuleb ette-võttes säilitada vähemalt seitse aastat.

Kui keskkonnatasu on õigel ajal ja korrekt-selt arvestatud, deklareeritud ja makstud, võib olla rahulik, et ettevõtte keskkonnakohustu-sed on täidetud ja nende kontrollimi-sel ei teki ootamatuid kohustusi.

Keskkonnatasud:KES JA MIKS SEDA MAKSAB?

Kui ettevõte toodab midagi, siis kasutab ta selleks keskkonda, näiteks tarbib vett, tekitab

jäätmeid ja saastab õhku. Et heastada keskkonnale tekkivat mõju, peab ettevõte maksma keskkonna

kasutamise eest tasu.

See motiveerib ettevõtteid võtma ka-sutusele heitmeid vähendavaid toot-mistehnoloogiaid, tõhustama puhas-tussüsteeme, kasutama efektiiv- semalt loodusressursse ja taaskasu-tama jäätmeid. Eesmärk on saaste- ja

prügivabam keskkond ning kasutada säästlik loodusvarad.

Keskkonnatasu jaguneb ressursi- ja saaste-tasuks. Esimest peavad maksma loodusvara-de kasutajad ja seda makstakse maavara kae-vandamisõiguse, vee erikasutusõiguse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasu maksavad keskkonna saastajad ja jäätmete ladestajad. Seaduse sõnastuse järgi isikud, kes heidavad keskkonda (välisõhku, veeko-

gusse, põhjavette või pinnasesse) saasteai-neid või kõrvaldavad keskkonda jäätmeid.

KES ROHKEM KASUTAB, SEE ROHKEM MAKSABKeskkonnatasude suurimad maksjad on põ-levkivi-, keemia- ja paberitööstus, ehitus- ja vee-ettevõtted, jäätmete ladestajad ning maa-varade kaevandamise ja töötlemisega tegele-vad ettevõtted.

Eelmisel aastal alustas keskkonnaametis tegevust keskkonnatasude büroo, mis teeb ta-sude üle järelkontrolli. Esimese tööaasta jook-sul oleme saanud ettevõtetelt palju positiivset tagasisidet, aga ka tähelepanekuid tegevuse parendamiseks. Näiteks ollakse rahul, et kont-rolli käigus saadakse põhjalikke vastuseid ja nõu keskkonnatasudega seotud keerulistele küsimustele. Peamised eksimused, mis järel-kontrolli käigus ilmnesid, on keskkonnaloata tegutsemine või loa kehtivuse pikendamisega hiljaks jäämine (mõlemal juhul tuleb maksta tasu kõrgendatud määra alusel), samuti vale metoodika või lähteandmete kasutamine

keskkonnakasutuse koguste arvutamisel (et-tevõte peab sellisel juhul arvestama intressi-kohustusega). Deklaratsioonides esineb ka kohustusliku seire ja mõõdistamise tulemuste valet kajastamist. Ettevõte peab arvestama, et vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest ja valeandmete esitamine on karistatav.

Väga oluline on esitada deklaratsioonid ja aastaaruanded õigel ajal. Hilinemisega kaas-neb intressinõue. Veekasutuse aastaaruande esitamisega hilinemisel jääb ettevõte ilma soodsa nõuetekohasuse koefitsiendi rakenda-mise võimalusest, mis tähendab kaks korda suuremat vee saastetasu.

Keskkonnaloaga ettevõtetel on kohustus esitada deklaratsioon ka siis, kui kvartali jook-sul tegevust ei olnud. Deklaratsioonide esita-mise ja keskkonnatasude maksmise tähtajad on 25. jaanuar, 25. aprill, 25. juuli ja 25. oktoo-ber.

TÄHELEPANEKUD DEKLAREERIMISE PUHULVeevõtu puhul tagab täpse arvestuse taadel-dud veemõõtja. Vee saastetasu deklareerimi-sel on oluline võtta aluseks korrektselt võetud proovi tulemus. Selle tagab protseduuri reegli-te järgimine alates proovi võtmisest kuni labo-rile edastamiseni. Jäätmete kõrvaldamisel on oluline järgida lubatud käitlemisviiside nõu-deid ja klassifitseerida kõik jäätmed õige koo-diga. Välisõhu saastetasu puhul on väga tähtis kasutada õiget arvutusmetoodikat. Alati tasub konsulteerida, milline arvutusmetoodika on

n Anelema dolomiidikarjäär.

KAS TEAD, ET:• Eelmisel aastal maksti keskkonnatasu kokku summas 78,8 miljonit

eurot. Aasta varasemaga võrreldes 2,9 miljoni euro võrra rohkem. Suurema osa summast moodustas maavara kaevandamisõiguse tasu 32,5 miljonit eurot.

• Saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest laekus 16,6 miljonit, vee erikasutusõiguse tasu moodustas 13,4 miljonit, välisõhu saastetasu 9,9 miljonit ja vee saastetasu 4,9 miljonit.

• Kalapüügi õiguse, kasvava metsa raieõigus ja jahipiirkonna kasutamise õiguse eest maksti kokku 1,5 miljonit eurot tasusid.

OLGA KUVATOVAkeskkonnatasude

büroo juhataja

foto

: Too

mas

Kal

da

14 kiirgus

Radioaktiivsus LÄÄNEMERE VETES VÄHENEB

Radioaktiivsuse põhiosa moo-dustavad looduses leiduvad ra-dioaktiivsed ained. Neid on ka merevees, põhjasetetes ja mik-roflooras. Eelmise sajandi tei-sest poolest lisandusid loodus-

likele juurde tuumategevusest vabanenud tehislikud radioaktiivsed ained. Kõik need osa-levad pidevalt toimuvas aineringluses ja anna-vad panuse inimese kiirgusdoosi tekitamisse.

Looduslikku radioaktiivsust põhjustavad peamiselt Maa tekke aegadest pärinevad pika poolestusajaga radioaktiivsed read ning mõ-

ned üksikradionukliidid, näiteks Kaalium-40 ja Rubiidium-87. Poolestusaeg on aeg, mis kulub radionukliidi aktiivsuse vähenemiseks poole võrra. Maa vanuse suurusjärgus poolestusaja-ga emanukliididest Uraan-235 (poolestusaeg 0,7 miljardit aastat), Uraan-238 (poolestusaeg 4,5 miljardit aastat) ja Toorium-232 (pooles-tusaeg 14 miljardit aastat) tekivad radioaktiiv-se lagunemise tulemusel terve rea tütarnuklii-de (sh Raadium-226, Radoon-222, Pallaa- dium-210, Poloonium-210). Lisaks toodab suu-re energiaga kosmiline kiirgus Maa atmosfää-ris pidevalt lühiealisi radionukliide.

INIMTEGEVUSEL ON MÄÄRATU MÕJUTehislikke radioaktiivseid aineid tekitab aga inimene oma tegevusega, nagu tuumarelva-katsetused atmosfääris ja reaktoriavariid. Nei-le lisanduvad töötavate tuumaelektrijaamade väikesed ja ajas järjest vähenenud radioaktiiv-sed heitmed õhku ja vette. Keskkonna radio-aktiivsuse ja inimese tervise seisukohast doo-sitekitajana olulised tehislikud radionukliidid

on Strontsium-90 (poolestusaeg 29 aastat) ja Tseesium-137 (poolestusaeg 30 aastat). Need ained püsivad kaua keskkonnas, kanduvad edasi toiduahelasse ja annavad panuse inime-se sisekiiritusse.

SEIREL ON SUUR TÄHTSUSLäänemere radioaktiivsust, radionukliidide le-vikut ning tekitatavaid kiirgusdoose elanikele on riigiti ja rahvusvahelises koostöös põhjali-kult uuritud. Panuse sellesse on paljude aas-tate kestel andnud ka Eestis keskkonnaameti kiirgusosakond (end. Kiirguskeskus). Seireko-hustus tuleneb Euroopa aatomienergiaühen-duse asutamislepingust. Eesti osaleb ka Lää-nemere Keskkonnakaitsekomisjoni HELCOM mereseire programmis. Kiirgusosakonnas uu-ritakse Tseesium-137 sisaldust merevees, -ka-lades, -vetikates ja -setetes. Merevett kogu-takse Soome lahest igal aastal viiest ning vetikaid ja setteid kahest asukohast, kalap-roove analüüsitakse kahest kuni neljast ko-hast.

Merevee radioaktiivsuse analüüsitulemu-sed Eesti seirejaamades varieeruvad aastati, siiski on täheldatav Tseesium-137 aktiivsuse kontsentratsiooni ilmne vähenemine. Sama-sugune ajaline trend on jälgitav ka kalade ja vetikate puhul.

MILLINE ON OHT EESTILE?Tšernobõli tuumajaama avarii saastas Eesti merevett ja mikrofloorat siiski suhteliselt nõr-galt. Lisandunud kiirgusdoosid elanikele moo-dustavad murdosa loodusfooni tekitatud aas-tadoosidest.

KAS TEAD, ET:• Läänemeri on tehislike radionukliididega kõige saastunum mereala,

samas on aga kiiritused inimestele selle juures minimaalsed, võrreldes looduslikust radioaktiivsusest põhjustatuga.

• Suurimad doositekitajad inimestele on  210Pb ja 210Po Läänemerest saadavas toidus (kalad, karbid jne).

LÄÄNEMERE RADIOAKTIIVUSE ALLIKAD

Läänemere radioaktiivsuse seisukohalt olulised inimtegevustest põhjustatud allikad võib jagada asukoha järgi tinglikult kaheks rühmaks.1) Läänemere valgalas asuvate rajatiste

radioaktiivsed heitmed:• tuumarajatised (tuumaelektrijaamad,

katsereaktorid, tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine),

• looduslike radioaktiivsete materjalide-ga (nn NORM) tegelevad mitte-tuuma-rajatised (fossiilkütust kasutavad energiaseadmed, metallurgia, nioobiumi ja tantaali, haruldaste muldmetallide, Zr, fosfaatide, tsemendi ja titaanoksiidi tootmine, nafta- ja gaasitootmine, paberitootmine, veepuhastusjaamad) (EC 2003),

• radionukliide kasutavad meditsiini- asutused, uurimisasutused, laborid.

1) Radioaktiivsete ainete kauglevi väljaspool paiknevatest allikatest:

• tuumarelva katsetused atmosfääris (aastatel 1945–1980),

• Tšernobõli tuumareaktori avarii (1986),• tuumkütuse ümbertöötlemine

(heitmed merre ja nende siire Läänemerre).

ENN REALOKeskkonnaameti kiirgusosakonna

nõunik

Tšernobõli katastroofi järel kõige saastunumaks merealaks muutunud

Läänemere radioaktiivsuse seisund on möödunud aastate kestel tänu saaste-

nukliidide radioaktiivsele lagunemisele, hajumisele ja kinnitumisele põhjasete-

tes oluliselt paranenud.

MONIKA LEPASSONkeskkonnaameti kiirgusosakonna

kiirgusseire büroo juhataja

foto

: Ree

t Ul

m

15kiirgus/seire

Kõrgenenud huvi Läänemere radioaktiivsu-se uurimise vastu on igati põhjendatud, sest 1986. a Tšernobõli tuumajaama avariis vaba-nenud radioaktiivsuse atmosfäärne kauglevi ja sadenemine vette muutsid selle, eriti Bot-nia mere ja Soome lahe idaosa, maailma te-hisnukliididega enimsaastunud merealaks. Pärast 1986. aastat on Strontsium-90 ja Tseesi-um-137 sisaldus merevees ja kalades pidevalt vähenenud tänu radioaktiivse lagunemise, areaalse segunemise, põhjasetetesse sidumi-se, Põhjamerega veevahetuse jm tõttu.

Atmosfäärseid tuumakatsetusi korraldasid peamiselt USA ja NSVL, kes lõhkasid kokku 502 tuumapommi. Põhjapoolkerale sadenes selle tõttu olulistest radionukliididest 474 PBq Strontsium-90 ja 607 PBq Skandium-137.

Läänemere riikide tuumarajatiste (9 tuu-maelektrijaama, millest praeguseks on 2 jaa-ma suletud, mõned katsereaktorid, radioak-tiivsete jäätmete rajatised) emissioonis merre domineerib triitium 3H (3,2 PBq). Nende mõju Läänemerele on senise avariideta töötamise jätkumisel radioloogiliselt tühine.

Eestis pole töötavaid tuumarajatisi, seega puudub ka tehislike radionukliidide emis-sioon. Pakri poolsaarel kuni 1989. aastani töö-tanud NSVL-i allveelaevnike õppekeskuse kahe tuumareaktori võimalike tehisradionukliidide emissioonide kohta merre andmed puuduvad. Reaktorite väikest võimsust ja ehituslikke ise-ärasusi arvestades võib neid võimalikke emis-sioone minimaalseks pidada. Paldiski objekti vedeljäätmete töötlemise käigus 1995. aastal juhiti Paldiski lahte 760 m3 heitmeid, milles sisaldus väike kogus tehisnukliide.

Kiirgusseire eesmärgiks on kaitsta inimesi ja elusloodust liigse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Selleks tehakse pidevalt erinevate keskkonnasfääride kiirgusseiret, et võimalikult kiiresti avastada inimtegevusest tekkinud radionukliidide sisalduse tõusu ning vajadusel vastumeetmed tarvitusele võtta.

Eesti on EL liikmesriigina kohustatud koguma informatsiooni looduskeskkonna radioaktiivsuse kohta. Kiirgusseire raames jälgib keskkonna-amet järgmist:• atmosfääri üldise gammakiirguse taset

ja õhuosakeste radioaktiivsust; • pinnavee, sh merekeskkonna (merevee,

-taimede ja -kalade) radioaktiivsust; • joogivee, Eestis toodetud toorpiima,

inimese üldise toiduratsiooni ning erinevate toiduainete (sh metsaseente ja -marjade) radioaktiivsust;

• Eesti suurema ohuga kiirgustegevus-kohtade lähiümbruse looduskeskkonna radioaktiivsust.

Rutiinselt analüüsitakse proovides järgmiste radionukliide sisaldust:• tehislikku päritolu tseesiumi (Cs 137),

strontsiumi (Sr 90) ja triitiumi (H 3); • looduslikku päritolu kaaliumi (K 40),

raadiumi isotoopide (Ra 226, Ra 228) ja berülleumi (Be 7) sisaldust.

MIS ON KIIRGUSSEIRE?

Aastatel 1993–1994 hinnati Sillamäel varem uraani ja hiljem haruldasi muldmetalle, nioo-biumi ja tantaali tootva AS-i Silmet tootmisjää-kide mereäärse ladustuspaiga keskkonnamõ-ju, sh kiirgusmõju Soome lahele. Siis peeti seda rajatist suure NORM-koguse (Uraan, Too-rium, Raadium-226) ja halvasti ehitatud ladus-tuspaiga tõttu oluliseks keskkonna saastajaks ja kiirgusdoosi tekitajaks. NORM väljavoolu mõju avastati siiski ainult ladustuspaiga lähe-dases merevees ja kaldalähedastes põhjasete-tes. Kõikjal mujal oli looduslike ja tehislike ra-dionukliidide sisaldus Läänemere muudele aladele tüüpiline. Seega kiirgusmõju elanikele võis pidada tühiseks. Ladustuspaiga remediee-rimine lõppes 2008. aastal, millega NORM-i väl-javool merre veel paljukordselt vähenes.

TERVISELE OHTU EI OLEAllikaid, millest radioaktiivseid aineid õhu või vee kaudu Läänemerre satub või võib sattuda, on aga veel teisigi, nagu elektrijaamad, põlev-kivikaevandused, põlevkivikeemia-rajatised, veepuhastusjaamad jms.

Mere radioaktiivsuse mõjud realiseeruvad ioniseeriva kiirguse tekitatud doosides elanik-konnale erinevate kiiritusradade kaudu. Näi-teks kalade, krabide jm tarvitamine toiduks, väliskiiritus ujumisel meres, pihustatud vee sissehingamine, meretaimede kasutamine väetisena jm. Siiski kinnitavad hinnangud, et isegi tehisnukliididest enim saastunud Lääne-meri elanike tervisele ohtu ei kujuta.

Tšernobõli 1986. aastal reaktoriavarii põhjustatud Tseesium-137 sadenemise jaotus Läänemere valgalal (Ilus, E., et al. 2007)

Siiski kinnitavad hinnangud, et isegi tehisnukliididest enim saastunud Lää-

nemeri elanike tervisele ohtu ei kujuta.

HINDAME KAITSEKORRALDU-

SE TÕHUSUSTAGU LEIVITS

keskkonnaameti looduskaitse

bioloog

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (Eesti on liige alates 1994. aastast) rahvus-vaheline kaitsealade tööprog-ramm näeb ette, et kõik liik-mesriigid hindaksid kaitse-

alade kaitsekorralduse tõhusust. Kolm aastat tagasi seati eesmärgiks hin-

nata aastaks 2015 kaitsekorralduse tõhu-sust 60% kaitstavate alade pindalast. Ko-hustuse täitmiseks otsustati Eestis kasutada rahvusvaheliselt läbi proovitud meetodit – kaitsealade kaitsetõhususe hin-damise töövahendit (edaspidi METT), mille kohandas meie oludele 2010. aastal Eesti Maaülikool. Kohandamisel lähtuti Rahvus-vahelise Looduskaitseliidu kaitsealade ko-misjoni (IUCN WCPA) metoodilises raamisti-kus kasutatavast kaitsekorralduse ja selle tulemuslikkuse hindamise tsüklist ja seal kasutatavatest kaitsekorraldustõhususe elementidest. Hindamisküsimustikus tuleb hinnata kaitstava ala üldist olukorda, pla-neeringut (kaitse-eeskirja kohasus, kaitse-korralduskava olemasolu), kaitsekorraldus-likke tegevuste korraldamist (sh koostöö erinevate asjalistega) ja vahendite olemas-olu. Lõpptulemuseks saadav punktide sum-ma iseloomustab kaitstava ala kaitsekorral-duse efektiivsust. Eraldi ei hinnata ala kaitse-eesmärkide seisundit, milleks vajali-kud tegevused (tulemuslikkuse seire) plaa-nitakse alade kaitsekorralduskavades või liikide tegevuskavades.

VALIMIS ON ESINDATUD ERI TÜÜPI KAITSEALADKeskkonnaamet alustas kaitsetõhususe hindamisega 2010. aastal. Hindamisvalimis-se valiti eelistatult suuremaid alasid ja jäl-giti, et oleks esindatud eri tüüpi kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastiku-

kaitsealad) ja hoiualad. Praeguseks on METTi metoodikat kasutades hinnatud 38 kaitstava ala kaitsekorraldust, mille kogupindala on veidi alla 400 000 ha. See moodustab veidi üle veerandi kaitse- ja hoiualade üldpindalast. Hindamisvalimis on suurema kaaluga esinda-tud kaitsealad, mille pindalast on hinnatud veidi üle poole. Praeguseks ei ole hinnatud püsielupaikade ega kaitstavaid looduse üksik-objekte, samuti on välja jäetud pargid.

Hindamistulemused näitavad, et alade kait-setõhususe koondhinne on protsentuaalselt ligi pool kuni kolmveerand võimalikust. Kõige tõhusam on kaitsekorraldus rahvusparkides. Kõige madalama koondhinde said hoiualad.

SEIRE ANNAB VASTUSE, KUIDAS EDASIProbleemseteks kohtadeks loeti: puudujäägid kaitse-eeskirjades, kehtiva kaitsekorralduska-va puudumine, vähene koostöö kohaliku ko-gukonnaga, vajalike tegevuste puudulik ra-hastamine ja rahastamise jätkusuutlikkus, ala kaitsekorraldustegevuste killustatus erinevate institutsioonide vahel, tihedama koostöö vaja-dus külastuskorralduses ja loodushariduslike teavitus- ja koolitusprogrammide seotus ala kaitse-eesmärkidega. Selgelt ilmnes, et kaitse-korralduskavadega alade kaitsekorraldus on võrreldes ilma kavadeta aladega märgatava-malt tõhusam peaaegu kõigis aspektides. See-ga on soovitav jätkata kõrge prioriteetsusega tegevusena kaitstavatele aladele kogu kaitse-korraldustsüklit hõlmavate korralduskavade koostamist ja nende sisulist rakenda-mist.

KAS TEAD, ET:• Praeguseks on METTi metoodikat

kasutades hinnatud 38 kaitstava ala kaitsekorraldust, mille kogupindala on veidi alla 400 000 ha. See moodustab veidi üle veerandi kaitse- ja hoiualade üldpindalast.

kBq/m2

» 80

60 – 80

30 – 60

10 – 30

3 – 10

2 – 3

0 – 2

16 rahvuspargid

ne, mis mitmekümne aasta jooksul on asu-kohta muutnud ja liikumine jätkub.

Õnneks annab ilm rohkem nautida vaikset olemist. Valdavalt välismaalt saabunud loo-dusturistid kinnitavad rahvuspargis liikudes ja Tuulingul peatudes piirkonna rahulikkust.

Põdrad ja kitsed kasutavad lahe kaldalt kal-dale liikumiseks otseteed läbi mere. Rahvus-pargi piiridest väljaspool peetud jahi ajal nä-gin pilti, kus kolm põtra suundusid läbi nõrga jääga kaetud lahe jahimeestest eemale. Samal põhjusel sumas merre viieteistpealine mets-seakari.

Taastumas on lahe lõuna- ja põhjakalda ela-nike vastastikused külaskäigud üle mere. Tal-vine viiekilomeetrine jäätee lühendab teekon-da 50 kilomeetrit.

Elu Matsalu rahvuspargis on heaks tasakaa-luks ja stressi maandajaks tempokale toime-tamisele väljaspool. Ümbritsevat märgates ja sellega kooskõlas elades suudad rahulikult suhtuda tekkinud probleemidesse.

tumispuu. Niidule minnes võib näha võimsat vaatepilti – suur lind harvendatud metsas ma-dalal lendamas. Talvel saab seevastu nautida peaaegu absoluutset vaikust. Tuulevaiksel ajal on kuulda ainult oma vere ringlemist. Hea aeg plaane teha.

RÕÕMU ROHKEM KUI MURETTugev tuul läänekaarest tõstab veetaset. Hoo-limata hästi valitud hoonete asukohtadest on suurte tormide ajal vesi õues. Tuulingu talu teab kolme viimast kõrget vett. Esimene oli 1928. aastal, kui lootsik seoti maja nurga kül-ge, teine 1967. aastal. Viimase, 2005. aasta jaanuaritormi ajal tõusis vesi 3 meetrit. Veeta-se ühes hoones oli pool meetrit, teistesse elu-hoonetesse vesi ei ulatunud. Üha tõusva vee eest oma vara kõrgemale kandes nägin viit rotti aidast välja ujumas. Tekkis mõte, et kui rotid juba lähevad, siis... Kõrge meri andis vih-je, kuhu rajada maakelder.

Talvised tugevad tormid panevad jää ja suured kivid liikuma. Rannas on mitmeid rah-

kaldalähedastel aladel. Kuni kaitseala loomise-ni võõrustas Tuulingu luigejahile saabunuid. Luigejahi harrastajateks olid sõjaeelsel ajal edukad ettevõtjad ja muud kõrgemad otsusta-jad, sõjajärgsel ajal vene armee ohvitserid ning

hiljem muud parteijüngrid. Praeguseni on säi-linud luigemulaažid lindude ligimeelitamiseks. Talu külastavatele turistidele kunagisest här-raste ja seltsimeeste lõbust rääkides on kuula-jatel vahel raske uskuda, et suursugusele lin-nule peeti sellist julma jahti.

Lindude rände ajal on ümbrus väga hääle-kas. Tuulevaiksetel päevadel kostab häälitse-mine tuppa – luiged pesitsevad talu ees lahel ja kümnetel tuhandetel niitudel peatuvatel la-gledel häält jagub. Puisniidul on merikotka is-

rahvuspargisÜHE PERE ELU JA TOIMETUSED

Ehedas looduses, Matsalu rahvuspargis lahe põhjakaldal asuv

Tuuliku (Lääne murdes Tuulingu) talu on olnud

ühe pere koduks üle 120 aasta.

Talu majandamisel on kasutatud ümbruskonnas leiduvaid või-malusi. Traditsiooniline kala-püük on mereäärses talus loo-mulik tegevus. Vahepealsed arusaamad loodushoiust tõrju-

sid kohalikud kalamehed merelt ja ohtu sat-tus oskuste ning teadmiste edastamine järg-lastele.

Suure defitsiidi ajal tagas õiguse kala püüda ametnikule kingiks viidud meelehea. Ranna-kaluril puudus susserdamise võimalus ja nii nad kaldalt vaatasidki linna untsantsakate toi-metamist merel. Praeguseks on kalapüük uuesti korraldatud ja saame taas merel käia. Rahvuspargi algatusel paaditegemise koolitu-se käigus valminud lootsik on Tuulingu talu kasutuses. Endisaegses stiilis tehtud paadiga on võimalik liikuda madalas vees, kuhu täna-päeva alustega ei pääse.

UUED AJAD, UUED KOMBEDTalu hobusele, lehmadele ja lammastele tehti omal ajal heina laidudelt ja puisniidult. Laidu-delt varutud hein toodi mandrile suvel omava-hel kokkuseotud lootsikutel või talvel reel üle jää. Heinateost puisniidul on meeles vanava-nemate hoolsus. Poisikesena oli loolt tulles kiire pääseda mere äärde sõpradega tegusid tegema, kuid vanaisa hoidis hoo maas. Teele jäänud viimane kui kõrs pidi olema riisutud, kõrre riisumata jätmise eest sai riielda.

Praegu käib niitude ja laidude hooldamine talguliste ja lihaveiste abil. On hea, et leidub inimesi, kes mõistavad pärandkoosluste taas-tamise ja säilitamise olulisust ja on valmis käed külge lööma. Siinkohal tänud! Kümne aasta jooksul kestnud hooldus hakkab kujun-dama kunagist ilmet.

Matsalu lahe madal veetase ja toidu hea kättesaadavus meelitavad rändlinde peatuma

Ümbritsevat märgates ja sellega kooskõlas elades suudad rahulikult suhtuda tekkinud probleemidesse.

ANTS ALE Tuuliku talu

peremees

n Tuulingu talu juures olevast vaatetornist avaneb vaade merele ja rannaniitudele.

foto

: Kaa

rel

Kais

el