1

Kõrveküla raamatukogu – Tartu maakonnaraamatukogu

2016. aasta aruanne

Kõrveküla 2017

2

Sisukord

1. Põhilised tegevussuunad………………………………………………………… . 3

2. Juhtimine ………………………………………………………………………… . 4

2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud ……………. …………………… 4

2.2 Eelarve…………………………………………………………………………… 5

2.3 Projektid …………………………………………………………………………. 6

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng………………………………………… 7

2.4.1 Ülevaade täiendkoolitusest……………………………………………………. 8

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ……………………………. 9

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Lisa 2………………………….

2.4.4 Erialahariduse omandamine………………………………………………… 10

2.4.5 Töötajate tunnustamine……………………………………………………… 10

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus.

Raamatukogu ruumid ja asukoht ………………………………………………….. 10

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas………………….. 10

3. Kogud, kogude komplekteerimine ja töötlemine……………………………… 11

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused……………………………………… 13

3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat)…………………………… 15

3.1.2 Perioodika komplekteerimine………………………………………………….. 15

3.1.3 Auviste komplekteerimine…………………………………………………….. 16

3.2 Inventuurid ja mahakandmised ……………………………………………………..16

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused……………………………………… 17

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine …………………………………………. 17

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused…………………………………………… 17

4.3 RVL teenindus ........................................................................................................ 18

4.4 Laste- ja noorteteenindus………………………………………………………… 18

4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine……………………………….. 18

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine………………………………… 18

4.4.3 Laste- ja noorteteenindus…………………………………………………….. 19

4.4.4 Laste- ja noorteüritused……………………………………………………… 20

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused …………………………………………. 20

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja

vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond kultuurikeskusena …………………. 21

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele…………………………………… 22

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded ….. ………………………………. 23

4.9 Andmebaasid ……………………………………………………………………… 24

5. 2017. aasta tegevused ……………………………………………………………… 24

LISAD

Lisa 1 Personali koolitus

Lisa 2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud

Lisa 3 Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Lisa 4 Laste- ja noorteüritused

Lisa 5 Analüüs teeninduspiirkondade kohta

3

Üldkasutatavate raamatukogude arv Tartumaal: Tabel 1

Maakonna/linna

nimi

Elanike arv

(01.12.15)

KOV-de

arv

maakonnas

Üldkasutatavate

raamatukogude

arv

Harukogude

arv

Kokku

Tartu 52068 21 39 9 48

Võrdlusarvud aastad 2015 / 2016

Teenindatavate arv 51557 / 52068 +511

Raamatukogude arv kokku 49 / 48 - 1

Haruraamatukogude arv 8 / 9 + 1

Välisteeninduspunktide arv 10 / 9 - 1

Interaktiivsete teenuste arv 17 / 24 + 7

1.Põhilised tegevussuunad (rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse

analüüsimine, RaRS § 5(5) 3))

Rahvaraamatukogude statistilise aruande täitsid 39 raamatukogu, Kõrveküla raamatukogu poolt

need kontrolliti ja edastati Eesti Rahvusraamatukogule. Aastaaruanne on koostatud Tartumaa

rahvaraamatukogude poolt esitatud aruannete põhjal:

http://tmk.tartuvv.ee/files/2016_aasta_aruanded.pdf

Kõrveküla raamatukogu koostas esitluse maakonna raamatukogutöö tähtsamatest statistilistest

näitajatest, mida tutvustati raamatukogutöötajate teabepäeval. Tartumaa raamatukogud andsid

2016. aastal väärilise panuse maakonna kultuuri- ja hariduselu rikastamisse.

Esiletõstmist väärivaid ettevõtmisi Tartumaa raamatukogudes:

* Tartumaa XV lasteraamatupäev „Nali naljaks”.

* 4-ndate klasside ettelugemisvõistluse „Meri raamatulugudes” eelvooru korraldamine Kõrveküla

raamatukogus ja eelvooru võitja Säde Einasto kolme parima ettelugeja hulka jõudmine

vabariiklikul võistlusel.

* Lugemisprojekt Tartumaa lastele „Lugedes lossi” Alatskivi raamatukogu eestvõttel.

* Lugemistunni „Ramsik”, mänguplatsi avamine ja loovustoa korraldamine Lohkva raamatukogus

koostöös MTÜ Lohkva külaseltsiga.

* Ürituse Maarjamaa laulud Henrik Visnapuu luule ainetel - Järvselja raamatukogu korraldusel.

* Maletunnid lastele pühendatud Paul Kerese 100. sünniaastapäevale Koosa raamatukogus.

* Külastusmängus „Unustatud mõisad” osalemine Kuuste raamatukogu poolt.

* Tallinna Keskraamatukogu raamatubuss „Katariina Jee” külaskäik Tartumaale.

* Raamatu „Pisike puu” pidulikud üleandmisüritused koostöös omavalitsustega.

* Tartumaa omavalitsused tähistasid 25. aastapäevi ja raamatukogud andsid koostööüritustesse oma

panuse raamatu- ja fotonäituste ja esitluste näol. Raamatukogu aastapäevaürituste korraldamine:

Kuuste 90, Vedu 85, Äksi 30, Tartu maakonnaraamatukogu 65.

Positiivseks arenguks võib pidada 2016.aastal Vara valla väikese Välgi raamatukogu tegutsemise

jätkamist üleviimisega külamajja kuigi suur osa raamatufondist tuli ruumipuudusel kustutada.

Lähte Ühisraamatukogus lõppes renoveerimise I etapp, saadi uusi riiuleid ja lastele oma vaipkattega

raamatunurk. Puhja valla raamatukogude reorganiseerimist ja ühtsena tegevuse jätkamist.

2016. aasta oli omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste ja ühinemisotsuste tegemise aasta, näiteks

Meeksi, Vara, Alatskivi ja Rannu vallas olid aruteludesse ja komisjonidesse kutsutud ka

raamatukogutöötajad. Missugused muudatused toimuvad raamatukogudega pärast uute

omavalitsuste volikogude valimisi on momendil raske öelda, aga Tartumaa raamatukogud on

koostööks valmis ja võimelised kohanema uues olukorras parema lugejateeninduse nimel.

4

Raamatukogude tegevused merekultuuri aastal.

Korraldati kokku 85 üritust: näitusi, väljapanekuid, ekskursioone, ettelugemispäevi,

Meisterdamistunde. Näiteks merelaulude pooltund ja ekskursioon „Silmitsi merega” Melliste

raamatukogus. Kõrveküla raamatukogu algatas koostöös fotorühmitusega Hetkepüüdjad rändnäituse

„Mere kutse”, mida on eksponeeritud erinevates kultuuri. ja haridusasutustes üle Eestimaa.

Tartumaa raamatukoguhoidjad tähistasid merekultuuriaastat ühise koolitusreisiga

„Tervislikult näoga mere poole” koostöös Tartu Maavalitsuse tervisetoa ja Tervise Arengu

Instituudiga.

2. Juhtimine

2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud:

Tartumaal teenindab kasutajaid kokku 48 raamatukogu, neist 9 haruraamatukogu ja üks

maakonnaraamatukogu.

Ühendatud rahva- ja kooliraamatukogud - 10

• Alatskivi

• Elva

• Ilmatsalu

• Kambja

• Kuuste

• Kõrveküla / Härma

• Lähte

• Meeksi

• Rannu

• Tõrvandi

Ühendatud ülesanded külakeskuste, postipunktide, muuseumide jne.

• Ilmatsalu/ postipunkt

• Kokora /sots.töö

• Konguta/ postipunkt

• Luunja/ postipunkt

• Piirissaare/ turism

• Rannu / muuseum

• Roiu /postipunkt

• Teedla /kultuur, muuseum

• Varnja/ külamaja

• Välgi/ külamaja

• Äksi/ muuseum

Rannu vallavalitsuse 2015.a. otsusega suleti 01.01.2016 Kureküla haruraamatukogu. Rannu

valla elanikke jäävad teenindama Rannu ja Sangla raamatukogud.

Puhja Vallavolikogu 29.02.2016. a. otsusega nr 11 „Puhja Vallavalitsuse hallatavate asutuste

tegevuse ümberkorraldamine” liideti alates 01.04.2016 Puhja raamatukoguga Ulila ja Uula

raamatukogud. Uuel raamatukogul on uus põhimäärus (kinnitatud Puhja Vallavolikogu määrusega

01.04.2016) ja kasutamise eeskiri (kinnitatud Puhja Vallavalitsuse määrusega 12.05.2016)

Vara vallavalitsuse otsusega ühendati Välgi raamatukogu külamajaga, raamatukogu fond viidi üle

külamaja II korrusele, kus on palju vähem ruumi, fondi suurust vähendati 6205 eksemplari võrra.

Tartu vallavalitsuse korraldusega 20.04.2016 nr 183 kinnitati Kõrveküla raamatukogu nõukogu

koosseisus Astrid Hallik- Tartu Maavalitsuse kultuurispetsialist, Merike Karolin – Tartu

Linnaraamatukogu teenindusjuht ja Jaana Puur – Tartu vallavalitsuse sotsiaalnõunik. Nõukogude

uus koosseis kinnitati ka Lähte, Vedu, Tammistu ja Äksi raamatukogudele. 22.06.2016 nr 324 Tartu

Vallavalitsuse korraldusega muudeti Härma haruraamatukogu avatud aegu seoses Kõrveküla

Põhikooli õpilaste arvu suurenemisega ja klassiruumide vähesusega. Raamatukogu teenindab

5

lugejaid vahetundide ajal ja pärast tundide lõppu.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.15. €

Seisuga

31.12.16 €

Muutus %

Eelarve kokku 1116,071 1131,329 + 1,37

sh keskraamatukogu 67,750 79,738 + 17,70

Personalikulu 642,046 672,416 + 4,73

sh keskraamatukogu 48,703 60,313 + 23,84

Komplekteerimiskulu 243,199 267,118 + 9,84

sh KOV-lt 147,371 156,804 + 6,40

sh riigilt 89,708 93,37 + 4,08

sh keskraamatukogu 10,296 10,942 + 6,27

sh KOV-lt 4,990 5,018 + 0,56

sh riigilt 4,885 5,474 + 12,06

Infotehnoloogiakulu 27,837 27,487 -1,27

sh keskraamatukogu 1,450 0,717 -50,55

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Riik 113,81 113,21 124,321 118,482 128,571 129,758 146,721

Omavalitsus 741,31 775,69 789,926 843,556 894,94 978,428 960,934

Muud allikad 18,21 93,51 15,413 39,242 13,243 7,885 23,674

Eelarve tulud 2010-2016

6

2.3 Projektid

Tabel 3 (täielik loetelu)

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti üldmaksumus

Kõrveküla

Riigikogu täiendav toetus /

Teavikud raamatukogudele

Järvselja

Meerapalu

Ulila

Välgi

Arvutikomplektid raamatukogudele

Nina

Kolkja

Piirissaare

Uula

Varnja

Raamatukoguhoidjate juubelitoetuste

taotlused Kultuurkapitalile

Raamatukogu 65 - Kultuurkapital

Raamatukogutöötajate infotehnoloogilise

pädevuse arendamine – Kultuurimin.

II-IV

kvartal

I-IV kv.

IV kvartal

III kvartal

5000,00

Jagunemine:

663.00

417,19

539,55

538,59

568,20

568,20

568,20

568,20

568,20

1800,00

198,00

400,00

5000,00

1800,00

399,39

570,00

Alatskivi

Lugedes lossi - Kultuurkapital II-IV kv. 250,00 650,00

Ilmatsalu

Kohtumine Ly Seppel- Ehiniga ja

Kristiina Ehiniga. Kultuurkapital

I kv. 200,00 400,00

Luunja valla keskraamatukogu

Kultuuriloolised paigad. Alatskivi loss.

Rahastajaks KOP

III kv. 95,00 150,00

Jooksevkulud

Tööjõukulud0

500

1000

1500

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Jooksevkulud 860,29 904,71 898,39 957,1951021,9671058,0151091,062

Investeeringud 13,04 78,13 30,516 43,895 14,787 58,056 40,267

Tööjõukulud 507,59 521,56 524,939 575,294 613,385 642,046 672,416

Komplekteerimiskulud 205,16 218,51 213,982 226,036 234,554 243,199 267,118

Kululiikide võrdlus 2010 - 2016

7

Lähte

Tartumaa XV lasteraamatupäeva

korraldamine – Kultuurkapital

I-II kv. 300,00 553,00

Meeksi

Kohtumine kirjanikuga –

Kultuurkapital

IV kv. 120,00 145,00

Melliste

Kodupaigapäev - Kultuurkapital II kv. 200,00 505,00

Loovuse vägi - Kohaliku Omaalgatuse

Programm

II kv. 2016-

I kv. 2017

795,00 900,00

Muinastulede öö - Kultuurkapital III kv. 2016 250,00 588,00

Vedu

Raamatukogu 85. juubeli tähistamine -

Kultuurkapital

IV kv. 300,00 588,00

Võõpste

Võõpste Pereklubi Noorus tegutseb

soojades ruumides - KOP

II-IV kv. 2000,00 2400,00

Kokku 11149 14648

Kõige suuremat mõju avaldas Riigikogu erakondade toetus (Peeter Ernitsa initsiatiivil) Tartumaa

väikestele raamatukogudele infotehnoloogia riistvara ja väljaannete ostmise toetuseks. Eesti

Kultuurkapitalilt said raamatukogud ja töötajad toetust 3618 euro väärtuses - raamatukogutöötajate

juubelitoetused ja raamatukogudes korraldatavad üritused. Kohaliku Omaalgatuse programmist

saadi toetust koostöös külaseltsidega kodukoha arendamiseks.

2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng

Tartumaa 2015 2016

Kesk-

rk Linna-

rk Küla-

rk Kokku Kesk-

rk Linna-

rk Küla-

rk Kokku

Raamatukoguhoidjad 5 11 52 68 5 9 48 62 sh. osalise tööajaga

raamatukoguhoidjad 1 1 23 25 1 1 17 19

Koosseis (raamatukoguhoidjad) 4,3 10,5 40,45 55,25 4,3 8,5 39,25 52,05

Teised 0 2 8 10 0 2 9 11

sh. osalise tööajaga teised 0 1 8 9 0 0 9 9

Koosseis (teised) 0 1,5 3,25 4,75 0 2 3,4 5,4

Töötajate arv kokku 5 13 60 78 5 11 57 73 sh. osalise tööajaga töötajate arv

kokku 1 2 31 34 1 1 26 28

Koosseis (töötajad kokku) 4,3 12 43,7 60 4,3 10,5 42,65 57,45 B. Raamatukoguhoidjate arv

hariduse järgi Ülikooliharidusega

raamatukoguhoidjad kokku 4 6 28 38 4 6 24 34

sh. raamatukogundusharidusega 2 4 13 19 2 5 12 19 Keskharidusega

raamatukoguhoidjad kokku 1 4 24 29 1 3 24 28

sh. raamatukogundusharidusega 1 0 7 8 1 0 8 9

8

C. Raamatukoguhoidjad, kes on

läbinud kutsekoolituse 1 1 19 21 1 2 19 22

Elva Linnaraamatukogust lahkus üks töötaja, lapsehoolduspuhkusele jäi üks ja asemele tuli üks

töötaja, ajutine koosseisu vähenemine 1 võrra. Valmis raamatukogu arengukava 2016-2020.

Luunja valla keskraamatukogus koostati ja kinnitati 03.03.16 Luunja valla raamatukogude

kasutamise eeskiri; Luunja valla keskraamatukogu nõukogu 16.03.16; Tasuliste teenuste hinnakiri;

Luunja valla raamatukogude dokumentide loetelu ja valla raamatukogude arengukava teine etapp.

Alates 01.04.2016 ühendati kolm Puhja valla raamatukogu. Ühiseks nimeks sai Puhja

Raamatukogu; Ulila ja Uula raamatukogud töötavad harukogudena ja töötajate ametinimetuseks on

juhatajad. Puhja Raamatukogu juhib direktor. Raamatukogude töötajatel on uued töölepingud ja

ametijuhendid. Lahtiolekuajad jäid endisteks. Raamatukogud omavad ühist eelarvet. Vallavalitsuse

otsuse põhjal on Ulila ja Uula harukogude juhatajate töökoormuseks 0,6 ametikohta ja Puhja

Raamatukogu direktoril on 1,0 ametikohta (Puhja Vallavalitsuse korraldus nr 108, 31.03.2016)

04.05.2016 kinnitatud uued Roiu raamatukogu töösisekorraeeskirjad.

Tõrvandi raamatukogu avatud aeg pikenes 2 tunni võrra nädalas.

Võnnu raamatukogu teine töötaja lahkus ametist 01.01.2016 ja 0,5 töökohta jäi aasta jooksul

täitmata.

Tööinspektsioon kontrollis raamatukogude tööohutust Elva Linnaraamatukogus, Lohkva ja Laeva

raamatukogudes. Tööinspektsiooni teavituskirja alusel täiendasid ja uuendasid mitmed

raamatukogud tööohutusalaseid eeskirju ja esmaabi vahendeid.

Tartumaa raamatukogude lahtiolekupäevade arv on vähenenud 472 päeva võrra seoses mitmete

raamatukogutöötajate haiguspuhkustega. Keskmine avatud päevade arv oli 201, kõige rohkem päevi

olid avatud Elva, Alatskivi ja Rõngu raamatukogud.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Ühendatud rahva- ja kooliraamatukogude töötajad osalesid kirjastuse Avita ja Koolibri

teabepäevadel ja kooliraamatukogude teabepäevadel. Raamatukogutöötajad osalesid veel

algupärase lastekirjanduse päeval, lasteraamatukogutöötajate päeval, maaraamatukoguhoidjate

teabepäevadel ja suvelaagrites, raamatukogupäevade avaüritusel ERM-s, Põlva Keskraamatukogu

kutsel osales neli Tartumaa raamatukoguhoidjat lastetööalasel koolituspäeval Põlvas, Tartu

Maavalitsuse noorsootööalasel õppereisil Brüsselisse oli võimalus osaleda kolmel

raamatukogutöötajal, sektsioonijuhtide õppereisil Osmussaarele osales üks töötaja; Lastekirjanduse

Keskuse algatatud projekti „Aitan lapsi raamatute juurde” stardikoolitusel osales viis

raamatukogutöötajat. Rahvaraamatukogude suveakadeemias osales kaks töötajat,

lasteraamatukogutöötajate suveakadeemias üks töötaja. Elva Linnaraamatukogu kaks

töötajat osalesid Kristiina Ehini loovkirjutamise kursusel.

Tartu Ülikooli Raamatukogu korraldatud infopädevuse e-kursuse läbis kaks töötajat; B.G.

Forseliuse Seltsi väärtuskasvatuse suvekoolis osales üks töötaja; Eesti Rahvapärimuse Kooli

rahvapärimusega seotud kuuel koolitusel osales kaks töötajat; töötervishoiu, tööohutusalasel ja

esmaabikoolitusel osales 3 töötajat; Võrumaa Kutsehariduskeskuse ökoturismi toodete ja teenuste

praktilise arendamise kursuse läbis üks töötaja; Tallinna Keskraamatukogus toimunud

vallaraamatukogutöötajate praktika läbisid kaks töötajat; Eesti Rahvusraamatukogu koolituse

„Raamat ja ajaleht- mitte ainult paberil” läbisid kaks töötajat.

Lisa 1 Koolituste arvulised näitajad

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:

9

Tabel 4

Koolitus

e aeg

Koolituse teema Koolitaja Koolitus

e

maht/ke

stus

Raamatukog

uhoidjate

arv/ KOV-de

arv

Eelarve/Ko

olituseks

kulutatud

summa

10.02. Pagulastemaatika,

Lisaks

raamatukogude

töötulemuste

võrdlus

Haldusreform

Mare Ainsaar

TÜ

Hele Ellermaa

Merle Aas

Aivar Soop

2

1

1

39 80,00

30.03. Motiveeritud

raamatukoguhoidja

kui kogukonna

alus

Jaanus Kangur +

ETKA Andras

6 34 0

12.-

13.05.

Koolitusreis

Harjumaale

“Tervislikult näoga

mere poole”

Koostöös Tervise

Arengu Instituudi,

Tallinna TÜ ja

Harjumaa

Keskraamatukogu

ga

18 33 2046,00

7.09. Infotehnoloogiliste

teadmiste

arendamine:

Samsung School

tarkvara,

nutiseadmed,

Foxcademy

õppeplatform

TTÜ Mektory:

Tea Varrak, Tiina

Kasuk jt.

8 24 400,00

23.09. Tutvumine Lähte

Ühisraamatukogu

ja Tallinna

Keskraamatukogu

raamatubussi

teenustega

Heili Tali, Üllar

Loks, Kaie Holm

4 31 0

9.11. Raamatute

parandamine,

praktikakogemused

kohtumine

Kirjanike tuuril

osalevate

kirjanikega

Imbi Härson,

Teele Tamm,

Anne Toome,

Viive Vink, Eeva

Park, Peeter

Helme, Toomas

Vint

4 34 0

7.12. Põhjamaade

raamatukogude

külastamise

kogemusi, Tartu

maakonna rk. 65

Ülle Siska,

Hele Ellermaa

4 49 240,00

10

2016. koolituste korraldamisel lähtuti nii aktuaalsetest teemadest nagu pagulaskriis, haldusreform,

merekultuuri aasta, kui ka raamatukogutöötajate erialase arendamise vajadustest: töötamise

motivatsioon kogukonnas, digioskuste arendamine, raamatute parandamine, teiste raamatukogude

töökogemused, kirjanikega kohtumised.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2

2.4.4 Erialahariduse omandamine Erialahariduse omandajaid 2016. aastal bakalaureuse- ja kraadiõppes ei olnud. Kaks töötajat

Kallaste ja Lohkva raamatukogudest läbisid kutseõppe kursuse.

2.4.5 Töötajate tunnustamine Tartu Maavanema tänukiri: Anne Toome, Maret Lukken, Anita Priks, Hele Ellermaa.

Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi tänupreemiad juubelite puhul: Elga Alberi, Virve

Tamm, Õilme Kasetalu, Sigrid Piiri, Tatjana Sosnovskaja, Anna Krivoglazova.

ERÜ tänukiri: Virve Tamm, Kairit Alver (Aasta maaraamatukoguhoidja nominent 2016), Hele

Ellermaa (Teenetepreemia 2015).

Vallavalitsuste tänukirjad: Virve Tamm (Laeva valla aukodanik), Võõpste raamatukogu/Tiina

Arike, Viive Vink, Karin Evik, Anita Priks, Hele Ellermaa.

Kaitseliidu eriklassi teenetemedal: Viive Vink (Rannu Vabadussõja mälestusmärgi taastamise eest)

Keskkoolide tänukirjad Aili Annast, Anne Toome, Laine Meos.

Valla kultuurijuhi tänukiri osalemise eest projektis ,,Lilleline Alatskivi,”- Aili Annast, Anne

Toome.

Teeme ära talgupäeva tänukiri: Viive Vink, Anita Priks, Hele Ellermaa.

Külaseltside tänukirjad: Laine Meos.

Raamatukogude direktoritelt: Maie Loot, Piret Terve.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid

ja asukoht. Ruumide remondi- ja laienemisvajadused on märgitud Alatskivi, Konguta, Kuuste, Laeva, Luke,

Kavastu, Luunja, Lohkva, Nõgiaru, Ulila, Rannu, Koruste, Teedla, Vedu, Võnnu, Võõpste, Äksi

raamatukogude aruannetes. Piirissaare raamatukogu külastades oli nähtav vajadus ruumide

kaasajastamiseks.

LISA 3 – tehtud remondid 2016.

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

Juurdepääs on tagatud 22 raamatukogus, ei ole tagatud 27, võrreldes eelmise aastaga muudatusi ei

toimunud.

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Riigikogu fraktsioonide toetuse eraldus võimaldas Tartumaa kõige väiksematele raamatukogudele

(Kolkja, Varnja, Nina, Piirissaare, Uula) soetada uued arvutikomplektid.

Uued arvutid soetasid veel Kõrveküla, Alatskivi, Elva, Ilmatsalu, Luunja, Lohkva, Lähte, Melliste,

Roiu, Vara, Äksi raamatukogud.

Printer-koopiamasinad Vedu, Kõrveküla ja Võõpste raamatukogud.

Dataprojektori Elva ja Tõrvandi raamatukogud.

Wifi leviala laienes Kallaste raamatukogule.

Wifi leviala on Tartumaal kokku 28 raamatukogus, ülikiire ühendus - interneti allalaadimiskiirus

11

100 Mbit/s ja rohkem on 6, kiire ühendus - interneti allalaadimiskiirus 30 kuni 99 Mbit/s on 8,

aeglane ühendus - interneti allalaadimiskiirus 1 kuni 29 Mbit/s on 34. Kaabelühendust ei ole 10 ja

võimalik ainult mobiil vms traadita ühendus 10 raamatukogus.

Enamikus valdades toimus e-arvetele üleminek.

3. Kogud

Kõrveküla raamatukogu komplekteeris 2016. a raamatuid 45 raamatukogule, see oli 1 raamatukogu

vähem kui 2015. aastal. Suleti Kureküla raamatukogu ja aasta lõpus ka Meerapalu.

Kõik tellitud raamatud võtsime arvele ja töötlesime, kirjutades teavikusse soovitusliku UDK-põhise

paigutusindeksi/kohaviida ja hinna, vajadusel kataloogisime, arveldasime, printisime saatelehed ja

pakkisime ning saatsime raamatukogudesse. Samuti pidasime rahalist arvestust ja esitasime

aruandeid.

Riigi poolt eraldati teavikute ostuks 93 371 eurot, millest 2 277 eurot oli lisaraha lastekirjanduse

ostmiseks. Omavalitsused eraldasid 109 001 eurot, mõnevõrra rohkem kui lepingute järgi.

Teavikute ostmiseks riigilt 93 371 € , omavalitsustelt 109 001 €

+ perioodika 47 803 € = kokku 250 174 €

93371; 35%

109001; 41%

47803; 18%

16944; 6%

Riik

OV

Perioodika

Muudallikad

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Teavikute ostuks raha riigilt ja OV

Riik

OV

12

Kultuuriperioodikat telliti ka riigi eraldatud rahast 2700 euro eest.

Riigidotatsiooni kasutamine Tartumaa raamatukogudes oli 51,1% ja ületas 30%

2015 2016

Kulutatud raamatutele 49 046,37 45 051,08

kultuuriperioodikale 1 923,09 2 700,00

30% riigitoetuse summa 26 066,40 27 984,30

Tartumaal elanike arv suureneb, seetõttu ka raha rohkem, eriti Tartu linna ümbruses.

Riigi toetus elaniku kohta 1,74 eurot (eelmisel aastal sama)

OV toetus elaniku kohta 3 eurot (aasta tagasi oli 2,9 eurot)

Meelelahutusvõimaluste pakkumisel on raamatukogude eeliseks asjaolu, et raamatukoguteenused

on tasuta – ainult kohaletulemise vaev, aga seegi võib olla probleemne.

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

Ala

tskiv

i

Haasla

va

Kam

bja

Kon

guta

Laeva

Luunja

Me

eksi

Mäksa

Nõo

Peipsiääre

Piir

issaare

Puh

ja

Rannu

Rõngu

Ta

rtu

Tähtvere

Vara

Võnnu

Ülenurm

e

Elv

a lin

n

Kalla

ste

lin

n

Teavikute ostuks raha OV lõikes

Riik

OV

13

Esmapilgul on kõik hästi, valdade keskraamatukogudel (vKR) ongi rohkem raha. Pole ka väga

probleeme, et väiksemad ei saaks menukeid kätte. Igal raamatukogul on oma konto Rahva

Raamatus ning valik tehakse ikka oma lugejate soove silmas pidades, mitte valla keskkogu

eelistades.

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Püüame komplekteerida nii, et kogud oleksid universaalsed, elanike põhivajadusi arvestavad.

Lähtume põhimõttest, et igaühele midagi nii soove kui ka võimalusi arvestades. Küllalt palju

ostsime soodusmüükidelt ja kampaaniapakkumistelt ja pidevalt tegime järelkomplekteerimist.

Eelistame eesti algupärast ilukirjandust – nii lastele kui täiskasvanutele, tellime ka head-

(au)hinnatud tõlkekirjandust ja teabekirjandust ning perioodikat ning veidi venekeelseid raamatuid.

Tartumaal on valdavalt venekeelse lugejaskonnaga 5 raamatukogu: Kallaste, Kolkja, Varnja, Nina

ja Piirissaare.

Teavikute tellimisel eelistame neid tarnijaid, kes oma transpordiga meile kauba kohale toovad.

Samuti tellime kohalikelt kirjastustelt (nt. Ilmamaa, Petrone Print, Tea Kirjastus jne.) ja ka neile

meeldib meilt otse tagasisidet saada. Kõige rohkem tellime Rahva Raamatust, sest seal on loodud

tellimiskeskkond internetis, kus igal raamatukogul on oma konto, kuhu oma soovid sisestada ja

ühise koondtellimuse teeme läbi maakonnaraamatukogu.

Teavikuid tellime igal nädalal, raamatupakid teeme kolmenädalase intervalliga. Lepingute järgi

viiakse pakid raamatukogudesse omavalitsuste vahenditega ja nii, nagu neile sobib ning ressurssi

jagub - rahaliselt ja ajaliselt.

Uus oli lisaraha lastekirjanduse ostmiseks – 2277 eurot. Meie jaotasime selle vajaduspõhiselt 17

raamatukogule – väiksematele/vaesematele, kus on lapsi teeninduspiirkonnas – nii, et raamatukogud

said 100-200 eurot. Selle raha eest said raamatukogud osta 10-25 eksemplari lasteraamatuid

rohkem. Ostsime raamatukogudele Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt soovitatud ja teatmeteoseid.

0

10

00

20

00

30

00

40

00

50

00

60

00

70

00

80

00

90

00

10

000

11

000

12

000

13

000

14

000

15

000

16

000

17

000

18

000

19

000

20

000

21

000

22

000

23

000

Elva LRLuunja vKRRõngu vKR

Kõrveküla…Puhja vKR

TõrvandiÜlenurmeIlmatsalu

NõoLähte

KambjaAlatskivi

RoiuRannu vKR

KülitseMelliste

VaraKoosaLaeva

KongutaVõnnu

VõõpsteKuuste

LukeÄksi

VälgiKallaste LR

MeeksiVedu

NõgiaruJärvselja

TammistuKolkjaVarnja

NinaMeerapalu

Raamatukogude pingerida komplekteerimisraha järgi

Riik

OV

14

Keerulisem oli venekeelsete lasteraamatutega, sest valik on väike, samas olid need odavamad ja sai

rohkem. Lastekirjanduse paremat kättesaadavust panid lugejad tähele ja võtsid kenasti vastu.

Melliste raamatukogus on kõige suurem lastekirjanduse osakaal.

Uus oli ka tartumaalase Peeter Ernitsa initsiatiivil Riigikogust saadud täiendav toetus, millest pool

kasutati raamatukogude soovil arvutite ostuks ja teine pool raamatute ostuks. ~2200 euro eest said 4

väikest raamatukogu: Järvselja, Meerapalu, Ulila ja Välgi kokku 159 uut teavikut: 149 raamatut ja

10 DVD-d.

Komplekteerimiskulu raamatutele 214 584 eurot, mis teeb 80,3% kõikidest teavikutest

Uusi nimetusi 2803, millest raamatud 2692 (96,3%, mullu 98,9%), auviseid 108, muud 3

eesti keeles 1919 (71,3%), vene keeles 770 (28,7%), inglise keeles 3 raamatut

Järelkomplekteerimist oli rohkem, suurendati laste koolikirjanduse eksemplaarsust. Ka venekeelseid

raamatuid ostsime mõnevõrra rohkem, abiks oli riigi poolt eraldatud lastekirjanduse lisaraha.

Uute raamatute hulgas oli ilukirjandust 1752 (65%) ja liigikirjandust 940 (35%) Eelmisel aastal oli

liigikirjandusel veidi suurem osakaal.

Tartumaa raamatukogudes oli 2016. aasta lõpuks 767974 arvestusüksust eri laadi teavikuid

Juurdetulek 22 252 eksemplari-arvestusüksust, millest raamatuid 20 979 eksemplari (93%) (mullu

20 708 ja 93,5%).

Juurde osteti 0,4 eksemplari 1 elaniku kohta (kahel eelmisel aastal sama)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Eesti keeles

Vene keeles

Võõrkeeles

20979; 93%

1451; 6%

108; 1% 3; 0%

Juurdetulek - eksemplarid

Raamatud

Perioodika

Auvised

Muud (mäng)

15

Komplekteerimiskulu elaniku kohta 5,13 eurot. 1,4 raamatut 1 lugeja/laenaja kohta (mullu 1,1)

Raamatu keskmine hind 10,67 (eelmisel aastal 10,29) - koos Loomingu Raamatukoguga

Raamatukogud sooviksid rohkem infot, mida osta – raamatututvustusi ja kirjanduse ülevaateid,

mitte kaubanduslikku reklaami. Lugejad vaatavad raamatu paksust ja kirja suurust. Soovitakse

suurema kirjaga raamatuid. Vaja oleks ka rohkem infot lastekirjanduse kohta – isegi korraliku kirje

olemasolul ei ole rahvusbibliograafia kirjes vajalikku infot rahvaraamatukogudele – millisele laste

vanusegrupile raamat sobiks jms.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Raamatute ostuks oli raha 214 584 eurot, juurde osteti 18 449 eksemplari; muudest allikatest 16

944 eurot ja juurdetulek 2 530 eksemplari.

Annetusi saime peamiselt Hoiuraamatukogust ja pisut ka lugejatelt. Maakonna väikesed

raamatukogud ei soovi annetusi, sest ega midagi väga populaarset ei annetata, mida lugejad

sooviksid lugeda (uut ja huvitavat), on ka ruumipuudus.

E-raamatuid ei ostetud ega saadud juurde ka muul viisil.

Ka Kõrveküla raamatukogu ei laadinud e-lugerisse mitte ühtegi uut e-raamatut, 17 e-raamatut, mis

ei ole autorikaitse all, on meil lugeris. Oma e-lugerit koos sisuga oleme eelnevatel aastatel

laenutanud RVL-ina tutvumiseks teistele maakonna väiksematele raamatukogudele, kuid sellel

aastal soovijaid ei olnud. Kes lugeda armastab, see eelistab ikka paberraamatut.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodika ostmiseks kulus raha kokku 49 868 eurot; lisandus 1 289 aastakäiku ostudena + 162

annetatud aastakäiku. Graafik kultuuriperioodika leidumusest Tartumaa raamatukogudes:

Suureks probleemiks oli see, et Omniva muutis oma veebikeskkonda ning tellimistingimusi ja

raamatukogud ei saanud enam harjumuspäraselt sealt perioodikat tellida. Tellimist muudeti selliselt,

et raamatukogud ei olnud enam ärikliendid, nendeks olid ainult omavalitsused, need pidanuksid

14696; 70%

6283; 30%

Raamatud liigi järgi

Ilu- jalastekirjandus

Liigikirjandus

32

25

25

24

21

20

20

13

14

12

11

10

6

3

1

2

0

0 5 10 15 20 25 30 35

Täheke

Looming

Hea Laps

Loomingu RK

Sirp

Akadeemia

Raamatukogu

Keel ja Kirjandus

Vikerkaar

Teater.Muusika.Kino

Õpetajate Leht

Värske Rõhk

Tuna

Kultuuri KesKus

Kunst.ee

Muusika

Вышгород

2016

2015

16

raamatukogudele andma volitatud õigused tellimiseks, kuid õiguste omajal näiteks ei olnud õigusi

kedagi edasi volitada. Püüdsime siis leida muid võimalusi, uus partner oli meie jaoks KE

Ajakirjanduse AS. See oli ka ainus kodumaist perioodikat pakkuv keskkond, kus tellimissessioon ei

lõpe koheselt pangalingi ja maksmisega, nagu on ka Express Postis, kust tellimiseks ja

soodushinnaga kultuuriperioodika saamiseks peab tellimuse saatma e-kirjaga. Kurb, et selsamal

põhjusel sai erialaajakirja Raamatukogu vähem tellitud, sest raamatukogudele oli see liiga

keeruline ja tülikas – sai tellida vaid Omniva kaudu. Omniva saatis seejärel vallavalitsusse arve, kus

rea koodide all kõikvõimalikud Omniva teenused, mille hulgast ei olnud võimalik ära tunda oma

perioodika tellimusi – millisele raamatukogule, mis nimetus, milliseks perioodiks telliti.

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviseid lisandus kogudesse 108 eksemplari, 1 174 euro eest. Neist 107 osteti, millest omakorda

10 osteti riigikogu eraldatud lisaraha eest, ilma lisarahata ei oleks neid ilmselt ostetud. 1 annetati.

Auviseid oli rohkem aastal 2012, kui anti sarjadena välja eesti filmikunsti paremik ja aastal 2014

lastefilmide paremik, eriti oluline oli raamatukogude jaoks, et neist enamusel oli ka laenutusluba.

Viimastel aastatel ongi seetõttu auviste vastu huvi vähe.

Varasemast rohkem tuntakse huvi audioraamatute ostmise vastu, kuid neid on väga vähe saada.

3.2 Inventuurid, mahakandmised

Kustutati kogudest 48264 eksemplari (kustutati rohkem kui 2 korda enam, kui juurde tuli)

Inventuure tehti 2016. aastal Kõrveküla raamatukogu Härma haruraamatukogus, jätkus Lohkva

raamatukogus. Likvideeriti Kureküla raamatukogu ja Meerapalu raamatukogu (tehti ka inventuur),

8249 raamatut kanti maha, ülejäänud võeti uuesti arvele Järvselja ja Meeksi raamatukogudes,

valitud raamatud anti üle teistele raamatukogudele.

Kustutamisi on toimunud 28 raamatukogus, kusjuures väikeses Välgi raamatukogus 6205

eksemplari – see on suurem osa fondist, sest koliti oluliselt väiksematesse ruumidesse, Lähte

Ühisraamatukogus eemaldati fondist 7008 eksemplari.

Kustutatud raamatuid viidi pansionaatidesse-hooldekodusse, pandi ka tasuta vabalt võtmiseks

lugejatele, Kõrveküla ja Rannu raamatukogud viisid trükimuuseumisse taaskasutuseks.

Kataloogisime tublisti teavikuid – peamiselt venekeelseid, aga ka eestikeelseid, mille kirjet

Rahvusraamatukogus ei ole. Koostasime keskmise taseme kirje koos liikide-märksõnadega,

839

2114

733

1121

83

108

649

1272

643

892

73 107 0

500

1000

1500

2000

2500

2011 2012 2013 2014 2015 2016

auvised

s.h.ostud

17

parandasime andmebaasi, kaotasime-koondasime hulganisti dublettkirjeid., Urram ei võimalda

arvulist kirjestatistikat.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Muudatused teeninduskorralduses ja teenustes, sh e-teenused.

Raamatute tagastuskastide paigaldamine Elva Linnaraamatukogus leidis kasutajate heakskiidu ja

aktiivse kasutamise. 2017.a. jaanuarist on raamatute tagastuskast ka Kõrveküla raamatukogul.

Lugejate rahulolu-uuring toimus Elva Linnaraamatukogus 2016.a. veebruar/märts. Küsimustele sai

vastata Google Forms keskkonnas internetis ja paberkandjal. Vastas 169 lugejat.

Lugejauuringust selgus, et üldiselt ollakse raamatukoguga ja siin pakutavaga rahul. Peamine

külastuse eesmärk on raamatute laenutamine, kirjanduse otsimine vajalikul teemal ja perioodika

lugemine. Kirjanduse valik raamatukogus sai lugejatelt hindeks hea, väga heaks pidas 62 ja

rahuldavaks 14 vastanut. E-raamatuid pidas vajalikuks 53 vastajat, 101 ei pidanud vajalikuks

Küsimusele millistel raamatukogus toimuvatel üritustel sooviksite osaleda said enim punkte

näitused ja kohtumised kirjanikuga. Järgnesid loengud aktuaalsetel teemadel. Koolituste osas

sooviti enim arvutikoolitust, 44 vastajat kirjutas, et ei vaja koolitusi.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIP-i kasutamine.

Arvutitöökohti kokku kasutajatele 75, AIP- kasutajate arv Urramis 6483, neist lapsi 2032, lisaks

Elva Linnaraamatukogu AIP-s registreeritud külastused 5611, kokku 12094. Kohalike omavalitsuste volikogude ja vallavalitsuste avalikud dokumendid on raamatukogudes kas

paberkandjatel või digitaalsel kujul kättesaadavad.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.

Tabel 5

Raamatu-

kogu

Lugejad

2015

Lugejad

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

15936 15158 -778

Sh keskk 714 764 +50

Raamatu-

kogu

Külastused

2015

Külastused

2016

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2015

Virtuaal-

külast.

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

259935 255247 -4688 130414 181287 +50873

Sh keskk 28412 30265 +1853 18780 18890 +110

Raamatu-

kogu

Laenut-d

2015

Laenut-d

2016

Muutus

(+-)

Päringud*

2015

Päringud*

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

491697 489891 -1806 8690 10029 +1339

Sh keskk 21865 22466 +601 2979 3219 +240

Kokkuvõttearvudes toimus kasutajate, külastuste ja laenutuste arvu langus, keskraamatukogus kõik

näitajad suurenesid. Kasutajate arv suurenes Kambja, Külitse, Nina, Nõo, Piirissaare, Roiu, Rõngu,

Teedla, Koruste, Valguta, Tõrvandi, Vedu, Võõpste, Välgi raamatukogudes. Laenutuste arv

suurenes Alatskivi, Ilmatsalu, Koosa, Laeva, Luke, Lohkva, Meeksi, Melliste, Nõo, Piirissaare,

18

Puhja, Ulila, Uula, Rannu, Teedla, Valguta, Tõrvandi, Vara, Varnja, Võnnu, Võõpste

raamatukogudes. Kasutajate arvu vähenemist mõjutas ühe põhjusena ka raamatukoguprogrammis

lugejate registreerimisel tehtud muudatused. Suurt mõju avaldab maaelanikkonna vananemine ja

vähenemine Tartu linnast kaugemal olevates omavalitsustes. Laenutuste koguarvust moodustas

56,7% ilu- ja lastekirjandus, 23,9 % perioodikaväljaanded, 3,7% võõrkeelse kirjandus ja 14,2%

laste laenutused. Ühe Tartumaa elaniku kohta laenutati keskmiselt 9,4 väljaannet,

laenamissagedus oli 32,3; raamatufondide ringlus 0,6 ja raamatukogude kasutajateks oli hõlvatud

29,1% Tartumaa elanikest.

Tartumaa rahvaraamatukogude 2016.a. laenutuste TOP10 täiskavanutele:

1. Mart Sander. Litsid : naiste sõda. Esimene raamat

2. Erik Tohvri. Äri ja armastus

3. Stig Rästa. Minu Kennedy

4. Kalle Muuli. Vilja teine elu

5. Katrin Pauts. Politseiniku tütar

6. Santa Montefiore. Tuletorni saladused

7. Sheila O’Flanagan. Minu ema saladus

8. Helju Pets. Meelespead

9. Erik Tohvri. Hingevõlg

10. Jojo Moyes. Pärast sind

*Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS §5(5)5)).

Intensiivistus töö infopäringute registreerimisel 10029, võrreldes eelmise aastaga 1339 võrra

rohkem. Suurenes ka virtuaalkülastuste arv 50873 võrra.

Koostöös ETKA Andrasega toimus täiskasvanud õppijatele raamatukogudes teavituskampaania

Kingi võimalus!

4.3 RVL teenindus

RVL teeninduse arvulised näitajad vähenesid võrreldes eelmise aastaga.

Saadi tellimusi 4091, – 1250, neist täideti 4073, telliti teistelt raamatukogudelt 3783, - 1583, neist

saadi 3758.

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Ühinenud kooli- ja rahvaraamatukogudes on komplekteerimisel prioriteetideks eesti kirjandus,

Lastekirjanduse Teabekeskuse poolt soovitatav, kohustuslik kirjandus ja uudiskirjandus. Püütakse

tagada lastele kohustusliku kirjanduse kättesaadavus, vajadusel tellitakse suuremas

eksemplaarsuses, eelistatakse nende valdkondade raamatuid, mis on lastele õppetööks vajalikud ja

arvestatakse ka väljaannete populaarsust.

Täiendavalt riigieelarvest eraldatud summa 2277 eurot laste- ja noorteväljaannete

komplekteerimiseks jagati võttes aluseks lastetöö näitajad ja konkreetsete raamatukogude vajadused

17-le raamatukogule summades 100-200 eurot raamatukogu kohta. Toetuse saanud raamatukogud

kasutasid saadud summat eelkõige eesti autorite lasteraamatute ja laste teatmekirjanduse

komplekteerimiseks. Raamatukogud märgivad, et tänu toetusele on nendes raamatukogudes nüüd

lasteraamatute valik avardunud ka tulevastele lugejatele mõeldes.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 6

Rmtk Lug-d

2015

Lug-d

2016

Muutus

(+-)

Külast-d

2015

Külast-d

2016

Muutus

(+-)

Laenut

2015

Laenut

2016

Muutus

(+/-)

Linna/ma 4931 5064 +133 100914 101998 +1084 66380 64268 -2112

19

ak. rmtk

Sh keskk 353 401 +48 22433 23191 758 5370 5953 +583

Lastest raamatukogu kasutajate arv on suurenenud 133 võrra, külastusi 1084 rohkem, kahjuks

laenutuste arv on vähenenud 2112 võrra. Koolides asuvad raamatukogud mainivad, et lastele

meeldib raamatukogudes vahetundide ajal aega veeta, aga laenutamine ei ole intensiivne,

sirvitakse raamatuid ja ajakirju, kasutatakse isiklikke nutiseadmeid, suheldakse omavahel. Teatud

osa lastekirjanduse laenutusi teevad lapsevanemad registreerimata last lugejaks, seda peetakse

lihtsamaks võimaluseks, et kõik laenutused oleksid ühes kohas ja ülevaade lihtsam.

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Kõrveküla raamatukogul puudub eraldi lasteteeninduse osakond, lasteteeninduse analüüsil on

aluseks võetud suuremate lastest kasutajate arvuga raamatukogude hinnangud.

Alatskivi raamatukogu kirjutab aruandes, et valdava osa aastast tegeleti projektiga ,, Lugedes

lossi,” milles kasutati ära kodupaiga omapära kuni Juhan Liivi ,,Varjus” tegutsenud väikese Villuni,

kes sai tuge ja innustust kirjasõnast ja leidis tänu sellele tee kaunisse Murumäe mõisasse. Samuti

nenditakse, et tänapäeva lapsele on vaja pisut materiaalset innustust, võistluslikku momenti ja kodu

ning kooli tuge, et panna ennast proovile ja väljakutsega lõpuni minna

Elva Linnaraamatukogu lasteteeninduse aruande osas sisalduvad laste lugemisharjumuse

kujundamiseks ja arendamiseks kasutatud kaudsemad ja vahetumad viisid 2016.aastal, näiteks

näitused ja väljapanekud raamatutest, et tutvustada raamatuid, mida riiulis ei märgata; üritused, et

muuta raamatukogu laste jaoks atraktiivsemaks; üritused, et tutvustada kirjandust (viktoriinid,

mängud); raamatukogutunnid raamatukogu tutvustamiseks; spontaansed vestlused raamatutest siin

olevate lastega (mis neile meeldib, mis raamatuid meie soovitame, mis olid meie lapsepõlve

lemmikud jne); kohtumised kirjanikega; küsime lastelt, mis neid huvitab ja aitame sobivat

kirjandust leida; koostöö õpetajatega tundideks vajaliku lugemismaterjali leidmisel.

Kambja raamatukogu arvamus: Lugemisharjumusi on raske, et mitte öelda võimatu kujundada,

kui lapsed ja noored raamatukogusse ei tule ja vabatahtlikult raamatuid lugeda ei soovi.

Raamatukogu ei suuda katkestada ega väärata nutiseadmete meelelahutusliku kasutamise

võidukäiku, sest lugemine nõuab lapselt-noorelt paraku keskendumist ja vaimset pingutust.

Kui on teada, et lapsevanemad võitlevad juba õpetajatega selle nimel, et lastele vähem ja õhemaid

raamatuid lugeda antaks, siis raamatukoguhoidjal on veelgi keerulisem valitsevat mentaliteeti

muuta. Kui aus olla, siis lugemisaktiivsuse õhutamiseks korraldatavate ürituste ja tegevustega

suudetakse mõjutada ehk neid lapsi-noori, kes juba loevad, mitte neid, kes sellest eemale hoiavad.

Kuuste raamatukogus hinnatakse koostööd kooliga. Planeeritakse ja korraldatakse koos

raamatukogutunde ja üritusi. Laste lugemisharjumuste kujundamise peamist võimalust näeb

raamatukogutöötaja raamatukogu ja kooli, aga ka lasteaia ühistegevuses. Ka raamatute

eksemplarinappustki leevendab hästi sujuv koostöö õpetajatega: vaadatakse koos läbi vajaliku

autori või teema (loomalood, lastekriminullid, lasteluule, reisiraamatud, rahvaste muinasjutud jm)

raamatukogus leiduvad eakohased teosed, kontrollitakse, kas neid jagub kõigile, sobitatakse

individuaalselt laste lugemisoskusega. Aasta jooksul viidi läbi 33 raamatukogutundi. Tõhus koostöö

on ka lasteaiaga.

Tõrvandi raamatukogu nendib, et raamatukogu populariseerimine laste seas on neil igati

õnnestunud. 2016. aastal oli seda näha nii vahetundidel kui ka pärast tunde: tohutul hulgal kohal-,

aga ka kojulaenutajaid, WiFi kasutajaid, õppijaid, mängijaid. Varasemast tihedamalt tuli öelda, et

raamatukogu on täis, kõik 429 sama ruumipuuduses vaevleva maja õpilast korraga raamatukokku ei

mahu. Lapsed armastavad raamatuid, lugemist, uute teadmiste saamist. Eriti selgeks saab see siis,

kui saabuvad uued ajakirjad või kastiga uued raamatud. Seda õhinat, mis lapsi siis tabab, peab

hoidma. Selleks on vaja tagada rahastus, et raamatud, just uued raamatud, oleksid lastele

kättesaadavad. Ajal, mil rohkelt loeti, olid raamatud odavad ja kättesaadavad. Praegu jäävad paljud

uued raamatud küla- ja kooliraamatukogudesse saabumata mitte huvi-, vaid rahapuudusel. Seega ei

20

ole täiskasvanutel mitte mingisugust õigust öelda, et lapsed ei ole raamatutest huvitatud. Leian, et

haridus- ja kultuuriministeerium peaksid töötama selles suunas, et kõigil lastel oleks juurdepääs

uuele laste- ja noortekirjandusele.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad

üritused.

Traditsiooniline Tartumaa lasteraamatupäev „Nali naljaks”, seekord juba 15. sai teoks koostöös

Tartu valla raamatukogudega ja toimus Kõrvekülas, lastega kohtus lastekirjanik Ilmar Tomusk,

eelnevalt toimusid laste lugemishuvi äratamiseks erinevad konkursid kirjutamises, joonistamises ja

meisterdamises. Raamatukogud korraldasid lastele ja noortele palju erinevatel teemadel üritusi,

kohtumisi lastekirjanikega, raamatunäitusi, ettelugemisi, raamatutunde, kirjandus- ja teemaõhtuid,

väljasõite ja matku. Enamik raamatukogusid korraldas koostöös omavalitsustega või eraldi

beebiraamatute „Pisike puu” kätteandmisüritusi. Toredaks algatuseks on Lohkva raamatukogus

(Luunja vallaraamatukogu) lastele korraldatav loovustuba kord nädalas ja RAMSIK, mis on Luunja

valla lasteraamatukogutund, kus lastel on võimalik iga kuu viimasel laupäeval leida huvitavat

tegevust läbi raamatute, kunsti, meisterdamise, teatri jm. kaunite kunstide kaudu. Lisaks annetati

raamatukogule mänguväljak.

LISA 4 (Üritused ja teemad)

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 7

Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Järvselja 10 86 3

Kallaste 12 18 2

Koosa 7 42 1

Laeva 15 159 2

Luke 11 51 1

Nõgiaru 10 37 2

Tõrvandi 2 2 1

Vedu 2 8 1

Võõpste 11 55 1

Välgi 22 188 2

Tabel 8

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

Kodijärve Kodu/Kambja 12 20

Hooldekodu Härmalõng 12 184

Raamatukogud on pakkunud raamatulaenutust ja –tutvustust.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.

4.6.1 kohalikul

Raamatukogude teeninduspiirkonnas tehakse koostööd õppeasutuste, seltside, muuseumide,

sihtasutuste, koguduste, külamajade, omavalitsustega erinevate ürituste korraldamisel nagu

kirjandusõhtud, luuleklubid, kirjanduskohvikud, rändnäitused, kohtumised tuntud inimestega jne.

4.6.2 riiklikul

Koostöö Kultuuriministeeriumi ja Riigikogu erakondade esindajatega (Riigikogu liikme Peeter

21

Ernitsa initsiatiivil koostati projekt Tartumaa väikeste raamatukogude toetamiseks).

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil.

Suheldakse sõprusomavalitsuste ja raamatukogudega Soomes, Leedus, Lätis.

Peamised koostööpartnerid 2016.aastal olid: Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu,

Tartu Maavalitsus, Tartu Linnaraamatukogu, Tervise Arengu Instituut, ETKA Andras, TÜ

Infoteaduste Instituut, TTÜ Mektory, Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Tartu maakonnas on raamatukogude tegevust toetavad isikud ja asutused Tartu Maavalitsusest

Reno Laidre, Annely Võsaste, Astrid Hallik, Riina Sepma, Lea Saul, Arved Sarapuu; Tartu

Linnaraamatukogust Asko Tamme, Linda Jahilo, Ewa Roots, Ädu Neemre; Tartu Linnamuuseum,

Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Väino Koorberg, kirjastus Grenader, SA Alatskivi

loss ja kõik Tartumaa omavalitsused eesotsas Tartumaa Omavalitsuste Liiduga.

Mäluasutused, kelleta raamatukogud ei kujutaks ette koostööd on Riigiarhiiv ( vajalike fotode ja

isikute leidmiseks, virtuaalnäituste külastamine), Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv, Eesti Teatri-

ja Muusikamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum.

Näiteks Luunja valla raamatukogudel on kohalikku elu puudutav digikogu (Eesti Filmiarhiiv,

ERR ja Jüri Kuiv). Lisaks kogutud ja osaliselt digitaliseeritud fotomaterjal Luunja valla ja siinse

paikkonnaga seotud inimestest. Digikogu korrastamine (sh pidev täiendamine) raamatukogude

arengukava rakenduskavas. Samuti püsinäitus “Kodukandi kirjarahvas”, kuhu kogutakse kõike

kohalikku elu ja inimesi puudutav kirjandus. Raamatukogud abistasid koostajaid Luunja valla

juubeliraamatu tegemisel, pakkudes raamatukogudes kogutut ja säilitatut ning töötuba raamatu

toimetusele. Lohkva raamatukogu osaleb igal aastal ka K. E. Söödi lasteluule preemia

väljaandmisel (žürii, nominentide seast laste lemmikute valimine ja kirjanduspäeval eeskavas

esinemine). Melliste raamatukogu selle aasta märksõnad olid Külapassid (kohapärimuse

talletamine ja jagamine, kodukohatunde süvendamine), „Mõttevärav“ (eri põlvkondi liitev,

kodukandi inimesi siduv ning inimeste loomingulisust õhutav projekt) ja Muinastulede öö

(pärimiskultuuri kestmine tänases päevas, traditsioonide edasikandumine ja kodupaiga

väärtustamine). Kuuste raamatukogu osales külastusmängus ”Ununenud mõisad”, mille eeltööna

koostati näitus mõisa ajaloost ning Vana-Kuuste kultuuriloost ning Kuuste kandiga seotud

kirjandusest. Raamatukoguhoidja töötas külastuspäevadel giidina. Külitse raamatukogu juhataja

kirjutas Ülenurme gümnaasiumi poolt koostatud raamatusse „Matsi talust lennuakadeemiani“ artikli

„Külitse raamatukogu – vaimutoidu varaait aastast 1944“. Puhja raamatukogud osalevad MTÜ

Puhja Aja Mälu tegemistes ja Ulila raamatukogu tegeles Puhja kihelkonna rahvapärimuse

kogumisega, Rannu raamatukogu initsiatiivil paigaldati Rannu parki kirjanik Mats Traadi pink,

lisaks toimus teemakohane ettekandetund. Tõrvandi raamatukogu oli seotud peamiselt kahe

suurema kohalikku pärandit jäädvustava ettevõtmisega: Ülenurme külapäeva näituse ja Ülenurme

valla hariduselu 250. aastapäevale pühendatud kogumiku artikli kirjutamisega.

Vedu raamatukogu suuremaks piirkondlikku pärandit tutvustavaks sündmuseks oli MTÜ Tartu

Rattamatkad 89 ratturi retk Vedule, mille kultuuriprogrammi raames pakuti Jaan Kaljuvee loomingu

näitust raamatukogus ja tema koduaias, aga ka ekskursiooni kohalike vaatamisväärsuste juurde (sh.

ohvripärn, kõrts, mõisahooned). Seoses Tartu valla 25.juubeliga sai teoks reis koduvalla kultuuri ja

ajaloolistesse paikadesse koos ajalooõpetaja Viivi Rohtlaga. Väisati Tammistu, Saadjärve ja

Kukulinna mõisaid, Mait Metsanurga, Jaan Koorti, Richard Antiku ning Herman Halliste

kodukohta, Soomepoiste lahingupaiku ning presidendi aumärgi saanud koduaedu. Võnnu

raamatukogus toimus koostöös Võnnu Keskkooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga Lemming ja Ilse

Rootsmäe raamatu „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik“ esitlus. Järvselja raamatukogus

tähistati kanneldaja August Tähnase 105. sünniaastapäeva külaskäiguga tema kodutallu. Üritusega

Maarjamaa laulud tähistati vabariigi taasiseseisvumispäeva, elustati Henrik Visnapuu luule- ning

Aksel Tähnase muusikapärandit, esinesid Katri Aaslav-Tepandi ning Carmen Tabor. Üritus oli

eriliselt ajaloohõnguline seetõttu, et toimus endises palvemajas, kus Henrik Visnapuu töötanud.

22

Kambja raamatukogu kodu- ja kultuurilooringis toimusid Endla Langeli loeng-ettekanded Karl

Rammi ja Gustav Wulffi, Fred Jüssi, Gunnar Aarma, Aili Paju ja Uno Naissoo elust ja tegevusest.

Mitmed raamatukogud kasutasid Soome Instituudi pakkumist ja laenutasid sealt rändnäitusi

erinevatel teemadel.

Raamatukogudes korraldati kokku 296 näitust, 587 väljapanekut, 433 üritust, millel oli 10902

osavõtjat. Raamatunäitusi ja -väljapanekuid korraldati põhiliselt kirjanduslike- ja ajalooliste

tähtpäevade teemadel. Lisaks korraldasid raamatukogud veel kunsti-, foto- ja käsitöönäitusi.

Merekultuuriaastale oli neist pühendatud 85. Kõrveküla raamatukogu algatusel koostati rändnäitus

”Mere kutse”, mida on eksponeeritud aasta jooksul Eestimaa raamatukogudes, kultuurikeskustes,

haridusasutustes. Kirjanikest, kunstnikest, kultuuri- ja avaliku elu tegelastest kohtusid

raamatukogudes lugejatega Aidi ja Ott Vallik, Ilmar Tomusk, Siiri Laidla, Peeter Ernits, Doris

Kareva, Livia Viitol, Kristina Ruder, Valdur Mikita, Malle Pärn, Mikk Sarv, Heli Künnapas, Väino

Laisaar, Ahto Kaasik, Nelli Abašina-Melts, Tiia Toomet, Roy Strider, Alar Sikk, Terje Puistaja,

Ilmar Särg, Juhani Pütsep, Kadri Ilves, Eeva Park, Toomas Vint, Peeter Helme, Vallo Ehasalu, Igor

Skalkin, Margus Rump, Kadri Novikov, Kaidi Kriisa, Uku Joassoon, Mikä Keranen, Heiki Vilep,

Anti Saar, Armin Kõomägi, Heie Treier, Olavi Ruitlane, Jürgen Rooste, Maarja Kangro, Julia

Mironova, Triin Soomets, Indrek Koff, Anti Sünter, Urmas Kalla.

Tõrvandi raamatukogu juhataja arvamus ürituste korraldamisest: Et üritusi korraldada, on vaja

rahalisi vahendeid, mida aga raamatukogudel ei ole piisavalt. Tõrvandi raamatukogu kogemus

ütleb, et üritus, mis pole ühekordne, vaid toimub sarjana kindlal ajal, ei pea pealtvaatajate

mittetuleku pärast kartma. See aga tähendab, et selleks on vaja raha. Aastane summa, mis kulub

üritustele, kus külas on ka kirjanikud, käib raamatukogudele üle jõu. Lahenduseks on projektid.

Projektid on aga ühekordsed, ajutised, mida sellised üritused olla ei tohiks. Üheks lahenduseks

võiks olla riiklik rahastus. Kui praegu eraldab riik raamatukogudele raha teavikute ostuks, siis eesti

kirjandus ja kultuur võidaksid, kui riik eraldaks raha ka üritustele, kus kirjanikud tutvustavad ennast

ja oma loomingut. Nii võidaksid nii kirjanikud kui ka lugejad.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Kasutajakoolituste arv 2015/2016 301 / 540 +239

Koolitustel osalenute arv 2015/2016 2693 / 2696 +3

Näiteks Alatskivi raamatukogu mainib, et uudseks võib pidada erinevate käsitööalaste õpitubade

toimumist raamatukogus. Iga koolitusega kaasnes vastava teema raamatunäitus ja

tutvustus. Koolitajad olid enamasti leitud piirkonna lugejate hulgast. Vara raamatukogu korraldas

neli koolitust savikojas voolimisest ja glasuurimisest.

Elva Linnaraamatukogu peamisteks sihtrühmadeks on 1.-6. klassi õpilased ning lasteaialapsed.

Koostöös õpetajatega toimusid raamatukogutunnid 1.- 6. kl. õpilastele ning lasteaialastele

raamatukogu tutvustavad külaskäigud. Teemad : raamatukogu tutvustamine, kasutamise reeglid,

laenutamine, fondi koostis ja paigutus, teatmeteosed ja nende kasutamine, erineva žanriga raamatute

otsimine, loodusraamatute tutvustamine. Kuuste raamatukogu näitel raamatukogutundide teemad:

Uurime Nukitsa konkursi raamatuid

Mood ja õmblemine: lõigete otsimine ja kasutamine (Burda, Käsitöö)

Kirjandusrühmitus Siuru, Marie Under

Koomiksid ja karikatuurid

Kuldsed kuuekümnendad; kassetipõlvkonna luuletajad

Kriminaalkirjandus; teoste otsingud raamatukogus

Reklaami mõjutusvõtted (tööleht, otsingud ajakirjandusest)

Tahan teada. Nuputamisülesanded ja info otsimine

Teatmeteoste kasutamine

Minu lemmikraamat. Andmed raamatu tiitellehtedel

23

Tere, raamatukogu! Esmane tutvus raamatukoguga, lugejaks vormistamine

Muinasjututund. Kas tunned neid tegelasi? Pildiviktoriin

Vahva kirjanik Roald Dahl 100; info leidmine stendilt, ajakirjandusest ja raamatutest

Kuidas toimub töö raamatukogus: süsteem ja liigituspõhimõtted

Kuidas leida sobivat luuletust?

Maailma eeposed ja nende ümberjutustused

„Kalevipoeg“ – erinevad väljaanded, paroodiad, travestia, Kalevipoeg kunstis

Probleemid tänapäeva eesti noorsookirjanduses; annotatsioonid. Kokku 33 raamatutundi.

Enamike raamatukogude aruannetes on mainitud koolituste teemadena täiskasvanutele põhiliselt

arvuti-, ID kaardi ja nutitelefoni kasutamist, info otsimist erinevatest andmebaasidest, näiteks

teemad: DIGAR-i kasutamine, otsingud teiste raamatukogusüsteemide andmebaasidest,

raamatuvahetusgrupiga liitumine, digiallkirjastamine, e-posti konto loomine ja haldamine,

tuludeklaratsiooni täitmine, maksete tegemine, bussipileti ostmine, pensioniga seotu, tervisetõendite

täitmine ja arstijärjekorda registreerimine.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Peamisteks kanaliteks raamatukoguteenuste tutvustamisel on kodulehed, blogid, FB kontod,

omavalitsuste häälekandjad nii paberil kui internetis, infolehed, järjehoidjad, voldikud, ürituste

teadaanded kuulutustulpadel. Kambja raamatukogu märgib, et tagasiside alusel tundub, et üha

tõhusam infokanal on FB, sest nutitelefonist veebilehti eriti ei vaadata.

Kodulehti ja blogisid on raamatukogudel 28, neist ainult kohaliku omavalitsuse kodulehel 16,

interaktiivsete teenuste arv oli 24, raamatukogudepoolsete postituste arv 1027, suurenes võrreldes

eelmise aastaga 140 võrra, virtuaalkülastuste arv 181287, suurenes 50873 võrra.

Tartumaa raamatukogud on leitavad Kõrveküla raamatukogu kodulehel http://tmk.tartuvv.ee. Lisaks

on kodulehed ja blogid järgnevatel raamatukogudel: Elva Linnaraamatukogu

http://raamatukogu.elva.ee/, Laeva raamatukogu http://raamatukogu.onepagefree.com/, Lohkva

raamatukogu http://www.luunja.ee/lohkvark/, Tõrvandi raamatukogu

http://www.tõrvandiraamatukogu.ee, Ülenurme raamatukogu http://www.ylenurme.lib.ee/, Tartu

valla raamatukogud (Äksi, Vedu, Kõrveküla, Lähte) http://raamat.tartuvv.ee/ , Roiu raamatukogu

http://roiuraamatukogu.blogspot.com.ee/, Võõpste Raamatukogu

https://v66psteraamatukogu.wordpress.com

Facebooki kontode, nii raamatukogude kui isiklike kontode kaudu informeerivad kasutajaid ürituste

toimumistest, uute raamatute saabumisest, raamatukogude tööaja muudatustest, üldistest kirjandus-

ja kultuurisündmustest Alatskivi, Rannu, Kambja, Kavastu, Kõrveküla, Lohkva, Lähte, Melliste,

Roiu, Rõngu, Võõpste ja Ülenurme raamatukogud.

Kambja ja Rannu raamatukogude direktorid toimetasid omavalitsuste infolehti, kaastööd

omavalitsuste häälekandjatele tegid enamus raamatukogude töötajaid. Külitse, Tõrvandi ja

Ülenurme osalesid väljaande Ülenurme hariduselu 250 koostamisel.

4.9 Andmebaasid. Kodulehtede vahendusel pakutakse elektroonilise kataloogi Urram kasutamist ja viidatakse teistele

otsingusüsteemidele ja andmebaasidele.

Tartumaa kodulooandmebaasi U3-s täiendati 126 kirjega, kirjete arv aasta lõpul 1895. Kirjeid

lisasid Elva, Kõrveküla ja Laeva raamatukogud.

5. 2017. aasta tegevused Seoses omavalitsuste ühendamistega on reaalne, et toimuvad muutused ka raamatukogude

toimimistes. Raamatukogud peavad olema valmis muutusteks, oma olemasolu ja vajalikkuse

tõestamiseks. Omavalitsuste ühinemine viib Tartumaalt ära Meeksi valla ja Meeksi raamatukogu,

24

Tartumaa omavalitsustega liitub osa Palupera valda ja Hellenurme raamatukogu. Riik kavatseb liita

Jõgevamaa Pala valla Kodavere- Peipsiääre vallaga ja Tabivere valla Tartu vallaga, mõlemas vallas

on kaks raamatukogu, mis kasutavad raamatukoguprogrammi RIKS. 01.01.2018 lõpetavad tegevuse

maavalitsused, aasta jooksul peab selguma, milline institutsioon hakkab koordineerima

maakondlikke kultuuriüritusi ja töötajate tunnustamist.

Kokkuvõttes võib öelda, et järgnevad aastad kujunevad raamatukogudes lahenduste otsimise

aastateks, et uutes tingimustes lugejateeninduseks paremaid lahendusi leida.

2017. aastaks on planeeritud teabepäevade, kirjandusürituste ja õppereisi korraldamine järgnevalt:

15.02. Teabepäev raamatukogutöötajatele: haldusreform, rahvaraamatukogude statistika ja seadus

16.03. 3.-4. kl. kirjandusmängu eelvoor Tartu Linnaraamatukogus

30.03. ETKA Andrase piirkondlik koolituspäev Tartus

31.03. XVI Tartumaa lasteraamatupäev Mellistes

18.-20.05 .Õppeekskursioon ja ühine teabepäev Saaremaa raamatukogudega

07.06. Teabepäev - Rahvusarhiivi ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rk. külastused

06.09. Teabepäev - mälutreening raamatukoguhoidjatele Kõrveküla raamatukogus

13.12. Aastalõpu koolituspäev Kallastel - Kallaste ajalugu ja kultuur

Koostajad Merle Aas, Hele Ellermaa

Hele Ellermaa

Direktor

(Allkirjastatud digitaalselt )

25

LISA 1

Personali koolitus v.a. maakonnaraamatukogu poolt korraldatud koolitused

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks kulutatud

Alatskivi 14 118 124

Elva Linnark. 8 96 373

Ilmatsalu 2 10 79

Kambja 3 30 100

Koosa 13 82 403

Kuuste 1 2 0

Külitse 2 10 5

Kõrveküla 2 16 90

Luke 3 42 206

Luunja valla rk.-d 8 674 924

Lähte 8 70 137

Melliste 5 48 178

Puhja valla rk-d 4 102 431

Rannu valla rk.-d 2 84 0

Roiu 1 2 0

Rõngu valla rk.-d 3 26 148

Tõrvandi 2 8 64

Vara 2 54 247

Vedu 1 54 120

Võnnu 2 8 13

Võõpste 8 50 0

Välgi 2 82 218

Äksi 1 22 180

Ülenurme 2 12 30

Kokku 99 1702 4070

LISA 2

Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused

Alatskivi

Piirkonna lugemisprojekti lõpupeo läbiviimine lossis 07.11

,,Pisike puu,, kinkeraamatu esitlus ja õnnitlemine 01.06. lossis

Merekultuuriaasta lõpupeol osalemine näidendis

Kinoprojektide tutvustused lossis, koolis

Tallinna praktikakogemuste ülevaade seminaril

Kännukuke raamatukogus esinemine kirjanduskohvikus

Elva Linnaraamatukogu

Imbi Härson, Teele Tamm – raamatuparandamise töötoa läbiviimine 07.11 toimunud Tartumaa

raamatukoguhoidjate seminaril

Imbi Härson – 13.10 Ülevaade Elva kirjanikest ümbruskonna valdade ajalooõpetajatele (Elva

kirjanike pingi juures)

Pille Rekker- koolitused „Mälutreening vanemaealistele“

26

Kambja

Raamatukogu direktor on esinenud IX klassi lastevanemate koosolekul

Kuuste

esinenud kõigil raamatukogu korraldatud üritustel ja viinud läbi 33 raamatukogutundi. Suvel

tutvustasin taas giidina külastusmängu „Unustatud mõisad“ huvilistele Vana-Kuustet, sellega seotud

kirjanikke ja kirjandust ning ka Kuuste raamatukogu.

Luunja

Aulike Lõõndre korraldas koolituse Luunja lasteaia töötajatele. Koolituse sisu Luunja raamatukogu

ja kohaliku paikkonna ajalugu, raamatukogu võimalused toetamaks lasteaia õppetööd, uus ja hea

lastekirjandus.

Lähte

23. jaanuaril Kõrveküla põhikooli aulas toimunud 2015.a. Tartu valla peredesse sündinud laste ja

lastevanemate pidulikul vastuvõtul sõnavõtt ja raamatu „Pisike puu“ kätteandmine. Tartumaa

Keskraamatukogu juubelil tervitussõnavõtt.

Tartu valla kuukirjas on Lähte Ühisraamatukogust juttu olnud 5-l korral. Pikem artikkel „Lähte

Ühisraamatukogu uus hingamine“ ilmus oktoobrikuu ajalehes, mis oli raamatukogude erinumber.

Ajalehe „Postimees“ ajakirjanikule andsin intervjuu, kus iseloomustasin Lähte inimest ja

raamatukogu lugejat Urve Kaasikut, kes sai presidendilt teenetemärgi.

Uuenenud raamatukoguga on tutvumas käinud Tartumaa raamatukogutöötajad ja Läti Aluksne

kultuuritöötajad, kellele olen tutvustanud raamatukogu ja rääkinud ühinenud raamatukogu eripärast.

Melliste

*Kodupaigapäeva läbiviimine

* Muinastulede öö korraldamine

* Ettekanded raamatu osatähtsusest lapse vaimse maailma arendamisel :

- beebiraamatupeo korraldamine

- 1. septembri koolialguse sõnavõtt + kinkeraamatud

- Melliste Algkooli VI kl. lõpuaktus + kinkeraamatud

* Kirjutised vallalehes

* Mõttevärava materjalidega eeltööd

* Vestluste juhtimine kohtumistel kirjarahvaga

* Koduvalla ekskursioon valla 25.aastapäeva tähistamiseks

Puhja

Sõnavõtt Puhja valla 25.aastapäeval.

Rannu

09.11. koolituspäeval tutvustus kolleegidele praktikast Tallinna Keskraamatukogus.

22.11. esinemine pensionäridele reisimuljetest Horvaatiasse.

Lisaks ekskursiooni läbiviimine Rannu vallas Läti maanaistele ning oma projekti tutvustus

ökoturismi koolituse lõpus.

Rõngu

Igakuistes infotundides antakse ülevaade jooksva kuu tegemistest vallavalitsuse liikmetele ja

teistele valla allasutuste juhtidele.

Vara

Läbi viidud info – ja kirjaoskuse päeva koolitus- sihtgrupp pensionärid (Facebook, Skype, ID –

kaardi võimalused)

Möödunud aastal alanud savikoja õpitoad jätkusid. Minu juhendamisel oli 4 õpituba (2 voolimist,

treimist ja 2 glasuurimist)

Äksi

esinemine 2 ettekandega: raamatukogu teemaõhtul “Euroopa Liit ja Brüssel” ja „Soomepoistest

kirjanikud” raamatukogu juubeli tähistamisel.

Kõrveküla

27

Koolituspäevade organiseerimine ja esinemine nendel: Hele Ellermaa, Merle Aas.

LISA 3

Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2016)

Kuuste Raamatukogu põrandate värvimine, laevalgustuse osaline

väljavahetamine

Luunja Keldrisaali torustiku remont

Valguta Õhksoojuspumba vahetus

Rõngu Sanitaartehnilised tööd

Teedla Õhksoojuspump, trepikoja akna vahetus

Vedu Sanitaarremont esimeses ruumis ja katlamajas ning WC-s

Võõpste Vee-ja kanalisatsioonitööd, imbväljaku rajamine,

puhastusseadmed, õhksoojuspumbad, elektritööd,

parkimisplatsi rajamine

LISA 4

Laste-ja noorteüritused

Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate

arv

Alatskivi Klaasimaali õpituba, keskkool

Paberi taaskasutus, kuuse valmistamine, 5. kl

Ajakirjanduse kasutamine, raamatututvustused

5. kl

Viivi Luik 70, kuidas teha näitust - 12. kl

Lugemispidu ,,Lugedes lossi,, - 1-7. kl

Vana-aja raamatukogu, õpituba

Lugemismängude valmistamine, õpituba

Minu pere ja kodu, raamatutund lasteaiale, 4

rühma

Ekskursioon raamatukokku, 1. klassid

Ettelugemisvõistlus mereteemal, 4. kl

Kohtumine Juhani Püttsepa ja kunstnik Kadri

Ilvesega, Liivi Muuseumis

„Lugedes lossi” - tutvustustunnid 1-4. kl ja

lasteaia vanem rühm

Keskkonnahoid raamatute abil. Tund ja

viktoriin 5. kl

Paberi taaskasutuse õpituba, paberist punumine

5. kl.

20

21

20

4

75

22

21

45

29

21

27

55

40

25

Elva

Linnaraamatukogu

Emakeelepäev Murumuna lasteaia lastega (2

korda)

30

28

Emakeelepäeva viktoriin 1.-3.kl lastele 40

Raamatukogubussi Katariina Jee külaskäik 15

Lauamängupäevad (2 korda) 34

Maakondlik õpioskuste olümpiaad 80

Raamatukogupäevade raames üritus „Näoga

mere poole” lasteaialastele - mereteemalise

muinasjutu etendamine, meisterdamine,

mereraamatute vaatamine (2 korda)

30

Põhjamaade raamatukogunädala raames jutu-ja

pildivõistlus „Kui ma oleksin võlur...” ning

näitus laste töödest

30

Kohtumine lastekirjaniku Ilmar Tomuskiga 80

Jõulukaunistuste meisterdamine ja

raamatukogu kaunistamine koos lastega

37

Ilmatsalu Kohtumine Mikä Keraneniga 186

Kallaste Tartu Rahuleping 17

Agnia Barto lasteluule 12

„Lõbusad pildid“ ajakirja 60 aasta juubeli

üritus

15

„Meremees Murka“ Juhan Smuul 12

„Kuldvõtmeke e.Buratino seiklused“ 80.a.

juubel

10

Üritus Kallaste kooli 1 klassi lastele

„Raamatukogu“

7

Üritus Kallaste kooli 3 ja 4 klassi lastele

„Raamatukogu“

15

Peipsiteemaline kirjandushommik lastele 8

Kambja Etlusvõistlus (I kuni VI kl) koos eelvooruga 115

„Meie vahva kirjanik Aidi Vallik“ (kohtumine

IV-VI kl ja VII-IX kl õpilastele)

130

Ettelugemisvõistluse eelvoor (IV kl) 15

Kolkja Viktoriin „Ood Peipsi kalale“ 12

„Imeline Peipsi järv“ – näitus koolis

Püsinäitus: „Lastekirjanduse uudised“

Konguta 4.klass. Küsimused raamatukogust ja

raamatust.

17

Lasteaed. Põnevat raamatukogus. 14

Koosa Kohtumine Tähekiire ja Marko Kalduriga

Merejutud (lugemishommikud) 4 korda

Jõuluvitsa õpituba

Jõulukombed ja jõulumängud

32

65

16

12

Kuuste Nukitsa konkurss 34

Emakeelepäev (lugemisvõistlus ja tõlkeraamatu

esitlus)

55

Tartumaa lasteraamatupäeva eelvõistlused:

Koomiksi- ja karikatuurivõistlus

Jutuvõistlus

Luulevõistlus

Osalemine lõpuüritusel

45

40

1

13

29

Pildiviktoriinid algklassidele: „Kas tunned neid

raamatutegelasi?“ (1.-2. klass)

„Kas tunned neid muinasjututegelasi? (3.-4.

klass)

32

Ettelugemispäev lasteaias ja algklassides 70

Ettelugemispäev ja kuulamisvõistlus (5.-9.

klass)

35

Kalju Kanguri etlusvõistlus 40

Lasteaed raamatukogu sünnipäeval 40

Parimate etlejate esinemine ja autasustamine

isadepäeva kontserdil (kogupereüritus)

40+30

Kuuste raamatukogu 90. sünnipäev 50+30

Laeva Kohtumine Heiki Vilepiga

Meri raamatulugudes

Kirjanduslik viktoriin

Infootsingu võistlus

Merekultuuriaasta omaloomingukonkurss

48

10

12

12

6

Lähte Nukitsa konkursist osavõtt, raamatute

väljapanek

34

Nalja nabani- 15.lasteraamatupäeva

korraldamine ja osavõtt

7

IV klassidele koolisisene ettelugemisvõistlus 8

Jõuluootuse hommikud algklassidele, 7 korda 142

3-ndatele klassidele ettelugemine 38

Luke Lugemistund merest. 15

Raamatukogu tutvustamine

vanematele lasteaia lastele

7

I advent Jõulumemm ( rmtk.

töötaja) lasteaias jõulujuttu lugemas.

14

II advent Jõulumemm lasteaias jõulujuttu

lugemas.

12

III advent Jõulumemm lasteaias

jõulujuttu lugemas.

14

Kavastu Emakeelepäev- Kavastu Algkooli õpilased 13

Nali naljaks-loeme anekdoote 12

Meri lasteraamatutes - Kavastu lasteaiale 17

Ettelugemispäev-Mutionu pidu - Kavastu

lasteaiale

15

Külas lastekirjanik Anti Saar 16

Jõululood – Kavastu lasteaia lastele 14

Lohkva Lugemistund Ramsik, üks kord kuus 8- 20

Loovustuba igal kolmapäeval Grupis 8 last

Julia Mironova-vene ja inglise keeles

muinasjuttude lugemine. Ingliskeelsed

keelemängud

10

Mänguväljaku avamine 25

Meeksi Emakeelepäev 6

Merekultuuri aastaks 14

Lasteraamatupäev Kõrvekülas 2

30

Külas lastekirjanik Reeli Reinaus 21

Rühmatund 4. kl 1

Rühmatund 5.+7. kl 4

Rühmatund 4. kl 4

Melliste Nukits ütleb: „Tere! Ja vali“

Nukitsa konkursiga seotud raamatutunnid (6

korda)

62

Eesti kirjanduse mastimänd – Heljo Mänd

(näitus)

Raamatukogutund Heljo Männist (3.-6. klass) 39

Lasteraamatupäev (lasteaed, 4 rühma) 58

Kohaliku lasteaialaste luulelugemise võistlus

(osalemine ettevalmistamisel, osalemine žürii

töös)

Emakeelepäev (3 klassi) 36

Sinasõbraks raamatuga – 1. klassi kinkeraamat 110

Lugemistunnid 20

Autogrammitund Tiia Kõnnussaarega 36

Raamatutunnid Ira Lember 90 20

Esimese klassi tutvustund raamatukoguga 10

Raamatutunnid Uno Leies 36

Raamatutunnid Kerttu Soans 26

Raamatutunnid Olivia Saar 34

Vutt-vutt raamatukokku (lasteaed) 52

Ettelugemistunnid 42

„Jõulud läbi aja“ 30

Päkapikupäev 51

Melliste kooli lõpetajatetele kinkeraamat 70

„Jõulurõõm“ (näitus)

Nina Lemmiktegelane raamatutest (piraat) 2

Nõgiaru Emakeelepäev 10

Teadmistepäev 10

Nõo “Tõrukesed“ raamatukoguga tutvumas

Hommikutund kirjanik Siiri Laidlaga

Kohtumine Julya Mironovaga

Kohtumine lastekirjanik Aidi Vallikuga

Rk.tund: Sipsikust Pokudeni

Rk.tund: Räägime ja loeme muinasjutte

Rk. Tund: Pildi lugu

Advendieelne hommik raamatukogus

Aidi ja Ott Valliku raamatu „Imelised

inimesed“ esitlus

19

18

34

24

26

20

18

11

46

Puhja

Uula

Heljo Männil on juubel. Lasteaia 3.-

5aastased

Esmatutvus raamatukoguga. 2.-3.

aastased

Raamatu „Suur laisk ja väike laisk” lugemine

3.-5 aastased.

Ettelugemispäev „Paula lood.” 2 klass

22

13

16

21

31

Muinasjutunädal. 3-aastased

Muinasjutunädal. 4-aastased

Ettelugemine-vestlus „Loeme ja räägime

„merest”

19

12

6

Rannu Kohtumine kirjanik Aidi Vallikuga 15

Jõulukaartide meisterdamine 4 korda (1.;2.; 3;

7.klass)

43

Roiu Meri lasteraamatutes 17

Mulle meeldib see raamat… 18

Teedla Ettelugemispäev „Väike Tjorven, Pootsman ja

Mooses“

8

Valguta Ettelugemispäev „Parimad muinaslood“ 14

Jutt, kus sõnad algavad sama tähega 10

Rõngu Räägime hümnidest 5

Naljakad meremehe jutud 8

Ookean ja vaalad 16

Salapärased lemmikloomad 16

Tõrvandi Ülenurme Gümnaasiumi 2. c kl

raamatukogutund: lemmikloomad

ilukirjanduses

21

Ülenurme Gümnaasiumi 2. b kl

raamatukogutund: Ilmar Trulli luuletused ja

Piret Raua "Tobias ja teine B"

17

Tõrvandi lasteaia Lepatriinude rühma

raamatukogutund: muinasjuturaamatud ja

illustraatorid

22

Loovusringid lastele: vastlapäev, sõbrapäev,

lilled naistepäevaks, kalad I - II, tuletornid I-

II, pungad ja õied, loovharjutused, muffinid,

emadepäev (12)

28

Loovusringi merekultuuriaastale pühendatud

tööde näitus

Avatud uste päev tulevastele Ülenurme

Gümnaasiumi 1. klasside õpilastele ja nende

vanematele

80

Ülenurme Gümnaasiumi viie esimese klassi

lugejaks võtmine, 5 tundi

115

Ülenurme Gümnaasiumi 3. b kl

raamatukogutund: Astrid Lindgreni elu ja

looming

16

Varnja 200.a. E.T.A. Hoffmann „Pähklipureja ja

hiirekuningas“

8

L. Tungal „Siil Felix“ raamatu esitlus ja

lugemine

6

50.a. E. Uspenski „Krokodill Gena ja tema

sõbrad“

7

Meistriklass - lumivalgekesed paberist 10

Vara Kohtumine noorsookirjanik Heli Künnapas´iga 28

32

Sõbrapäeva laulumängude õpituba Eesti

Rahvapärimuse kooli juhi Terje Puistaja

eestvedamisel (2015 sündinud beebidele +

Vara Lasteaia lapsed). Samas toimus

beebiraamatu „Pisike puu „ pidulik

üleandmine.

22

Väino Laisaare raamatu” 4x4 reisid-elu läbi

kolme silma” esitlus, kohtumine lugejatega

25

Ettelugemispäeval luges Vara lasteaia lastele

Säde Einasto (I koht Tartumaa

ettelugemisvõistlusel, II koht Vabariiklikus

voorus, endine Vara kooli õpilane)

30

1.-5 klasside laste suveväljakutse „Lugedes

lossi” lõpetamine

18

1-4 klassi raamatukogu tutvustavad tunnid+

Nukitsa konkurssi ülevaade+ Urrami

programmi võimalusi + Perioodika meie

raamatukogus jne (4korda)

54

Vedu Kohtumine Alar Sikuga 2

MTÜ Tartu Rattamatkad - Vedu matk 10

Võnnu Vaatame ja kuulame talvelinde.

Loeme lugu „Tädike ja sirel“ Mesimummi

rühm

10

Sõbrapäev lasteaias

T. Toometi lugu „Rebasepoju ja teised“

10

Kuidas Puhh külas käis ja kitsikusse sattus 10

Erinevad raamatud ja erinevad keeled 10

Eri maad ja rahvad- Soome Lugu

Loomamuinasjuttudest „Hiir kassile rätsepaks“

40

Mesimummidega jõuluraamatuid vaatamas

lugemas

8

Karupeg Puhhi sünnipäev (90) 80

8. klassi jõulukülaskäik raamatukogusse 18

Võõpste Vaheajaüritus: Meisterdame lihavõttekaarte

ning loeme juttu sametjänesest

Melliste koolilaste ekskursioon

Informiin 2016

Ettelugemispäev

Beebiraamatu Pisike puu kätteandmine

6

9

6

8

15

Välgi Kohtumine noorsookirjanik Heli Künnapas´iga 38

Sõbrapäev Eesti Rahvapärimuse kooli juhi

Terje Puistajaga 2015.a. sündinutele raamatu

„Pisike puu” jagamine

32

Äksi Raamatukogu XV Tartumaa lasteraamatupäev 80

Ülenurme Heljo Mänd 90 „Luuletusi lilledest“ 20

Ira Lember 90 ettelugemine „Laps

visiitkaardiga“

15

Kõrveküla/Härma Raamatutunnid: isamaalised luuletused;

3.kl. Heljo Mänd 90. Viktoriin elu ja looming +

18

18

33

sõnarägastiku lahendamine

2. kl Heljo Mänd 90 - tutvumine elu ja

loominguga + sõnamäng ja viktoriin

1a ja 2a kl. Nukitsa teema ja ankeet

vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud

lasteraamatute tutvustused 1a, 1b kl

5a kl. Eesti keel: autor, kunstnik, tõlkija

2. kl. Suvelugemise raamatute tutvustus

Jaan Rannapi elu ja looming

I klassile raamatutund sügisluuletustest

II kl. raamatutund vanasõnadest

III kl. raamatutund teatmeteostest

Põhjamaade lastekirjandus ja rk. 3. kl.

Raamatubingo ja viktoriin: 1.-3. kl, 4.-6. kl, 7.-

9.kl.

Beebiraamatute Pisike puu kätteandmine

Lasteraamatupäev lasteaias

XV Tartumaa lasteraamatupäev „Nali

Naljaks”

Ädu Neemre raamatututvustused

koolirahu nädala raames neljale klassile

Ettelugemispäev lasteaias

21

35

18

23

17

24

19

18

22

19

21

94

110

26

80

74

18

LISA 5

Hinnang seaduse täitmisele maakonnas/ linnas. Kuidas on maakonnas/linnas täidetud seadust

raamatukoguvõrgu korraldamisel? RaRS § 4(2)

Tartumaa keskmine hõlve on 29,1. Kõige kõrgem Vara vallas, kõige väiksem hõlve 13,7 on

Konguta vallas, kus elanikke 1415 ja lugejaid teenindab üks raamatukogu, Kongutas on algkool,

vanemad õpilased käivad kas Rannu koolis või Elva Gümnaasiumis, seega kasutavad sealseid

raamatukogusid. Ka rohke elanike arvuga (7455) Ülenurme vallas on üldine hõlve madal 17,9

kolme raamatukogu kohta, samas sealses Tõrvandi raamatukogus, mis asub Ülenurme

Gümnaasiumi algklassidega ühes majas on hõlve üle maakonna keskmise 32,3. Kahjuks Külitse

raamatukogule ei ole vald leidnud sobivamaid ruume ega suurendanud avatud aega, mis tingib

hõlveks ainult 8. Ülenurme piirkonnas oleks vajalik harukogu või laenutuspunkti asukoht Reola-

Uhti kanti, näiteks Reola kultuurimajja. Tähtvere vallas, elanikke 2621 teenindab lugejaid ainult

üks raamatukogu asukohaga Ilmatsalu Põhikoolis, kindlasti vajaks teeninduspunkti ka Rahinge-

Märja piirkond. Kolmes väikevallas Tartumaa ääremaal ja ainsal saarel on raamatukogude

teeninduspiirkond kuni 300 elanikku, kuid nendes peab arvestama piirkondlikku omapära:

venekeelseid kasutajaid ja hajaasustust. Näiteks Meeksi vallas suleti alates 01.01.2017 Meerapalu

raamatukogu, Järvselja raamatukogu teeninduspiirkonna külad ühinevad loodava Kastre vallaga,

Meeksi raamatukogu teeninduspiirkond ühineb Põlvamaa Räpina vallaga. Alatskivi vallas võiksid

Kokora ja Nina raamatukogud olla Alatskivi raamatukogu haruraamatukogud, samuti Võnnu vallas

Lääniste raamatukogu Võnnu raamatukogu haruraamatukogu või teeninduspunkt.

Töötaja töökoormus on liiga suur Tartu valla Lähte Ühisraamatukogus, oleks vajalik vähemalt 0,5

töökohta juurde.

34

Tartumaa Rk

arv Harukogud Välisteenindus- Teenindatavate Rk.-de

kohta Hõlve Töötajate

punktide arv arv 1.12.2016 koormus

Alatskivi vald 3 0 0 1319 440 44,7 3

Elva linn 1 0 0 5743 5743 41,7 6,5

Haaslava vald 1 0 0 2086 2086 22,5 1

Kallaste linn 1 0 0 845 845 26,9 2

Kambja vald 2 0 7 2584 1292 25,7 2,5

Konguta vald 1 0 0 1415 1415 13,7 1

Laeva vald 1 0 0 760 760 27,7 1

Luunja vald 1 2 0 4221 1407 30,6 4

Meeksi vald 2 0 0 590 295 47,1 1,5

Mäksa vald 2 0 2 1645 822 38,5 2

Nõo vald 3 0 0 4001 1333 27,5 3,5

Peipsiääre vald 2 0 0 662 331 41,9 1,6

Piirissaare vald 1 0 0 103 103 51,5 0,5

Puhja vald 1 2 0 2249 750 31,6 2,2

Rannu vald 1 1 0 1555 777 18,8 2

Rõngu vald 1 3 0 2745 686 23,4 2,25

Tartu vald 5 1 0 7295 1216 28,2 8,3

Tähtvere vald 1 0 0 2621 2621 19,7 1

Vara vald 3 0 0 1859 620 57,2 2,75

Võnnu vald 2 0 0 1130 565 28,5 1

Ülenurme vald 3 0 0 7455 2485 17,9 3

Kokku 38 9 9 52883