KülakiriL I I K U M I S E K O D U K A N T A J A K I R I

September 2012

Kogukonna pärl • Avatud külaväravad • Eesti külad 2013 • Ühtetulemine

Maaelu arengukava 2014–2020 • Kodukandi Koolituskeskus

2

Sisukord 4 Kogukonna pärl

6 Avatud külaväravad

9 Külad 2013

12 Ühtetulemine

14 Kogukonna konsulendid

16 Maaelu arengukava

koostamisest

18 50 aastat ühist

põllumajanduspoliitikat

19 Kodukandi Koolitus-

keskuse uudised

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTÜ Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Eha Paas, Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli VollmerKorrektuur: Lea ArmeFotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogudKujundus: Sven PuuseppTrükk: Paar OÜTiraaž: 2500, ilmub 5 korda aastas

1

2

3

Avatud külaväravate fotomeenutused:1. Miila külas kudusid päevavaipa nii vanad kui noored2. Avatud külaväravad Viitina moodi – 10. Viitina kuurits3. Velisel olid Avatud külaväravate külalised tunnistajateks abielu registreerimisel

3

Uus maaelu arengukava sünnib koostöös

Ühise eesmärgi nimel töötavad nii ministee-rium kui ka erinevad majandus- ja sotsiaal-partnerid. 2011. aasta septembris moodustas põllumajandusministeerium ettevalmistava juhtkomisjoni, kuhu kuuluvad 29 organisat-siooni esindajad. Tänaseks on koos käidud kuuel korral. Uue maaelu arengukava eelarve ei ole praegu-seks hetkeks küll lõplikult selgunud, kuid va-hendite jaotamine eeldab igal juhul põhjalikke analüüse ja nendele tuginevate valikute tege-mist. Seega peab meil kõigepealt olema selge arusaam maapiirkonna peamistest vajadustest ja probleemidest ning ühiselt kokkulepitud eesmärgid. Nii oligi üheks esimeseks sammuks maapiirkon-na peamiste tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamine ja analüüsimine. Arute-lud arengukava võimalike meetmete valikute ja sisu osas on täies hoos. Juuli alguses esitles ministeerium esmast meetmete valikut ning tä-naseks on kaasatud organisatsioonid saatnud omapoolseid ettepanekuid. Juba septembris peaks algama meetmete sisuline väljatöötami-ne, kuhu lisaks sotsiaalpartneritele kaasame ka teisi vastavate valdkondade asjatundjaid.Maaelu arengu toetuste üldine raamistik tule-neb muidugi asjaolust, et meid kaasrahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Toetuste üldised eesmärgid, priori-teedid, meetmed ja üldeeskirjad, millest MAK juhtkomisjon peab lähtuma, sätestatakse see-

ga vastavas Euroopa Liidu (EL) määruses. Võrreldes Eesti maaelu arengukava 2007–2013 aluseks oleva EL määrusega, ei ole väga suuri muutusi tehtud. Senist telgedepõhist süsteemi asendavad kuus prioriteeti, mis keskenduvad teadmussiirde ja innovatsiooni edendamisele, põllumajandusettevõtete elujõulisuse paran-damisele, toidukettide organiseerumisele ja riskijuhtimisele, põllumajandusest ja metsan-dusest sõltuvatele ökosüsteemidele, ressur-si- ja keskkonnasäästlikule ning kliimakindlale majandusele üleminekule, maapiirkondades elukvaliteedi parandamisele. Seniseid eeldefi-neeritud toetusmeetmeid on integreeritud ja nende arvu vähendatud, ent üldises plaanis on poliitika jäänud samaks. Endiselt on maaelu arengukavade raames ko-hustuslik LEADER-lähenemine, milleks tuleb ette näha vähemalt 5% arengukava vahendi-test. Uuendusena on ette nähtud võimalus ja-gada kohaliku algatuse printsiibil ka muude EL struktuurifondide vahendeid. Siinjuures kasutan võimalust ning tänan kõi-ki huvigruppe, kes on uue maaelu arengukava ettevalmistamisel juba aktiivselt kaasa löönud, ning kutsun üles panustama neid osapooli, kes senini oma heade ettepanekute ja mõtetega veel välja tulnud ei ole. Maaelu arengukava on ju suunatud paljudele maapiirkonnas elavatele inimestele ja ettevõtjatele ning seepärast loo-dan väga, et koostatav kava saab vastama just nende ootustele ja vajadustele.

Ants Noot Põllumajandusministeeriumi kantsler, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistava juhtkomisjoni esimees

Kuigi senise maaelu arengukava lõpuni on aega üle aasta, käib täna usin töö uue, aastate 2014–2020 koostamiseks.

4

Kaie ToobalLiikumise Kodukant tegevjuht

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsus selle aas-ta märtsis-aprillis inimesi ja organisatsioone kõigist maakondadest esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks oli tunnustada kogukonna arengusse panusta-vaid peresid.

Kõikjal Eestis elab toredaid peresid, tänu kelle-le on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustami-ne pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud. Uskusime, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda panus elamisväärsema kodupaiga loomisse.Kandidaate said esitada kõik inimesed ja or-ganisatsioonid ning tunnustust väärivate sek-ka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale või maalt linna kolinud pered. Peamine oli, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõt-

ted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati.Tiitliga „Kogukonna pärl 2012“ tunnustasime igas maakonnas ühte perekonda. Liikumise Kodukant esindajad ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler külastasid 15 peret, kellele jäi mälestuseks Rõuge sepa Peeter Reemanni puit-alusele sepistatud jõekarp pärliga. Kõik kokku-saamised olid väga südamlikud ja meeldejää-vad. Igal perel oli rääkida oma lugu ja juba sügi-sel ilmub neist meie koostööpartneri Maailm & Mõnda OÜ poolt kooostatud trükis „Kogukon-na pärlid 2012“. Tunnustatud pered hindasid väga kõrgelt kon-kursi korraldamise ideed. Praegu saab tiitli saanud peredega lähemalt tutvuda kodulehel www.kylaelu.ee.

Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Kees on juba 15 pärlit!

5

Kogukonna pärlid 2012. aastal:

Hiiumaal Merike ja Tõnis Niimanni perekond Käina vallast Kassari külast

Ida-Virumaal Vilve ja Kalev Niine pere-kond Mäetaguse vallast Atsalama külast

Jõgevamaal Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast

Järvamaal Hele ja Sven Aluste pere-kond Roosna-Alliku vallast Koordi külast

Lääne-Virumaal Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond Tapa vallast Lehtse alevikust

Põlvamaal Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast

Pärnumaal Kadri-Aija ja Vahur Viiki perekond Surju vallast Lähkma külast

Raplamaal Urve ja Valter Uuusbergi perekond Rapla vallast Rapla linnast

Saaremaal Tiina ja Rein Oleski perekond Leisi vallast Metsküla külast

Tartumaal Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast

Valgamaal Pille ja Indrek Valneri pere-kond Helme vallast Taagepera külast

Viljandimaal Urve ja Romeo Mukki pere-kond Suure-Jaani vallast Kuhjavere külast

Võrumaal Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast

Harjumaal Lea ja Heikki Ylöneni pere-kond Nissi vallast Riisipere alevikust

Läänemaal Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast Piirsalu külast

6

Külli VollmerAvatud külaväravate projektijuht

Külade väravad on ikka valla!

Avatud külaväravate päeval 21. ja 28. juulil käis 30 külast läbi üle 10 000 inimese. Oli oma küla ja valla elanikke, sugulasi, sõpru, tuttavaid, kunagisi koolikaaslasi, naab-reid, lapsepõlve mängukaaslasi. Oli neid, kes sattusid külla esmakordselt, väliskülalisi ja eestimaalasi, kes Eestit avastamas. Oli maavanemaid ja Riigikogu liikmeid, kultuuri- inimesi ja ettevõtjaid, lapsi, noori, peresid, emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid, mehi ja naisi. Oli pruutpaar Velise külaplatsil ja President Prandi külas.

Oli Eesti elu!

7

Kõige olulisem on, et projekt Avatud külavära-vad andis võimaluse kõikidele, nii suurtele kui väikestele, omainimestele kui kaugemalt tulija-tele. Ei satu me ju tihti külateatrisse, spordipäe-vale või külasimmanile. See oli ka suurepärane võimalus teadvustada, et Eestimaa küla elab, ja ma loodan väga, et taolised üritused saavad jätku. Põlvamaal Ruusa piirkonna ja Maaritsa külades jäi hinge äärmiselt meeldiv emotsioon, sest iga kant on omamoodi ning just see oma-pära vääribki avastamist.

Ulla PreedenPõlva maavanem

Nii nagu külad on erinevad, nii olid erinevad ka tegevused ja etteasted, mida pakuti ja mis paistsid silma osavõtjate rohkusega: näite-mäng haridusseltsi näitetrupi esituses, külade etteasted, kontserdid, näomaalingud ja meis-terdamistoad lastele, parvesõit, simman, ho-buste võiduajamine, piirkonna kooride kont-sert, näitused, töötoad, võrkpall, PAF palli jalgpall, koerte näitus, hobuvankritega talude külastamine, küla tutvustus GAZ 51-ga, kala-püük, valda tutvustav bussiekskursioon, küla tutvustava jalgsimatka juures karjakoera töö demonstreerimine, matkamäng, suureranna keks, lasketiir, batuut, rahvalikud mängud, laat, üllatuspulmad...

Avatud külaväravate projekt oli uudne ja pak-kus põnevust nii tegijatele kui külastajatele. Põnevat tegevust töötubades, tutvumisreise teistesse küladesse, lusti ning pidu hommikuni. Positiivne üritus peaks saama traditsiooniks, et elavdada külaelu ja näidata linlastele, kui visad ja elujõulised on maainimesed.

Aado KuhlapVastseliina Valla Külade ühendus

Väga populaarsed olid igas külas õpitoad. Neid oli erinevaid – nii põlvest põlve edasi antud os-kusi kui kaasaegseid teadmisi vajavaid. Väike loetelu, mis külastajatele enim huvi pakkusid: puulusikate voolimine, viikingite kangakudumi-ne, multifi lmi tegemine, villase lõnga ja siidsalli värvimine taimedega, puutöötuba, sepise val-mistamine, puupõletus, päevavaiba kudumine kangastelgedel, kiviaia ladumine, fruktodisain, seebi ja süüteroosi tegemine, kartulitrükk, vil-timine, origami lillede, riidest prossi, vildist kü-bara, kommi, hapukurgi, või, lippude valmista-mine, savist voolimine, märgipress, jalanõude disain, palkide varamine ja ohtliku puu langeta-mine, viha ja luisu valmistamine jne jne.

Lisaks õpitubadele sporditi, matkati, peeti mõttetalguid, korraldati laata ja oksjonit, lauldi, tantsiti. Õhtul alanud simmanid kestsid varaste

Kõrtsialuse külas pakkus luisu valmistamine elavat huvi igale eale

Veneveres olid külaseltsi toetuse loosis isetehtud pajalapid

Ohekatkus sai näha vanu autosid, hobuste kadrilli ja mustlastantsijad

PAF pallilahing Voosel

8

hommikutundideni. Oksjonikorv, mis oli kokku pandud sponsorite abil, sai kõige edukamalt maha müüdud Soometsa külas Marko Karjuse-le 200 euroga. Kohalik noormees toetas selle-ga laste algatust korraldada oma külas lõbus lastepäev. Lisaks toidukorvile olid külad ka ise oksjonile või laadale asju valmistanud: torte ja kringleid, puuskulptuure ja kaltsuvaipu, amp-leid ja särke... Külade hüvanguks viidi läbi õn-neloose ja kohalike toodete müüke. Nii teeniti raha järgmiste ettevõtmiste jaoks.

Külades kohtusid endised ja praegused ela-nikud, tulid ka Riigikogu liikmed Ene Ergma, Kajar Lember, Urve Tiidus, Kalle Laanet, AndreSepp, Aivar Riisalu, Aivar Kokk, Siim Kabrits, Indrek Saar, Urmas Klaas, Ester Tuiksoo, PriitSibul, Europarlamendi liige Ivari Padar. Järva,

Jõgeva, Lääne-Viru ja Põlva maavanemad kü-lastasid mõlemat oma maakonna küla. Aitäh teile! Külasid toetasid nii vallad kui maakonnad.

Avatud külaväravad oli väga hea idee, sest laialt levinud kuvand tühjaks jäänud küladest sai palju rõõmsama värvi. Igast väiksest asjast Käesla kü-las näeb ära, et inimesed peavad oma koduko-hast lugu ja pingutavad, et elu oleks mõnusam, alustades ühisest kogunemiskohast-püstkojast, kuhu saab tuulevarju ja lõkke äärde kogune-da, ning lõpetades kena lavaplatsiga, kus kü-lade päeval astusid üles Kärla muusikakooli andekad noored muusikud ja küpses eas daamid line-tantsudega. Kui tulevik on nii reibas, siis pole põhjust muretseda. Oli võistlusi ja toredaid kohtumisi, kokku said inimesed, kes polnud aas-taid üksteist näinud. Ühesõnaga – tore oli.

Urve TiidusRiigikogu liige

Kindlasti oli tegemist väga vahva ja tänuväärt ettevõtmisega. See on ka külade tegemiste eestvedajatele üks tunnustuse kohti ja võimalus oma tegemisi külalistele näidata ja saada uut motivatsiooni tegutsemiseks. Tõenäoliselt oli see päev igas külas veidi isemoodi ning minu meelest oli kõik hästi korraldatud, nagu sealse-tele sädelevatele juhtidele kombeks.

Kajar LemberRiigikogu liige

Tore, et oskame märgata ja tunnustada inimesi endi keskelt. Kiitusega polnud kitsid külaelani-kud, külalised ega ametnikud. Projekti eestve-dajad tänavad kõiki külasid, kes neil päevil oma väravad avasid. Täname Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, kes leidis, et meie ideed tasub toe-tada, ja Põllumajandusministeeriumi, kes pro-jektile oma osaluse andis. Aitäh kõigile, kes kü-lade projekte toetasid!

Ainult soojade tunnetega meenutan neid lau-päevi! Nii palju õhinat, naeru ja tegutsemislus-ti üle terve Eestimaa ühekorraga. Ma usun, et nii mõnigi linnapere tabas end nondel hilisõh-tutel mõtteid mõlgutamast, kuidas oma elu ja asjatoimetusi veidi rohkem maale sättida. Ehk ei peagi järgmisel korral enam pelgalt külalise rolli kandma? Ise ja rõõmuga tegemine, erine-vad põlvkonnad koos – see on suurepärane. Ei muutnud meelt ka õhtul mõnel pool maha sa-danud vihmasagar. Meil on hea meel, et KÜSK sai sellise vahva ideega kaasas olla.

Mari-Liis DolenkoSA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Programmide juht

Soometsa noored rõõmustavad oksjonist saadava tulu üle

Ja juttu jätkus kauemaks...

Kuksema külas tunnustati tegijaid

9

Liikumise Kodukant projekti Eesti külad 2013 raames kaardistame külade ja valdade koostööd ning tutvustame tegutsevaid ühendusi.

Tänu valdadest ja Kodukandi maakonnaühen-dustelt saadud infole teame, et oma ümarlaua, koostöökogu, seltsi või muu koostöövormi on moodustanud 51 valla ühendused. Eestis on 193 valda. Külakirjas ja kodulehel www.kodukant.ee saab lugeda külade koostööst. Kel plaan oma vallas ühendus moodustada, leiab loodetavasti siit innustust ja võib julgelt ühenduste või pro-jektijuhi poole pöörduda.Vastseliina valla külade ühendusest kirjutasime veebruarikuu Külakirjas, juunikuus kajastasime Avinurme külavanemate koja ning Rae valla

alevike- ja külavanemate seltsi tegemisi. Pole olemas kõigile ühesugust mudelit koostööks. Kõige olulisem on soov ühise eesmärgi nimel koos tegutseda ning olla vallale heaks partne-riks oma elu korraldamisel.

Projekti juhib Külli Vollmer (kylli@kodukant.ee; tel. 5114027), Liikumine Kodukant külakultuu-ri valdkonna juht, rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

EESTI KÜLAD 2013

10

Tantsivate

külavanemate selts

Janno RüütleLutsu küla külavanem

Põlva valla külavanemate seltsi usaldusisik

Maal elades adud rohkem kui mujal, et õigel kodanikul pole ainult õigused, vaid on ka kohustused. Sa ei saa päevagi elada kapseldunult, suhtlemata, aitamata…

Soov ise panustada oma külade elukvaliteedi parandamisse oligi põhjuseks, miks Põlva val-la üksteist külavanemat pea aasta tagasi oma seltsi moodustasid. Põlva valla külavanemate selts käib koos vähemalt kord kvartalis, rotat-siooni korras on võõrustajaks iga külavanem. Võõrustaja tutvustab oma küla ja selle tege-misi, koos arutatakse probleeme ja planeeri-takse-korraldatakse ühiseid ettevõtmisi. Seltsi liikmed valivad endi hulgast usaldusisiku, kes juhib seltsi tööd. Usaldusisik valitakse üheks aastaks.Inspiratsiooni kogumine seltsi töö korraldami-seks ja külaelu aktiviseerimiseks algas möö-dunud suvel Harjumaalt. LEADER-projekti abil korraldas Põlva Vallavalitsus külavanematele tutvumisreisi Saku ja Rae valla aktiivsetesse kü-ladesse. Lisaks nähtud ja kuuldud headele näi-detele oli selle kahepäevase reisi väärtuseks ka külavanemate omavaheline suhtlemine.

Külavanemad kogunesid tantsutrenni!Alati ei pea kokku tulema vaid tähtsateks koos-olekuteks. Põlva valla külavanemad said nõus-se maakonna parima tantsutreeneri Andre Laine ja tantsutrennid algasid. Vaid meestest koosnev tantsutrupp tegi oma esimese ette-aste Põlva valla 20. juubelipeol. See oli üllatus, see oli pikk aplaus ja see oli kuulsuse algus. Vaid mõni kuu hiljem osalesid tantsivad küla-vanemad juba Ruusal meestetantsu festivalil ja lõikasid seal loorbereid. Ilmselt toob uus sügis kaasa ka uue tantsukava.

Ühine puuriit valmis külmal detsembripäeval Külavanemad ei pea paljuks minna appi nei-le, kes hädas. Põlva valla väikest Himmaste Algkooli tabas õnnetus – raske lumi hävitas kuurikatuse ja talvepuid polnud kusagil hoi-da. Aktiivsete lastevanemate eestvõttel saadi järgmiseks talveks koolile uus puukuur – küla-vanemad ei kõhelnud väikesele koolile oma abi pakkumast. Kargest pühapäevast sai töine ja tegus päev.

Võrkpall, koguperepäevad…Väike algatus, mis neli aasta tagasi tõi sportli-kuks mõõduvõtuks Mammastesse kokku aktiiv-semad külad, oli selleks aastaks kasvanud juba suureks ülevallaliseks koguperepäevaks. Selle väikse algatuse suure tulemuse märksõnaks on Põlva valla ja külavanemate hea koostöö. Mäng, mis pani külaelu kihama, on võrkpall. Kü-lavanemate seltsi algatusel toimusid sellel su-vel Põlva valla karikavõistlused võrkpallis, kus võistlesid üheksa küla võistkonnad. Kuigi ka-rikas on võitjameeskonnale juba üle antud, ei vaibu mänguhoog. Paljude valla noorte suve-õhtud mööduvad jätkuvalt volleplatsil.

Helista sõbrale, ta mõistab, aitab ja annab nõuKülavanemate seltsist on saanud kokkuhoidev seltskond. Kohe kindlasti ei kohta enam sellist suhtumist, et ah, see on teise küla mure, mis see minusse puutub. Mured on ühised ja ühe küla edu on rõõmuks ka teistele. Külaelu Põlva vallas on hoogne. Nüüd on seltsis juba viisteist külavanemat, kellest vaid kaks on naised.

Põlva vallas on 27 küla, 18 külakogukonda on valinud eneste seast eestvedaja – külavanema. Kultuuri- ja sporditegevuse korraldamine on saanud külavanemate, MTÜ`de ja seltsingute pärusmaaks. Ülevallaliste ürituste korraldamise peakorraldaja rolli on üha enam võtmas külava-nemate selts. Osalusdemokraatia edendamise järgmise sammuna kuulub käesoleva aasta juu-nist vallavalitsusse külavanem. Hetkel toimub valla arengukava kaasajastamine, milles osale-vad ka külavanemad. Käesoleva valimisperioodi lõpus sooviks tõdeda, et kõik külad on valinud külavanema, kes oma tegemistes saavad toe-tuda tegusale meeskonnale. Olen tänulik kõigi-le, kes on panustanud ohtrasti aega ja energiat külaelu edendamisele.

Mati MeelistePõlva vallavanem

www.polvavald.ee

11

Karksi valla kodanikeühenduste koostööst

Helve JoonKarksi Kultuuriseltsi juhatuse liige

Karksi vald on Viljandimaa lõunapoolseim vald Karksi-Nuia linna ja 20 külaga. Vallas on 3690 elanikku, neist peaaegu pooled elavad Karksi-Nuias.

Lätimaaga piirnev Karksi vald on kaugemal Ees-ti suurematest tõmbekeskustest ja teda võib käsitleda ääremaana, seetõttu on piirkonna arendamisel oluline osa kodanikeühendustel – neid on vallas tänaseks üle 30. Üksikult tegut-sevad ühendused teevad tänuväärset tööd ko-dukoha arendamiseks. Samas on rida problee-me: väikesed ühendused jäävad nõrgaks, napib ressursse, oskusi ja võimalusi, liidrid väsivad ja vahelduvad, järelkasv on väike. Oli vaja leida la-hendus tugisüsteemi näol.

Karksi Kultuuriselts kutsus 22. märtsil 2004. a kokku tolleaegsed valla vabaühendused, et arutada võimalikke koostöövorme. 12 ühendu-se esindajad otsustasid moodustada Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaua. See on valla seltside, seltsingute ja juhtide koostöö-organ, mille eesmärgiks on aidata kaasa koda-nikuühiskonna arengule, koordineerida Karksi valla kodanikeühenduste tegevust, leida ühised seisukohad ja arendada dialoogi kohaliku oma-valitsusega valla ja piirkondlike arengukavade rakendamise küsimustes.

Omavalitsuse esindajad osalevad ümarlaua õppepäevadel vastavalt temaatikale. Kultuuri-seltsi eestvedamisel ja erinevate programmide toetusel on koduvallas läbi viidud koostöö-projekte ühiskondlik-poliitilistel, sotsiaalsetel ja keskkonna ning kultuuriväärtustega seotud teemadel. Õppepäevadel on kõne all olnud demokraatlikud juhtimisvormid ja partnerlus-suhted, vabatahtlike kaasamine, mittetulun-dusühingute raamatupidamine ja dokumen-tatsioon, projektide kirjutamine ja aruandlus ning muudki vabaühenduste tegevusega seon-duvad teemad. Oluline oli MTÜ-dele LEADER-programmi ettevalmistamine, mille ühe osana toimus õppereis Rootsi. 2009. aastal meil ava-nenud LEADER-meetmed andsid küladele uusi arenguvõimalusi, mis omakorda suurendas ko-danikeühenduste arvu. Senisest enam tõusis

päevakorrale koostöö kohaliku omavalitsuse-ga valla eelarvest ühenduste projektitaotluste kaasfinantseerimiseks.

Ümarlaua tegevust juhib siiani Karksi Kultuuri-selts. Kui algusaastatel käidi koos pea iga kuu, siis nüüd toimuvad kokkusaamised enamasti kord kvartalis. Sinna kaasatakse ka kohalikke elanikke, et arutada kogukonna arenguvajadu-si. Aastatega on paranenud ühenduste juhti-misoskus, teovõime ja koostöö. Toimivad ühis-projektid suuremate ettevõtmiste läbiviimisel: kodukandi päevad, meefestival, kodanikupäeva tähistamine, Mulgimaa kultuuripärandi hoidmi-ne ja propageerimine. Karksi Vallavolikogu ja Vallavalitsus peavad oluliseks kodanikeühenduste tegevust koh-tadel ning arvestavad ümarlaua poolt tehtud ettepanekute ja arvamustega valla elu edenda-miseks. Vabariigi aastapäeval tunnustab Karksi vald tublimaid ühendusi ja vabatahtlikke.Karksi valla kodanikeühenduste koostöövorm on end õigustanud ja jätkuvalt vajalik. Valla ühendused on kirjas Karksi valla kodulehel, ümarlaua tegevust kajastab Karksi Kultuuriselt-si koduleht www.karksiks.ee.

Kõige parem on, kui inimesed korraldavad oma vaba aega ja elukeskkonda ise, läbi kodanike-ühenduste. Ise otsustades tulevad kõige nuti-kamad lahendused ja sünnib koostöö. Seltside ümarlaud on kohaks, kus kodanikuühendused jagavad infot, kaaluvad ideid ja lepivad kokku tegevused. Hea on, et seltside kokkukutsumise on enda peale võtnud Karksi Kultuuriselts, kes valmistab ette ka koosolekute päevakorra ja korraldab ettekanded. Valla jaoks on ümarlaud väga hea vorm kodanikeühendustega regulaar-seks suhtlemiseks.

Arvo MalingKarksi vallavanem

www.karksiks.ee

12

Kaie ToobalProjekti Ühtetulemine juht

Liikumise Kodukant tegevjuht

ÜHTETULEMINE – Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

Sellel aastal saab Liikumine Kodukant viieteistkümne aastaseks ja meeskond otsustas kutsuda kokku meie sõbrad ehk luua Sõprade Klubi. 15. juunil kohtusidki endised ja praegused tegijad Avinurme Puiduaidas Ida-Virumaal.

Läbi aegade on Kodukandiga olnud seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erineval viisil – juhatu-se liikmetena, projektijuhtidena, koostööpart-neritena jne. Sõprade kohtumine tekitas suurt elevust ja klubi loomise idee sai kutsututelt ohtralt kiidusõnu.

Mida siis tehti Sõprade Klubis ja mis kasu oli kokkusaamisest?

Kodukandi meeskond tekitas seinale ajatelje Liikumise Kodukant algusest kuni tänaseni, pa-lus osalejatel ennast sinna kirja panna ning lü-hidalt tutvustada oma osa ühingu kulgemises. Seejärel tutvustas meeskond Kodukandi vii-mase viie aasta tegemisi. Iga valdkonnajuht sai rääkida tema arvates seitsmest väga olulisest asjast organisatsiooni viimase aja tegevustes. Urmo Kübar EMSL-ist tutvustas vabaühenduste

seisu käesoleval ajal ja jagas soovitusi, mida võiks Kodukant edasiliikumisel silmas pidada. Kohtumise viimases osas mõtisklesid osalejad selle üle, mis neid Kodukandis uhkeks teeb ja mis pole läinud ootuste kohaselt. Kokkuvõtteks tõdes enamus, et tehtud on suuri ja mõjusaid asju, aga kõige-kõige on ikka Eesti Külade Maa-päev. Edaspidiseks sooviti paremat koostööd meediaga, äri- ja avaliku sektoriga ning olla mõjusam partner riigile.

Sõbrad saadeti koduteele heade soovide ja kallistustega ning lootusega kohtuda uuesti sügisel.

Sõprade Klubi kokkusaamine sai teoks projekti “Ühtetulemine” raames. Projekti rahastab regio-naalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetab Põllumajandusministeerium.

FO

TOD

: IV

I PR

OO

S

13

1. Kodukandi Sõbrad 2012 juunis Avinurmes2. Pikaaegne Kodukandi juht Eha Paas meenutab enda kulgemist ajateljel3. Kodukandi kauaaegne kaasasolija Kaja Kaur süstib veel praegugi sõpradesse energiat4. EMSL juhataja Urmo Kübar ning endised Kodukandi juhatuse liikmed Aado Kuhlap ja Helmut

Hallemaa on keskendunud organisatsiooni tänaste tegemiste tutvustamisele5. Endised Kodukandi juhatuse liikmed Aado Kuhlap ja Lembit Tõnis arutlevad, mis pole läinud

nii, nagu ootused olid6. Põnevusega kuulavad sõprade lugusid külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer, Pärnumaa

Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk ja kunagine Kodukandi President Kaja Kaur

Fotomeenutusi ühtetulemisest Avinurmes

1 2

3 4

5 6

14

Ülar LoolaidKogukonna arengu konsulent

Kõik inimesed ei ole valmis juhiks hakkama. Sageli kohtab ka lähenemist: leiame hea juhi, siis on kõik korras ja mured lahendatud. Minu arvates keskendub selline eestvedaja leidmi-ne ainult valimise hetkele: leiame „õige juhi“, veename kandidaati, hääletame. Ununeb aga edasine töö. Tunduvalt vähem arutatakse sel-le üle, mida küla eestvedajalt ootab ja millist toetust vajab eestvedaja külalt? Milles seisneb koostöö? Minu praktikas on juhtum, kus selts tellib koolituse, vastuolud seltsi ja juhi vahel on aga kasvanud üle pea ja juht esitab koolitusel lahkumisavalduse.

Kuidas küla saaks hoida eestvedajaid ja eest-vedajad hoida oma küla?

Küla ja eestvedaja koostöös on minu jaoks kolm tähtsat ülesannet:

• eestvedaja rolli tunnetamine ja kohustuste täitmine;

• küla rolli tunnetamine ja kohustuste täitmine;

• eestvedaja ja küla vaheline suhtlemine.

Kui need töösuunad toimivad, laabub koostöö. Kui üks neist kolmest on vildakas, ei ole head koostööd loota. Aga ainult eestvedaja leidmi-sest ja koostööst ei piisa. Küla käsi käib paremi-ni siis, kui küla tegeleb oma juhtimisvõimekuse-ga. Siin on veel kolm hoolt:

• vähemalt korra aastas tuleb läbi arutada, kuidas laabub küla ja eestvedaja koostöö: mis on hästi ja mida muuta töökorralduses ning tegevustes;

• tegutsevat juhti ei tohi liialt üksi jätta, üle koormata, ära väsitada: vajalik on tunnus-tus, vahetus, toetus, puhkus;

• küla peab olema valmis olukorraks, kus tegutsev eestvedaja lahkub: järje-pidevalt tuleb tegeleda eestvedajate järelkasvuga.

Olen oma töös näinud, et kui tuleb jutuks küla või külaseltsi eestvedaja valimine, on inimesed valmis juhi kiirelt ära valima. Sellest kumab mõnikord läbi hoiak: valime kellegi (teise) ära, siis ei pea mina seda tegema!

KOGUKONNA KONSULENDID

Küla ja küla eestvedajad

15

Külainimeste, liidrite abiliste hoidmisest Läänemaa näitel

Larissa MandelKogukonna arengu konsulent

Mõttekoja noored ja vanad jõudsid arutelu käi-gus ühiste arusaamadeni: tuleb leida vanade ja noorte ühisosa ning tegutseda koos. Üks küla – noored ja vanad – ühed inimesed!

Tänasel päeval räägitakse sellest, et külaliidrid väsivad, ja jagatakse õpetussõnu, kuidas neid kui sädeinimesi hoida. Vähem räägitakse sel-lest, kuidas külaliider saaks külainimesi, oma abilisi hoida. Tuleb ette juhuseid, kus liider on küla arengusse mitmeid aastaid väga palju pa-nustanud: kirjutanud projekte, ehitanud küla-maja ja külaplatsi, korraldanud üritusi, andnud välja trükiseid jne. Kõikidesse tegevustesse on ta osanud kaasata külainimesi. Kuid mõne aasta möödudes tajub külaliider, et inimesed nagu ei tahakski tema algatatud tegevustes kaasa lüüa, mõni vajalik ettevõtmine võib äragi jääda. Küla nuriseb vaikselt ka selle üle, et külaliider suhtub

külamajasse või soetatud varasse nagu enda omandisse jne. Ka külainimeste, oma abiliste-ga räägib külaliider nii, nagu oleksid inimesed tema omand ja peaksid teda kuulekalt, “poolelt sõnalt” mõistma. Kusagile oleks nagu kadunud õpetussõnad kaasamise ja tunnustamise kuns-tist, mida külaliider ometi aastaid tagasi väga hästi valdas…

Tundub, et külas vajatakse uusi õpetussõnu selle kohta, kuidas külaliider saaks külainimesi hoida. Missugune valem aitaks? Kas: üks küla – liidrid ja abilised – ühed inimesed! Või vajatak-se koolitust, õpperaamatuid juhtimisest, suhte-korraldusest?

Küllap on kõige paremad õpetussõnad ikka need, mis üheskoos mõtlemise ja rääkimise tu-lemusel sünnivad – koos välja mõeldakse!

Kaks aastat tagasi arutleti Läänemaal: “Kas vastab tõele, et vanad ei usalda noori?” Üheskoos leiti, et vanade ja noorte suhetes ei ole tegemist usaldamatusega, vaid mõttelaadide erinevusega.

Ülar Loolaid 503 0495 ular.loolaid@gmail.comLarissa Mandel 5397 7603 larissa@kklm.eeEne Sarapuu 5665 3668 ene@kklm.eeLea Lai 5691 7271 lea@kklm.eeAnu-Lii Jürman 5322 9288 ajyrman@gmail.comLiia Lust 523 5115 liia@kamari.eeMare Sikkut 5669 7687 maresik@hotmail.comSilva Anspal 506 4211 silva@novalia.eeMarika Parv 5349 9454 marika@vaip.werro.eeKadri-Aija Viik 516 7650 kadriaija@hot.eeKrista Habakukk 5553 3990 krista@narnia.eeEha Paas 517 0214 ehapaas@gmail.com

Kogukonna arengu konsulentide kontaktid. Kirjuta, helista, KÜSI JULGESTI!

KOGUKONNA KONSULENDID

16

Eesti maaelu arengukava (MAK) ühe perioodi lõpp ja teise algus

Ene SaarpuuKogukonna arengu konsulent

Roomet SõrmusEPPK juhataja

Tänaseks on paigas uue perioodi eesmärgid ja käib arutelu meetmete nimekirja üle. Meetme-te sisu aruteluks on ministeeriumil kavas sep-tembris moodustada töökomisjonid. Hea lugeja, hoia ennast teemaga kursis, kõi-ge lihtsam on seda teha Põllumajandusminis-teeriumi kodulehe kaudu http://www.agri.ee/juhtkomisjoni-istungid/, kus kogu arutelul olev materjal üleval. Liikumise Kodukant poolt on alates septembrist juhtkomisjonis Eha Paas, asendusliikmena Margus Vain. Võite oma et-tepanekuid kava osas julgelt saata e-postil eha@kodukant.ee või margus@kodukant.ee. Siinkohal tutvustame teile mõne juhtkomisjo-nis osaleva ühenduse seisukohti. Arvestades, et maaelu arengukava ressursid on piiratud, ootavad meid ees keerulised läbirääkimised, milles Liikumine Kodukant tahab kaitsta seisu-kohta, et uus kava peab toetama maapiirkonna tasakaalustatud arengut. Jätkusuutliku maaelu arenguks on oluline põllumajandus, kuid lisaks suurtootmisele peavad olema tagatud tegutse-misvõimalused ka väiketootjatele ja toidukäit-lejatele. Töökohtade tagamiseks maal on kind-lasti vajalik toetada mittepõllumajanduslikku ettevõtlust. Uue perioodi võtmesõna Külameetme osas on olemasolevate kogukonnateenuste omavahe-line sidustamine ja olemasolevale struktuurile täiendavate funktsioonide leidmine. Laiemalt on levinud ettepanek, et külameede rakenda-takse läbi LEADER-i. Oleme valmis seda ette-panekut toetama vaid tingimusel, et Külamee-de selgelt eristuks LEADER-programmis ning üleviimisega kaasneksid ka rahad vähemalt praeguse külameetme ulatuses.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvates peaks uus arengukava piiratud eelarvet silmas pidades olema suunatud eelkõige põlluma-jandus- ja toidusektori ning nendega seotud tegevusalade probleemide lahendamisele. Maaelu arengukava puhul on määrava tähtsu-sega EL ühise põllumajanduspoliitika esime-se samba raames tehtavad otsused. Toetus-meetmete valik peaks lähtuma põhimõttest, et erinevate EL fondide tööülesannete vahel valitseks selgus. Majandustegevust maapiir-kondades laiemas võtmes tuleks eelkõige toe-tada teistest EL fondidest.EL määruse artiklis 32 toodud toetust tuleb vaadata Eesti põllumajandustootjate üldist konkurentsiolukorda hinnates. Kui esimese samba toetused jäävad vaatamata jõupingu-tustele EL keskmisest tunduvalt madalamaks, siis on artikli 32 toetus üheks võimaluseks lee-vendada tootjate ebavõrdseid konkurentsi-tingimusi. Kindlasti oleme aga nõus, et artikli 32 rakendamise kasu põllumajandustootjate-le sõltub sellest, milliseks kujuneb nn aktiivse tootja definitsioon ja milliseid lisakriteeriume on võimalik seada artikli 32 kohase toetuse taotle-miseks. Eesmärgiks peab olema piirata võima-lust, et toetusi makstakse pelgalt rohumaade hooldamise eest – see rikub tasakaalu põllu-majandusmaa renditurul ning põhjustab „tühja“ emissiooni kliimaeesmärke silmas pidades.Kindlasti peaks teistes EL fondides avama või-maluse kohaliku algatuse toetamiseks. Maapiir-kondade põhiteenuste ja külauuenduse toetust võiks maksta vaid LEADER-i tegevusgruppide kaudu. Leiame, et kohalikud kogukonnad suuda-vad antud toetuse üle kõige paremini otsustada.

Praeguse MAK perioodi 2007–2013 lõpuni on jäänud vaid aasta ja uus 2014–2020 kava valmib juba käesoleva aasta lõpuks. Siinkohal toome ära kolme organisatsiooni esindaja mõtted uue maaelu arengukava koosta- misel. Kutsume ka külade eestvedajaid osalema kava väljatöötamisel.

17

Marina KaasEesti väike- ja keskmiste ettevõtjate

assotsiatsiooni (EVEA) president

Tiiu RüütleLEADER-tegevusgruppide esindaja Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht

EVEA leiab, et mittepõllumajandusliku ettevõt-luse arengu soodustamine on ainuke kompen-satsioonimehhanism põllumajandusest vaba-nenud töökohtade taasloomiseks.

Sealhulgas on vajalik toetada ka alustavaid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid, kes on täna MAK sihtgrupist väljas ning kellest valdav osa jääb välja ka EAS-i (ehk ainsa mikroette-võttele mõeldava „teise fondi“) sihtgrupist.

Loomulikult on vajalik ka põllumajanduse mit-mekesistamine, kuid parimal juhul see säilitab ohtu sattuvad töökohad, näiteks raskustesse sattunud põllumajandusettevõtted, aga kind-lasti ei suuda luua massiliselt uusi töökohti maal. Kõik viimaste aastate majandusuurin-gud (värskeimana 2012. a aprillis avaldatud PRAXIS-e uuring “Väikese ja keskmise suuru-sega ettevõtete arengusuundumused”) kinni-tavad, et uued töökohad luuakse vaid väike- ja mikroettevõtete poolt, samas kui kõik teised suurusgrupid on neid jätkuvalt kaotanud. Kui vaatame põllumajanduses jätkuvalt toimuvat kontsentreerumisprotsessi, siis ei ole realist-lik loota, et põllumajandussektoris hakkaksid massiliselt tekkima mikroettevõtted, millest oleks oodata töökohade loomist. Sisuliselt võib praegu ainsaks uute töökohtade loomi-se allikaks pidada mittepõllumajanduslikke mikroettevõtteid.

Seega on EVEA seisukohal, et kindlasti on vaja vähemalt säilitada senist MAK-i toetuste ula-tust mittepõllumajanduslikele maapiirkonna mikroettevõtetele. Aga kui tahta kompensee-rida töökohtade kadu, mis on aastatega põl-lumajandussektoris toimunud, siis oleks vaja mittepõllumajanduslikele ettevõtetele tagada MAK-i poolt toetust suuremas ulatuses. Peame strateegiliselt tähtsaks riiklikuks ülesandeks ettevõtjate, nende kapitali ja ideede meelita-mist maapiirkondadesse. Ja veel: peaksime lõpetama põllumajandusliku ja mittepõlluma-jandusliku ettevõtluse vastandamise maapiir-konnas – mõlemad on teineteisele ja kogu rii-gile vajalikud.

LEADER uuel programmperioodil

Eesti kohalikud tegevusgrupid on käesoleva programmperioodil näidanud, et LEADER-lähenemise rakendamine aitab leida uuen-duslikke, keskkonnasõbralikke ja sotsiaalselt säästlikke lahendusi maapiirkonna arengus. LEADER-it iseloomustaval kaasatusel ja kol-me sektori koostööl on olnud suur mõju maa-piirkondade arengu ühtlustumisele. Käesoleva programmperioodi LEADER-vahendid on 10% MAK eelarvest. Praegu on välja pakutud, et LEADER moodustab MAK 2014–2020 eelar-vest vaid 5%. Seda on ilmselgelt vähe, arves-tades põllumajandusministeeriumi poolt teh-tud ettepanekuga liita LEADER-ile ka külade uuendamise ja arendamise meede. LEADER-rahastuse vähenemine takistab uute ettevõ-tete teket, suurendab tööpuudust, vähendab teenuste kättesaadavust ja mõjutab kogu maapiirkonna heaolu. Loodame siiski saavu-tada kokkuleppe nende vahendite eraldami-seks vähemalt praeguses mahus. Kindlasti tõhustab uuel programmperioodil maapiir-kondade ühtlast arengut LEADER-lähenemise laiendamine teistesse fondidesse. Uue perioo-di ootuseks on ka linnapiirkondade kaasamine tegevusse.

Mis suunas liigub uus maaelu arengukava?

18

50 aastat ühist põllumajanduspoliitikat.

Valmis tulevikuksKäesolev aasta on ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP 50. aastapäev. Eesti, eesotsas Liikumisega Kodukant osaleb sel puhul Euroopa Liidu nelja liikmesriiki hõlmavas teavituskampaanias „ÜPP tagasipöördumine tulevikku“. Projekti juhib Bulgaaria ja selles osalevad peale Eesti veel Portugal ja Malta.

Mis on ÜPP ja miks see on küladele oluline?

ÜPP ehk ühise põllumajanduspoliitika juured on 1950-ndate Lääne-Euroopas. Ühiskond oli saanud sõja-aastate jooksul kahjustada, põllu-majandus oli halvas seisus ning toiduga varus-tamist polnud võimalik tagada. ÜPP oli esime-ne ühine Euroopa poliitika ja selle eesmärgiks oli  tõsta põllumajanduse tootlikkust, stabi-liseerida turge, garanteerida regulaarne toi-duainetega varustamine ja tagada mõistlikud tarbijahinnad. 1990-ndate alguses tehti ÜPP-s palju olulisi muudatusi. Oluline rõhuasetus, mis sai teoks 1999. aastal ja millega edendatakse Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet, sisaldas uut tähtsat elementi, maaelu arengu poliitikat, mis kutsus ellu ja julgustas paljusid kohalikke algatusi ning samal ajal aitas põllu-meestel restruktureerida talusid ja mitmekesis-tada oma tegevust.

Kuidas edasi?

Liikumisele Kodukant on põllumajanduse kõr-val oluline ka maaelu arendamine laiemalt, hõl-mates külaelu ning seal elavate inimeste soovi oma kogukonda arendada, hoida ühiseid väär-tusi ja kultuuripärandit. Sestap on meile oluli-seks märksõnaks uus Eesti maaelu arenguka-va (2014–2020). Aktuaalse infoga saad kursis olla aadressil http://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020/ Projekti eesmärgiks on teavituskampaania, millega juhtida EL kodanike tähelepanu ÜPP-le, seni tehtule, selle olulisusele kui ka uuele programmperioodile. Projekti raames on toi-munud ava konverents, välja on kuulutatud rahvusvaheline video/fotokonkurss. Ees seisa-vad partnermaades toimuvad seminarid, lõpp-konverents ning aasta lõpuks valmib kokku-võttev trükis.

Eestis toimub 28. septembril 2012 seminar E�ectiveness and Sustaina-bilty of Innovative and Good Pratice in Rural Area Development – Maa-piirkondade arendamise efektiivsus, innovatsiooni jätkusuutlikkus ja parimad praktikad. Seminaril toimuvad sissejuhatavad ettekanded ja arutelud. Diskuteeritud teemad ja järeldused koondatakse ning viiakse sõnumina Euroopa Komisjonile Brüsselis toimuval lõppkonverentsil.

Loe projekti kohta rohkem: http://www.kodukant.ee/index.php?id=103997

19

Pööripäev on tulekul!

Kodukandi Koolituskeskuse uudised

Heleriin JõesaluKodukandi Koolituskeskuse juhataja

Tänane elutempo on kiire ja eestlasele meeldib ikka naljatada, et elu kulgeb jaanipäevast jõu-ludeni ja jõuludest jaanipäevani. Eks need kaks ole seotud tähtsate traditsioonidega ning on olulised pööripäevad aastas, kus ühed, nt su-visemad ja rohkem väljas toimuvad tegevused vahelduvad tubasemate ja talvisemate töö-dega. Nii toimub ka inimeste mõtlemises uus suund ja loksub paika teine rütm.

Oluliseks „pööripäevaks“ õppijatele on 1. sep-tember, mis on tuntud tarkusepäevana ja mil traditsiooniliselt hakkab pihta uus õppeaasta. Sügise saabumine ei pea aga tarkuse tagaaja-mist tähistama sugugi ainult lastele ja tuden-gitele, vaid meile kõigile. Millal Sa viimati õp-pisid? Millal seda viimati endale teadvustasid? Millal tunnetasid, et sooviksid uusi teadmisi, praktilisi näpunäiteid?

Kodukandi Koolituskeskus tegutseb 2003. aas- tast ning keskendub eelkõige maapiirkondades elavate täiskasvanute õpihimu rahuldamise-le ja maapiirkonna arendamisele kasutoovate koolitusteemade kujundamisele. Miks ja mida õppida? Millised teemad võiksid olla olulised külakogukondade arengus? Kuidas toetada iseennast, oma kogukonda ja maapiirkonna arengut tervikuna?

Kutsume Sind üles uudistama meie kodulehte (http://koolitus.kodukant.ee), kus leiad erine-vaid koolitusteemasid, mida on võimalik kom-bineerida vastavalt õppijate vajadustele. Nõu-ga saab abiks olla Kodukandi Koolituskeskuse juhataja. Võta julgesti ühendust – Heleriin Jõe-salu (heleriin@kodukant.ee/53 414 905). Lähenevaks pööripäevaks anname ka kolm omapoolset soovitust!

KODUKANDI KOOLITUSKESKUS SOOVITAB ...

... kogukonna arendamiseks!„Küla(de) arengukava koostamise ja elluviimise protsess ning selle uuendamine“ Koolitajad: Eha Paas, Krista Habakukk, maksimumprogramm: 6 koolituspäeva

... organisatsiooni arendamiseks!„Meeskonnatöö ja juhtimine – grupiprotsessid“ Koolitaja: Marek Mekk, maksimumprogramm: 4 koolituspäeva

... ettevõtlikkuse arendamiseks!„Raamatupidamine mittetulundusühendustes“ Koolitaja: Anne-Ly Aalde, Monika Nikitina Kalamäe, maksimumprogramm: 8 koolituspäeva

Üldvastutajad: Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fond, 53411020; tarmo@elfond.ee Külli Vollmer, Eesti Külaliikumine Kodukant; 5114027; kylli@kodukant.ee

Osalemistingimused:KONKURSILE OOTAME kodu-maisest toorainest (komponen-tidest 70–80%) valmistatud hoidiseid viies kategoorias: salatid, moosid, kompotid, pläustid (kastmed) ja muud nutikad meistriteosed. Hoidised võivad olla nii soolased kui ka magusad. Eriti oodatud on uued ja põnevad ahhaa-retseptid.

KONKURSIL VÕIB OSALEDA kuni 5 hoidisega. Osalemiseks tuleb igast hoidisest saata 2 näidist (100–500 ml), täpne retsept ja valmistamisõpetus ning märkida ära kaanetamise kuupäev. Teretulnud on ka lühike kirjeldus autorist ja tema hoidiste valmistamise kogemusest.

VALMIS HOIDISED koos nimetatud lisamaterjalidega palume saata alates 17. septembrist aadressil

Olustvere mõis, Suure-Jaani vald, 70401 Viljandimaa, märgusõnaga „Hoidisekonkurss” või tuua fi naal-ipäeval Olustvere hoidistemessile.

HUVITAVAID RETSEPTE ootame kohe e-postil targutalita@maaleht.ee või aadressil Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, märgusõnaga „Hoidis-ekonkurss”. Targu Talitas avaldam-iseks valitud retseptidele eriauhin-nad!

Lisainfo: Maalehe lisas Targu Talita ja kodulehel www.maaleht.ee/hoidisekonkurss

Käes on taas hoidistamise aeg! Pane purki parimad kodu-maised toorained ja osale Maalehe hoidisekonkursil, mille suur fi naal toimub populaarsel Olustvere hoidistemessil!

Parimale auhinnaks raamiga mahlapress Fratelli Baesso F20 ja palju toredaid auhindu Maalehelt ja Olustvere mõisa kodadelt!

Ajakava: Terve suve käib tegus hoidiste

valmistamine ja purki kaanetamine.

Valmis hoidiste saatmine konkursile toimub 17.–28. septembril 2012.

Žürii valib parimad hoidised Olustvere hoidistemessil 29. septembril 2012.

Pane purki parimad kodu-maised toorained ja osale Maalehe hoidisekonkursil,

Parimale auhinnaks raamiga mahlapress Fratelli Baesso F20 ja palju toredaid auhindu Maalehelt ja Olustvere mõisa kodadelt!

Ajakava:

valmistamine ja purki kaanetamine.

toimub 17.–28. septembril 2012.

hoidistemessil 29. septembril 2012.

www.mahlapress.ee