KülakiriKülakiri

SEPTEMBER 2009

Noortevahetus Tuhalaanesja Lelles

Noorte hääl kõlama! Noorte osalus - valge jänesAlice´i imedemaal?

Vabatahtlik on lahe olla!

Toetajad:

EV Põllumajandusministeerium

Hasartmängumaksu Nõukogu

Noore puu vitsast saab hea väädi!Noore puu vitsast saab hea väädi!

Esikaane fotod: Liikumise Kodukant arhiiv

KülakiriSEPTEMBER 2009

Hoiad käes kolmandat , mis on kujunenud ühekstraditsiooniliseks väljaandeks just septembri kuus noorte jaoks. Seekord saadlugeda siit uut ja huvitavat Kodukandi noortevahetuste kohta, sellest kuidasKodukandi noored välismaal ilma teevad ja toimunud Eesti Külade Maapäevastning noorte töögrupis arutatust.

Suvi on möödas ja osadel meist algamas kool, töö või maailma uudistamine muulmoel. Suvel on toimunud nii mõndagi ka Kodukandi noorte suunal.

Esmakordselt sel aastal toimusid noortevahetused Lelles ja Tuhalaane külas.Uuenduslik algatus ja tegevus, mis õpetas osalejatele ning võõrustavateleküladele nii mõndagi. Palju oli tööd ja vaeva ettevalmistamistega, samas kalõõgastumist lõkke ääres ja suhtlust kohalikega. Kui me pärast kõik Olustvereskokku saime, siis tõdesime rõõmsalt, et mõlemal grupil õnnestus väga hästi omasündmuse läbiviimine. Ja see polnud viimane kord meil kokku saada, kohe-kohekohtume me taas!

See noortevahetus on üks väheseid noortega seotud sündmusi, mis on jätnudminusse väga pikaks ajaks hästi positiivsed emotsioonid ja millest ma alati omatuttavatele räägin. Hästi tore on olnud ka kohalike noorte tagasiside, mis tekitashea tunde, et saime hakkama, saime ISE midagi ära teha.

Augustis toimus Liikumise Kodukant jaoks oluline suursündmusena Eesti KüladeVIII Maapäev, kus ka sel aastal oli noortel oma töögrupp „Noored maal -võimalused ja väljakutsed”. Eesmärgiks oli kaasata võimalikult palju noori javahetada mõtteid teemal Arutelud olidpõnevad ning kokkuvõttev pressikonverents võimaldas mõlemal noorte rühmaloma mõtteid ja töö tulemusi tutvustada. Selle tulemusena tuli palju uusi ideid.Aruteludes osalemine jättis osalejatele mõnusa tunde, et oleme saanudpanustada millessegi olulisse. Ka kogu edaspidine protsess on ärev ning panebmõtlema, mis nüüd küll järgmisena toimuma hakkab. Uute ideedega kohtume metaas juba uuel aastal, et neid realiseerima hakata.

Selle aasta sügis on väga vastutusrikas aeg, mil tuleb langetada olulisi otsuseid.Mõni peab valima eksameid ja paljusid meist puudutavad kohalikud valimised, kanoori! Mida suurem enamus noori valimas käib, seda paremini saame edastadasõnumit, mida meie oma kodukohas soovime. Sellest lähemalt saate lugeda kamõni lehekülg edasi.

Loodan, et leiate siit veel paljugi huvitavat lugemist ja mõningaid mõtteid, midaise korda saata. Jagatud mõtted on topelt mõtted, sest igaüks saab lisada omaiva sellele.

Mõnusat aega Külakirja Noorte-eri seltsis!

Külakirja noorte-eri

Kuidas hoida noort maal ja maad noores?

NOORTE HÄÄL KÕLAMA!

Kujundus Triinu Sarv, trükk: OÜ Paar

Deivi SarapsonLiikumine Kodukant juhatuse liige,noorte esindaja

Sisukord

.................2

.............................3

......................5

............7

.............8

............ 10

........................12

...... 13

........................14

.............15

Noorte hääl kõlama

Lelle külas algatatisporditöö traditsioon!

Noored Tuhalaanes

Eesti Külade Maapäev 2009

Maapäeva otsusedLiikumises Kodukant

Noorte osalus - valge jänesAlice´i imedemaal?.

Mis on EVS?

Intervjuu Kaija Kõivuga

Pärnumaa Noortekodaliigub edasi

Neli sammu noorteni ehkkuidas meie nooredvabatahtlikeks said

Deivi Sarpson

Mai Kolnes

Heleriin Jõesalu

Töörühma "Noored maal -võimalused ja väljakutsed"kokkuvõte...................Mai KolnesHeleriin Jõesalu

Siiri Liiva

Sirli Sikka, Eve Sikka

Aime Vilu

3

NOORTE ERINOORTEVAHETUS LELLES JA TUHALAANES

www.kodukant.ee

Mis on noortevahetus?Noortevahetused on uuenduslik lähenemine meeskonnatöö õppimiseks, juhtimisoskuste omandamiseks ningpraktiliste kogemuste omandamiseks oma kodukoha arendamisel. Noortevahetus toetab noorte osalusesuurendamist kohalikul tasandil, pakub vabatahtliku töö ja mitteformaalse õppimise kogemust.Noortevahetus seisneb selles, et viis päeva kestva laagri jooksul toimetab eelnevalt kahel korral reaalsuses jamitmel korral virtuaalselt kohtunud grupp noori ühes külas ühiselt, et selle piirkonna jaoks midagi olulistkorda saata ning seeläbi õppida, kogemusi omandada. Gruppidel on oma juhendajad, kes nädala jooksul nõuja jõuga toeks ning päevade lõppedes toimunut analüüsida ja kokku võtta aitavad.(Liikumine Kodukant, 2009)

Olemise viise on rohkem kui üks. Üks võimalus onmõelda, et on üks. On võimalus olla aktiivne, teine, etpassiivne. Õnneks on neist olemise viisidest võimalikvalida endale sobiv. Liikumine Kodukant on juba õigemitu aastat kutsunud enda tegemistes osalemaaktiivseid noori kui ka neid, kes soovivad ollaaktiivsemad.Sel aastal sai see toimuma aga sootuks teisel viisil,noortevahetuste näol.

Kuigi olime Lelle kohta jubaettevalmistavatel koolitustel juba üht-teist kuulnud,olid enamus meist seal siiski esmakordselt. Paigutasimeoma asjad Lelle endisesse koolimajja, mis on nüüdsaamas rahvamajaks. Esmalt võtsimegi ettejalutuskäigu Lelles, et olulisemaid kohti vaadata ningkõike seda, mis meie tegevusega seondub nüüd kareaalsuses näha. Lelle rahvamaja juhataja Kadri Kulbaseeestvedamisel retke ette võtsimegi.

Lelle saabus 6. juuli hommikul üheksa aktiivsetnoort üle Eesti.

Esmene üllatus tabas noori aga teadetetahvli juures,kus oli suurelt kirjas jalgpallimats noortevahetusenoorte ja Lelle noorjalgpallurite vahel! Ärevust tekitassee samapalju kui põnevust. Lelle noortevahetusemeeskonnatunne tuli proovile panna ja kohalike seas kausaldust äratada, et noortevahetuse üritustel osavõttmaksimaalne oleks. Jalgpallimats oli tasavägine javaatemänguline kohe kindlasti! Noortevahetuse nooredlõid kõige rohkem väravaid, ent kaks neist kas kogematavõi sõpruse märgiks, oma koduväravasse. Esimene päevoli lõppenud. Lelle oli üle vaadatud, meeskonna-koosolekud olid tehtud ja entusiastlikult asuti ootamajärgmist päeva.

. Vastastikku jagati eelmise päevamuljeid, emotsioone ja ootusi järgnevateks päevadeks.Seejärel asuti koostama detailset plaani spordiööülesehituseks. Kui plaan koos, saabus noortegakohtuma Valtu spordikeskuse juhataja Kalju Kalda. Kalju

Teisipäev, 7. juuli algas SKYPE otsesaategaTuhalaane külast

LELLE KÜLAS ALGATATI SPORDITÖÖTRADITSIOON!Mai KolnesLelle noortevahetuse juhendaja

www.kodukant.ee4

NORTE ERI

jagas oma kogemusi erinevate spordiüritustejuhtimisel, organiseerimisel ja ettevalmistamisel.Noortel oli, millest õppida ja mida oma spordiöö plaanipuhul kõrva taha panna. Hulk motivatsiooni janõuandeid olemas, tuli tegutsema asuda. Peale lõunattoimusid talgud, mida õige pisut kimbutas vihm. Ent seeviis otsima alternatiive. Nii valisimegi tubasemadtalgutööd vanas rahvamajas. Ka külanoori oli tulnudmeile appi! Kui töö tehtud, sõime talgusupp javalmistusime mõttetalguteks. Mõttetalgute läbiviimineoli noorte endi teha ning ette valmistada. Hiljem saidkõik anda tagasisidet ning tuua esile seda, mis tulikenasti välja ja mida teinekord paremini teha.Märkamatult jõudis kätte õhtu ning meile tuli küllaKaija Kõiv, kes jagas oma kogemusi ja muljeidvabatahtlikuks olemisest väljaspool Eestimaad. MõnedAustria rahvatantsudki said Kaija õpetuste järgi selgeksõpitud! Järjekordne töökas, ent huvitav päev olimöödunud.

. Veel viimased ettevalmistused jategevused enne spordiööd vajasid tegemist. Nii läkskilahti suure hooga auhindade meisterdamine ning Lellespordiöö lipu tegemine. Usinad töömesilased muudkuimeisterdasid ja meisterdasid, ainult veidi jäi veelneljapäevaks teha. Samuti tuli harjutada etteasteid, misspordiöö avamisel kavas olid. Kui kellaaeg oli jõudnudpärastlõunasse, kella viie peale, asusime läbi rabamatkale Lelle mõisa juurde. Läbi põneva maastiku olimeie matk Mathura (kirjanik ja kunstnik) eestvedamiselpõnev ning vaheldust pakkuv. Õhtusele lõkkeõhtuleLelle mõisas tuli kohale ka viis kohalikku noort, kesnoortevahetuse noorte väljamõeldud mängudest vägaaktiivselt osa võtsid ning meiega koos mõnusatlõkkeõhtut nautisid. Väsinuna, ent rõõmsanasammusime nüüd juba otsemat teed pidi Lelle asulassetagasi. Päev oli lõppenud ning kohalikud noored olidära võlutud! Vähemalt viis noort oli spordiööle tulemas!

Kolmapäev, 8. juuli algas traditsioonilise mees-konnakoosolekuga

Neljapäeva, 9. juuli hommik algas virkade jalgade janobedate näppude vooruga. Veel oli vaja harjutadaetteasteid, lõpetada viimaste auhindade meister-damine ja tegeleda ilmaennusta-misega. Olles oodanudviimase hetkeni ilma osas, sündis otsus tuuaväliüritusena mõeldud spordiöö osaliselt sisetingi-mustesse. See tõi kaasa operatiivsed plaanidemuutused ning vaja oli ka teha lisateavitust toimumis-koha muutuse osas. Kasutatud sai nii kuulutusi kuiisiklikke kontakte, et jutt kohamuutusest levimahakkaks. Kui kell lõi 20.00, algas spordiöö! Kohale olitulnud ligi 50 kohalikku ja juba esimestel minutitelvõisime tunda siirast rõõmu, et huvi ürituse vastu onsuur olnud. Mängud läksid hooga lahti, avatud olilastenurk ning tegevust jätkus kõigile kuni keskööni!Väsinuna, ent õnnelikena istusid noortevahetusenoored veel peale keskööd kokku ning vaatasidtoimunule tagasi. Oma tööga oldi rahul, ent samasteati, mida teinekord paremini teha tuleb. Lootusrikkaltjäädi lootma, et järgmisel aastal on spordiöö jällegitoimumas ning kohalikult noorelt oli sellekohanelubadus ka saadud!

Nii said Lelle noortevahetuse noortel seatud eesmärgidtäidetud ja järgmisel päeval, kohtudes Tuhalaanenoortevahetuse noortega, oli, mida jagada ning milleüle uhkust tunda! Peale mõnusaid hetki Olustveres,noortegruppide ühisel kohtumisel, oli aeg asudakoduteele. Nüüd juba kogemuste ja hulga headeemotsioonide võrra rikkamana!

NOORTEVAHETUS LELLES JA TUHALAANES

www.kodukant.ee 5

Selle aasta 6. juulil saabusime 11 noorega ViljandimaaleTuhalaane küla rahvamajja, kus meid ootasid Anneli jaViivika- Tuhalaane aktivistid ning paljud teised toredadkülaelanikud, kes olid kaasatud meie kohalejõudmis-protsessi. Eesmärgid olime seadnud juba varasematelkohtumistel, tööplaan kaasas, mis siis muud kuitegutsema. Lõkkeõhtu, heakorratööd, lõpuürituse“Käsitöömöllu” tarvis näidendi ja oma bändigaharjutamine, pressiteate kirjutamine jm nõudsid kõikpalju tähelepanu. Kõigil tegevustel oli üllas eesmärk-saata midagi head korda Tuhalaane küla heaks - sellesseisneski nii minu kui ka noorte motivatsioon jaenergiline panus.

Anneli, Tuhalaane rahvamaja juhataja: “Heameelttundsime sellest, et erinevas vanuses noored üle Eestisaid omavahel headeks sõpradeks ning suhtusidTuhalaane küla elanikesse ääretult positiivselt.Meenutades lõkkeõhtuid, mida aitasid sisustada meieeakad pillimehed, saime aru, et jutud eri põlvkondadevahelistest erimeelsustest on tugevasti liialdatud. Noorednautisid ühiseid laulmisi ning tantse, kaasates meiekohalikke elanikke kõigisse oma tegemistesse. Noorteesitatud näitemäng "Tere tulemast maale" tõi niimõnelegi külaelanikule pisarad silma. Nii ehedat esitustei osanud laagri korraldajad oodata.”

Mõeldes Anneli kommentaarile, pean tõdema, etüleüldiselt iseloomustas minu jaoks noorte tegevust janoortevahetust Tuhalaanes märksõna - ehedus. Ma olentunnistajaks, et 11 noort inimest, kel ei olnudTuhalaane küla ja sealsete elanikega seni midagipistmist, leidsid, et ühiselt koos suudavad nad muutaühtlasi nii iseenda elu põnevamaks kui ka omamoodipanustada küla arengusse.

K O M M E N T A A R I D

Kadri: Minu esimene kokkupuude Kodukandiga oli 2008. aasta suvel, kuiosalesin suve laagris. Sealt saadud positiivne elamus jäi mulle meelde ning seetõi mind ka noortevahetusse.Meie tähtsündmuseks noortevahetuses said ettevalmistavate kohtumistepõhjal spordiöö ning lisaks veel talgud, mõttetalgud, lõkkeõhtu. Mul on heameel, et ettevalmistavate kohtumiste tulemusena kasvas meist meeskond. Meiloli ühine eesmärk, mille nimel pingutada ning mille kallal tööle hakata, kuiLellesse kohale jõuame.Laagripäevad olid väga sisutihedad. Pidime ju ise kõike korraldama. Tööd olipalju ning tihti töötasime eraldi rühmades, et võimalikult efektiivselt töö ärateha. Selle aja jooksul omandasin väga palju praktilisi oskusi - kuidaskoosolekut läbi viia, kuidas töid jaotada, kuidas meeskonnana töötada, kuidasüritusi korraldada jne, jne. Pidime olema osalejad kui polnud piisavaltosalejaid ning samal ajal ka läbiviijad. Tagasi mõeldes polnud isegi nii paljuvaba aega, et jõuaks poes käia ning päeva kokkuvõte toimus õhtul kell 9.00.Hoolimata sellest veetsime me lõbusalt aega ja õhtuti oli veel nii paljuenergiat, et jõudsime poole ööni Aliast mängida. Emotsioonid olid muidugilaes siis, kui spordiöö läbi oli ning tajusime, et eesmärk on saavutatud.“Tehtud”. Hea meel oli näha, et kohalikud noored meie üritustest osa võtsidning nii mõnegi suust võis kuulda, et isegi võiks sarnast üritust korraldad.Loodan, et kõik tekkinud ideed saavad ka teoks. Need viis päeva jäävad meeldeväga pikaks ajaks. Raske on kõike kogetut sõnadesse panna, selle peab ise läbielama! Aitäh kõigile, kes selleks oma panuse andsid.

Merle:

Egon:

Ma usun, et räägin kõigieest, kui ütlen et noortevahetusandis meile tohutult palju. Needkes olid varem ainult tere-tuttavad said nüüd paljulähedamasteks. Ka need keda eituntudki, said üllatavalt headekssõpradeks. Kahju vaid, etnoortevahetus läbi on, kuigikunagi saavad kõik head asjadotsa. Viis sisutihedat päeva,palju omandatud tarkust ja heasõpruskond on jätnud suureemotsionaalse jälje.

Minu arust oli ka see supernädal...enne seda nädalatmõtlesin küll et mis saamahakkab, aga kõik läks kenasti.Mul kodused ütlesid ka, et maolen muutunud selle nädalagaväga palju.

NOOREDTUHALAANES...Heleriin JõesaluTuhalaane noortevahetuse juhendaja

www.kodukant.ee6

Leian, et nende ehedus ei jäänud ka tänamata- näiteidon päris mitu. Mis hea tunne võis olla noortel, kuilaagri viimasel päeval tulid küla aktiivsemad neilelehvitama, kallistama, telefoninumbreid vahetama jalubadusi nõudma selle kohta, et nad järgmisel aastaltuleksid taas.

Ma imetlesin Tuhalaane gruppi kuuluvate noorteentusiasmi ja valmisolekut pidevalt tegutseda - kuigitööplaan oli nende endi soovil ehk liigagi “täis topitud”ning vaba aeg minimaalne kui mitte olematu, siisometigi ei kuulnud ma kellegi suust kaeblemist võiväsimusvirinat. Kohusetundlikkus, eesmärgikindlus jasoov, teha midagi head, olidki ehk need, mis kujundasidmeist koostööhimulise meeskonna ning kel oli usku, etsellise väikese ajaga võib tekkida täielik sünergia, siisvõin kinnitada, et seda leidus meie tegemistes kuhjaga.

Kairi, osaleja:

Anneli, Tuhalaane rahvamaja juhataja:

Anzelika, osaleja

Aveli, osaleja:

„Minu lemmiktegevus oli pärast näidenditja bändi esinemist kohalike ees kummardada ja nendeplaksutamist kuulata. See näitas, et kogu vaev, milleolime neisse kahte tegevusse pannud, oli end äratasunud. Oli hea tunne, kui publik plaksutas, sest olimeendast kõik andnud, et esinemine õnnestuks suure-päraselt.”“Oleme uhked meie kohalike üle, kes aitasid igati kaasalaagri õnnestumisele, aga eelkõige neile särasilmsetelenoortele, kes siia tulid ja võtsid meie külasse kaasakillukese päikest."

: “See tohutult kirju seltskond, kes meseal koos olime - see oli midagi erakordset. Iga päevagateineteist üha paremini tundma õppides olid meie päevadüha lõbusamad ja mis peamine - asjalikult lõbusad. Maarvan, et keegi seltskonnast ei unusta kedagi. Isiklikultnaeran veel siiani Annit ja tema konnahirmu. Aga naguoli meie kokkulepetes kirjas - arvestame hirmudega!Tõesti, väga lahe pere olime! Oleme ehk siiani mingilmääral.” “Me ei ole meeskond, me olemePEREKOND!”

Noortevahetust Tuhalaanes ja noortevahetust kuimeetodit analüüsides leian, et meeskonnatöökogemuse saamine, mis oli ka üheks eesmärgiks, sai igaljuhul täidetud. Minule isiklikult oli see viimaste seast kaüks olulisemaid. Minule kui juhendajale oli koguprotsess omamoodi kogemus - mul avanes võimaluskogeda meeskonnatööd hoopis teisel tasandil-üheaegselt nii järelvaataja, analüüsija kui kameeskonnaliikme rollis tegutsedes. Kui olla aus, olenselles rollis olnud ka varem, kuid seekord oli kõik teisiti,protsess kui selline oli palju pikem ning intensiivsem jamis veelgi huvitavam - olles noortele nähtamatu tugi,avanes mulle võimalus nii mõnigi kord näha toimunutläbi nende pilgu ja ma sain kinnitust noortevõimekusest. Andke noortele võimalus vastutada,süstige julgust ja motivatsiooni ja nad tegutsevadvastutusrikkalt, julgelt ja veel suurema energiaga, kuiosatakse oodata - seda tõestasid minu jaoks kõiknoortevahetuses osalenud noored!

NOORTE ERINOORTEVAHETUS LELLES JA TUHALAANES

K O M M E N T A A R I D

MIS ON TUHALAANE?

Kristina:

Kairi:

Anzelika:

Aveli:

„Midagi väga armast, ilust, omamoodi, isiklikku,südamelähedast ja kodust.”

„Tuhalaane on üks kaunis küla. Seal oli palju konni javähemalt kolmsada protsenti aktiivseid ja vahvaid noori.Tuhalaane on koht, kuhu kindlasti tahaks tagasi minna!”

„Tuhalaane on väga armas väike küla, kuskülaarendajad vahvalt parima poole püüdlevad. Kui pigistadasilm kinni selle koha pealt, et poodi pole ja levi pole ka justsuurem asi - on see väga ilus ja tore koht. Tutvusime sealseteinimestega - nad on väga toredad ja abivalmis. Tuhalaanejättis minu südamesse jälje!:)”

„Tuhalaane on koht, kus möödus minu elu siiani kõigehuvitavam suvelaager. Esimeses laagris käisin muuseasviieaastasena ja seega on selle 11 aasta jooksul olnud paljulaagreid!”

www.kodukant.ee 7

NOORTE ERIEESTI KÜLADE MAAPÄEV 2009

Eesti Külade VIII Maapäeva toimus 7.-9. augustil Rannus Tartumaal. 400 Maapäevastosavõtja arutelud töörühmades andsid Liikumisele Kodukant tegevussuunised järgnevakskaheks aastaks.VIII Maapäeva teema oli teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond. Esimest kordaarutlesid noored iseseisva töörühmana kuuendal, Pärnumaal toimunud Maapäeval, seegakolmandat korda võeti vastu noorte sõnum Kodukandile.

Töörühmakokkuvõte:

põlvkondadevahelise koostöö toetamine: traditsioo-nide edasikandmine ja uuendamine; noorte hääletugevdamine kogukonna otsuste mõjutamisel ningkoos noortega positiivse maaelu kuvandit arenda-mine.

Täiskasvanute teadlikkuse kasvatamine noortekaasamisest

Noorte hääl ja selle tugevdamine

„Noored maal - võimalused ja välja-kutsed”

Noorte töörühma läbivaks lähtekohaks oli põlvkon-dadevaheline koostöö, mida erinevate tegevuste kauduon vaja tugevdada, et noori külaelu eestvedamisseenam kaasata ja tugevdada ühistunnet küla heaks.

Nii noored ja noorte eestvedajad on seisukohal, et mepeame andma noortele vastutust. Tähtis on õpetada katäiskasvanuid, et nad teaksid ja oskaksid noorijuhendada ja nende tegemistes toetada. Ka vastutuseandmist on vaja õppida.

Noorte kaasamine muudatuste protsessi, mis kodukohastoimuvad, tagab noortes senisest suurema huvi jamotivatsiooni olla vajadusel ühel päeval ise muudatuse

algatajaks või takistajaks. Soodustamaks huvi tekkimistvalimiste ja kogu omavalitsuse toimimise vastu, onoluline Liikumisel Kodukant selgitada protsesse- seda,kuidas asjad käivad. Eesmärgiks pole see, et noored onainult aktiivsed, vaid et mõistaksid, mille nimel nadaktiivsed ja kuidas on võimalik mõjutada otsustekujunemist.

Oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust,edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal janäidata eeskuju. Liikumine Kodukant saab luuavõimalusi kõikvõimalike (meedia) kanalitekasutamiseks, toetades seeläbi positiivse kuvandiloomist maaelust kui elustiilist ning kujundadesnoortes maaeluga seotud väärtushinnanguid.

Maaelust ja maanoortest positiivse kuvandiloomine.

EESTI KÜLADE MAAPÄEV 2009Mai Kolnes, Heleriin Jõesalu

NOORTE ERI

Traditsiooni ja innovatsiooni ühendamineVäärtus ei ole ainult „vana” säilimine, vaid ka vanast„uue” loomine. See suund on tulvil ettevõtlus- jatooteideedest, millest omakorda võivad kujuneda uuedmõtted eneseteostusvõimaluste loomiseks noortelemaal. Läbi innovaatiliste lahenduste toob noor uutväärtust maale juurde. Siin on lahutamatuks osakspõlvkondadevaheline koostöö, mille ergutamiseks saabLiikumine Kodukant erinevate projektide ja koolitustenäol kaasa aidata.

Toetame külade informatsiooni viimist internetti,noortele kättesaadaval kujul ja kohas. Koostöös noorte

ja teiste külaelanikega onvõimalik internetis luugavõimalusi ürituste kalendriloomiseks, kontaktide vaheta-miseks, küla ajaloo kätte-saadavaks tegemiseks inter-netis, juhendajate, koolitajateleidmiseks, sõpruskülade leid-miseks. Liikumise Kodukantroll on siin info koordineeri-mine ja ühendamine.

Külade viimine internetti koostööna põlvkondadevahel

Siseriiklik noortevahetuste laiendamine ja arenda-mine.Kogemusõppe võimaluste arendamine on andnudpositiivseid tulemusi noorte aktiviseerimisel jaõpetamisel. Noortevahetuse ideed on vajalik laienedanäiteks suunal linn-küla, toetades seeläbi eelnevaltteemaks olnud maaelu kui elustiili positiivse kuvandiloomist

EESTI KÜLADE MAAPÄEV 2009

1. Jätkab kogukondades vajalike teenuste kaardis-tamist ja väljatöötamist koostöös kohalike oma-valitsuste ja riigiga.

Tõhustada olemasolevat infovahetust.Korraldada juriidiline nõustamine külaseltsidele.Tagada professionaalne külaliikumise esindamineriigi tasandil igapäevaselt ning teha külade

vajadustest lähtuvaid argumenteeritud ettepanekuidseaduste loojatele.Kohalike omavalitsuste volikogu ja komisjonideliikmete, ametnike teavitamine ja kaasamineteenuste arendamisse.Positiivsete kogemuste jagamine läbi võrgustiku

MAAPÄEVA OTSUSTE LÜHIKOKKUVÕTELIIKUMINE KODUKANT

8

Seekord saame innustust, arutleme

ja tutvume vahvate edulugudega

paljusid noori vaevavate teemadega

seoses:

* tahad, et midagi muutuks, aga kas

ja millal noorte häälel on piisavalt

jõudu?

* tahad oma kodukohas aktiivne olla,

aga ei tea kuidas?

Veel täiendame Liikumise Kodukant

noorte programmdokumenti ning

heidame pilgu Kodukandi maa-

konnaühenduste toredatesse ette-

võtmistesse noorte suunal.

Täpsem info peagi www.kodukant.ee!

Hoia pilt peal!

23.-24. oktoobriltoimuvad traditsioonilised

NOORTE PAEVAD 2009

K O M M E N T A A R I D

Maapäeva noorte töötoas osalejad Kati Orav, Lasva vallanoortejuht ja Madis Kerner, Tartumaa, Luunja vald

Kati:

Madis:

Kati:

Madis:

Kati:

Madis:

Kati:

„Ülenurmele jõudes olin kõigepealt meeldivalt üllatunudnende seltsimajast. Tõeliselt mõnus koht. Olin valmis, et meie kõigiideed saavad siin omad dimensioonid ja tulemused pauguvadsärava ilutulestikuna taevas. Aruteludest saadud tulemused eiolnud mulle üldjoontes väga üllatavad. Tore oli see, et paljupuudutati just ka minule endale diskussiooni tekitavaid murekohti.Peamiselt jäi kõlama põlvkondadevaheline koostöö. Üheltpooltsee, et traditsioonid jätkuksid, teisepoolt see, et tekiks ühtnetunne - me kõik elame samas külas ja oleme sama asja eest väljas.”

„Üheks probleemiks leiti see olevat, et noored ei saa nii-öelda vabu käsi, sest neile ei anta võimalusi. Võimalusedtähendavad vastutamist oma tegude ja tagajärgedega silmitsiolemist. See kõik kokku annaks noorele õpikogemust. Arusaamine,et noored peavad ise tegema, neil tuleb lasta ise teha, on olulin niinoortele kui vanematele kogukonna liikmetele. Noore jaomavaheline koostöö on tähtis, sest täiustatakse mõlematpidi.Aga tuleks õpetada ka täiskasvanuid, et nad oskaksid noortegakoostööd teha, neid eest vedada ja juhendada.”

„Kõlama jäi ka maaelu populariseerimine. Mingis mõttesolen sellega nõus, kuid arvan, et maaelus ei tohiks saada olulisekskvantiteet vaid pigem kvaliteet. Elan ise maal just sellepärast, etmulle meeldib see vaikne omaette elu”

„Ühe punktina arutleti, et noored tahavad oma kogemusika jagada, ise rääkida, et milline elu maal on. Seda eesmärgiga, etlinnainimesi maaelule lähemale tuua ja neid selles toimuvateüritustele kaasata ja näidata, kui tore võib olla. Samuti ka teistelemaanoortele, et mida on korda saadetud ja mida on võimalik veelteha. Seda kõike seepärast, et teistele noortele positiivsust juurdeanda ja julgemaks muutma, et ikka noored julgelt prooviksid.”

„Paljud noored tuleks maale elama, kui neil oleks sealmugavused ja töö. Uskuge mind, paljud inimesed ei ela linnaslinnakära pärast, aga nad ei ole ka valmis maal kaevust vettvedama, et seda ahjuküttega pliidil nõudepesuks soojendada. Agakui noor juba maal elab, siis ta hakkab tahes tahtmata ka omaümbrusest huvituma ja selle arengule kaasa aitama. Seega tuleksrõhku panna ka innovaatilisusele ja töökohtade loomisele. Õnneksjäid need viimased asjad samuti mingis kontekstis kõlama ja mulon hea meel.”

„Grupitöödest kujunes välja see, et noorele on tähtis, mistema ümber toimub. Seda näiteks küla tasandil, tahetakse kaasarääkida ja oma arvamust öelda, kui hakatakse üritusi korraldamavõi arengukava paika panema. Samuti näiteks valla tasandil. Kuimitte suuremal määral siis vähemalt on noorte arvates tähtishääletamisel osalemine, sest siis on kindel et noorte otsus onavaldatud. Seda kõike ka seetõttu, et noored saaksid aru, millenimel tegeletakse ja aktiivne ollakse - hoitakse end kursisümbritsevaga.”

„Kokkuvõtvalt võin ütelda, et olen rahul Maapäevadega janoorte töörühma teema, juhtide ning osalejatega. Oli väga teguspäev ja ideid sai tõesti sama palju, kui ühes värvilises ilutulestikus.Loodan, et kirjapandud mõtted ka teostuma hakkavad!!!”

Lisaks pidasid noored tähtsaks, et traditsioone ei tohiks äraunustada. Teinekord isegi ära unustatud traditsioon taastada(kus oleks noored aktiivsed tegelejad ja vanemad oma kogemusteja mälestustega aitamas).Teinekord mingist vanast asjast tehauus ja moodne (näiteks mingi mustrid, laulud jne). Traditsioonidon oma aja ära elanud ja noorte roll on oma innovatsiooniga sedaergutada.”

1. Tegutseb jätkuvalt külavanemaid koondavakatusorganisatsioonina.

2. Töötab välja strateegia pärimuskultuuriväärtustamiseks.

3. Toetab põlvkondadevahelist koostööd: traditsioo-nide edasikandmist ja uuendamist; noorte hääletugevdamist kogukonna otsuste mõjutamisel ningkoos noortega arendab positiivse maaelu kuvandit.

4. Kaitseb külaliikumise huve valitsuse tasandil, ettagada järjepidev rahastus võrgustiku tugevda-miseks.

5. On avatud koostööks piirkondlike tegevusgrup-pidega maaettevõtluse arendamisel.

Külavanema institutsioon on vabatahtlik ja iseseisev,kes tegutseb küla huvide kandjana ja teeb aktiivsetkoostööd kohaliku omavalitsusega.Kodukant korraldab külavanemate koolitamist jaühisüritusi (suvekool jms).Kodukant tutvustab aktiivsete külade tegevusi ja uusiideid koolitustel ja virtuaalses keskkonnas.

Koolitused kohapärimuse kui fenomeni mõistmiseks,andmekogude kasutamise osas, tutvustamakskogumistöö metoodikat ja jagamaks tehnilistoskusteavet.Tunnustada ja tuua eeskujuks külasid, kes onkohapärimuse vallas olnud tulemuslikud.Luua kohapärimusest huvitatute võrgustik, millekaudu jagada kogemusi jm vajalikku infot.Juhtida kohalike omavalitsuste ja riigi tähelepanu, etteema on külade ja Eesti jaoks tähtis.Nõustada ja toetada külaseltse kohapärimusalasteprojektide läbiviimisel.

Oluline on õpetada ka täiskasvanuid, mitte ainultnoori. Ka täiskasvanutel on vaja teada ja osata noorijuhendada ja eest vedada.

Pakub enam võimalusi koostööks, omavahelisekssuhtlemiseks erinevatel tasanditel sünergia ninguudsete lahenduste tekkimiseks.Peab oluliseks maakondlikku koostööd nähesmaakonnatasandit sidepidajana kohaliku ja riigi-tasandi vahel.

Koostöö arendamine erinevate sektorite ja põlv-kondade vahel.Kohaliku toidu, käsitöö, looduse väärtustamine jaoskuslik turundamine.Koolitustegevus

www.kodukant.ee 9

www.kodukant.ee10

NOORTE ERI

NOORTE OSALUS - VALGE JÄNESALICE´I IMEDEMAAL?

NOORTE OSALUS - VALGE JÄNES ALICE´I IMEDEMAAL?

Kas Sina oled kuulnud sellistest algatustest naguPäike kuuti? Heategude Kalender? Eesti Noorte-ühenduste Liidu osaluskampaaniast ja selle raamesloodud osalusmetroost? Maakondlikest noorte-kogudest ja kohalikest noortevolikogudest? EestiMudel NATO simulatsioonist ja Mudel EuroopaParlamendist? 2008. aasta novembris toimunudEuroopa Noortenädalast? Mis on osaluse teemalisedõppematerjalid ja kes nad välja töötas?

Passiivne osalemine

välismaale ei osalehängin osalen projektides osalen üritustelkäin noortekeskuses käin laagris

Aktiivne osalus

Sarnaselt Alice'i loole kutsun Sindki ühele imede-rännakule kaasa. Koos ühe teise jänesega. Sellega, keskalpsab läbi erinevate noorte osaluse metroopeatusteEesti Noorteühenduste Liidu poolt 2008. aastal väljaantud osaluskogumikus „Osale. Ütle kui mõtled!” ningpakub Sulle kavalaid vihjeid selleks, kuidas Sina saaksidmidagi Sind ümbritsevas keskkonnas ära teha ja kaasarääkida viisil, mis on nii Sulle kui teistele üheaegseltkasulik ja .

Meie osalusmetroo jänes hakkab liikuma liinil, kusesimesteks peatusteks on „ ”, „ ”,„ ”, „ ”, „ ”,“ ”, “ ”. Need on headnäited nn passiivsest osalusest, kus noor osalebühiskonna poolt pakutud tegevustes.

Osaluskogumiku sõnul on osalus oma isiklikurevolutsiooni algatamine selle vastu, mis on maailmasvalesti ja selle toetuseks, mis on puudu. Aktiivne osalus

fun

on see, kui noored ise teevad ja pakuvad otsuseid. Seealgab iseenda tasandilt näiteks meeldiva projektiläbiviimisega ja lõpeb noortepoliitika kujundamisega.

Aktiivse osaluse alguspunktiks meie osalusmetrool onnäiteks “ ”. Kodukandi Liikumisegaseonduvalt esindavad seda näiteks noored, kes omakodukülas võtavad midagi ette ja algatavad midagispontaanselt näiteks viivad läbi ühe talgupäeva.Seeläbi näitavad nad juba, mida nende meelest tuleksmuuta või toetada.

Metroo peal edasi liikudes satume koos valge jänesegakas “ ” või “ ” jaama. Üheksheaks näiteks on siinjuures Heateo Sihtasutuse pooltpaar aastat tagasi algatatud SINA-programm, milleeesmärgiks on aidata kaasa tugeva sotsiaalsetundlikkusega noorte arenemisel, kes võtaksid luubialla mingi ühiskondliku teema, pööraksid selleleleidlikult ilma rahata tähelepanu ning tooksid läbi sellekaasa positiivseid muutuseid ühiskonnas.

SINA-programmist on välja kasvanud ka Päike Kuuti,kus tüdrukud hakkasid pöörama tähelepanu varjupaigakoertele ning toetavad jätkuvalt oma algatuse abilloomade olukorda varjupaikades. Viimane edunäideSINA-programmist on Heategude Kalender, kus 3Viljandimaa tüdrukut panid kokku Heategude Kalendri,kus iga päeva peale oli kirjutatud üks heategu.Tüdrukud müüsid 2000 kalendrit hinnaga 25 krooni tükkja saadud 50 000 krooni annetati ühele lastekoduleEestis.

Kui me juba “ ” jaama oleme jõudnud, onpaslik rääkida ka programmist Euroopa Noored, mis läbioma erinevate alaprogrammide aitab samuti kaasa üheltpoolt noorte endi poolt algatatud mõtete toetamisele(noortealgatus), teisalt noorte hääle kuuldavaletoomisele (noorteseminarid ja demokraatiaprojektid)ning vabatahtliku töö promomisele (EVS). Läbi sellekujundab programm teadlikult iga projektis osalevanoore osalusharjumusi ning aitab kaasa positiivsetemuutuste sünnile.

võtan ette

Sotsiaalselt ettevõtlikud noored

vabatahtliku töö projektide

Programm Euroopa Noored - avarama silmaringiganoored

projektide

Siiri LiivaEesti Mudel NATO algataja, Euroopa Noortenädala 2008 koordinaator Valgamaal jaheategevusprojekti „Liblikaid Alma de Niño lastelt” ellukutsuja

„

(Lewis Carroll „Alice Imedemaal”)

/.../ kui äkitselt jooksis üsna ta (Alice'i) juurestmööda valge roosasilmaline küülik. Ega sellespolnudki midagi nii imelikku. Ja Alice'i meelestpolnud seegi nii veider, et küülik omaettepomises: „Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!”Ent kui küülik koguni ,heitis sellele pilgu ja ruttas edasi, siis hüppas Alicejalule, sest talle sähvas meelde, et ta polnud veelkunagi näinud küülikut, kel olnuks vestitasku - võikell, mida vestitaskust välja võetakse.”

vägaväga

võttis vestitaskust kella

www.kodukant.ee 11

ÕpilasfirmadMTÜ

ettevõtluse

Eesti Noorteühenduste Liit ja osaluskampaania

kuulun organisatsiooniesindan noori

Euroopa Noortenädal - noorte kaasamise parim näide2008. aastast

Metrooga edasi kihutades leiame endid pärast “ ”peatust “ ” punktis. Ettevõtlikkus jaettevõtlus on samuti ühed osalemise viisid, millestviimane on küll kasumile suunatud. Noorte osalusevallas katavad seda valdkonda õpilasfirmad, läbi milleon noortel võimalik saada oma esimene ettevõtlus-kogemus. Eestis tegelevad õpilasfirmade ja noorteettevõtluse arendamisega arendamisega JuniorAchievement Eesti ja MTÜ Sild Ettevõtlike NoorteTulevikku (SENT).

Samuti ei ole puudust ka headest edunäidetest. NäiteksTsirguliina Keskkooli noored lõid õpilasfirma R@t, misehk majanduslikus mõttes ei olnud kõige kasutoovam,kuid paistis silma sellega, et noored tegid arvutihiirekotte, mis muutis hiired värvilisteks ja nähtavateks.

Kui me nüüd metrool edasi liigume, jõuame kasellistesse peatustesse nagu “ ”ja “ ”, mille eesmärgiks on tuua noortehääl kuuldavale erinevates ühiskondlikes protsessides.Eesti Noorteühenduste Liit on siinkohal Eestinoorteorganisatsioonide katuseks ning on peamine, kesseisab hea noorte osaluse valdkonna arendamise eestEestis.

Sellel eesmärgil algatati 2007. aastal osaluskampaania,mille raames koguti kokku erinevatel tasanditel noortearvamused sellest, kuidas nemad muudaksid elu omakoolis või kodukohas. Lisaks töötati mitmeaastasekampaania käigus välja osalusmetroo, viidi läbiosaluskohvik noorte ja otsustajate vahel, anti väljaosaluskogumik ning 2008. aasta lõpupoole kutsutikokku töörühm, kes pani ühiskonnatundide tarbekskokku interaktiivsed ja noortele atraktiivsedosaluseteemalised õppemeetodid.

Noorte ja otsustajate vahelise dialoogi arendamine onalati üheks osaks noorte osalusest, läbi mille soovitaksekaasa rääkida noori puudutavates ja ümbritsevatesotsustusprotsessides. Iga 18 kuu järel aset leidvaEuroopa Noortenädala alateema eelmisel, 2008. aastaloligi noorte osalus ja dialoogi arendamine noorte ningotsustajate vahel.

Valgamaal näiteks viidi 11-s KOV-is 13-st läbiselleteemalised ümarlauad ja toimus maakondliknoortekonverents. Kokku osales Euroopa Noortenädalategevustes üle 300 noore ja otsustaja, mis oli parimtulemus üle Eesti. Euroopa Noortenädala läbiviimise

eest anti Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemis-alas Euroopa Noored Eesti büroole 2008. aasta parimakaasamise näite tiitel.

Jänesega kaasa kalpsates sõidame metrool järjestsügavamale noorte poliitilise osaluse teemasse, kus onsellised jaamad nagu “ ”, “ ”,“ ”. See tähendab siis, et nooredotseselt võtavad osa teatud poliitilisest otsustetegemise protsessist.

Noorte hääle arvestamiseks erinevatele kohalikel ja re-gionaalsetel teemadel on loodud noorte osaluskogud -maavalitsuste juures tegutsevad noortekogud jakohalike omavalitsuste juures noorte volikogud.Maakondlikud noortekogud ei ole küll tänasel päevalväga aktiivsed. Kuna tegemist on ülalt alla tulnudalgatusega, jääb sageli selles osalevatele noorteleselgusetuks noortekogude eesmärk.

Vähe tegutseb Eestis kohalikke noorte volikogusid.Siinjuures saab hea näitena tuua välja Viljandimaa - kuslisaks maakondlikule noortekogule on kohalikud noorteosaluskogud loodud 6. omavalitsuses, mis on Eestiparim tulemus.

Samas on noortel ka teisi võimalusi kohaliku elukujundamises kaasa rääkida. Hea näide on Rõugenoortekeskusest välja kasvanud noored, keskandideerisid valla volikokku ning hiljem said mituneist vallavanemateks ning üks ka Riigikokku.

Siinjuures ongi kõige olulisem, et luuakse teatudeeldused ning mehhanismid läbi mille on võimaliknoorte ja otsustajate vaheline konsultatsiooniprotsessnoori puudutavate poliitikate kujundamisel ja otsustevastuvõtmisel. Süsteemist aimu saamiseks mängivadsiin olulist rolli ka simulatsioonimängud - kas linna-/vallavalitsuse oma või ka rahvusvaheliste organi-satsioonide omad (Eesti Mudel NATO, Mudel EuroopaParlament).

Kõige kõrgemaks noorte osaluse tasandiks võib pidadanoortepoliitikat, mis siis seab raamid sellele, kuidasnoorte osalust puudutavat valdkonda arendada ningüles ehitada. Eestis vastutab selle valdkonnaarendamise eest Haridus- ja Teadusministeeriumi noor-teosakond. Noori ja nende huve esindavad EestiNoorteühenduste Liit (ENL) kui noortepoolne noorte-poliitika lipulaev, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja EestiÕpilasesinduste Liit (ESCU) kui peamistes koolikesk-kondades noorte huve kaitsvad organisatsioonid.

Noore võimalus kujundada uut poliitilist kultuuri

hääletan kandideerinkohalik omavalitsus

Noortepoliitika kujundamine

NOORTE ERINOORTE OSALUS - VALGE JÄNES ALICE´I IMEDEMAAL?

www.kodukant.ee12

MIS ON EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUS?

Olgu noorte osalus samuti igale noorele Alice'iimedemaa, mille avastusteretk ühelt poolt tooks kaasapalju seiklusi ja teisalt aitaks luua täiesti uutestväärtust lähtuvat ühiskonnateadlikku põlvkonda japoliitilist kultuuri, mis peaksid ennekõike silmasühiskondlik kasu ja heaolu. Mis pakuks nooreleeneseteostust ning paneks ta tundma väärtuslikuühiskonnaliikmena, kelle tegudest sõltub kõik!

Noorte osalus kui Sinu võimalus muuta maailmaMis on ühist kõigis neis eelnevates näidetes? Üks neistviib teiseni. Noorte osalus on noore jaoks lõpututavastamisrõõmu ja seiklemist pakkuv metroosõit, kus Sasaad alustada näiteks spontaansete algatustega omakodukohas, seejärel aidata kaasa mingite uuteühiskondlike algatuste läbiviimisele, viia läbi teisinoori kaasavaid noorteprojekte, kuuluda noorteesinduskogudesse ja lõpuks rääkida kaasa niinoortepoliitika kujundamisel kui oma kodukohtapuudutavates otsustes.

Selle kõige juures aga ei tohi unustada, et see teekondpeab olema nii kasulik kui lõbus üheaegselt. Noorteosalus tuleb noorele söödavaks ja noortepäraseks tehasiis on sellele kaasatulijaid, osalejaid ja tegijaid. Siissaab noor aru sellest, miks see oluline on, ja mida taannab. Sest Alice'i imedemaa raamatus ajas just sellekummalise ja imeliku valge jänese nägemine laisklevaAlice'i jalule ning ronima sisse küülikuurgu, mis tõi tallekaasa imelised seiklused.

„

”(Lewis Carroll „Alice Imedemaal”)

Pikk rohi ta jalge ees sahises, kui Valge Küülik möödasilkas... ehmunud Hiir pladistas omasoodu läbilähedase vee... ta kuulis teetasside klõbinat, kuiMärtsijänes ja ta sõbrad igavest einet võtsid, jaKuningaemanda kimedat häält, /.../... jälle aevastaspõrsabeebi Hertsoginna süles, kuna taldrikud ja liuadraksatasid ümberringi...

HEI, NOOR, KLIKKA SIIA!Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskampaania ja osalusmetroo:Noortegrupp Päike Kuuti:Heategude Kalendrist:

Euroopa Noortenädal 2008:Euroopa Noortenädal Valgamaal:Eesti Mudel NATO 2009:Junior Achievement Eesti:MTÜ SENT:ENL-i heategude mäng:

http://osale.enl.eehttp://www.paikekuuti.eu/

http://www.ekspress.ee/2009/05/28/varia/41884-heategude-kalender-viskab-vihje-igaks-paevaks

http://euroopa.noored.ee/noortenadal2008http://valgamaanoortenadal.blogspot.com

http://www.mudelnato.ee/2009/homehttp://www.ja.ee/

www.sent.eehttp://www.fiasko.biz/heateguvol2/

(tegeleb õpilasfirmade arendamisega)

Euroopa vabatahtlik teenistus on noore (18-30. eluaastat) võimalus kogeda vabatahtlikunatöötamist mõnes Euroopa riigis just temale huvipakkuval alal. Oma olemuselt on Euroopavabatahtlik teenistus koostööprojekt, kus on alati vähemalt kolm osapoolt: vabatahtlik, saatevja vastuvõttev organisatsioon. Projekti partnerite leidmisel on abiks üle-euroopalineandmebaas, kus on Euroopa piires leitavad organisatsioonid, kellel on õigus vabatahtlikkesaata ja vastu võtta. Mõlema organisatsiooni toel ja programmi Euroopa Noored abiga saabkinoore vabatahtlik teenistus teoks. (viide: www.noored.ee)

Mis on EVS (Euroopa Vabatahtlik Teenistus)?

NOORTE ERI

Aasta tagasi septembris saime kõik Külakirja noorte-erist lugeda sellest, kuidas üks tüdruk Valgamaalt,Kuigatsi külast ihkab välismaal kogemusi omandamaminna. Ning selleks ka Kodukandi abi vajab. Toonasaime lugeda ootusärevusest ja sellest, millistemõtetega üks tulevane vabatahtlik Austriasse läks.Nüüd on aasta märkamatult möödunud ning on aeg tuualugejateni intervjuu sellest, kuidas läks.31. augusti õhtul kell 19.00 ootasid Heleriin ja Maiärevalt Kaijat SKYPE, et lõpuks temaga oodatudintervjuu ära teha, ning teada saada, millised mõttedtal peale aastast äraolekut peas mõlguvad!

Põhimõtteliselt sai kõik alguse sellest, kui ma käisinühel koolitusel. Siis seal räägiti üldse, üleüldiseltEuroopa Noortest ja sellest, kuidas maanoori kaasata.Hakkasingi mõtlema, et täitsa huvitav! Aga ega ma eiarvanud siis, et ma lähen. See oli mu meelest 12-ndaklassi septembris. Kõigepealt uurisin, kuidas saab, keson vastuvõttev, keda on saatjaks vaja. Lõplik otusussündis siis, kui ma magasin maha Viljandisisseastumiseksamid. Seejärel mõtlesin, et muud poleenam teha. Aga kõige hullem oli see, et ma jaatavatvastust polnud vabatahtliku teenistuse kohta selleksajaks veel saanud. Hinges aga tundsin, et olenminemas.

KÕIK. Kui ma läksin, siis alguses oli põhitegevus male jamuude mängude mängimine. Pärast, hiljem olipõhitegevuseks lastega probleemide lahendamine,koduste tööde tegemine nendega koos, söögivalmistamise puhul vahel üksi, vahel koos lastega.

Kaija, kuidas ja miks sündis otsust minnavabatahtlikuks? (Millised mõtted, ideed või tundedvallandasid otsuse sõita mitmeks kuuks välismaalening olla vabatahtliku rollis?)

Millised olid Sinu põhitegevused olles vabatahtlik?

NOORTE ERIINTERVJUU KAIJA KÕIVUGA

"Õppisin tundma seda, et saan kõigega hakkama!"

olin alguses väga kehv. Tegelikkuses kujunes mulsotsiaalpedagoogi roll. Tuli teha kõike, mis oli ühesnormaalses majapidamises, perekonnas. Paberite järgioli aga põhiline vabaaja sisustamine.

Oojaaa, on küll. Ütleme nii, et nad on tunduvaltemotsionaalsemad, sõbralikumad ka. Ja konkreet-semad. Nii igapäeva toimetustes kui käitumises. Nad onorganiseeritumad, mõtlevad ette, aga nad ei näita sedavälja.

Ehk seda korraldatust ja selgust. Eestlased puterdavadliiga palju. Mulle meeldis nende see konkreetsus jaavatus. Saksa keelt peaksid ka eestlased rohkemõppima.

See oli oktoobri keskel kui ma käisin ühes külateatris.Selline vana laut, mis oli teatriks ümber tehtud ja sealoli etendus, mis oli austria dialektis. Läksin sinna koossõbrannaga Saksamaalt, kes oli praktikandiks samasasutuses kus mina vabatahtlikuks. Esimese vaatusepoolest ei saanud me midagi aru, varsti saime natukearu ja siis lõpuks saime kõigest juba aru. Erinevaddialektid annavad nende kultuurile väga palju juurde.Ka nad ise on selle üle väga uhked.

Kellest, seda ma tean - oma väiksest õepojast. Aga kuimõelda, et millest, siis…no rukkileiba tõi ema, sedapolnud vaja. Aga nuudlitest ja hapukoorest tundsin küllpuudust! Kui söök kõrvale jätta, siis rohkem vist midagiei olegi.

Kas austerlased on teistsugused kui eestlased?Kuidas?

Mida on Sinu arvates eestlastel austerlastelt õppida?

Mis pakkus kultuuriliselt Sulle kõige suuremaelamuse/üllatuse?

Millest tundsid välismaal olles puudust?

Nimi:Asukoht:

LemmiksöökLemmikjookSeptembrikuus kõik on uus.Alates septembrist

Kaija Kõivajutiselt Tallinn ja päriskodu

Valgamaa, Kuigatsi küla: kapsastruudel: õunamahl mineraalveega

lõpeb augustikuu, olenüliõpilane, kõik muu

Kolm mind iseloomustavat ütlust on

Mulle meeldibMulle ei meeldiSuurim soov

:1) alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama;2) hingan lihtsalt sõõmu värsket õhku;3) aeg annab arutlust.

tantsida.salatsemine.

saada vanaemaks!!!

www.kodukant.ee 13

Intervjuu Kaija Kõivuga

cv

www.kodukant.ee14

NOORTE ERIPÄRNUMAA NOORTEKODA LIIGUB EDASI

Meie huvitavamatest tegemistest…

Õppisime vaidlemist ja argumenteerimist! Meie2009.a. kevadseminar toimus 20.-21. märtsil Suigus.Laagris osales 21 noort. Esimesel päeval kohtusimekõigepealt Kodukandi koolituskeskuse esindaja MaiKolnesega. Tema tutvustas meile Liikumise Kodukantseniseid noortetegevusi ning kutsus osalemanoorteprojekti tegevustes.Seejärel õpetas Krista meid projekte kirjutama. Teise

Tulevikuküla Kujundajad

Mida õppisid selle aja jooksul kõige enam?

Kas nüüd ka teed endaga väikseid analüüsi hetki?

Kas ja miks pead kogemust vabatahtlikuna võõrasriigis töötades oluliseks?

Iseennast tundma. Ma õppisin neid asju, tegevusi - neidon nii tohutult palju, et neid pole mõtet ülesse lugeda.Ma õppisin tundma seda, et ma saan kõigega hakkama,nüüd usaldan end palju rohkem kui enne. Igapäevanepäeviku kirjutamine andis hästi palju, õppisin ennastanalüüsima. Selline kosutav igaõhtune väikekoosolemine iseendaga.

Ja, nüüd ma teen seda küll. Millegipärast küll enammitte kirjalikult. Äkki ma olen nüüd juba nii vilunud, etsuudan seda oma peas teha

Pean oluliseks küll. Aga samas oleneb see ikkagiinimesest. Mõnele see ei sobi. Teisalt saab selle alatiendale sobilikuks muuta. See, miks see on oluline-kultuuridevaheline õppimine, oma harjunud jatüüpilisest keskkonnast eemaleminek. Sel puhulhakkavad mängima hoopis teised tegurid, teisedemotsioonid. Kindlasti ka selleks, et väärtustada seda,mis kodus on. Vabatahtlikuna sellepärast, etvabatahtlike ringkond muudab selle kogemuse veeltopelt heaks. See ringkond ja tugi tegi selle olemise sealpalju turvalisemaks.

Kas vabatahtlikus (vabatahtlik teenistus) on mõ-jutanud sinu tulevikuplaane? Kui jah, siis kuidas

Mis sa arvad, mis on Sinus muutunud pärast sedakogemust?

Millisele noorele soovitad vabatahtlikku teenistust?

?Ja, on küll. See on otseselt muutnud minu tulevikku.Nüüd on mul suuremad ambitsioonid. Ma julgeks öelda,et 90% on mu tulevikku muutnud. Juba minu koolivalikon suuresti saanud tõuke just vabatahtlikust teenis-tusest ja minu tulevikuplaanid on hästi tihedalt seotud

- taoliste organisatsioonidega, tegevustega,kus ma vabatahtlik olin. Esperanza on mulle nagueeskuju. Võib-olla on Eestis ka vaja midagi sarnastarendada, kus kasutatakse loomi terapeutilisteleesmärkidel. Nüüd on mul ka palju rohkem kontakte.Olen loonud endale eelduse, et sellega tulevikustegelema hakata.

Riietumisstiil näiteks. Söömisharjumused ka ja sellesttulenevalt kehakaal vabatahtlikkuse puhul, eritiAustrias, tuleb sellega arvestada.

Aktiivsele, endast lugupidavale, noorele, kes otsibmidagi uut ja huvitavat. Ning samas ei taotle selle puhulomale materiaalset kasu. Eelkõige peab see noor endaleselgeks tegema, kes on vabatahtlik. Teisalt, peaks seeigale ühele sobima. Peab olema lihtsalt soov.

Esperanza

päeva põhiteema oli argumenteerimine. Meiega olidPärnu noored väitlejad. Tuleb välja, et vaielda on lihtne,argumenteerida aga raske. Tegelikult vajame me sellelalal veel üsna palju koolitust. Väga hariv oli aga maistoimunud õppereis Pärnu Postimehe toimetusse.

Põnev oli meie noortelaagri liikmete kohtumine Soomeselavate prantsuse noortega, kes saabusid Eestisse 12.mail. Nad elasid Soometsa külamajas 19. maini. Koosprantslastega tegime heakorratöid Soometsa külas,külastasime Häädemeeste keskkooli, matkasime rabasja osalesime Nigula heakorra talgutel.

, et tutvuda sealse-te noorte tegevustega. Kõikidesse peatuspaikadesseolid vastu tulnud kohalike noorte esindajad, kes siis kaoma tegevustest rääkisid. Nii käidi Pärnjõel Vändra val-las, Suigus Are vallas, Tõhelas Tõstamaa vallas KihlepasAudru vallas. Koos veedetud aeg oli huvitav ja rikastav.

Otsisime uusi sõpru!

16. - 17. maini oli meil ühine õppereis Pärnumaaerinevatesse külapiirkondadesse

PÄRNUMAA NOORTEKODA LIIGUB EDASI

Pärnumaa Kodukandi Noortekoda asutati 26. aprillil 2008.

* Sellesse kuulub 33 noort vanuses 15 - 20 eluaastat

* Nendega on kaasatud 7 erinevat külaseltsi.

* Noortekoja koosolekud toimuvad 1 x kuus

* Seminarlaagrid toimuvad 1x kvartalis

* 2 meie noortekoja esindajat on valitud noori esindama kaPärnumaa Kodukandi juhatusse.

15

30. mail 2009.a. toimus Allikukivil PärnumaaKodukandi 10.aastapäeva piknik

Soometsa suveakadeemia

.Noortekoja liikmed viisid seal läbi viktoriini, ette olivalmistatud teatevõistlus, üldkoosoleku ajal pakkusimelapsehoiuteenust. Samuti rääkisime oma tegevustest javastasime rohketele küsimustele. Põlvkondade vahetusoli üheks põhilisemaks teemaks meie omavahelistesvestlustes. Oli tore ja mõnus päev, kus räägitimöödunust ja seati sihte edaspidiseks.

, toimus sel aastal jubaneljandat korda, algas 28. juulil ja lõppes 10. augustil.Seal osalesid noored järgmistest riikidest: Türgist,Sveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt,Tsehhist ja Eestist. Kokku oli noori 20. Laagri kestelvalmistasime puust talusilte, käisime Lõuna-Eestiõppereisil ja osalesime Eesti Külade VIII Maapäeval.Meil oli ka meeskonnatöö, seebivalmistamise ja metsasellujäämise koolitused. Lõuna-Eesti reisil külastasimemitmeid külamaju ja tutvusime erinevate paikkondade

Esimene samm - loo tingimused motivatsiooniks;süüta lambike oma peas!Kodukant Tartumaa kutsus aastal 2006 kokku nooredTartumaa külaseltsidest, et koos arutledes leida seevajadus, millega noored ise tahaksid ja saaksidtegeleda. Selgus noorte mure - neil on hulganisti häidideid, aga puuduvad oskused ja julgus neid ellurakendada. Peale selle kipuvad täiskasvanud ka üritusteorganiseerimiste juures kas ise üle organiseerima või

noorte tegevusega. Eesti Külade VIII Maapäeval tutvu-sime uute toitude, kommete ja rahvustavadega, lõimekaasa õpitubade tegevustes, tegime koos sporti janautisime head seltskonda.Sellised on olnud meie tegevused senini… Mis agatulemas on?Ees seisab kohtumine Järvamaa noortega. Samuti onkavas korraldada ühisüritusi ja ühiskoolitusi PärnumaaKodukandi täiskasvanud liikmetega.

Tegutsemine Pärnumaa Kodukandi noortekojas on meileandnud palju uusi huvitavaid tutvusi, vahvaid kogemusija rohkesti esinemisjulgust. Oleme õppinudorganiseerima üritusi, saanud aimu, mis on vastutus jakuidas kirjutatakse projekte. See kõik on rikastanudmeie mõttemaailma.

Sirli SikkaEve Sikka

,,

noortekoja liigenoorte juhendaja

kardavad anda noortele vastutust.Palusime noortel oma soovid ja ettepanekud kirjapanna. Muu hulgas pakkusid noored välja, et pealekoolituste oleks neile vajalik ühe lauanurga olemasoluKodukant Tartumaa kontoris. Kolisime suuremasseruumi ja lauanurk on olemas, kus vajadusel noored omaasju saavad ajada. Samuti saatsime noored LiikumiseKodukant koolitustele ning organiseerisimemaakonnas koolitused. Tublimad ja aktiivsemad nooredvõtsime 2007.-ndal aastal kaasa Rootsi, tutvumis-jaõppereisile väliseestlaste kogukonna suvelaagrisse.Samal ajal tegelesime aga ka nende kogukondadega,kust noored koolitustele tulid.

Neli sammu noorteni, ehk kuidas meienoored vabatahtlikeks saidAime ViluKodukant Tartumaa

Palju räägitakse noorte kaasamisest ja kaasa-tusest, tuntakse muret, et noored ei olekohalikus kogukonnas piisavalt aktiivsed. Kuipalju me tegelikult aga ise usaldame noortelevastutust oma tegevustes? Meie kogemus onviinud nelja sammuga Tom Saweri „plangu-värvimiseni“, ehk praegu on Tartumaal ligikolmkümmend noort inimest, kes pealekohalikus kogukonnas toimetamise on kaasatudKodukant Tartumaa tegevustesse.

NELI SAMMU NOORTENI, EHK KUIDAS MEIE NOORED VABATAHTLIKEKS SAID

NOORTE ERI

Teine samm - koolituste kasutegur praktikas

Kolmas samm - tunnusta ja veelkord tunnusta

2008.aasta oli Kodukant Tartumaa jaoksnoortekoolituste märksõna. Eelmiste koolitustetulemusena olid noored peamiselt kohalikeskogukondades ja ka koolides ürituste pea-korraldajateks, heade näidetena siinkohal Vorbusekooliprii pidu, Konguta moeshow, Rõngu koolis uueideena käima lükatud moeetendus. Noorte veidipeataolek projektide kirjutamise osas tingis selle, etjärgmine koolitussamm oli projektikirjutamisekoolitus.Korraldasime koolituse veidi harjumatul viisil - tulimekokku, ise tegime süüa, kalkuleerisime koos toidukordija ka selgitasime, miks me seda teeme - esiteks tulebodavam, teiseks on hea tunne olla üks osa meeskonnast.Noortega eelnevalt rääkinud, võtsime ette reaalsedprojektiideed ja otsisime koos sobiva ja võimalikurahastusprogrammi ning kahe päeva jooksul õppisimeüheskoos sõnastama eesmärke, uurima hinnapakkumisi,analüüsima tegevusi ja koostama eelarvet.

2008. aasta lõpus tunnustasime meie koolitustelosalenud noori ja neid kohalikke külaseltse, kes on omategevustesse kaasanud noori. Lisaks organiseerisime

2009.-ndal aastal noortegrupi reisi taaskord Rootsi,Koitjärvele. Reegleid oli kaks: kaasa tuleb võttakapatäis aktiivsust ja teha tuleb kõike, sest virisejadsaadetakse bussiga koju tagasi. Ka täiskasvanud. See olimeie meeskonna kasvamine koos noortega ühekstervikmeeskonnaks. Eesti Külade VIII Maapäevaettevalmistamisel korraldasime juba kindlateteemadega koolitused vabatahtlikele.

2009.aastal kaasasime Maapäeva ettevalmistamissekõik noored, kes vähegi huvi ilmutasid. Meil oli vajavabatahtlikke, kes aitaksid tõlkimisega, neid, keskorraldaksid parkimist ja turvamist, neid, kes oleksidhead abilised spordimängude läbiviimisel ja leivataluvalmistamisel. Ja me olime kindlad, et see meeskond onparim, mis meil aegade jooksul on olnud. Olemekasvatanud enesele pika pingi jagu vahvaid ja aktiivseidinimesi ja nüüd tuleb rakendada kõiki nelja sammukoos. Ehk teisisõnu loo tingimused motivatsiooniks, etnoor tunneks end vajalikuna ja kasvutingimused heameeskonna olemasoluks on tagatud. Veel raasukekoolitusi, kuhjaga usaldust, vastutuse jagamist ja niilihtne see ongi.

Neljas samm - kasvata valmisolek ja rakendamaksimaalselt

NOORTE ERINELI SAMMU NOORTENI, EHK KUIDAS MEIE NOORED VABATAHTLIKEKS SAID

Väike-Ameerika 19-220 TallinnTel/faks 646 6636; 5620 7176e-mail: kodukant@kodukant.eewww.kodukant.ee IS

SN17

36-2

555