© Swedbank

Kuhu tüürivad maailma pensionisüsteemid?Kaarel Roosa, Swedbank Investeerimisfondid AS

Kõik käesolevas ettekandes esitatud seisukohad kuuluvad ettekande autorile ning ei kattu ilmtingimata Swedbank Investeerimisfondid AS seisukohtadega

© Swedbank 22

Millest täna räägime?

• Taustateadmised pensionisüsteemidest

• Pensionisüsteeme mõjutavad trendid– Rahvastik

– Ootused investeeringute tootlusele

• Milline on maailma pensionisüsteemide vastus trendidele

• Eesti pensionisüsteemi väljavaated ja väljakutsed

© Swedbank 3

Taustateadmisi pensionisüsteemidest

© Swedbank 4

Kaks kõige olulisemat vaadet pensionisüsteemile: piisavus ja jätkusuutlikkus

• Euroopa Komisjoni Roheline Raamat teemal “Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” sätestab pensionisüsteemidele järgnevad eesmärgid:– Adekvaatse elustandardi kindlustamine

– Vaesusriski vältimine ning ebavõrdsuse vähendamine

– Sotsiaalse sidususe tagamine

• Euroopa tasandil vaadatakse pensionisüsteeme peamiseks kahest vaatenurgast:– Pensionide piisavus

– Jätkusuutlikkuse kindlustamine

Allikas: Euroopa Komisjoni “Roheline raamat”, http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=5551&langId=et

© Swedbank 5

Esimene pensionisüsteem põhines põlvkondadevahelisel vara ümberjagamisel

• Esimene riiklik pensionisüsteem loodi aastal 1889 Saksamaal

• Pay as You Go (PAYG)

• Varade ümberjagamine oli enamikele riikidele algul ainus valik, sest inimesed ei olnud ise kogunud

Otto von BismarckSaksamaa kantsler, 1862-1890

© Swedbank 6

Riiklik sotsiaalmaksust makstav pension (PAYG) kogutakse ühel kuul ning makstakse välja järgmisel

RIIK

Iga kuu: palgast kindel % riigi pensionikassasse (sotsiaalmaks)

Järgmine kuu: riik maksab PAYG süsteemi järgi kogutud maksu pensioniteks

Kui mina ükskord oma tööperioodi läbi saan, siis võimaldavad järgmised

põlvkonnad mulle sissetuleku

Pensionihüve saaja

Palgatöötaja

© Swedbank 7

Eelfinantseeritud pensionisüsteemis kogutakse vara elu jooksul ning seda kasutatakse pensionipõlves

PENSIONI-FOND

RIIK

Kuu 1, 2 ... 540:Inimene, tööandja

ja/või riik suunavad iga kuu kindla %

pensioniks

Pikaajaline raha kasvatamine turgudel

Pensionipõlves iga kuu: väljamaksed

lähtuvalt elu jooksul kogutud säästudest

Palgatöötaja Sama palgatöötaja vanaduspõlves

© Swedbank 8

Eelnevalt kogutud varadega süsteemid – defined benefitja defined contribution

Praeguseks kogunenud varad

Tulevased sissemaksed

Tulevane tootlus

Defined benefit Defined contributionPensioni suuruse kujunemine

• Pensioni suurus või asendusmäär on eelnevalt kokku lepitud

• Investeerimisrisk on plaani sponsori(ettevõte, riik) kanda

• Finantseerituse tase = varad / lubatud pensionihüved

• Pensioni suurus sõltub kogutud varadest

• Investeerimisrisk on koguja kanda

• Finantseerituse tase = varad / eesmärgiks seatud asendusmäär

PENSION

© Swedbank 9

RIIK

Vahekokkuvõte: piisava pensionipõlve sissetuleku tagamine on ju imelihtne!

Järgnevad põlvkonnad maksavad rohkem sotsiaalmaksu = ajas suurenev riiklik pension

PENSIONI-FOND

Elu jooksul kõrvale pandud vara investeerimisrisk on kellegi teise kanda (defined benefit) ning pensioniplaan garanteerib kokku vähemalt 70% pensionieelsest sissetulekust

© Swedbank 10

Maailma pensionisüsteeme mõjutavad trendid – rahvastiku vananemine ja tootlus

© Swedbank 11

Eesti demograafiline tulevik on sarnane OECD riikide keskmisega

0

2

4

6

8

10

12

1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050

Estonia OECD Japan

Tööealiste (20-64) inimeste arv ühe pensioniealise (65+) kohta valitud riikides, 1950-2050

Allikas: OECD

Joon näitab, kui palju on potentsiaalset maksumaksjaid ühe pensionäri kohta

© Swedbank 12

Rahvastiku vananemine on pensionisüsteeme kõige tugevamalt mõjutav trendRahvastikupüramiidi kahe joone vahel on need, kelle maksudest peetakse üleval seenioreid

Allikas: Statistikaamet, Eurostat

1,82,74,0Eesti

3,9

2010

1,92,4Euroopa Liit

20602035

Tabelis on väljendatud tööealiste ehk 15-64-aastastesse inimeste suhe üle 65-aastastesse

2060. aastal on Eestis iga 1,8 tööealise inimese kohta üks pensionär, kellele maksudest vanaduspensionit makstakse

© Swedbank 13

Lisaks maksumaksjate ja hüvesaajate suhtarvu muutusele peavad inimesed üha kauem pensionipõlve

Oodatav pensionipõlv keskmiselt 16

aastat

Alates 2026 pensionipiir 65

aastat

Kuni 1993. aastani oli naiste

pensionipiir 55 ja meestel 60 aastat

© Swedbank 14

Lihtsustatud arvutus: rahvastiku vananemise mõju I samba pensionile, kui muud tingimused jäävad samaks

Aasta 2010 – neljapeale vanaema

• 80 töötegijat, 20 seeniorit (suhe 4-1)

• Brutopalk 100 eurot kuus

• Pensionimaks 20% palgast

• Iga töötegija saab kuus 80 eurot

• Pensioni suurus 80 eurot ehk asendusmäär 100%

Aasta 2060 – kahepeale vanaema

• 65 töötegijat, 35 seeniorit (1,9-1)

• Brutopalk 100 eurot kuus

• Pensionimaks 20% palgast

• Iga töötegija saab kuus 80 eurot

• Pensioni suurus ca 37 eurot ehk asendusmäär ca 46%

© Swedbank 15

Sotsiaalkulutuste suurendamine? Juba praegu on Euroopa sotsiaalkulude maailmameister!

Valitsuste sotsiaalkaitse kulutused

Allikas: Maailmapank

© Swedbank 16

Kahele kiire kasvuga kümnendile on järgnenud aktsiahindade paigalseis – S&P500

Allikas: Bloomberg

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

180019

69

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

US

D

1970-79

16%

1980-89

231%

1990-99

317%

2000-09

-12,4%

© Swedbank 17

Võlakirjaturud mõjutavad lisaks portfelli tootlusele oluliselt ka pensioni väljamaksete turgu

Allikas: Bloomberg

© Swedbank 18

Vahekokkuvõte: reaalsus on see, et pensionisüsteeme tuleb kohandada vastavalt tänasele olukorrale

Järgnevad põlvkonnad on väiksemad, mis vähendavad

maksulaekumist

Ootused investeeringute tootlustele vähenevad

Pensionipõlve sissetuleku suuruse määramatus kasvab

? ??

?

?

?

??

?

© Swedbank 19

Kuidas reageerivad trendidele maailma pensionisüsteemid?

© Swedbank 20

Ajalooliselt soositi varajast pensionit, et vabastada töökohti noortele – täna toetatakse vanaduspõlves töötamist

66 eluaastani (2018)Itaalia

68 eluaastani (2046)UK

Pensioniea tõstmineRiik

65 eluaastani (2017)Ungari

65 eluaastani (2026)Leedu

65 eluaastani (2026)Eesti

50

55

60

65

70

75

Me

xico

Japa

n

Est

onia

Sw

ede

n

Un

ited

Kin

gdo

m

Irela

nd

Cze

chR

epub

lic

Fin

lan

d

Ger

man

y

Po

lan

d

Italy

c

Hun

gary

Fra

nce

c

Luxe

mb

ourg

Effective Official b

Men

Keskmine tegelik pensionile mineku aeg võrreldes ametliku pensionivanusega, 2004-2009

Allikas: OECD

© Swedbank 21

Garanteeritud pensioni defined benefit plaanid on erasektoris ajalooks saanud ning pension kujuneb sissemaksetest ja tootlusest...

Allikas: The EconomistAllikas: Towers Watson, 2011

© Swedbank 22

... kuid vastutuse suunamine inimestele on sissemakseid märgatavalt vähendanud

Keskmised aastased sissemaksed UK pensioniplaanidesse

Allikas: McKinsey Global Institute

• Väljakutseks on sissemaksete suurendamine DC skeemidesse, mis vähendab inimeste sõltuvust riiklikust pensionist

• Euroopas on valdavalt kaasatud pensionikogumisse ettevõtted ning makse suurus kujuneb läbirääkimistel ametiühingutega.

• Eestis makstakse II sambasse kokku 6%

© Swedbank 23

Eesti pensionisüsteemi väljavaated ja väljakutsed

© Swedbank 24

II sammas asendab riikliku pensioni vähenemise ning tagab süsteemi jätkusuutlikkuse

© Swedbank 25

Pensioni piisavuse tagamiseks ehk elukvaliteedi säilitamiseks on III sammas

Valitud OECD riikide netopensioni osakaal pensionieelsest netopalgast (%)

111%100%

69% 65% 64%58% 54% 50%

40%

0

20

40

60

80

100

120

Kreeka Holland OECDkokku

Soome Tšiili Eesti Rootsi USA Jaapan

• Eeldused:

– Kogumist alustatakse 20-aastaselt ning kasutatakse kõiki võimalusi

– Keskmine pensionivara reaaltootlus on 3,5% aastas

– Töötegemisel ei ole pause Allikas: OECD statistika, 2008

• Eestis on valdavalt kasutatud hinnangut, kus tänased süsteemiga liitujad saavutavad kõikide sammastega ligi 65% varasemast sissetulekust:– I sammas: 20%

– II sammas: 20%

– III sammas: 25%

• Kõiki sambaid kasutades säilib pensionipõlves elukvaliteet, sest sarnaselt sissetuleku langusele vähenevad ka kulud(laenud makstud, lapsed kasvatatud jms)

© Swedbank 26

Lõhe ootuste ja reaalsuse vahel on suur ning paljude inimeste pension jääb oodatust väiksemaks

Kui suur peaks olema teie enda pension või teie tulevikupension teie pensionieelsest palgast?

17%

10%12%

16%

23%

18%

3%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Kuni 50% 60% 70% 80% 100% Üle 100% Ei oskaöelda

Oodatav asendusmäär

Vas

taja

d (

%)

II ja III sambaga liitunute arv

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

700000

II sammas III sammas (fondid +elukindlustus)

III sambaga on liitunud ligi 15% tööealistest.

Samas ootab ligi 64% inimestest pensioni asendusmääraks

vähemalt 60%.

Allikas: Swedbanki Eraisiku Rahaasjade uurimiskeskus, Balti säästuuuring 2011Allikas: Pensionikeskus, Finantsinspektsioon

Lõhet ootuste ja tegeliku pensioniks kogumise aktiivsuse vahel selgitab finantskirjaoskuse uuring:

• 60% elanikkonnast ei püstita pikaajalisi rahalisi eesmärke

• 2% elanikkonnast planeerib rahaasju pensionini, 13% vähemalt ühe aasta horisondis

Allikas: Uuring “Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas”, 2010

© Swedbank 27

Kokkuvõte: maailm seisab oluliste valikute ees

1. Pensionisüsteemide tänased kõige suuremad väljakutsed on:• Rahvastiku kiire vananemine ning pikenev eluiga• “Uus normaalsus”, kus investeeringute tootlused võivad võrreldes

ajalooga väiksemaks jääda

2. Suured garanteeritud pensionid on ajalooks saamas ning vastutus liigub riigilt inimesele

3. Suur osa maailmast peab tõstma pensionile mineku ametlikku ja tegelikku vanust

4. Valik: tuleb leida tasakaal pensionikulutuste vähendamise, sissemaksete suurendamise ja maksude tõstmise vahel.

© Swedbank

Tänud kuulamast!

Käesolevas ettekandes avaldatud materjali ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isik, kes soovib fondidesse investeerida, võiks eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga ja pöörduma personaalse riskitaluvuse jm asjaolude väljaselgitamiseks Swedbankikontorisse või võtma ühendust Swedbanki investeerimistoega.

Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on SwedbankInvesteerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega fondivalitseja kodulehel www.swedbank.ee/fondid

Fondidesse investeerimisega kaasnevad riskid. Fondi ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Fondi varade väärtus võib ajas kasvada või väheneda, mistõttu fondivalitseja ei anna garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Fondid, mis investeerivad arenevatele turgudele, on kõrgema riskiga kui arenenud turgudele investeerivad fondid. Fondi puhul on peab arvestama pikemaajalise investeerimishorisondiga, mis peaks looma parema potentsiaali tulu teenimiseks, kui tavapärane pangahoius.