Kuidas peab juhatus käituma kui tema äriühing satub makseraskustesse?

Risto AgurAdvokaadibüroo Sorainen

vandeadvokaat LL.M. (Georgetown Law)

Üldist Makseraskused kui tavapärane

majandusnähtus Ähvardav maksejõuetus Võlausaldajate huvid vs aktsionäride

huvid Korraliku ettevõtja hoolsus

Praktilised soovitused (1) Võta aktiivselt osa ühingu juhtimisest,

tegutse informeeritult ja ühingu parimates huvides

Osale aktiivselt juhatuse koosolekutel Protokolli juhatuse koosolekuid (sh

eriarvamused) ja vajadusel raporteeri oma tegevusest teistele huvigruppidele

Praktilised soovitused (2) Konsulteeri varakult nõustajaga Tee kindlaks ühingu majandusraskuste tegelik

põhjus Finantsraskuste ületamiseks otsi kõikvõimalikke

täiendavaid finantseerimisallikaid Ähvardava maksejõuetuse korral kaalu

saneerimisavalduse esitamise võimalust Püsiva maksejõuetuse korral esita viivitamatult

pankrotiavaldus

Praktilised soovitused (3) Ära varja ühingu majandusprobleeme teiste juhatuse

liikmete, nõukogu ja osanike või aktsionäride eest. Ära nõustu automaatselt teiste juhatuse liikmete

seisukohtadega. Ära viivita lahenduste leidmisega nii kaua, et võlausaldajad

hakkavad avaldama ühingule liigset survet, esitama pankrotihoiatusi või -avaldusi ning realiseerima tagatisi.

Ära võta ühingule uusi suuri finantskohustusi enne, kui ühingu täiendav finantseering on tagatud.

Juhatusest tagasiastumine ei lahenda probleemi ega vabasta juhatuse liiget vastutusest varasema tegevuse või tegevusetuse eest.

SISEKONTROLL

Aktsiaseltsi juhatus on kohustatud tagama vajalike abinõude rakendamise, eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud.

INFORMEERIMISKOHUSTUS Aktsionäride piisav informeeritus (üldkoosoleku pädevusse kuuluvates

küsimustes ning küsimustes, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiate väärtust).

Nõukogu informeeritus aktsiaseltsi olulistest sündmustest, majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest või asjaoludest, mis võivad mõjutada oluliselt aktsiaseltsi majanduslikku olukorda.

Aruandlus ja ülevaade aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul.

Aruandeid tuleb esitada nõukogule ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ja kirjalikult taasesitatavas vormis.

Esitama turuanalüüse, ettepanekuid aktsiaseltsi edasise tegevuse, väljavaadete ning arengute kohta.

Eelarve koostamine ning selle nõukogule kinnitamiseks esitamine. Majandusaasta aruande koostamine ning selle esitamine koos

kasumijaotamise ettepanekuga nõukogule tutvumiseks ning seejärel üldkoosolekule kinnitamiseks.

VARA VÄHENEMINE (1)

Juhatus peab osanike/aktsionäride koosoleku kokku kutsuma, kui: 1) see on ühingu huvides ilmselt vajalik; 2) ühingu netovara on vähem kui pool kapitalist või

alla seaduses toodud kapitali minimaalse suuruse; 2) seda nõuab vähemalt 1/10 osade/aktsiate omanik

või3) seda nõuab nõukogu või audiitor.

Tsiviilõiguslik vastutus: kahju hüvitamine Karistusõiguslik vastutus: üldkoosoleku kokku kutsumata

jätmise eest, kui netovara ei vasta nõuetele, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

VARA VÄHENEMINE (2)

Aktsionärid/osanikud peavad otsustama: kapitali vähendamise või suurendamise; muude abinõude tarvitusele võtmise; ühingu lõpetamise, ühinemise,

jagunemise või ümberkujundamise; pankrotiavalduse esitamise.

Saneerimise kaalutlused (1)

Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu Võlausaldajate arv ja iseloom (ehitusettevõtja

näide) Äri jätkusuutlikkus (tootmisettevõtja näide) Saneerimise õigeaegne algatamine (või on

patsient juba surnud?) Saneerimiseks on piisavad vahendid

(teedeehitaja näide) Erinevad huvid (juht, omanik, võlausaldajad) Äriühingute taga on lihast ja luust inimesed oma

isiklike huvide ja tunnetega

Saneerimise kaalutlused (2) Saneerimiskava ei pea hõlmama kõiki VUsid, vaid ainult

neid, kelle nõudeid on vaja ümber kujundada. Praktikas on need aga kõige keerulisemad, sest neil on tihti tagatis. Lisaks tõusetub VUde võrdse kohtlemise probleem.

Kohtuliku saneerimismenetluse eelised kohtuvälise saneerimise ees: võimalus vältida paanikat, kus VUd vajutavad ennatlikult

päästikule ja hakkavad realiseerima (Q Vara kaasus?) kõik VUd ei taha istuda läbirääkimislaua taha (sest neil

on pant või nad ei jõua oodata) VUd on liiga erinevad ja neid on liiga palju

Kohtulik saneerimine surub kõik VUd ühel ajal sama laua taha.

Saneerimise liigid Bilansipõhine saneerimine (kapitali struktuuri

muutmine), nt VU nõude vähendamine/makse pikendamine VU omandab osaluse

Tegevuspõhine saneerimine, nt: tootmisüksuste sulgemine vara müük töötajate koondamine

Enamasti on vaja teha mõlemat

Saneerimismenetluse ajakava

Saneerimis-avaldus

7 päeva

Saneerimismäärus

60 päeva

Menetluse algatamine ja saneerimisnõustaja määramine

30 päeva

Saneerimiskava esitamine kohtulekinnitamiseks

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine kohtus

Saneerimis-menetluse lõppemine

Saneerimiskava täitmine

Saneerimisteate kättetoimetaminevõlausaldajatele

Saneerimiskava projekti kätte-toimetaminevõlausaldajatele

Saneerimiskava hääletamine võlausaldajate poolt

Tähtaeg määratlemata (lääne praktika: 3-10 a.)

Kelle huvid on mängus? (1)Võlgnik

Peatub täitemenetlus (aga muu tagatise realiseerimine?)

Peatub pankrotimenetluse algatamine Peatub viivisearvestus (ei kehti intresside kohta) Võib peatuda hagimenetlus Ettevõtjal säilib kontroll oma ettevõtte üle Võimalus kujundada ümber nõudeid Maine ja usaldus koostööpartnerite silmis Vanade võlgade tasumise peatamine – ajutine

leevendus likviidsusprobleemile

Kelle huvid on mängus? (2)Võlausaldaja

Võimalus saada tagasi oluliselt rohkem kui saneerimismenetluse väliselt või pankrotimenetluses

Ühtne mänguruum (infoõigus ja keeld eelistada üht VUd teisele)

VU-l võimalik osaleda oma võlgniku saneerimisel (saneerimiskava läbirääkimised ja hääletamine)

Saneerimiskava Majandusliku seisundi kirjeldus ja põhjuste analüüs Prognoositav majanduslik seisund pärast

saneerimist Täitmise tähtaeg Rakendatava abinõu kirjeldus ja analüüs,

sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus

Mõju ettevõtte töötajatele Saneerimiskava sisukorra näidis

MAKSEJÕUETUS

Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Juriidiline isik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.

VÄLJAMAKSED

Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha ühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (nt üürimaksed, töötasud).

Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama ühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist ühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (nt nõude rahuldamine enne tähtaega; väiksema viivise maksmise kohustusega nõude rahuldamine suurema asemel).

VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS (1)

Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule äriühingu pankrotiavalduse.

Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada.

VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS (2)

Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Avaldusele tuleb lisada seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri (võlausaldajad, nõuded, varad).

Kohus kuulutab pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline tulevikus.

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

PANKROTIAVALDUSE ESITAMATA JÄTMINE

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlausaldaja nõue oleks saanud rahuldatud või osaliselt rahuldatud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt.

Võlausaldaja pankrotiavalduse puhul on võlausaldajal, kes maksis deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks on õigus nõuda tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

Kriminaalkorras karistatakse antud kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE TAGAJÄRJED

Võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile (k.a osaleda kohtumenetluses). Haldur peab viivitamata võtma üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema.

Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine.

Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga (jur isikul mistahes tehingute tegemise keeld). Halduril on juhatuse õigused ja kohustused.

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti, lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine.

MENETLUSEST OSAVÕTU KOHUSTUS Õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema

ülesannete täitmisel. Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

Kohustus esitada haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

ELUKOHAST LAHKUMISE KEELD

Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

Kui on oht, et võlgnik võib hoida kõrvale seadusest tulenevate kohustuste täitmisest võib kohus kohaldada elukohast lahkumise keeldu.

Pankrotiavalduse tagamiseks võib kohus kohaldada elukohast lahkumise keeldu: juhtorgani liikmele (ka juhul, kui ta on vabastatud 1 a jooksul

enne ajutise halduri nimetamist) likvideerijale (1 a enne) täisühingu osanikule, usaldusühingu täisosanikule vähemalt 1/10 suurust osalust omava osanikule/aktsionärile; prokuristile (1 a enne) raamatupidamise eest vastutavale isikule (1 a enne)

SUNDTOOMINE JA AREST

Trahvi, sundtoomist ja aresti (kuni 3 kuud) saab kohus kohaldada kohtu korralduse täitmata jätmise eest või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (rikub kahes eelmises slaidis nimetatud kohustusi)

Saab kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu või usaldusühingu juhtimisõigusega täisosaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

RASKE JUHTIMISVIGA

Raskeks juhtimisveaks loetakse juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu (nt suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne et laenu tagasi maksta või saada pole võimalik)

Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

Nõue aegub 5 aastat pärast rikkumise toimepanemist.

PANKROTIKURITEGU

Pankrotistunud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikme poolt: ühingu vara teadva hävitamise, kahjustamise,

raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või

põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või

ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest,kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime

oluline vähenemine või tema maksejõuetuskaristatakse kriminaalkorras, kas rahalise karistusega või kuni 3aastase vangistusega.

PANKROTIKURITEGU

Juhatuse või nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni 1aastase vangistusega.

Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud valevande andmine – karistatakse rahalise karistuse või kuni 2aastase vangistusega.

ÄRIKEELD Juriidilise isiku pankroti korral võib kohus määrata, et juhtorgani

liige, likvideerija, TÜ osanik, UÜ täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik/aktsionär, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Keeld võib kehtida edasi kuni 3 aastat pärast pankrotimenetluse lõppu, kui isik on süüdi mõistetud kohtuotsuse alusel: pankroti- või täitemenetlusalase kuriteos; maksualases kuriteos; raamatupidamise kohustuse alases kuriteos; netovara puudulikkuse korral koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumises; äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude

kohta andmete esitamata jätmise ja ebaõigete andmete esitamise eest.

Tänan tähelepanu eest!

Risto Agure-mail: risto.agur@sorainen.com

EstoniaPärnu mnt 1510141 Tallinn, Estoniatel +372 640 0900fax +372 640 0901sorainen@sorainen.ee

LatviaKr. Valdemāra iela 21LV1010 Riga, Latviatel +371 6 736 5000fax +371 6 736 5001sorainen@sorainen.lv

LithuaniaJogailos g. 4LT01116 Vilnius, Lithuaniatel +370 5 268 5040fax +370 5 268 5041sorainen@sorainen.lt

BelarusPobediteley Ave. 23/3220004 Minsk, Belarus tel +375 17 306 2102 fax +375 17 306 2079 sorainen@sorainen.by