Kuidas riik toetab tööstusettevõtteid KIKi kaudu?

Lauri TammisteJuhatuse liige

14.11.2013

SENI TEHTU

Rohkem kui 16 000 projektiRohkem kui 1 mlrd EUR keskkonnasõbralikesse

tegevustesseVahendanud toetusi keskkonnatasudest,

struktuurivahenditest, AAUdest ja laenuressurssi koostöös EIB-ga

KIK-i 13 aastat

KKP raha jagunemine valdkonniti 2000-2012 võrreldes 2012

1

7

41

8

2

1410 9

52 0 11

9

47

15

2 1

119

3 2 1 005

101520253035404550

Maa

põu

Kesk

konn

atea

dlik

kus

Veem

ajan

dus

Atm

osfä

äriõ

huka

itse

Kes

kkon

nako

rral

dus

Jäät

mek

äitlu

s

Lood

uska

its

Met

sand

us

Kala

ndus

Maa

kond

lik

Mer

ekes

kkon

d

PRO

TSEN

T

VALDKOND

2000-2012

2012

Perioodi 2007-2013 KIK-i struktuuritoetus

Fond Valdkond Toetus, EUR

ÜF Veemajanduse arendamine 463 381 540

ÜF Jäätmekäitluse arendamine 144 018 616

ÜF Säästva transpordi arendamine 18 934 000

ERF Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 21 729 960

ERF Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 22 369 077

ERF Keskkonnajärelevalve arendamine 6 391 165

ERF Keskkonnaseire võimekuse parandamine 3 195 582

ERF Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine 38 346 989

ERF

Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine ja välisõhu kaitse 8 850 639

ESF Keskkonnahariduse arendamine 3 195 582

Kokku: 730 413 205

ST ja AAU rakendamise seis (30.09.2013)

AAU lepingudLepingupartner EURAustria I 11 495 627 Austria II 11 996 401 Hispaania 19 850 027 Austria III 7 946 887 Tänavavalgustus 14 986 424 KOKKU 66 275 366

HETKEL PAKUME

KIK keskkonnaprogrammi toetatavad tegevused (1)

• joogivee süsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamine

• jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine

• uudse tehnoloogilise lahendusega jäätmete taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine

9

KIK keskkonnaprogrammi toetatavad tegevused (2)

• välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine

• elektri ja soojuse koostootmise arendamine• katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või

taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine;• tööstuses soojus- ja elektrienergia või vee

säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine

10

KIK keskkonnaprogrammi toetatavad tegevused (3)

• toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine

• tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine

• integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse

• keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine

11

Struktuurivahenditest toetame

Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamise meetme VI voor

TULEVIK

Struktuurifondide ja ETS tulude osas pilt selge(m)

Maksimumprogramm 549 203 500 + 59 040 000? = 608 263 500

Sh:-energia- ja ressursisääst 131,285 + 43? mln-Kaugkütte terviklahendused 78 mln-Biometaan transpordis 9 + 41,9 mln-Veemajandus 144 mln-Hädaolukorrad ja reostustõrjevõimekus 30,183 + 20,4 mln-Maastike korrastamine 41 mln-Veekogude tervendamine 4,335-Looduse mitmekesisus 48 mln-Üleujutusriskide maandamine 7 mln -Kliimapoliitika piloodid 9,14 mln-Hoolekande asutuste infrastruktuur 57,8 mln-Haiglate infrastruktuur 131,755 mln

Miks ressursitõhusus tööstuses?

Tööstuses laiapõhjaline energiasäästu potentsiaal

19,110,911,3

2,5 19,38,4

8,9

6,6

7,8

5,9

14,0

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

Soojus

Elekter

Muu kütus

Mootorikütus

PJ

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Oleme ressursitootlikkuse poolest kaugel maas ning

trend negatiivne

Energia- ja ressursisäästu meetme raames vaja

• Energia- ja ressursijuhtimise alased koolitused, teadlikkuse tõstmine

• Toetus energia- ja ressursiaudititele• Toetus ressursijuhtimissüsteemide ja IT

rakendamiseks• Toetus jäätmete korduskasutuse ettevalmistamise

edendamiseks ja ringlussevõtuks• Toetus ja/või laen investeeringuks parimasse

võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse (masinad, seadmed, valgustus, ventilatsioon, soojus, elekter)

• Potentsiaal kasutada grantide asemel energiateenuse ettevõtte mudelit (ingl k ESCO)

Miks biometaan transpordis?

Täna säästva transpordi eesmärgi täitmine kõige

suurem väljakutse

Biogaasivaldkonna arendamisega kaasnevad mitmekülgsed positiivsed avalikud hüved

Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, European Biogas Association, European Biogas Roadmap

• Taastuvenergia edendamine;• Tõhusa koostootmise edendamine;• Haja-energeetika edendamine;• Energiajulgeoleku/energeetilise sõltumatuse (kohalike toorainete) edendamine;• Stabiilse tootmisgraafikuga baasenergia lisandumine, ei sõltu ei tuulest, ei päiksest;

Energeetika

• Biojäätmete (sh. elanikkond, tööstused) taaskasutuse suurendamine;• Reoveesette käitluse parandamine;• Reoveekäitlusjaamade energeetilise sõltumatuse suurendamine;

Jäätmekäitlus

• Läga- ja sõnnikukäitluse tõhustamine ning väetusomaduste parandamine;• Konkurentsivõime/mitmekesisuse kasv energiakultuuride kasvatamise kaudu;• Lägas ja sõnnikus peituvate umbrohuseemnete/patogeenide vähenemine;• Vähemväärtuslike maade kasutuselevõtu edendamine;

Põllumajandus

• Põllumajandussektori metaaniheite ning energeetikasektori CO2-heite vähendamine;• Lägakäitlusest tekkiva nitraadileostumise vähendamine;• Kunstväetiste kasutamise vähendamine;• Biometaan on täna ainuke suuremahuline kohalik taastuvenergia allikas transpordis

Keskkonna-kaitse

• Soojusenergia hinna alanemine väikeasutaltes;• Elukeskkonna parandamine põllumajandusliku “haisureostuse” vähendamis kaudu;• Kohaliku/maapiirkondade ettevõtluse edendamine ja tööhõive kindustamine;

Regionaal-areng

SubstraatTehnoloogiliselt

kasutatav biogaasi kogus

Reaalselt kasutatav

Biogaasi kogus aastas

(CH4 60% )

Biometaani kogus

aastas (CH4 98%)

Biogaasist muundatud

elektri kogus aastas (SEK)

Muundatud soojus-energia kogus aastas

  10*6 Nm3 % 10*6 Nm3 10*6 Nm3 GWhel (38%)GWhth

(22%)

Silo kasutamata maadelt 952 20% 190 114 433 251

Silo 5% põllumajandusmaast 174 100% 174 104 397 230

Silo poollooduslikelt maadelt 32 15% 5 3 11 7

Veiseläga (9% KA) 87 72% 63 39 144 83Sealäga (6% KA) 11 65% 7 4 16 9

Muud põllumajanduslikud jäägid 5 90% 5 3 11 7

Biolagunevad jäätmed toiduainetetööstusest 19 80% 15 9 34 20

Eraldi kogutud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed 4 80% 3 2 7 4

Reoveesete 6 80% 5 3 11 7Tööstusjäätmed 13 100% 13 8 30 17Kokku (ilma prügilagaasita) 1 303 480 288 1 094 635Prügilagaas 19 80% 15 9 32 36Kokku (koos prügilagaasiga) 1 322 495 297 1 126 671

Allikas: Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, EMÜ, PRIA, Kompostiklaster

Biometaani kasutuselevõtu edendamise meetme raames vajaInvesteerida:• biometaani tootmise infrastruktuuri• biometaani tanklate infrastruktuuri rajamisse?• biometaanil sõitvate autode ja busside soetamise toetuseks?• põllumajandusliku biogaasi toorme (silo) aktiivsesse

kasutusevõtmise toetus? • biogaasi alase teadlikkuse tõstmiseksVõimalik kombineerida toetusi finantsinstrumentidega. 

23

ESCO MUDELI KASUTUSVÕIMALUSED

ESCO põhimõte

Aeg

Tekkiv sääst katab investeeringu

Kliendi sääst

Lepingu lõppEnergiasäästu garantiiperioodi algus

Lepingujärgne kulutase

Jagatud sääst

EnergiateenusjaFinantseerimine

ESCO „Säästu risk“ „Krediidirisk“

Klient „Äririsk“

Säästu garanteerimine,

Performance Guarantee

100% rahastamine, Pank/Investor

Garanteeritud sääst

Energiateenus

Tasu

Finantseerimine

ESCO „Säästu risk“

Klient „Äririsk“

Pank/Investor „Krediidirisk“

Säästu garanteerimine

Projekti rahastamine

Kes ESCO teenust pakuvad?• Tehnoloogiatarnijad (Vendor ESCO) tegutsevad pakkuja poolsel

energiasäästuturul ja kontsentreeruvad oma tegevuses suurtele klientidele, kellele müüakse uut tehnoloogiat.

• Tootja ja võrguettevõtte poolt loodud energiateenusettevõtted (Utility ESCO) tegutsevad reguleeritud turul, kus energiatootjatele ja –jaotajatele on pandud kohustus mingis mahus ellu viia energiasäästuprojekte ning neid rahastatakse energiasäästust.

• Ehituslik energiateenusettevõte (Contractor ESCO) on innovatiivne tehnoloogiapakkuja, kes on kursis uuemate ja tõhusamate tehnoloogiliste lahendustega ning kasutab neid oma töös.

• Insener-tehnilise kompetentsiga energiateenusettevõte (Engineering ESCO) on pigem tugev projektijuht, kes hangib näiteks projekteerimise, ehitustööd ja/või seadmed alltöövõtu korras ja teostab ise projekti üle järelevalvet.

Elektri- ja soojusenergia säästupotentsiaal eri sektorites,

MWh ja M€Valdkond Elekter,

MWhSoojus, MWh

Elekter, miljonit €

Soojus, miljonit €

Kokku, miljonit €

Tööstus 316 875 587 242 31,7 35,2 66,9Põllumajandus 35 347 34 870 3,5 2,1 5,6Transport 8 293 7 121 0,8 0,4 1,3Teenindus, s.h. 353 881 486 071 35,4 29,2 64,6

avalik sektor ~40% 141 552 194 428 14,2 11,7 25,8erasektor ~60% 212 328 291 642 21,2 17,5 38,7

Kokku 714 395 1 115 304 71,4 66,9 138,4

* Arvutuste aluseks Ehitusregistri andmed mitteeluhoonete kohta, nende kubatuur, ehitusaasta, köetud pindade osakaal, tööstuse puhul protsessidele kuluv energia jne.* Tulemuse näol tegemist „puhta säästuga“, st sellise säästu saavutamiseks tuleb tahes tahtmata investeerida ka hoonete osadesse, mis otseselt ei taga energiatõhusust, vaid pigem toetavad hoone kompleksset renoveerimist.

Elektri- ja soojusenergia säästupotentsiaal eri sektorites,

M€

Eeldades, et elektrienergia maksumus on ~100€/MWh ja soojuseenergia maksumus ~60€/MWh

Investeering vs energiatõhusus

Investeering

Energiatõhusus

Δ2

Δ3

Δ1

Δ1

Δ2

Δ3

Iga järgmine energiasäästust kokkuhoitav euro on eelnevast suuremat suhtelist investeeringut nõudev

Investeering vs energiatõhusus

Investeering

Energiatõhusus

Δ2

Δ3

Δ1

Δ1

Δ2

Δ3

Valgustus, üksiklahen-

dused

HVAC, protsessid

Deep retrofit

Millele keskenduda?

Lisaks tänavavalgustus ja kaugküttesektor

Tööstus

• Soojuse- ja elektri säästupotentsiaal kokku 650GWh ehk 50 M€, lisaks protsesside säästupotentsiaal 250 GWh ehk 17M€, investeeringutes mõõdetuna 470...803M€

• Realiseeritav sääst 30% mahus ehk 200GWh, investeeringutena 140...240M€.

• Turutõrked:• Ligipääs rahastusele• Võistlevad prioriteedid (kapitalipaigutus)• Infopuudus• Pikk tasuvusaeg

ESCO rahastamine

Probleem – •ESCO-l napib krediidivõimekust, kui pole tegu tugevat rahavoogu tekitava projektiga, mille puhul pank pakuks projekti tagatisel investeerimislaenu.Lahendus – •Investeerimisfondina tegutsev SPV „ostab“ ESCOdelt nende projektide rahavoo ja pakub ise tagatisi. ESCO bilansis pole seejärel ei kohustusi finantseerija ees ega nõudeid klientide vastu, ESCO keskendub oma põhitegevusalale.

Probleemid ja kus riik saaks aidata?

Regulatiivsed – • Avaliku sektori võimekus ja bilansivälised investeeringud• Hankekogemus – kompetentsikeskus, RKAS, TA, doc.templ,

tüüplepingudTehnilised –

• Klient ei tunne valdkonda – teavitustöö, en.audiitorite ettevalmistus• Pikk tasuvusaeg, ebakindlus tuleviku osas• EPC-lepingud – doc.templ• Energiasäästu tõendamise metoodika- mitte liiga keeruline, arusaadav

Finantsilised – • Energiasäästu teadlikkus, sääst=raha• ESCO võimekus projekte rahastada - SPV• Pankade jaoks ESCO skeem uudne• Garantiide ja tagatiste umbusaldamine, ESCO pankrot? – SPV, töötada

välja garantiide süsteem• Osa energiaauditi kuludest hüvitada? Audiitorite koolitus

Tänan tähelepanu eest!