Reede, 25. veebruar 2011 | nr 8 (022) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

RAHVUSKULTUURID

KÜLALISLAHKUS

MUUSIKA

MUUSIKA

Foto: Stanislav Moshkov

Alar Ojastu: «Kaupluses

ei puutu ostjad kokku

juhatuse esimehe, vaid ikka

müüjatega.»

Suurim Eesti muusikat meil ja mujal tutvustav festival Tallinn Music Week annab teada esimesed artistid, kes astuvad üles 24.‒26. märtsil üle Tallinna linna toimuval muusikasündmusel. Tänavu kolmandat korda korralda-tav Tallinn Music Week on ühtlasi üks Euroopa Kultuu-ripealinn Tallinn 2011 muu-sikaprogrammi tähtsünd-musi.

Esimest aastat oli nii Eesti kui välisartistidel võimalus avaldada soovi festivalil üles astumiseks läbi veebipõhise taotlusvormi. Sooviavaldusi laekus 280 kollek-tiivilt ‒ neist 212 Eestist, 24 Soo-mest, 12 Lätist, 7 Leedust, 7 Ve-nemaalt, 6 Ühendkuningriigist, 5 Kanadast, 3 Rootsist, 3 Itaaliast ja 1 Islandilt. Programmi valiti 145 artisti, kellest 122 on pärit Eestist, järgneb Soome 12 artistiga.

Teiste hulgas esinevad festiva-lil hiljuti Eesti Laulu konkursist

osa võtnud Shirubi Ikazuchi ja Mimicry.

Nagu tavaks on saanud, toimub TMW festival läbi ühe varakeva-dise nädalalõpu üle terve Tallin-na ‒ Von Krahli Teatrist Must-peade keldrisaalini, Rotermanni Keskusest Rock Cafe’ni, Juuksuri muusikabaarist Estonia kontser-disaali ja Telliskivi Loomelinnaku F-Hooneni.

Muusikastiilidest on festivali kavasse kaasatud nii pop, rock, jazz, folk kui tantsumuusika ja

moodne klassika. Täiesti uue suu-nana on tänavu kavas ka klassika-lise muusika öökontsert Estonia kontserdisaalis, mis toob rahvus-vahelise publiku ette klassikalise muusika tipp-interpreedid.

Tallinn Music Week jätkab eel-misel aastal alguse saanud tore-dat koostööd nüüdisheliloomin-gu osas festivaliga Eesti Muusika Päevad ja lööb taas käed vanade heade sõpradega Rabarock, Jazz-kaar, Viljandi Folk, Maailmaküla, Hea Uus Heli, Odessa Pop, Ram-

pade Org, Hard Rock Laager, Jazzliit, Julm Records, Nailboard Records ja Plektrum Festival.

Tallinn Music Week toob festi-valiks Eestisse ligi 100 muusika-tööstuse niiditõmbajat üle Euroo-pa, lisaks ulatuslikule festivalile toimub 25. ja 26. märtsil Nordic Hotel Forumis muusikatööstuse tuleviku ja oleviku üle aru pidav konverents.

Piletid tulevad müügile 28. veebruaril.

Vt www.tallinnmusicweek.ee

Tallinn Music Week tutvustab tänavu 145 Eesti ja muu maailma artisti

Shirubi Ikazuchi.

Eesti muusika kutsub kuulama nii meil kui mujal, sest selgunud on muusikafestivali Rabarock peaesinejad, Londonis toimub pal-juski siinsele helikuns-tile keskenduv «Eesti Fest» ja filmikunstiga flirdivad nii kodumaa edukaim lauljatar Lenna kui ka Ameeri-kast tulnud hiphoppar Napoleon Maddox. Loe lk 6

Tallinn 2011 ootab tee-nindajaid reisilaevale Baltic Queen tasuta külalislahkuse kooli-tustele. Seal õpivad teenindajad märkama oma töö väärtusi ja üle-mused hindama oma ettevõtte teeninda-jaid. Lisaks saavad kõik põhjalikult teada, mida kultuuripealinna aasta kaasa toob. Loe lk 4–5

IV Võitluskunsti Maa-ilmamängudel esine-vad 24.‒27. veebruarini Eesti Näituste messi-keskuses ja Saku Suur-hallis ka Rahvusvahe-lise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra lauljad ja tantsijad.Loe lk 3

2 ARVAMUS Reede, 25. veebruar 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

AINULT KAKS KÜSIMUST

InfokeskusedKultuuripealinna infokeskus

(Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.

MuuseumidAjaloomuuseumi muuseumi-

pood (Börsi käik/Lai tänav 14, pood avatakse kell 11), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhu-muuseumi tee 12), Energia avas-tuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9).

KultuurikeskusedVene kultuurikeskus (Mere pst

5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Estonia (Estonia pst 4), Tallin-na Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8), ETV (Faehl-

manni 12), Raadiomaja (Gonsiori 21 valvelaud, Kreutzwaldi 14 val-velaud), Tallinna Keskraamatuko-gu (Estonia pst 8).

Kõrgkoolid Eesti Kunstiakadeemia raama-

tukogu (Estonia pst 7/Teatri väl-jak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnika-ülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud).

Hotellid ja kohvikudKohvik Boheem (Kopli 18), Nor-

dic Hotels (Viru väljak 3), Sokos Hotels (Viru väljak 4).

TervisekeskusedKalev SPA Veekeskus (Aia 18), Ka-

lamaja apteek (Kotzebue 9/11), Las-

namäe Tervisekeskus (Punane 61).

LinnaasutusedTallinna linnavalitsuse tee-

nindussaal (Vabaduse väljak 7), Kesklinna linnaosa valitsus (Nun-ne 18), Tallinna volikogu (Vana-Vi-ru 12).

KaubanduskeskusedViru keskuse autobussitermi-

nal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästu-market (Läänemere tee 2c), Kale-vipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästu-market (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu

mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

LehekastidPärnu mnt-l Tõnismäel, Vaba-

duse väljakul, Narva mnt 1 Pea-postkontori juures, Estonia pst-l teatri vastas.

Mujal EestisHaapsalus leiab Kultuuripealin-

na Konsumi kauplusest (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kauba-majast Grossi poest (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupadest (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidu-kaupadest (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupadest (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupadest (Vil-jandi 13), Põlvas Edu Keskusest (Aasa 1).

Kust saab Kultuuripealinna lehte?

Kultuur Eestis praegu ehk ei hääbu, küll on ta aga lahjem, mugavam, läänelikum, pealiskaud-

sem, linlikum, kõik on müügiks... aga on inimesi, kes ei taha sellega leppida.

Kultuuri saab alati üle parda heita, öeldes, et teeme majanduse korda, siis õitsege edasi. Küsimus on, millal Eesti riigis majandus korras on.

Projektipõhine kultuur on kul-tuuriseoste tekkimiseks, eestlas-te elujõu edasi kandumiseks liiga õhuke jää, mida mööda käia.

Kultuuri koja põhikirjas on ees-märgid, mille poole ühe «katuse» alla ühinenud, pühendunud, kul-tuuri eri tahke esindavad inime-sed püüelda võiksid: «Ühendada loomingulise tausta või huvidega juriidilisi ja eraisikuid, kelle soov on Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse hoidmine ning parandamine.

Kultuuri ja loominguga seotud küsimuste regulaarne, loomingu-lisi praktikaid ühendav või ületav avalik arutelu.

Kultuurikeskkonna ja loomin-gulise õhkkonna väärtustamine ühiskonna meelelaadi olulise osa-na.

Kultuurivaldkonda puudutava seadusandluse edendamine.

Oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse.»

Miks pole lugupeetus seni mõjunud?

Koja loomisele eelnes ka üks varasem kutsung, kus kirjale alla kirjutanud lugupeetud inimesed ütlesid: «Tänane Eesti ühiskond on tervikuna hädas ning kriitili-seks tunnistatakse probleemid, mis suudavad end kõige jõulise-malt tõestada. Riigil puudub ter-viknägemus meie tulevikust.

Puudub kõiki valdkondi siduv ja inimestega arvestav tegevuska-va, mida ühiselt ellu viia. Hetkel ei oska otsustajad ega üldsus näha pehmete valdkondade, sh kultuu-ri seoseid majanduse, õigussüs-teemi, tervishoiuga ja vastupidi.

Kultuur ei tähenda eelarverida teatrite kütmiseks või muuseu-mide ehitamiseks, vaid teistega arvestava ja ühiste eesmärkidega riigi ning rahvuse jätkumise taga-mist. Et säiliks rahvus, mille üle uhkust võib tunda. Kultuur on üks olulisemaid alustalasid sel-le eesmärgi saavutamiseks, sest seob omavahel ülejäänud vald-konnad. Mitte miski ei eksisteeri kultuurist eraldi.»

See kutsung tõi 15. jaanuaril Tallinnasse Telliskivi loomelin-nakusse kokku üle 50 kultuuris kaasa kõnelda tahtva aktiivse ini-mese: kaks endist kultuuriminist-rit, hulk inimesi, kes on ennast sidunud mitmesuguste erakonda-dega, hulk neid, kes juhivad loo-

meliite – aktiivsed ja tunnustust leidnud kultuuriinimesed.

Need, kes au ja kuulsusega ei lepi, vaid sisutusele sisu eelista-vad

Ja siit valus, aga paratamatu kü-simus: miks ei ole see lugupeetus seni mõjunud nende parteikaas-lastele ja sõpradele, ümbritseva-tele valitsejatele, kes majanduse hea või halva seisu kultuurirahas-tamise mõõdikuks on sättinud?

Kultuuri koda võiks oma ees-märkidest lähtuvalt olla poliitiku-tele abiks. Äkki ongi raske mõis-ta, et kultuurita ei ole majandust. Kui riiki võrrelda tünniga, siis tünni põhi on kultuur. No ja siis see tünnilaua seaduse jutt, et kui põhja pole, kaob tünnil mõte ära.

Täna paistab kahjuks kõikjalt välja, et ka suurem osa kultuuris tegutsevaid inimesi on leppinud, et teeme majanduse korda, siis saab raha ka kultuur. Ehitame põhjatut tünni.

Me tahame, et meid maailmas kiidetaks

Üks Koja loomise eestvõtjatest, Peeter Jalakas, on majanduse ja kultuuri vahekorrast kõneldes pehmelt diplomaatiline: «Ma-janduslikult on olnud hullemaid aegu. Palju hullemaid. Kultuuri tähtsuse ja tähenduse mõistmises on olnud paremaid aegu. Palju paremaid.»

Koja põhikiri sätestab, et tegu on apoliitilise ühendusega. Usun, et mitte keegi ei söanda vastu ha-kata tõele, et riigis mis tahes ot-suseid tehes tuleb lähtuda üldisi väärtusi loovatest põhimõtetest.

Sõnades ehk isegi on nii, aga reaalsetes tegudes kipub asi hoo-pis vastupidine olema. Otsuseid

tehakse isiklikke, sõprus-, ven-nas-, amet- ja erakondlikke ees-märke silmas pidades. See ei pea nii olema ometi.

Kuidagi on meil Eestis nõnda läinud, et me tahame välja pais-ta. Me soov on, et meid kiidetaks muus maailmas. Aeg on märka-ma hakata inimest oma maal.

Me tahame ikka näida, mitte olla. Ühest küljest on inimlik, ja isegi viisakaks võib seda pidada, et me oma musta pesu ilmarah-vale väljanäitusele ei vii. Teisest küljest võiks igale arukale ini-mesele ammu selge olla, et me välisilmale ja inimestele alles siis korda läheme ja meid armastama hakatakse, kui me ei mängi õnne-likke, vaid oleme.

Ja see teadmine, et kultuur teeb inimesed õnnelikumaks, peaks olema pisut eespool kui see, et õnn peitub rahas.

Kuidas teha eestlastele aru-saadavaks lihtne tõde, et ainus asi, mis Eestis on teistmoodi kui mujal maailmas, on kultuur? See on väärtus. Väärtus on eesti keelt kõnelev inimene oma maal.

Meie rahvuskäpikuid kuduva tehase võib majandusliku kasu saamiseks tõesti Hiinasse viia. Obinitsa laulukoor aga on väär-tus just sellepärast, et ta on Obi-nitsas.

Kujutan ette, et Eesti Kultuuri Koja kõige esimeseks ülesandeks on defineerida mõisted. Mida me mõtleme, kui räägime majandu-sest? Mida mõtleme, kui kõneks on kultuur? Alles siis saab kultuu-rikodalane kõnelda ühiskonnale arusaadavas kodalaste keeles. Koda on kindlus.

22. veebruaril 2011 Raplas

Margus Mikomägiajakirjanik

Väärtus pole raha, vaid viiulimängEt väärtustada kultuuri senisest enam, asutati Tallinnas Eesti Kultuuri Koda.

9 Vanade stereofotode näituse «Linna-Ruum 1900» projekti autor Meelis Piller, kust pärinevad alates 1. märtsist Coca-Cola Plazas ja Vabaduse väljaku tunneli Eksperimentaal-galeriis eksponeeritavad fotod?

Esimest korda laiema avalikkuseni jõudvad, peamiselt aastatest 1905‒1935, kuid ka 1970. aastatest pärinevad Tallinna linna vaadete-ga ruumilised ehk stereofotode negatiivid on pärit Ajaloomuuseumist ja Eesti Filmiarhiivist.Kõige suurema stereofotode pärandi on meile jätnud fotograaf Jaan Riet, kuid näiteks Aja-loomuuseumi arhiivis olevate fotode autor on siiani tuvastamata.

Näitust koosneb 25-st lõuendile trükitud anaglüüf-fotost. Ruumilise efekti nägemiseks peab neid vaatama spetsiaalsete anaglüüf-prillidega. Sisuliselt tähendab see, et nende prillidega vaadates näeb üks silm sinist ja

teine punast pilti, mis näivad üksteise peal olevat. Ilma prillideta seda efekti ei näeks, pilt tundub siis udune (vt. kõrvalasuvat fotot).

9 Milline on stereofotograafia ajalugu?

Kuigi stereofotograafia ehk täna tuttavama nimega 3Dfotograafia on tuntud juba aastast 1840 ning esimest 3D kinofilmi – «The Power of Love» – näidati avalikkusele Los Angeleses juba 1922, on ruumilise pildi tehnoloogia ol-nud pikka aega vaid väikese huvigrupi hobi ja seda eelkõige tehnoloogia keerukuse tõttu.

Vanasti tehti seda tehnoloogiat kasutades postkaarte, mis pandi vastava aparaadi sisse ja mida huvilised said aparaadist ühekaupa vaadata. Nüüd piisab vaid vastavatest prilli-dest, mis on pealtvaatajatele tasuta nagu näi-tuse külastaminegi.

Maksusüsteem, mis jätab kultuuri nälga

Kultuursus peaks tähendama mitmekesisust, oskust keeru-kamalt mõelda. Kui me vaatame Eesti maksusüsteemi, siis la-jatab ta äärmiselt kultuuritu primitiivsusega. Eesti riigi maksu-süsteem on niisama virtuoosne nagu olematu mänguoskusega latsekese klimberdatud koerapolka.

Tänasel päeval on valimiste üheks keskseks teemaks tõus-nud toidu käibemaks. Nii Keskerakond kui sotsid soovivad toi-du käibemaksu alandamist, sest enamikus Euroopa riikides on toidu käibemaks kas oluliselt väiksem üldisest käibemaksu-määrast (Itaalias 5,5%, Saksamaal 7%, Eestis 20%) või puudub see maks hoopis (Inglismaal ja Iirimaal 0%.)

Eesti toiduainete käibemaks on üks Euroopa kõige kõrge-maid. Inglismaal põhjendatakse toidu käibemaksu puudumist asjaoluga, et toidu maksustamine on kui elusolemise maksus-tamine Aga kas vaimutoit pole elusolemiseks mitte niisama vajalik?

Eesti ei jäta osasid inimesi tühja kõhuga mitte vaid otse-ses mõttes, vaid ka vaimselt. Kui vaadata kultuu-rivaldkonda, siis paistab ka seal silma maksu-süsteemi kul-tuuritus omaen-da kalli isamaalise kultuuri suhtes. Ajal, kui enamik Euroopa riike kehtestab lisaks toidule ka kultuuriüritustele madalama käibemaksumäära, paneb Eesti kultuurile täie rauaga makse otsa.

Toome siinkohal vaid mõned näited, kust nähtub, et Euroo-pas on kultuuriürituste käibemaks keskmiselt kolm, mõnel ju-hul kuni 5 korda madalam üldisest käibemaksust. Vahekorrad on järgmised: Soome 22/8, Rootsi 25/6, Portugal 19/5, Sak-samaa 16/7, Holland 19/6, Ungari 25/15, Kreeka 18/4, Belgia 21/6, Iirimaa 21/13,5, Itaalia 20/10, Austria 20/10.

Samal ajal näitasid statistikaameti jaanuaris välja toodud andmed, et peamiseks põhjuseks, miks eestimaalased ei käi sagedamini teatris, kinos või kontserdil, on kõrged piletihin-nad.

Ka näiteks teatrijuhid möönsid pärast niigi kõrge käibemak-su veel kõrgemaks keevitamist riigi poolt, et see vähendas mil-jonite võrra nende omatulu; mõned asutused tõstsid ka pileti-hinda.

Samal ajal oli ajakirjandus pea ainuke valdkond, mis suutis oma mõjuvõimuga poliitikutelt välja kaubelda maksusoodus-tuse. Kontserdikorraldaja Aarne Valmis on kehtiva olukorra kohta öelnud tabavad sõnad: «Poliitika, mis meil on, paneb pea valutama. Ja ma ütlen ausalt, et Eesti riik on Euroopas ainuke, kus Rahvusooperil pole sooduskäibemaksu, kollasel ajakirjan-dusel on. Ma utreerin veidi, aga nii see on.»

Äkki oleks meil taas aeg kultuurseks maksusüsteemiks, mis eeldab esiteks, et inimesed ja maksuametnikud ei ole algha-ridusega ega idioodid (millest lähtuvalt maksusüsteem võib olla keerukam, täites mitmesuguseid sotsiaalseid ja kultuu-rilisi funktsioone), ja teiseks, et kõik inimesed ei ole ahned, vaid paljud meist oleksid metseeni kombel valmis ühiskonna hüvanguks maksma ka suuremat ehk progressiivset üksikisiku tulumaksu.

«Meie maksusüsteem on meie enda kalli isamaalise kultuuri suhtes ülimalt kul-

tuuritu.»

3RAHVUSKULTUURIDReede, 25. veebruar 2011

Kultuuri-pealinna meened

pood.tallinn2011.ee

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

IV Võitluskunstide Maail-mamängude sportlik osa koosneb võistlustest ja de-monstratsioonesinemisest.

Alad, mida näidatakse demonst-ratsioonesinemisel Saku Suurhallis 25. veebruaril 19.00‒22.00.

Krav maga on 1930. aastate Iisraelist pärit enesekaitsetehni-ka ja relvastamata kontaktvõit-lus, mis hõlmab mitmesuguseid löögi- ja visketehnikaid ning va-luvõtteid. Põhirõhk on kaitsest vasturünnakule ülemineku kii-rusel, seda õpivad eriüksused üle maailma.

Sambo on suurt valikut maad-lusvõtteid ja heiteid hõlmav maadlussport, mis on eriti popu-laarne Venemaal ja mujal endise Nõukogude Liidu aladel ning Kaukaasias ja Aasias.

Wushu on traditsioonilisest Hiina võitluskunstist pärinev etendus- ja täiskontaktne spor-diala, mis loodi Hiina Rahvava-bariigis 1949. aastal. Võitlusel põhinev wushu koosneb kahest alast: taolu (võitlus kujuteldava vastasega) ja sanda (sparring).

Real aikido on 20‒30 aastat vana aiki-jujutsu ja aikido süm-bioos, mis põhineb järskudel va-

luvõtetel. Võitluskunsti lõi serbla-ne Ljubomir Vračarević ning selle eesmärk on õpetada hädapära-seid enesekaitsevõtteid.

Aikido on Jaapani võitlus-kunst, mille autor sensei Morihei Ueshiba ühendas võitluskunstid, filosoofia ja usulised veendumu-sed. Aikido rõhutab, et vastase rünnakuga tuleb ühte sulanduda ja ründejõud vastase vastu pöö-rata.

Alad, mis on kavas nii avatse-remoonial kui võistlustel.

Taekwondo (kavas 25.‒27. veebruaril) on Korea võitlus-kunst, mille lõi 1955. aastal Lõu-na-Korea armee kindral Choi Hong Hi. Võitluskunst hõlmab teadmisi anatoomiast, biomehaa-nikast ja füsioloogiast. Võistlus-tel harrastatakse viit distsipliini: formaalsed kompleksharjutused, kahevõitlus, laudade purustami-ne, spetsiaalne hüppetehnika ja enesekaitse.

Noavõitluse (kavas 25. veeb-ruaril 9.00‒16.00) tänapäevane versioon hõlmab noa puitimitat-sioonide kasutamist ja kaitseva-rustust. Võitlus kujutab endast vehklemissparringut, lubatud on löögid pähe, kehasse, kätesse ja jalgadesse, käsivõitlus on keelatud.

Sqay (kavas 25. veebruaril 9.00‒16.00) on umbes kuus tuhat

aastat vana võitluskunst, mille tä-napäevane variant koosneb käsi-võitluse ja külmrelva kasutamise kombinatsioonist. Lubatud on löögid käte, jalgade ja spetsiaalse mõõgaga, kaitsevarustusena ka-sutatakse kilpi, vesti ja kiivrit.

Spochan (26. veebruaril 10.00‒20.00) on Jaapanis 1971. aastal Tetsundo Tanabe poolt loodud võitlusspordiala, kasu-tatakse traditsioonilisi Jaapani võitlusrelvi ja nende ohutuid sportlikke prototüüpe, spochan on võistlejatele täiesti turvaline.

Kudo (kavas 26. veebruaril 10.00‒20.00) on 1981. aastal Jaapanis tekkinud karate ha-rustiil, mis on tuntud ka daido juku karate-do nime all. Kudo reeglite järgi on lubatud kõik maadlus-võtted, jala- ja käelöögid kõikidesse kehaosades-se peale selja ja kukla. Lubatud on ka löögid maas ning valu- ja kägis-tamisvõtted. Kudo hüüd-lauseks on kujunenud «Reaal-sem on ainult elu ise».

Muay Thai ehk Tai poks (kavas 26.‒27. veebruaril 10.00‒20.00) on üks enim reaalset heitlust meenutav võitlusspordiala, mis erineb tavalisest kikkpoksist põlve- ja küünarnukilöökide, haa-

rete ning püstimaadluse poolest. Selle spordiala harrastamine või-maldab minimaalse ajaga oman-dada edukaks võitluseks vajaliku tehnika ja taktika ning füüsilised ja psühholoogilised omadused.

Karate (kavas 26.‒27. veebrua-ril 10.00‒20.00) on alates 1996. aastast koondunud ülemaailmse konföderatsiooni alla. Seda har-rastatakse peamiselt kahes vald-

konnas: formaalsed kompleks-harjutused (kata) ja kahevõitlus (kumite). Tehnika võimaldab käelööke kere piirkonda, jalalöö-ke, heiteid ja üksikuid lööke maas oleva vastase pihta.

Pankraation (kavas 26.‒27. veebruaril 10.00‒20.00) on an-tiiksete olümpiamängude ühe alana 648. aastal eKr sündinud võitluskunst. Ilma tehnikapiiran-guteta segakäsivõitlusest alguse saanud stiil on muutunud täna-päeva üheks kõige karmimaks kahevõitlusalaks, mis sisaldab

lööke kõikidesse kehaosadesse, suurt hulka heiteid,

kägistamis- ja valuvõtteid ning

minimaalset kaitsevarustust. Ajalooline mõõgavõitlus-

kunst (pildil; kavas 27. veeb-ruaril 10.00‒20.00) kuulub traditsiooniliste Lääne võit-luskunstide hulka ja on tun-tud ka terminite «ajalooline Euroopa mõõgavõitlus» ja «ajalooline vehklemi-ne» nime all. Tänapäevane

sportvehklemine selle alla ei kuulu. Võitlusala kõrgajaks oli hiliskeskaeg. Tänapäeval on see üha populaarsem seoses ajaloo taaskehastamisega. Võitlusala sportlikus versioonis on mõõ-

gad nüristatud ja võisteldakse löögipunktide peale nagu poksis.

Milliseid võitluskunstialasid näeme maailmamängudel?

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

IV Võitluskunsti Maailma-mängudel esinevad 24.‒27. veebruarini nii Eesti Näitus-te messikeskuses kui Saku Suurhallis ka Rahvusvaheli-se Rahvuskultuuride Ühen-duste Liidu Lüüra lauljad ja tantsijad.

24. veebruaril saab näha soo-me-ugri ja kaukaasia päritoluga esinejaid.

25. veebruaril on ida rahvuste päev.

26. veebruaril esinevad slaav-lased, 27. veebruar on nimeta-tud Euroopa päevaks.

Ida rahvuste päeval esinev ko-rea folklooriansambel Ariran on mitmete rahvusvaheliste festiva-lide laureaat.

Slaavi päeva esinejatest on üks tuntumaid ukraina folkloo-riansambel Žurba.

Eestlase jaoks ehk üllatusena ‒ peaks see ju olema vaid kauge-malt tulijate ühendus? või siiski mitte? ‒ kuuluvad Lüürasse ka näiteks seto lauluselts Sõsarõ ja Kaukaasia Eestlaste Ühing.

Dajan Ahmet oli asutajaliige

Lüüra loodi 1993. aastal. Kaua ‒ kuni ootamatu surmani 2006. aastal ‒ tegutses seal aktiivselt ka näitleja ja lavastaja, Eesti-Tatari kultuuriseltsi Idel toonane esi-mees Dajan Ahmet.

Lüürat juhib Kasahstanis sün-dinud korealanna Liidia Kõl-vart.

Tema sõnul on iga rahvuse jaoks Lüüras laulmine, tant-simine, oma kultuuri ja keele õppimine tähtsad küll, kuid nii-sama tähtis on, et lapsed ja noo-

red, kes seal majas käivad, õpik-sid olema kodanikuühiskonna vastutustundlikud liikmed.

Lüüras tegutsevad vaat et professionaalse taseme saa-vutanud rahvuslike spordi- ja kultuuriühenduste kõrval asja-armastajad, noorte kõrval kesk-ealised ja eakad. Liidia Kõlvart rõhutab, et juba Konfutsius on öelnud: kolm põlvkonda peavad

koos elama ja üksteiselt õppi-ma.

«Ühte või teise rahvusesse kuulumine ei tähenda auto-maatselt veel selle rahvuse kul-tuuri tundmist,» märgib Liidia Kõlvart. «Me tulime kõik Nõu-kogude Liidust ja meil oli vaja meelde tuletada, kes me tege-likult oleme. Teiste rahvustega dialoogi astuda on samuti või-

malik alles pärast mõistmist, kes sa ise oled.»

Kuidas tantsivad talõšid ja burjaadid?

Lüüra on põnev, sest lisaks rahvustele, kes igaühele kohe meenuvad, on seal veel näiteks ersad, kabardiinid, turkmee-nid, nanaid, lesgiinid, talõšid,

burjaadid…Juba sellepärast, et neist ja nende kultuurist pisutki teada saada, tasub võitluskunsti maailmamängudega koos toi-muvat «Multikultuurset karus-selli» vaatama minna. Ei jõua ju suurem osa meist kõikjale maailmas sõita. Seda enam on vahva, kui näeme killukesi kau-gest kultuurist siinsamas, oma kodumaal.

«Multikultuurses karussellis» keerlevad nanaid kõrvu setodegaLiidia Kõlvart: «Dialoog on võimalik alles pärast mõistmist, kes sa ise oled.»

Esineb mitmete rahvusvaheliste festivalide laureaat, korea folklooriansambel Ariran, esiplaanil Julia Kim.Foto: Albert Truuväärt

Foto: www.games2011.org

Viru tunnel avab linna

Jaanuaris välja kuulutatud Gonsiori ja A. Laikmaa tn rist-miku all paikneva jalakäijate tunneli ehk nn Viru tunneli kujunduskonkursile laekunud 25 tööst valis komisjon välja võidutöö «Avame linna». Töö autor on Eesti Kunstiakadee-mias skulptuuri õppiv Eldar Jakubov.

«Avame linna» kujutab en-dast seinapikkust tõmblukku, mille avamisel paljastub vaade linnamaastikele.

Nagu Eldar Jakubov kirjel-dab, on töö inspireeritud vana-de teksade taskust, mille ava-misel on lootust leida midagi põnevat, unustatut.

Grunge’likus ja suurlinlikus stiilis kujutatud tunneli lähi-piirkonnas asuvaid kesklinna tuntud hooned on konteks-tist lahti rebituna maa alla üle kandunud.

Konkursile laekus kokku 25 tööd, finaali jõudsid ka «Area 4:20» (Andreas Luigas, Alvin Järving, Rasmus Sõnajalg, Jo-hann Kabonen) ja «Sotsiaal-reklaam» (Eldar Jakubov, Aljo-na Tubaleva ja Andrey Kulpin).

Võidutöö valmib märtsis 2011.

Kolm paremat tööd on peagi http://avalikruum.linnalabor.ee galerii alamlehel.

Nädala jooksul lisandub sinna näitus kõigist konkur-sile kvalifitseerunud töödest. Samalt lehelt ning aadressilt http://www.tallinn2011.ee leiab lähemat infot ka kogu konkursi kohta.

Fotol üks võidutöö frag-mente (raadiomaja).

«Objekt nr 2011» särab suves

27. veebruaril kell 20.45 ava-neb Vabaduse väljakul utoopi-line installatsioon «Objekt nr 2011», mis tõstab tähelepanu keskmesse kunstniku inime-sena.

«Objekt nr 2011» särab ke-set Vabaduse väljakut kuni 20. märtsini. See on omamoodi ruum, kus kontrastina väljas-pool valitsevale talvele on ehe suvi. Kolme nädala jooksul veedavad selles suves järge-mööda ühe tunni kuni 400 Ees-ti loovisikut.

See kõik on alates avamise hetkest vaadeldav Vabaduse väljakul, aga ka otseülekande-na internetis ja Elioni DigiTV erikanalil.

«Objekt nr 2011» kodulehe-külg, kus on ka esmane loetelu osalevatest kunstnikest, asub www.objekt2011.ee.

Korraldajad ja läbiviijad on MTÜ Siseilm ja Allianss Arhi-tektid. Nende organisatsiooni-de taga seisavad Mart Koldits, Kaarel Oja, Iir Hermeliin, Ind-rek Tiigi, Kadri Tamre, Kadri Tikerpuu ja Sirli Bergström.

4 KÜLALISLAHKUS Reede, 25. veebruar 2011

Oliver Õunmaaoliver.ounmaa@tallinnlv.ee

Kultuuripealinna algatatud külalislahkuse programm kogub üha enam tuure. Programmi raa-mes toimuvad tasuta koolitused, mis on mõeldud kõikidele Tallin-nas tegutsevatele teenindajatele, teenindusettevõtetele ja persona-lijuhtidele.

«Ettevõtete ja teenindajate huvi koolituste vastu on suur,» kinni-tas sihtasutuse Tallinn 2011 kü-lalislahkuse üks projektijuhte Elo Aun.

«Oleme saanud tublisti taga-sisidet, palju on helistatud ja üle küsitud. Oleme aru saanud, et inimestel on hea meel, et lõpuks ometi on keegi külalislahkusega tegelema hakanud ja et just kul-tuuripealinn midagi sellist teeb.

Tunda on, et asutustel ja ini-mestel on vajadus sellise prog-

rammi järele – seda enam, et ma-janduslikult keerukatel aegadel ei pruugi ettevõtted endale teenin-duskoolitusi lubada saada, meil on see aga tasuta.»

Külalislahkuse programm pa-kub huvilistele kolme koolitust.

«Külalislahkust saad ju Eestis tegelikult õppida – näiteks tee-ninduskoolides ja TÜ Pärnu kol-ledžis, aga reaalsus on siiski see, et enamik praegustest teeninda-jatest pole sellist teenindushari-dust saanud,» rääkis programmi teine projektijuht Liina Guiter.

Mida tähendab külalislahkus

Kultuuripealinna külalislah-kuse programmi esimene kooli-tus seletab, mida külalislahkuse mõiste üleüldse tähendab ja kui oluline see teeninduses on.

«See koolitus vaatleb külalis-lahkust kõige laiemalt, sest seda läheb meil ju ka teistes eluvald-kondades tarvis,» selgitas Aun. «Tegelikult tahaksime ju, et kogu ühiskond mõistaks, mis on küla-lislahkus.»

Esimesel koolitusel saavad ette-võtete esindajad lisaks teada, mis on Euroopa kultuuripealinnade liikumise eesmärk ning mida see tänavu Tallinnale toob.

Edaspidi hakkavad koolitus-sarjas osalevad ettevõtted saama kultuuripealinna sündmuste koh-ta iganädalast tea-vet. Eesmärk on, et koolituse läbinu oskaks vajadusel iga päev soovitada vähemalt üht kul-tuurpealinna aasta sündmust. «Kooli-tatud teenindajad on ühtaegu ju ka kultuuripealinna saadikud, sest kaa-same neid oma te-gemistesse,» leidis Guiter.

Esimesel koolitusel võib osale-da veel kolmel ajal – 1. märtsil, 15. märtsil või 17. märtsil. Koolitust

veab Tartu Ülikooli Pärnu kolled-ži turismimajanduse dotsent Heli Tooman, kelle sõnul külalislahkus on inimeseks olemise viis.

Millised on selle kutse eelised

Teine külalislahkuse koolitus mõtestab teenindaja elukutse väärtusi, õpetab igapäevaste näi-dete varal saama oma tööst moti-vatsiooni ja näitab, kuidas ennast töös ja enese arengus üldse mo-tiveerida.

«Koolitusel räägitakse positiiv-setest näidetest meie teenindus-kultuuris,» tutvustas Guiter. Seda koolitust juhib tunnustatud koo-litaja Alar Ojastu.

«Tegelen ettevõtjate ja teenin-dajate koolitusega oma põhitöös niikuinii, ent tänu kultuuripea-linna külalislahkuse programmile jõuame oma sõnumiga oluliselt

suurema hulga tee-nindajateni. Mul on hea meel, et kul-tuuripealinn mind sellesse program-mi kutsus,» kiitis Ojastu.

Tema sõnul pole probleem selles, et

Eesti teenindajad ei oskaks tee-nindada, vaid pigem ühiskonna üldises suhtumises.

«Vähe on inimesi, kes julgek-sid uhkusega öelda, et ta tahtis-ki saada teenindajaks,» märkis noormees. «Kahjuks suhtutakse teenindajaks õppinud inimesse kui läbikukkunusse, kes kuhugi paremale kohale ei pääsenud.»

Ojastu sõnul leiab koolitustelt kolme tüüpi teenindajad.

«Osade koolitusele tulnud tee-nindajate puhul oleksime õnneli-kud, kui nad saaksid aru, et nad ei sobi teenindajaks,» ütles Ojas-tu. «Neil pole tahet inimestega suhelda ega vajalikku optimismi. Niisiis aitame neil leida suunda, mis neile sobilikum oleks.»

Teised on teenindajad, kel on tahe olemas, kuid laiskus kallal, sest nad sooviksid märksa roh-kem raha teenida.

«Neile seletame, et palka ei maksa ülemus, vaid palga toob klient,» õpetas Ojastu.

Kuidas suhtus vormelisõitja

Kolmas tüüp teenindajaid on Ojastu sõnul need, kes sobivad väga hästi sellele tööle ning kel on olemas ka vajalikud isikuomadu-sed, ent kes arvavad, et teeninda-jatöö on nõme.

«Nemad teevad seda tööd ainult sellepärast, et ei saanud

näiteks ülikooli juurat õppima,» rääkis Ojastu. «Nad usuvad, et saavad kohe-kohe paremale töö-kohale. Sellistele teenindajatele

selgitame, et näiteks vormeliäss Michael Schumacher teenis võr-reldes praeguse vormeli maail-mameistriga rohkem just selle-pärast, et oskas hästi publikut teenindada. Ehk teisisõnu, kui sa teenindajana tippu jõuda ei suu-da, ei suuda sa seda ka teistel ala-del.»

Teisegi koolituse puhul on või-malik valida nelja toimumisaja vahel – 25. märts, 31. märts, 8. aprill ja 14. aprill.

Kolmas koolitus on mõeldud ainult ettevõtte teenindus- või

personalijuhtidele ning selle ees-märk on valmistada ette tuleva-si ettevõtete sisekoolitajaid, kes suudaksid jätkata uute töötajate ja hooajatöötajate, aga ka oma teiste kolleegide koolitamist.

Guiteri sõnul keskendub kol-mas koolitus ka teenindaja ameti suuremale väärtustamisele ühis-konnas.

«Koolitus jagab konkreetseid näpunäiteid, teadmisi, oskusi ja materjale, kuidas teeninduskvali-teeti tulevikus arendada,» selgitas Guiter.

Ojastu sõnul on ettevõtte juh-tide hulgas pahatihti levinud veendumus, et nende ettevõtte teenindajad on «madalama sor-di» inimesed, sest kõik paremad, n-ö tegijad töötavad juba muudel erialadel.

Juhid hinnaku oma töötajaid

«Nii arvavad juhid ka, et tee-nindajatele pole vaja korralikku palka maksta,» rõhutas Ojastu. «Seetõttu ongi vaja ka juhte koo-

litada. Üks lihtne näide: kaup-lusesse minnes ei puutu ostjad ju kokku juhatuse esimehe, vaid ikka müüjatega, mistõttu ettevõt-te sissetulek sõltub otseselt just viimastest.»

Koolitusel õpetatakse juhte töö tulemusi väärtustama ja palkama inimesi ametisobivuse ja isiku-omaduste, mitte ametialase töö-kogemuse järgi.

«Töökogemus teenindajana ei näita, kas inimesest saab hea tee-nindaja või mitte,» ütles Ojastu. «Selle määrab inimese iseloom.»

Teenindajaid ootab sadamas sõbralikkuse laevEttevõtjad tänavad kultuuripealinna korraldajaid võimaluse eest muuta teenindajad sõbralikumaks.

Kultuuripealinn ootab teenindajaid ja nende ülemusi tasu-ta koolitusele uhkel reisilaeval, et teha Tallinnast üheskoos tõeliselt külalislahke linn.

«Schumacher teenis praegustest vormelipi-lootidest rohkem, sest

oskas hästi publikut teenindada.»

Koolitaja Alar Ojastu vestlemas Veski kõrtsi töötaja Caroliin Voorel iga. Ojastu töö ongi just teenindajate koolitamine. Külalislahkuse programmi raames räägib Ojastu näiteks, etkui inimesel on teenindaja ameti peale annet, ei maksa seda tööd häbeneda.Foto: Stanislav Moshkov

«Palka ei maksa üle-mus, vaid palga toob

klient.»

5KÜLALISLAHKUSReede, 25. veebruar 2011

Teenindajaid ootab sadamas sõbralikkuse laevEttevõtjad tänavad kultuuripealinna korraldajaid võimaluse eest muuta teenindajad sõbralikumaks.

Kolmanda koolituse kuupäe-vad on täpsustamisel, osalemi-seks on kohustuslik osa võtta ka-hest esimesest koolitusest.

Kõik koolitused üllatavad ka toimumispaigaga. Need toimu-vad Tallinna sadama D-terminali kai ääres seisva Tallinki laeva Bal-tic Queen pardal. Koolituspäev kestab ligi viis tundi. Koolituste-le registreerumine lõppeb kolm päeva enne soovitud koolitus-päeva. Esimesele koolitusele re-gistreerimiseks on viimane päev 14. märtsil.

Kõik kolm koolitust läbinud ettevõte saab kultuuripealinna külalislahkuse märgi, mille iga ettevõtja saab kleepida nähtavale kohale – näiteks välisuksele või taksoaknale.

«Kleebis annab külalistele mär-ku, et kultuuripealinn tunnustab ettevõtet selle eest, et nad pööra-vad teeninduskultuurile teistega võrreldes rohkem tähelepanu,» lisas Aun. «Elanikule võiks see olla vihje, et asutuses tõesti tege-letakse teenindusega ja klient on seal alati teretulnud»

Kultuuripealinna sihtasutus saatis info programmi ja selle koolituste kohta 1500 firmale ning reklaamis ettevõtmist raa-dios ja televisioonis.

Kõik saavad märku anda

«Arvasime alguses, et reklaa-mi peale tulevad vaid hotellid ja restoranid, kuid on vahva, et re-gistreerutud on ka Ida-Tallinna keskhaiglast, loomaaiast ja botaa-nikaiast,» seletas Guiter.

«Liitunud on juba Tallink, Rimi, Kalev Spa, Selver, Kauba-maja ja Estonian Air. Ootame en-diselt väga ka taksojuhte.»

Ühtlasi kutsuvad projektiju-hid inimesi oma teenindusko-gemustest teada andma. Kõik tähelepanekuid oodatakse kul-tuuripealinna külalislahkuse lehel Facebookis. Samasse saab üles riputada ka videoid või pilte teile meeldinud teenidusasutusest.

Ettevõtete kaasamine kestab kogu aasta, muuhulgas loositakse Facebookis välja koolitusel osale-

vate ettevõtete pakutud priipääs-meid.

«Soovime, et kultuuripealinn jätaks ühiskonnale jälje,» lausus sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. «Meie algata-tud külalislahkuse programmi eesmärk on kestma jääda ka pä-rast kultuuripealinna aastat. Ole-me sel teemal vestelnud EAS-iga ning kavandanud Tallinna küla-lislahkemaks muutmiseks kol-manda sektori kaasamist. Ideaalis jätkab mõni kodanikeühendus külalislahkuse märgi jagamist.»

Koolitaja Alar Ojastu vestlemas Veski kõrtsi töötaja Caroliin Voorel iga. Ojastu töö ongi just teenindajate koolitamine. Külalislahkuse programmi raames räägib Ojastu näiteks, etkui inimesel on teenindaja ameti peale annet, ei maksa seda tööd häbeneda.Foto: Stanislav Moshkov

Miks osaleb teie asutus külalislahkuse programmis?

Loomaaia direktor Mati Kaal

Nii kui raadiost sellest või-malusest kuulsin, hakkasin kohe kinni ja mõtlesin, et meie loodushariduskeskuse töötajad võiksid küll min-na. Miks mitte teenindajaid koolitusele saata, kui see on tasuta ja tuleb igati kasuks. Meie eesmärk on ju inimes-tele haridust anda, kuid me peame seda tegema nii, et võimalikult paljud meie hari-dust tahaksid.

Tallinna Kaubamaja koolitusjuht Mailo Tohv

Ühe suurima kauban-dusettevõttena on meil ko-hustus oma teenindust aina paremaks muuta. Kuigi meil on pädevad töötajad, ei tee kunagi paha teadmisi värs-kendada, koolitused hoiavad vormis. Pealegi peame olema kultuuripealinna aastal kur-sis, mis linna peal toimub. Peame külastajatele näitama, et kultuuripealinna teemad on meile olulised.

Kp PÄRIB

E-Looming on tulnud!

Eesti vanim järjepidevalt il-muv ajakiri Looming (asutatud 1923) hakkab nüüdsest ilmu-ma ka e-ajakirjana.

Edaspidi on Sihtasutusel Kultuurileht kavas teha samal viisil kättesaadavaks ka Viker-kaar ning mõned teised ajakir-jad.

Norra Frikar tantsib Tartus

Eesti Pärimusmuusika Kes-kus kutsub maailmamuusika sõpru juba 10. korda Tartusse festivalile MAAjaILM, mis toi-mub 11. ja 12. märtsil 2011 Ge-nialistide klubis ja Vanemuise kontserdimajas

Festivali peaesineja on Norra halling-tantsu lipulaev, maail-makuulus tantsutrupp FRIKAR, kelle esinemisest kujunes mul-luse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võt-tis Eesti Pärimusmuusika Kes-kus enesele südameasjaks Fri-kar koos lavastusega «Mjølk» taas Eesti publiku ette tuua. MAAjaILM’al on nad kohal!

Tantsupärimuse kogumine algab

Eesti Rahvatantsu ja Rah-vamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada vii-mase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist.

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osa-leb mitusada rahvatantsurüh-ma, nii avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadel palu-takse kirjeldada igapäevast tegevust, esinemiseelseid ri-tuaale, legende, reiside kirjel-dusi jne. Andmed arhiveeritak-se digitaalselt Eesti Rahvaluule Arhiivis.

„Tants on kollektiivne tege-vus ja iga kollektiivi hea toimi-mise osaks on aastatega tek-kinud vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioo-nid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg tõ-des, et Rahvaluule Arhiiv kät-keb seni pigem tantsude kir-jeldusi.

Rahvaluule Arhiivis on tant-se talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Her-bert Tampere. Tänapäeval on Ingrid Rüütli eestvõttel rohkelt jäädvustatud Kihnu tantsut-raditsiooni, salvestatud ingeri tantsupärimust.

6 MUUSIKA Reede, 25. veebruar 2011

17. veebruaril võõrustas Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 infokeskus Eestis harva viljeldava musitseerimise vii-si beatbox töötuba.

Selle viis läbi USAst pärit mitmekülgne muusik Na-poleon Maddox (pildil esiplaanil), kellele see oli soojen-duseks enne 19. veebruaril toimunud esinemist festivalil Tummfilmid Tõstavad Häält, mille kohta saab pilte näha

kõrvallehelt ja kus Maddox aitas heli luua festivali avafil-mile «Noored Kotkad».

Tasuta töötuba viidi läbi kultuuripealinna trummior-kestri Trumm-It ja Tallinna spord- ja noorsooameti ühis-sarjas «Talk_Trumm-It.». Maddox on teiste seas lava jaganud ka hiljuti Tallinnaski esinenud Tony Alleni ja an-sambliga The Roots. Maddox oli Eestis kolmandat korda,

oma 2009. aasta külaskäigul käis ta paarikümnes koolis ja juhatas KUMU-s üle-Eestilise beatbox’i koori kontserti.

«Beatbox on kõige demokraatlikum muusika tegemise viis,» ütles Maddox seekordset töötuba sisse juhatades, jagas kohaletulnud väikestesse gruppidesse ja õpetas neii-le nippe, kuidas suuga mitmesuguseid hääli teha.

Foto: Stanislav Moshkov

Mullu toimumata jäänud suvine muusikafestival Ra-barock avalikustas oma esi-mese peaesineja, Austraalia päritolu drum’n’bass’i ja elektroonilise rocki trio Pen-dulum (pildil).

Bänd alustas tegevust Aust-raalias 2002. aastal ning bändi koosseisu kuuluvad siiani algsed liikmed Rob Swire, Gareth Mc-Grillen ja Paul Harding.

Pendulumi läbimurre oli aas-tal 2008 ilmunud stuudioalbum «In Silencio», mida müüdi üle maailma rohkem kui üks miljon eksemplari.Praeguseks peetakse Pendulumi üheks kõige innova-tiivsemaks ja progressiivsemaks drum´n´bass’i bändiks kogu maa-ilmas.

Pendulumil on läbi aegade ol-nud nende oma sõnul missioon panna kokku erinevaid muusika-lisi ideid ja stiile, luues seeläbi uut heli, mis nende arvetes hetkel just-kui kaasaegsest muusikast puu-du on. Just seetõttu ongi nende looming muutunud aasta aastalt elektroonilisemaks ning liikunud drum ‘n’ bass’ilt pigem tumemuu-sika suunas. Bändil on fänne nii tantsumuusika kui metal’i austa-jate seas ning nad on olnud tuuril koos nii DJ Tiesto kui Iron Maide-niga. Teist aastat järjest esinevad nad Inglismaa suurimal metalfes-tivalil Download. Soome raadio YleX kuulajad hääletasid Pendu-lumi kontserdi mullusel Provinssi-rocki festivalil suve parimaks.

Pendulum on teinud remikse paljude tuntud artistide lugudest, üks populaarsemaid neist on aga The Prodigy «Voodoo People». Lisaks on nad remiksinud ja ka-verdanud ka sellistest lugudest nagu Metallica «Master of Pup-pets», Coldplay «Violet Hill», Led Zeppelini «Immigrant Song» jpt.

Äärmiselt eklektilise ja mit-metahulise muusika kõrval on Pendulum viimaste aegade üks enim kontserte andnud live-bän-de, kelle üllatusi täis ning suur-sugust lava-show’d juba sel suvel Järvakandis näha saab, seda koos täiskoosseisus bändi ja meeletute visuaalidega.

Lisaks Pendulumile avalikus-tati hiljuti ka 17-18. juunil Jär-vakandis toimuva Rabarocki veel teinegi peaesineja, kelleks on USA alternatiivrocki bänd Filter.

Bändi liider on endine Nine Inch Nailsi kitarrist Richard Patrick.

Rabarock on viiel suvel too-nud Eesti publikuni mitmekesise valiku muusikamaailma olulis-test nimedest: Sparks, The Fall, Danko Jones, Laibach, Electric Six, The Misfits, The Exploited, Therapy?, Gary Numan, Ladyt-ron ning muidugi kodumaised rockstaarid. Spetsiaalselt Raba-rockiks on lavalaudadele naasnud legendaarsed kodumaised kul-tuskollektiivid Rosta Aknad, Mr Lawrence, Tõnis Mägi & Muusik Seif, Silvi Vrait & Ultima Thule, Onu Bella Bänd.

Senine Rabarocki publikure-kord on 13 000 inimest.

Rabarocki passid on müügil Pi-letilevi ja Statoili müügipunktides üle Eesti soodushinnaga 39 EUR.Lisainfo: www.rabarock.ee

21.‒26. veebruaril toimub Londoni kunstikeskuses Kings Place Eesti kultuuri tutvustav festival, mille käi-gus esitletakse Eesti muu-sikat ning korraldatakse õpitubasid ja avalikke koh-tumisi tuntud eestlastega.

Festivalil esinevad kontserti-dega ansambel Vox Clamantis, Klaveriorkester, Weekend Guitar Trio, folkansambel Suurõ Pilvõ ja džässpianist Kristjan Randalu. Klaveriorkestri kavas osalevad Hele-Riin Uib (löökpillid), Ain Varts (kitarr), Urmas Sisask (ša-maanitrumm), Mart Taniel (vi-deo); Arvo Pärdi teoseid esitab pianist Lauri Väinmaa. Kogu kava koosneb Eesti heliloojate teostest: Ülo Krigul, Urmas Sisask, Peeter Vähi ja Jaan Rääts.

Festivali lõppkontserdil esine-vad koos Eesti muusikutega DJ Jan Bang Norrast ning tuntud inglise vokalist Toyah Willcox. Toimuvad Weekend Guitar Trio ja Suurõ Pilvõ õpikojad. Kings Place’i kohtumiste sarjas annavad ülevaate Eestist kui IT-riigist Sky-pe Eesti tegevjuht Sten Tamkivi ja Inglise Rahvusooperi uue meedia direktor Roland Taylor.

«Eesti Festi» kuraator on BBC Raadio 3 muusikaprodutsent, saate «Late Junction» juht Fiona Talkinton. Festivali toimumist on eelnevalt kajastanud Euronews, BBC Radio 3, Resonance FM, ajakirjad Piano, Wire, Songlines, fRoots. Kings Place Magazine

avaldas ulatusliku ülevaate Eesti muusikast Timesi kriitiku Hilary Finchi sulest.

«Eesti Festi» korraldajad on Kings Place ja Eesti saatkond Londonis, partneriteks sihtasu-tus Tallinn 2011 ja EAS-i Londo-ni esindus. Projekti on toetanud Kultuurkapital. Festivali on ette valmistatud kolm aastat.

Kings Place on Barbican’i ja South Bank Centre’i kõrval üks kolmest suurest Londoni kesklin-na kunstikeskusest, neist ainsana eravalduses. Keskuses on mitu kontserdi- ja konverentsisaali ning kunstigaleriid, samuti juhtivate muusikakollektiivide Orchestra of the Age of Enlightenment ja London Sinfonietta tegevusbaasid ning ajalehtede Guardian ja Ob-server toimetused.

Kings Place’i peasaal on esi-mene uus kontserdisaal Londo-ni südalinnas üle 25 aasta. Saali seinakatteks kasutati üheainsa 500-aastase tamme puitu, tule-museks suurepärane akustika.

Keskuse hooajad on ühed si-sukamad Londonis, kaasates maailmanimesid nagu Sir Simon Rattle, Martha Argerich, Tho-mas Adés, Terry Riley, Vladimir Jurowski. Olulisel kohal on uus muusika, sh esiettekanded, ja ter-ve rida erinevaid festivale ning kontserdisarju.

Hooaegu avab Kings Place’i enda festival: 100 kontserti nel-ja päeva jooksul. Lisainfot saab http://www.estonia.gov.uk/eng/newsletter/issue-2

Tanel Veenre avab näituse

26. veebruaril avab ehte-kunstnik Tanel Veenre galeriis MÄRZ oma värskeimat loomin-gut kajastava näituse «Taaslei-tud paradiis».

«Taasleitud paradiis» on näi-tus, mis koosneb kahest ehte-saarest. Esimene neist koos-neb ehetest ja objektidest, mis lähtuvad universaalsest ristimotiivist. Teine väljapanek tegeleb Eedeni aia temaatika-ga – kaelaehted ja prossid on kui killud maailmast, kust kõik alguse sai. Neis looduse vorme jälgivates ehetes on kaotatud aja haprust ja lootust see taas-leida, süütunnet ja andekspa-lumist.

Tanel Veenre «Taasleitud paradiis» on galeriis MÄRZ (Olevimägi 7) avatud 27. veeb-ruarist kuni 13. märtsini kell 12.00‒18.00. 11. märtsil kell 18.00 saavad kõik huvilised Peeter Lauritsa juhtimisel Ta-nel Veenrele küsimusi esitada.

Rapla liitus võrgustikuga

22. veebruaril Tallinna rae-kojas toimunud piduliku tsere-mooniaga sai Raplast võrgus-tiku «Euroopa kultuurilinnad Eestis» kahekümnes liige.

Üle-eestilisele kultuurilin-nade võrgustikule pandi alus 15. mail 2009 (Tallinna päeval), kui üheksa linna ühinesid tule-vase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuuri-koostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omava-litsust. Raplast sai võrgustiku 20. liige, samuti on liitumis-soovi avaldanud Kohtla-Järve.

Euroopa Liidu Regioonide Komitees on kultuurivõrgustik pälvinud tähelepanu, nagu ka selle algataja, Tallinna linnavo-likogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek hõlmata samasu-guse koostööga kõik Euroopa kultuuripealinnad alates 1985. aastast.

Lenna Kuurmaa osaleb filmis

Filmitalgutel valmiva filmi üheks naispeaosaliseks saab hiljuti Eesti Muusikaauhinda-de jagamisel neli kategooria-preemiat noppinud lauljatar Lenna Kuurmaa.

Noorte armastusloos maa-ilmalõpu eel saab näha ama-töörnäitlejate kõrval ka Eesti staare eesotsas Lenna Kuur-maaga, kes hakkab peatselt teleekraanile jõudva tõsielu-sarja žüriis endale filmipartne-reid valima.

Telesaade valmistatakse Filmitalgute jaoks, see tutvus-tab filmis näitlemise tagamaid ning selle käigus valitakse välja osatäitjad Filmitalgutel valmiva ulmelise mängufilmi rollidesse.

Märtsi lõpuni on käimas stsenaariumi kirjutamine, kõi-gil huvilistel on võimalus oma panus anda. Lisainfot saab www.filmitalgud.ee

Pendulum ja Filter on Rabarocki esimesed peaesinejad

Londonis toimub Eesti kultuuri festival

7FOTOReede, 25. veebruar 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisFestivali «Tummfilmid tõstavad häält» avas Theodor Lutsu «Noored kotkad»

Michael Jacksonit etendav Britt Quentin koolitas oma tulevasi lavakaaslasi Tummfilmifestivalil linastus «Madu»

14.–15. veebruaril külastas Tal-linna vokaalansambli M-pact endine liider ja praegu Londo-nis West Endis Michael Jack-sonile pühendatud muusikalis «Thriller» peaosa mängi Britt Quentin (esiplaanil). Quentin, kes on varem koostööd teinud selliste maailmanimedega nagu Stevie Won-der, Shrelyl Crow, Lionel Richie ja Herbie Hancock, koolitas Eestis viibi-des noort Eesti a capella kvin-tetti Estonian Voices (taamal). Üheskoos antakse detsembris Jõulujazz 2011 raames Tallin-nas ka kontsert.

Foto: Stanislav Moshkov

1927. aastal vändatud ja 2008. aastal restaureeritud linateosele lõi KUMU auditooriumis 19. veebruaril toimunud seansil helitausta korra ka varem Eestis üheskoos musitseerinud Eesti-USA duo Meelis Vind (vasakul) ja Napoleon Maddox (paremal).

Helindamine kujunes nii populaarseks, et Vind-Maddox esitasid pärast filmi lõppu ka improvisatsioonil põhinenud «lisaloo».

Fotod: Stanislav Moshkov

«Tummfilmid tõstavad häält» avasõnad lausus selle produtsent, SA Tallinn 2011 filmiprojektide koordinaator Ave Ungro. Festivali korraldamisel osalesid ka Helmut Jänes PÖFF-ist ja Janno Zõbin.

20. veebruaril linastus festivali «Tummfilmid tõstavad häält» raames kinos Artis maailma üks tuntuimaid tummfilme, Jaapanis valminud «Madu». See on festivali ainus film, mida ei uushelindata. See-eest osales seansil dialoogide ette-lugeja ehk benshi Saito Yuko (pildil), kes varem olnud tegev Jaapani folkloorsete esitluste mizugei (vee show) ja wazuma (traditsionaalne võlukunst) etendustest ning tuuritanud mööda maailma Kagebushi Teatrikompaniiga.

Foto: Sten Jõemets / Nikon

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab

«Euroopa kultuuripealinnaks olemine annab Eesti juutide väi-kesele, umbes 3000 inimese suu-rusele kogukonnale võimaluse tähistada oma uuestisündi. Erine-valt Lätist ja Leedust ei ole Eesti juutide kogukond kunagi ületanud paari tuhandet. Juutide Tallinnas-se ja Tartusse kolimine sai võima-likuks alles 1865. aastal, mil tsaar Aleksander II allkirjastas vastava käskkirja. Pärast Eesti iseseisvu-mist tsaarivõimu alt said juudid

alates 1925. aastast sarnaselt teis-tele Eestis elavatele rahvusvähe-mustele õiguse moodustada oma kultuuriautonoomia. Ent nende kultuuriline iseseisvus kadus pä-rast Teist maailmasõda, mil Eesti sattus taas võõrvõimude kätte.

Eesti juudi kogukonna uues-tisünnile on eelnenud uue süna-googi valmimine 2007. aastal, mille valmimist toetasid Amee-rika rahastajad ja kohalikud või-mud. Modernse, valdavalt klaasist ehitatud sünagoogi arhitekt on Andrus Kõresaar, kes on muu hul-gas olnud seotud ka Rotermanni kvartali ümberehitamisega.

Enne uue sünagoogi valmimist oli Eesti ainus riik Euroopas, kus puudus pidevalt töötav sünagoog. Nüüdseks kasutab seda oma

usutalituste läbiviimiseks ka Tal-linnaga võrreldes palju arvukam Helsingi juutide kogukond, sest nende sünagoog on praegu üm-berehitamisel.

Juutide kogukond jätkab edu-kalt kasvamist, sest sünagoogi juures tegutsevas koolis õpib praegu 12 klassis kokku umbes 270 õpilast. Koolis korraldatakse ka täiskasvanutele mõeldud kur-susi ja seal tegutseb hiljuti avatud Maccabi-nimeline spordiklubi.

Üle pika aja korraldatakse Tal-linnas ka iga-aastast juudi kul-tuuri festivali Ariel, mis kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse. Novembris toi-muv festival hõlmab muusika-, filmi- ja kirjandusüritusi. Festival on osaliselt pühendatud kirjanik

Sergei Dovlatovi mälestusele, kes kolis 1970. aastatel tsensuuri kar-tuses Peterburist Tallinnasse. Hil-jem elas juudi ja Armeenia juur-tega Dovlatov New Yorgis.» (The Jerusalem Post, Iisrael)

«Keskkonnasäästlikkus oli Nõukogude Liidu ajal tundmatu

teema. See kehtis ka Balti riikide puhul. Ent tänavu, mil Tallinn on koos Soome linna Turuga Euroopa kultuuripealinn, on keskkonna-säästlikkus üks võtmesõnadest.

Nii näiteks valmib mais Teater NO99 juhtimisel Skoone bastioni-le põhust ja teistest looduslikest materjalidest põhuteater, et ok-toobris jäädavalt kaduda.

Teine näide Tallinn 2011 kesk-konnasäästlikkusest on sõltu-matu rühmituse MUSICISMOVE-MENTISMAGEISMUSIC ehk MIMi lavastus, kus keskset rolli män-gib inimeste ja masinate vahe-line energia. Kokku kandideeris Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi rohkem kui 900 ideed ja ettepanekut, millest vali-tuks osutus umbes 250.

Rohelisest mõtteviisist inspi-reerituna on valminud ka Tallinn 2011 suveniirid, näiteks 4-sen-timeetrilise läbimõõduga vask-nööp. Erilist tähelepanu tasuks pöörata nende nööpide tekke-loole, sest need on valmistatud 2002. aastal tulekahjus kanna-tada saanud Tallinna Pühavaimu kiriku vaskkiivrist, mille paigaldas kirikule 1688. aastal vasksepp Da-vid Hübner. Nööbiga tuleb kaasa tekst, mis ütleb järgmist:

«See nööp on universumi väike-ne mudel, meie parimate mõtete peegeldus. Oma nööpi saad tal-letada mälestusi või soovida oma suurima soovi ning selle väikese talismani tugevate pistetega va-jalikku kohta kinnitada.»» (Son-nenzeitung, Austria)

8 KULTUURIKALENDER Reede, 25. veebruar 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

N°75 - 35 kr / €2.24www.inyourpocket.com

TALLInn

Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps

Most complete guide to the cityWe’ve got Tallinn covered

ChocolateTallinn’s love affair with the sweet treat

“In Your Pocket: A cheeky, well- written series of guidebooks.”

The New York Times

December 2010 - January 2011December 2010 - January 2011

The Official Travel Guide of

TALLINN 2011

23.‒27. veebruar Eesti Näitus-te messikeskus (Pirita tee 28a, Tallinn) rahvakultuuri festival «Multikultuurne karussell». Neli päeva kestev kultuuriprog-rammis osaleb ligi 90 rahvus-kollektiivi. Festivali korraldaja Lüüra on üks olulisemaid rah-vusvähemustega seotud kul-tuuriorganisatsioone Eestis.

25.‒26. veebruar Kumu audi-tooriumis (Weizenbergi 34/Val-ge 1, Tallinn) festival «Tummfil-mid tõstavad häält». Festivali eesmärk on hägustada piire fil-mi ja muusika vahel, pakkuda publikule üllatavaid ja ootama-tuid lahendusi, mis lõppkok-kuvõttes panevad tummfilmid meiega rääkima ainulaadses ja kõigile mõistetavas keeles. Kokku on festivalil viis kont-sertlinastust ja üks loeng-li-nastus. Linastuvatele filmidele annavad kohapeal improvisat-sioonilise muusika abil oma näo ja keele nimekad bändid ja esinejad kogu maailmast.

26. veebruar Lasnamäe Ker-gejõustikuhallis (Punane 45, Tallinn) TV 10 Olümpiastarti II etapp. Eesti vanim koolinoorte spordivõistlus TV 10 Olümpia-starti saab 40-aastaseks. Võist-lushooaeg kestab jaanuarist juunini.

25.‒27. veebruar Jõhvi Kont-serdimajas (Pargi 40, Jõhvi) Jõhvi Balletifestival. Balletifes-

tivali eesmärk on tutvustada tantsuhuvilistele klassikalise tantsu põnevat maailma, aren-dada Eesti balletiharidust ja luua uusi võimalusi koostööks. Festivalist on kujunemas tra-ditsioon, mis võimaldab Jõhvis kohtuda nii Vene kui Euroopa tantsutraditsioonidel ja -ini-mestel. Sel aastal on peakü-lalisteks Tšehhi Rahvusballett ja balletitruppide esindajad Skandinaaviast. Laste balleti-galal esinevad balletikoolide ja -stuudiote õpilased üle Eesti.

TEATER

25. veebruar 18.00 Steineri aias (Pühavaimu tn 8, Pärnu) eten-dus «Talve murdmine». Tant-sustuudio Palm Projectsi abiga toob lavastaja ja moekunstnik Heili Palm-Vaikma Steineri aias rahva ette muinasjutuetendu-se. See on tantsuetendus tule ja jääga, maas ja õhus ‒ eepi-line lugu Eestimaa looduse tee-konnast talvest kevadesse, näi-dates, mida loodus sellel teel sümboolselt läbi elab. Etendus toimub ehedas looduskeskkon-nas, kus on esindatud lumi, jää, vesi ja tuli. Etendus on tasuta!

25. veebruar 19.00 Rakvere teatris (Kreutzwaldi 2a, Rak-vere) etendus «Eksperiment õhupumbaga». Etenduse autor on Shelagh Stephenson ja la-vastaja Peeter Tammearu. Sa-jandite kirgi ja saladusi vaevad Margus Grosnõi, Lauri Kaldoja,

Natali Lohk, Maarika Mesipuu, Tiina Mälberg, Toomas Suuman jt. Kunstnik: Silver Vahtre

25. veebruar 19.00 Ugala teat-ris (Vaksali 7, Viljandi) etendus «Mee hind». Etenduse autor ja lavastaja on Ott Aardam. Osa-des Tanel Ingi, Meelis Räm-meld, Aarne Soro ja Martin Mill. Kunstnik: Kaarel Eelma (küla-line). Muusikaline kujundaja: Ivar Põllu (külaline). Valgus-kunstnik: Tiina Barbo

28. veebruar 19.00 Pärimus-muusika Aidas (Tasuja pst 6, Viljandi) etendus «Isa». Eten-dus on Islandi näitekirjaniku, lavastaja, näitleja ja produt-sendi Bjarni Haukur Thorssoni 2007. aastal valminud mono-näidend. Mängib Jan Uuspõld või Alo Kõrve. Lavastaja Andrus Vaarik. Muusikalooja Jarek Ka-sar. Tõlkija Kadre Vaik

4. märts 19.00 Karksi valla kul-tuurikeskuses (Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia) etendus «Tuul-te pöörises». August Kitzberg kirjutas etenduse 104 aastat tagasi. Lugu on endiselt värs-ke. 1940. aasta 24. veebruaril avati etendusega Rakvere tea-ter. Andres Noormetsa (Endla teater) lavastuses ja lavakujun-duses ning Kristi Leppiku kos-tüümides tegutsevad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Pee-ter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.

TANTS27. veebruar 11.00 Muuseumis Miia-Milla-Manda (L. Koidula 21C, Tallinn) tantsuteater Zick

ja Sõltumatu Tantsu Ühendus: «Sina ja mina ja kõik, keda tea-me». Tantsulavastus on mõel-dud lastele ja nende sõpradele alates 4. eluaastast. Koos kahe tantsijaga uurib publik sõpruse loomiseks ja hoidmiseks vaja-likke tundeid, vaatab tantsu ja tantsib ise ka.

2. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) ballett «Luikede järv». Etendub Pjotr Tšaikovski ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. La-vastaja Tiit Härm. V. Begitševi ja V. Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Lev Iva-novi ja Marius Petipa koreo-graafiast.

3. märts 18.00 Kanuti Gildi saa-lis (Pikk 20, Tallinn) tantsulavas-tus «Made in Estonia maraton 2011». Tegemist on ühepäevase festivaliga, kus ühe pika õhtu jooksul on laval tantsu, teatrit, filmi, videot, maali, skulptuuri, performance’it, muusikat, laulu ja muid võimalikke ja võimatuid kunsttükke, mis lavale mahu-vad. Kunsttükid on teostatavad lühikese tehnilise ettevalmis-tamise ajaga (aega lava valmis seada on ehk 2 minutit) ning ei kesta kauem kui 15 minutit.Osalevad Veronika Valk, Jane Raidma, Muusikakollektiiv Hrr!, Mihkel Ilus, Kati Juurik, Einike Leppik, Siim Tõniste, Kristina Paškevicius, eleOnora, Kaie Olm-re-Hütt, Doris Feldmann, Greete Uustal, Teisi Tubin, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson, Jaak Sapas, Tõnu Tunnel, Liis Plato ja teised.

MUUSIKA25. veebruar 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) Impro-

test: Spies Boys. Improvisatsioo-nilise muusika sarjas Improtest astub üles Spies Boys Vene-maalt. Spies Boys alustas oma otsinguid improvisatsioonilises muusikas aastal 1997, ansambli koosseis ulatus kahest liikmest kuni väikese orkestrini.

26. veebruaril 14.00 Sagadi mõisas (Sagadi küla, Vihula vald) «Eesti metsa lugu». An-sambel Hortus Musicus. Metsa-elust mõisaaegses Eestis paja-tab kas Samuel Golomb või Ott Sandrak. Kontsert on tasuta!

27. veebruaril 17.00 Pärnu kontserdimajas (Aida 4, Pär-nu) kontsert «Rütmiallikal». Eeslaulja Liisi Koikson. Cät-lin Jaago (torupill, flööt), Siim Aimla (saksofonid, flööt), Tanel Ruben (löökpillid, loop’id), DJ P. Julm (efektid, loop’id), Neidiste regilaulukvartett ja torupillian-sambel. Kava ühendab rah-vamuusikat, rütmimuusikat, improvisatsiooni ja džässi.

KINO28. veebruar 18.00 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3, Ha-apsalu) mängufilm «Surnuaia-vahi tütar». Katrin Lauri uus mängufilm on lugu väikestest inimestest, kes eluga kuidagi hakkama ei saa. Film puudutab teemasid, mis meid kõige valu-samalt puudutavad: joomine, tööpuudus, oskamatus eluga

hakkama saada. Aga ka armas-tus, halastus, lootus.

NÄITUSKuni 26. veebruar Draakoni galeriis (Pikk 18, Tallinn) Be-rit Teeääre näitus «Free Bel-gium!». Näitusele on välja pan-dud Berit Teeääre tööd.

Kuni 6. märtsini Annelin-na raamatukogus (Kaunase pst 23, Tartu) MD fotonäitus «Abstraktsioonid». Näituse-le välja pandud piltidel püüab fotograaf teadlikult esile tuua «maalilisust», keskendudes foto formaalsetele aspektidele, eelkõige värvile.

Kuni 10. aprill Kumu kunsti-muuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) näitus: «Isiklik ja avalik ruum 1970. aastate eesti graafikas». Väljapanek tutvustab 1970. aastate graafi-kat, mis vastandas sotsiaalsete-le teemadele subjektiivsuse ja sürrealistlikud suundumused.

Kuni 17. Aprill Kondase kesku-ses (Pikk 8, Viljandi) William Hogarth’i ja John Kay karika-tuuride näitus. Näitusele on välja pandud ajavahemikus 1792‒1850 trükitud Hogarth’i vase- ja terasgravüürid ning aas-tail 1837, 1842 ja 1877 editeeri-tud John Kay vasegravüürid.

9 24.‒27. veebruaril Von Krah-li Teatri baaris ja teatrisaalis toimuva eksperimentaalpsüh-hedeelse audiovisuaalse festi-valiga Heliosphere pakutakse külalistele võimalust astuda korraks välja harilikust igapäe-vamaailmast, lasta end läbi raputada nurgelistel müramas-siividel ja paitada helide võrgul.

Festival on nagu meri – kord tormine ja purustavate lainetega, kord vaikne ja peegelsileda pin-naga. Esitledes sügavalt puudu-tavat muusikat ja mõtterännule viivaid visuaale, loob Heliosphere festivalikülastajatele sideme nen-de enda hingega.

Heliosphere on Euroopa kul-tuuripealinn Tallinn 2011 kavas ja seda korraldab kontserdiagen-tuur Talk Left-Handed.

24. veebruaril maksab päeva-pilet ukselt ostes 7, 25.‒26. veeb-ruaril 15 ja 27. veebruaril 7 eurot.

Rohkem infot: http://www.heliospherefestival.com ; http://www.facebook.com/heliosphere-festival

Neljapäev, 24. veebruar

21.00 Esa Z Lesa (Tšehhi) ‒ http://www.myspace.com/ esazlesa

22.30 Edgars Rubenis (Läti) ‒ http://www.myspace.com/edgarsrubenis

00.00 Terminal HZ (Jaa-pan/Austraalia) ‒ http://www. myspace.com/00kknull

Reede, 25. veebruar

21.00 Kuma (Eesti) ‒ http://www.myspace.com/kumaband

22.00 Amenra (Belgia) ‒ http://www.myspace.com/amenra

23.00 Tesa (Läti) ‒ http://www.myspace.com/tesaband

00.00 Circle (Soome) ‒ http://www.myspace.com/circlefinland

01.00 Five Seconds To Leave (Tšehhi) ‒ http://www.myspace.com/fivesecondstoleave

02.00 Dark Buddha Rising (Some) ‒ http://varjotila.org/dbr/

Laupäev, 26. veebruar

21.00 Horacio Pollard (Suur-britannia) ‒ http://neighmusic.blogspot.com

22.00 V-H-S ‒ Wiracki + Suka Off/BFV (Poola) ‒ http://www.

myspace.com/wiracki23.00 Nadja (Kanada) ‒ http://

www.myspace.com/nadjaluv00.00 Ben Frost (Island) ‒

http://www.myspace.com/ theghostofbenfrost

01.00 MoHa! (Norra) ‒ http://www.myspace.com/themoha

02.00 Oyaarss (Läti) ‒ http://www.myspace.com/oyaarss

Pühapäev, 27. veebruar

21.00 Manifesto (Rootsi) ‒http://www.myspace.com/ mzetterberg

22.30 Year of No Light (Prant-susmaa) ‒ http://www.myspace.com/yearofnolight

00.30 Rovar17 (Ungari) ‒ http://www.myspace.com/ rovar17

Siim Nestor soovitab: festival Heliosphere raputab müramassiividega

Festivali üks peaesinejatest, Islandi artist Ben Frost.

Foto: Bjarni Grímsson