Reede, 16. september 2011 | nr 37 (051) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

NOORTEÖÖ

MUUSIKA

DISAINIÖÖ

KLUBIÜRITUS

17. septembril toimub Von Krahli baaris Club 2011 pidudesarja järjekordne üritus. Seekord tähistab oma 13. toimumisaastat veteranpidu «Bashment».

Reggae, ragga ja dancehall-kultuuri arendav sündmus «Bashment» on Eesti pikima traditsiooniga reggae-pidu, mis toimunud juba 1998. aastast alates.

«Bashment» sai alguse 13 aastat tagasi, kui Viiralti koh-viku ees kohtusid Ringo Ringvee ja Hannes Kalamäe, kes olid tollal Tallinna reggae-bändi Rasta Orchestra mana-ger ning kellel tärkas mõte, et Tallinnas võiks olla regu-laarne reggae-pidu.

Mõte sai teoks ja veidi hiljem liitus seltskonnaga Tarrvi Laamann.

«Bashmendilt» on läbi käinud sellised suured esine-jad, nagu dub muusika pioneer ja legend Mad Professor, reggae ja dancehall-muusika suurnimi David Rodigan ja muidugi General Levy, Top Cat, Tippa Irie ja mitmed tei-sed stiilipiire purustavad staarid, aga see pole korraldaja sõnul kõige olulisem.

«Staarid staarideks – tõenäoliselt on peokorraldajana isegi olulisem ja südantsoojendavam kuulda kui mõni noor dj, kes on oma muusikavalikuga kutsutud n-ö kõ-hutunde peale, on hiljem tunnistanud, et tema jaoks on esimest korda «Bashmendil» puldis olek olnud edasise muusikavaldkonnas tegemiste jaoks olulise tähenduse-ga,» rääkis peakorraldaja Ringo Ringvee 

Sel korral toob «Bashment» oma sünnipäevakülaliste-le särava lõigu Ühendkuningriigi ragga-mõjulisest muu-sikakultuurist, kui lavale astub riimima Lady Chann.

Kui tavalistel «Bashmentidel» kõlab ühel korral üks, teisel korral teine stiil, siis sünnipäevane «Bashment» on justkui ühe öö läbilõige kõigest, mis Tallinna ööelus muu-sikasõprade meelt on lahutanud.

«Bashment» Viljandi lennukitehases.Foto: Elar Kossen

Club2011 – «Bashment»

Septembri lõpp tõotab tulla jazzirohke, kuna lisaks siinsete talentide paraadile näeb kontserdipublik ka selliseid staa-re, nagu Django Bates ja Dhafer Youssef.Loe lk 3

16.–25. septembrini kestev Disainiöö festival ja Euroopa Innovatsioonifestival IF... esitlevad disaini seni varju jäänud pooltLoe lk 4–5

Täna, 16. septembril, kutsub Noorteöö kõiki 7–26-aastaseid taas mitmesugus-tes tasuta ettevõtmistes osalema.Loe lk 6

Disain peab sobima kõigile.

Foto: Disainiöö fotopank

2 ARVAMUS Reede, 16. september 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeLiina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128 liina.luhats@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

Continuum on sõna, mis kannab mitmeid tähen-dusi, muuhulgas tähen-dab see unenägu une-

näos või järkjärgulist üleminekut ühest vormist teise. Mõlemad de-finitsioonid pädevad Mari Aru-soo kureeritud näitusel «Konti-nuum_Kunst kui taju. Ruum kui protsess».

Siiani on raske uskuda, et sel-line kunstimaailma tippude tähe-sadu on tabanud Tallinna. Ja eks Kunstihoonegi ole ammu igat-senud niisugust progressiivset protsessi.

Allakirjutanu nuias Kunstihoo-ne vägevailt mitu aastat tagasi, et Olafur Eliassioni töid ka Ees-tis näidataks ning oli nõus selle nimel kas või Vabaduse väljakul telgis ööbima. Õnneks nii ekst-reemseteks väljaastumisteks pol-nud vajadust.

Vastupidi, salasoovid said täi-

detud mitmekordselt, sest lisaks Eliassonile on näitusel esinda-tud Martin Creedi Turner Prize võidutöö «Work No.227 ‒ Lig-hts going on and off», Bernhard Leitner, Spencer Finch ja Briti kunstnike duo John Wood&Paul Harrison.

Otsekui Kunstihoonele pühendatud

See ei ole algaja huvilise jaoks eklektiline kaasaegse kunsti root-si laud, kus pakutav lööb silme eest kirjuks ‒ kuraator on aseta-nud kõik väga intelligentsesse ja elegantsesse vormi.

See võib kõlada ülekohtuselt, aga tunnike Kunstihoones sel-lel näitusel võrdub tõenäoliselt ühe semestriga kohaliku kunsti-kooli kaasaegse kunsti kursusel. Või isegi rohkem. (See on selline näitus, mida ma oleksin tahtnud näha väikese lapsena, võib-olla oleksid siis mõned edasised va-hevalikud jäänud elus tegemata.)

Samas on näitus väga hästi tajutav, just tajutav ja kättesaa-dav ka vaatajale, kelle teadmised kaasaegsest kunstist on tänaseni piirdunud kas hirmuga millegi tundmatu või pealetükkivalt eba-meeldiva ees.

See on puhas üks-ühele taju kogemus, kus puudub sotsiaal-ne, vägivaldne, feministlik, mas-kuliinne või muu selline sõnum, milles kohalikus kontekstis tihti kaasaegse kunsti sõnumit ainsa-na soovitakse näha. Puhas kunst. Puhas taju.

Näitus oleks nagu pühenda-tud Kunstihoonele, sest tihti ei nähta Tallinna ilusaimat galeriid piltide tagant (mitte et seal halbu või keskpäraseid näitusi korral-dataks), harva on näitus tegeli-kult ka ruumi eripära arvestades koostatud.

Töödest lähemalt rääkides tu-leb muidugi ära mainida Olafur Eliassioni teos «Your Uncertain Shadow». Töö, mis teeb igast vaatajast erivärvilised valgusvar-jud, tekitab lapselikku vaimustust poekotiga möödakäijas ja haarab kaasa ka kõike näinud ning natu-ke küünilise kunstikriitiku.

Tallinnas toimub midagi erakordset

Tööde enda kirjeldused on väga hästi ära toodud ja külastajale abiks ruumi sisenemisel, mistõttu oleks liigne neid siin refereerida.

Näitus kulmineerub erevalges ruumis, kuhu koonduvad kõik näitusesaalis tekkinud helid. Tun-ne on, nagu astuks inglite ette, silmipimestav eredus ning möö-daniku helid sulandunud har-mooniliseks müraks. Selle teo-se autoriks on näituse kuraator Mari Arusoo ise koos šveitslasest kunstniku Daniel Kemeny’ga. Täiuslik finaal.

Omaette fenomen oli loomuli-kult näituse avamine, mis tekitas kärarikka sumina nii Kunstihoo-ne ees kui sees. Tundus, et kogu Tallinna ärksam kiht oli kokku kogunenud ning osalejad sai lu-geda sadades.

Oma osa oli lisaks tähtede ni-medele ka avamise puhuks kokku pandud viietunnisel sound-arti performance’il. Nii ambitsiooni-kat line-up’i pole siinmail ammu nähtud ‒ Kiwanoid, Benjamin Altermatt, Francesco Cavaliere ja Leila Hassan oma uue projektiga «Sea Urchin» ning Cris Longi ja Raul Saaremetsa debüüt projekti 2 kunstiga.

Tegelikult kestis performance kauem, sest n-ö jätk näituse ava-misele toimus laupäeval Nais-saarel, kus Franz Pomassl koos Kiwaga jättis ainukordse helijälje muinastulede öhe.

Midagi tõeliselt erakordset siin Tallinnas toimub, sest näituse avamiseks sõitsid kohale tuntud galeristid Viinist ja Berliinist, üritust tuli spetsiaalselt kajasta-ma uue muusika ajakirjanduse lipulaev The Wire, lisaks Kalei-doscope, Venemaa suurimaid telekanaleid TV-Tsentr, maailma juhtivamad kunstiajakirjad Art-Review, ArtForum, Frieze. Võib-olla ainult Arvo Pärdiga seotud üritused on saanud niisugust tähelepanu juhtivalt erialaajakir-janduselt.

Ja neile, kes avamisele hiljaks jäid, annan teada, et kuuldavasti on Martin Creed isiklikult näitu-se lõpetamisele punkti panemi-seks kohale tulemas.

Maria Arusool on aga kevadel tulemas uus näitus juba järgmiste superstaaridega. Tallinn on uus Berliin.

Kunstihoone näitus jääb ava-tuks kuni 2. oktoobrini.

Indrek Kaselakultuurisõber

Kas unenägu unenäos või üleminek ühest vormist teise?Tunnike Mari Arusoo kureeritud näitusel Kunstihoones võrdub semestriga kunstikooli kaasaegse kunsti kursusel.

Berliinis toimus 7.‒9. sep-tembrini Popkomm, muusikatööstusele suu-natud mess, kus paljudest

maadest pärit kontserdikorralda-jad, agendid ja muusikud kokku saavad. Messil tutvustatakse mit-mesugustest riikidest pärit bän-de, luuakse kontakte ja räägitakse võimalustest, mida üks või teine riik pakkuda saab.

Muusikatööstuse vedajad, kel-lest paljud on juba 20‒30 aas-tat otsustajate rollis, käivad seal kuulamas, millised on eri maade uued muusikatrendid. Üritu-sel esinevad bändid, kes on oma maal juba kuulsaks saanud, neid promotakse messil, et nende kar-jäär võiks rahvusvahelisel areenil veelgi edasi areneda.

Nelja päeva jooksul vaatab 80 riigist pärit artistid üle umbes 8000 muusikatööstuse esindajat. Messil toimuvat ja seal kõlavat muusikat kajastab tohutu hulk ajakirjanikke, kontserte käib festivalialal kuulamas umbes 15 000‒25 000 inimest.

Kokku tulevad Põhja- ja Kesk-Euroopa

Ma ei oska täpselt öelda, kui mitu aastat Popkommi korralda-tud on, ehk kümme aastat, kuid see on kindlasti üks vanimaid omataolisi üritusi. Eesti bändid on tekitanud Berliinis rahvus-vahelist huvi viimase kahe aasta jooksul.

Kuulsus ja läbilöök Popkommil ei tule üleöö. Loeb ka see, kus on artist enne tublisti esinenud, Ees-ti puhul näiteks Tallinn Music Weekil. Tänu eelnevatele messi-dele ja mullusele Popkomile sai Iiris plaadilepingu Soomes, kus ta praegu oma albumit salvestamas on. Eesti bänd Ewert & The Two Dragons leidis endale kontserdi-korraldajad.

Eesti puhul ei vaadata ainult seda, et siit tulevad talendid, vaid ka seda, et siin on professionaal-sed organisatsioonid, näiteks Tallinn Music Week, mis talente arendab.

Kui Tallinn Music Weekile kogunevad Baltimaade artistid,

siis Popkomm on festival, kuhu tulevad kokku Põhja- ja Kesk- Euroopa, aga ka kaugemad pai-gad. Sündmusel on muusikutel võimalus sõlmida lepinguid suur-te rahvusvaheliste firmadega, et liikuda Põhjamaade ja sealt edasi Saksamaa, Inglismaa ja USA tu-rule.

Seega on oluline, et meie oma muusikuid toetavate organisat-sioonide toetamine edasi kestaks, et me ei unustaks neid. Tänu sellistele organisatsioonidele on Eestist ja Tallinnast kujunenud kuvand kui paigast, mis toodab huvitavat muusikat, mis on piisa-valt professionaalne, et seda edasi müüa.

Kõik mängivad indie-muusikat

Tänavu läks Eestil hästi. Pop-kommil on tähtis, et iga riik or-ganiseeriks oma peo ja kontserdi ning meil oli täismaja. Esinejaid oli kokku üle neljasaja. Eestit esindasid Aides, Ewert and The Two Dragons ja Kreatiivmootor ning neid tulid kuulama eriti olu-lised võimalikud partnerid Põh-jamaadest ja Saksamaalt. Samuti kohalik meedia. Kõik eesti bän-did said entusiastliku vastuvõtu osaliseks.

Paljudel teistel nii hästi ei läinud. See näitab, et huvi on suur ja Eestil

on tekkinud juba maine kui paigal, mis suudab pakkuda rahvusvahe-lisel tasemel häid artiste. Viimase kolme aasta suur töö Eesti muusika tutvustamiseks on mõju avaldanud ja annab nüüd tulemusi.

Messil ringi vaadates tundus, et praegu üritab iga riik esile tuua oma indie-muusikat. Selles on Eesti väga tugev.

Popkommil osales Soome muusikaekspordi manager Pau-lina Ahokas, kes oli Eesti suhtes väga hästi meelestatud. Tema südamlik soov on Baltimaade ja eriti Eestiga koostööd teha. Soo-me jaoks on Tallinn innovatiiv-ne paik, kus sünnib positiivseid uuendusi, mis aitavad kogu piir-konda esile tõsta.

Popkommil polegi esmatähtis professionaalne korraldus, pigem on see juba traditsioonilise muu-sikatööstuse kohtumispaik. Võib ju mida iganes hästi korraldada, kuid sellest pole kasu, kui õiged inimesed kohale ei tule. Berliin on kultuurielus tõmbekeskus, kus pidevalt midagi toimub.

Mainida võiks veel, et tänavu ja eelmiselgi aastal toimus sündmus ajaloolises Tempelhofi lennujaa-mas, mis on arhitektuuriliselt väga huvitav paik ning annab üri-tusele emotsioone juurde. Festi-valiosa oli väga suurel maandu-misalal ja muusikaäri tipptegijad seisid tänavu just Eesti esinejate lava juures.

Kolm aastat muusikute tutvustamist tasub ära

Elena NataleTallinn 2011 kultuuri-turismi edendaja

Me ei tohi unustada eesti muusika tutvustajaid, vaid peame toetama nende tööd, toetama muusikuid toetavaid organisatsioone.

Vastutustundega looja

Selle aasta Disainiöö püüab esmakordselt avada ka sotsiaal-

se disaini teemat, mis Eestis kui sotsiaalselt lõhestunud ja ma-hajäänud ühiskonnas on kahtlemata tänuväärne algatus.

Sotsiaalse disaini ühe «isa» Victor Papaneki meelest on kõi-gil loojatel ja tootjatel maailma ees vastutus ja tema meelest saab n-ö hea disaini abil maailmas suuri muutusi korda saata. Valides hoolikalt näiteks toote materjali, saab toota ökoloogi-lisemaid tooteid või luua niisuguseid praktilisi lahendusi, mis suurendavad oluliselt inimeste heaolu.

Sotsiaalne disain tähendab ka seda, et toodet ei disainita ku-sagil stuudio nelja seina vahel, vaid testitakse inimeste peal, selle kohta küsitakse kasutaja arvamust. Tegelikult on toote kasutaja toote üheks loojaks.

Mõnikord luuakse sotsiaalse disainiprotsessi käigus ka nn sotsiaalseid töökohti – kaasatakse töötuid, vange või puuetega inimesi, et pakkuda niiviisi tööhõivet.

Samas rõhutab Papanek, et asju peab disainima mitte ini-meste soovide, vaid vajaduste järgi. Inimeste soovid võivad teatavasti olla täiesti irratsionaalsed, inimesed ei oskagi tei-nekord soovida neid asju, mida nad tegelikult esmajoones va-javad.

Turumajanduses saab osava müügitööga aga teatavasti teki-tada selliseidki «vajadusi», mis on tegelikult lausa naeruväär-sed ning ühiskonna ja looduse seisuko-halt raiskavad.

Ja kui kristalselt aus olla, siis ega enamik konserva-tiivseid või kooner-davaid ärimehi ehk tootjaid rakendagi paljusid väljamõel-dud toredaid uuen-dusi alati puiklemata ja vabast tahtest.

Tihti peab sotsiaalse hõnguga uute toodete või normatiivide ellukutsumise taga paistma teatavat riiklikku sundi.

Näiteks Norra on vastu võtnud seadused ja täiendanud ehi-tuseeskirju nii, et kõigis eramajadeski peavad inimesed saama uksest sisse sõita ratastooliga.

Samuti peavad aknad olema sellisel kõrgusel, et inimene näeks välja ka istudes. Ehitusfirmad ise ei oleks iialgi selliste nõuetega omal algatusel kaasa läinud, kui Norra riik ei oleks neid selleks kohustanud.

Samas ei loodud neidki lahendusi ainult puuetega inimeste huve silmas pidades, lahendused pidid sobima kõigile, valitse-vaks on «Disain kõigile» mõtteviis. Tänu sellele levivadki paljud uuenduslikud lahendused ka tavakasutusse.

Näiteks on praegu ka Eestis paljudes kaubanduskeskustes kaldteed, eskalaatorid ja automaatselt avanevad uksed, mis olid ju esialgu disainitud puuetega inimestele mõeldes.

Kõige laiemas tähenduses kasutatakse väljendit ‹sotsiaalne disain›, rääkides meid ümbritsevast sotsiaalsest reaalsusest, mis on kõigi meid ümbritsevate indiviidide tegude summa.

Igaüks meist on omamoodi «sotsiaalne disainer», kelle sot-siaalsest vastutustundest sõltub, millist maailma ja reaalsust me oma tegude ja suhtumisega nii meie endi kui kõigi meid ümbritsevate inimeste jaoks iga päev loome.

«Disainima peab asju mitte inimeste soovide, vaid vaja-

duste järgi.»

3MUUSIKAReede, 16. september 2011

Liina Luhatsliina.luhats@tallinn2011.ee

Jazzilembeste lemmikaeg saab alguse Tallinn Jazz Weekendiga, mis pakub lisaks kontserdiela-mustele ka rohkelt karjäärivõi-malusi ja uusi tutvusi Eesti artis-tidele.

Kontserdid on showcase tüüpi, mis tähendab, et sinna on kohale tulnud muusikatööstuse delegaa-te, produtsente ja ajakirjanikke üle Euroopa, kes otsivad siinse-te esinejate seast uusi talente, et pakkuda neile suuremaid võima-lusi laiemat kuulsust saavutada.

Publik mõjub õhkkonnale soodsalt

«Kõige olulisem osa vähemalt Eesti muusika jaoks on ilmselt väga esinduslike välisdelegaati-de kohalolek, selles osas peaks ettevõtmise mastaap olema Ees-ti muusikatööstuse seniste olu-de kohta enneolematu,» rääkis muusik ja ürituse korraldaja Jaak Sooäär.

Kontserdid on loomulikult suunatud ka tavapublikule ning Eesti parimad artistid saavadki potentsiaalsetele tööpakkujate-le jätta soodsa mulje ainult siis, kui saalis tekib mõnus meeleolu, mille tekitamiseks on innustunud publiku kaasaelamine hädavaja-lik.

23. ja 24. septembril astub Von Krahli teatris kahel laval toimu-vatel showcase’idel üles neliteist kollektiivi: UMA, Tanel Ruben Quintet, Kadri Voorand Group, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Villu Veski «Innovative Life», Andres Mustonen Crossover Quartet, Peedu Kass 005, Hedvig Hanson Group, Heavy Beauty, Weekend Guitar Trio, VindPower, Ingrid Lukas, Tom-Tomm Kvintett ja State of Zoe.

Delegaate on kontsertidel ko-hal pea kogu Euroopa Liidust,

suurem osa neist tuleb Lääne-Euroopa riikidest. Väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb külalisi Nor-rast ja Türgist. Kokku oodatakse umbes 120 delegaati.

«Infot Eesti muusika kohta lii-gub rahvusvaheliselt üsna vähe, seetõttu on nende huvi meie poolt pakutava vastu väga suur,» rääkis Sooäär.

Esinema tulevad Bates ja Youssef

22. septembril toimuval fes-tivali avakontsertil astub üles klahvpillivirtuoos Django Bates.

«Django Bates on erakordselt andekas muusik, kelle loomingut ei saa suruda konkreetse žanri piiridesse. Kuigi tema muusika ja ka käesolev kava «Spring Is Here (Shall We Dance?)» baseerub pal-juski improvisatsioonil, on jazzi kõrval tunda tugevaid proge, zap-paliku rocki, aga ka nüüdismuu-sika mõjutusi, kokku kõlab see tihti aga põneva ja ilusa peaaegu et popmuusikana,» rääkis korral-daja.

Koos Batesiga esinevad ka ko-halikud muusikud, noorematest näiteks Kaspar Kalluste, Peedu Kass, Paul Daniel, Aleksander Paal, Kristjan Mazurtchak, aga ka juba kogenumad muusikud Mee-lis Vind, Eduard Akulin ja Mihkel Metsala.

Lisaks Batesile teeb Eesti muu-sikutega koostööd ka Tuneesia imevokalist Dhafer Youssef, keda näeb ja kuuleb 26. septembril Jaa-ni kirikus koos gregoriaane laulva ansambliga Vox Clamantis, kes tähistab juba oma viieteistküm-nendat tegevusaastat.

«Kes on kordki kuulnud Dhafer Youssefi, tahab tema lummavat muusikat nautida ikka ja jälle,» kiitis Eesti jazzmuusika asjatund-ja Anne Erm. «Ta on geenius, sest tema hääl on niivõrd eriline, esi-tus vaimustav ning uskumatu on seegi, kuivõrd loomulikult sulan-

dub ta araabipärane väljendus-laad euroopalike improvisatsioo-nide, sajandeid vana gregoriaani laulu või Arvo Pärdi muusikaga.»

Ermi sõnul on Youssefi hääl on ääretult varjundirikas, see võib kasvada õhkõrnast üminast võimsaks üle kõrbe ja mägede

kostvaks ürgseks heliks ning sa-mas suubuda taevalikku kirgas-tusse. Häälele lisavad veelgi värve ja jõudu elektroonilised väljen-

dusvahendid, mida Dhafer kasu-tab meisterlikult.

Dhafer valdab meisterlikult araabia rahvapilli udi ja mängib seda suure pühendumusega juba pikki aastaid. Alates 1990. aastate keskpaigast on ta tihti esinenud koos Euroopa muusikutega nagu Paolo Fresu, Nils Petter Molvaer, Eivind Aarset, Marilyn Mazur, Bill Laswell, Wolfgang Muthspiel jpt.

Dhafer Youssefi praegusesse kvartetikoosseisu kuulub ka meie pianist Kristjan Randalu.

Tuneesia laulikut köidab Pärdi muusika

Vox Clamantise ja Dhafer Youssefi viis kokku Arvo Pärdi muusika. Nimelt esines Dhafer Youssef 2005. aastal Jazzkaarel koos itaalia trompetisti Paolo Fresuga. Ühel vabal õhtul vana-linnas jalutades põikas ta sisse Niguliste kirikusse, kus parajasti andis kontserti Vox Clamantis.

Seal kõlas Arvo Pärdi muusika, mis oli Tuneesia muusikut võlu-nud ammugi. Alguse said sõprus-suhted ja tekkis koostöösoov, mis sai teoks 2007. aastal projektiga «Sacred Voices», sellega esineti mitmel pool Euroopas.

Jaani kirikus kõlava kontserdi kava on edasiarendus eelmisest programmist. Mitmele vanale loole on tehtud uus seade. Kavas on ühendatud gregooriuse laul, varajane polüfoonia ning Dhafer Youssefi originaallooming, mui-dugi kõlab kontserdil ka Arvo Pärdi muusika, sedapuhku teos «And One of the Pharisees».

Septembri lõpp kihab jazzitalentidestTallinnas pakuvad jazzipublikule kontserdielamusi nii kohalikud anded kui välismaised tipud.

Eesti jazzil on saabumas hea aeg, kuna 22.‒26. septembrini võib lisaks kohalikele talentidele esinemas näha ka selli-seid maailmakuulsusi nagu Django Bates ja Dhafer Yous-sef.

22.09 Django Bates Vene Kultuurikeskuses kell 19.00

23.09 Tallinn Jazz Weekend Von Krahlis kell 21.00

24.09 Tallinn Jazz Weekend Von Krahlis kell 21.00

26.09 Sacred Voices II – Dhafer Youssef & Vox Cla-mantis Tallinna Jaani kirikus kell 19.00

Kp SOOVITAB

Bates «70’s look».Foto: Martin Munch

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

21. septembrist 1. oktoob-rini saab Tallinnas kuulata Rahvusvahelise Õigeusu Vaimuliku Muusika Festivali Credo kontserte.

Festival toimub juba 18. kor-da, mis tähendab, et ta sündis siia ilma peaaegu kohe pärast seda, kui vaimuliku muusika avalik esitamine taas lubatuks muutus.

«Võib ju olla, et mitmete õige-usu vaimulike teoste muusikat kuulati ja esitati isegi ooperila-val ka Nõukogude aastatel, kuid siis lauldi neid teiste sõnadega,» märgib MTÜ CREDO Festivalid juhatuse liige Juliana Juganson.

Tsaariajal seevastu käisid oope- rilauljad juba üsna keeruliseks muutunud vaimulikku muusikat kirikuis laulmas, sest koguduse oma lauljad võinuks kimbatusse jääda.

«Näiteks Moskvas või Peter-buris teadsid kõik, millises kiri-

kus milline laulja ühel või teisel teenistusel kaasa teeb, millisesse kirikusse keda kuulama võib min-na,» kõneleb Juganson.

Tallinna tuleb esinema kolmas Kedroff

Credol on põhimõtteks olnud kutsuda esinema vaid professio-naalse tasemega koore. Tänavus-test külalistest on üks märkimis-väärsemaid Pariisi Neeva Vaga Suurvürsti Aleksandri peakiriku koor, mida juhatab ülemdiakon Aleksander Kedroff, kes on kuul-sa Aleksander Kedroffi poeg ja veel kuulsama Nikolai Kedroffi pojapoeg.

Pariisi Neeva Vaga Suurvürs-ti Aleksandri peakirikul täitub tänavu 150 aastat. Selles kirikus teeninud vaimuliku helilooja Ni-kolai Kedroffi ja tema poja Alek-sander Kedroffi teoseid lauldakse peaaegu kõigis maailma õigeusk-likes kogudustes.

Kolmanda põlvkonna vaimuli-ku muusiku Aleksander Kedroffi juhatatud koor esitab kõikvõima-

likke vene kirikulaulu stiiliga teo-seid alates Bortnjanskist kuni 20. sajandi heliloojateni. Koor laulab ka kirikuteenistustel, lauljad on koguduse liikmed.

Pariisi Neeva Vaga Suurvürsti Aleksandri peakiriku koori saab kuulata Tallinna Jaani kirikus 23. septembril kell 19.

Kaugetest külalistest võib mai-nida veel Vene Föderatsiooni Kostroma oblasti Riiklikku Fil-harmoonia kammerkoori. Neid saab kuulata 23. septembril kell 18.00 Tallinnas Kadrioru lossis ja 24. septembril kell 13.00 Pärnu Issandamuutmise kirikus.

Laulavad ainult dirigendid

Peterburist tuli esinema N.A. Rimski-Korsakovi nimeline Pe-terburi Riikliku Konservatooriu-mi koor, mis on asutatud 1925. aastal koorijuhtide osakonna õp-pekoorina. Kooris laulavad üks-nes tulevased dirigendid. Koor esineb 22. septembril kell 17.00 Jõhvi Mihkli kirikus ja 24. sep-

tembril kell 17.00 Keila Miikaeli kirikus.

21. septembril kantakse Tallin-na Kaarli kirikus ette müsteerium «Jumalaema palve», esitajaks fes-tival Credo meesansambel. An-sambli stiili on iseloomustatud noorusliku ja vahetuna.

25. septembril on Estonia kont-serdisaalis festivali galakontsert, kus lisaks eelnimetatutele (välja arvatud Pariisi koor) esineb ka Tallinna huvikeskuse Kullo las-tekooristuudio Raduga kontsert-koor.

Raduga jaoks on saanud tra-ditsiooniks nii Eesti Vabariigi kodakondsustseremooniatest, laulupidudest kui õigeusukiriku jumalateenistustest osavõtmine. Koori kõrget taset kinnitavad rahvusvaheliste konkursside tu-lemused.

1. oktoobril kell 19.00 on aga võimalik osa saada tasuta kont-serdist Tallinna Kaarli kirikus. Esinejate hulgas on mitmeid ül-latajaid, kelle tase on kõrge, kuid kellest laiem publik vahest ehk seni väga palju kuulnud pole.

Tallinnas, Keilas, Jõhvis ja Pärnus kõlab õigeusu vaimulik muusikaTsaariajal käisid Venamaa õigeusukirikuis lauluga kaasa teenimas tuntud ooperilauljad.

2009. aastal festivalil Credo esinenud P. Tšubinski nimeline Rah-va Koorikapell Ukrainast. Foto: Rünno Lahesoo

4 DISAINIÖÖ Reede, 16. september 2011

Eesti Disainerite Liit koostöös SA Tallinn 2011, Tallinna linna, Eesti ja Prantsuse kõrgkoolide ja erivajadustega inimeste organi-satsioonidega käivitas eelmisel aastal elukeskkonna kvaliteedi parandamisele suunatud pro-jekti Tallinn For All, mille ees-märk on muuta Tallinn lihtsasti ligipääsetavaks ja mugavalt ka-sutatavaks olenemata inimese vanusest, rahvusest, puudeast-mest.

«Selle sajandi megatrend on vananemine,» selgitab projektiga alustamise tagamaid Ilona Gur-janova Eesti Disainerite Liidust. «Prognoosi järgi on Euroopa Lii-dus aastaks 2025 ca 113,5 miljo-nit üle 65-aastast elanikku.

Inimeste eluea pikenemine mõjutab hüppeliselt pensionäri-dest reisijate arvu kasvu.»

«Oleme koostöös Eesti Liiku-mispuudega Inimeste Liiduga kaardistanud aastatel 2007–2010 ligipääsetavuse Tallinna peamis-tel turismimarsruutidel (Toom-pea, all-linn, Kadriorg, Pirita), teavitanud tulemustest transpor-diametit, kommunaalametit, lin-naosavalitsusi, vaatamisväärsuste ja turismiobjektide haldajaid ja omanikke,’’ kõneleb Tallinna et-tevõtlusameti turismiosakonna arenduse juhtivspetsialist Leelo Ilbis.

Uuendatakse infograafikat

«Tallinna kommunaalameti prioriteet on tagada puuetega inimestele ehituslike takistusteta liikumine Tallinna linna teedel ja tänavatel,» selgitab Tallinna kom-munaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Risto Aasmaa.

«Amet on ligipääsetavuse tagamisel lähtunud majandus- ja kommunikatsiooniminist-ri 28.11.2002 määrusega nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liiku-misvõimaluste tagamiseks üldka-sutatavates ehitistes» kehtestatud nõuetest.

Täiendavalt on amet kehtes-tanud tee-ehituslikud nõuded, mille kohaselt ülekäigukohtades, ohutussaartel, kõnniteedel jne võib allalastud äärekivide kõrgus olla vahemikus 1‒3 cm, et vaeg-liikujatel ning ratastooli kasuta-jatel oleks võimalik sujuvamalt liigelda.

Kasutatavad ehitusmaterjalid on ilmastikukindlad ning visuaal-selt paremini eristatavad.

Amet teeb koostööd Tallin-na Liikumispuuetega Inimeste Ühinguga, linna teedeehituse ja kapitaalremondi objektide pro-jektid tuleb ühinguga kooskõ-lastada, et oleks tagatud nende vastavus kehtestatud nõuetele ning saaks paremini ellu viia ligi-pääsetavust puudutavaid lahen-dusi.»

Tulemusi esitletakse Rotermanni kvartalis

Ka Tallinna transpordiamet tegeleb ligipääsetavuse teemaga, kinnitab arenguosakonna projek-tijuht Anu Leisner.

«Ühistranspordi infograafika uuendamine käib, kuid sügisel seda veel tänavapildis ei paista,» lisab ta. «Arvan, et esimesi tule-musi näeb aasta lõpus või järgmi-se aasta alguses.»

Esmakordselt kogunesid eri maade tudengid, disainerid, vä-lismaised ja kohalikud eksper-did, linna ning erivajadustega inimeste esindajad Rotermanni kvartalisse eelmise aasta sep-tembris Disainiöö festivali raa-mes.

Alustati Tallinna kaardistami-sega, hinnati kõnniteede ja sisse-pääsude vastavust lapsevankrite ja ratastoolidega liikumiseks, analüüsiti transpordisüsteemi, auditeeriti infosüsteeme (sildid, viidad), jälgiti avaliku teenuse kvaliteeti (näiteks infopunktid), kontrolliti, kui lihtne on turistil sadamast või lennujaamast eksi-mata oma hotelli jõuda jne.

Eesmärgiks oli aasta jooksul luua kümmekond uut toodet/

teenust, ligipääsetavuse lahen-dust, uut ärimudelit. Tudengid tegid mentorite juhendamisel al-gust lahenduste välja töötamisega ning töögrupid kohtusid taas sel-le aasta mais.

Seminaril tutvustati juba töö-järgus olevaid tooteid/teenuseid ning lahendusi.

«Hetkel tegeleme ligipääseta-vuse teemarubriigi arendamisega Tallinna linna turismiveebis,» üt-

leb Leelo Ilbis. Euroopa kultuuri-pealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva Euroopa Innovatsiooni-festivali IF... ja Disainiöö raames demonstreeritakse projekti lõpp-tulemusi selle aasta septemb-

ris Rotermanni kvartalis. Töid esitletakse teisipäeval, 20. sep-tembril algusega kell 12. Auhin-nad tudengitele on välja pannud NOKIA. Töödega saab tutvuda 16.‒25. septembril näitusel, mis

Linnakeskkond peab olema sõbralikCities For All ‒ Tallinn For All on Eesti Disainerite Liidu algatatud projekt Tallinna kohaliku elanikkonna ja turistide eluolu parandamiseks.

Tarmo Luisk pani oma valgustinäitusele kindluse mõttes nimeks «Mängud tulega».

Kes meist poleks võõras linnas kirunud, kui ratastel kohv-riga hotelli otsides kõnniteevagudesse toppama jääme ja sõidutee äärest üle ei pääse; kui me pakkidega lifti ei mahu; kui kogemata bussiga vales suunas sõidame ja see-tõttu lennukist maha jääme või veel hullem, kogemata en-nast võõra linna lennujaamast leiame.

Jüri Järv ja Villu Urban testivad Tallinna linnatänavate sobilikkust ratastooliga liikujate jaoks.

Kust saite ideid näituse koos-tamiseks ning millest on inspi-reeritud näituse nimi?

Personaalnäituse ettevalmista-mine, ideede viimistlemine ja vor-mistamine, kujunduskontsept-siooni väljatöötamine on minu jaoks väga põnev ja liikumapanev põhjus eneseületamiseks. See on võimalus teostada ideid, mis mul-le eriti suurt rõõmu ja rahuldust pakuvad. Kuna on võimalik, et paljud esemed, ideed ja mõtted, mida eksponeerin, võivad olla veidi ärritavad, siis paningi näitu-sele niisuguse pealkirja.

Millega «Mängud tulega» ül-latab?

Uute ideedega. Kindlasti ka

naerutab oma lihtsuse, aususe, avameelsuse ja eneseirooniaga.

 Disainerid seisavad tihti

dilemma ees, kas luua kuns-titeoseid või n-ö kommerts-toodangut, millel oleks kõrge tarbimisväärtus. Kuidas olete selle enda jaoks lahti mõtesta-nud?

Ega ma selle peale liiga palju aega kuluta.

Ma naudin niisuguste esemete disainimist, mis kõnetavad ja täi-davad hästi funktsiooni, milleks on loodud.

Kuigi, jah, näitusel tulevad esit-lemisele esemed, mis on pigem (tarbitav) kunst. Näitust tehes olen vist pigem kunstnik!

Olete oma töödega osale-nud paljudel rahvusvahelistel näitustel ning teid on pärjatud mitmete tunnustuste ja auhin-dadega. Kust leiate üha uusi ideid, mida loodavates eseme-tes realiseerida?

Ideid otseselt kusagilt otsinud ega ammutanud ei ole, et ideed ise on mind leidnud ja valinud. Mida vähem segavaid mõtteid, seda rohkem ideid.

Milline on järgmine projekt?«Jalgratta leiutamine» ja siis

järgmise jalgratta leiutamine! Ühesõnaga, maailma paremaks, ilusamaks ja huvitavamaks muut-mine pluss kindlasti mõned lam-bid.

Võimalik, et ka jätkunäitus, kuna protsessi käigus on tekki-nud suur hulk ideid, mis tuleks lõpuni viia.

Disainer Tarmo Luisk: «Ideed on mind ise leidnud ja valinud»

Disainifestivali Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestival IF... raames avab tunnustatud Eesti disainer Tarmo Luisk valgustinäituse «Mängud tulega».

Tarmo Luisu valgustinäi-tus «Mängud tulega» on kunstniku personaalnäitus, mida saab näha Arhitektuu-rimuuseumi keldrikorruse sammassaalis. Esitlemisele tulevad unikaaldisain ja ins-tallatsioonid, kogu eksposit-sioon koosneb täiesti uutest esemetest ja lavastustest. Näituse avamine toimub Arhi-tektuurimuuseumis 15. sep- tembril. Näitus jääb avatuks 23. oktoobrini.

Kp TUTVUSTAB

Tarmo Luisk peab võimalikuks, et praegusele näitusele võib tulla järg, sest paljud ideed jäid veel ellu viimata.

5DISAINIÖÖReede, 16. september 2011

Linnakeskkond peab olema sõbralikCities For All ‒ Tallinn For All on Eesti Disainerite Liidu algatatud projekt Tallinna kohaliku elanikkonna ja turistide eluolu parandamiseks.

See on kogukond, mis ühendab ärksaid loojaid.

on avatud Rotermanni kaubama-ja II korrusel.

Võib loota, et töögruppide väljatöötatu ei jää vaid paberi-le. Tallinna kommunaalameti spetsialist Risto Aasmaa kin-

nitab, et nad on valmis tege-ma koostööd Design for all ‒ Tallinn for All projekti mees-konnaga ning kaaluma või-malusi lahenduste kasutusele-võtmiseks linnaruumis.

Ka riideid tuleb luua kõigile

Koostöös Tallinn Fashion Wee-kiga avatakse 16. septembril Ro-termanni kvartalis ka näitus Fas-hion Empowerment.

«Ilusad ja funktsionaalsed riided annavad hea tuju ja ene-sekindluse, kuid paljud ei saa endale selliseid riideid lubada, sest nad lihtsalt ei kuulu moeb-rändide sihtgruppi oma eripä-rade tõttu,» põhjendab projekti vajadust Lilli Jahilo. «Pool aastat väldanud projekti eesmärk on tuua moedisaini valdkonda in-novaatilisi ja inimeste vajaduste-ga enam arvestavaid lahendusi. See on hea näide sellest, et «di-sain kõigile» mõiste üha avardub ning jõuab erinevatesse eluvald-kondadesse.»

Näituse sünnile on moedisainer Lilli Jahilo ning Soome sotsiaalse disaini teadlase ja õpetlase Kati Reijoneni eestvedamisel kaasa ai-danud andekad disaini- ja moetu-dengid Eesti Kunstiakadeemiast ja Turu NOVIA University of Applied Sciences ülikoolist.

Näiteks loodi projekti raa-mes rõivalahendused, mis sobi-vad küll kõigile, kuid on loodud vaegnägijate vajadusi arvestades. Riided on valmistatud materjali-dest, mis on katsudes meeldivad (näiteks samet) ja kuhu on eri tehnoloogiaid kasutades lisatud kombatavaid pindu, mille abil on võimalik aru saada, mida pluusil parasjagu kujutatud on.

Nii Cities For All –Tallinn For All inimese eripära arvestav moeprojekt kui Tallinna linna ponnistused annavad põhjuse loota, et kõikidele kasutajagrup-pidele võrdseid võimalusi pakku-vaid lahendusi jõuab nii linnaruu-mi kui poelettidele tulevikus üha rohkem.

Jüri Järv ja Villu Urban testivad Tallinna linnatänavate sobilikkust ratastooliga liikujate jaoks.

16.‒25. septembril on Tallinn uuendusmeelse-te disainihuviliste päralt ‒ kestavad Euroopa kul-tuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF... ja Disainiöö.

Innovatsioonifestivali elluvii-misel osaleb kahe aasta jooksul kokku kuus linna – Barcelona, Milano, Kortrijk, Lissabon, Vil-nius ja Tallinn. Fookuses on in-novatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mobiilsus, säästlikkus ning tehnoloogia mõju igapäevaelule. Keskpunktis on inimene ja tema vajadused.

Kuuenda disainifestivali prog-ramm on Euroopa kultuuri-pealinnale kohaselt mahukas. Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja gale-riid üle linna, linnagaleriid ja disainipoed.

Konverentsid lisanduvad näitustele

Koostöös Innovatsioonikes-kus InnoEurope’iga toimub konverents «Innovatsioon ja in-telligentsus», mis keskendub in-novatsioonile hariduses. Koos-töös Tallinna Ülikooli ja Lahti Ülikooliga toimub 23. septemb-ril teenusedisaini konverents «Services of Tomorrow ‒ What’s Next?».

Tarbekunsti- ja Disainimuu-seumis avatakse 16. septembril näitus «Uutmoodi», kus külas-

taja saab esmakordselt tutvuda innovatsiooninäidetega Eesti di-sainist XX ja XXI sajandil.

«Eesti disain on innovaati-lisuse ja uute ideede poolest mitmekesine,» selgitab näituse kuraator Ene Läkk. «Põnevaid lahendusi võib leida nii argiese-metes kui tavatarbimise seisu-kohalt tihti nähtamatutes aspek-tides.

Näituse eesmärk on rõhutada uuenduslikkust Eesti disainis ja tuua välja ka disaini n-ö peidus pool, eksponeerides muuhulgas seadmeid ja masinaid, kus disai-neri tööl on tooteloomisprotses-sis määrav tähtsus.»

Näitusel eksponeeritakse näi-teks 1936. aastal Eestis leiutatud ja loodud miniatuurfotokaame-rat MINOX, autoriks Walter Zapp. Ehkki Zapp oli pidanud

oma leiutise põhikasutajaks ta-valist mugavat reisihimulist ini-mest, tormasid aparaati esime-sena haarama diplomaatilised teenistused, kel olid oma erihu-vid. Ootamatult spioonikaame-raks saanud fotoaparaati võib näha isegi James Bondi filmides.

Õpime Prantsusmaa kogemustest

Arhitektuurimuuseumis on ulatuslik Prantsuse disaininäitus «Saint-Etienne design ‒ creative city for all by Cité du Design», mis keskendub urbanistlikele projektidele. Saint-Etienne on suurepärane näide linnast, mis on disaini abil end teistest eris-tanud ning oma isikupära välja toonud.

Festivalile paneb väärika punkti Euroopa Disainijuhti-mise Auhindade pidulik gala. Disainimaailma «Oskareid» an-takse Euroopa ettevõtetele, kes rakendavad edukalt disaini kon-kurentsieelise saavutamiseks. Nominentide seas on ka kaks Eesti firmat.

Traditsiooniliselt on Disainiöö kavas suurejoonelised moeeten-dused, seekord koostöös Tallinn Fashion Weekiga. Avapäeval toimub Rahvusvaheline moe- ja kunstietendus «MOMENT» ning festivali lõpetab «Trash to Trend» paljulubav etendus.

Vabaduse väljakul on Gulliveri kaart

Festivalikeskuses Roterman-nis asub IF… Corner, kus saab tutvuda teiste IF… festivalide ning kuue linna vahel toimunud parima innovatsiooni ideekon-kursi IF...Lab tulemustega.

Vabaduse väljakule püstita-takse Gulliver Map, kus linna-kodanikud saavad hiigelsuurele Tallinna kaardile märkida oma meeliskohti ja takistusi.

Reedel, 23. septembril toimub satelliitide öö, mil paljud kohad on kauem avatud.

Festivali passe, mis tagavad sissepääsu kõikidele festivali raames toimuvatele sündmus-tele, saab osta Piletilevi müügi-punktidest ning www.piletilevi.ee veebilehelt.

Lisainfot festivalide kohta ja programm: www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee

IF… ja Disainiöö on alanudSaab näha Eesti disaineri loodud spioonikaamerat.

Disainiöö külalistel on võimalik parkida Ühistee-nused AS parklates Roter-manni kvartali väliparklas, Rannamäe tee ja Suurtüki parklas 24h. Soodushind 3 tundi 2 eurot. Soodushinna jaoks saada sõnum: auto number, tühik, disain (näi-de: 123ABC disain) numbrile 1902. 3 tunni täitumisel jät-kub teenus tavatariifi alu-sel. Parkimise lõpetamiseks helista numbrile 1903.

Kp SOOVITAB

Tallinn 2011 eribuss Disainiööl

Laupäeval, 24. septembril sõidab Tallinn 2011 eribuss.

Hommikul kell 10.00 väljub eribuss Rotermanni kvarta-list Elevaatori kõrvalt parki-misplatsilt ning saabub 10.15 Telliskivi Loomelinnakusse. Koostöös Kirbuturu meeskon-naga on sel laupäeval huvilistel võimalik Telliskivi Kirbuturult otsa ka Eesti disainerite loo-dud esemeid.

Buss väljub Telliskivi Loo-melinnakust kell 11.30 ning järgmine peatuspaik on Eesti Disaini Maja galerii. Samas majas asuv kohvik Klaus pakub disainihuvilistele erilõunat.

Eesti Disaini Maja juurest võtab eribuss kell 13.00 suu-na Kumusse, kus huvilistel on võimalus tutvuda selleaastase Euroopa Disainijuhtimise Au-hinna (DME Auhind) finalisti-de näitusega. Eribuss stardib Kumu juurest tagasi kell 14.15 ning viib osalejad uuesti Roter-manni keskusesse.

«Man&God» Tallinnas

Elevaatoris saab näha Taa-ni-Malaisia ühistööna val-minud interaktiivset graafi-ka ja elamusdisaini näitust «Man&God», mis esitab julgeid küsimusi jumala kohta, tuues kujundeid jumaluse staatuses-se tõusnud popstaaridest või brändidest.

«Man&God» (“Inimene & ju-mal”) on Art4Souli projekt, mis uurib inimese ja jumala vahe-lisi suhteid läbi mitmesuguste usulise ja kultuurilise taustaga loominguliste mõtlejate silma-de.

Art4Soul on disainerite, kir-janike ja teiste loominguliste isikute kogukond, mille ees-märk on pakkuda silmapaist-vat ja vaimuvärskendavat di-saini.

Art4Souli meeskond soovib üldsusega jagada mitmete di-sainerite ja kunstnike mõtteid inimese ja jumala teemal ning loodab, et see projekt paneb kaastöötajad ning publiku korraks peatuma ja arutlema selliste elementaarsete küsi-muste üle nagu „Kas elul on mõtet?“ või „Kas jumal on ole-mas?“.

Interaktiivse seminari vii-vad näituse koostajad loen-gu, kogemuste jagamise ning küsimuste ja vastuste bloki-na. Näitusele lisab eksootikat buto tantsija Swee Keong Ma-laisiast.

Viimaste aastate jooksul on MOMENT kasvanud ja arene-nud kunstieksperimendiks, mis kutsub moodi ning selle mitme-suguseid väljendusviise avasta-ma.

Sel korral kuuluvad program-mi moeetendused, kunstiinstal-latsioonid, muusikaetendused, projekt «moeKunstid» ja töö-toad koostöös British Counci-liga.

«Kõige lühemalt öeldes on MO-MENT moodi, muusikat ja kuns-ti ühendav multiüritus. Juba viis aastat Riias toimunud üritustesari on saanud kuulsaks oma julge ja innovatiivse lähenemise poolest kõigile kolmele valdkonnale,» selgitab ettevõtmise tausta Piret

Puppart, MOMENT meeskonna liige.

16. septembril kell 20.30 muu-tub Rotermanni tööstuspind etenduspaigaks, kus tuntud Läti, Eesti, Norra ning Ameerika Ühendriikide kunstnike kõrval esitlevad oma innovaatilisi ideid ka lootustandvad tulevikutalen-did.

Suurejooneliste moekollekt-sioonidega astuvad üles Xenia Joost, Kätlin Kaljuvee, Marit Ili-son Eestist, Elīna Dobele Lätist, Harald Lunde Hagelsen ja Siri Sveen Haaland Norrast.

«MOMENT on ideoloogia ja kogukond, mis ühendab tärka-vaid talente ja kunstnikke, kes on ühel või teisel viisil seotud

moega, pakub neile võimaluse oma ideid teostada ja töid eks-poneerida.

Iga uue ettevõtmisega püüa-me oma kogukonda inspiree-rida, propageerida loominguli-sust ning luua sobivat pinnast uute kunstivormide tekkimi-seks moe valdkonnas,» selgi-tab Guntra Lipska, korraldaja Lätist.

Piletid Piletilevist 10 eurot, sooduspilet 8 eurot, pilet koha-peal 13 eurot, sooduspilet 10,4 eurot. Piletite müük Piletilevis lõpeb 1 tund enne ürituse al-gust.

MOMENT algab juba täna õhtul!

MOMENT ühendab moodi, muusikat ja kunsti ning tärkavaid ta-lente, kes on ühel või teisel viisil seotud moega.

Eesti disain on innovaatilisuse poolest mitmekesine.

Näitus «Man&God» on avatud Elevaatoris Roter-manni kvartalis 17. sep-tembrist 25. septembrini.

17. septembril kell 18.00‒20.00 näituse ava-mine ja Swee Keongi per-formance

18. septembril kell 16.00‒17.30 seminar; 18.00‒18.30 Swee Keongi performance

Pilet (näitus + seminar): Piletilevis 3 €, Piletilevis sooduspilet 2,4 €, koha-peal 5 €, kohapeal soo-duspilet 4 €.

Kp LISAB

MOMENT ‒ Mood. Muusika. Kunst ‒ on rahvusvaheline moe- ja kunstietendus, mis lähtub ideoloogiast «mood ja kunst kõigile».

Lk 4–5 tekstid: Piret Poti-sepp

Lk 4–5 fotod: Disainiöö fo-topank

Oliver Õunmaa

Inglismaalt pärit etendus toob kuulajad basseinivee alt kostvaid põnevaid heli-sid kuulama.

Täna ootab 7‒26-aastasi noori tasuta sündmusi tulvil Noorteöö. Selgi festivalil saab alates kella 18 eelregistreerimisega tasuta Nõm-me ja Õismäe ujulatesse ujuma minna. Põnevaim veega seotud ettevõtmine on aga Inglismaalt Kalev Spa’sse tulev Wet Sounds.

«Kaks inimest tekitavad bas-seinis vee all mitmesuguseid põ-nevaid helisid,» rääkis Noorteöö korraldaja Cathriin Torop. «Sealt kostvaid helisid saab kuulata kolmel tasapinnal: vee all, vee ja õhu piiril ning vee peal. Elamus on kirjeldamatu, sest vee all le-vib heli üle nelja korra kiiremini. Isegi kuulmishäiretega inimesed kuulevad neid helisid.»

Toropi kinnitusel on see Wet Soundsi esimene ülesastumine Baltimaades üldse. «Kahtlemata on huvi kontserdi vastu suur,» sõ-nas Torop.

«Pidime isegi osavõtjate arvule piiri panema, sest rohkemale kui 400 muusikahuvilisele jääb kont-serdi tarbeks kasutatav ujumis-bassein lihtsalt väikseks. Kui aga kõik huvilised basseini ei mahu, pole sellest midagi, sest samal ajal algab Vabaduse väljakul Friday Night Skate.»

Millised on tossutrikid Paalme moodi?

Noored saavad lihvida oma os-kusi heelyste ehk ratastega tossu-de sõidus.

«Tuntud rulluisuõpetaja Tõnis Paalme õpetab, kuidas osavamalt sõita, pidurdada ja trikitada,» rääkis Torop. «Saab kasutada mitmesuguseid tehnikaid, tõuga-ta ühe või mõlema jalaga. Saab näiteks koha peal keerutada ja hüpata.»

Ilusa ilma korral toimub õpe Tammsaare pargis, vihmaga So-larise keskuses.

Kesklinna valitsus korraldab Tammsaare pargis ka Flash mobi.

«See on ettevõtmine, kus keegi teeb mõnda lahedat tegevust ja teised peavad seda kõik koos järgi tegema,» seletas Torop. «Eelmi-sel aastal mängiti näiteks padja-sõda.»

«Tänavust tegevust pole me veel lõplikult ära otsustanud, kuid mõttes on olnud limbo või suur tantsuetendus,» lisas kesk-linna valitsuse peaspetsialist Kaisa Kask.

Näha saab kolme filmikategooriat

Kinomajas (Uus tn 3) saab osa Noorte Omaloomingu Kinost. 13–26-aastased filmihuvilised saatsid žüriile hindamiseks oma 30 sekundi kuni 15 minuti pikku-sed filmid ja nüüd saab neist vaa-data parimaid palasid.

«Esimest korda saab vaadata filme eri kategooriates,» tähen-das Torop. «Võistlesid 13‒21-aas-tased amatöörid ja17‒26-aasta-sed kogenud filmitegijad teoseid. Eraldi kategoorias võistlesid tummfilmid.»

Jeti Jäähallis (Suur-Sõjamäe

14B) toimub traditsiooniks saa-nud jäädisko.

«Diskor ja efektne valgustus muudavad jäähalli üheks õhtuks tõeliseks diskosaaliks,» rääkis Torop. «Eelmisel aastal külas-tas sündmust üle 200 inimese, mõtlesime suisa, et varsti peame rentima diskoks kaks uisuvälja-kut. Uisutamise hinnad on kallid ja inimesed kasutavad võimalust tasuta sõita.»

Et tantsijad ka puhata saaks, esineb jäähallis vahepalaks iluui-sutaja spordiklubist Põhjatäht. Kavas on ka lõbusad auhindadega mängud. Uisulaenutus on kogu õhtu soodushinnaga 1,50 € paar.

Gruuvi keskuses (Pärnu mnt 139E) ootab noori Gruuviöö.

«Katuse all olevas rambikesku-ses saab noorteöö ajal oma rula, rulluisud või ratta kaasa võtta ja tasuta trikitada,» tutvustas To-rop.

Nagu varasematel noorteöödel, ootab seegi kord Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas auto-kino. «See on mõeldud natukene vanematele noortele, kel juba ju-hiload on,» rääkis Torop.

Tuleb rohkem külastajaid kui varem

Kell 22.00 algav film on «Coco Chanel & Igor Stravinski», süda-ööl algab «Lohetätoveeringuga tüdruk». Esimene on veidi ker-gema süžeega, teine süngem film, seetõttu ka alla 14-aastastele kee-latud.

Viru keskuse katusekinos linas-tub kell 23.00 «Vicky Christina Barcelona».

«See film jookseb katusekinos noorteööst sõltumata, kuid me maksame piletid välja,» reklaamis Torop.

«Kahjuks on tasuta pääsmeid

aga piiratud arv. Huvilised võik-sid end noorteöö koduleheküljel registreerida.»

Esimene Tallinna Noorteöö oli 2005. aasta septembris, siis võttis sellest osa 1500 inimest.

Toropi sõnul oodatakse tänavu huvilisi rohkem: «Viimased kolm aastat on Noorteööst osavõtjate arv olnud umbkaudu 5500, nüüd loodame seda arvu ületada.»

Kogu noorteööga seotud info on ka aadressil www.noorteoo.ee, mõnedele ettevõtmistele on vaja sealsamas registreeruda.

6 NOORTEÖÖ Reede, 16. september 2011

Noorteöö kava15:00 Tervisepäev Tamm-

saare pargis. Näidistree-ningud spordiklubidelt ning show-tantsu rühmade ette-asted.

16.30 Heelyste tasuta koo-litus koos tasuta laenutuse-ga.

18.00 Flash mob Tamm-saare pargis.

18.00–19.30 või 19.00–20.30 registreerimisega ta-suta Õismäe ujula ja Nõmme ujula

18.30 Rulluisukoolitus Va-baduse väljakul Tõnis Paalme käe all.

19:00 Break Battle Kopli noortekeskuses.

19:00 Noorte Omaloomin-gu Kino.

19.00 Megazone’i laser-mängude algus Tartu mnt 80D. Kuus erinevat män-gutsüklit iga poole tunni jä-rel. Registreerimisega.

19:00 Jäädisko Jeti jäähal-lis.

19:00 Beatboxi Eesti meistrivõistlused Tammsaa-re pargis.

19.30 Kogunemine Va-baduse väljakult startivaks rulluisuretkeks Friday Night Skate. Start kell 20.00.

20.00 Wet Sounds Kalev Spas.20.00 Stardib Friday Ni-ght Skate.

21.00, 22.30 Lustimine ba-tuudikeskuses Skypark (Pär-nu mnt 139E). Kohtade arv on piiratud, registreerimisega.

21.00‒22.30 ja 22.30‒24.00 gruuviöö Gruuvi keskuses (Pärnu mnt 139E).

21.00– Gorõ Lana ja Noiz-makaz kontsert Tammsaare pargis.

22.00 Autokino Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas «Coco Chanel & Igor Stravinski». Kell 24 «Lohetä-toveeringuga Tüdruk».

23.00 film «Vicky Christina Barcelona» Viru keskuse ka-tusekinos.

Noorteöö kutsub vetesügavusest kostvaid helisid kuulama

Kp LISAB

Kogenud rulluisuspets õpetab uusi trikke ja autokino jätkab tuntud headuses.

Joel Cahen tegeleb vee ääres veemuusika imedega.Foto: Rebecca Jayne Horrox

8. septembril avati Kumu kuns-timuuseumis rahvusvaheliselt tuntud Poola avangardkunstniku ja teatrilooja Tadeusz Kantori loo-mingut tutvustav näitus.

Publikule on vaatamiseks toodud Kantori teatrit ning kujutavat kunsti ühendav looming, alustades legendaar-setest lavarekvisiitidest, etenduste ja häppeningide dokumentatsioonidest kuni maalide ning visanditeni.

«Kantor oli ise oma lavastuste stse-nograaf ja seetõttu oli tema loodud la-vaobjektidel etenduses oluline iseseisev väärtus, need olid näitlejatega võrdväär-

sed lavakeele osad,» ütles näituse koor-dinaator Ellu Maar.

Näitus «Tadeusz Kantor. Poola avan-gardist ja teatriuuendaja» keskendub aastatele 1960–1975. Sel ajal lavastas Tadeusz Kantor (1915–1990) koos eks-perimentaalteater Cricot 2-ga drama-turgi ja kunstniku Stanislaw Ignacy Witkiewiczi avangardsetel näidenditel põhinevad teatritükid.

Näituse väljapanekus on Witkiewiczi, Witold Gobrowiczi ja Bruno Schultzi tekstidel põhinenud legendaarse lavas-tuse «Surnud klass» (1975) koolipin-gid nukkude-mannekeenidega, objek-tid «Kaksikud prügikärus» lavastusest «Väikeses häärberis» (1961), «Riide-hoid» lavastusest «Kaunitarid ja värd-jad» (1973) ning «Hävitusmasin» lavas-tusest «Hullumeelne ja nunn» (1963). Lisaks esitatakse lavaobjektide aluseks

olnud visandeid, dokumentaalfotosid ning filmikaadreid etendustest ja häp-peningidest.

Näitus on koostatud Krakówis asuva Tadeusz Kantori loomingu dokumen-teerimise keskuse Cricoteka, Krakówi Starmach galerii, Wrocławi rahvusmuu-seumi, Częstochowa muuseumi ja Poola erakogude põhjal. Näituse kuraator on Józef Chrobak Cricotekast.

Väljapanek on sündinud koostöös Poola Vabariigi Suursaatkonnaga Tal-linnas. Näituse patroonid on kultuuri-minister Rein Lang ja Poola Vabariigi kultuuri- ja rahvusliku pärandi minister Bogdan Zdrojewski. Näituse peatoetaja on Adam Mickiewiczi Instituut.

Näitus «Tadeusz Kantor. Poola avan-gardist ja teatriuuendaja» jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 18. detsemb-rini 2011.

Kumu kunstimuuseum pakub vaatamiseks Poola avangardkunsti

Tadeusz Kantor (1915–1990). Pano-raamne merehäppening. 1967.

Foto: Wacław Janicki

Eesmaa, Järvsoo ja Veenre Kolmlõikes

Liisi Eesmaa, Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre ühendavad jõud, et tulla välja vaatemänguga, mis liidab kostüümid, ehted ja ruumi üheks uskumatuna tun-duvaks tervikuks.

17. septembri õhtul Lutheri kvartali parkimismajas (Vana-Lõuna 39) kell 20.00 toimuv etendus on Euroopa kultuuri-pealinn Tallinn 2011 program-mi kuuluva Tallinna Moenädala finaalakord.

Kolme andekat kunstnikku ühendab Eesti kontekstis ta-vatult kontseptuaalne lähene-mine ja julge joon, mis ometigi ei maksa lõivu täiusliku ilu ot-singule.

Liisi Eesmaa jätkab oma uue kollektsiooniga ränna-kuid veealuses maailmas, kuid hoolimata kõigest ei pääse ta ka juba kaubamärgiks muu-tunud ulmelisusest. Tema üle võlli teatraalsed vormimängud on ammu murdnud välja moe mõõtkavadest ning astunud pigem filmi- ja teatrikostüümi valdkonda.

Aldo Järvsoo jätkab jõuliselt geomeetriliste ornamentide ning optiliste illusioonide-ga. Oma uue kollektsiooniga kaardistab ta inimkeha nagu arhitekt, ehitades sellele sildu, torne ja amfiteatreid.

Tanel Veenre lisab kahe Eesti tunnustatuma noore põlvkon-na moelooja vormimängudele omalaadsed maskid ja pea-ehted – ulmelised, jõulised ja kummastavad. Need on sür-reaalsed kaadrid unenäost, kus kaduva ilu melanhoolia kohtub igatsusega täiusliku hetke järele.

Need kolm kokku on sära-valt kuldne trio, kelle looming on jõudnud Luxembourgist Lissabonini ja Vikerkaarest Vogue`ini.

Piletid on saadaval Piletilevi müügiesindustes hinnaga 10 eurot.

Etendust toetavad SA Tallinn 2011, Kultuurkapital, Maybelli-ne ja Dunker.

Vt www.estonianfashion.eu

Kunstibuss tutvub nukufilmiga

Laupäeval, 17. septembril viib kunstibuss oma seltskon-na külla Eesti Nukufilmi.

Plaanis on tutvuda nukufilmi mitmesuguste tööprotsesside-ga ning saada aimu animat-siooni erialast üldisemalt.

Kunstibussi seltskonna võ-tab vastu režissöör ja kunstnik Mait Laas. EKA animatsioonie-riala lõpetanud Stella Salumaa juhendamisel saab osaleda animatsiooni töötoas.

NB! Kohad välja müüdud! Animatsiooni kordustuur on 17. detsembril.

Kohtade broneerimine: kunstibuss@artun.ee, pilet 1.50€. Vt kunstibuss.artun.ee ja www.facebook.com/kuns-tibuss

7FOTOReede, 16. september 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisVAT teater tõi Eesti teatrikülastajateni kuulsa muusikalise etenduse «The Black Rider»

Rahvaspordi suursündmus pani tuhanded inimesed kesklinnas jooksma

Kultuuriplank sai sinise ilme

Kiel-Tallinn noorte meeskoor

«Ökomäss» Telliskivi loomelinnakus

Plektrum pakub kuulatavat ja vaadatavatPretsedent: esmakordselt kõlasid ühel kontserdil kõik neli Arvo Pärdi sümfooniat

Septembris ja oktoobris eten-dub Kultuurikatlas Christian Römeri lavastatud «The Black Rider».Lavalugu põhineb Saksa rah-vajutul «Nõidkütt» ja Andrew Lloyd-Webberi romantilisel ooperil «The Black Rider».Pärast paljukiidetud esiette-kannet 1990. aastal Hambur-gis mängiti muusikali arvu-kates teatrites, kuni autorid lavastusõigused tagasi võtsid. Eksklusiivse Eesti esmaette-kande jaoks Tallinn 2011 Kul-tuuripealinna programmis, andis Tom Waitsi Ameerika kirjastus VAT Teatrile eriloa. Muusikat teeb spetsiaalselt selle projekti jaoks taasühinev legendaarne vabaimprovisat-sioonilist muusikat viljelenud ansambel «Tunnetusüksus»Ülemisel fotol tegutsevad Ago Soots ja Sandra Uusberg. Alu-misel vasakul fotol näeb va-sakult Margo Tederit, Tanel Saart, Meelis Põdersoosi, Lauri Saatpalu, Katariina Unti, Raivo E. Tamme, Sandra Uusbergi. Alumisel parempoolsel fotol ilutseb Raivo E. Tamm.

Fotod: Siim Vahur

11. septembril vallutas Tallinna kesklinna Baltimaade suurim rahvaspordi sündmus SEB Tallinna maraton, mis tõi kokku tuhandeid osavõtjaid kümnetest riikidest. Kavas oli ka poolmaraton, 10 kilomeetri jooks ja käimine.

Fotod: Alber Truuväärt

Noblessneri valukoda, mis oma heliliste iseärasuste poo-lest on lausa loodud kontserte mahutama, pakkus seekord pelgupaika «Pärdi päevadele». 9. septembril toimunud kont-serdil kanti esmakordselt ette kõik Arvo Pärdi neli sümfoniat ja seda kronoloogilises järje-korras.Kontserti dirigeeris Tõnu Kal-juste.

Fotod: Albert Truuväärt

7. septembril võttis SA Tallinn2011 meeskond pintslid kätte ja asus endise Eesti Kunstiakadeemia hoone territooriumi piiritle-vat kultuuriplanku värvima.

Foto: Kadri Suurkivi

10. septembril esines Tallinnas Jaani kirikus Kiel-Tallinn noorte meeskoor, mida juhtisid dirigent Christian Henkel (pildil diri-geerimas) ja tuntud Eesti koorijuht Hirvo Surva. Juba tuntud ja armastatud teoste kõrvalt tulid esmaesitusele ka näiteks Tõnu Kõrvitsa, Piret Ripsi ja Dr Manfred Weissi teosed.

Foto: Alber Truuväärt

8.–11. septembril toimunud Ökomäss püüdis pakkuda nõuan-deid keskkonnateadliku käitumise viljelemiseks.

Fotod: Sten Jõemets / Nikon

8.-18. septembrini vallutab Tallinna moodsamad öölokaalid audiovisuaalsele kunstile ja muusikale keskenduv festival.

Foto: Albert Truuväärt

8 KULTUURIKALENDER Reede, 16. september 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

TALLINN

9 18. septembril toimub Ees-ti Vabaõhumuuseumis Eesti leiva päev, mille tunnuslause on «Leiba ei asenda». Üritu-sel võivad leivahuvilised lisaks heale puhtale toidule nautida ka muusikat ja mitmesuguseid kohalikke leivaga seonduvaid atraktsioone.

Sündmuse koordinaatori Liia Kanemägi sõnul on leivapäeva peamine eesmärk väärtustada rukkileiba ning tuua esile selle olulisust nii toidu kui ka eestla-seks olemise osana.

„Meie esivanemad tundsid suure töö ja vaevaga saadud lei-va vastu loomulikku sügavat austust. Tänapäeval räägitakse, et inimene ei ela üksnes leivast, kuid ka meie ei saa ilma selleta läbi, sest juba ammu ei tähista leib vaid lõhnavat pätsi laual, see on ka oluline osa meie enesemää-ratlusest,“ rääkis Kanemägi.

Vabaõhumuuseumi taludes

näeb leivaga seotud töid ja tege-misi ning näitust «Leib keelel“. Tutvustatakse «Tallinn 2011» erimenüüsid ning uksed avab ai-nulaadne Leivalabor, mis kujutab endast telki, kus humoorikate etteastete ja kasulike näpunäi-

dete läbi leiba propageeritakse.Kiigeplatsil asuvas Leivalaboris püstitatakse ka rukkirekord, mille käigus püütakse ühte kohta kok-ku saada suurim võimalik kogus eri sorti rukkileibu.

«See ei ole nn tõsimeelne re-kord,» ütleb Kanemägi. «Pigem vaadatakse, kui palju erinevaid rukkileibu üldse on ja kui palju neid ühte kohta kokku õnnestub saada.»

Leivahuvilised saavad oma leivateadmisi suurendada igal täistunnil, kui algab järjekordne keemiateatri seanss, kus tutvus-tatakse leivas toimuvaid keemilisi protsesse läbi humoorika ja kü-lastajatele mõistetava vaatenurga.

Lisaks eelnimetatud leivakesk-setele üritustele toimub Eesti lei-va päeval Eesti Vabaõhumuuseu-mis ka muid sellega seonduvaid ettevõtmisi. Sügislaadal müüakse rahvuslikku käsitööd, tarbeese-meid, kodumaiseid aia- ja põl-

lusaadusi, kala- ja lihatooteid, mett ja muidugi leiba.

Samuti võib kiikuda swing-kii-gel, alistada puudele paigaldatud ronimiseks mõeldud kõrgrada ja palju muud. Sutlepa kabelis toimub kell 13.00 leivaga seotud tänupalvus, teenib õpetaja Too-mas Paul. Kell 15.00 algab seal-samas Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori kontsert. Kolu kõrtsi ees kuuleb rahvapilli- ja orkestri-muusikat, kell 14.00 kuulutatakse välja konkursside «Parim mahe-tootja 2011» ja «Parim mahetoo-de 2011» võitjad ning leivapäeva külastajate lemmikmahetoode. Pulga talus näevad lapsed lei-valõhnalist lavalugu «Suhkru-kohvik» lasteteatrilt «Trumm», samuti toimuvad roopilli meis-terdamise õpitoad. Kõik tegevu-sed kestavad ajavahemikus kella 10.00 – 17.00.

Nätsi tuuliku mäe suures tel-gis tutvustatakse huvilisi Tallinn

2011 erimenüüdega ning nälga ei jää loomulikult ükski muuseu-mikülastaja, kuna kohal on kokad nii siit kui sealt.

«Tallinna mainekamate koh-vikute ja restoranide tipp-kokad säristavad publiku silme all pan-ne ning padades ja kateldes keeb

parim osa Eesti maitsest,» kiitis Kanemägi.

Ürituse toimumist toetavad SA Tallinn 2011 ja Eesti Põlluma-jandusministeerium, korraldada aitavad Leivaliit, Eesti Kulinaaria Instituut, Eesti Mahepõllumajan-duse SA, Eesti Kultuurkapital.

Evelin Ilves soovitab: Eesti leiva päev

Evelin Ilves.

Vabaõhumuuseumi peavarahoidja Elvi Nassar näitab, kuidas sarja kasutada. Foto: Piret Järvan

MUUSIKA

17. september rahvusvahelise Viljandi kitarrifestivali raames 15.00‒21.00 Pärimusmuusika Aidas (Tasuja pst 6, Viljandi) kitarrimeistrite päev; 17.00 Viljandi Nukuteatris (Lossi 31, Viljandi) Nevil Blumberg (Ees-ti); 18.30 Viljandi Jaani kirikus (Pikk 6, Viljandi) Paolo Angeli (Itaalia); 19.00 Geneva kes-kuses (Võidu 2, Narva) John Stowell & Lembit Saarsalu Trio (USA, Rootsi, Eesti); 21.00 Päri-musmuusika Aida suures saalis Eesti Kitarrilegendid & Tallinna Kammerorkester.

17. september 16.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kam-mermuusika Festival: Artimus Ensemble’i klaveritrio: Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Henry-David Varema (tšello), Irina Zahharenkova (klaver). Kava: L. van Beethoven, M. Ravel.

Anna-Liisa Bezrodny alustas viiulimängu õppimist dots. Ivi Tiviku klassis ja jätkas põhili-selt oma vanemate, prof Igor Bezrodny ja prof Mari Tampere õpilasena. Magistrikraadi on saanud 2006 Londoni Guild-hall koolis ja 2008 Sibeliuse Akadeemias. Tänaseks on An-na-Liisa esinenud pea kõigis Euroopa maades, Lõuna-Amee-rikas, USA-s, Araabia maades ja Kaug-Idas.

Irina Zahharenkova õppis 1991–1995 Tallinna Georg Otsa nim Muusikakoolis (prof Mare Ots), 1995–2000 EMTAs (kla-ver: prof Lilian Semper; kla-vessiin: prof MarisValk-Falk). 2003 lõpetas magistriõpingud EMTA-s (klaver: prof L. Sem-per) ning jätkab doktorantuu-ris. Paralleelselt on ta alates 2002. aastast Helsingi Sibeliu-se Akadeemia (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna) õpilane. Zahharenkova on pälvinud mit-meid auhindu rahvusvahelistel konkurssidel.

18.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus VII Tallinna Kammer-muusika Festival: Aksel Kolstad (klaver, Norra), Kristina Kriit (viiul), Hugo Ticciati (viiul, UK/Rootsi), Levi-Danel Mägila (tšel-lo). Kavas: C. Debussy, E. Grieg.

Aksel Kolstad alustas klave-riõpinguid emaga (näitleja ja laulja Kirsti Kolstad) nii pea, kui oli piisavalt suur klaveri kõrval toolil istumiseks ‒ kaheaasta-selt. Viieaastaselt algasid re-gulaarsed klaveritunnid ning peagi tekkis lisaks klassikalise muusikahuvile sama suur huvi ka ise muusika loomise vastu.

2002. aastal astus ta Norra Muusikaakadeemiasse Oslos, olles üheks kahest vastuvõetud pianistist. Kolstad on esinenud

pianisti, helilooja ja dirigendi-na nii raadios, televisioonis kui mitmetes kontserdisaalides Norras ja mujal maailmas.

18. september rahvusvahelise Viljandi kitarrifestivali raames 17.00 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) Eesti Kitarrilegen-did & Tallinna Kammerorkes-ter.

18. september 18.00 Jaani kiri-kus (Vabaduse väljak 1) VII Tal-linna Kammermuusika Festivali galakontsert, esinevad sopran Pille Lill, Anna-Liisa Bezrodny viiulil, Hugo Ticciati (Rootsi) viiulil, Malcolm Messiter (UK) oboel, festivali kammerorkes-ter ning Tallinna Poistekoor. Dirigent Jonathan Brett.

Alates oma debüüdist, 12-aastasena Edinburghi festi-valil ja Queen Elizabeth Hallis, on Hugo Ticciati esinenud koos orkestritega Inglismaal, Root-sis, Rumeenias, Eestis, Kaug-Idas ja USA-s. Hugo on huvi-tatud kaasaegsest muusikast, ta on erakordne omadustega viiuldaja, ühendades endas muusikalise eksperimentee-rimise kire, laiahaardelised intellektuaalsed tegevused ja huvi muusika vaimse mõõtme vastu.

20. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammer-muusika Festival: W. A. Mozar-ti, J. Haydni, J. Halvaroseni ja Z. Kodaly loomingu kava, esine-vad Magdalena Filipczak (Poo-

la) viiulil, Laur Eensalu vioolal, Andreas Lend tšellol ja Malcolm Messiter (UK) oboel.

Andreas Lend on sündinud 1983. aastal Tallinnas. 1989. aasta sügisel alustas õpinguid TMKK Laine Leichteri tšel-loklassis. 2003. aastast jätku-sid õpingud EMTA-s prof. Peeter Paemurru juhendamisel ning 2005/2006 Soomes, Sibeliuse Akadeemias prof. Hannu Kiiski käe all. Aastal 2010 omandas EMTA-s magistrikraadi.

20. september 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4) «Eliitkontserdid I». Tantsud ettevalmistatud klaveritel, esi-neb klaveriduo Kadri-Ann Su-mera ja Hanna Heinmaa.

21. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kam-mermuusika Festival: Artimus Ensemble’i keelpillitrio esitab L. van Beethoveni ja J. Brahmsi loomingut.

21. september 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst. 4) «Maailm samme täis: Ees-ti 1960‒1970ndate eredamad laulud», esinevad Els Himma, Vello Orumets, Heidy Tamme, Koit Toome, Hedvig Hanson ja Boris Lehtlaan. Orkester Siim Aimla juhatusel, õhtut juhib Ar-tur Raidmets.

22. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammer-muusika Festival: Concerto di Belcanto esitab W. A. Mozarti,

G. Rossini, C. Monteverdi, F. Ca-valli ja L. Arditi loomingut.

24. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kam-mermuusika Festival: Micha-el Süssmann viiulil ja Gunilla Süssmann klaveril (mõlemad Norra) esitavad E. Griegi, R. Sc-humanni ja J. Brahmsi loomin-gut.

24. september 20.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9) «PLMF Talentide Gurmee». Oksana Sinkova flöödil, And-reas Lend tšellol, Virgo Veldi saksofonil ja Lea Leiten klaveril esitavad T. Kõrvitsa, A. Ghidoni, R. Planeli ja L. Kempteri loomin-gut.

24. september 20.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9) esinevad Ensemble Marti-nu (Tšehhi), saksofonikvartett SAXEST ja A. Juurikas klaveril, kavas L. Van Beethoven, F. Cho-pin ja F. Lizst.

KINO16. september kinos Sõprus (Vana-Posti 8) «Melanhoolia» (Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa 2011), režissöör Lars von Trier.

16. september 20.30 Katuse-kinos (Viru väljak 4) «Kuninga kõne» (Suurbritannia 2010), re-žissör Tom Hooper; 23.00 «Vic-ky Christina Barcelona» (USA, Hispaania 2008), režissöör Woody Allen.

17. september kinos Sõprus (Vana-Posti 8) «Le Havre» (Soo-me Prantsusmaa, Saksamaa 2011), režissöör Aki Kaurismä-ki.

17. september Katuseki-nos (Viru väljak 4) «Psühho» (USA 1960), režissöör Alfred Hitchcock; 23.00 «Polaarjoo-ne sangarid» (Soome, Rootsi, Iirimaa 2010), režissöör Dome Karukoski.

18. september Katusekinos (Viru väljak 4) «Sügisball» ( Ees-

ti 2007), režissöör Veiko Õun-puu; 23.00 «Le Havre» (Soome, Prantsusmaa, Saksamaa 2011), režissöör Aki Kaurismäki.

NÄITUSKuni 26. september Tallinna Põhjatuletornis (Valge 3) ehte-kunstirühmituse õ h u L o s s näitus.

Kuni 26. september Eesti rah-vusraamatukogu (Tõnismäe 2) 6. korruse galeriis «Loetud päevad». Postimehe fotograa-fi Peeter Langovitsi fotonäitus kajastab SA Tallinn 2011 sar-jas «52 üllatust ja ideed» 2010. aastal toimunud sündmusi. Igal nädalal toimunud eriilmeliste ja omapäraste ettevõtmistega loeti päevi Euroopa kultuuri-pealinna aasta alguseni.

Kuni 2. oktoober Eesti Kaas-aegse Kunsti Muuseumis (Põh-ja pst 35) «Tumedus, tume».

MUUSIKAL19.‒20., 23.‒24., 26.‒30. sep-tember ja 1. oktoober 19.00 Katlas (Põhja pst 27a) «The Black Rider». Lavastaja Chris-tian Römer (Saksamaa), osades Katariina Unt, Sandra Uusberg, Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamm, Margo Teder, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Ago Soots.

MUU17.‒18. ja 24.‒25. september 20.00 Rotermanni kvartali Stal-keri käigus ««Stalkeri» monu-ment». Kummardusena Andrei Tarkovski Tallinnas filmitud suurteosele «Stalker» esitle-takse üht konkreetset kaadrit sellest filmist selle autentses võttepaigas.

11.‒18. september «H2T – audiovisuaalkunstide festival». Eesti ja Soome noorte tasuta ühisfestivalil näeb noorte oma-loomingut: lühimängufilme, muusikavideoid, animafilme ja fotolugusid.

Foto

: Too

mas

Vol

mer