3
Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 28 (228) VII aastakäik Neljapäev, 26. november 2009 Nädalaleht Liana Kaasik, personalispetsialist 18. oktoobri kohalike oma- valitsuste valimistega möö- dus 90 aastat esimesest Eesti iseseisvusaegsest linnavoli- kogu valimisest Kuressaares. 18. mail 1919 valiti Kuressaa- re linna volikogusse 35 koha- like erakondade kandidaati. Kogu linnavalitsuse juh- timine käis tollal Eestis ter- vikuna 11. juuni 1892. aas- ta Vene linnaseaduse alusel, sest see oli maksev koos mit- mete muudatuste ja täiendus- tega hilisematest seadustest. Kuni 1938. aastani teostati ka linnavolikogu valimisi Vene Ajutise valitsuse 1917. aasta vastavate määruste alusel. Vo- likogu valis endale üheks aas- taks esimehe ja asetäitja, voli- nike arv sõltus elanike arvust. 1919. aastal toimunud lin- navolikogu valimistel said volikogus enamuse (20 koh- ta) sakslaste ja majaomani- ke rühm, pahempoolsete (15 kohta) vastu. Uus linnavo- likogu koosseis moodustas 8. juulil 1919 uue linnavalit- suse, kuhu kuulusid esimese eestlasena majaomanike rüh- ma esindav linnapea Aleksan- der Lepik, tema asetäitja Os- kar Liiv ja linnanõunikud Tiis ning Wilsar. Uues linnavalit- suses ja volikogu kantseleis asusid oma kohuseid täitma sekretär, kassapidaja, raama- tupidaja, sekretäri abi, kirja- toimetaja ja teener. Toona kuulusid linnapea juhtimise alla linnamiilits, park, puiestikud, rahandus, maksud, statistika, transport ja tervishoid. Linnapea ase- täitja tegeles kalapüügi, tule- tõrje, rekvireerimise, raudtee, turu, linnakassa, komisjoni- de ning sõjaväe asjadega. Lin- nanõunik Tiis tegeles aga val- gustuse, majade valitsuse, pandimajade, toitlustuse ja ta- pamajaga ning linnanõunik Wilsar põletuspuude, silda- de, tänavate, kanalite, välja- käigukohtade, linna poodide, metsade, karjamaade, heina- maade ja Lõmala ning Tingis- te mõisatega. Sel ajal oli linnaomavalitsu- se täidesaatvaks organiks lin- navalitsus, mis koosnes lin- napeast, tema asetäitjast või abist ja linnanõunikest. Linna- nõunike arv oli vastavalt kaks või kolm, olenevalt kehtinud seadustele või õigusaktide ot- sustele. Vastavalt Kuressaa- re linnavolikogu kodukorrale valis linnavolikogu kõrgeima juhtiva organina täidesaatvad ja ettevalmistavad komisjo- nid, kes töötasid linnanõuni- ke ja osakonnajuhatajate juh- timisel. Seoses linna kasvuga ja majanduse laienemisega hakati üksikute alade lähe- maks juhtimiseks looma lin- navalitsuse osakondi. Nende struktuuris ja nimetustes toi- mus sageli muudatusi. Täht- samad osakonnad Kuressaare linnavalitsuse struktuuris 20- ndatel aastatel olid hoolekan- deosakond, rahandusosakond, majandusosakond, ehitusosa- kond, haridus- ja sotsiaalosa- kond ning teedeosakond. Alates 1931. aastast olid aga linnavalitsuse osakonnad järgmised: üldosakond, mil- lele allus linna sekretär, linna kantselei, raamatupidamine ja kassa ametkond, perekon- naseisuamet ja linnavalitsu- se keskasutuse majapidami- ne; majandusosakond, millele kuulus linna rahaasjade kor- raldamine ja tegelik juhtimi- ne ning linna maade, majade ja muude kinnisvarade ja ette- võtete ekspluateerimise juhti- mine; hariduse- ja sotsiaalosa- kond, millele kuulus hariduse, hoolekande- ja tervishoiukü- simuste lahendamine, korral- damine ja juhtimine ning jä- relvalve sellekohaste asutuste üle, vastavalt linnavalitsu- se kodukorraga või linnavo- likogu või -valitsuse eriliste otsustega kindlaks määratud võimupiirides ning heakorra- osakond, mis juhtis linnaoma- valitsuse endi hoonete ehita- mis- ning parandustöid, linna tänavate, kõnniteede ja ava- likkude platside ehitamist, pa- randamist ning korraldamist ning linna kuurortelu korral- damise töid. Alates 1. maist 1938 keh- testati Eesti vabariigis uus linnaseadus, mille koostami- sel püüti lähtuda eesmärgist koondada võimalikult palju ühte seadusandlikku akti kõik linnavalitsuse korraldusse ja tegevuse korda puudutavad normid, et sellega hõlbustada nende rakendajatel selle käsit- lemist. Seepärast hõlmas uus linnaseadus kogu linnavalit- suse korralduse, struktuuri ja organid, viimaste ülesanded ja vahekorrad, ametnike õigu- sed ja kohustused, linnaoma- valitsuse majapidamise kohta käivad normid, eriti maksu- de alal ning lõpuks järeleval- ve alused ja korra. Uus linnaseadus käsitles lä- hemalt teemat, mis puudutas omavalitsuse kodanikuks kuu- lumise korda. Teiseks olulise- maks muudatuseks oli oma- valitsusorganite struktuuride muutus, kus alev kui omava- litsusüksus kadus Eesti hal- duskorraldusest, mille taga- järjel tõusis linnade arv Eestis 19-lt 33-le. Kuressaare sai kolmanda astme maakonna- linna staatuse. Linnaseaduse- ga määrati lõplikult kindlaks volinike arv ja pikendati lin- navolinike volitusaega 5 aas- tani. Kolmanda astme maakon- nalinnana sai Kuressaare lin- naomavalitsuse organeiks 5 aastaks valitav linnavolikogu, linnavolikogu 6 aastaks ame- tisse valitav linnapea ning lin- navolikogu valitav revisjoni- komisjon. Seoses uue linnaseaduse kehtestamisega alates 1. maist 1938 kaotati senine kolme- liikmeline kollegiaalne lin- navalitsus (linnapea ja kaks nõunikku). Linnapea kõrvale loodi abilinnapea ametikoht, kelleks kinnitati kaupmees Vladimir Kallas (1900-1978), kes oli ka hilisem Saksa oku- patsiooniaegne linnapea. Ka- dus ka linnavolikogu juhataja ametikoht, seda hakkas edas- pidi täitma linnapea ise. Vastavalt uuele linnaseadu- sele sai kolmanda astme maa- konnalinnades linnavolikogu valida linnapea isikute hul- gast, kes on vähemalt 25 aas- tat vanad ja omasid haridust ning oskusi ametiülesanne- te täitmiseks. Nii linnapea kui abilinnapea valimine kuulus uue linnaseadusega sisemi- nistri kinnitamisele. Lisaks pi- did uue seaduse kohaselt kol- mandasse astmesse kuuluvate maakonnalinnade linnapead ja abilinnapead kandma ame- timärki ja ametirõivast. Volikogu ja selle valitud ko- misjonid lõpetasid oma tege- vuse pärast nõukogude võimu kehtestamist. Linnavalitsus tegutses kuni täitevkomitee moodustamiseni 1941. aasta jaanuaris. Kuressaare esimese Eesti iseseisvusaegse linnavolikogu valimistest möödus 90 aastat Dirigent AARNE SALUVEER 29. novembril kell 17:00 KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIKUS JÕULUOOTUS K r e e k , H o l s t , B e r l i n , G r u b e r , r a h v a l a u l u d e s e a d e d j m . E T V T Ü T A R L A S T E K O O R E T V T Ü T A R L A S T E K O O R Pileti hind eelmüügist 75.- Sooduspileti hind eelmüügist 50.- Pileti hind samal päeval 100.- Sooduspileti hind samal päeval 75.- Lapsele kuni 7 a. /kui istub saatja süles/ on sissepääs tasuta 17:50 Jõulutule õnnistamine 18:00 Jõulutulede süütamine Kuressaare linna kuusel

Kuressaare esimese Eesti iseseisvusaegse …Kuressaare linnavalitsuse pressiteated PEREKONDLIK Neljapäev, 26. november 2009 KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB Kuressaare spordikeskuses

  • Upload
    others

  • View
    4

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Kuressaare esimese Eesti iseseisvusaegse …Kuressaare linnavalitsuse pressiteated PEREKONDLIK Neljapäev, 26. november 2009 KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB Kuressaare spordikeskuses

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 28 (228) VII aastakäik Neljapäev, 26. november 2009 Nädalaleht

Liana Kaasik,personalispetsialist

18. oktoobri kohalike oma-valitsuste valimistega möö-dus 90 aastat esimesest Eesti iseseisvusaegsest linnavoli-kogu valimisest Kuressaares. 18. mail 1919 valiti Kuressaa-re linna volikogusse 35 koha-like erakondade kandidaati.

Kogu linnavalitsuse juh-timine käis tollal Eestis ter-vikuna 11. juuni 1892. aas-ta Vene linnaseaduse alusel, sest see oli maksev koos mit-mete muudatuste ja täiendus-tega hilisematest seadustest. Kuni 1938. aastani teostati ka linnavolikogu valimisi Vene Ajutise valitsuse 1917. aasta vastavate määruste alusel. Vo-likogu valis endale üheks aas-taks esimehe ja asetäitja, voli-nike arv sõltus elanike arvust.

1919. aastal toimunud lin-navolikogu valimistel said volikogus enamuse (20 koh-ta) sakslaste ja majaomani-ke rühm, pahempoolsete (15 kohta) vastu. Uus linnavo-likogu koosseis moodustas 8. juulil 1919 uue linnavalit-suse, kuhu kuulusid esimese eestlasena majaomanike rüh-ma esindav linnapea Aleksan-der Lepik, tema asetäitja Os-kar Liiv ja linnanõunikud Tiis ning Wilsar. Uues linnavalit-suses ja volikogu kantseleis asusid oma kohuseid täitma sekretär, kassapidaja, raama-tupidaja, sekretäri abi, kirja-toimetaja ja teener.

Toona kuulusid linnapea juhtimise alla linnamiilits, park, puiestikud, rahandus, maksud, statistika, transport ja tervishoid. Linnapea ase-täitja tegeles kalapüügi, tule-tõrje, rekvireerimise, raudtee, turu, linnakassa, komisjoni-

de ning sõjaväe asjadega. Lin-nanõunik Tiis tegeles aga val-gustuse, majade valitsuse, pandimajade, toitlustuse ja ta-pamajaga ning linnanõunik Wilsar põletuspuude, silda-de, tänavate, kanalite, välja-käigukohtade, linna poodide, metsade, karjamaade, heina-maade ja Lõmala ning Tingis-te mõisatega.

Sel ajal oli linnaomavalitsu-se täidesaatvaks organiks lin-navalitsus, mis koosnes lin-napeast, tema asetäitjast või abist ja linnanõunikest. Linna-nõunike arv oli vastavalt kaks või kolm, olenevalt kehtinud seadustele või õigusaktide ot-sustele. Vastavalt Kuressaa-re linnavolikogu kodukorrale valis linnavolikogu kõrgeima juhtiva organina täidesaatvad ja ettevalmistavad komisjo-nid, kes töötasid linnanõuni-ke ja osakonnajuhatajate juh-

timisel. Seoses linna kasvuga ja majanduse laienemisega hakati üksikute alade lähe-maks juhtimiseks looma lin-navalitsuse osakondi. Nende struktuuris ja nimetustes toi-mus sageli muudatusi. Täht-samad osakonnad Kuressaare linnavalitsuse struktuuris 20-ndatel aastatel olid hoolekan-deosakond, rahandusosakond, majandusosakond, ehitusosa-kond, haridus- ja sotsiaalosa-kond ning teedeosakond.

Alates 1931. aastast olid aga linnavalitsuse osakonnad järgmised: üldosakond, mil-lele allus linna sekretär, linna kantselei, raamatupidamine ja kassa ametkond, perekon-naseisuamet ja linnavalitsu-se keskasutuse majapidami-ne; majandusosakond, millele kuulus linna rahaasjade kor-raldamine ja tegelik juhtimi-ne ning linna maade, majade

ja muude kinnisvarade ja ette-võtete ekspluateerimise juhti-mine; hariduse- ja sotsiaalosa-kond, millele kuulus hariduse, hoolekande- ja tervishoiukü-simuste lahendamine, korral-damine ja juhtimine ning jä-relvalve sellekohaste asutuste üle, vastavalt linnavalitsu-se kodukorraga või linnavo-likogu või -valitsuse eriliste otsustega kindlaks määratud võimupiirides ning heakorra-osakond, mis juhtis linnaoma-valitsuse endi hoonete ehita-mis- ning parandustöid, linna tänavate, kõnniteede ja ava-likkude platside ehitamist, pa-randamist ning korraldamist ning linna kuurortelu korral-damise töid.

Alates 1. maist 1938 keh-testati Eesti vabariigis uus linnaseadus, mille koostami-sel püüti lähtuda eesmärgist koondada võimalikult palju

ühte seadusandlikku akti kõik linnavalitsuse korraldusse ja tegevuse korda puudutavad normid, et sellega hõlbustada nende rakendajatel selle käsit-lemist. Seepärast hõlmas uus linnaseadus kogu linnavalit-suse korralduse, struktuuri ja organid, viimaste ülesanded ja vahekorrad, ametnike õigu-sed ja kohustused, linnaoma-valitsuse majapidamise kohta käivad normid, eriti maksu-de alal ning lõpuks järeleval-ve alused ja korra.

Uus linnaseadus käsitles lä-hemalt teemat, mis puudutas omavalitsuse kodanikuks kuu-lumise korda. Teiseks olulise-maks muudatuseks oli oma-valitsusorganite struktuuride muutus, kus alev kui omava-litsusüksus kadus Eesti hal-duskorraldusest, mille taga-järjel tõusis linnade arv Eestis 19-lt 33-le. Kuressaare sai

kolmanda astme maakonna-linna staatuse. Linnaseaduse-ga määrati lõplikult kindlaks volinike arv ja pikendati lin-navolinike volitusaega 5 aas-tani.

Kolmanda astme maakon-nalinnana sai Kuressaare lin-naomavalitsuse organeiks 5 aastaks valitav linnavolikogu, linnavolikogu 6 aastaks ame-tisse valitav linnapea ning lin-navolikogu valitav revisjoni-komisjon.

Seoses uue linnaseaduse kehtestamisega alates 1. maist 1938 kaotati senine kolme-liikmeline kollegiaalne lin-navalitsus (linnapea ja kaks nõunikku). Linnapea kõrvale loodi abilinnapea ametikoht, kelleks kinnitati kaupmees Vladimir Kallas (1900-1978), kes oli ka hilisem Saksa oku-patsiooniaegne linnapea. Ka-dus ka linnavolikogu juhataja ametikoht, seda hakkas edas-pidi täitma linnapea ise.

Vastavalt uuele linnaseadu-sele sai kolmanda astme maa-konnalinnades linnavolikogu valida linnapea isikute hul-gast, kes on vähemalt 25 aas-tat vanad ja omasid haridust ning oskusi ametiülesanne-te täitmiseks. Nii linnapea kui abilinnapea valimine kuulus uue linnaseadusega sisemi-nistri kinnitamisele. Lisaks pi-did uue seaduse kohaselt kol-mandasse astmesse kuuluvate maakonnalinnade linnapead ja abilinnapead kandma ame-timärki ja ametirõivast.

Volikogu ja selle valitud ko-misjonid lõpetasid oma tege-vuse pärast nõukogude võimu kehtestamist. Linnavalitsus tegutses kuni täitevkomitee moodustamiseni 1941. aasta jaanuaris.

Kuressaare esimese Eesti iseseisvusaegse linnavolikogu valimistest möödus 90 aastat

Dirigent AARNE SALUVEER

29. novembril kell 17:00 KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIKUS

JÕULUOOTUSKreek, Holst, Berlin, Gruber, rahvalaulude seaded jm.

ETV TÜTARLASTEKOORETV TÜTARLASTEKOOR

Pileti hind eelmüügist 75.- Sooduspileti hind eelmüügist 50.- Pileti hind samal päeval 100.- Sooduspileti hind samal päeval 75.-

Lapsele kuni 7 a. /kui istub saatja süles/ on sissepääs tasuta

17:50 Jõulutule õnnistamine18:00 Jõulutulede süütamine Kuressaare linna kuusel

Page 2: Kuressaare esimese Eesti iseseisvusaegse …Kuressaare linnavalitsuse pressiteated PEREKONDLIK Neljapäev, 26. november 2009 KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB Kuressaare spordikeskuses

Kuressaare linnavalitsuse pressiteated

PEREKONDLIK

Neljapäev, 26. november 2009

KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB

Kuressaare spordikeskuses

Laupäeval, 28. novembrilTervisespordisarja LII-

KUDES TERVEMAKS hooaja viimane etapp: SISE-ORIENTEERUMINE. Rada avatud kella 11-14.

Kell 15.30 Elioni rahva-liiga naiste võrkpall: Saare-maa - Hiiu Teed.

Kell 15.30 Eesti I liiga võrkpall: Kuressaare VK AVOS - TTÜ II.

Laupäeval, 5. detsemb-

ril kell 10 Saare maakonna meistrivõistlused judos.

Kell 14 Saare maakonna 2009. aasta karikavõistlu-sed võrkpallis: Kaarma - SK Muhu/Kehte.

Kell 20 Eesti II liiga korv-palli meistrivõistlused: Ku-ressaare SK Vesse - Nõm-me RIM.

Pühapäeval, 6. detsemb-ril kell 14 Eesti II liiga korv-palli meistrivõistlused: Ku-ressaare SK Vesse - Ambla SK.

Ajavahemikul 2. novemb-rist kuni 23. novembrini re-gistreeriti Kuressaare linnasRiko Mattias NuutLoora TollEmilia Vendelsünd.

Samal ajavahemikul regist-reeritiValentina HeldeÜlo AhvenHans TuiskAleksander ViirmäeValve PruulJaan PetersonHelmi VälissonEimar TarkusEndel KaseväliToomas Reinvaldtsurm.

Linnavalitsus kuulutas välja „Aasta kojamees 2009“ sti-pendiumi avaliku konkursi. Tänavu on stipendiumi suu-ruseks 3000 krooni. Taotlu-si stipendiumile oodatakse 10. detsembrini.

„Aasta kojamees 2009”sti-pendium määratakse 2009. aastal Kuressaare linna ette-võtetes ja asutustes heakor-ra alal majahoidjana, täna-vapühkijana, hoovitöölisena, heakorratöötajana, kojame-hena või mõnel muul sellisel kohal töötavale isikule. Kan-didaate stipendiumi konkur-sile võivad esitada kõik füü-silised või juriidilised isikud.

Konkursil osalemiseks tu-leb linnavalitsusele esitada

stipendiumi taotleja või sti-pendiumi kandidaadi üles-seadja kirjalik taotlus, mil-les tuleb näidata kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kon-taktandmed (aadress, telefo-ninumber, e-posti aadress), tegevusala ning stipendiumi taotluse põhjendus. Lisada võib ka muid taotlusi toeta-vaid ja põhjendavaid mater-jale.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. detsember. Taotluste mittelaekumise korral jääb linnale õigus stipendium väl-ja andmata jätta.

Aasta kojamehe stipendiu-mit antakse välja heakorra- ja kodukaunistamisliikumise toetamiseks.

Stipendium „Aasta kojamees 2009“ ootab taotlusi

Kadri Vaher ja Teele Pehklinnalabor

MTÜ Linnalabor osaleb Eesti kontekstis ainulaad-ses planeeringuprotsessis, kus enne planeeringu koos-tamist kaasatakse kohalik-ke elanikke. Nimelt viime hetkel Kuressaare linnas ja Kaarma valla külades läbi elukeskkonna uuringut, mil-le tulemused on aluseks val-la ja linna ühisele planeerin-gule.

Uuringus kaardistame, mida kohalikud elanikud oma elukeskkonna puhul väärtustavad, kuidas seda kasutavad, millest keskkon-nas puudust tunnevad ja kui-das kodukohta tulevikus ette kujutavad. Kuressaare ela-nike puhul huvitab meid ka seos linna ümbritseva maa-ga ehk Kaarma valla kohta-dega.

Novembri jooksul interv-jueerime Kuressaares eri-nevate huvirühmade esin-dajaid ning ühisplaneeringu

alale jäävate külaseltside esindajaid. Kui intervjuu-de põhjal järeldused tehtud, täpsustame saadud tulemu-si kõigile elanikele mõeldud küsitluse abil.

Seega tekib jaanuaris iga-ühel, kes elab Kuressaares või Kaarma valla lõunaosas, võimalus avaldada oma ar-vamust elukeskkonna ole-viku, muutuste ja tuleviku teemal. Küsitlust kavatseme levitada nii postiteenuse kui interneti teel. Iga vastus on väga väärtuslik, kuna aitab mõista linnajagude ja piir-kondade eripära ning seda säilitada. Konkreetselt aval-duvad elanike arvamused üldplaneeringus näiteks loo-dava miljööalana, kaitsealu-se ehitisena või võimaluse-na luua matkarada.

Jääme ootama teiega koh-tumisi ja teilt arvamuste-et-tepanekute saamist!

Küsimuste korral kirjuta-ge [email protected], [email protected] või helis-tage 644 4577.

Milline on kuressaarlaste elukeskkond?Kuidas leida infot laste-

aia järjekorra kohta? Aval-dus on küll tehtud, kuid linna koduleheküljelt ava-likku järjekorda ei leia.

Vastab haridusnõunik Õil-me Salumäe:

Kuressaares toimub munit-

sipaallasteaeda registreerimi-ne küll e-keskkonnas, kuid järjekord ei ole internetipõ-hiselt avalik. Informatsioo-ni oma lapse järjekorra koh-ta saab telefonil 455 0514 või e-postiga [email protected].

KadakMari 2009 on eseme-list rahvakultuuri väärtustav aastaauhind, mida antakse välja neljas kategoorias.

Elutöö auhind silmapaistva tegevuse eest Saare maakon-na rahvuslike käsitöötradit-sioonide hoidmisel ja edasi-arendamisel; aastasündmuse auhind käsitöö valdkonnas asetleidnud väljapaistva sündmuse eest; meistri au-hind väga heade loominguli-se või tehnilise tasemega töö-

de eest ning Noore meistri auhind lootustandvale noore-le käsitöömeistrile.

Kandidaate auhinnakon-kursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isi-kud.

Konkursil osalemiseks tu-leb esitada MTÜ-le Ka-dakMari.ee kirjalikult põh-jendatud taotlus. Taotlus saata postiaadressile Lossi tn 1, 93814 Kuressaare, Krista Lember.

Taotluses tuleb nimetada kandidaadi ees- ja perenimi ning kontaktandmed, auhin-na kategooria ning põhjen-dus. Taotlusele võib lisada pildimaterjali ja muud taot-lust toetavaid ja põhjenda-vaid materjale.

Taotluste esitamise täht-aeg on 30. november 2009. Auhind antakse üle 15. det-sembril toimuval maakonna kultuuriaasta pidulikul lõpu-üritusel. KadakMari 2009

esitatakse Eesti Rahvakuns-ti ja Käsitöö Liidu Pärandi-hoidja auhinna kandidaadiks.

Kõik, kellele on Saare maakonna käsitöö oluline ja vajalik, saavad toetada oma-poolse rahalise kingitusega KadakMari 2009 auhinna-saajat. Selleks tuleb rahaline kingitus kanda spetsiaalselt avatud auhinnafondi MTÜ Kadakmari.ee arveldusarvele nr 221047791025 Swedbank.

Konkurss tiitlile KadakMari 2009

hindamisel. Pakkumuste hin-damise kriteeriumiks on ma-dalaim hind.

Keskväljaku parkimisala suletakse

Seoses jõuluürituste kor-raldamisega suletakse Kures-saare keskväljaku parkimis-ala ajutiselt 20. novembrist kuni 10. jaanuarini 2010.

Keskväljakut jääb läbima kahesuunaline liiklus Raeko-ja esisel sõidutee osal, parki-misala suletakse kuuskedest piiretega ja see jääb jalakäi-jate alaks.

Linn kinnitas jõulukuus-kede müügikohad

Jõulukuuski müüakse täna-vu kesklinna jõulukuuse juu-res, Juhan Smuuli tn 11 esi-ses skatepargis, Tuulte Roosi elamurajoonis Ranna tn 26 juures, Roomassaare kaup-luse nurgal, Säästumarke-ti parklas Kihelkonna mnt 3, August Kitzbergi tänava bus-siparklas, Tallinna tn 4 esisel platsil ning Kaare tn ja Pihtla tn tee nurgal.

Muid müügikohti võib ka-sutada linnavalitsusega koos-kõlastatult.

Müügiõigust tõendavaks dokumendiks on linnavalit-suse väljastatav müügiluba. Müügiloa taotlemiseks tu-leb linnavalitsusele esitada nõuetekohane metsamater-jali üleandmise-vastuvõtmi-se akt või väljavõte kinnis-tusraamatust. Müügiõiguse

taotlemisel muudes müügi-kohtades tuleb esitada ka vastava maatüki valdaja kir-jalik nõusolek.

Jõulukuuskede müügiplats tuleb korrastada vahetult pä-rast iga müügipäeva lõppe-mist.

Jõulukuuskede müüki ku-reerib ning müügipileteid väljastab linnavalitsuse hea-korra- ja haljastusspetsia-list Katrin Reinhold (tel 455 0534, 512 1513).

24. novemberLinnavalitsus andis loa

turupäeva ja advendiaja ürituste korraldamiseks

Linnavalitsus andis loa MTÜle Saaremaa Turun-dusühing turupäeva kor-raldamiseks. Turupäev toi-mub Kuressaare linna turul 19. detsembril kella 10-15.

Ühtlasi anti luba Kures-saare Kultuurivarale adven-diaja alguse ürituse korralda-miseks 29. novembril kella 17.50-18.30. Seoses sellega suletakse ürituse toimumise ajaks mootorsõidukitele Tal-linna tn alates Torni tn rist-mikust kuni Raekoja tn rist-mikuni.

Linnavalitsus kuulutas välja Kuressaare linna sti-pendiumide konkursi

Tänavu annab linn kultuu-ri- ja haridusalase loomin-gulise tegevuse ja spordite-gevuse toetuseks välja ühe „Kuressaare kaunite kunsti-

de“ stipendiumi, sellele li-sandub ka stipendium „Aasta tegu kultuuris“. Samuti an-takse kuni kolm stipendiumi „Aasta tegu hariduses“ ning üks stipendium „Aasta tegu spordis“ ja üks „Aasta pari-ma sportlase“, „Aasta parima noorsportlase“ ja „Aasta pa-rima treeneri“ stipendiumi.

Kandidaate stipendiumi-konkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidili-sed isikud.

Taotluses tuleb ära näidata stipendiumi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning kontaktandmed (aad-ress, telefoninumber, elekt-ronposti aadress ja panga-rekvisiidid). Samuti tuleb ära märkida taotletava stipendiu-mi suurus ja nimetus ning ka taotluse põhjendus.

„Aasta parima sportlase“ kategoorias võib kandidaa-diks esitada nii üksiksportla-se kui võistkonna.

Taotlusele võib lisada muid taotlust toetavaid ja põhjen-davaid materjale. Esitamise tähtaeg on 30. detsember.

Konkursil osalemiseks tu-leb kandidaadi ülesseadjal esitada linnavalitsusele kir-jalikult põhjendatud taot-lus postiaadressil Kuressaare linnavalitsus, Tallinna tn 10, Kuressaare 93819 märgusõ-naga “Stipendium” või elekt-rooniliselt aadressil [email protected].

17. novemberLinn algatas Kuressaare

5. lasteaia projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke

Linnavalitsus kinnitas avatud riigihanke „Kures-saare 5. lasteaia projektee-rimis- ja ehitustööd“ kor-raldamise. „Oleme jõudnud aruteludega nii kaugele, et algatada uus riigihange,“ ütles abilinnapea Urmas Sepp.

Konsultandina on kaasa-tud OÜ Vealeidja, kes pa-neb kokku hankedokumen-did ning osaleb ka hanke

Page 3: Kuressaare esimese Eesti iseseisvusaegse …Kuressaare linnavalitsuse pressiteated PEREKONDLIK Neljapäev, 26. november 2009 KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB Kuressaare spordikeskuses

Neljapäev, 26. november 2009

Juri Zabellevitšlinnaarst

Praegu maailmas ja ka Eestis laia kõlapinda ja suisa paani-kat külvanud uus gripp ehk nn seagripp ei erine sugugi tavali-sest gripist. Et haigestumist ära hoida, piisab vaid mõne soovi-tuse järgimisest. Selleks on all-järgnevalt toodud Tervisekaitse inspektsiooni ja tervishoiuame-ti soovitused gripinakkuse ko-duseks raviks, põetamiseks ja vajadusel kiirabi kutsumiseks.

Gripi A(H1N1) viirusnak-kuse (uus gripp, seagripp, pan-deemiline gripp) kliiniline pilt meenutab tavalise sesoonse gripi pilti ja suurem osa hai-gestunuid ei vaja ravimeid ega haiglaravi.

Viirus kutsub esile samasu-guseid kaebuseid kui teised gripiviirused. Tavalisemad on neist kõrge temperatuur, kur-guvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, kül-mavärinad ja väsimus. Oksen-damine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga või-vad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.

Nakkusohtu on võimalik vä-

hendada järgmiste meetmete-ga:

• Kata köhides või aevasta-des oma suu ja nina ühekord-selt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prü-gikasti. Ära kasuta sama ühe-kordset taskurätti mitu korda.

• Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi, kattes suu ja nina oma käise ülaosaga.

• Kui aevastad kätte, siis mit-te peopessa, vaid käeseljale.

• Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desin tseeri al-koholi sisaldava desin tseeriva lahusega, tee seda kindlasti pä-rast seda, kui oled köhinud või aevastanud.

• Ära puuduta silmi, nina või suud, kui sa ei ole just käsi pes-nud.

• Ära lähene teistele inimes-tele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lä-hedusse, kes parasjagu köhib või aevastab.

• Väldi rahvakogunemisi ning kätlemist ja lähedasi kon-takte (alla 1 meetri).

• Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil.

• Õpeta nakkusohtu vältivaid

meetmeid oma lastele ning jäl-gi, et nad neid täidaksid.Gripi põdemine kodus

• Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diag-noosi ega ravi, vaid võid põ-deda kodus. Väldi kontakte lä-hedastega ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad.

• Informeeri helistades oma perearsti oma haigusest. Jäl-gi oma seisundit ja võta selle halvenemisel perearstiga tele-foni teel ühendust. Konsulteeri oma perearstiga töövõimetus-lehe küsimustes.

• Kui pead minema ars-ti juurde, kata suu ja nina ühe-kordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohutusvahen-ditega kauplevates poodides; maski saad ka ise marlist val-mistada).

• Kui oled haigestunud, maga võimalusel üksi.

• Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavik-ku ja lihasvalu võid ravida ta-valiste, apteegist retseptita saa-davate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.

• Mitte mingil juhul ära mine

haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi haigena hoida väikseid lapsi. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toi-metusi. Kui sul ei ole võima-lik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt (vt nakkusohu vähen-damine).

• Informeeri kedagi oma lä-hedastest oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt he-listaks ja uuriks, kuidas sul lä-heb.

Kui põetad haiget• Haige põetamisel järgi

kindlasti nakkusohtu vähenda-vaid meetmeid.

• Haiget põetagu võimalusel üks täiskasvanud inimene, kes peab hoolikalt jälgima ka oma seisundit. Põetajaks ei peaks olema riskirühma kuuluv isik. Kui kuulud riskirühma, kasu-ta maski.

• Haige seisundit tuleb jälgi-da, eriti, kui tegemist on lapse-ga või ka muidu abi vajava ini-mesega; pane tähele muutusi tema seisundis, uuri, kuidas ta ennast tunneb.

• Tee haige seisundi kohta endale märkmeid, mida saad kasutada, kui vaja konsultee-rida oma perearstiga või oled kutsunud kiirabi.

• Informeeri perearsti, kui põetatava seisund halveneb.

• Informeeri perearsti, kui sinu kodus haigestuvad ka tei-sed inimesed.

• Haige põetamiseks on pa-rim, kui tema jaoks on eraldi tuba.

• Loo haigele võimalused enese eest ise elementaarselt hoolitseda (joogi võimalus!).

• Eriti tähtis on käte pesu pä-rast haigega samas ruumis ole-mist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toimetamist, voodipesuga ja riietega kokku-puutumisel.

• Kõik pinnad tuleb puhas-tada tavalise puhastusainega. Kasuta selleks võimalusel ühe-kordset lappi või pese see põh-jalikult.

• Haige voodipesu, toidu-nõusid ja muud ei pea pesema eraldi ja erilisel viisil või va-henditega.

• Ära kutsu külalisi, kui ko-dus on gripihaige.

• Tuuluta regulaarselt elu-ruume ja kööki, võimalusel ka WC-d ja vannituba.Haige lapse põetamine

• Täida ka neid soovitusi, mis on kirjas eelmises osas. Teavita haigest lapsest pere-arsti.

• Hoolitse, et laps saaks pii-savalt vedelikku (paku tal-le meelepäraseid jooke), eriti, kui tegemist on väga väike-se lapsega (alla ühe eluaasta). Lapsel, eriti väikelapsel võib kergesti ja kiiresti tekkida ve-delikupuudus, kui ta ei saa kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse korral küllal-daselt juua.

• Lapse, eriti alla ühe aasta vanuse lapse haigestumisest ja tema seisundi halvenemisest informeeri koheselt perearsti.

• Konsulteeri oma perearsti-ga hoolduslehe küsimuses.

• Kui laps ei söö, näiteks kurguvalu tõttu, anna tal-le suhkrut sisaldavaid jooke

– nendest saab laps energiat. Magusat jooki saad ka ise val-mistada mee, siirupi või glü-koosi lisamisega.

• Konsulteeri pärast haiguse möödumist lapse lubamiseks/viimiseks lasteasutusse pere-arstiga. Last ei tohi viia laste-asutusse enne, kui tema tem-peratuur on normaliseerunud ja teised haiguse sümptomid kadunud.Lapse seisund on raske:

lapsel on hingamisrasku-sed;

lapse nahk on sinakas või hall;

laps ei joo piisavalt;laps oksendab tugevalt või

sageli;laps ei ärka ega reageeri

millelegi;laps on kogu aeg nutune või

ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada;

lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti pa-

lavik ja köha ägeneb taas.Täiskasvanu seisund on raske:

tal on hingamisraskused;tal on valu või raskustunne

rinnus;tal on tekkinud äkiline pea-

uimasus (pearinglus) ja sega-ne olek;

tal esineb tugev ja pidev ok-sendamine;

gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb palavik uues-ti ja köha ägeneb taas.

Raskele seisundile viitava-te tunnuste ilmnemisel kon-sulteeri viivitamatult perears-tiga. Kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista pere-arsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabile telefonil 112.Riskirühmad

Kui sinul või sinu põetata-val tõuseb temperatuur äkki üle 38, lisandub kurguvalu ja/või köha ning kuulud ühte allolevasse riskirühma:

rasedad;

lapsed;või isikud, kes põevad mõn-

da neist haigustest:pidevat ravi vajavat süda-

mehaigust (mitte kerget vere-rõhutõusu) või kopsuhaigust (pidevat ravi vajav astmahai-ge) või diabeeti;

kroonilist maksahaigust või neerude puudulikkust;

vastupanuvõimet nõrgesta-vat haigust, näiteks leukee-mia, lümfoom, HIV-nakkus;

haigust, mille tõttu saad vastupanu nõrgestavat ravi (elundi siirdamine, rakublo-kaatorid, TNF alfablokaator, kortikosteroide rohkem kui 15 mg ööpäevas või rohkem kui 2 nädalat, muu immuun-vastupanu nõrgestavat ravi);

kroonilist neuroloogilist hai-gust või närvi-lihashaigust;

haiglaslikku ülekaalu (BMI ehk kehamassiindeks on üle 40), siis võta ühendust perearstiga või mine vastuvõtule, et saak-sid teada, kas sina või sinu põe-tatav vajab gripi ravi haiglas.

Soovitusi gripi raviks ja põetamiseks