Loodusõpetus 6. klassileKoostanud Mare Kivistik

Harmi Põhikool

Laane - ja salumets

Keskkonnatingimused laanemetsas

Pinnas on viljakas ja niiske.Taimestik on lopsakas.Tüüpiline laanemetsa puuliik on kuusk.

Leidub ka haaba, kaske, mändi.Laanemetsas kasvavad põõsad. Näit.

sarapuuPuud paiknevad tihedalt, seega on

temperatuuri erinevused päeval ja öösel väikesed.

KuuskKuusk vajab viljakat mulda, kuid

vähe valgust.Kuusk on Eestis levikult kolmandal

kohal (1. mänd, 2. kask)Kuusel puudub jäme sügavale tungiv

peajuur.Kuuse võra on tihe, okkad ja oksad

paiknevad tihedalt.

Mis kuuske kahjustab?Juurepess – see on seen, mille

niidistik saab alguse kuuse vigastatud tüvel. Juurepess levib tüvest edasi juurtesse ning tekitab puidus mädaniku. Juurepessust kahjustatud kuusk ei pea tormituultele vastu ning murdub.

Kuuse-kooreürask – mardikas, kelle vastsed uuristavad käike kuuse koore all ja põhjustavad puu hukkumise.

Taimed laanemetsas

jänesekapsas

laanelill leseleht

Sõnajalad laanemetsas

LAANESÕNAJALG – üks Eesti suurimaid sõnajalgu

Samblad laanemetsas

METSAKÄHARIK LAANIK

LaanekuklasedKuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi. Kuklase pesast pool paikneb maa sees. Kuklased kaitsevad puid kahjurputukate hävitamisega.Kuklaste vaenlased:Roherähn, metssiga, inimene.Laanekuklased on Eestis looduskaitse all.

Laanekuklase kuhilpesa

Keskkonnatingimused salumetsasKõige toitainerikkam ja parajalt niiske muld

Enamuspuudeks on kuusk, kask ja haabPõõsarinne on väga liigirikas: sarapuu, näsiniin, toomingas

Rohurinne on väga liigirikasPalju on sõnajalguKõige õiterikkam on salumets varakevadel, kui puud ei ole veel lehte läinud.

Taimed salumetsas

MAARJA-SÕNAJALG KILPJALG

Kevadised õitsejad salumetsas

NÄSINIIN SINILILL

Kevadised õitsejad salumetsas

LEPIKLILL KOLLANE KULDTÄHT

Kevadised õitsejad salumetsas

KOLLANE ÜLANE VÕSAÜLANE

Kevadised õitsejad salumetsas

KÄOPÄKK LÕOKANNUS

Kevadised õitsejad salumetsas

KEVADINE SEAHERNES MAIKELLUKE

Suvine rohurinne

NAAT

Linnud metsasMust kärbsenäpp on laululind. Pesitseb puuõõnsuses või pesakastis. Toitub metsa kahjurputukatest. Must-kärbsenäpp on rändlind..

Linnud metsasPöialpoiss on Eesti metsade väikseim lind.Iseloomulik tunnus on kollane musta äärisega triip pealael.Pesa on kuuseoksal. Pesa näeb välja nagu sammaldest punutud pall.Pöialpoiss on rändlind.

Linnud metsasKäbilind on varane pesitseja. Ta pesitseb hilistalvel või varakevadel, kui käbid on küpsed, kuid seemned ei ole veel käbidest välja pudenenud.Pesa punub kuuse okste vahele.

Linnud metsas

Metsvint on kõige arvukam laululind laane- ja salumetsas

Loomad metsasHundid elavad karjades. Hunt on kiskja, kes peab jahti metskitsedele, jänestele, põdravasikatele.Hunt murrab haigeid ja nõrku loomi ja hoolitseb sellega loomade metsaelanike tervise eest.Huntide arvukus on viimastel aastatel suurenenud.

Loomad metsasKaru on segatoiduline loom. Sööb rohttaimi, marju, tammetõrusid, pähkleid.Liha sööb peamiselt kevadel ja sügisel- Karu ei ole enam Eestis looduskaitse all.

Loomad metsasToitub kuuse- ja männiseemnetest.Suvel sööb marju, seeni, putukaid.Orav ohustab ka laululindude mune ning poegi.Orav varub talveks puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid ja seeni.Orava suurim vaenlane on metsnugis.

Sõralised metsas

PÕDER PUNAHIRV

Sõralised metsas

METSKITS METSSIGA

Loomad metsasValgejänes on metsa asukas. Suvel on valgejänes ja halljänes ühte värvi. Valgejänesel on vaid sabaots valge.Poegib mitu korda aastas.Pesa ei ole. Pojad saavad kiiresti iseseisvaks.Suvel sööb rohttaimi, talvel haava, paju, pihlaka ja teiste puude koort. Lume alt kraabib toiduks pohlalehti ja teisi metsataimi.

Tänan tähelepanu eest!