Lammaste, sealhulgas maalammaste

populatsioonigeneetiline analüüs

Urmas SaarmaTÜ ZHI

Tartu

01.02.2006

Loomapopulatsioonide geneetilise analüüsi peamised markerid

• mtDNA – emaliin

• Y-kromosoom – isaliin

• Mikrosatelliidid - biparentaalne

Materjal Eestist

• Eesti valgepealine – 14 karja, 30 isendit

• Eesti tumedapealine – 12 karja, 28 isendit

• Ruhnu populatsioon – 1 kari, 24 isendit

• Saaremaa populatsioonid – 7 karja, 21 isendit

Metoodika

• Mikrosatelliitanalüüs, 21 lookust

• Bayesi klasterdusmeetod

• NJ (neighbour-joining) meetod

• PCoA (principal coordinates analysis)

Tulemused

Kokkuvõte

• Ruhnu kari moodustab geneetiliselt täiesti omaette populatsiooni. Kui teised analüüsid (peamiselt morfoloogiline) eristavad Ruhnu lambad samuti kultuurtõugudest, siis on meil alust lugeda see kari vähemalt ohustatud põliskarjaks (Ruhnu maalammas).

• Ohustatud põlistõug vs. ohustatud populatsioon/kari?

Teised maalamba tunnustega isendid/karjad Eestis

• Saaremaa karjad: kolm karja seitsmest eristusid geneetiliselt kultuurtõugude esindajatest.

• Ülejäänud maalamba tunnustega isendid/karjad Eestis?

Kuidas edasi?

• Vajalik konsensus kõigi osapoolte vahel• Põliskarju ei tohiks koguda suurtesse karjadesse

ja omavahel valimatult ristata, enne kui on selgunud projekti tulemused

• Ruhnu maalammas? Kuidas käsitleda, kaitse, ristamisplaan (kui tekib inbriidingu oht), motivatsiooni loomine Ruhnu lammaste edasipidamiseks

• Teised aborigeensete tunnustega isendid/karjad? Vajalikud täiendavad uuringud (morfoloogia, geneetika)