Keskkond taldrikul - FOODWEBfoodweb.ut.ee/s2/209_281_116_Keskkond_taldrikul.pdf · 2013. 10. 10. · Keskkond taldrikul. See brošüür kirjeldab toidu mõju keskkonnale, sealhulgas

Öeldakse, et oled see, mida sööd, ning toitumine mõjutab nii meie tervist kui

ka planeedi heaolu.

Toidu tootmine on lisaks hoonestusele ja liiklusele üks kolmest peamisest keskkonnasaaste põhjustajast. Eri toiduainete keskkonnamõju oleneb sellest, kuidas toit on toodetud ja töödeldud, sealhulgas on olulised faktorid kasvatamine, väetamine, saagikoristus ja toiduvalmistamise

meetodid.

Keskkond taldrikul

See brošüür kirjeldab toidu mõju keskkonnale, sealhulgas süsinikuheitmeid ja eutrofeerumist.

Need mõjutegurid on kõigi toiduainete (v.a kala) puhul väga sarnased. Loodusest püütud kala aitab eutrofee-rumist vähendada, samas kui kalakasvanduste mõju on vastupidine.

Toidu keskkonnamõju juures mängib olulist rol-li selle valmistamisviis. Näiteks pliidi või ahju

kasutamine vajab elektrit. Kaerahelbepudru valmis-tamine pliidil moodustab selle kogu keskkonnamõjust peaaegu kaks kolmandikku, samas kui mikrolaineah-jus valmistades on mõju oluliselt väiksem. Kui valmis-tada toitu ahjus, tasub ahju soojendada vaid korra ja kasutada selle kuumust mitme toidu valmistamiseks.

Toidu ära viskamine koormab keskkonda ning raiskab energiat ja raha. Enne toiduvalmista-

mist tasub täpselt välja arvestada, kui palju sööki on tarvis. Kui midagi üle jääb, võib seda kasutada järgmisel päeval – näiteks tööle kaasa võtta või uue roa valmistamiseks kasutada.

Taldrikumudel õpetab, kuidas toituda kesk-konnasäästlikult. Keskkonnamõju järgi saab

toiduained jagada üldiselt kahte rühma. Taluma-japidamises kasvatatud teravilja ja köögivilja sü-sinikujalajälg ning mõju eutrofeerumisele on kõige väiksemad. Seevastu loomsed tooted ja kasvatami-seks palju energiat nõudvad taimed on suure kesk-konnamõjuga. Palju energiat nõuab ka toidu paken-damine ja külmutamine. Selleks et toidukordade planeerimisel keskkonnaga arvestada, täida taldrik hooajaliste köögiviljadega ja lisa neile vaid mõõdu-kas kogus piimatooteid, liha või kala. Loeb see, mil-line on toidukord tervikuna.

Vali oma toitude koostisained hooaja järgi. Suvel eelista talumajapidamises kasvatatud köögivilju

ja talvel vali tooted, mida ei pea säilitama külmkapis, näiteks porgandid, peedid ja kaalikad. Lisa oma toi-dusedelisse veel loodusest pärinevad hooajalised mar-jad, puuviljad ja kala.

Ta l d r i k u m u d e l

» Selles mudelis on pool taldrikust täidetud köögiviljadega, neljandik liha, kala või kaunviljadega ning ülejäänud neljandik kartuli, maka-ronide, riisi või teraviljaga. Näi-diseine juurde kuulub veel klaas piima või petti, leib või sai marga-riiniga ja magustoit.» Portsjoni suurus on arvestatud kerget tööd tegevale mõõdukalt sportivale naisele või teismelise-le tüdrukule. Üks portsjon katab umbes 1/3 päevasest energiava-jadusest (umbes 650 kcal). Alg-koolieas laste portsjoni saab, kui võtta näidiseinest maha umbes 100 kcal, ja teismelistele poiste-le või meestele sobiva portsjoni saab, kui lisada umbes 200 kcal.

C O 2 - j a l a j ä l g kg CO2-ekv/kg

Toidu süsinikujalajälg näitab, kui suur on selle toidu tootmisel, trans-pordil, säilitamisel ja töötlemisel õh-ku paiskuvate kasvuhoonegaaside kogus. Globaalset soojenemist põh-justavad kasvuhoonegaaside heitko-gused esitatakse süsinikdioksiidi ekvi-valentides (CO2-ekv).

e u T r O f e e r u m i n e g PO4-ekv/kg

Toiduainetööstus on keskkonnategur, mis põhjustab üle 50% veekogude eutrofeerumisest. Sellest on tingitud üle poole lämmastiku ja fosfori vette kandumisest. Eutrofeerumist põhjusta-vate toitainete heitkogused esitatakse fosfori ekvivalentides (PO4-ekv).

KöögiviljapüreesuppPorgandisalat

Peedi-õunasalatSalatikaste/õli

LeibMargariin

PiimKohupiimakreem marjadega

Köögiviljapüreesupp 650Köögiviljapüreesupp (300 g)Porgandisalat (50 g)Peedi-õunasalat (50 g)Salatikaste (5 g)Piim (2 dl)Leib (2 × 30 g)Margariin (2 × 6 g)Kohupiimakreem marjadega (150 g)

P u u - j a k ö ö g i -v i l j a d

» Keskkonnasõbra-liku eine aluseks on hooajalised puuviljad, köögiviljad ja marjad. Väikseim süsinikdioksii-di heitkogus kilogram-mi kohta, alla 0,4 kg CO2-ekv/kg, on ko-dumaistel kartulitel ja juurviljadel. Puu- ja köögiviljade osakaalu suurendamine menüüs on kasulik nii keskkon-nale kui ka tervisele.

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6

0,75 1,61

CO2

0,21

0,01

0,01

0,02

0,07

0,01

0,27

0,16

CO2-jalajälg kg CO2-ekv/kg

Eutrofeerumine g PO4 -ekv/kg

KöögiviljapüreesuppPorgandisalat

Peedi-õunasalatSalatikaste/õli

LeibMargariin

PiimKohupiimakreem marjadega

0,22

0,01

0,07

0,01

0,11

0,05

0,66

0,48PO4

kca

l

PõldoakotletidKartulipüree

HapukoorekastePorgandisalat

SalatikastePiim

KaeraleibMargariin

Õun

PõldoakotletidKartulipüree

HapukoorekastePorgandisalat

SalatikastePiim

KaeraleibMargariin

Õun

0,10

0,12

0,08

0,02

0,05

0,27

0,02

0

0,06

T e r av i l j a d

» Teraviljadel on igapäevases toitu-mises oluline koht. Soomes kasvata-takse inimestele toi-duks kõige rohkem nisu.

» Peaaegu kõik teravil-jad on keskkonnasõb-ralikud ja nende süsi-nikujalajälg on alla 1 kg CO2-ekv/kg. Ainus erand on riis, mille sü-sinikujalajälg on eri uu-rimuste andmetel 2,5 kuni 6 kg CO2-ekv/kg. Riisi asendamiseks sobi-vad kohalikud alterna-tiivid, näiteks oder. Vali võimaluse korral kind-lasti täisteratooted.

0,721,58

CO2

Põldoakotletid 650Põldoakotletid (130 g)Kartulipüree (200 g)Hapukoorekaste (50 g)Porgandisalat (100 g)Salatikaste (15 g)Piim (2 dl)Leib (30 g)Margariin (6 g)Õun (185 g)

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6

0,21

0,21

0,05

0,01

0,03

0,66

0,01

0,02

0,37


PO4

kca

l


Küpsetatud haugKeedetud kartulidKeedetud herned

LeibMargariin

PiimMarjamagustoit

Suhkur

0,34

0,09

0,05

0,03

0

0,27

0,02

0,01

0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 -0,4 -0,3 -0,2 -0,1 -0,8 -0,7 -0,6 -0,5

Keedetud kartulidKeedetud herned

LeibMargariin

PiimMarjamagustoit

Suhkur


0,04

0,10

0,05

0,02

0,66

0,11

0,01

Küpsetatud haug

-0,9

-0,98

0,810,02

CO2

Küpsetatud haug 630Küpsetatud haug (200 g)Keedetud kartulid (150 g)Keedetud herned (65 g)Piim (2 dl)Leib (30 g)Margariin (6 g)Marjamagustoit (150 g)Suhkur (10 g)

PO4

k a l a

» Kodumaine kala sobib keskkonnasõbralikule toi-dulauale suurepäraselt. Süsinikujalajälg oleneb kala päritolust. loodusest kala püüdes eemaldame veest toitaineid ja vähen-dame eutrofeerumist. Loo-duslike veekogude kalu ei toideta söödaga, mistõttu on nende keskkonnamõju oluliselt väiksem kui kas-vanduste kaladel. » Taskukohane ja kesk-konnasõbralik on süüa näiteks haugi ja räime. Vanemate ja suuremate isendite toiduks tarvitamist tuleks siiski piirata nende kõrge dioksiini- või elav-hõbedasisalduse tõttu.

kca

l


Küpsetatud vikerforellKeedetud kartulidKeedetud herned

LeibMargariin

PiimMarjamagustoit

Suhkur

0,04

0,1

0,05

0,02

0,66

0,11

0,01

Küpsetatud vikerforellKeedetud kartulidKeedetud herned

LeibMargariin

PiimMarjamagustoit

Suhkur

0,36

0,09

0,05

0,03

0

0,27

0,02

0,01

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 1,1

0,84CO2

PO4

2,89

» Soomes kasvatatud vikerforelli süsinikuja-lajälg moodustab vaid ühe kuuendiku veiseli-ha omast, kuid eutrofee-rumise osas on olukord vastupidine. Ühe kilo vi-kerforelli mõju eutrofee-rumisele on kolm korda suurem kui ühel kilol vei-selihal ja neli korda suu-rem kui kilol sealihal. Vi-kerforelli keskkonnamõju on viimase kümne aasta jooksul viiendiku vähe-nenud. Selle peamine põhjus on efektiivne söö-dakasutus.

Küpsetatud viker-forell 630Küpsetatud vikerforell (150 g)Keedetud kartulid (150 g)Keedetud herned (65 g)Piim (2 dl)Leib (30 g)Margariin (6 g)Marjamagustoit (150 g)Suhkur (10 g)



1,89

»

Kasvanduste kalad sisaldavad ohtlikke aineid vaid väikestes kogustes, kuna nende sööt on kontrollitud.

kca

l

Seafilee660Seavälisfilee (140 g)Keedetud kartulid (165 g)Pruun kaste (50 g)Keedetud köögiviljad (100 g)Piim (2 dl)Leib (30 g)Margariin (6 g)Marjamagustoit (100 g)

1,28CO2

PO4

3,12

SeavälisfileeKeedetud kartulid

Pruun kasteKeedetud köögiviljad

PiimLeib

MargariinMarjamagustoit

SeavälisfileeKeedetud kartulid

Pruun kasteKeedetud köögiviljad

PiimLeib

MargariinMarjamagustoit

0,66

0,09

0,01

0,11

0,27

0,03

0

0,11

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8


kca

l

l i h a

» Kõigist toiduainetest on liha tootmine kõige suurema keskkonnamõju-ga. See tähendab, et kõi-ge lihtsam viis toitumise keskkonnamõju vähenda-miseks on piirata liha tar-vitamist. » Kõige suurem süsihap-pegaasi heitkogus on veiseliha tootmisel, Soo-mes on see kuni 20 kg CO2-ekv/kg. Samas söö-vad kariloomad selliseid rohttaimi, mis inimesele toiduks ei sobi ning mis hoiavad toitained mullas kinni ja takistavad nende kandumist veekogudesse. Karjakasvatus aitab ka traditsioonilisi maastikke säilitada.

0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6

Sealiha tootmise süsihappegaasi heitkogus on peaaegu 6 CO2-ekv/kg, samas kui linnu-liha tootmisel on see kogus 4 kg CO2-ekv/kg

ja munade tootmisel 2,7 kg CO2-ekv/kg.

1,65

0,04

0,02

0,35

0,66

0,05

0,02

0,32


Lihapallid640Lihapallid (100 g)Kartulipüree (150 g)Pruun kaste (50 g)Riivitud porgand (60 g)Apelsinimahl (15 g)Piim (2 dl)Leib (30 g)Margariin (6 g)Apelsin (300 g)

1,66CO2

PO4

3,12

LihapallidKartulipüreePruun kaste

Riivitud porgandApelsinimahl

PiimLeib

MargariinApelsin

LihapallidKartulipüreePruun kaste

Riivitud porgandApelsinimahl

PiimLeib

MargariinApelsin

Hiilijalanjälki CO² ekv/kg

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9

1,0 1,1

kca

l

P i i m aT O O T e d

» Piimatootmise sü-sinukujalajälg on alla 2 kg CO2-ekv/kg. Kilo juustu valmis-tamiseks aga ku-lub umbes 10 liitrit piima, mis tõstab juustu süsinikuja-lajälje üle 10 kg CO2-ekv/kg. See tähendab, et piima-toodetest tasuks iga päev tarvitada vaid piima, petti, jogur-tit ja muud sarnast. Juust võiks jääda erilisemateks puh-kudeks.



Keskkonnasõbralik valik on ulukiliha. Loomset valku on võimalik asendada seente ning kiudainerikaste kaunviljadega, nagu oad ja herned.

0,97

0,16

0,02

0,01

0,04

0,66

0,05

0,02

1,17

1,08

0,09

0,01

0,01

0,01

0,27

0,03

0

0,15

Singi-ananassipitsaRoheline salatPorgandisalat

SalatikastePiimÕun

0,04

0,01

0,01

0,66

0,37

Singipitsa 650Singi-ananassipitsa (260 g)Roheline salat (50 g)Porgandisalat (50 g)Salatikaste (5 g)Piim (2 dl)Õun (185 g) Singi-ananassipitsa

Roheline salatPorgandisalat

SalatikastePiimÕun

0,07

0,01

0,02

0,27

0,68

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8

2,68CO2 PO4

2,751,63

1,67



r a S va d , v õ i , r a P -S i õ l i j a O l i i v i õ l i

» Rasvadest on väiksei-ma keskkonnamõjuga margariin ja rapsiõli. Nende süsinikujälg on umbes 1 kg CO2-ekv/kg. Oliiviõli keskkonnamõju jääb veidi alla või oma-le, mis on umbes 4,8 kg CO2-ekv/kg. » Kuna küllastumata ras-vad on tervisliku toitumi-se asendamatu osa, siis pea meeles neid igal toi-dukorral tarvitada. Ras-vaallikad ei ole ainult õlid ja või, vaid ka liha ja kala.

Parimad tervislike küllastumata rasvade

allikad on rapsiõli ja kala.

kca

l

Hamburger 650Hakklihakotlet (100 g)Nisukukkel (70 g)Hamburgerikaste (10 g)Jääsalat (30 g)Ketšup (10 g)Sibul (10 g)Roheline salat (80 g)Marineeritud kurk (10 g)Friikartulid (ahjus küpsetatud) (50 g)Karastusjook (2 dl)

1,58CO2

PO4

1,30

HakklihakotletNisukukkel

HamburgerikasteJääsalat

KetšupSibul

Roheline salatMarineeritud kurk

FriikartulidKarastusjook


0,11

0,04

0,01

0,01

0

0,12

0

0,01

0,02

0,97

0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0

võ

rd

le

CO

2

PO

4

Kar

tulip

üree

150

g

0,0

9

0,1

6

Kee

detu

d ka

rtul

id 1

65 g

0

,09

0

,04

Kee

detu

d ri

is 7

0 g

1

,4

2,2

7

Põld

oako

tlet

130

g

0,1

0

,21

Hak

klih

akot

let 1

00g

1,0

8

0,9

7

kca

l

HakklihakotletNisukukkel

HamburgerikasteJääsalat

KetšupSibul

Roheline salatMarineeritud kurk

FriikartulidKarastusjook


1,08

0,04

0,04

0,01

0,04

0

0,12

0

0,03

0,22

ve

rTa

a

CO

2

PO

4

Rukk

ileib

30

g 0

,03

0

,05

Nis

ukuk

kel 7

0 g

0,0

4

0,1

1

Piim

2 d

l 0

,27

0

,66

Kar

astu

sjoo

k 2

dl

0,2

2

0,0

2

k e S k k O n n a S õ b r a m e e l e S P e a

» Ära raiska toitu» Korja marjad ja seened metsast» Vali kohalikult toodetud ja hoo-

ajaline toit» Vali talumajapidamises kasva-

tatud köögiviljad» Söö liha (eriti veiseliha) mõõdu-

kalt» Söö loodusest püütud kodu-

maist kala» Tee vähemalt korra nädalas li-

havaba päev» Söö ube, herneid ja läätsi» Kasuta rapsiõli» Vali kodumaine teravili ja kartul» Vähenda riisi tarvitamist» Kui käid toidupoes autoga, pla-

neeri oma ostud hoolikalt

Ruokakuvat Teppo Johansson / Ateljee Unlimited

Taitto Marttaliitto ry 2013

www.foodweb.ut.ee

www.mtt.fi

www.syke.fi

www.martat.fi

See materjal väljendab autorite vaateid ning programmi korraldusasutus ei vastuta projektipartnerite koostatud materjali sisu eest.

Documents

Keskkond taldrikul - FOODWEBfoodweb.ut.ee/s2/209_281_116_Keskkond_taldrikul.pdf · 2013. 10. 10. · Keskkond taldrikul. See brošüür kirjeldab toidu mõju keskkonnale, sealhulgas