Tuttav Internet?

Kui olin väike, ei olnud meil peres asjad eriti hästi. Isa oli alatihti pur-jus ja ema vihane. Ikka ja jälle nutsin end öösiti magama. Ükskord,

kui isa purjus peaga koju tuli, läks ema talle noaga kallale. Ainuke, kes sekkus, olin mina. Süüdistasin ennast, et mul sellised vanemad on, ja ootasin, et naabrid meile appi tuleksid. Proovisin kodust ära joosta, kuid siis meenus väike õde. Üritasin kord ka koolipsühholoogile rääkida, kuid tal oli parajasti kiire...

Nüüd olen juba vanem. Täna näen, et olen emotsionaalselt võimetu. Ma ei suuda inimesi usaldada. Ma ei talu kriitikat. Mul on raske hoida suhteid. Mu psühholoog ütleb, et pean oma vanematele andesta-ma ja minevikutaaga lahti laskma. Aga kuidas seda teha? Kuidas

unustada kõik, mis oli? Kui mitte keegi ei märganud aidata – ei naabrid, õpetajad ega psühholoog…

Mitte keegi ei märganud… Anna, 24 a

Iga laps vajab hoolitsust ja armastust ning talle on tähtis, et teda armastataks sellisena, nagu ta on.

Lapse igapäevane toimetulek ja areng sõltub eelkõige vanemate suh-tumisest lapse vajadustesse. Kahjuks ei oska või ei suuda kõik vanemad märgata lapse arengu- või erivajadusi ega neile vastata. Kohase hoolit-suse, toetuse, tunnustuse ja järelevalve puudumise tõttu on laps seatud väga haavatavasse olukorda, millega ta ise toime ei tule. Riigi ülesanne on toetada vanemaid laste üleskasvatamisel ning sekkuda vajaliku abi ja hoolduse korraldamisega, kui vanemad ei käitu lapse huvides.

Et teave abivajavast lapsest jõuaks vastava abiandjani, on oluline roll igaühel meist. Kui märkame olukorda, kus laps on hoole-

tusse jäetud või kannatab vägivaldse käitumise all, on meil

Malle Hallimäe Lastekaitse Liit

Märka ja hooli!

kohustus sellest teada anda (EV lastekaitseseadus § 59 lg 1). Teatamine on hädavajalik selleks, et abi lapseni võimalikult kiiresti jõuaks.

Igaüks meist saab aidata tähelepanu ja reageerimisega.

Elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal on sea-dusest tulenev õigus ja kohustus aidata abivajavat last ja tema peret.

Laste kaitsetöötaja nõustab last hooldavaid isikuid ning abistab neid sobiva sotsiaalteenuse leidmisel ja vajalike toetuste saamisel. Lastega perede abistamine on koostöö, mille eesmärgiks on leida lapse ja pere probleemidele parim lahendus.

Hädaohus olev laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimus-tesse ohu möödumiseni. Vajadusel algatatakse vanema hooldus-õiguse peatamine ja lapse eraldamine perekonnast.

Reet Rääklastekaitse peaspetsialist

Lastekaitsetöötaja aitab

Abivajavast lapsest teatamise ja informatsiooni edastamise kohustus on kõigil kodanikel ja lapse-ga kokku puutuvatel isikutel.

Laps vajab abi ja kaitset, kui:

peres on vägivaldsed suhted või lapse suhtes esineb vägivalda

vanemad lahutavad

laps jääb vanemliku hoolitsuseta

lapsevanematel on kasinad vanemlikud oskused

peres on sõltuvusprobleemid

lapsevanemal on krooniline haigus või seisund, mille tõttu pole tal võimalik oma kohustusi täita

laps ei täida koolikohustust

Edasta kiiresti info väärkohtlemisest pädevale organile, lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul politseile.

Tegutse alati, lähtudes lapse heaolust – tähtsaim on, et väär-kohtlemine lapse jaoks lõpeks.

Hoolitse lapse ohutuse ja turvalisuse eest. Ohus võivad olla ka teised lapsed, seetõttu on oluline juhtunust teatada.

Usu last, isegi kui lugu tundub uskumatuna.

Ära reageeri last ehmatavalt, jää rahulikuks – muidu ei taha laps sulle „haiget teha“ ega ürita enam juhtunust rääkida.

Pille Alaverlastekaitsetalituse

komissar

Kui tead väärkoheldud last...

Ära küsitle last „liiga põhjalikult“ – piisab, kui kahtlus-tad, et tegemist võib olla kuriteoga. Lapsed on kergesti mõjutatavad ja kui nad peavad korduvalt juhtunust rääkima, ei pruugi nad seda hiljem enam teha. Samuti traumeerib last pidev juhtunu meeldetuletamine. Jäta lapse küsitlemine spetsialisti hooleks.

Ei ole vaja, et last oleks väärkoheldud korduvalt, sekkuda tuleks kohe!

Lapse füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine ja lapse pornograafi line kujutamine on kuritegu ning sellest tuleb teatada politseile!

Kui kriminaalasi lapse suhtes toime pandud kuriteos jõuab prokura-tuuri, otsustab prokurör, kas on võimalik kahtlustatava suhtes krimi-

naalmenetlus lõpetada otstarbekuse printsiibil või tuleb kriminaalasja arutada kohtus. Menetlusliigi valib prokurör. Kui kriminaalasja arutatakse kokkuleppe- või lühimenetluses, ei ole kannatanu osavõtt kohustuslik.

Kui kriminaalasja arutatakse kohtus üldmenetluses, näeb seadus ette, et kõiki tõendeid tuleb kohtuistungil uurida vahetult, sh kannatanu ütlusi.

Laste ülekuulamisel näeb seadus ette teatud erisusi:

alla 14-aastaseid kuulatakse üle lastekaitse töötaja, sotsiaal-töötaja või psühholoogi osavõtul,

alla 14-aastase ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust,

Lea Pähkelvanemprokurör

Kui asi jõuab kohtusse...

kui kannatanu suhtes on tehtud ekspertiis ning ekspert on asunud seisukohale, et last ei saa kohtumenetluses üle kuulata, arvestades tema ealisi iseärasusi ja tervislikku seisun-dit, siis on võimalik avaldada lapse eeluurimisel antud ütlused,

last on võimalik kohtus üle kuulata ka kaugülekuulamise teel – kas tehnilise lahenduse abil või telefonitsi,

ka on võimalik – kannatanu kaitsmist silmas pidades – kasutada kohtus sirmi sellisel viisil, et kannatanu ei näe süüdistatavat.

Juhul, kui prokurör otsustab last kohtus üle kuulata, siis valmistatakse laps ette. Prokurör selgitab enne kohtuistungit lapsele:

milline näeb kohtusaal välja ja kes istungil osalevad,

kus laps istub saalis ja kes millises järjekorras last küsitleb,

kuidas kohtuistungil käituda.

kui vajad abi suhtlemisel riigi- ja omavalitsusasutustega,

kui tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks,

kui soovid leida oma olukorrast väljapääsu,

siis pöördu sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna poole.

Kellel on õigus ohvriabile?

Kõigil, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks.

Kõigil, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju.

Abi on võimalik saada sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks või kas tema vastu on algatatud kriminaal-

menetlus.

Marju Kirtohvriabi osakond

Ohvriabi pakub tuge

Psühholoogilise abi kulu hüvitamine

Kulud hüvitatakse ohvritele ja nende perekonnaliikmetele toimetuleku võime taastamiseks.

Kulude hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo- või kriminaal menetluse alustamine.

Kulude hüvitamiseks peab taotleja pöörduma ohvriabitöötaja poole enne talle psühholoogilise abi osutamist.

Hüvitatakse kulud psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja tugigrupiteenuse kasutamise eest.

Tugitelefon vägivalda kogenud naistele 1492

Lasteabi telefon 116 111

Lastekaitse Liit 631 1128

Perearsti nõuandetelefon 1220

Politsei lastekaitsetalitus 5301 9938

Psühholoogiline kriisiabi 631 4300

MTÜ Koostöökoda psühholoogiline nõustamine 608 4325, 5804 1270

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu 661 5833, 526 4697

Tallinna Laste Turvakeskus 660 8060

Kust saada abi Tallinnas ja Harjumaal

Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse Laste ja perede varjupaik 677 6207

MTÜ Enne ja pärast sündi Varjupaik emadele ja lastele 657 2479

Tallinna Lastekodu Laste varjupaik 668 4759

Tallinna Lastekodu Väikelaste varjupaik 677 6461

Tallinna Perekeskus 655 6970

MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“ 673 3854

Haiba Lastekodu varjupaigateenus 679 0350, 521 2526

Ohvriabikeskus Tallinnas 664 0172

Ohvriabikeskus Harjumaal 600 6204

Voldik valmis Põhja Prefektuuri algatusel koostöös järgmiste partneritega:

Lastekaitse Liit, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakond, Põhja Ringkonnaprokuratuur, Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi