5
RAEKODA ASUKOHA ANALÜÜS Valisin Narva maantee 1 krundi uurimiseks selle vahetu lähi-üm- bruse – ala, mis jookseb mööda krundi piire. Siin valitsevad omad- used suur, uus, läikiv, peegelduv, kallis ja vali. Liiklus on siin tihe, inimestel on kiire. Siin on kitsad tänavad ja helide virr-varr. Selles kaootilises keskkonnas on aga midagi väga staatilist. Päevast päeva domineerivad siin suured lagedad ja peegelduvad seinad. Nad muu- davad oma kõrguse ja laiusega tänavad kitsaks ja määravad ära peamise liikumise. Enamasti jääb inimese otsene kontakt nendega esimese kahe korruse piiresse. Kuid ka need seinad on kunagi ku- jundatud hoopis erinevast vaatepunktist, ka nende kohta on kunagi olnud plaan. Igapäevaselt me seina iseenese väärtusi ei märka, kuid muutes vaatepunkti avanevad uued omadused, sõna saavad disain ja detail. PROTOTÜÜBID SITUATSIOONISKEEM Linnaehituslikul tasandil on kõikide prototüüpide eesmärgiks si- tuatsiooni tihendamine ning läbipääsu tagamine. Hoonemahud on vahelduvate kõrgustega ja vastanduvad niimoodi muidu sealseid tänavaid domineerivatele suurtele seintele. Peamiseks mõtteks on vältida ühe suure mahu domineerimist ja tegeleda pigem tiheduse- ga. Teine prototüüp oli lõpp-projekti kõige otsesemaks eeskujuks. Selle moodustavad neljas küljes suured seinad, ms võtavad üle üm- berkaudsete seinte poolt määratud piirid ning moodustavad omalt poolt vasturuumi. Mahtude keskele moodustub avalik väljak ning kitsastes blokkides on hästivälgustatud kitsab bürooruumid. situatsiooniskeem 1:2000 Krundi pindala: 5156 m 2 Ehitusalune pind: 4226 m 2 Täisehitusprotsent: 82% Hoone brutopindala: 30 372 m 2 Hoone netopindala: 27 334,8 m 2 Kubatuur: 92 345 m 2 Laura Linsi Arhitektuur ja linnaplaneerimine III kursus Eesti Kunstiakadeemia 2011 Juhendajad: Ilmar Valdur, Markus Kaasik, Andres Ojari Uus raekoda asub Tallinna kesklinnas äärmiselt olulises kohas. Siia satub igaäevaselt palju inimesi, nii kohalikke kui ka turiste. On hea kui sellisel kesksel kohal pole mitte mõni kommertsasu- tus, vaid linnakodanike hüvanguks töötav administratiivhoone. Tallinna uus raekoda ei taotle oma kesksea asukohas monu- mentaalsust, sest linnavalitsus pigem annab eeskuju ja kutsub osalema kui et annab endast märku kui suurest valitsejast. Üm- britsevate suurte mahtude seas on uus raekoda killustunud ti- hedusest kõnelev hoonekompleks, mis on huvitav nii ametnikule kui ka linnakodanikule. situatsioonivaade 1:2000 põhilised krunti määravad seinad Narva maantee 1 krundi kõige selgemateks piirideks on kõrvalhoonete suured seinamahud. Need muudavad asuko- ha näiliselt suureks auguks. ning nende omavaheline paik- nemine ei anna linnaruumile midagi juurde. Uus liinavalit- susehoone hakkab sellele süsteemile oma seinamahtudega nii-öelda vastu töötama, luues uusi tihedamaid situatsioone ning tänavaid. praegune liikumisskeem rotermanni ja sealt ära Liikumise mugavdamine täis- nurkade kaotamise läbi Suur probleem praeguse postimaja ümbruses on ebamugav liikumine jalakäijale. Praegune hoonete paiknemine suleb Rotermanni kvartali linnale ning sinna pääsemine on tü- likas. Olukorda lahendaks sujuvamate liikumisteede tekita- mine ning krundi läbipääsetavus. Tekkiv ulatuslik jalakäijate ala Hobujaama tn muutumine ainult teenindustänavaks uus tee linnavalitsuse ja cc plaza vahelt Hobujaama tänava sulgemisega ainult teenindustänavaks moodustub piirkonda ulatuslik jalakäijate ala, mis seob mereäärt kesklinnaga. Uue tänavana tekib linnavalitsuse ja CC Plaza vahele Inseneri tänava pikendus. Hobujaama tän- avaga paralleelselt kulgeb Stalkeri tänav - kitsas jalakäijate tänav, mis lõpeb linnavalitsuse esisel platsil.

Laura Linsi linnavalitsus

Embed Size (px)

DESCRIPTION

a university project for Tallinn town hall

Citation preview

Page 1: Laura Linsi linnavalitsus

RAEKODAASUKOHA ANALÜÜSValisin Narva maantee 1 krundi uurimiseks selle vahetu lähi-üm-bruse – ala, mis jookseb mööda krundi piire. Siin valitsevad omad-used suur, uus, läikiv, peegelduv, kallis ja vali. Liiklus on siin tihe, inimestel on kiire. Siin on kitsad tänavad ja helide virr-varr. Selles kaootilises keskkonnas on aga midagi väga staatilist. Päevast päeva domineerivad siin suured lagedad ja peegelduvad seinad. Nad muu-davad oma kõrguse ja laiusega tänavad kitsaks ja määravad ära peamise liikumise. Enamasti jääb inimese otsene kontakt nendega esimese kahe korruse piiresse. Kuid ka need seinad on kunagi ku-jundatud hoopis erinevast vaatepunktist, ka nende kohta on kunagi olnud plaan. Igapäevaselt me seina iseenese väärtusi ei märka, kuid muutes vaatepunkti avanevad uued omadused, sõna saavad disain ja detail.

PROTOTÜÜBID SITUATSIOONISKEEMLinnaehituslikul tasandil on kõikide prototüüpide eesmärgiks si-tuatsiooni tihendamine ning läbipääsu tagamine. Hoonemahud on vahelduvate kõrgustega ja vastanduvad niimoodi muidu sealseid tänavaid domineerivatele suurtele seintele. Peamiseks mõtteks on vältida ühe suure mahu domineerimist ja tegeleda pigem tiheduse-ga. Teine prototüüp oli lõpp-projekti kõige otsesemaks eeskujuks. Selle moodustavad neljas küljes suured seinad, ms võtavad üle üm-berkaudsete seinte poolt määratud piirid ning moodustavad omalt poolt vasturuumi. Mahtude keskele moodustub avalik väljak ning kitsastes blokkides on hästivälgustatud kitsab bürooruumid.

situatsiooniskeem 1:2000

Krundi pindala: 5156 m2

Ehitusalune pind: 4226 m2

Täisehitusprotsent: 82%Hoone brutopindala: 30 372 m2

Hoone netopindala: 27 334,8 m2 Kubatuur: 92 345 m2

Laura Linsi Arhitektuur ja linnaplaneerimine III kursus Eesti Kunstiakadeemia 2011

Juhendajad: Ilmar Valdur, Markus Kaasik, Andres Ojari

Uus raekoda asub Tallinna kesklinnas äärmiselt olulises kohas.

Siia satub igaäevaselt palju inimesi, nii kohalikke kui ka turiste.

On hea kui sellisel kesksel kohal pole mitte mõni kommertsasu-

tus, vaid linnakodanike hüvanguks töötav administratiivhoone.

Tallinna uus raekoda ei taotle oma kesksea asukohas monu-

mentaalsust, sest linnavalitsus pigem annab eeskuju ja kutsub

osalema kui et annab endast märku kui suurest valitsejast. Üm-

britsevate suurte mahtude seas on uus raekoda killustunud ti-

hedusest kõnelev hoonekompleks, mis on huvitav nii ametnikule

kui ka linnakodanikule.

situatsioonivaade 1:2000

põhilised krunti määravad seinad

Narva maantee 1 krundi kõige selgemateks piirideks on kõrvalhoonete suured seinamahud. Need muudavad asuko-ha näiliselt suureks auguks. ning nende omavaheline paik-nemine ei anna linnaruumile midagi juurde. Uus liinavalit-susehoone hakkab sellele süsteemile oma seinamahtudega nii-öelda vastu töötama, luues uusi tihedamaid situatsioone ning tänavaid.

praegune liikumisskeem rotermanni ja sealt ära

Liikumise mugavdamine täis-nurkade kaotamise läbi

Suur probleem praeguse postimaja ümbruses on ebamugav liikumine jalakäijale. Praegune hoonete paiknemine suleb Rotermanni kvartali linnale ning sinna pääsemine on tü-likas. Olukorda lahendaks sujuvamate liikumisteede tekita-mine ning krundi läbipääsetavus.

Tekkiv ulatuslik jalakäijate ala

Hobujaama tn muutumine ainult teenindustänavaks

uus tee linnavalitsuse ja cc plaza vahelt

Hobujaama tänava sulgemisega ainult teenindustänavaks moodustub piirkonda ulatuslik jalakäijate ala, mis seob mereäärt kesklinnaga. Uue tänavana tekib linnavalitsuse ja CC Plaza vahele Inseneri tänava pikendus. Hobujaama tän-avaga paralleelselt kulgeb Stalkeri tänav - kitsas jalakäijate tänav, mis lõpeb linnavalitsuse esisel platsil.

Page 2: Laura Linsi linnavalitsus

1. korrus

arhiiv

275 m

2

amti

te b

oksi

d 16

7,7

m2

galerii 343,6 m 2

Vaade sisetänavale

asendiplaan 1:500

2. korrus

maa

-am

et 5

75 m

2

elam

umaj

andu

s 57

1,7

m2

3. korrus

maa

-am

et 5

75 m

2

elam

umaj

andu

s 57

1,7

m2

kohvik 250 m 2

vast

uvõtt

409,6 m

2

konv

eren

tsis

aal 3

68 m

2

kes

kko

nnaa

met

575 m

2

sots

iaal

-ter

vise

hoid

571

,7 m

2

pressikonverents 343,6 m 2

volik

ogu esim

ehed

110 m2

volikogusaal 290 m2

4 . korrus

Linn on riigi osa, mitte isevalitseja

Pidulikkus jäägu Toompeale

Tallinn vs Eesti on probleem, mida ei tohi rõhutada

Sõbralik sissekutsumine aukartuse asemele

Linn linnas mulje

Laialivalguvas mahus on vähem üksteise peal olemist

Suur maht jätab kindluse mulje

Killustunud maht räägib osakondade suuremast iseseisvusest Toimimine eraldi, kuid alati

sümbioosis

Kindlad funktsioonid ja-gatud eri mahtudesse

Funktsionaalsed sillad

Eri osade ühendamine

Page 3: Laura Linsi linnavalitsus

ametitemaht

esindusmaht

avalik maht

fi lter-maht

Vaade pärnu mntlt

Sisevaade sillalt

Kollaaž inseneri tn-ltKollaaž Narva mnr-ltKollaaž kontorist

7. korrus

kom

munaa

lam

et 5

75 m

2

tran

spor

t 57

1,7

m2

nõunikud, k

omisj

onid 409,6

m2

maa

-am

et 5

75 m

2

elam

umaj

andu

s 57

1,7

m2

valit

suse

juhtk

ond + sa

al 409,6

m2

8. korrus

5. korrus

har

idusa

met

575 m

2

hari

dusa

met

571

,7 m

2

õppeklassid 246 m 2

frakts

ioonif

409,6 m

2

saali rõdu 51,9 m2

6 . korrus

kult

uuri

väär

tuse

d 5

75 m

2

tran

spor

diam

et 5

71,7

m2

volik

ogu amet

nikud 409,6

m2

ESINDUSMAHT AMETITE MAHT AVALIK MAHT FILTER-MAHT

kõik ametid, arhiiv, teen-indusboksidkokku u 8473 m2

volikogu, valitsuse juhtkond, linnakantseleikokku u 5396 m2

teenindussaal, galeriikokku u 3000 m2

pääsud saalidesse, koh-vik, õppeklassidkokku u 1600 m2

KONVERENTSISAAL VOLIKOGUSAAL RESTORAN

Ametite mahu ja fi lter-mahu vahel

Esindusmahu ja fi lter-mahu vahel

Ametite mahu ja esindus-mahu vahel

Page 4: Laura Linsi linnavalitsus

Vaade Stalkeri tn-le

Lõige B-B

Lõiked 1:400

Lõige A-A

Liikumisteed Sillad Avalik ala

9. korrus

rest

ora

n 5

75 m

2

köök

571

,7 m

2

rest

oran 409,6

m2

rest

oran

257

,2 m

2

10. korrus

mun

itsi

paal

polit

sei 5

71,7

m2

linnak

ants

elei 4

09,6 m

2

11. korrus

ett

evõt

lusa

met

234

,9 m

2

linnak

ants

elei 4

09,6 m

2

mun

itsi

paal

polit

sei 2

68,2

m2

ette

võtl

usam

et 5

71,7

m2

linnak

ants

elei 4

09,6 m

2

12. korrus

Page 5: Laura Linsi linnavalitsus

Vaade Pärnu mntlt

Vaade Inseneri tnlt

Vaade Stalkeri tnlt

Vaade Narva mntlt

Vaated 1:400

BetoonTellisKiviplaat

Fassaadid 1:1000

13. korrus

linnak

ants

elei 4

09,6 m

2

14. korrus

linnak

ants

elei 4

09,6 m

2

-2. korrus

-1. korrus

arhiiv 3159 m 2

parkla 3195 m 2

parkla 6044 m 2