Haridus keskajalHaridus keskajal

Erika Udaltsova

Perioodiline jagunemine

9.-11. sajand kloostrikasvatus 11.-13. sajandi keskpaik

rüütlikasvatus 13. sajandi keskpaik kuni 16.

sajandini linlik kodanikukasvatus

Varakristlus Teoreetiline pedagoogika puudus,

kasutati vaid autoriteetide ütlusi, mõtisklusi (nt Johannes Chrisostomus)

Uued väärtused: heategevus, lootus pühakutele (tervendav, kasvatav, toetav jõud), etendused, palverännakud, patukahetsus, paast, Jumala rahu ja vaherahu

Kristlikus pedagoogikas rõhutati vaimu, kasvatus toimus usu kaudu

Kõik oli suunatud inimese sisemusse

Keskaegse hariduse eesmärgid:

Õpetada hirmu tundma Vaba tahte ja mõistuse

distsiplineerimine Lähtuti inimese arengu jumalikust

ettemääratusest

Seitse voorust

Usk Armastus Lootus Õiglus Mõõdukus Tugevus Ettevaatlikkus

Seitse surmapattu

Kõlblusetus Prassimine Upsakus Viha Laiskus Ihnsus Kadedus

Kristus oli pedagoog, isa, kasvatatava käendaja

Kasvatus oli Kristuse jäljendamine Inimene ise polnud oluline,

oluliseks peeti Jumalat ja patust vabaolekut tema ees

Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine

Olulisim õppimise juures oli püsivus Esines kaks vastandlikku seisukohta(teadus – usk, usk – armastus) Õpetus toimus õpipoisi vormis Õpetus põhines antiikajast üle

võetud seitsmel vabakunstil

Seitse vaba kunsti Grammatika Retoorika Dialektika Aritmeetika Geomeetria Muusika Astronoomia

Trivium ja quadrivium

Algteadmistekolmiktee Grammatika Retoorika Dialektika

Matemaatiline neliktee

Aritmeetika Geomeetria Muusika Astronoomia

Koolide teke

Vajadus vaimulike järele Suuline õppimine Õpetaja andis edasi seda, mida

teadis ja vajalikuks pidas Algõpetus puudus

Kirikukoolid Kristlike kogukondade laienedes tekkis

vajadus avada kirikukoole Algselt vaid ristimiseks valmistujatele Toimus grupikasvatus Üleeuroopaliseks kirjakeeleks sai ladina

keel Piibli tõlkimise järel ladina keelde,

hakati ka ladina keeles koolides õpetama

Linnakoolid

Emakeelne õpe Õpetajatel vabadus valikuid teha

Ülikoolid

Tudengid elasid kogukondades Ülikoolidel vahet ei tehtud, oluline

oli loengupidaja

Pedagoogilised subkultuurid:

Vaimuliku kasvatusmudel Rüütlikasvatus Linlase kasvatus Talupoja kasvatus

Vaimuliku kasvatus

Seotus teispoolsuse ja Jumalaga Väärikaim seisus Range distsipliin Jumala nimel kohtu mõistmine Keskaja inimese kasvatuse

vormimine

Rüütlikasvatus Elukutselised

sõdalased Relvade

käsitsemine, vaprus, vastupidavus

Karm kasvatus Turniirid ja jahid Daami teenimine

Turniir

Linlase kasvatus Kaupmehed (gildides), käsitöölised

(tsunftides) Au, ausus, sõnapidamine, õiglus Töö kõrge kvaliteet XII saj linnakoolid, ka tüdrukutele

(kristlik algõpetus, õpipoisi meetod) Õpipoiss > sell > meister Meister on nimeline, meistri au

Keskaegne linnapilt

Talupoja kasvatus

Seisuslik uhkus Töökasvatus Varane sotsiaalne küpsus Looduslähedus Loodustsüklid ja -elemendid

Talupojad

Kokkuvõte

Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli väärikas ja kuulekas inimene

Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja jooksul

Haridus muutus kättesaadavamaks

Kirjandus

Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004.

Gurevitš, A. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn, 1982.

http://www.medieval-life.net/education.htm

http://www.yourchildlearns.com/heraldry.htm