LÜMANDA VALLA 2014. AASTA MAJANDUSAASTA · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... alates 2012 aastast ... Statistikaameti täpsustatud hinnangul kiirenes Eesti majanduskasv 2014

Lümanda vald 2014 majandusaasta aruanne 1

LÜMANDA VALLA 2014. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

Nimetus Lääne-Saare Vallavalitsus

Aadress Marientali tee 27, Kuressaare linn, 93820 Saare maakond

Registrikood 75038977

Telefon +372 452 0450

E-posti aadress [email protected]

Kodulehekülg www.laanesaare.ee

Majandusaasta algus 01.01.2014.a

Majandusaasta lõpp 31.12.2014.a

Audiitorühing Audit EG OÜ


SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................................... 2 LÜMANDA VALLA 2014.A TEGEVUSARUANNE ........................................ 3

STRUKTUUR JA TÖÖTAJAD............................................................................................. 3 TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD ................................................................................. 4

ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST ...................................................................... 5

ÜLEVAADE PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST ..................................................... 6

ÜLEVAADE VALLA ARENGUKAVA TÄITMISEST ...................................................... 6

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ....................................................................... 8

BILANSS ............................................................................................................................... 8

TULEMIARUANNE ............................................................................................................. 9 RAHAVOOGUDE ARUANNE .......................................................................................... 10 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................. 11

EELARVE TÄITMISE ARUANNE ................................................................................... 12 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................ 13

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................. 13 Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid ..................................................................................... 16 Lisa 3 Maksud .................................................................................................................. 17 Lisa 4 Nõuded ja kohustused ........................................................................................... 17 Lisa 5 Pikaajalised finantsinvesteeringud ........................................................................ 18 Lisa 6 Materiaalne põhivara ............................................................................................. 19 Lisa 7 Saadud toetused ..................................................................................................... 20 Lisa 8 Laenukohustused ................................................................................................... 22 Lisa 9 Kaupade ja teenuste müük ..................................................................................... 23 Lisa 10 Muud tulud .......................................................................................................... 23 Lisa 11 Tööjõukulud ........................................................................................................ 24 Lisa 12 Majandamiskulud ................................................................................................ 25 Lisa 13 Antud toetused ..................................................................................................... 26 Lisa 14 Muud tegevuskulud ............................................................................................. 27 Lisa 15 Finantstulud- ja kulud .......................................................................................... 27 Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega .............................................................................. 28 Lisa 17 Tingimuslikud nõuded ja kohustused .................................................................. 29 Lisa 18 Bilansipäevajärgsed sündmused .......................................................................... 29 Lisa 19 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ........................................................... 29

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI .................................................... 31


LÜMANDA VALLA 2014.A TEGEVUSARUANNE Lümanda vald on moodustatud Eesti Vabariigis kohaliku omavalitsuse süsteemile üleminekuga 1990. aastal. Vallavalitsus registreeriti Saare maakonna ettevõtteregistris 29. juunil 1990.a registreerimisnumbriga 45001310. Lümanda vallale omistati omavalitsusliku haldusüksuse staatus 17. augustil 1993. aastal. Seoses riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri loomisega on Lümanda Vallavalitsus nimetatud registrisse registreeritud 11. mail 2001. aastal.

Registrikood 75026359 Liik valla ametiasutus Tegevusala viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsuslikule

üksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid

Tegevuspiirkond Lümanda valla haldusterritoorium Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2014. a määrusega nr 137 „Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ rahuldati Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla 11. juuni 2014. a taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Saare maavanem kuulutas oma 2. septembri 2014 korraldusega nr 1-1/2014/278 välja Lääne-Saare vallavolikogu valimised 7. detsembriks 2014. Tegemist oli teiste erakorraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega Eesti taasiseseisvumisest alates. Valimistulemused loeti väljakuulutatuks ja Lääne-Saare vald moodustus 13. detsembril 2014. Lääne-Saare Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega nr.12. otsustati korraldada ümber Lääne-Saare valla ametiasutused Kaarma Vallavalitsus, Kärla Vallavalitsus ja Lümanda Vallavalitsus ning moodustada alates 01.01.2015 ametiasutusena Lääne-Saare Vallavalitsus. Sama otsusega lõpetati eespoolnimetatud vallavalitsuste tegevus alates 31.12.2014. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõige 2 järgi ei võta ühinenud omavalitsused eelarveaasta lõpuni jäävaks perioodiks vastu uut eelarvet ning ühinenud omavalitsusüksused jätkavad eraldiseisvalt vastuvõetud eelarvete täitmist kuni eelarveaasta lõpuni.

STRUKTUUR JA TÖÖTAJAD

Lümanda Vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse asutuse struktuur, keskmine töötajate arv ja allüksuste töötajatele makstud tasud kogusummas 2014. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis: Tabel 1: Lümanda Vallavalitsuse struktuur, keskmine töötajate arv ja töötasude kogusummad allüksuste lõikes

Allüksuse nimi Töötajate keskmine arv majandusaastal

(taandatuna täistööajale)

Töötasude kogusumma majandusaastal (täis

eurodes)

1. Vallavalitsus 9,27 88 039 2. Lümanda Karu-Kati lasteaed 9,19 54 831 3. Lümanda Põhikool 19,62 163 355 4. Lümanda Kultuurimaja 1,00 7 970 5. Lümanda Raamatukogu 1,00 5 330 6. Taritu Rahvamaja 2,16 11 342 7. Taritu Raamatukogu 1,00 5 330 LÜMANDA VALLAVALITSUS KOKKU 43,24 336 197 Ühekordseid töötasusid maksti:


- IT valdkonnas seoses KOV-dele esitatavate järjest rangemate IT-turvanõuete täitmise vajadusega (nn ISKE temaatika).

- Kuressaare Linnavalitsuse spetsialistile maamaksuarvestuse kui teenuse osutamise eest. - Valla kodulehel olevate andmete uuendamise, süstematiseerimise ja täiendamise eest.

TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD

Tabel 2: Tähtsamad finantsnäitajad (tuhandetes eurodes) 2010 2011 2012 2013 2014

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 1250 1334 1453 1547 1494

Kohustused aasta lõpus 300 328 376 364 412

Netovara aasta lõpus 950 1006 1077 1183 1082

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 806 834 923 901 829

Tegevuskulud 740 760 870 794 928

Tegevustulem 66 74 53 108 -99

Muud näitajad Põhivara investeeringud X 178 233 115 104 Likviidsus* 4,3 1.7 0,5 1,4 1,3 Lühiajaline maksevõime**

4,3 1,7 0,5 1,4 1,3 Kohustuste osakaal

varadest 0,24 0,25 0,26 0,24 0,28 Laenukohustuste osakaal

varadest 0,22 0,19 0,16 0,18 0,25 Piirmäärade täitmine

alates 2012 aastast

Põhitegevusetulem*** X X -47 139 82

Netovõlakoormus**** X X 200 216 329

* Likviidsus = likviidsed varad/lühiajalised kohustused ** Lühiajaline maksevõime = käibevara/lühiajalised kohustused *** Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, piirmäär ei tohi olla kahel järjestikkusel eelarveaastal negatiivne; täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; **** Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe; piirmäär 2014. aastal on 60% põhitegevuse tuludest; täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega;

Netovõlakoormuse % põhitegevuse tuludest moodustas 37,64 %, 2013.aastal 26,54 %. Lümanda valla suhtes finantsdistsipliini tagamise meetmete kava või saneerimiskava (vastavalt KOFS § 29 lõike 3 punktile 5) 2014 aastal rakendatud pole.


ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST

Statistikaameti täpsustatud hinnangul kiirenes Eesti majanduskasv 2014. aasta neljandas kvartalis 3 protsendini ning aasta kokkuvõttes kasvas majandus 2,1 protsenti. Neljandas kvartalis olime Eurostati hinnangul üks kiirema majanduskasvuga riike Euroopas. Sisenõudlust mõjutas tugev eratarbimine. Kasvu kiirenemist 5,7 protsendini toetas palkade ja hõive jätkuv suurenemine ning tarbijahindade langus. Majapidamiste ostujõu kasvu toetas mootorikütuste oluline odavnemine ning toiduainete mõningane hinnalangus. Investeerimisaktiivsus eelmise aastal lõpul mõnevõrra vähenes. Valitsussektori investeeringud on languses välisvahendite väiksema laekumise tõttu ja ettevõtete kapitalipaigutusi on arvatavasti mõjutanud tagasihoidlikud kasvuväljavaated välisturgudel ja ebakindel geopoliitiline olukord. Seevastu eksport oli neljandas kvartalis tugev. Elektroonikatoodete kui suurima kaubagrupi väljaveomahtude märkimisväärse suurenemise tõttu Rootsi suunal ning tugeva teenuste ekspordi mõjul kiirenes ekspordi kasv neljandas kvartalis 6 protsendini. Eesti Panga hinnangul on Eesti majandus võrreldes eelmise kümnendiga uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks. Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet. Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm. Ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Palgakasv on mõnevõrra aeglustunud. Siiski säilib tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.

Eesti majanduse tulevikuväljavaated on üldjoontes rahuldavad. Madalad intressimäärad soodustavad raha pakkumist, kuid ebakindlus tulevikukeskkonna suhtes hoiab tagasi võimalikud investeeringud. Keskkonna paranedes võib investeerimisjulgust tagasi tulla, kuid see ei ole hüppeline. Majanduse sõltuvus ekspordist on suur, aga tulemus sõltub väliskeskkonna arengust eriti Venemaal ja mingil määral Soomes. Majanduse peamiseks kasvumootoriks on eratarbimine. Majanduse riskiks on tööjõuturg ning sellel toimuv – surve palkadele võib kaasa tuua tööhõive languse. Palkade kasv ilma tootlikkuse kasvuta pole jätkusuutlik.

Kogu eurotsoonis on majanduskeskkond pingeid tekitav. Probleemiks olev palgasurve ja kvalifitseeritud tööjõu defitsiit võib põhjustada inflatsiooni kasvu.


ÜLEVAADE PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST

Lümanda valla haldusterritooriumi pindala (199 km²) ei ole muutunud. Rahvaarv suurenes aastaga 9 inimese võrra 860-lt 869-le. Positiivse tulemusena registreeriti 8 sündi, ja samal perioodil suri 8 inimest. Rahvaarvu suurenemise vallas põhjustas positiivne mehaaniline iive (rändeiive), kus vallast lahkujaid oli 21 ja valda saabujaid 30. Tulumaksu laekumist planeerisime varasemast julgemini ja suurendasime maksulaekumise prognoosi valla III lisaeelarvega 35 490 eurot. Positiivse märgina kogunes aasta lõpuks siiski taas ülelaekumisi üle 3,7 tuhande euro. Lisaks tööpuuduse vähenemisele võib üks põhjuseid olla maksumaksjate arvu kasv. Traditsiooniliselt sõltuvad väikevalla tegutsemisvõimalused väga suurel määral välistest fondidest. Lümanda vallal olulisemad investeeringud 2014.a:

• Lõpetati Lümanda lasteaia Karu-Kati hoone remont, uuendati köögiseadmeid ning aasta lõpus lõpetati piirdeaia rekonstrueerimine;

• Keskusehoones valmis koostöös vabatahtlikega (MTÜ Lümanda Spordiselts Sport) jõusaal; • Valmis Liiva-Kuusnõmme tee mustkate;

Valla allasutused kaasasid läbi erinevate heategevusürituste ning väikeprojektide oma tegevustele lisarahastust ca 7150 euro ulatuses. 2014.aastal vallavalitsuse struktuuris olulisi muudatusi ei toiminud. Seoses töötajate lahkumisega asus 2014 aastal tööle uus sotsiaaltöötaja ning uus maaspetsialist. Viimase tööle asumisega toimus mõningane tööülesannete ümberjaotus. IT-teenust osteti koosseisuväliselt sisse seoses ISKE projekti lõpetamisega. Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla poolt 11. juuni 2014. a vastuvõetud ja esitatud taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ehk kolme nimetatud valla ühinemiseks muutis oluliselt Lümanda valla 2014. aasta tegevusi eelkõige perspektiivsete plaanide koostamisel.

ÜLEVAADE VALLA ARENGUKAVA TÄITMISEST

Haridus, huvihariduse ja noorsootöö valdkonnas olid prioriteetideks: Lümanda Karu-Kati Lasteaed: sisetööde lõpetamine, köögiseadmete järk-järguline uuendamine; Jõusaali rekonstrueerimine keskusehoones; Viidu liini käigushoidmine; Lümanda Põhikooli sisehindamise läbiviimine, uue arengukava koostamine, projektvõimaluste leidmine invalifti rajamiseks, ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine. Täitmine: Lasteaia remont on lõpuleviidud, teostati piirdeaia rekonstrueerimine; köögiseadmeid on järk-järgult uuendatud; Jõusaal on valmis ja käiku antud; Viidu liin on käigus, vastavalt vajadusele sõidab ka läbi Kihelkonna aleviku; Lümanda Põhikooli sisehindamine on läbitud, invalifti paigaldamise osas on lahendused leitud, tellimisel on kütte- ja ventilatsiooniseadmete rekonstrueerimise projektid. Kultuuri ja spordi valdkonnas olid prioriteetideks: Viidumäe mängude läbiviimine Lümandas; Valla kollektiivide osalemine Laulu- ja Tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“; Taritu jalgpalliväljaku korrastamine.


Täitmine: Viidumäe mängud toimusis 02.augustil, korraldajaks Lümanda vald; Laulu- ja Tantsupeol osalesid vallast 4 kollektiivi; Tööd alustas väikeste solistide ring. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas olid prioriteetideks: Sotsiaalkeskuse äriplaani koostamine; Sotsiaaltoetuste määramise põhimõtete ümbervaatamine. Täitmine: Sotsiaalkeskuse äriplaan sai valmis – MTÜ-l Lümanda Sotsiaalkeskus, toimub selle elluviimise võimaluste leidmine; Sotsiaaltoetuste määramise põhimõtted vaadatakse ümber koos valdade ühinemisega. Maakorralduse, teede ja turismi valdkonnas olid prioriteetideks: Kulli-Kuusnõmme tee mustkatte alla viimine; Osalemine hajaasustuse veeprogrammis; Teeviitade paigutamine Pihlaranna ja Atla sadama teede algusesse riigiteede äärde; Atla sadama opereerimise korraldamine; Pihlaranna detailplaneeringu algatamine. Täitmine: Liiva-Kuusnõmme tee mustkate on paigaldatud; Vald osaleb hajaasustuse veeprogrammis; Teeviidad Pihla-Ranna ja Atla sadama teede algusesse on paigaldatud; Atla sadamale on määratud operaator; Pihla-Ranna detailplaneering on algatamisel Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonnas olid prioriteetideks: Kooli- ja keskusehoone vahelise soojatrassi projekteerimine ja väljaehitamine; Keskuse heakorra parandamine; Lümanda küla tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekteerimine. Täitmine: Arutelude käigus on jõutud kooli küttemajanduse osas esialgsest lahenduskäikudeni, mida veel kaalutakse; Keskuse heakord ei ole oluliselt paranenud; Tänavavalgustuse rekonstrueerimist ei ole projekteeritud. Keskkonnakaitse: Jäätme eeskirja uuendamine. Täitmine: Eeskirja uuendatud pole. Valitsemise ja planeerimistegevuse, avaliku korra valdkonnas olid prioriteetideks: Lümanda valla uue arengukava koostamine; ISKE projekti lõpuleviimine; Aktiivne osalus maakondliku halduskorralduse muutmise debattides. Täitmine: Arengukava koostamine seiskus koos valdade ühinemisläbirääkimistega; ISKE projekt on lõpule viidud; Lümanda vald koos Kärla ja Kaarma valdadega on maakonnas üks ühinemise eestvedajaid.


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS

eurodes Varad Lisa 31.12.2014 31.12.2013 Käibevara Raha ja pangakontod 2 41 378 107 961 Maksunõuded 3 46 105 40 250 Muud nõuded ja ettemaksed 4 23 107 5 686 Käibevara kokku 110 590 153 897

Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 5 75 178 75 178 Materiaalne põhivara 6 1 308 680 1 317 801 Põhivara kokku 1 383 858 1 392 980 Varad kokku 1 494 448 1 546 876

Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 4 15 405 16 735 Võlad töövõtjatele 4 3 991 2 500 Maksuvõlad ja saadud maksude ettemaksed 3 22 159 14 030 Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustused 4 0 39 575 Muud kohustused 4 3 367 6 770 Laenukohustused 8 40 826 29 455 Lühiajalised kohustused kokku 85 748 109 064

Pikaajalised kohustused Laenukohustused 8 326 697 254 687 Pikaajalised kohustused kokku 326 697 254 687 Kohustused kokku 412 445 363 751

Netovara Reservid 1 790 1 790 Akumuleeritud ülejääk 1 182 669 1 076 477 Aruandeperioodi tulem -102 454 104 859 Netovara kokku 1 082 004 1 183 125

Kohustused ja netovara kokku 1 494 448 1 546 876


TULEMIARUANNE

eurodes Lisa 2014. a 2013. a

Tegevustulud Maksud 3 519 280 475 246 Saadud toetused 7 268 192 393 209 Kaupade ja teenuste müük 9 40 910 32 179 Muud tulud 10 728 806 Tegevustulud kokku 829 111 901 439

Tegevuskulud Tööjõukulud

Töötasukulud 11 -336 197 -289 813 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 -115 256 -98 436 Erisoodustused 11 -195 0 Kokku tööjõukulud -451 648 -388 248

Majandamiskulud 12 -254 919 -217 048 Antud toetused 13 -39 178 -36 192 Muud tegevuskulud 14 -67 626 -55 349 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6 -114 401 -96 907 Tegevuskulud kokku -927 772 -793 744

Tegevustulem -98 661 107 695

Finantstulud ja -kulud Intressikulu 15 -3 803 -2 852 Finantstulud ja -kulud 15 10 16 Kahjum finantsinvesteeringute ümberhindamisest 15 0 0 Finantstulud ja -kulud kokku -3 793 -2 836

Aruandeperioodi tulem -102 454 104 859


RAHAVOOGUDE ARUANNE

eurodes Lisa 01.01.2014- 01.01.2013-

31.12.2014 31.12.2013 Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -98 661 107 695 Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6 114 401 96 907 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 20 789 23 035 Saadud toetused põhivara sihtfinantseerimiseks 7 45 118 -88 586

Kokku korrigeeritud tegevustulem 81 648 139 051 Käibevarade netomuutus -23 276 1 437 Kohustuste netomuutus -34 688 43 904 Kokku rahavood põhitegevusest 23 684 184 393

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest -124 737 -246 669 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 7 -45 118 88 586 Laekunud finantstulud 10 10 16 Rahavood investeerimistegevusest kokku -169 845 -158 067

Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 112 836 73 960 Laenude tagasimaksed 8 -29 455 -21 309 Makstud intressid 8 -3 803 -2 852 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 79 578 49 799

Puhas rahavoog -66 583 76 125

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 107 961 31 836 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 41 378 107 961 Raha ja selle ekvivalentide muutus -66 583 76 125


NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

eurodes

Saldo seisuga 31.12.2013 1 183 125 Põhivara ümberhindlus 1 333

Aruandeperioodi tulem -102 454

Saldo seisuga 31.12.2014 1 082 004

Saldo seisuga 31.12.2012 1 077 598 Põhivara ümberhindlus 668

Aruandeperioodi tulem 104 859

Saldo seisuga 31.12.2013 1 183 125


EELARVE TÄITMISE ARUANNE

eurodes

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 782 531 795 901 815 880

Maksutulud 475 368 509 713 513 449

Sh Füüsilise isiku tulumaks 425 148 454 148 457 373

Sh Maamaks 50 220 55 565 56 076

Tulud kaupade ja teenuste müügist 13 496 33 470 39 466

Saadavad toetused tegevuskuludeks 292 667 251 718 262 250

Sh Tasandusfond (lg 1) 59 797 59 797 59 797

Sh Toetusfond (lg 2) 161 225 161 225 161 225

Sh Muud saadud toetused tegevuskuludeks 71 645 30 696 41 228

Muud tegevustulud 1 000 1 000 715

Sh kaevandamisõiguse tasu 0 0 74

Sh laekumine vee erikasutusest 0 0 534

Sh saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0 0 97

Sh muud tulud 0 0 10

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU -782 531 -940 296 -918 228

Antavad toetused tegevuskuludeks -43 274 -48 313 -39 487

Sh Sotsiaalabitoetused ja muud toetused -35 072 -37 472 -32 324

Sh Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -8 202 -7 299 -4 598

Sh Mittesihtotstarbelised toetused 0 -3 542 -2 565

Muud tegevuskulud -739 258 -891 983 -878 741

Personalikulud -449 398 -445 904 -451 552

Majandamiskulud -286 680 -301 199 -290 574

Muud kulud -3 180 -144 880 -136 615

PÕHITEGEVUSE TULEM 0 -144 395 -102 348

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -38 288 -51 931 -47 616

Põhivara müük (+)

Põhivara soetus (-) -65 578 -128 873 -125 921

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 31 956 82 108 82 108

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-)

Finantstulud (+)

Finantskulud (-) -4 666 -5 166 -3 803

EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) -38 288 -196 326 -149 964

FINANTSEERIMISTEGEVUS 1 684 92 684 83 381

Kohustuste võtmine (+) 30 000 121 000 112 836

Kohustuste tasumine (-) -28 316 -28 316 -29 455

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+/-) -36 604 -103 642 -66 583


Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole teiste finantsaruannetega võrreldav.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist välja arvatud juhtudel, kui allpoolkirjeldatud arvestuspõhimõtetes on näidatud teisiti. Lümanda Vallavalitsus rakendas alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Uute juhendite rakendamine ei toonud muudatusi raamatupidamise arvestuse põhimõtetes. Raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes. Esitlusviisi muutmine Esitlusviisi muutmist pole käesolevas aastaaruandes toimunud.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansipäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse investeeringuid osaluse suurusega alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Alates aastast 2011 kajastatakse alla 20%-lisi osalusi avaliku sektori äriühingutes samal moel nagu sidusettevõtjaid. Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Osalused sidusettevõtjates


Osalused sidusettevõtjates kajastatakse soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega. Kui osaluse soetusmaksumus on kõrgem kui osaluse objekti netovara, hinnatakse osaluse soetusmaksumus alla kuni osaluse summani üksuse netovaras. Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Kui avaliku sektori üksus omab sihtasutuses või mittetulundusühingus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%-na. Kui avaliku sektori üksus omab sihtasutuses või mittetulundusühingus olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust bilansis ei kajastata, kuid avalikustatakse aastaaruande lisades. Aruanne on koostatud konsolideerimata aruandena, kuna valitseva mõju all olevad ettevõtted puuduvad. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alla 1917 euro), kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kuludesse. Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 2000 eurot (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurot) ilma käibemaksuta sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: • hooned ja rajatised 5% • masinad ja seadmed 25% • transpordivahendid 20% • infotehnoloogilised seadmed 25% • muu inventar, tööriistad, sisseseaded 25% Maad, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.


Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustel seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse saadud sihtfinantseerimist ja selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust eraldi. Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimisel võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja saadud sihtfinantseerimine kajastatakse kohe ka tuluna. Atla sadamakompleksi ehituse lõpetamisjärgne hoolduskohustus on lepingust tulenevalt 15 aastat. Koos sellega on Lümanda Vallavalitsus võtnud endale kohustuse kasutada Atla sadamat heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt, sh tagama sadama korrashoiu ja avaliku kasutamise võimaluse. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

Maksude arvestus Põhivara või varude soetamisel tasutud käibemaks on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Tulude arvestus Kogutud maksude ja lõivude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Finantskohustused Kõik finantskohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul arvates bilansipäevast.

Eelarve täitmise arvestuspõhimõte Eelarve täitmise aruanne on koostatud Lümanda vallavalitsuse kohta kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna. Bilansipäevajärgsed sündmused


Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Lümanda vallavolikogu ja -valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Turuhinnast erinevad tehingud seotud osapooltega ja tegevjuhtkonnale makstud tasud on ära toodud aastaaruande lisas 16.

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid eurodes

Kirjel Raha ja pangakontod on kajastatud raha jääk pankades avatud arvelduskontodel ja sularaha jääk kassas.

Seisuga 31.12.2014 oli sularaha jääk kassas 0 eurot Seisuga 31.12.2014 oli pangakonto jääk SEB pangakontodel 28 483 eurot Seisuga 31.12.2014 oli pangakonto jääk Swedbankì kontol 12 895 eurot

Kokku: 41 378 eurot

Seisuga 31.12.2013 oli sularaha jääk kassas 312 eurot

Seisuga 31.12.2013 oli pangakonto jääk SEB pangakontodel 80 698 eurot

Seisuga 31.12.2013 oli pangakonto jääk Swedbankì kontol 26 951 eurot Kokku: 107 961 eurot

Aruandeperioodil saadi arvelduskontodelt intressitulu 10 eurot

2013. a saadi arvelduskontodelt intressitulu 16 Eurot


Lisa 3 Maksud

eurodes

a) Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud Lühiajalised Aruandeperioodil Lühiajalised nõuded arvestatud laekumised nõuded seisuga tulu seisuga 31.12.2013 31.12.2014 Tulumaks 38 884 462 699 457 373 44 210 Maamaks 1 265 56 581 56 076 1 770 Nõuded loodusressursside kasutamisest ja saastetasudest 101 728 705 125 Kokku 40 250 520 008 514 154 46 104

Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Tähtajaks tasumata maksunõuetelt kogub Maksu- ja Tolliamet intresse ning kannab üle kohalikule omavalitsusele. (vt lisa 10 ).

b) Maksuvõlad ja tasutud maksude ettemaksed Lühiajalised Lühiajalised Lühiajalised Lühiajalised nõuded nõuded kohustused kohustused seisuga seisuga seisuga seisuga 31.12.2014 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2013 Maksude ettemaksed 14 314 4 506 Sotsiaalmaks 0 0 13 471 8 871 Füüsilise isiku tulumaks 0 0 6 967 4 080 Töötuskindlustusmaksed 0 0 1 097 707 Kogumispensioni maksed 0 0 623 372

Kokku 14 314 4 506 22 159 14 030

Lisa 4 Nõuded ja kohustused


Eurodes a) Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded 31.12.2014 31.12.2013 Nõuded ostjate vastu 2 701 844 Maksude ettemaksed 14 314 4 506 Ettemakstud sihtfinantseerimine 3 093 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 3 000 336

Kokku 23 107 5 686

b) Kohustused Lühiajalised kohustused 31.12.2014 31.12.2013 1. Võlad töövõtjatele 3 991 2 500 2. Võlad tarnijatele 15 405 16 735 3. Ettemakstud riigilõiv 445 0 4. Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 2 921 0 4. Saadud sihtfinantseerimise tagasimakse kohustus 0 29 681 5. Saadud kaasfinantseerimise tagasimakse kohustus 0 9 894 6. Tagasinõude intressi- ja viivisekohustus 0 6 770

Kokku 22 763 65 580

Maksukohustused kajastuvad lisas 3. Laenukohustused kajastuvad lisas 8.

Lisa 5 Pikaajalised finantsinvesteeringud Eurodes 31.12.2014 31.12.2013 Kuressaare Veevärk AS aktsiad 75 178 75 178 Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 75 178 75 178

Lümanda Vallavalitsus omab 741 AS Kuressaare Veevärk aktsiat, osaluse suurus 0,9101%.

Arvestuspõhimõtete muutumise tulemusena suurenes 2012. aastal AS Kuressaare Veevärk aktsiate maksumus 21 325 euro võrra.

AS Kuressaare Veevärk 2014. aasta kahjumi tõttu vähenes Lümanda Vallavalitsusele kuuluvate AS Kuressaare Veevärk aktsiate väärtus 5068,53 euro võrra.


Lisa 6 Materiaalne põhivara eurodes

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed,

transpordivahendid

Lõpetamata ehitused

Muu põhivara

Kokku

Soetusmaksumus perioodi alguses 2 538 1 864 252 61 317 3 539 40 545 1 972 192 Akumuleeritud kulum perioodi alguses 0 -586 531 -28 808 0 -39 051 -654 390 Jääkväärtus perioodi alguses 2 538 1 277 721 32 509 3 539 1 494 1 317 801 Aruandeperioodi liikumised Kulum 0 -95 059 -13 435 0 -2 990 -111 484 Soetused ja parendused 0 101 915 0 0 2 032 103 947 Põhivara ümberhindlus 1333 0 0 0 0 1333

Kulumi ümberklassifitseerimine 0 -1 250 0 0 1 250 0

Põhivara mahakandmine 0 0 -2 917 0 0 -2 917 Kokku liikumised 1333 5 606 -16 352 0 292 -9 121 Soetusmaksumus perioodi lõpus 3 871 1 966 167 58 400 3 539 42 577 2 074 554 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus 0 -682 840 -42 243 0 -40 791 -765 874

Jääkväärtus perioodi lõpus 3 871 1 283 327 16 157 3 539 1 786 1 308 680

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 124 737 eurot, mis tuleneb järgmistest summadest: 1) aruandeaasta soetuste summa 103947 eurot; 2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 20790 eurot.


Lisa 7 Saadud toetused

eurodes 2014. aasta tulud Jääk 31.12.14

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimiseks

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Sihtfinantseerimise kohustus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt teede renoveerimiseks 59 976

PRIA, Atla sadama renoveerimine

sh sihtfinantseerimise tagasinõue -77 574 If PjaC Insurance AS, lasteaia piirdeaia ehitamise toetus 500

EAS, lasteaia remont 31 956

Kultuuriministeerium, toetused üritustele 572 Hariduse Infotehnoloogia SA, "Arvuti teel juhitavad seadmed õppetöös" projekt 1 459

Saaremaa Omavalitsuste Liit, õpilasolümpiaadid 191

Põllumajandusministeerium, koolipiimatoetus 962

Põllumajandusministeerium, koolipuuviljatoetus 501 Eesti Kooriühing, laulupeoprotsessis osalevate kooride toetus 855 Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusikaselts, tantsupeo protsessis osalevate tantsurühmade toetus 570 Saaremaa Rahvakultuuri Selts, laulu- ja tantsupeo transpordi kompensatsioon 1 491

Eesti Kultuurkapital, toetused üritustele 1 770 Rahvakultuuri Keskus, vokaalansamblite päev 200

Kuressaare Linnavalitsus, annetatud raamatud 1 102 Viljandi Maavalitsus, lapsehoiuteenuse rahastamine 1 608 Rahandusministeerium, õppelaenu kustutamine, erisoodustuse maksud 329 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, projekt "Kust tuleb elekter?" 4 635 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, õpilaste looduslaager 1 446 Kaarma Vallavalitsus, Baltic Workboatsì toetus paljulapselistele peredele 2 900 Kulli ja Kuusnõmme külaselts, annetused Kulli-Kuusnõmme külatee mustkatte alla viimiseks 400

Kaarma Vallavalitsus, ühinemiskulude katteks 10 099

Saare Maavalitsus, hajaasustuse programm 0 2 639 Viesoji Istaiga Baltijos Aplinkos Forumas, projekt LIFE VIVA GRASS 1 223 282

Riigieelarvest tasandusfondi 221 022 Kokku saadud toetused 313 311 -45 118 2 921

Sihtfinantseerimine kokku: 268 192,22


2013. aasta tulud Jääk 31.12.13

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimiseks

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Sihtfinantseerimise kohustus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt teede renoveerimiseks 63 659

PRIA, Atla sadama renoveerimine 16 249 118 161 39575

sh sihtfinantseerimise tagasinõue -39 575

Siseministeerium, lasteaia remont 10 000

Kultuuriministeerium, toetused üritustele 2 179 Hariduse Infotehnoloogia SA, kooli arvutite uuendamine 1 000

Saaremaa Omavalitsuste Liit, õpilasolümpiaadid 123

Põllumajandusministeerium, koolipiimatoetus 1 212

Põllumajandusministeerium, koolipuuviljatoetus 595 Eesti Kooriühing, laulupeoprotsessis osalevate kooride toetus 600 Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusikaselts, tantsurühmade tegevustoetus 480

Eesti Kultuurkapital, toetused üritustele 2 260 Eesti Noorteühenduste Liit, projekt „Kännu tagant lahti“ 600

Kuressaare Linnavalitsus, annetatud raamatud 901 Viljandi Maavalitsus, lapsehoiuteenuse rahastamine 1 106 MTÜ Saarte Koostöökogu, projekti „Growing Gastronauts“ rahastamine 510 MTÜ Lümanda Lapsepõlvemaa, kooli infojuhi ja õpetaja palgakulu katteks 6 100 SA Innove, projekt "Lümanda valla tervise teeviit" 5 123

Riigieelarvest tasandusfondi 201 926

Kokku saadud toetused 304 623 88 586 39 575


Lisa 8 Laenukohustused eurodes

Laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgi 2014.aasta Laenukohustused perioodi alguses

Tähtajaga kuni 1 aasta

Tähtajaga 1-2 aastat




Tähtajaga üle 5 aasta

Kokku

Pangalaenud (SEB) 26 465 27 173 27 173 22 829 19 082 84 510 207 233 Pangalaenud (Swedbank) 14 361 14 953 15 603 16 264 16 954 82 155 160 290 Kokku 40 826 42 126 42 777 39 094 36 035 166 665 367 523

Laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgi 2013. aasta Laenukohustused perioodi lõpus

Tähtajaga kuni 1 aasta





Tähtajaga üle 5 aasta

Kokku

Pangalaenud (SEB) 15 677 15 677 15 677 15 677 11 333 36 032 110 074 Pangalaenud (Swedbank) 13 777 14 361 14 953 15 603 16 264 99 109 174 068 Kokku 29 455 30 038 30 630 31 281 27 598 135 140 284 142

Võetud pikaajalised pangalaenud 2014. aasta 112836 2013. aasta 73960

Tagasi makstud pangalaenud 2014. aasta 29 455 2013. aasta 21 309

SWED panga laenu alusvaluuta on EURO, baasintress 3 aasta Euribor + 0,290 %, Laenulepingu tasumise lõpptähtaeg on 20.04.2021 SEB panga laenude alusvaluuta on EURO 2008 aastal sõlmitud laenulepingu tasumise lõpptähtaeg on 15.06.2018, Intressimääraks on panga baasintress + 0,9 % marginaal 2013 aastal sõlmitud laenulepingu tasumise lõpptähtaeg on 15.09.2023 Intressimääraks on 3 kuu EURIBOR + 1,341 % marginaal 2014 aastal sõlmitud laenulepingu summas 30 000€ tasumise lõpptähtaeg on 14.08.2024 Intressimääraks on 3 kuu EURIBOR + 1,364 % marginaal 2014 aastal sõlmitud laenulepingu summas 91 000€ tasumise lõpptähtaeg on 15.10.2024 Lepingus fikseeritud laenusummast kasutati 82 836€ Intressimääraks on 3 kuu EURIBOR + 1,059 % marginaal

Laenukasutusega seotud kulud Intressikulu ja lepingutasud 2014.aasta 2013. aasta Laenulepingu sõlmimise tasu – SEB 200 75 Intressikulu pangalaenudelt - SEB 1 600 472 Intressikulu pangalaenudelt - Swedbank 2 203 2 380

Kokku laenukohustustega seotud aruandeperioodi kulud 3 803 2 852

Pangalaenude tagatised Pangalaenude tagatisteks on vallaeelarve.


Lisa 9 Kaupade ja teenuste müük eurodes

2014. aasta 2013. aasta Riigilõivud 4 311 1 580 Tulud haridusalasest tegevusest 22 198 15 504 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 1 551 1 345 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 200 300 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 7 963 10 418 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 635 302 Üür, rent 2 863 2 332 Muu toodete, teenuste müük 1 189 398

Kokku kaupade ja teenuste müük 40 910 32 179

Lisa 10 Muud tulud eurodes

2014. aasta 2013. aasta Vee erikasutustasud 557 461 Kaevandamisõiguse tasu 74 112 Saastetasud 98 233

Kokku muud tulud 728 806


Lisa 11 Tööjõukulud eurodes

Töötasukulud tegevusalade kaupa

2014. aasta 2013. aasta töötajate arv töötasu kulud töötajate arv töötasu kulud Haridus 09 28,81 218 186 27,49 193 391 Üldised valitsussektori teenused 01 3,55 45 809 3,65 32 362 Vaba aeg, kultuur ja religioon 08 5,46 32 072 5,50 27 787 Elamu- ja kommunaalmajandus 06 4,16 26 655 4,45 22 185 Sotsiaalne kaitse 10 0,96 11 451 1,00 12 992 Majandus 04 0,30 2 023 0,20 1 096

Töötasukulud kokku 43,24 336 197 42,29 289 813

Töötajate arvuna on esitatud töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 8955 eurot ja võrreldaval perioodil 6387 eurot.

2014. aasta 2013. aasta Sotsiaalmaks töötasudelt 111 757 95 556 Töötuskindlustusmakse 3 365 2 880 Muud tööjõukulud kokku 115 122 98 436

Erisoodustuse kulud 2014. aasta 2013. aasta Õppelaenu kustutamine 195 0 Sotsiaalmaks erisoodustustelt 82 0 Tulumaks erisoodustustelt 52 0 Erisoodustuse kulud kokku 329 0 Tööjõukulud kõik kokku 451 648 388 248


Lisa 12 Majandamiskulud eurodes

2014.a 2013.a Administreerimiskulud 27 696 22 767 Lähetuskulud 1 704 267 Koolituskulud 2 788 3 701 Kinnistute, hoonete ja ruumide halduskulud 51 792 50 212

Rajatiste majanduskulud 20 164 22 310 Sõidukite majandamiskulud 9 952 8 899 Info- ja kommunikatsioonivahendite kulud 1 797 5 444 Inventari majandamiskulud 31 517 9 232 Tervishoiukulud 132 295 Toiduained ja toitlustuskulud 17 882 15 834

Teavikute ja kunstiesemete kulu 1 638 1 392 Õppevahendite ja koolituse kulud 41 749 35 456 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 15 623 16 849

Sotsiaalteenused 9 866 8 917 Eri- ja vormiriietus 402 263

Muud mitmesugused maj.kulud (transporditeenus jms) 20 220 15 210 Kokku majandamiskulud 254 919 217 048

Kasutusrendi kulud eurodes

Lümanda Vallavalitsus on võtnud kasutusrendile ühe sõiduauto. Rendikulud ja mitte-katkestatavast kasutusrendilepingust tulenevad järgmiste perioodide kasutusrendimaksed on järgmised: 2014.a 2013.a Rendikulu kasutusrendi lepingutelt, transpordivahendid 2 271 2 247

Kokku 2 271 2 247 Rendikulu katkestamatult rendilepingult tulevastel perioodidel Järgneval majandusaastal 2 283 2 271 Teisel majandusaastal 2 296 2 283 Kolmandal majandusaastal 1 538 2 296 Neljandal majandusaastal 0 1 538


Lisa 13 Antud toetused eurodes 2014.

aasta 2013. aasta

a) Sotsiaaltoetused Õppetoetused 6 944 7 392 Toimetulekutoetused 2 220 2 496 Peretoetused 10 464 6 173 Muud sotsiaalabitoetused 2 307 2 439 Toetused puuetega inimestele 10 153 11 173 Sotsiaalmaks puuetega inimeste

hooldajatoetuselt 3 119 3 062

Kokku sotsiaaltoetused 35 207 32 736

b) Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2014. aasta

2013. aasta

SOL, maakondlikud toetused 38 0 MTÜ FC Kuressaare Jalgpallikool,

võistluste osavõtumaks 0 23

Raimond Salong, jalgpallivõistluste transpordikulu

65 0

MTÜ Saaremaa JK Aameraas, võistluste osavõtumaks

238 80

Arnold Teller, rahvaliiga jalgpallisärkide ostmiseks

200 0

Merle ja Kristo Õunap, purjeregattidel osalemise toetus

0 169

MTÜ Saaremaa ralli, ralli korralduskuludeks 30 0 MTÜ Saaremaa Korvpall, spordisõprade sõu

korraldamiseks 0 30

SOL, õppenõustamiskeskuse majandamiskulude katteks

0 39

SA Saaremaa Arenduskeskus, koostöökokkulepe

384 280

MTÜ Jalgpalliklubi FC Kuressaare, jalgpallivõistluste osavõtutasu

13 0

SOL, noorte- ja kultuuriürituste korraldamiseks

402 430

Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsioon, saarte mängude toetamine

172 247

MTÜ Saarte Silurimaa Saarte geopargi tegevuskuludeks

723 308

Roost, Henriko, võistluste osavõtumaks 0 30 Kokku tegevuskulude sihtfinantseerimine 2 264 1 636


c) Muud toetused

2014. aasta

2013. aasta

Liikmemaksud Saarte Silurimaa, Saarte Geopark 32 32 Saarte Koostöökogu 312 312 Saarte Kalandus 50 20 Saaremaa Valdade Spordiliit 342 341 Kokku liikmemaksud 736 705 Muud toetused Külaseltside, MTÜ-de tegevustoetused 970 1 115 Kokku muud toetused 970 1 115 Kokku antud toetused 39 178 36 192

Lisa 14 Muud tegevuskulud

eurodes

2014. a 2013. a Käibemaksukulu kaupade ja teenuste, sh põhivara soetuselt 54 472 48 302 PRIA tagasinõude intressi- ja viivisekulud 12 697 6 770 Lõivukulu 0 202 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu 457 75

Kokku muud tegevuskulud 67 626 55 349

Lisa 15 Finantstulud- ja kulud eurodes

2014. aasta 2013. aasta Intressikulu võetud laenudelt -3 803 -2 852 Intressitulu hoiustelt 10 16 Kahjum finantsinvesteeringute ümberhindamisest 0 0

Kokku muud tulud -3 793 -2 836


Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega eurodes 2014. aastal on teostatud turuhinnast erinevaid tehinguid seotud osapooltega järgmiselt: 1) Vallavalitsuse liikmetega seotud ettevõtted 2014 2013 Tegevustoetus: antud toetused MTÜ Lümanda Kultuurielu 0 215

MTÜ Saarte Geopark 723 308

MTÜ Leedri Küla Selts 100 0

2) Vallavolikogu liikmetega seotud ettevõtted 2014 2013 Tegevustoetus: antud toetused MTÜ Leedri Küla Selts 100 0

MTÜ Karala Külaelu Arendamise Selts

190 100

MTÜ Lümanda Kultuurielu 0 215

MTÜ Mõisaküla Selts 0 100 MTÜ Atla Küla Selts 100 0 MTÜ Kip-Kop 100 100 MTÜ Kotlandi-Koki

Kodukultuuriselts Kadakas

190 140

3) Hallatavate asutuste juhtidega seotud ettevõtted 2014 2013 Tegevustoetus: antud toetused MTÜ Kotlandi-Koki

Kodukultuuriselts Kadakas

190 140

MTÜ Taritu Arenguselts 190 200

4) Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud

Tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine

arv

Tasude kogusumma

taandatuna täistööajale

eurodes

2014 2013 2014 2013 Volikogu liikmed 0,00 0,10 1901 1432

Vallavalitsuse liikmed 2,00 2,00 27966 19341

Asutuste juhid 6,00 6,00 50877 39982

KOKKU 8,00 8,10 80744 60755 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseta, kuid nende hulka on arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.


Lisa 17 Tingimuslikud nõuded ja kohustused Lümanda Vallavalitsusel on pooleli kohtuvaidlused Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Amet (PRIA) seoses Atla sadamale antud toetuse tagasinõudmisega. Vaidlusaluste nõuete kogumaksumus on 126 350 eurot. 17.12.2014 sõlmiti käsundusleping Atla sadama rekonstrueerimise maksumuse ekspertiisi teostamiseks summas 7 123 eurot. Aruandeaastal tasuti ettemaksuna 3000 eurot.

Lisa 18 Bilansipäevajärgsed sündmused 2015. aastast jätkab Lümanda vald tegevust ühinenud Lääne-Saare valla koosseisus (informatsioon on toodud tegevusaruandes). Lääne-Saare Vallavalitsus nimetati ametisse ja alustas tegevust alates 01.01.2015 ja võttis üle kõik ühinenud valdade varad, kohustuse ja funktsioonid. Tartu Halduskohtusse on esitatud Lümanda Vallavalitsuse kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 09.06.2014. a otsuse nr 17-6/320 ja 10.09.2014. a vaideotsuse nr 17-4/14/19 tühistamiseks. 10.02.2015 rahuldas Tartu Maakohus Lümanda Vallavalitsuse kaebuse PRIA suhtes haldusasjas 3-14-52367 ja mõistis valla kasuks PRIA-lt välja menetluskulud 1685 eurot. Vaidluse esemeks oli PRIA otsuste õiguspärasus, millega nõuti vallalt sisse 77 574 eurot. PRIA kaebas otsuse edasi Tartu Ringkonnakohtusse.

Lisa 19 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Lümanda valla 2014. aasta eelarve ülesehituses ja liigenduses on lähtutud Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) esitatud põhimõtetest. Eelarve osadeks on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimis-tegevus ja likviidsete varade muutus. Eelarve on koostatud kassapõhiselt. Eelarve põhitegevuse tulude tegelik täitmine on võrreldes esialgselt kavandatuga suurenenud 4,26 % ehk 33,35 tuhande euro võrra. Selle põhjused olid kavandatust suuremad tulu- ja maamaksu laekumised ning kavandatust suuremad laekumised kaupade ja teenuste müügist. Eelarve põhitegevuse kulude tegelik täitmine on võrreldes esialgselt kavandatuga suurenes 17,3% ehk 135,9 tuhande euro võrra. Kulude suurenemise põhjuseks on valla volikogu otsus ja vastavasisulise lisaeelarve vastuvõtmine, mis oli seotud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt 09.06.2014 esitatud nõue nr.17-6/320 alusel tasutud tagasimakse summas 82 916,64 eurot. Sellest summast moodustas põhivõlg 77 574,28 eurot. Ülejäänud tasutud summa (5342,36 eurot) moodustasid intressid ja viivis. Lisaks eeltoodule tasuti 2014 aastal PRIA-le 24.04.2013 nõude 17-6/160 järgi 43 917.70 eurot (sh põhivõlg 31 854,93 eurot, intressid ja viivis 12 062,77 eurot) ning 23.08.2013 nõude nr 17-4/17 järgi 9551.50 eurot (sh põhivõlg 7720,26 eurot, intressid ja viivis 1 831,24 eurot). Valla eelarves oli eelkirjeldatud kolme nõuede tasumiseks planeeritud 144 395 eurot, millest kasutati 136 385,84 eurot. Nõuete tasumise kavandamine oli põhjuseks, miks 2014 majandusaasta eelarve põhitegevuse tulude ja kulude vahe (põhitegevuse tulem) planeeriti negatiivsena ehk planeeritud kulud ületasid planeeritud tulusid 144 395 euro võrra. Tulude kavandatust parema laekumise ja põhitegevuse kulude kokkuhoiu tulemusena oli negatiivne põhitegevuse tulem majandusaasta lõpuks kavandatust väiksem ehk 102 346 eurot.


Põhivara soetuseks kavandati aruandeperioodil 128 873 eurot, millest sihtfinantseeringud moodustasid 82 108 eurot. Kokkuhoidlikuma majandamise tulemusel kulutati põhivara soetuseks 125 021 eurot sealhulgas 82 108 eurot sihtfinantseeringutena. Peamised põhivara soetused aruandeaastal olid Lümanda Lasteaia Karu-Kati hoone rekonstrueerimise lõpetamine ning piirdeaia ehitus ja Liiva-Kuusnõmme tee mustkatte alla viimine. Laenu intresse tasuti 3 803 eurot Finantseerimistegevuse osa eelarves annab ülevaate valla kohustuste muutumisest aruandeperioodil. Toimus laenude põhiosa tasumine summas 29 455 eurot. Uute kohustuste võtmine toimus kooskõlas kavandatule – 30 000 euroga kavandati finantseerida Lümanda lasteaia rekonstrueerimist ja 82 836 eurot kasutati PRIA nõuete tasumiseks. Aruandeperioodil toimus likviidsete varade vähenemine kavandatust väiksemas mahus (algselt 103,6 tuhat eurot, tegelikult 66,6 tuhat eurot). Põhjuseks oli kavandatust väiksemad kulud ja maksude kavandatust parem laekumine. Aruandeperioodil toimus kolme lisaeelarve vastuvõtmine – 02. juuni, 15. september ja 24. november. Olulisema muutusena võeti vastu otsused PRIA nõuete tasumiseks vajaliku pangalaenu võtmiseks. PRIA nõuete tasumise tulemusena muutus eelarve põhitegevuse tulem negatiivseks. Ülevaade reservfondi kasutamisest eurodes

2014. a 2013. a Reservfond eelarves 3 000 4 000

Kokku 0 0

Reservfond aasta lõpuks 3 000 4 000


MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI 2014 majandusaasta aruande on koostanud Lääne-Saare Vallavalitsus. Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Lääne-Saare Vallavalitsuse otsus aruande heakskiitmise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ 26.mai 2015 Andres Tinno vallavanem

Documents

LÜMANDA VALLA 2014. AASTA MAJANDUSAASTA · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... alates 2012 aastast ... Statistikaameti täpsustatud hinnangul kiirenes Eesti majanduskasv 2014