Loodusõpetuse ainekavast seoses bioloogia õpetamisega

Enn Pärtel

Töörühm

• Enn Pärtel

• Asta Tuusti

• Ülle Liiber

• Imbi Henno

• Vaike Rootmaa

• Sirje Piht

Mille poolest erineb ainekava uus versioon 2002 aasta ainekavast?

ÕK 2002Loodusõpetuse peamine ülekoormus tuleneb õpikute ülepaisutusest, õpetajate soovist kõike õpikus olevat „ära õpetada”

Ainekava projektis:

Õpitulemused on sõnastatud konkreetselt, mis näitab nii õpetajatele kui õppekirjanduse autoritele nõutavat taset

RÕK 2002 Loodusõpetuse 6. klassi ainekava sisaldab sarnase strukuuriga kaheksat elukeskkonda, mille õppimine on õpilastele liigselt montoonne.

Ainekava projektis:

Kõiki elukeskkondi ei õpita ühesuguse põhjalikkusega:

• magevee elukeskkondadest õpitakse põhjalikult kas jõge või järve

• ühiseid jooni omavaid elukeskkondi, aeda ja põldu, õpitakse koos

• niit kui eluskooslus on integreeritud looduskaitse teemasse ja leiab üksnes põgust käsitlemist

• Ainekavas on välja toodud praktilised tööd, õpilaste ülekoormust aitab vähendada õppimine läbi produktiivse tegevuse.

• Välja toodud on omandamisele kuuluvad mõisted, mis aitab nii õpetajatel kui õppekirjanduse autoritel keskenduda olulisele.

• Teemad vesi, soo ja muld on paigutatud kas õppeaasta algusesse või lõppu, et anda võimalus õuesõppeks.

Ühtteist on lisatud

osa bioloogia teemasid, mida on varem käsitletud 7.-9. klassis paiknevad nüüd 4.-6. klassi loodusõpetuses.

Eelkõige puudutab see organismide mitmekesisuse käsitlemist, liikide tundmaõppimist, ökoloogia põhialuste omandamist ning keskkonnakaitse teemade õppimist.

Millele (uuringud jne) tugineti muutuste tegemisel?

• TIMSS

• PISA

• Töörühma kollektiivsele mõistusele

• Loodusvaldkonna preambulas toodule:

Loodusteaduslike õppeainete subjektiks on

uuriv õpilane ....

Loodusteaduslike õppeainete subjektiks on uuriv õpilane, kes:

märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme,

rakendab keskkonnas toimuva uurimiseks loodusteaduslikku meetodit,

prognoosib ning põhjendab nähtuste kulgu ja inimtegevuse mõju keskkonnale.

Kuidas on tagatud erinevate loodusvaldkonna ainete lõimumine ja

sidusus kooliastmeti?

Kuidas on tagatud loodusõpetuse ja bioloogia lõimumine ja sidusus

kooliastmeti?

Ühiste eesmärkide kaudu

• Loodusõpetuse ja bioloogia õppe-eesmärgid on enamasti ühised.

1.Erinevalt sõnastatud

2.Loodusõpetuses on “väike kummardus” ka sellele, et peale elusa osa on veel midagi

Õpitulemuste kaudu Väärtused ja hoiakud

6. klassi lõpetaja:

väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;

suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse;

toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;

väärtustab tervislikke eluviise, tervislikku toitu, enda ja teiste inimeste vajadusi;

toimib keskkonnateadliku tarbijana.

Õpitulemuste kaudu Uurimuslik õpe

6. klassi lõpetaja:

teeb vaatlusi ja kirjeldab nähtusi;sõnastab uurimisküsimusi/probleeme/kontrollib hüpoteese;kavandab eesmärgipäraselt lihtsamaid praktilisi töid;viib läbi katseid järgides praktilise töö juhendeid;

valib ja kasutab õigesti sobilikku aparatuuri ja vahendeid järgides ohutusnõudeid;analüüsib andmeid, interpreteerib tulemusi, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;leiab loodusteaduslikke infoallikaid, kasutab IKT ja leiab andmeid internetist, lihtsamal juhul hindab info usaldusväärtust;

arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle;

valib õigesti fakte ja teadmisi nähtuste selgitamiseks ja rakendab lihtsamaid mudeleid või uurimisstrateegiaid.

Õpitulemuste kaudu Tekstide mõistmine, analüüs ja

tekstiloome

pakub võimalikke selgitusi tuttava konteksti kohta;

tunneb ära loodusteaduslikke teemasid, loodusteaduslikke probleeme ja küsimusi igapäevaelus;

määratleb erinevates kontekstides kirjeldatud loodusteaduslikke teemasid;

analüüsib lihtsamat loodusteaduslikku teksti,

teeb järeldusi ja vormistab referaadi;

kasutab õpitud teadussõnavara, sümboleid, lühendeid, ühikuid ja skaalasid asjakohases kontekstis.

6. klassi lõpetaja:

Õpitulemuste kaudu Üldine loodusteaduslik teadmus

tuletab lihtsas ja arusaadavas kontekstis meelde tähtsamaid fakte ja kasutab neid nähtuse selgitamisel;

tõlgendab ja rakendab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, teeb otsustusi tuginedes loodusteaduslikele teadmistele;

selgitab põhjus-tagajärg seoseid tuginedes teaduslikele faktidele;

kasutab/joonistab diagramme ja/või mudeleid, et näidata

arusaamist struktuuridest, seostest, protsessidest, süsteemidest

ja tsüklitest;

mõistab erinevaid teaduslikke mudeleid ja valib konkreetse nähtuse selgitamiseks välja sobiva mudeli;

Õpitulemuste kaudu Üldine loodusteaduslik teadmus

kirjeldab õpitud organismide, ainete ja protsesside omadusi/iseärasusi;

toob näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale;

selgitab õhu, vee ja mulla saastumise põhjuseid ja kaitse põhimõtteid;

tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud

osalema eakohastes keskkonnakaitselistes üritustes;

mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

võrdleb organismide rühmi, ainete või protsesside sarnasusi ja erinevusi; eristab, liigitab või järjestab üksikobjekte, aineid, organisme ja protsesse nende iseärasuste ja omaduste põhjal;

Mõistete kaudu rakk, üherakuline elusolend, bakter, hulkrakne elusolend, toitumine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kivistised, hiid-sisalikud e dinosaurused, elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresooned, arterid, veenid, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jäme-sool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, kaldavee taim, ujulehtedega taim, veesisene taim, lepiskala, röövkala, tehiskooslus, para-siit, inimkaasleja loom, prahitaim, parkmuld, aineringe, mulla tahke osa, mulla-sõmerad, mullaõhk, mullavesi, huumus, mulla profiil, huumushorisont, mulla-vesi, liivmuld, savimuld, turvas, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, toidu- ja söödataim, teravili, umbrohi, mutt, vihmauss, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, mahepõllumajandus, viljapuu, marjapõõsas, köögi- ja puuvili, sort, ilutaim, maitsetaim, ravimtaim, iluaed, suvelill, püsik, sibullill, ökosüsteem, okasmets, segamets, lehtmets, põlismets, loodusmets, majandusmets, metsarinded, metsatüüp, nõmmemets, palumets, salumets, laanemets, jahiulukid, sõralised, tippkiskja, hingamine, põlemine, kõdunemine, glükoos, fotosüntees, tolmlemine, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, looduskaitse, bioloogiline mitme-kesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit, pärandkooslus, keskkonnakaitse, jäätmed, ökomärgis, kaitsealused üksikobjektid, kaitsealad: looduskaitsealad, rahvus-pargid, maastikukaitsealad

Ühiste teemade kaudu

• Organismi rakuline struktuur• Organismide paljunemine, kasvamine ja

arenemine• Elundkonnad • Tootjad, tarbijad ja lagundajad, • Aineringe (fotosüntees, hingamine,

kõdunemine, toiduahel ja toiduvõrgustik) • Sümbioos• Ökosüsteem • Bioloogiline mitmekesisus• Keskkonnakaitse

Loodusõpetus 7. klass

Keemia

Geograafia

Füüsika

Bioloogia

Ainetevahelised seosed 7. klassi loodusõpetus ja 7. klassi bioloogia

7. klassi loodusõpetus 7. klassi bioloogia

Aine partikulaarne ehitus

Energia

Aine- ja energiavahetus selgroogsetel loomadel

Tänan!