LOOMAAIA IMETAJATE ISENDILINE STRUKTUUR SUGUKONDADE KAUPA 2018. AASTAL

Takson Arv aasta algul

Sündide arv

Loomaaeda sisse

tulnud

Loomaaiast välja läinud

Surmade arv

Arv aasta lõpul

Imetajad/Mammalia 864 240 10 138 155 821

Kukkurloomad (Marsupialia) 33 3 0 0 10 26

Possumlased (Petauridae) 8 8

Kängurulased (Macropodidae) 25 3 10 18

Londilised (Proboscidea) Elevantlased (Elephantidae) 3 3

Vööloomalised (Cingulata) Vöölased (Dasypodidae) 5 5

Esikloomad (Primates) 120 23 1 21 121

Leemurlased (Lemuridae) 6 6

Galaagolased (Galagonidae) 4 4

Karbusahvlased (Cebidae) 70 18 1 17 70

Pärdiklased (Cercopithecidae) 37 5 4 38

Inimlased (Hominidae) 3 3

Närilised (Rodentia) 22 3 0 0 2 23

Oravlased (Sciuridae) 1 1

Okassigalased (Hystricidae) 9 9

Merisigalased (Caviidae) 9 3 1 11

Aguutilased (Dasyproctidae) 3 1 2

Jäneselised (Lagomorpha) Jäneslased (Leporidae) 1 1

Kisjalised (Carnivora) 175 52 8 54 15 166

Kaslased (Felidae) 31 3 3 4 27

Mangustlased (Herpestidae) 9 6 4 3 8

Hüäänlased (Hyaenidae) 2 2

Koerlased (Canidae) 7 1 6

Karulased (Ursidae) 3 3

Hülglased (Phocidae) 2 1 2 3 2

Kärplased (Mustelidae) 110 42 6 47 4 107

Pesukarulased (Procyonidae) 11 11

Kabjalised (Perissodactyla) 25 0 0 0 1 24

Hobuslased (Equidae) 22 1 21

Ninasarviklased (Rhinocerotidae) 3 3

Sõralised (Artiodactyla) 480 159 2 82 106 453

Sigalased (Suidae) 14 1 4 9

Jõehobulased (Hippopotamidae) 2 2

Kaamellased (Camelidae) 23 8 3 28

Hirvlased (Cervidae) 56 10 4 7 55

Veislased (Bovidae) 385 141 2 77 92 359 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami

rippkõhtsiga, kodukitsed

Kõige isenditerohkem selts on sõraliste selts (Artiodactyla) ja arvukaim sugukond veislased (Bovidae) tänu

Tallinna loomaaia suurele kaljukitsede-mägilammaste kollektsioonile. Sõralistele järgnevad kiskjalised

(Carnivora) kärplaste sugukonnaga (Mustelidae), mis on isenditerohke eelkõige seetõttu, et Tallinna loomaaias

asub ka euroopa naaritsate paljunduskeskus ca 100 loomaga. Kolmandale kohale jäävad esikloomalised

(Primates), kus suurima arvukusega on endine küünisahvlaste (Callithrichidae) sugukond, mis praeguseks on

paigutatud alamsugukonnana Callithricinae karbusahvlaste (Cebidae) alla.

MILLINE OLI IMETAJALIIKIDE PALJUNEMISEDUKUS 2018. AASTAL? *

Takson Liike aasta algul

Paljunemis-potentsiaaliga

liikide arv

Sündide arv

Ohustatud liikide sünnid (liigid)

Liike aasta lõpul

Imetajad/Mammalia 79 66 32 13 78

Kukkurloomad (Marsupialia) 2 2 1 0 2

Possumlased (Petauridae) 1 1 0 1

Kängurulased (Macropodidae), 1 1 1 1

Londilised (Proboscidea) Elevantlased (Elephantidae) 1 1 0 1

Vööloomalised (Cingulata) Vöölased (Dasypodidae) 1 1 0 1

Esikloomad (Primates) 12 8 4 12

Leemurlased (Lemuridae) 2 1 0 2

Galaagolased (Galagonidae) 1 0 0 1

Karbusahvlased (Cebidae) 4 3 3 1 4

Pärdiklased (Cercopithecidae) 4 3 1 4

Inimlased (Hominidae) 1 1 0 1

Närilised (Rodentia) 4 3 2 4

Oravlased (Sciuridae) 1 0 0 1

Okassigalased (Hystricidae) 1 1 1 1

Merisigalased (Caviidae) 1 1 1 1

Aguutilased (Dasyproctidae) 1 1 1

Jäneselised (Lagomorpha) Jäneslased (Leporidae) 1 0 0 0

Kisjalised (Carnivora) 23 20 5 23

Kaslased (Felidae) 10 10 2 9

Mangustlased (Herpestidae) 1 1 1 1

Hüäänlased (Hyaenidae) 1 1 0 1

Koerlased (Canidae) 4 2 0 4

Karulased (Ursidae) 1 1 0 1

Hülglased (Phocidae) 1 1 1 1

Kärplased (Mustelidae) 2 1 1 1 3

Pesukarulased (Procyonidae) 3 3 0 3

Kabjalised (Perissodactyla) 3 3 0 3

Hobuslased (Equidae) 2 2 0 2

Ninasarviklased (Rhinocerotidae) 1 1 1

Sõralised (Artiodactyla) 32 28 20 32

Sigalased (Suidae) 3 2 3

Jõehobulased (Hippopotamidae) 1 1 0 1

Kaamellased (Camelidae) 3 3 2 3

Hirvlased (Cervidae) 4 3 2 1 4

Veislased (Bovidae) 21 19 16 10 21 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed

**Ohustatud liikidena on silmas peetud neid liike, kes kuuluvad maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punasesse nimestikku (RedList) kui ohualdis (VU - vulnerable), väljasuremisohus (EN - endangered), kriitilises seisundis (CR - critically endangered) või looduses välja surnud (EW extinct in wild).

Paljunemispotensiaaliga liigid on need liigid, kus on olemas vähemalt kaks eri soost isendit. Selliseid imetajaliike

oli 2018. aasta algul Tallinna loomaaias 66 ehk 84% kõikidest loomaaia ekspositsioonis olevatest imetajaliikidest

(pisinärilised, küülikud ja kodukitsed on arvestusest välja jäetud).

Paljunes 32 liiki ehk 48% paljunemispotensiaaliga liikidest.

Nagu ikka, on endiselt edukalt paljunenud euroopa naaritsad, jaapani makaagid ja sõralised. Sel aastal poegis

edukalt ka pintšetamariin.

Liikidest läks aasta jooksul välja halljänes, kes lasti tagasi loodusesse ja amuuri tiiger, kes saadeti laenuna Tšehhi

Zlin-Lesna loomaaeda.

Juurde tuli sügisel saarmapoeg, kes 2019. aasta kevadel taas loodusesse lasti.

MILLINE OLI IMETAJATE LIIGIKAITSELINE STRUKTUUR 2018. AASTAL?* Takson Liikide

arv aasta lõpul

Liigikaitselise tähtsusega

liigid

Liigikaitselise tähtsusega

liikide osakaal

Paljunemis-potensiaaliga lk tähtsusega

liigid

Edukaid lk tähtsusega

sünde

Imetajad/Mammalia 78 33 41% 29 10

Kukkurloomad (Marsupialia) 2 0 0 0 0

Possumlased (Petauridae) 1 0 0 0 0

Kängurulased (Macropodidae), 1 0 0 0 0

Londilised (Proboscidea) Elevantlased (Elephantidae) 1 1 1 0

Vööloomalised (Cingulata) Vöölased (Dasypodidae) 1 0 0 0

Esikloomad (Primates) 12 6 50% 4 1

Leemurlased (Lemuridae) 2 2 1 0

Galaagolased (Galagonidae) 1 0 0 0

Karbusahvlased (Cebidae) 4 1 1 1

Pärdiklased (Cercopithecidae) 4 2 1 0

Inimalased (Hominidae) 1 1 1 0

Närilised (Rodentia) 4 0 0 0 0

Oravlased(Sciuridae) 1 0 0 0

Okassigalased (Hystricidae) 1 0 0 0

Merisigalased (Caviidae) 1 0 0 0

Aguutilased (Dasyproctidae) 1 0 0 0

Jäneselised (Lagomorpha) Jäneslased (Leporidae) 0 0 0 0

Kisjalised (Carnivora) 23 7 30% 7 1

Kaslased (Felidae) 9 5 5 0

Mangustlased (Herpestidae) 1 0 0 0

Hüäänlased (Hyaenidae) 1 0 0 0

Koerlased (Canidae) 4 0 0 0

Karulased (Ursidae) 1 1 1 0

Hülglased (Phocidae) 1 0 0 0

Kärplased (Mustelidae) 3 1 1 1

Pesukarulased (Procyonidae) 3 0 0 0

Kabjalised (Perissodactyla) 3 3 3 0

Hobuslased (Equidae) 2 2 2 0

Ninasarviklased (Rhinocerotidae) 1 1 1 0

Sõralised (Artiodactyla) 32 16 50% 14 8

Sigalased (Suidae) 3 0 0 0

Jõehobulased (Hippopotamidae) 1 1 1 0

Kaamellased (Camelidae) 3 0 0 0

Hirvlased (Cervidae) 4 1 1 1

Veislased (Bovidae) 21 14 12 7 *Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed Liigikaitselise tähtsusega liiikidena on silmas peetud neid liike, kes kuuluvad maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punasesse nimestikku (RedList) kui ohualdis (VU - vulnerable), väljasuremisohus (EN- endangered), kriitilises seisundis (CR – critically endangered) või looduses välja surnud (EW extinct in wild). Edukateks liikideks on siin nimetatud liike, kus vähemalt osad pojad on elus kahe kuu vanuses. Paljunemispotensiaaliga on need liigid, kus on vähemalt üks isend kummastki soost.

33st liigikaitse seisukohalt olulisest liigist on paljunemispotensiaaliga 29. Ainus oma liigi esindaja on isane

karumakaak (Macaca arctoides) ja ainult emasloomad on järgi pruunleemuritel (Eulemur albifrons), pikksaba

goralitel (Naemorhedus caudatus) ja tagakaukaasia mägilammastel (Ovis orientalis gmelini).

Kõige rohkem maailma punase nimistu liike on sõraliste hulgas, kelle osakaal kõigist IUCN liikidest on 48% (14),

neile järgnevad kiskjad seitsme ja primaadid kuue liigiga. Liigikaitse seisukohalt olulisi sünde oli kõige enam

sõralistel (8 liiki).

2018. aastal andis edukalt järglasi 10 liiki 29st ehk 34% paljunemispotensiaaliga liigikaitselise tähtsusega

liikidest. Kriitilises seisundis liikidest paljunesid edukalt pintšetamariinid (Saguinus oedipus) ja euroopa

naaritsad (Mustela lutreola)

Väljasuremisohus olevatest liikidest andsid järglasi kubani ja dagestani tuurid (Capra caucasica caucasica,

Capra cylindricornis) ja tadžiki markuurid (Capra falconeri heptneri).

Ohualtidest liikidest olid pojad euroopa piisonitel (Bison bonasus), lakklammastel (Ammotragus lervia),

takiinidel (Budorcas taxicolor), tagakaspia uriaalil (Ovis aries arkal), buhhaara uriaalil (Ovis orientalis

bochariensis)

Tavapäraselt olid vasikad olemas ka praeguseks looduses välja surnud miiludel ehk Davidi hirvedel (Elaphurus

davidianus).

MILLISTESSE OHUSTATUSE KATEGOORIATESSE KUULUVAD TALLINNA LOOMAAIA IMETAJAD?*

Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus jaotatakse loomad ohustatuse järgi erinevatesse

kategooriatesse, arvestades arvukuse vähenemise kiirust, populatsiooni suurust, levilat ja selle

killustatust. Alustades kõige suuremas väljasuremisohus olevates liikidest ja alamliikidest, jaotuvad

Tallinna loomaaia imetajad järgmiselt:

Looduses välja surnud (EW - extinct in wild): davidi hirv (Elaphurus davidianus).

Kriitilises seisundis (CR - critically endangered): euroopa naarits (Mustela lutreola), ida-aafrika

teravmokk-ninasarvik (Diceros bicornis michaeli), amuuri leopard (Panthera pardus orientalis),

pintšetamariin (Saguinus oedipus), vaari e. kirileemur (Varecia variegata)

Väljasuremisohus (EN - endangered): šimpans (Pan troglodytes), kalakass (Prionailurus viverrinus), india

lõvi (Panthera leo persica), lumeleopard (Panthera uncia), prževalski hobune (Equus caballus

przewalskii), kulaan (Equus hemionus kulan), kääbusjõehobu (Choeropsis liberiensis), kubani e. lääne-

kaukaasia tuur (Capra caucasica caucasica), tadžiki markuur (Capra falconeri heptneri)

Meie ainuke amuuri tiiger (Panthera tigris altaica) Pootsman läks Tšehhi Zlin-Lešna loomaaeda.

Ohualtid (VU - vulnerable): aafrika savannielevant (Loxodonta africana), valgelaup-pruunleemur

(Eulemur albifrons), kaelusmangabei (Cercocebus torquatus), karumakaak (Macaca arctoides), jääkaru

(Ursus maritimus), euroopa piison (Bison bonasus), gaur (Bos frontalis), lakklammas (Ammotragus

lervia), takiin (Budorcas taxicolor), nuubia kaljukits (Capra nubiana), pikksaba goral (Naemorhedus

caudata), hiina goral (Naemorhedus griseus), buhhaara uriaal (Ovis orientalis bochariensis), tagakaspia

uriaal (Ovis orientalis arkal), tagakaukaasia mägilammas (Ovis orientalis gmelini)

Ohulähedased (NT - near threatened): luitekass (Felis margarita), manul (Otocolobus manul),

vööthüään (Hyaena hyaena), lakkhunt (Chrysocyon brachyurus), ameerika piison (Bison bison),

dagestani e. ida-kaukaasia tuur (Capra cylindricornis)

Enamik ülejäänud liike on soodsas seisundis (LC - least concern), lisaks üks liiga väheste andmetega liik:

puuduliku andmestikuga (DD – data deficient) aguuti (Dasyprocta azarae) ja koduloomad neljast liigist

(kaksküürkaamel, alpaka, kodutuhkur, jakk).

*Välja on jäetud gruppidena peetavad loomad ja loomaaia nimistus olevad tavalised koduloomad – pisinärilised, küülikud, kodukass, vietnami rippkõhtsiga, kodukitsed

Ohuvälised, 36, 47%

Ohulähedased, 7, 9%

Ohualtid, 16, 21%

Väljasuremisohus, 8, 10%

Kriitilises seisundis, 5, 7%

Looduses välja surnud, 1, 1%

Koduloomad, 4, 5%

TL IMETAJALIIKIDE JAOTUMINE OHUSTATUSE KATEGOORIATE JÄRGI 31.12.2018*