Loomade imeline maailm

Slaidi Show

Lepatriinu

Lepatriinusid võime eelkõige kohata aias. Nad on u. 1- 10 mm. Pikkused mardikad. Lepatriinude erkpunane värvus on tingitud nende vere mürgilisusest. See kaitseb neid vaenlaste eest. Lepatriinud hävitavad mitmeid kahjureid näit. lehetäisid

Mesilane

Eestis elutsev kiletiivaline putukas Eestis on neid mitusada liiki Mesilaste tagakehal asetseb mürgiastel,

mille nõelamise tagajärjel mesilane sureb Tähtsaim mesilane mesilasperes on

emamesilane Leidub ka erakmesilasi

Latikas

Taimestikurohkes magevees elutsev kala Latikas kuulub karplaste sugukonda Kasvab kuni 60 cm. Pikkuseks Täiskasvanuna kaalub u. 5 kg. Eluiga võib kesta kuni 27 a. Eestis on tähtis tööstuskala Noorena sööb taimset toitu

Luts

Luts kuulub tursklaste sugukonda Mageveekala Kaalub 24 kg. Kasvab kuni m. pikkuseks Lutsu elu keeb öösel Toiduks konnad ja vähid Koeb Detsembris ja Jaanuaris

Peoleo

Peoleo on Eestis elutsev laululind Isaslinnu rüü on kuldkollane Emaslinnu sulestik on rohekaskollane Peoleo elab valguserohkes metsas Pesa meenutab kujult korvi

Punarind

Punarind on Inglismaa rahvuslind Pesitseb kuusemetsas Eelistatud pesapaigaks on ka pargid ja aiad Pesa ehitab maapinnale Toiduna maitseb Punarinnule: selgrootud,

marjad ja seemned

Rebane

Koerlane Mass võib ulatuda kuni 9 kg Rebase toidulaual võib kohata peamiselt

närilisi Kas sa teadsid, et…. Rebasel on äärmiselt

hea kuulmine, ta võib kuulda kuni 40 m. kaugusel olevaid lummepeitunuid tedreparvi

Jänes

Kuulub jäneseliste seltsi Eestis on levinud kaks liiki halljänes ja

valgejänes Suvel toituvad jänesed rohttaimedest ning

talvel puude koort Jänesed poegivad kaks korda a. Tavaliselt on nad toiduahela alglülisid

Jaaguar

Jaaguari pikkus 2,4 m. Tal on tähniline karvkate Jaaguari tasub karta, sest tegu on ohtliku

kiskjaga Lisaks sellele oskab ta hästi ujuda ja ronida Huvitav teada… Jaaguar on Lõuna-

Ameerika ja Kesk- Ameerika suurim kaslane

Skunk

Kuulub kärplaste sugukonda Kiskjaline, kes elutseb Ameerikas Keha pikkus on 70 cm. Skungil e. vinukloomal on tihe karvastik ja

kohev saba Kas sa teadsid…. Skunk pritsib

enesekaitseks pärakust mitme m. kaugusele ebameeldiva lõhnaga ainet

Kilpkonn

Kilpkonni on u. 220 liiki Nende keha ümbritseb luuline kilprüü Kilpkonnad suudavad kaua nälgida Suurim kilpkonnaliik on nahkkilpkonn u.

(500- 600) kg. Huvitav teada… mõne kilpkonnaliigi

sarvkilbid on väga ilusad , neist valmistatakse isegi tänapäeval ehteid

Nastik

Nastiklasi on u. 1700 liiki Eestis elutseva Nastiku pikkus on u. 1m. Nastiku tunnuseks on kaks oakujulist laiku

kuklapiirkonnas ning ümarad pupillid Elupaigaks on tavaliselt niisked alad Huvitav teada: nastikule meeldib sukelduda

ja ujuda veekogudes

Konn

Konni on 200 liiki Suurim konnaliik on hiidkonn, pikkus 25

cm Konnad toituvad selgroodudest Lõunamaised konnad on mürgised ning

elutsevad puude otsas Kas sa teadsid, et… mudakonn kaevab

ennast ohu korral mulla sisse

Kaelkirjak

Aafrika savannide sõraline Tema tunnuseks pikk kael Sööb puulehti kuni 6 m. kõrguselt Juues on kaelkirjakul jalad harki Liiguvad väikestes karjades Kas sa teadsid, et… Kaelkirjak on maailma

pikim loom

Orav

Puudel elutsev näriline Orav on hea ronina, seda soodustavad

teravad küünised Talveks paneb ta seeni ja marju kuivama Oravate arvukus sõltub käbide rohkusest Kas sa teadsid, et.. Oravad on

segatoiduidulised imetajad, nad käivad aegajalt linnu pesi rüüstamas

Liblikas

Liblikaid on maailmas 150 000 liiki Eestis on neid 1980 liiki Liblikate lennukiirus on 54 km. H Liblikate tiibu katab tiivatolm Suurimate liblikate tiibadeulatus kuni 30

cm. Kas sa teadsid, et Mõnel liblikaliigil on

tiivad läbipaistvad näit. klaastiiblastel

Paradiisilinnud

Uus- Ginea ja Austraalia ürgmetsades elutsevad linnud

40 liiki Suurused: varblasest vareseni Isaslindudel on kirju sulestik Kas sa teadsid, et… Vanasti kasutati nende

sulgi Euroopa daamide kübarailustusena

Metssiga

Kasvab kuni 2m. Pikkuseks Kaalub kuni 300 kg. Isastel e. kultidel on kihvad Segatoiduline Kari koosneb kümnest seast Kas sa teadsid, et…. metssiga on ta

põllumeestele kahjuriks, sest ta sungib põlde toiduotsingul

Koaala

Koaala on Austraalia kukkurloom Tegu on väga aeglase imetajaga Toiduks eukalüptilehed Koaalad on maailmas väga haruldased liigid Huvitav teada.. Koaalad söövad mürgise

taime lehti

Piirpääsuke

Piirpääsuke e. piiritaja Pesa ehitab inimasulate lähedusse Enamiku aja oma elust veedab ta õhus Sulestiku värvus: must Rändab lõunasse peale pesitsemist Kas sa teadsid,et… piiritaja on maailma

kõige kiirem lind u. 150 km/h

Mäger

Segatoiduline Elab kogu aasta urus Mägral on pikad küünised Kuulub kärplaste sugukonda Mägra elu toimub öösel Magab talveund

Loomade imeline maailm

Slaidi Show koostaja: Kerli Uib Kasutatud programm: Microsoft Powerpoint Programmi aastaversioon: 2000 Kontori assistent: Links Kasutatud kirjandus: ENEKE C:documents and settings/owner/my

documents/my pictures/slaidi tööd/Loomade imeline maailm.ppt