Tallinna Reaalkool

LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI

ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

Uurimistöö

Taavi Pungas

11b

Juhendaja: õp Sirje Jaup

Tallinn 2008

SISUKORD

SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4

1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED............................................................................... 6

1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6

1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6

1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6

1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7

1.2.3. Ajakirjandus .................................................................................................................. 7

1.2.4. Kohustuslik kirjandus.................................................................................................... 8

1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus...................................................................................... 9

1.2.6. Üldised küsimused......................................................................................................... 9

1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted .................................................................................... 9

2. TULEMUSED........................................................................................................................... 11

2.1. Internetimeedia ................................................................................................................... 11

2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid ........................ 11

2.1.2. Küsimus 2. Blogid (internetipäevikud) ....................................................................... 11

2.2. Ajalehed.............................................................................................................................. 12

2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12

2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg........................................................... 13

2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13

2.3. Ajakirjad ............................................................................................................................. 18

2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18

2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19

2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20

2.4. Kohustuslik kirjandus......................................................................................................... 22

2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22

2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused...........................................23

2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24

2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine.........................................24

2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26

2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus........................................... 26

2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus........................................................................................... 28

2.5.1. Küsimus 13. Raamatute lugemise sagedus.................................................................. 28

2.5.2. Küsimus 14. Keskmiselt kuus läbi loetavate raamatute arv ........................................ 29

2.6. Üldised lugemisharjumused ............................................................................................... 31

2.6.1. Küsimus 15. Lugemiseks raamatute leidmine............................................................. 31

2.6.2. Küsimus 16. Lemmikraamatud ................................................................................... 32

2.6.3. Küsimus 17. Populaarseimad teemad.......................................................................... 33

2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus ............................................................................. 37

2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine ............................................................................ 38

2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased............................................................................ 39

2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda............................................................................... 41

2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45

KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48

LISA 1 Küsitlus............................................................................................................................. 49

LISA 2 Õpilaste poolt loetavad ajakirjad ...................................................................................... 51

LISA 3 Õpilaste lemmikraamatud................................................................................................. 52

UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE .......................................................................................... 58

SUMMARY .................................................................................................................................. 59

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimistöö teemaks on „Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste

seas”. Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise

tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks

huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete

kirjutiste koostamise oskust – tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha.

Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi

või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste

muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha

uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks

seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi

teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade,

samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist.

Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud

küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka

detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati poiste ja tüdrukute vastused, et

võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub.

See uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Esimeses on täpsemalt kirjeldatud töö

meetodeid, sealhulgas sihtgrupi valikut, küsitluse koostamist ja tulemuste analüüsimise

põhimõtteid. Teises peatükis on esitatud õpilaste vastuste analüüsist saadud tulemused, eraldi

alajaotused on internetimeedia, ajalehtede, ajakirjade, kohustusliku kirjanduse, omal initsiatiivil

loetava kirjanduse ja üldiste lugemisharjumuste kohta.

Uurimistööle on lisatud täpne õpilaste hulgas läbi viidud küsitlusankeet (LISA 1) ning õpilaste

poolt loetavate ajakirjade (LISA 2) ja lemmikraamatute (LISA 3) täielike nimekirjade tabelid.

Töö on kirjutatud eeldusega, et enne uue alapunkti lugemahakkamist tutvub lugeja selles

käsitletava küsimuse täpse sõnastusega, seetõttu on iga alapunkti pealkirjas välja toodud ka

vastava küsimuse number ankeedis.

5

Õpetaja Sirje Jaubile kuuluvad tänusõnad asjalike nõuannete eest kogu uurimistöö koostamise

vältel. Tänan ka õpetaja Mirja Särge, kes oli lahkesti nõus oma tundides ankeetide täitmist läbi

viima, ning oma ema, kelle poole sai mitmeid kordi väga erinevaid valdkondi puudutavate

probleemidega pöördutud. Suurima tänu võlgneb autor siiski kõigile neile, kes küsitluse

täitmisega selle uurimistöö koostamise võimalikuks tegid.

6

1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED

1.1. Sihtgrupp

Esimene otsus, mis tuli uurimistöö osas teha, oli sihtgrupi valik. Muidugi, parima tulemus

saamiseks oleks pidanud küsitlema kõiki Tallinna Reaalkooli õpilasi, kuid arvestades õpilaste

suurt arvu ning uurimistöö üsna väikest mahtu, ei läinud see variant arvesse. Lõpliku otsusega

jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte

klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on

noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane

vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad.

Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist

(39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79

poiste kasuks.

1.2. Ankeedi koostamine

1.2.1. Üldised kaalutlused

Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp – korralikult õnnestunud küsitlusest saab

lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi

planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult

kavandada.

Põhiline probleem ankeedi koostamise juures oli see, et täpselt sama küsitlus tuli kätte anda nii

5., 8. kui ka 11. klassi õpilastele. See tähendas, et küsimused pidid olema piisavalt lihtsad, et isegi

11-12-aastased lapsed saaksid nendest õigesti aru – näiteks ei tohtinud kasutada liiga palju

võõrsõnu. Samas, korrektse tulemuse huvides pidid küsimused olema üheselt mõistetavad. Nende

tingimuste tõttu oli küsimuste sõnastuse otsustamine väga aeganõudev ning keerukas.

7

Küsitluse läbiviimise metoodika oli samuti oluline, sest objektiivsete tulemuste saamiseks oli

vaja, et ankeedi täidaks võimalikult suur osa sihtgrupist. See tähendas, et küsitlust ei olnud

võimalik läbi viia internetipõhiselt. Kuigi siis oleks uurimistöö koostaja jaoks olnud andmete

kogumine ja analüüsimine palju lihtsam, ei oleks olnud võimalik tagada, et vastavad praktiliselt

kõik küsitletavad õpilased. Isegi kui õpilased oleks oma vabast ajast küsitlust täitnud, oleks

kaasnev kiirustamine tõenäoliselt tulemuste tõelevastavust oluliselt kahandanud. Pealegi on

enamikul õpilastest niigi vähe vaba aega, paluda neil seda ankeedi täitmisele kulutada oleks

olnud vastutustundetu. Seetõttu oli parim lahendus lasta õpilastel ankeeti täita eesti keele tundide

ajal, õnneks olid õpetajad sellega rõõmuga nõus.

Uurimistöö planeerimise käigus leidsin neli laiemat teemat, mille kohta oleks

lugemisharjumustest ülevaatliku töö koostamiseks vajalik õpilastele küsimusi esitada: esiteks

vabal ajal raamatute lugemine, teiseks kohustuslik kirjandus, kolmandaks ajakirjandus ning

lõpuks Interneti uudisteportaalid ja blogid. Küsimustiku koostamise tähtsaks eesmärgiks oli

nende teemade kohta laiaulatusliku ja objektiivse andmestiku kogumine niimoodi, et hiljem oleks

võimalikult lihtne seda analüüsida.

1.2.2. Internetimeedia

Väga tähtis oli internetimeedia kaasamine uurimistöösse, sest tänapäeval loetakse aina vähem

paberkandjal ajakirjandust, kuid see-eest internetiportaalidest uudiste lugemine muutub kogu aeg

populaarsemaks. Ainult paberajalehtede lugemist analüüsides ei saa teha järeldusi päevauudiste

üldise lugemise kohta, mistõttu ei olnud küsimus internetiportaalide lugemise kohta mitte lihtsalt

uudishimust tingitud, vaid ka objektiivse tulemuse seisukohast tähtis.

Samamoodi kasvab pidevalt blogide (internetipäevikute) regulaarsete lugejate arv, mis muutis

sellekohase küsimuse lisamine päevakohaseks. Kuigi blogide lugemine pole praegu veel väga

laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik.

1.2.3. Ajakirjandus

Et uurimistöö eesmärk oli käsitleda lugemisharjumusi üldiselt, mitte ainult raamatute lugemist,

siis pidi ankeet kindlasti sisaldama küsimusi ajalehtede ja ajakirjade lugemise kohta. Ankeedi

8

küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud

õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et

analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse.

Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede

internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse

eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles

küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist.

Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja

jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad

rohkem kui kolme ajakirja, on kindlasti väga vähe. Samas ei tohtinud ruumi jätta ka liiga

paljudele ajakirjadele, sest alati on õpilasi, kes tahavad kindlasti igasse lahtrisse midagi kirjutada.

See toob kaasa ajakirjade nimetamise, mida tegelikult praktiliselt ei loeta (ainult vaadatakse

pealiskaudselt), ning viib alla tulemuste õigsuse.

1.2.4. Kohustuslik kirjandus

Lugemise populaarsuse vähenemise tõttu on kohustusliku kirjanduse osa õpilaste loetud

raamatute hulgas arvatavasti väga suur, mistõttu oli kindlasti vaja küsida, kuidas õpilased sellesse

suhtuvad ning kui palju seda tegelikult loetakse.

Sisukokkuvõtete kasutamist käsitleva 6. küsimuse paigutus enne ülejäänud kohustusliku

kirjanduse küsimusi oli sellepärast oluline, et mõned õpilased oleks võinud arvata, et sisukokku-

võtte lugemine on samaväärne raamatu lugemisega, mis oleks põhjustanud ebaõigeid tulemusi.

See küsimus peaks eriti õpetajatele väga oluline olema, sest sisukokkuvõtte lugemine ei anna

õpilasele praktiliselt mitte midagi. Rahuliku südamega pidevalt raamatute asemel sisukokku-

võtteid lugeva õpilase vastusest järeldub, et tema suhtumine kohustuslikku kirjandusse on väga

paigast ära, õpetajatel tuleks kindlasti sellist suhtumist parandada.

Huvitav nüanss oli planeeritud küsimustega 9 ja 11, millest esimene uuris, kui huvitav on

kohustuslik kirjandus, ning samas teine tahtis teada, mida arvatakse kohustusliku kirjanduse

vajalikkusest. Neid küsimusi koos analüüsides oleks pidanud välja tulema, kas õpilased

9

otsustavad kohustusliku kirjanduse vajalikkuse üle puhtalt emotsioonidest lähtuvalt või mõtlevad

laiemalt. Et õpilaste mõtteid täpsemalt teada saada, tuli neil oma vastust ka põhjendada.

1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus

Küsimuste 13 ja 14 mõte oli teada saada, kui palju õpilased tegelikult lisaks kohustuslikule

kirjandusele raamatuid loevad. Lisaks klasside omavahelisele võrdlusele pakkusid need

küsimused huvi ka välja selgitamaks, kui palju noored üldiselt vabal ajal loevad.

Küsimuse 14 vastusevariandid pandi taotluslikult üksteisega kattuma (0-1, 1-2, 2-3 jne). Sellise

teguviisi eesmärk oli lasta õpilasel ise otsustada, umbes millisesse vahemikku tema kuu jooksul

läbi loetavate raamatute arv jääb. Konkreetsed, ilma vahemiketa vastusevariandid oleksid võinud

panna õpilased kahtlema, milline vastus just nende jaoks õige on, sest võimatu on nii täpselt teada

oma keskmist kuus läbi loetavate raamatute arvu.

1.2.6. Üldised küsimused

Lemmikraamatute kohta käiva küsimuse 16 eesmärk oli pakkuda veel alternatiivset vahendit,

kuidas hinnata vabal ajal raamatute lugemist: õpilane, kellel lemmikraamatuid ei ole või on need

kõik pärit kohustuslikust kirjandusest, ilmselt ei loe praktiliselt vabal ajal raamatuid.

Et viimasel ajal on Eestis saadaval olevate võõrkeelsete raamatute hulk hüppeliselt kasvanud, siis

oli võõrkeelse kirjanduse lugemist käsitlev küsimus 17 igati asjakohane. Eriti huvitav oleks olnud

tulemuste võrdlus näiteks kümne aasta taguse ajaga, kui muukeelseid raamatuid eriti poodides ei

olnud.

Küsimused 19-21 pidid kajastama õpilaste üldist huvi lugemise vastu. Üpris palju ruumi jäeti

põhjenduste jaoks, sest jah-ei vastused annaksid küll tulemuse protsentides, kuid sisuliselt jääksid

õpilaste mõtted ikkagi teada saamata.

1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted

Kõigi küsimuste vastuseid analüüsiti kõigepealt klassiti poisid ja tüdrukud eraldi. Et kõik vastaja-

grupid olid erineva suurusega, siis ei olnud võimalik teostada analüüsi absoluutarvudega, vaid

tuli kasutada protsente vastava grupi ankeedi täitnute arvust. Sellisel meetodil on aga oma ohud.

10

Vaadates uurimistöös esitatavaid diagramme, kus tulemused on antud protsentides, võib tekkida

kiusatus järeldusi teha seal, kus neid tegelikult teha ei saa. Põhjus on selles, et kuigi kolme- kuni

viieprotsendine erinevus võib tunduda järelduste tegemiseks piisav, tuleb siiski arvestada, et

absoluutarvudes vastab see kõigest ühele-kahele inimesele. Seetõttu ei saa nii vähe erinevate

tulemuste põhjal kaugeleulatuvamaid järeldusi teha, sihtgrupi väiksusest tingitud viga on liiga

suur.

Kui mõne küsimuse puhul oli vaja selgemate tulemuste saamiseks (või ei olnud poiste ja

tüdrukute käitumises praktiliselt mingeid erinevusi) vaadelda vastuseid ainult klasside kaupa

(jättes poiste ja tüdrukute vastuseid eristamata), siis võeti igas klassis aritmeetiline keskmine

mõlema soo vastuste protsentidest. See tähendab, et näiteks 5. klassi tulemuse saamiseks võeti

aritmeetiline keskmine 5. klassi poiste ja 5. klassi tüdrukute vastuste protsentidest. Nii ei saa küll

õiget pilti konkreetse klassi kohta, kuid klasside erinevast soolisest jaotusest tingitud erinevuste

eemaldamiseks oli see hädavajalik.

Kui mõne küsimuse puhul oli vaja võrrelda, kuidas vastasid poisid ja kuidas tüdrukud, siis võeti

aritmeetiline keskmine iga klassi vastava soo vastuste protsentidest. See tähendab, et näiteks

poiste tulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine 5. klassi, 8. klassi ja 11. klassi poiste

vastuste protsentidest. Jällegi, niimoodi ei saa õiget pilti terve kooli poiste arvamusest, kuid

klasside erinevatest vastanute hulgast tingitud erinevuste kõrvaldamiseks oli see vajalik.

Mõne küsimuse puhul oleks olnud aritmeetilise keskmise kasutamine tulemuste analüüsimiseks

halb, sest selle õigsust üldise käitumise vaatlemisel kahjustavad üksikud keskmisest väga palju

erinevad vastused. Sellistel puhkudel kasutati vastuste mediaani (arv, millest suuremaid ja

väiksemaid väärtusi on vastuste seas ühepalju), mis andis aritmeetilise keskmisega võrreldes

objektiivsema tulemuse.

11

2. TULEMUSED

2.1. Internetimeedia

2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid

Küsimusele 1 „jah” vastanute arv oli 5. klassis natuke üle 40%, 8. ja 11. klassis 75% ringis. Kui

5. klassis oli poiste ja tüdrukute tulemus enam-vähem sama, siis 8. klassis lugesid poisid juba

rohkem ning 11. klassis oli vahe veelgi suurem.

Tulemustest järeldub, et 5. ja 8. klassi vahel toimub järsk tõus Interneti uudisteportaalide

lugemise osas, kuid uuringu metoodikast tulenevalt ei ole täpsemat aega võimalik öelda. Ilmselt

ei huvita uudised kuigivõrd 5. klassi õpilasi, huvi tekib alles hiljem. Samuti on võimalik, et 5.

klassis ei veedeta veel kuigi palju aega Internetis, mistõttu on ka uudisteportaalide regulaarsete

lugejate arv väiksem.

Sugudevaheline võrdlus näitab, et ehkki nooremas eas loevad poisid Internetist uudiseid enam-

vähem sama palju kui tüdrukud, siis vanemaks saades suureneb lugejate seas poiste osakaal. See

tähendab, et tüdrukud hakkavad vanuse kasvades uudisteportaalide vastu huvi kaotama.

Põhjusena võib oletada, et vanemad poisid veedavad tüdrukutega võrreldes Internetis rohkem

aega, nooremana ei ole see vahe nii suur.

2.1.2. Küsimus 2. Blogid (internetipäevikud)

16% küsitluse täitnud õpilastest vastas, et loeb regulaarselt blogisid, seejuures oli tüdrukute

osakaal nende seas natuke suurem poiste omast (vastavalt 58% ja 42%). Seega on tüdrukute

hulgas blogid populaarsemad. Väikese internetipäevikute lugejate hulga tõttu ei olnud võimalik

täpseid järeldusi teha, kuidas nende lugemine vanusega muutub, kuid üldiselt jäi lugejate protsent

praktiliselt muutumatuks.

12

2.2. Ajalehed

2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugeja te hulk

Et objektiivselt hinnata, kuidas muutub regulaarsete ajalehelugejate hulk vanusega, oli esmalt

vajalik küsimus selle kohta, kas kodus üldse käib ajaleht (ajalehed). Muidu oleks olnud võimatu

õpilaste vastuseid võrrelda, sest sõna „regulaarne” tähendus on inimeseti erinev: mõni mõtleb

selle all igapäevast, teine hoopis iganädalast lugemist. Samuti on erinev ajalehtede ligipääsetavus:

palju tõenäolisemalt loeb ajalehte õpilane, kellel on see kodus olemas (kuigi ka koolis on

ajalehtede lugemise võimalus olemas). Nende erinevuste silumiseks oli parim lahendus vaadelda

ainult nende õpilaste vastuseid 4. küsimusele, kes 3. vastasid „jah”.

Kas loed regulaarselt ajalehte?

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 1. Regulaarselt ajalehte lugevate õpilaste (kelle kodus käib ajaleht) osakaal

Jooniselt 1 on näha, et tüdrukute tulemus oli kõikides klassides praktiliselt sama, kuid poiste

hulgas on regulaarseid ajalehelugejaid vanemaks saades aina vähem. Samas on selge, et poiste

seas on ajalehtede lugemine levinum kui tüdrukute seas, kuigi vahe väheneb vanusega.

13

Soolisest erinevusest tuleneb, et üldiselt huvitavad uudised poisse rohkem kui tüdrukuid. Siiski

oleks vale järeldada, et vanemaks saades hakkavad poisid huvi kaotama, sest internetist uudiseid

lugevate poiste hulk tõuseb vanusega (vt 2.1.1.). Tõepoolest, kui analüüsida koos küsimusi 1 ja 4

(vaadeldes jällegi vaid neid õpilasi, kelle kodus käib ajaleht), siis on 5., 8. ja 11. klassi poiste

hulgas regulaarseid uudistelugejaid vastavalt 94%, 97% ja 97%. Seega loevad vanusest sõltumata

praktiliselt kõik poisid regulaarselt uudiseid, muutub vaid see, kust neid loetakse.

2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg

Lisaks regulaarsete ajalehelugejate hulgale on oluline veel see, kui palju aega ajalehelugemisele

kulutatakse. Kui lugejate hulk näitab ajalehtede populaarsust, siis lugemisele kuluv aeg näitab

selle kvaliteeti ja põhjalikkust. Loomulikult on need näitajad lugemise põhjalikkuse kohta

järelduste tegemiseks vaid üheks võimalikuks variandiks.

Eri vastajagruppide tulemuste mediaane võrreldes selgus ootuspäraselt, et vanemate klasside

õpilased loevad ajalehti kauem: kui 5. klassis olid poiste ja tüdrukute vastuste mediaanid

vastavalt 13 ja 20 minutit, siis 11. klassis olid need juba 20 ja 28 minutit. See tähendab, et kuigi

vanematest õpilastest loeb ajalehti väiksem osa kui noorematest, siis suuremaks saades loetakse

kauem ning seega põhjalikumalt. Tüdrukutest ei loe ajalehti nii suur osa kui poistest, kuid

tüdrukud loevad kauem.

2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide pop ulaarsus

Ajalehtede lugejate hulk ja lugemise keskmine aeg iseloomustavad ajalehelugemist küll hästi,

kuid täieliku pildi saamiseks on vaja analüüsida ka eri rubriikide lugemist. Keskmine läbi

vaadatavate teemade arv annab veelkord ülevaate lugemise põhjalikkusest, kuid võrreldes aja-

lehtede lugemisele kuluva aja vaatlemisega on see vaatenurk oma olemuselt siiski teistsugune.

Nimelt näitab rubriikide arv seda, kui suurt osa artiklitest või erinevatest valdkondadest kas või

korrakski silmitsetakse, aga ajalehtede lugemisele kuluv aeg pigem seda, kui paljudele artiklitele

tegelikult keskendutakse.

Selle küsimuse puhul oli iga vastajagrupi kohta loetavate rubriikide arvu aritmeetilise keskmise

leidmine objektiivne, sest maksimaalne võimalik märgitavate vastuste arv oli piiratud ankeedis

14

nimetatud rubriikide arvuga ning keskmisest väga palju erinevaid vastuseid ei saanud seetõttu

esineda. Erinevate klasside keskmised loetavate rubriikide arvud on kujutatud joonisel 2.

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

5 8 11

Klass

Kes

kmin

e ru

briik

ide

arv

Joonis 2. Keskmine läbi vaadatavate rubriikide arv ajalehelugejate seas

Diagrammilt on näha, et vanemad õpilased vaatavad ajalehte lugedes rohkem teemasid läbi kui

nooremad. Sooline võrdlus näitab, et poisid loevad rohkemaid rubriike kui tüdrukud (vastavad

keskmised on 6,3 ja 5,9. Vanuseline erinevus sobib kokku küsimusega ajalehelugemisele kuluva

aja kohta, sest kauem lugedes jõuab ka rohkem rubriike läbi vaadata. Samas, kuigi tüdrukud

loevad ajalehte kauem, vaatavad poisid läbi rohkem erinevaid rubriike, mis näitab nende laiemaid

huvisid.

Rubriikide lugemise analüüsimisel on oluline ka erinevate rubriikide populaarsus, sest see näitab,

mida tegelikult ajalehtedest loetakse. Lihtsaim on hõlmata iga rubriigi keskmist populaarsust

õpilaste seas, need on reastatud joonisel 3.

15

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

Mee

lelahu

tus

Sport

Eesti

Välism

aa

Mee

dia

Seltsk

ondKrim

i

Teadus

Auto

Kultuur

Arvam

us

Tervis

Maja

ndus

Kinnisv

ara

Joonis 3. Erinevate ajaleherubriikide üldine populaarsus õpilaste seas

Nagu näitab joonis 3, on meelelahutus (anekdoodid, koomiksid) kõikide vastajate seas kokku

vaieldamatult loetuim ajaleherubriik. Tõsisematest teemadest populaarseimad on sport, Eesti

uudised ning välisuudised. Noortele inimestele loomupäraselt loetakse väga vähe kinnisvara-

rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid

tutvustavate artiklite lugemine.

Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse

muutumine vanusega. Joonis 4 näitab enamiku rubriikide populaarsuse muutumist klassiti

sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele

või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev

täht (P või T) näitab ära, kumma sooga on tegemist. Selline teguviis väljendab paremini

rubriikide lugemist, sest lihtne poiste ja tüdrukute vastustest aritmeetilise keskmise võtmine

moonutaks tegelikku olukorda.

Joonistelt 4 ja 5 on näha, et enamike rubriikide lugemine suureneb vanusega. See on loomulik,

sest joonis 2 näitas, et vanemad õpilased vaatavadki rohkem rubriike läbi. Sellegipoolest on ka

neid teemasid, mille populaarsus vanusega väheneb.

16

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Arvam

usEes

tiKrim

i

Maja

ndus

Mee

lelahu

tus

Teadus

Tervis

Välism

aa

5.

8.

11.

Joonis 4. Ajaleherubriikide populaarsuse muutumine vanusega

Joonisel 4 tasub tähele panna seda, et kui osade rubriikide populaarsus kasvab vanusega

suhteliselt ühtlase kiirusega (Eesti uudised, teadus, tervis), siis teiste puhul esinevad hüppelised

muutused. Arvamus- ja majanduslehekülgede lugemine suureneb järsult 8. ja 11. klassi vahel,

põhjuseks tõenäoliselt see, et tegemist on täiskasvanutele suunatud teemadega ning need ei paku

noorematele huvi. Samas toimub välisuudiste lugemise puhul suur tõus juba enne 8. klassi,

võrreldes arvamus- või majandusrubriigiga on see kindlasti ka noorematele kergemini mõistetav

teema. Ajalehtede meelelahutusosa lugemise langus vanusega on mõistetav, huvipakkuvam on

hoopis krimiuudiste populaarsuse vähenemine vanemaks saades ehk suurem populaarsus just

nooremate õpilaste seas. Põhjuseid on raske nimetada, kuid krimiuudiste lugemise laiem levik

poiste seas (48% tüdrukute 31% vastu) võib tähendada noorte poiste agressiivsemat hoiakut ja

huvisid.

Sugude eristamine joonisel 5 oli vajalik esiteks vajalik seetõttu, et auto- ja spordirubriike loevad

poisid palju enam kui tüdrukud (vastavalt 59% - 12% ja 81% - 42%), samas kui kultuurilehe-

külgedega on asi täpselt vastupidi (17% - 55%). Teiseks andis seltskonnauudiste populaarsuse

erinev muutumine poiste ja tüdrukute hulgas mitmeid huvitavaid järeldusi.

17

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Auto (P) Kultuur (T) Seltskond (P) Seltskond (T) Sport (P)

5.

8.

11.

Joonis 5. Ajaleherubriikide populaarsuse muutumine vanusega (2)

Jooniselt 5 on näha, et auto- ja sporditeemad on poiste seas vanusest sõltumata väga populaarsed.

Üllatuslik on kultuurirubriigi lugemise väga kiire kasv tüdrukute hulgas, samas kui poiste seas on

selle teema populaarsus üpris väike.

Seltskonnauudiste lugemise mõningane kasv poiste seas on arusaadav, aga nende populaarsuse

järsk langus tüdrukute hulgas 8. ja 11. klassi vahel tundub esmapilgul vägagi kummaline. Selle

nähtuse põhjus selgub alles ajakirjade lugemist vaadeldes: 11. klassiks on tüdrukute seas kiiresti

suurenenud naiste- ja seltskonnaajakirjade lugemine, mistõttu ajalehtedes ei paku sama teema

enam nii palju huvi.

18

2.3. Ajakirjad

2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hul k

Ajakirjade lugemise juures on oluline number regulaarsete lugejate hulk. See näitab, kui paljudel

õpilastel on piisavalt huvi mõne teema vastu, et kulutada oma aega ajakirja lugemisele. Joonis 6

kirjeldab ajakirjade lugejate hulka erinevates klassides.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 6. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk

Diagrammist nähtub, et ajakirjade populaarsus poiste seas kasvab vanusega, kuid tüdrukute huvi

nende vastu langeb. Kui 5. klassis on tüdrukute hulgas regulaarseid ajakirjalugejaid peaaegu

kaks korda rohkem kui poiste seas, siis 11. klassis sugude vahel erinevus praktiliselt puudub.

Selliste muutuste põhjused selguvad siis, kui hakata konkreetselt uurima, missuguseid ajakirju

eri klassides loetakse.

19

2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg .

Lisaks eelmises alajaotuses kirjeldatud ajakirjade lugejate arvule on oluline ka lugemisele

kulutatav aeg. Et ajakirjade ilmumissagedus on erinev, siis andis parima väljundi ühe kuu

jooksul ajakirjade lugemiseks kulutatava aja analüüsimine. Otstarbekaim oli jaotada õpilased

kahte osasse selle järgi, kas nad loevad ühes kuus ajakirju kokku rohkem või vähem kui 1,5

tundi. Selline analüüsimeetod andis tulemuseks joonise 7.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5. poisid 8. poisid 11. poisid 5. tüdrukud 8. tüdrukud 11. tüdrukud

< 90 min

≥ 90 min

Joonis 7. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg

Jooniselt on näha, et nooremates klassides loetakse ajakirju ajaliselt vähem kui vanemates.

Seejuures ei kasva lugemisele kuluv aeg ühtlaselt, vaid teeb nii poiste kui tüdrukute seas läbi

järsu hüppe. Siiski on selle arenguhüppe toimumise aeg erinev: kui poisid hakkavad ajakirju

kauem lugema juba 5. ja 8. klassi vahel, siis tüdrukud teevad seda alles 8. ja 11. klassi vahel. Ka

siin selguvad täpsemad põhjused alles siis, kui hakata lähemalt analüüsima, milliseid ajakirju eri

vanuses õpilased eelistavad.

20

2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad

Enim informatsiooni ajakirjade lugemise kohta saab levinumate ajakirjade analüüsimisel.

Tabelites 1 ja 2 on esitatud loetuimad ajakirjad vastavalt poiste ja tüdrukute seas, jättes välja

need, mille märkijaid oli selles vanuserühmas vähem kui 2 (LISA 2 sisaldab täielikku

nimekirja). Mõlema tabeli päises on lisaks klassi numbrile võrdluseks ka ankeedi täitnud

inimeste arv.

Tabel 1. Loetuimad ajakirjad poiste seas 5. klass 41 8. klass 39 11. klass 36

SPUNK 10 Tehnikamaailm 14 FHM 9 Jalka 3 Auto Bild 6 Tehnikamaailm 8 Kroonika 3 Kroonika 6 Autoleht 7 Tehnikamaailm 3 Jalka 4 Auto Bild 2 Digi 3 Basket 2 Autoleht 2 Digi 2

FHM 2 Horisont 2 Just 2 Kroonika 2 Orienteeruja 2

Tabel 2. Loetuimad ajakirjad tüdrukute seas 5. klass 27 8. klass 29 11. klass 22

SPUNK 14 Stiina 15 Cosmopolitan 5 Stiina 13 Cosmopolitan 7 Stiil 5 Kroonika 4 Kroonika 4 Kroonika 3 Witch 4 Marie Claire 4 Anne 2 Lemmik 3 Stiil 4 Cheese 2 Just 2 Nädal 2 Vikerkaar 2

Tabeleid 1 ja 2 omavahel võrreldes on näha, et 5. klassis on poistel ja tüdrukutel sama lemmik-

ajakiri (SPUNK), mida loetakse ülejäänud ajakirjadest väga palju rohkem. See tähendab, et

selles vanuses on mõlema soo huvid veel suhteliselt sarnased, muidu ei oleks võimalik ühel

ajakirjal nii poisse kui tüdrukuid köita. Erinevus paistab välja aga sellest, et kui poiste seas on

SPUNK ainuke suure lugejate hulgaga ajakiri, siis tüdrukutel pakub sellele konkurentsi Stiina,

ülejäänuid loetakse vähem – vähesel määral on tüdrukute huvid siiski poiste omadest juba

erinevad.

21

Kuigi 8. klassiks on poiste ja tüdrukute ajakirjaeelistused juba selgelt eristunud, võib nii poistel

kui tüdrukutel välja tuua ühe ja ainukese, selgelt teistest loetuma ajakirja: poisse huvitab selles

vanuses Tehnikamaailm, tüdrukuid Stiina. Teisi ajakirju loetakse palju vähem.

11. klassis ei ole enam ei poiste ega tüdrukute hulgas ühelgi ajakirjal suurt ülekaalu. Poiste seas

populaarseimad ajakirjad on FHM, Tehnikamaailm ja Autoleht, kuid erinevused on väga

väikesed. Tüdrukud loevad enim Cosmopolitani ja Stiili, kuid vahe teiste ajakirjadega ei ole

kuigi suur.

Poiste ja tüdrukute üldises võrdluses paistab, et poiste loetavate erinevate ajakirjade arv

suureneb vanusega, kuid tüdrukute vastav näitaja ei muutu. Sellest võib järeldada, et üldiselt on

poiste huvide ring suurem kui tüdrukutel.

Olulisim idee populaarsemate ajakirjade võrdluses ongi selge huvide muutumine vanusega. 5.

klassis on poiste ja tüdrukute huvid sarnased, 8. klassis huvitab poisse ainult tehnika ja

tüdrukuid ainult Stiina. See, et 11. klassiks ei ole ei poistel ega tüdrukutel enam ühte konkreetset

lemmikajakirja, vaid loetakse väga paljusid, tähendab, et selleks ajaks hakkavad noored leidma

oma huvialasid ja just endale sobivaid ajakirju. Huvid on juba niivõrd lahknenud, et üks ajakiri

ei suuda enam kõiki paeluda – ega ei peagi.

Ajakirjalugejate arvu (2.3.2.) ja lugemiseks kuluva aja (2.3.3.) muutumise põhjused on näha

populaarsemate ajakirjade muutumisest vanusega. Poisid ei loe 5. klassis eriti ajakirju

sellepärast, et puudub just nendele suunatud ajakiri – SPUNK on mõeldud nii poistele kui

tüdrukutele, ilmselgelt aga huvitab see tüdrukuid rohkem. See-eest 8. klassis, kui poistel tekib

tohutu huvi autode ja muu tehnika vastu, kasvab ka hüppeliselt lugejate arv ja lugemise kestus.

Lugejate hulga langust tüdrukute seas võib seletada sellega, et pärast Stiinat, mis on mõeldud

eelkõige 11-15-aastastele, on järgmised naissoole suunatud ajakirjad alles Cosmopolitan, Anne

jne, mille põhiline sihtgrupp on siiski täiskasvanud. Seega ei ole gümnaasiumitüdrukutel just

neile sobilikku ajakirja, lugema jäävad vaid need, keda huvitavad eespool mainitud

naisteajakirjad. Lugemisaja kasvu põhjus on ajakirjade mahu suurenemine, mistõttu võtab ka

nende lugemine kauem aega.

22

2.4. Kohustuslik kirjandus

2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik

Kohustusliku kirjanduse lugemise suur probleem on sisukokkuvõtete lugemine raamatute

asemel, parim lähenemine sisukokkuvõtete levikule oli uurida õpilaste suhtumist. Küsimuses 6

ühe esimesest kolmest vastusevariandist valinud õpilased väljendavad oma suhtumist, et

raamatu lugemine ei olegi tingimata vajalik, piisab ka kokkuvõttest. Seevastu ühe viimasest

kahest vastusevariandist märkinud õpilased on veendunud raamatu lugemise vajalikkuses.

Joonis 8 kajastab, kui suur osa õpilastest on arvamusel, et saab hakkama ka raamatut lugemata

(küsimuse 6 esimesest kolmest vastusevariandist ühe märkinud inimeste protsent).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

5 8 11

Klass

Tüdrukud

Poisid

Joonis 8. Õpilaste hulk, kes arvavad, et raamatu lugemine pole tingimata vajalik, piisab sisukokkuvõttest

Diagramm näitab selgelt, et nooremate klasside õpilaste suhtumine kohustuslikku kirjandusse on

kohusetundlik, kuid üle poole 11. klasside poistest on arvamusel, et sisukokkuvõtted on

raamatutega samaväärsed. Samas vanuses tüdrukute seas on olukord parem, kuid siiski suhtub

ligi viiendik kohustuslikku kirjandusse kergekäeliselt. Peaaegu mitte ükski õpilane ei märkinud

õnneks esimest või teist vastusevarianti, seega ei ole olukord nii problemaatiline kui võiks

tunduda – raamatute sisuga tutvumata üldiselt ei jäeta.

23

Ühelt poolt on rõõmustav, et väga suur osa põhikooli õpilastest loeb raamatuid kohusetundlikult,

kuid teisalt viitab suhtumise muutumine vanuse kasvades (11. klassi poiste tulemus) väga

tõsisele probleemile. Kui tüdrukute seas on näitaja kasv piisavalt ühtlane, et selle võiks seletada

lihtsalt teiste huvide tekkimisega vanemaks saades, siis 8. ja 11. klassi vahel toimuv tohutu

muutus poiste suhtumises on väga kummaline ja nõuaks eraldi uurimust, sest selle nähtuse

täpsemate tagamaade uurimine ei mahu enam käesoleva töö raamesse.

2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisha rjumused

Parim lähenemine sellele, kui suure osa kohustusliku kirjanduse raamatutest õpilastest läbi

loevad, oli jagada küsimuse 7 vastusevariandid kolme rühma. Esimese või teise märkinud

õpilased loevad kõik raamatud läbi, kolmanda variandi enda jaoks sobivaimaks leidnud päris

kõiki ei loe ning neljanda, viienda või kuuenda variandi valinud jätavad olulise osa raamatutest

lugemata. Et vaid mõned üksikud 5. ja 8. klassi õpilased ei märkinud 7. küsimuses kas esimest

või teist vastusevarianti, siis on joonisel 9 kujutatud ainult 11. klassi tulemused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

11. tüdrukud 11. poisid

4.-6.

3.

1.-2.

Joonis 9. 11. klassi õpilaste vastused 7. küsimusele

24

Sarnaselt küsimuse 6 tulemustega tõestab ka joonis 9 11. klassi poiste halba suhtumist

kohustuslikku kirjandusse: vaid pooled loevad läbi kõik raamatud, ülejäänutest omakorda

pooled jätavad suure osa raamatutest lugemata. Samas loeb tüdrukutest suurem osa kõik

raamatud läbi, vaid 18% jätab mõne lugemata.

11. klassi poiste suhtumise suuremaid süüdlasi on tõenäoliselt sisukokkuvõtete lihtne kätte-

saadavus. Kindlasti võivad nende jaoks teised tegevused palju prioriteetsemad olla, kuid ilma

niivõrd lihtsa viisita raamatut lugemata hinne kätte saada loetaks ilmselt raamatuid rohkem kui

praegu.

2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjandus e saadavusega

Küsimusele 8 „jah” vastanute arv suurenes ühtlaselt vanusega: 5., 8. ja 11. klassis leidis

vastavalt 20%, 27% ja 36% õpilastest, et neil esineb tihti kohustusliku kirjanduse kättesaamisega

probleeme. Sellise kasvu põhjused on ilmselt suurem raamatute hulk vanemates klassides ning

samas suuremad valikuvõimalused põhikoolis. Lisaks on võimalik, et suurema „jah” vastanute

arvu tingis see, et vanemad õpilased on pidanud oma pikema elu jooksul rohkem raamatuid

otsima, seetõttu suurema tõenäosusega kunagi üldse raamatu otsimisel raskusi kogenud ning

selle meenumisel märkisid ära probleemide esinemise.

Võrreldes küsimusele 8 „jah” vastanud õpilaste vastuseid küsimusele 7 nendega, kellel ei esine

probleeme raamatute kättesaamisega, on näha, et üldiselt loevad viimased läbi suurema osa

kohustusliku kirjanduse raamatutest (kõik raamatud loeb läbi vastavalt 76% ja 84% vastanutest).

Siit võiks järeldada, et kohustusliku kirjanduse saadavus mõjutab teatud määral raamatute

lugemist, kuid tegelikult ei ole see sugugi nii kindel. Õpilastele, kes ei viitsi eriti kohustuslikku

kirjandust lugeda, võib lihtsalt tunduda, et tema jaoks on nende raamatute kättesaamine raske,

kuigi põhiliseks takistuseks võib olla ainult tema laiskus või ettevõtlikuse puudumine. Ilmselt

kohustusliku kirjanduse kättesaamisel mingi mõju raamatute lugemisele on, kuid selle kohta ei

saa kahjuks praegu täpsemaid järeldusi teha.

2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavak s pidamine

Küsimuses 9 taheti õpilastelt teada, kas nende jaoks on kohustuslik kirjandus üldiselt huvitav.

Joonis 10 näitab, kui suur osa õpilastest pidas kohustuslikku kirjandust huvitavaks.

25

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 10. Õpilaste osakaal, kes arvavad, et kohustuslik kirjandus on üldiselt huvitav

Diagrammilt on selgelt näha, et kui tüdrukute seas hakkab kohustuslik kirjandus vanusega üha

rohkem meeldima, siis poiste seas on suundumus vastupidine. 8. ja 11. klassi vahel kukub poiste

arvamus kohustuslikust kirjandusest väga kõvasti, samas 5. ja 8. klassi vahel erilist muutust

märgata pole.

Põhikoolis on poiste ja tüdrukute tulemus suhteliselt sarnane, kui 11. klassis tekib järsku tohutu

erinevus. Võib järeldada, et gümnaasiumiastmes on just poiste jaoks kohustuslik kirjandus

ebahuvitav, samas kui tüdrukutele meeldib see sama palju kui varem. Sellest on tõenäoliselt

tingitud ka suured erinevused poiste ja tüdrukute kohustusliku kirjanduse lugemisharjumuste

vahel. Et poistele kohustuslik kirjandus eriti ei meeldi, siis loetakse raamatute asemel hoopis

Internetist sisukokkuvõtteid. Selle probleemi vastu midagi ette võtta on ka raske, sest inimestele

ei ole võimalik peale suruda, millised raamatud neile meeldima peavad. Võimalus oleks rõhuda

nende kohusetundele, et loetaks raamatuid hoolimata sellest, et need ei ole võib-olla kõige

huvitavamad.

26

2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine

Vaid 6,6% küsitletud õpilastest ei märkinud ühtegi meeldinud kohustusliku kirjanduse raamatut,

enamikule meenus neid isegi rohkem kui üks. Selgelt oli näha, et eeskätt nimetati just hiljuti

loetud raamatuid, mis näitab, peaaegu kõik õpilased leiavad kohustusliku kirjanduse hulgast

pidevalt selliseid raamatuid, mis neile meeldivad. Huvitav oli aga see, et 11. klassi poistest

mainisid paljud ära nooremana loetud lasteraamatuid (Astrid Lindgrenilt jt autoritelt). Jälle on

näha, et nende jaoks ei ole kohustuslik kirjandus enam eriti huvitav, seega kaevati mälusopist

välja kunagi loetud ja positiivselt meelde jäänud raamatute nimed.

2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus

Küsimused 11 ja 12 olid mõeldud vastajate arvamuse teadasaamiseks kohustusliku kirjanduse

kohta. Küsimuse 11 tulemused on esitatud joonisel 11.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Joonis 11. Õpilaste hulk, kes arvavad, et kohustuslik kirjandus on vajalik

27

Nagu näitab joonis 11, kasvab vanusega õpilaste osakaal, kes arvavad, et kohustuslik kirjandus

on vajalik, ulatudes 11. klassiks juba 96 protsendini. Tulemus on küllaltki loogiline, kuna 5.

klassil on kohustuslikku kirjandust veel küllaltki vähe olnud ning ei ole veel üldse tajuma

hakatud selle mõtet. Et teada saada, kuidas õpilased otsustasid kohustusliku kirjanduse

vajalikkuse üle, kas loogiliselt mõeldes või puhtalt emotsioonide põhjal, oli väga mugav

käesolevat küsimust analüüsida koos küsimusega 9 (2.4.4.). Võrreldes nende inimeste vastuseid

küsimusele 11, kes ei pidanud kohustuslikku kirjandust üldiselt huvitavaks, on saadud joonis 12.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Ei

Jah

Joonis 12. Arvamus kohustusliku kirjanduse vajalikkuse kohta nende seas, kes ei pea seda huvitavaks

Võrreldes omavahel jooniseid 11 ja 12 on selge, et 11. klass mõtles kohustusliku kirjanduse

vajalikkuse üle ning tegi oma otsuse objektiivselt, kuid 8. ja eriti 5. klassi õpilased kaldusid

otsustama pigem emotsioonide põhjal. Sellisele järeldusele viib see, et 11. klassi „jah” vastanute

protsent joonisel 12 on umbes sama kui joonisel 11, kuid 5. ja 8. klassidel tuleb kahe joonise

võrdluses välja selge erinevus. Õpilaste otsus oleks objektiivne siis, kui 12. küsimusele nii „jah”

kui „ei” vastanud õpilaste seas oleks kohustusliku kirjanduse vajalikkuses veendunud enam-

vähem samasugune hulk inimesi, kuid põhikoolis see nii ei ole.

28

Emotsioonide põhjal otsustamine tuleb väga hästi välja ka küsimusele 11 „ei” vastanud õpilaste

põhjendustest (küsimus 12). 5. klassi õpilaste põhjendused jäid eakohasteks, rääkides

kohustusliku kirjanduse raamatute igavusest, lugemise kasutusest, aja raiskuminekust ning

sellest, et inimesed võiksid ise seda lugeda, mis neile meeldib. 8. ja 11. klassi arvamused olid

läbimõeldumad, tuues välja sundimisega kaasneva lugemisisu kadumise ja negatiivse arusaama

tekkimisega raamatutest, samuti selle, et inimesed peaksid ise aru saama, et lugemine on neile

kasulik.

Selgelt erinesid klassiti ka nende põhjendused, kes said aru kohustusliku kirjanduse

vajalikkusest. Enamik 5. klassi vastuseid märkis ära lugemise hariva toime, sealhulgas mälu,

kirjaoskuse, kirjaoskuse ja silmaringi arenemise ja sõnavara laienemise. 8. klassi õpilased

jätkasid sarnaste põhjenduste esitamist, kuid lisandus põhjendus, et muidu ei loeks osad õpilased

praktiliselt üldse raamatuid. 11. klassi vastused erinesid eelkõige selle poolest, et toodi välja ka

klassika lugemise tähtsus ning vajadus maailmakirjandusest mingigi ülevaade saada.

11. ja 12. küsimuse analüüsil selgunud imekspandav tõsiasi oli see, et võrreldes kohustusliku

kirjanduse tegeliku lugemisega ja meeldimisega said 11. klassi õpilased selle tähtsusest väga

hästi aru. Võib-olla tuleks imestada hoopis teise asja üle: hoolimata sellest, et 11. klassi õpilased

saavad kohustusliku kirjanduse olulisusest väga hästi aru, jätab sellegipoolest suur osa neist

vajalikud raamatud ikkagi läbi lugemata.

2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus

2.5.1. Küsimus 13. Raamatute lugemise sagedus

Raamatute lugemise sagedus peaks näitama, kui tihti leiavad õpilased aega raamatute lugemise

jaoks, mis on hea indikaator lugemise populaarsuse kohta. Võimalikult hästi hõlmatava

diagrammi saamiseks sai vastusevariandid jaotatud järgmistesse rühmadesse: õpilased, kes

loevad raamatuid iga päev (variant 1), vähemalt kord nädalas (2 ja 3), vähemalt korra kuus (4),

mõned korrad aastas (5 ja 6) ning õpilased, kes üldse ei loe vabast tahtest raamatuid (7). Suure

vastusevariantide hulga tõttu ei olnud mõtet klasse eraldi analüüsida, seetõttu on joonisel 13

välja toodud vastuste osakaal kogu vastanud õpilaste hulgast.

29

Kui tihti Sa raamatuid loed?

Iga päev10%

Vähemalt kord nädalas

23%

Paar korda kuus22%

Mõned korrad aastas36%

Ei loe üldse9%

Joonis 13. Raamatute lugemise sagedus

Nagu näha jooniselt, on raamatuid üldse mitte lugevate õpilaste hulk väike (9%), kuid ka see on

liiga suur – vähemalt Tallinna Reaalkoolis õppivad inimesed võiksid iga natukese aja järel mõne

raamatu lugeda. Kahjuks on vähe ka neid õpilasi, kes igapäevaselt raamatuid loevad (10%),

ideaalne oleks igapäevane harjumus kas või enne magamaminekut natuke aega lugemisele

pühendada. Liiga palju on neid õpilasi, kes loevad omal initsiatiivil raamatuid vaid paar korda

aastas, ka paar korda kuus lugemist on vähe. Isegi kui päris iga päev ei leia lugemiseks aega,

võiks siiski vähemalt kord nädalas raamatu kätte võtta. Põhiliselt olekski sellel diagrammil

oodanud palju suuremat hulka õpilasi, kes vähemalt kord nädalas raamatute jaoks aega leiavad,

lisaks oleks rõõmu valmistanud raamatuid üldse mitte lugevate õpilaste täielik puudumine.

2.5.2. Küsimus 14. Keskmiselt kuus läbi loetavate r aamatute arv

Lisaks raamatute lugemise sagedusele on lugemise populaarsuse oluline indikaator ka see, kui

palju raamatuid läbi loetakse. Joonisel 14 on kirjeldatud küsimusele 14 antud vastuste osakaalu

kõigi küsitlusele vastanud õpilaste hulgast.

30

Mitu raamatut Sa keskmiselt kuus läbi loed?

0..157%

1..227%

2..39%

3..54%

5+3%

Joonis 14. Keskmiselt kuu jooksul läbi loetavate raamatute arv

Diagrammilt on näha, et enamik õpilasi loeb kuus läbi 0-1 raamatut, samas kuu jooksul 2 või

rohkem raamatut lugevate õpilaste osakaal on väga väike, ainult 16%. Tulemustest oleks

oodanud näha rohkem õpilasi, kes loevad 1-2 raamatut kuus ning palju vähem 0-1 raamatut kuu

jooksul lugevaid õpilasi. Kindlasti pole osal õpilastest aega, et jõuda kuus 1-2 raamatut läbi

lugeda, kuid siiski oleks oodanud, et 1-2 raamatut kuu jooksul lugevate õpilaste osakaal on 0-1

raamatut lugevate õpilaste protsendist suurem. Üle 2 raamatu kuus lugevate õpilaste väike hulk

oli üpris ootuspärane, sest nii kiire raamatute lugemine nõuab päris palju aega.

Et analüüsida kuus läbi loetavate raamatute arvu sõltuvust vanusest, oli otstarbekaim liita üheks

suureks grupiks kõik need vastanud, kes loevad kuu jooksul 2 või rohkem raamatut. Ehkki

tüdrukute ja poiste võrdluses oli näha märgatavat vahet (tüdrukud loevad rohkem), oli tulemuste

sarnase vanusega muutumise tõttu mõttekas kahte sugu eraldi mitte vaadelda, vaid esitada

tulemused koos (joonis 15).

31

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

2-...

1-2

0-1

Joonis 15. Keskmiselt kuus läbi loetavate raamatute arvu sõltuvus vanusest

Joonist vaadates on selge, et vanemad õpilased loevad vähem kui nooremad. Põhjus võib olla

selles, et vanematel õpilastel on rohkem huvisid ja hobisid kui noorematel ning nende kõigiga

tegelemiseks kulub nii palju aega, et lugemise jaoks seda eriti enam ei jätku. See omakorda

tähendab, et lugemine ei ole õpilaste jaoks kuigi prioriteetne tegevus, raamatut loetakse vaid siis,

kui mitte midagi muud pole enam teha. Kuigi nooremad loevad rohkem, ei tähenda see veel

tingimata, et lugemine oleks nende jaoks tähtsam – neil võib olla lihtsalt rohkem vaba aega,

mistõttu nad jõuavad ka rohkem lugeda.

2.6. Üldised lugemisharjumused

2.6.1. Küsimus 15. Lugemiseks raamatute leidmine

Vastusevariantidest andis vanusest korraliku sõltuvuse ainult raamatute ise poest ostmine: 5., 8.

ja 11. klassi õpilastest ostab endale ise poest raamatuid vastavalt 43%, 37% ja 33%. Kuigi

32

inimesed võisid küsimust ise ostmise kohta erinevalt mõista, on siiski selge, et vanemad

õpilased ostavad raamatuid vähem kui nooremad. Siit võib kaudselt jällegi välja lugeda

vanemate õpilaste väiksema huvi raamatute vastu. Ülejäänud vastusevariantide puhul selget

korrelatsiooni vanusega ei esinenud, „muu” märkinud õpilased mainisid enim raamatute

laenamist sõpradelt ja vanavanematelt.

2.6.2. Küsimus 16. Lemmikraamatud

Enim nimetatud autor oli J. K. Rowling, kelle teoseid nimetas oma lemmikuks 5., 8. ja 11.

klassist vastavalt 33%, 41% ja 15% õpilastest, ükski teine kirjanik nii suurt menu ei omanud.

Samas oli just enne küsitluse läbiviimist eesti keeles ilmunud Harry Potteri sarja viimane

raamat, millel on kindlasti oma osa nende raamatute nii suurel populaarsusel.

Õpilaste lemmikraamatutest paljud olid pärit hiljuti loetud kohustuslikust kirjandusest, suur osa

ülejäänutest olid suhteliselt hiljuti ilmunud. Muidugi on võimalik, et paar inimest said nendest

raamatutest niisuguse elamuse, et need jäävad pikemaks ajaks lemmikraamatute sekka, kuid

tõenäolisem on, et õpilased nimetasid lemmikraamatutena lihtsalt hiljuti loetud meeldejäävamad

raamatud. See tähendab, et paljudel õpilastel ei olegi päris lemmikraamatuid, mis omakorda

ütleb, et ei loeta kuigi palju. Samas oli rõõmustav näha just vanemate õpilaste lemmikraamatute

seas üpris vähetuntud autorite teoseid (LISA 3 sisaldab õpilaste lemmikraamatute täielikku

nimekirja).

Lemmikraamatutega täiendava analüüsi tegemiseks märgiti iga nimetatud raamatu kohta, kas

see oli pärit kohustuslikust kirjandusest või mitte. Leides nüüd õpilased, kelle

lemmikraamatutest kõik olid pärit kohustuslikust kirjandusest (või polnud lemmikuid üldse), on

näha, kui paljud ei ole eriti lisaks kohustuslikule kirjandusele raamatuid lugenud – vastasel juhul

oleks neil ilmselt lemmikuid ka muude raamatute seast. Tulemusi kajastab joonis 16.

33

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 16. Õpilaste osakaal, kelle kõik lemmikraamatud olid pärit kohustuslikust kirjandusest

Diagramm näitab, et selliste õpilaste osakaal kahaneb vanusega, samas on poiste hulgas protsent

suurem. Tulemus on ootuspärane, sest vanematel õpilastel on olnud kauem aega raamatuid

lugeda ja seega on ka rohkem lugenud, mistõttu on nad suurema tõenäosusega leidnud

iseseisvalt mõne lemmikraamatu. Samas on jällegi näha, et poisid loevad omal initsiatiivil

vähem raamatuid kui tüdrukud.

2.6.3. Küsimus 17. Populaarseimad teemad

Olulise osa õpilaste lugemisharjumustest moodustavad neile enim huvi pakkuvad teemad, mille

kohta raamatuid loetakse. Esiteks on tähtis vaadelda teemade keskmist populaarsust kogu

küsitletud õpilaste hulgas, teemad on populaarsuse järgi reastatud joonisel 17.

34

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Põnev

ikud

Krimka

d

Laste

- ja

noor

tekir

jandu

s

Ulmek

ad

Õuduk

ad

Armas

tus

Ajaloo

lised

Popula

arte

adus

likud

Klassik

alise

d

Õpikud

Lood

uses

t

Luule

Joonis 17. Erinevate raamatuteemade üldine populaarsus õpilaste seas

Jooniselt on näha, et enim meeldib õpilastele lugeda põnevikke, populaarsed on veel krimkad,

laste- ja noortekirjandus, ulmekad ja õudukad. Vähim pakuvad huvi klassikaline kirjandus,

õpikud, loodusraamatud ja luule. Konkreetseid raamatunäiteid õpilastele huvi pakkuvate

teemade kohta leiab lemmikraamatute nimekirjast (LISA 3).

Analüüsides teemade populaarsuse muutumist vanusega oli otstarbekaim esitada mõned

tulemused kahe soo vastuste keskmisena ning mõned poiste ja tüdrukute kohta eraldi. Vastuste

keskmisena on näidatud neid, kus mõlema soo tulemuste muutumine oli sarnane, poiste ja

tüdrukute kohta eraldi esitada oli mõistlik siis, kui nende vastuste sõltuvus vanusest ei langenud

kokku.

Joonisel 18 on need teemad, mille puhul poiste ja tüdrukute tulemused olid sarnased; kahel

teemal on küll kahe soo tulemused eraldi ära näidatud, kuid see on ainult vähemtähtsate

nüansside väljatoomiseks. Erandiks on sellel joonisel armastusromaanid, mille kohta on esitatud

ainult tüdrukute tulemused – poiste seas selle teema märkinud praktiliselt puudusid.

35

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Ajaloo

lised

Popula

arte

adus

likud

Armas

tus (T

)

Laste

- ja

noor

tekir

jandu

s (P)

Laste

- ja

noor

tekir

jandu

s (T)

Ulmek

ad (P

)

Ulmek

ad (T

)

5.

8.

11.

Joonis 18. Raamatuteemade populaarsuse muutumine vanusega

Diagrammilt on näha, et ajalooline ja populaarteaduslik kirjandus muutub vanusega aina

populaarsemaks. Seejuures loevad poisid ajalooliseid raamatuid rohkem kui tüdrukud, samas kui

populaarteadusliku kirjanduse puhul sellist erinevust märgata pole.

Laste- ja noortekirjanduse populaarsus kahaneb loomulikult vanusega. Huvitav on see, et kui 5.

klassis on poiste ja tüdrukute huvi selle vastu praktiliselt ühesugune, siis 8. klassiks langeb selle

populaarsus poiste seas järsult ning 11. klassis ei loe poisid seda enam üldse. Samas tüdrukud

loevad seda 8. klassis enam-vähem sama palju kui viiendas ning ka 11. klassis leidub sellel veel

lugejaid. Siit võib järeldada, et poistele suunatud noortekirjandust on Eestis ilmselt väga vähe.

Vaadates õpilaste huvi ulmekate vastu, nähtub, et see on suurim põhikooli poiste seas.

Tüdrukute hulgas on ulmekirjanduse lugejaid vanusest sõltumata umbes ühepalju, 11. klassiks

langeb samale tasemele ka poistest lugejate arv.

36

Joonisel 19 on esitatud need teemad, mille populaarsus muutub vanusega tüdrukute ja poiste

seas erinevalt.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

Põnevikud (P) Põnevikud (T) Õudukad (P) Õudukad (T) Krimkad (P) Krimkad (T)

5.

8.

11.

Joonis 19. Raamatuteemade populaarsuse muutumine vanusega (2)

Diagramm näitab, et tüdrukute seas väheneb põnevike populaarsus vanusega ühtlaselt, kuid

poiste hulgas on huvi nende vastu suurim 8. klassis ning alles siis langeb. Õudukate ja

krimkadega on täpselt vastupidi: poiste seas väheneb populaarsus ühtlaselt, kuid tüdrukute huvi

nende vastu on 8. klassis suurim.

Üldiselt on jooniseid 18 ja 19 vaadates näha, et enamike teemade populaarsus langeb vanusega.

Samas, küsimuses 17 variandi „muu” märkinud õpilaste hulk oli vanemates klassides suurem.

Sellest võib järeldada, et vanemate õpilaste huvid on juba kitsamad, teatakse väga konkreetselt,

mis huvitab ning seetõttu võisid küsimuses 17 välja pakutud teemad nende jaoks liiga üldised

olla.

37

2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus

Võõrkeelset kirjandust käsitleva küsimuse eesmärk oli välja selgitada, kui suur osa ka muidu

palju lugevatest õpilastest leiab veel lisaks aega võõrkeelsete raamatute lugemise jaoks.

Tulemused on joonisel 20.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 20. Võõrkeelseid raamatuid lugevate õpilaste hulk

Diagrammilt on näha, et teistes keeltes raamatuid lugevate õpilaste hulk kasvab vanusega,

tüdrukud loevad rohkem võõrkeelseid raamatuid kui poisid. Üllatuslik oli niivõrd suur

võõrkeeles lugejate protsent väiksemates klassides, ootuspärane oleks olnud väga madal osakaal

põhikoolis ning kiire kasv 8. ja 11. klassi vahel, sest üldiselt ei tohiks 5. ja 8. klassi õpilaste

keeleoskus olla veel nii hea, et suuta lugeda võõrkeelset ilukirjandust. Samuti ei oleks oodanud

nii suurt lugejate osakaalu 11. klassis.

Peaaegu kõik küsimusele 18 „jah” vastanud loevad raamatuid inglise keeles, lisaks mainiti ära

ka soome, prantsuse, saksa, vene ja hispaania keelt.

38

2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine

Küsimus lugemise meeldimise kohta oli väga vajalik, sest see annab informatsiooni selle kohta,

kas õpilased loevad vähe sellepärast, et see neile ei meeldi, või sellepärast, et neil pole selleks

aega. Tulemusi kajastab joonis 21.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 21. Õpilaste osakaal, kellele meeldib lugeda

Joonis näitab, et üldiselt meeldib vanematele õpilastele lugemine rohkem kui noorematele,

samuti on poisse ja tüdrukuid võrreldes viimaste seas rohkem inimesi, kellele lugemine meeldib.

Kõrvutades jooniseid 21 ja 15 (2.5.2.) on näha, et kuigi vanematele õpilastele meeldib lugemine

rohkem, loevad nad siiski vähem raamatuid. Tõenäoliseimaks põhjuseks on see, et vanematel

õpilastel pole lugemiseks piisavalt aega, isegi kui nad tahaksid rohkem lugeda. See omakorda

tähendab, et lugemine ei ole õpilaste jaoks kuigi prioriteetne.

Küsimusele 19 „ei” vastanud õpilaste levinuimad põhjendused olid aja raiskuminek, raamatute

venimine, keskendumisraskused, omaenda laiskus ja raamatute igavus.

39

2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased

Küsimus 20 („Kas Sa arvad, et loed palju?”) oli esiteks vajalik selleks, et hinnata, mida tähendab

õpilaste arvates palju lugemine, ning teiseks teada saamaks nende enesehinnangut, ehk kui

paljud õpilased ise arvavad, et nad loevad palju. Tulemused on joonisel 22.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 22. Õpilaste hulk, kes arvavad, et loevad palju

Diagramm näitab, et õpilased hindavad ise oma lugemist üpris täpselt: noorematest arvab

suurem osa, et loeb palju; joonis 15 (2.5.2.) andis samalaadsed tulemused. Samas ei ole joonisel

15 mingil juhul klasside vahel nii suured erinevused kui joonisel 22, seega hindavad nooremad

klassid oma lugemist ilmselt üle. Vanemad õpilased saavad pigem aru, et nad ei jõua kuigi palju

aega lugemisele pühendada, kuid nooremad mitte.

Isegi olulisem sellest, kui paljud õpilased enda arvates palju loevad, on see, mida nad peavad

palju lugemiseks. Enda arvates palju lugevate õpilaste küsimusele 13 antud vastustest saadud

tulemusi kajastab joonis 23.

40

Kui tihti Sa raamatuid loed?

Iga päev34%

Paar korda nädalas33%

Kord nädalas7%

Paar korda kuus14%

Vähemalt kord aastas12%

Joonis 23. Enda arvates palju lugevate õpilaste raamatute lugemise sagedus

Võrreldes jooniseid 23 ja 13 (2.5.1.) on näha, et küsimusele 20 „jah” vastanud loevad raamatuid

tõesti tihemini. Samas hindab 26% enda arvates palju lugevatest õpilastest, et harvem kui kord

nädalas raamatute lugemine on juba palju. Diagramm oleks olnud ootuspärasem, kui praktiliselt

oleks puudunud inimesed, kes loevad vähem kui kord nädalas ja seejuures arvavad ise ikka, et

loevad palju.

Teine võrdlusmoment palju lugevate ja kõigi õpilaste vahel on kuus loetavate raamatute arv.

Enda arvates palju lugevate õpilaste küsimusele 13 antud vastustest saadud tulemusi kajastab

joonis 24.

Võrreldes jooniseid 24 ja 14 (2.5.2.) on näha, et küsimusele 20 „jah” vastanud loevad kuus tõesti

keskmiselt rohkem raamatuid läbi. Enamik enda arvates palju lugevaid õpilasi loevad kuus läbi

kõigest 1-2 raamatut, mis tegelikult ei ole palju. Diagrammilt oleks võinud oodata suuremat üle

2 raamatu kuus lugevate õpilaste osakaalu ning vähem neid, kes loevad kuus läbi kõigest 0-1

raamatut.

41

Mitu raamatut Sa keskmiselt kuus läbi loed?

0..119%

1..241%

2..316%

3..512%

5+12%

Joonis 24. Enda arvates palju lugevate õpilaste poolt keskmiselt kuus läbi loetavate raamatute arv

2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda

See, kas õpilane tahaks tegelikult rohkem lugeda, kajastab tema suhtumist lugemisse. Kui

inimene tahab rohkem lugeda, siis talle üldiselt kas meeldib lugemine või siis ta saab aru

lugemise vajalikkusest, kuid teda piirab enda viitsimatus või ajapuudus. Kes ei taha rohkem

lugeda, see ei ole veel enda jaoks suutnud lahti mõtestada lugemise vajalikkust, samuti ei ole ta

ilmselt kunagi lugemisest korralikku naudingut saanud, et seda uuesti kogeda tahta.

Esiteks on kindlasti oluline inimeste hulk, kes tahaksid rohkem lugeda ning seega suhtuvad

lugemisse entusiastlikult. Rohkem lugeda soovivate inimeste osakaal väljendab ka iga

vastajagrupi üldist suhtumist lugemisse. Rohkem lugeda soovivate õpilaste hulka näitab joonis

25.

42

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 25. Rohkem lugeda soovivate õpilaste hulk

Diagrammilt on näha, et vanemate õpilaste seas on rohkem neid, kes tahaksid rohkem lugeda.

Samuti on tüdrukute lugemissoov poiste omast suurem. Taas võib järeldada, et vanemad

õpilased saavad paremini aru, et lugemine on kasulik ning tüdrukud mõistavad lugemise

vajalikkust poistest paremini.

Küsimuse 21.2. osas „muu” toodi enim rohkemat lugemist takistava tegurina välja liiga suur

kohustusliku kirjanduse hulk. See väide on siiski üpris kahtlase väärtusega, sest kohustusliku

kirjanduse lugemine ei saa mingil juhul olla õpilaste põhiline ajasisustaja. Pigem on sel juhul

põhjuseks ajapuudus ning kohustusliku kirjanduse rohkus tuuakse lihtsalt ettekäändeks.

Tõlkimata raamatute probleemi märkinud õpilaste hulk oli nii väike, et seda ei olnud võimalik

vanusega seostada. Enim mainiti küsimuses 21.2. rohkemat lugemist takistava asjaoluna

ajapuudust. Liiga vähese vaba aja tõttu vähem lugevate õpilaste hulk on ära näidatud joonisel

26.

43

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

5 8 11

Klass

Poisid

Tüdrukud

Joonis 26. Rohkem lugeda soovivate õpilaste hulk, kes märkisid lugemist takistavaks teguriks ajapuuduse

Diagrammilt on näha, et ajapuuduse tõttu vähem lugevaid õpilasi on vanemates klassides

rohkem kui nooremates. Samas märkis ajapuuduse ära suurem osa tüdrukutest kui poistest,

suurim erinevus kahe soo tulemuste vahel on 5. klassis.

Tulemustest võib järeldada, et vanemaid õpilasi takistab vaba aja vähesus rohkem kui

nooremaid. Seega võib vanematel õpilastel küll olla raamatuid, mida tahaks lugeda, kuid aeg

kulub muudele tegevustele ning lugemise väiksema tähtsuse tõttu jäetaksegi see ära. Samas

noorematel lastel, eriti 5. klassi poistel aega nagu oleks, seega peab nende puhul lugemist

takistav põhiline asjaolu muus seisnema.

Teine oluline raamatute lugemist takistav väide on huvitavate raamatute vähesus või suutmatus

neid leida. Huvitavate raamatute leidmist takistuseks pidanud õpilaste hulk on ära näidatud

joonisel 27.

44

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

5 8 11

Klass

Joonis 27. Rohkem lugeda soovivate õpilaste hulk, kes märkisid lugemist takistavaks teguriks huvitavate raamatute vähesuse

Diagrammilt on näha, et huvitavate raamatute vähesus takistab eelkõige nooremaid õpilasi,

vanematele see nii suurt probleemi ei valmista. Seejuures toimub järsem hüpe 5. ja 8. klassi

vahel, 8. ja 11. klassi vahel tulemus eriti ei muutu.

Tulemustest võib järeldada, et 11. klassi õpilastel üldiselt on raamatuid, mida nad lugeda

tahaksid, kuid joonise 26 põhjal takistab neid taas eelkõige ajapuudus. Ka 8. klassi vastajatel ei

ole erilist probleemi huvitavate raamatute vähesusega, kuid vaba aeg kulub mujale. Seevastu 5.

klassi poistel ja tüdrukutel on selgelt põhiliseks lugemist limiteerivaks teguriks huvitavate

raamatute vähesus, isegi kui põhimõtteliselt lugemiseks aega jätkuks.

Küsimusi 20 ja 21 seostades tuli välja, et enda arvates palju lugevatest õpilastest tahab rohkem

lugeda 67%, samas ülejäänutest tahab rohkem lugeda 75%. Ootuspärane tulemus oleks olnud

vastupidine, sest võiks eeldada, et palju lugevatele inimestele meeldib see tegevus ning seega

tahaksid nad isegi rohkem lugeda, kuid paljud neist vastasid „loen juba piisavalt palju” ning ei

45

taha rohkem lugeda. Oleks võinud pigem arvata, et need õpilased pigem tahaksid rohkem lugeda

ning märgiksid takistavaks teguriks ajapuuduse, kuid paraku tulid tulemused teistsugused.

Küsimusi 19 ja 21 seostades selgus, et lausa 50% nendest õpilastest, kellele lugemine ei meeldi,

sooviksid siiski seda rohkem teha. See tähendab, et isegi need, kellele lugemine ei meeldi, ei

tunne selle vastu mingisugust sügavamat vastumeelsust, vaid saavad täiesti aru selle

vajalikkusest.

2.7. Tulemuste kokkuvõte

Internetiportaalidest uudiste lugemise populaarsus kasvab vanusega. Samas näitas küsimus

ajalehtede kohta, et vanemad õpilased loevad neid vähem. Ajalehtede ja internetimeedia

lugemist koos analüüsides tuli välja, et tegelikult loetakse uudiseid igas vanuses ühepalju, erineb

vaid põhjalikkus: vanemad õpilased loevad ajalehti kauem ning vaatavad läbi rohkem rubriike.

Lisaks selgus, et poisid tunnevad uudiste vastu suuremat huvi kui tüdrukud.

Ajakirjade populaarsus tüdrukute seas kahaneb, poiste hulgas kasvab vanusega. Kui 5. klassis on

tüdrukute seas ajakirjalugejaid kaks korda rohkem, siis 11. klassiks on lugejate hulk poistega

võrreldes juba praktiliselt sama. Analüüs näitas, et poiste seas loetakse ajakirju väga vähe just 5.

klassis, mistõttu võib järeldada, et Eestis puuduvad selles vanuses poistele mõeldud ajakirjad.

Sama saab öelda 11. klassi tüdrukute kohta, kes pole samuti ühegi ajakirja põhiline sihtgrupp.

Ajakirjade lugemise analüüsimine andis väga hea ülevaate erinevas vanuses õpilaste huvide

kohta. 5. klassis on nii poiste kui tüdrukute seas populaarseim sama ajakiri, kusjuures vahe

järgmistega on väga suur. Et mõlemat sugu suudab köita üks ja sama ajakiri, siis peavad selles

vanuses poiste ja tüdrukute huvid olema veel üpris sarnased. 8. klassis poiste seas loetavaima

ajakirja Tehnikamaailm ja tüdrukute hulgas populaarseima ajakirja Stiina loetavuse vahe on

järgmistega võrreldes väga suur. See tähendab, et praktiliselt kõigi selles vanuses poiste huvid

langevad kokku ning sama kehtib tüdrukute kohta. Seevastu 11. klassis ei ole enam ei poiste ega

tüdrukute jaoks sellist ajakirja, mis oleks teistest väga selgelt populaarsem. See tähendab, et

inimeste huvid on lahknenud, ei ole võimalik enam toota sellist ajakirja, mis huvitaks kõiki.

Kohustuslikku kirjandust loevad nooremad õpilased korralikult. Väga suur muutus toimub aga

8. ja 11. klassi vahel: vanema klassi poistest vaid pooled loevad alati kohustusliku kirjanduse

46

raamatud läbi. Sisukokkuvõtete lugemist peab normaalseks isegi üle poole poistest, mis näitab

nende suhtumist kohustuslikku kirjanduse lugemisse. Erinevalt poistest tõuseb tüdrukute seas

vanusega nende hulk, kes peavad kohustuslikku kirjandust huvitavaks. 11. klassi poiste vähene

huvi kohustusliku kirjanduse vastu on probleem, millele õpetajad peaksid kindlasti lahendust

otsima.

Kohustusliku kirjanduse mõttest ja vajalikkusest ei saa nooremad õpilased veel eriti hästi aru.

11. klassis on isegi neist, kelle meelest kohustuslik kirjandus ei ole huvitav, peaaegu kõik

kohustusliku kirjanduse vajalikkuses veendunud. Samas 5. klassis arvavad kohustuslikku

kirjandust üldiselt ebahuvitavaks pidavatest õpilastest nii ainult pooled.

Raamatuid loetakse omal initsiatiivil väga vähe: vaid kolmandik õpilastest loeb vähemalt kord

nädalas raamatuid. Lausa kaks kolmandikku õpilastest loeb kuus läbi vaid 0-1 raamatut,

seejuures nende hulk tõuseb vanusega. Soolises võrdluses selgus, et tüdrukud loevad rohkem kui

poisid.

Lemmikraamatute analüüs näitas, et õpilaste lemmikute seas prevaleerib kohustuslik kirjandus.

See tähendab, et õpilased loevad siiski omal initsiatiivil väga vähe raamatuid, sest muidu oleks

kohustusliku kirjanduse osakaal lemmikraamatute seas palju väiksem. Enim mainitud

lemmikraamatud olid Rowlingi teosed Harry Potterist.

Enim huvi pakkuvate raamatuteemade juures oli selliseid, mille populaarsus tõusis vanusega,

ning selliseid, mille populaarsus kahanes. Esiletoomist väärib see, et küsimustikus välja pakutud

teemadele lisaks mainisid muid teemasid vanemad õpilased palju rohkem kui nooremad. See

tähendab, et nad teavad juba palju konkreetsemalt, mis neid huvitab.

Võõrkeelse kirjanduse populaarsus kasvas vanusega. Üllatav oli, et ennast pidas võõrkeelse

kirjanduse lugejaks küllaltki suur protsent küsitletutest, seda nii nooremate kui ka vanemate

õpilaste seas.

Kuigi küsitlus näitas, et vanemad õpilased loevad vähem kui nooremad, meeldib lugemine

vanemate õpilaste hulgast suuremale osale kui nooremate seast. Lisaks tuli välja, et tüdrukutele

meeldib lugemine rohkem kui poistele.

47

Vanematest õpilastest sooviks rohkem lugeda suurem osa kui noorematest. 11. ja 8. klassi

vastajate jaoks on põhiliseks lugemist takistavaks teguriks ajapuudus, 5. klassis huvitavate

raamatute vähesus. Ajapuuduse väljatoomine põhilise lugemist takistava asjaoluna näitab, et

lugemine ei ole õpilaste seas kõrge prioriteediga tegevus – seda tehakse siis, kui mujalt aega üle

jääb.

Võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga, kus raamatud olid inimeste jaoks üks olulisemaid

vaba aja veetmise võimalusi, on praeguseks olukord muutunud. Ainuüksi Internet pakub

õpilastele palju paremat meelelahutust kui lugemine, mistõttu saab ka käesoleva uurimuse

tulemusena öelda, et koolilastel jääb raamatute jaoks vähe aega.

48

KOKKUVÕTE

Uurimistöö küsitluse võib lugeda hästi õnnestunuks, sest saadud tulemused andsid praktiliselt

igal pool hästi põhjendatava seose. Küsitlustulemused võimaldasid teha mitmekülgseid ja

informatiivseid järeldusi, andes hea ülevaate õpilaste lugemisharjumuste muutumisest vanusega.

Internetiportaalidest uudiste lugemise populaarsus kasvab vanusega. Samas näitas küsimus

ajalehtede kohta, et vanemad õpilased loevad neid vähem. Ajalehtede ja internetimeedia lugemist

koos analüüsides tuli välja, et tegelikult loetakse uudiseid igas vanuses ühepalju, erineb vaid

põhjalikkus: vanemad õpilased loevad ajalehti kauem ning vaatavad läbi rohkem rubriike.

Ajakirjade populaarsus tüdrukute seas kahaneb, poiste hulgas kasvab vanusega. Tulemustest on

näha, et Eestis puuduvad 11-12-aastastele poistele (5. klass) mõeldud ajakirjad, samuti pole

gümnaasiumiastme tüdrukud ühegi ajakirja põhiline sihtgrupp. Lisaks näitas analüüs väga

piltlikult, kuidas vanemaks saades poiste ja tüdrukute huvid muutuvad.

Kuigi nooremad õpilased ei saa veel eriti hästi kohustusliku kirjanduse vajalikkusest aru, loevad

nad seda korralikult. Samas 11. klassi õpilased mõistavad kohustusliku kirjanduse vajalikkust

väga hästi, kuid peavad neid raamatuid liiga igavaks, et korralikult kõik läbi lugeda.

Raamatuid loetakse omal initsiatiivil väga vähe, seetõttu on ka mõistetav kohustusliku kirjanduse

prevaleerimine lemmikraamatute seas. Ajapuuduse väljatoomine põhilise lugemist takistava

asjaoluna näitab, et lugemine ei ole õpilaste seas kõrge prioriteediga tegevus – seda tehakse siis,

kui mujalt aega üle jääb.

Lugemisharjumused on valdkond, mida ei ole kunagi võimalik liiga põhjalikult uurida: alati saab

küsitleda veelgi suuremat arvu inimesi veel põhjalikumalt. Selle uurimuse seisukohalt oleks

kindlasti vaja samalaadset tööd korrata, võttes vaatluse alla kõik klassid 5.-st 12.-ni. Selles

uurimistöös jäid sihtgrupi väiksuse tõttu mitmed huvipakkuvad küsimused vastuseta, rohkemaid

klasse küsitledes saaks teha palju detailsemaid järeldusi.

Käesoleva uurimistöö põhiline väärtus seisneb selles, et lugemise vanusega muutumise trendid

on sarnased kogu Eestis. Kuigi Tallinna Reaalkooli õpilaste seas leitud protsentuaalsed, arvulised

väärtused ei pruugi kehtida teiste koolide õpilaste hulgas, on selge, et just lugemisharjumuste

muutumise kohta tehtud üldiseid järeldusi saab laiendada kogu Eesti õpilaskonnale.

49

LISA 1 Küsitlus

Lugemise uuring Klass: 5 / 8 / 11 A / B / C Sugu: M N Küsitlusest saadud andmeid kasutatakse uurimistöö tegemiseks lugemisharjumuste muutumise kohta vanuse kasvades. Kogu küsitlus on täiesti anonüümne. Jah/Ei küsimuse korral tõmmata sobivale vastusele ring ümber. Kui vastusevariantidega küsimuste korral ei ole palutud märkida ainult üks vastus, siis märkida kõik sobivad. Sobiva variandi puudumisel märkida Muu ja kirjutada ise sobiv vastus punktiirjoonele. 1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/muid uudisteportaale? Jah / Ei 2. Kas loed regulaarselt internetipäevikuid (blogisid)? Jah / Ei 3. Kas Sinu peres käib mõni ajaleht? Jah / Ei 3.1. Kui jah, siis nimeta kõik: ................................................................................... 4. Kas ise loed regulaarselt mõnda ajalehte? Jah / Ei 4.1. Kui jah, siis kui palju aega Sul päevas ajalehtede lugemisele kulub? ............... 4.2. Kui jah, siis mis rubriigid Sa tavaliselt läbi vaatad? (märgi )

Auto Arvamus Eesti uudised Kinnisvara Krimiuudised Kultuur Majandus Meedia

Meelelahutus (anekdoodid, koomiksid) Seltskonnauudised Sport Teadus Tervis Välismaa Muu ..................................................

5. Kas loed regulaarselt mõnd ajakirja? Jah / Ei 5.1. Kui jah, siis täida tabel:

Ajakirja nimi

Kui palju aega Sa ühe numbri lugemisele keskmiselt kulutad?

1

2

3

6. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse raamatute sisukokkuvõtteid? (märgi üks ) Ei loe ei raamatuid ega sisukokkuvõtteid Raamatuid ei loe, ainult sisukokkuvõtteid Kui raamatut ei loe, siis loen sisukokkuvõtte Loen sisukokkuvõtet vahel ka siis, kui raamatut lugesin Ei loe kunagi sisukokkuvõtteid, ainult raamatuid

7. Milline alljärgnevatest väidetest kehtib Sinu kohustusliku kirjanduse raamatute lugemise kohta kõige paremini? (märgi üks )

Loen alati kõik läbi Loen praktiliselt kõik läbi Mõned jäävad lugemata

Loen umbes pooled Loen väheseid Ei loe praktiliselt ühtegi

Muu: ................................................................................................................................ 8. Kas Sul esineb tihti probleeme kohustusliku kirjanduse raamatute kättesaamisega? Jah / Ei 9. Kas kohustuslik kirjandus on üldiselt Sinu arvates huvitav? Jah / Ei

50

10. Nimeta kohustusliku kirjanduse raamatuid, mis Sulle meeldisid: .................................. ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... 11. Kas kohustuslik kirjandus on Sinu arvates vajalik? Jah / Ei 12. Põhjenda: ......................................................................................................................... ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................ 13. Kui tihti Sa raamatuid loed (lisaks kohustuslikule kirjandusele)? (märgi üks )

Iga päev Mitu korda nädalas Kord nädalas Paar korda kuus

Mõne kuu tagant Paar korda aastas Üldse ei loe

14. Mitu raamatut Sa keskmiselt kuus läbi loed (lisaks kohustuslikule)? (märgi üks ) 0-1 1-2 2-3 3-5 5+

15. Kust leiad endale lugemiseks raamatuid? (märgi ) Ostan ise poest Laenutan raamatukogust Muu: ..................................................

On kodus olemas Perekonnast keegi teine ostab

Kes? ...................................................16. Nimeta kolm lemmikraamatut:

Autor Pealkiri

17. Millise sisuga raamatuid Sulle meeldib lugeda (märgi ) Ajaloolised Armastus Klassikalised Krimkad Laste-ja noortekirjandus Loodusest

Luule Populaarteaduslikud Põnevikud Ulmekad Õpikud, teatmeteosed Õudukad

Muu: ................................................................................................................................ 18. Kas loed võõrkeelset kirjandust? Jah / Ei 18.1. Kui jah, siis mis keeles? ................................................................................... 19. Kas Sulle meeldib lugeda? Jah / Ei 19.1. Kui ei, siis miks? .............................................................................................. ................................................................................................................................................ 20. Kas Sa arvad, et loed palju? Jah / Ei 21. Kas Sa tahaksid lugeda rohkem? Jah / Ei 21.1. Kui ei, siis miks? .............................................................................................. ................................................................................................................................................ 21.2. Kui jah, siis mis sind takistab? (märgi )

Ei ole aega Ei leia mind huvitavaid raamatuid Mind huvitavaid raamatuid ei ole piisavalt eesti keelde tõlgitud Muu: ...............................................................................................................................

51

LISA 2 Õpilaste poolt loetavad ajakirjad

5. poisid 41 5. tüdrukud 27 8. poisid 39 8. tüdrukud 29 11. poisid 36 11. tüdrukud 22

SPUNK 10 SPUNK 14 Tehnikamaailm 14 Stiina 15 FHM 9 Cosmopolitan 5 Jalka 3 Stiina 13 Auto Bild 6 Cosmopolitan 7 Tehnikamaailm 8 Stiil 5 Kroonika 3 Kroonika 4 Kroonika 6 Kroonika 4 Autoleht 7 Kroonika 3 Tehnikamaailm 3 Witch 4 Jalka 4 Marie Claire 4 Auto Bild 2 Anne 2 Auto Bild 1 Lemmik 3 Digi 3 Stiil 4 Basket 2 Cheese 2 Autoleht 1 Just 2 Autoleht 2 Nädal 2 Digi 2 Vikerkaar 2 Basket 1 Anne 1 FHM 2 Anne 1 Horisont 2 Autoleht 1 Digi 1 Buduaar 1 DI 1 Autoleht 1 Just 2 Dilemma 1

FHM 1 Kodu ja Aed 1 Just 1 Avenüü 1 Kroonika 2 Kodu ja Aed 1

Hämmastav Ämblikmees 1 Käsitöö 1 Maakodu 1 Eesti Loodus 1 Orienteeruja 2 Looming 1 Kumake 1 Miki Hiir 1 Motomaania 1 Just 1 Cheese 1 Marie Claire 1 Miki Hiir 1 Naisteleht 1 Naisteleht 1 Navigaator 1 Eesti Loodus 1 Muusa 1

Sporditäht 1 Pere ja Kodu 1 Nädal 1 Oma hobu 1 Kodu ja Aed 1 Naised 1

Tarkade klubi 1 Pere ja Kodu 1 Paat 1 LoFo 1 Saladused 1

Tennis 1 Playboy 1 Seventeen 1 National Geographic 1 Stiina 1

Tom ja Jerry 1 Sporditäht 1 Spunk 1 Playboy 1 ÜKS 1 Stiina 1 Sahtel 1 Tennis 1 Sporditäht 1 TV leht 1

52

LISA 3 Õpilaste lemmikraamatud

Tabel 3. 5. klassi poiste lemmikraamatud 14 Rowling Harry Potter

9 Molnar Pal-tänava poisid 9 Raud Roostevaba mõõk 8 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 7 Shan Kesköine tsirkus 6 Paolini Eragon

5 Jacobsson, Olsson Bert

4 Paolini Vanem 2 Canavan Võlurite gild 2 Lindgren Pipi Pikksukk 2 Raud Kalevipoeg 1 Bienek Ülemnuuskur Osvald 1 Brennan Haldjasõjad 1 Christie Surnud mehe temp 1 Dahl Nõiad 1 Faehlmann Muistendid 1 Fowke Planeet Maa 1 Funke Varaste isand 1 Holmes Lahingud 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed

1 Lindgren Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses

1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant 1 Twain Tom Sawyer 1 Verne 20 000 ljööd vee all 1 Piraadid

53

Tabel 4. 5. klassi tüdrukute lemmikraamatud 9 Rowling Harry Potter 5 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 3 Canavan Võlurite gild 3 Rannamaa Kadri 3 Shan Kesköine tsirkus 2 Besson Artur ja Keelatud linn 2 Dahl Matilda

2 Jacobsson, Olsson Sune

2 Kästner Veel üks Lotte 2 Lindgren Bullerby lapsed 2 Milne Karupoeg Puhh 2 Nöstlinger Vahetuslaps 2 Paolini Eragon 2 Schmidt Viplala 1 Brady Tüdruk ja raha 1 Burnham Kuninglikult untsus 1 Christie Poirot' lood 1 Dahl Suur sõbralik hiiglane 1 Dahl Tohlamid 1 Ernits Lendav õunapuu 1 Hilari Saffy ingel 1 Lindgren Pipi Pikksukk

1 Lindgren Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses

1 Nimmo Charlie Bone 1 Nöstlinger Greteke 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Priilinn Peaaegu Tuhkatriinu 1 Pullman Triloogia "Tema tumedad ained" 1 Roht Jutte loomadest 1 Saint Exupery Väike prints 1 Sewell Must iludus 1 Stroud Bartimaeuse triloogia 1 Toikanen Ruudi 1 Tolkien Sõrmuste isand 1 Treiber Julja mängib Juljat 1 Vallik Kuidas läheb, Ann 1 Besson Artur ja Keelatud linn 1 Iiri muinasjutte

54

Tabel 5. 8. klassi poiste lemmikraamatud 22 Rowling Harry Potter

6 Paolini Vanem 5 Golding Kärbeste jumal 5 Verne Saladuslik saar 4 Pullman Kuldne kompass 3 Defoe Robinson Crusoe 3 London Valgekihv 3 Paolini Eragon 3 Tolkien Sõrmuste isand 2 Burgess Saast 2 Funke Varaste isand 2 Lindgren Vahtramäe Emil 2 Luts Kevade 2 Saint Exupery Väike prints 2 Vallik Kuidas elad, Ann 1 Almond Skellig

1 Beard ja Kennedy Sõrmuste (l)isand

1 Bornhöhe Tasuja 1 Brown Da Vinci kood 1 Coelho Alkeemik 1 Gaarder Mängukaartide saladus 1 Herbert Düün 1 Herriot Koerajutud 1 Hugo Jumalaema kirik Pariisis 1 Jumal Piibel 1 Kipling Mowgli 1 Kivirähk Rehepapp 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus

1 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist

1 Lindgren Pipi pikksukk 1 Lofting Doktor Dolittle 1 Mark Twain Tom Sawyer 1 Martin Troonide mäng 1 Molnar Pal-tänava poisid 1 Poe Must kass 1 Pratchett Nõiad võõrsil 1 Pratchett Patrioot 1 Preussler Krabat 1 Sachar Augud 1 Shan Kesköine tsirkus 1 Snicket Sari õnnetuid lugusid 1 Stoker Dracula 1 Tolkien Kääbik 1 Tolkien Silmarillion

Tabel 6. 8. klassi tüdrukute lemmikraamatud

8 Rowling Harry Potter 7 Vallik Kuidas elad, Ann

5 Saint Exupery Väike prints

3 Bronte Jane Eyre 3 Twain Tom Sawyer 2 Christie Mõrv Idaekspressis 2 Coelho Alkeemik 2 Golding Kärbeste jumal 2 Hill Näeme veel, Simon 2 Lindgren Bullerby lapsed 2 Orwell 1984 2 Pratchett Kettamaailma raamatud 2 Reimus Haldjatants 1 Artur Varjud 1 Bulgakov Meister ja Margarita 1 Dickens David Copperfield 1 Dumas Krahv Monte-Cristo 1 Durrell Püüa mulle koolobus 1 Flegel Sometimes we fly 1 Fraser Sealpool vikerkaart 1 Hemingway Vanamees ja meri 1 Hobb A Ship of Magic 1 Ibbotson Reis merejõele 1 Keyes Racheli puhkus 1 Kingsbury Tõelise armastuse suvi 1 Kivirähk Rehepapp 1 Krüger Kõnnumaa ilu ja võlu 1 Liegesar Klatšimoorid 1 Lindgren Kerstin ja mina 1 Martin Troonide mäng 1 McDermid Näkineiu laul 1 Paolini Eragon 1 Paolini Vanem 1 Poe Punase surma mask 1 Preussler Krabat 1 Puhakka Tippmailer 1 Rannamaa Kadri 1 Rannamaa Kasuema

1 Rennison Poisid, stringid ja ogar kass

1 Shan Kesköine tsirkus

1 Stein-Fischer Esimest korda ja enamgi

1 Tolkien Sõrmuste isand 1 Ullrich Es lohnt sich 1 Vallik Mis teha, Ann 1 Wilde Dorian Gray portree

55

Tabel 7. 11. klassi poiste lemmikraamatud 5 Tolkien Sõrmuste isand 4 Rowling Harry Potter 2 Brown Da Vinci kood 2 Doyle Sherlock Holmes 2 Goethe Faust 2 Kivikas Nimed marmortahvlil 2 Lagerlöf Nils Holgersson 2 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 2 Moliere Don Juan 2 Pratchett Mort 2 Shakespeare Hamlet 2 Thompson Fear and Loathing in Las Vegas 2 Tolkien Kääbik 2 Verne 20 000 ljööd vee all 2 Verne Saladuslik saar 2 Wilde Dorian Gray portree 1 Banks Mängur 1 Branson Screw it - Let's do it 1 Brown Digitaalne kindlus 1 Brown Inglid ja deemonid 1 Brown Pettepunkt 1 Bulgakov Meister ja Margarita

1 Carnegie Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi

1 Charriere Papillon 1 Christie 10 väikest neegrit 1 Christie Hercule Poirot 1 Defoe Robinson Crusoe 1 Dumas Krahv Monte-Cristo 1 Golding Kärbeste jumal 1 Hašek Švejk 1 Ibbotson Reis merejõele 1 Jansson Muumioru lood

1 Kender ja Lõhmus Raha

1 Kivirähk Mees, kes teadis ussisõnu 1 Kivirähk Pagari piparkook 1 Kivirähk Rehepapp 1 Kivirähk Romeo ja Julia 1 Kiyosaki Kes võttis minu raha? 1 Kiyosaki Rikas isa, vaene isa 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Levi Halli hundi päevik 1 Levi Voldemar 1 Lindgren Bullerby lapsed 1 Lindgren Pipi Pikksukk 1 Metsanurk Ümera jõel 1 Molnar Pal-tänava poisid

56

Tabel 8. 11. klassi poiste lemmikraamatud (2) 1 Ojakäär Popmuusika 1 Poe Must surm 1 Pratchett Ürgsorts 1 Puzo Ristiisa 1 Remarque Läänerindel muutuseta 1 Robbins Sisemine jõud

1 Saint Exupery Väike prints

1 Schmidt Viplala lood 1 Spinrad Suur lõõsk 1 Stevenson Aarete saar 1 Tammsaare Kõrboja peremees 1 Welch Otse südamest 1 Vuorinen Joomahullu päevaraamat 1 Vuorinen Tulba-ahv 1 Eesti maastikud 1 Eesti muistendid

1 Inimese anatoomia ja füsioloogia

1 Onu Remuse jutud 1 Universum valguses ja vihmas

57

Tabel 9. 11. klassi tüdrukute lemmikraamatud

4 Rowling Harry Potter 3 Bronte Jane Eyre 3 Kivirähk Rehepapp 3 Tolkien Sõrmuste isand 2 Kivirähk Mees, kes teadis ussisõnu 2 Kiyosaki Rikas isa, vaene isa 2 Vallik Kuidas elad, Ann 1 Adams Hitchhikers' Guide to the Galaxy 1 Asimov Asum 1 Austin Uhkus ja eelarvamus

1 Bornhöhe Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad

1 Brown Da Vinci kood 1 Cervantes Don Quijote 1 Christie Kümme väikest neegrit 1 Christie Pruuni ülikonnaga mees 1 Doyle Sherlock Holmes 1 Gailit Muinasmaa 1 Hardy D'Urbeville'ide Tess 1 Hemingway Vanamees ja meri 1 Hiram Mõru maik 1 Kender Iseseisvuspäev 1 Lermontov Meie aja kangelane 1 Lindgren Bullerby lapsed 1 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 1 Maupassant Bel Ami 1 Naylor Punane kääbus 1 Pratchett Kõik teosed 1 Remarque Lissaboni öö 1 Selinko Desirée 1 Tammsaare Kõrboja peremees 1 Tolkien Silmarillion 1 Under Õnnevarjutus 1 Unt Hüvasti, kollane kass 1 Unt Tühirand 1 Wells Nähtamatu mees 1 Verne Saladuslik saar 1 Vonnegut Hookuspookus 1 Christie 1 Hesse 1 Remarque 1 Viiding

58

UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE

Käesoleva uurimistöö teemaks on „Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste

seas”. Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise

tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Töö põhiliseks eesmärgiks oli seoste leidmine

õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides

ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel

määral internetipõhise meedia lugemist.

Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud

küsitlusega, mille koostamisel hoiti silme ees sihti saada võimalikult mitmekülgne, kuid samas ka

detailne ülevaade iga klassi kohta. Andmete analüüsimisel eristati ka poiste ja tüdrukute vastused,

et võrrelda, kas ja milliseid erinevusi nende vahel leidub. Tulemused andsid praktiliselt igal pool

hästi põhjendatava seose ning järeldused olid mitmekülgsed ja informatiivsed, andes hea ülevaate

õpilaste lugemisharjumuste muutumisest vanusega.

Ajalehtede ja internetimeedia lugemist koos analüüsides tuli välja, et uudiseid loetakse igas

vanuses ühepalju, erineb vaid põhjalikkus: vanemad õpilased loevad ajalehti kauem ning

vaatavad läbi rohkem rubriike. Ajakirjade lugemise tulemustest järeldub, et Eestis puuduvad 11-

12-aastastele poistele (5. klass) mõeldud perioodikaväljaanded, samuti pole gümnaasiumiastme

tüdrukud ühegi ajakirja põhiline sihtgrupp.

Kuigi nooremad õpilased ei saa veel eriti hästi kohustusliku kirjanduse vajalikkusest aru, loevad

nad seda korralikult. Samas 11. klassi õpilased mõistavad kohustusliku kirjanduse vajalikkust

väga hästi, kuid peavad neid raamatuid liiga igavaks, et korralikult kõik läbi lugeda. Raamatuid

loetakse omal initsiatiivil väga vähe, seetõttu on ka mõistetav kohustusliku kirjanduse

prevaleerimine lemmikraamatute seas. Ajapuuduse väljatoomine põhilise lugemist takistava

asjaoluna näitab, et lugemine ei ole õpilaste seas kõrge prioriteediga tegevus – seda tehakse siis,

kui mujalt aega üle jääb.

Käesoleva uurimistöö põhiline väärtus seisneb selles, et lugemise vanusega muutumise trendid on

sarnased kogu Eestis. Kuigi Tallinna Reaalkooli õpilaste seas leitud protsentuaalsed, arvulised

väärtused ei pruugi kehtida teiste koolide õpilaste hulgas, on selge, et just lugemisharjumuste

muutumise kohta tehtud üldiseid järeldusi saab laiendada kogu Eesti õpilaskonnale.

59

SUMMARY

The topic of this research project is “Reading Habits among Pupils of Various Age Groups in

Tallinn Secondary Science School”. The problem is very acute as nowadays pupils tend to spend

more time using the Internet which leaves less time for reading. The main purpose of this

research is to find out the connections between pupils’ age and reading habits. To make broader

conclusions, not only books, but also Internet-based media, newspapers and other periodicals are

considered.

To collect the necessary data, a questionnaire was conducted among pupils of the 5th, 8th and

11th grade, the aim of which was to get a diverse and detailed overview of reading habits. During

the analysis, boys’ and girls’ answers were separated. The results and conclusions were very

interesting and informative, showing a good correlation between pupils’ age and their reading

habits.

The analysis of reading newspapers and Internet-based media showed that pupils at different ages

are almost equally interested in news varying only in the level of thoroughness: older pupils

spend more time on reading news and browse more topics than younger children. It could also be

concluded that there are no magazines for 11-12-year old boys and high school girls in Estonia.

Although younger pupils do not comprehend well the need for compulsory literature, they still

read the necessary books. Nevertheless, people in the 11th grade fully grasp the importance of it,

but still consider these books too boring to read them properly. The results showed that pupils

read very few books voluntarily; from this point of view the prevalence of compulsory literature

among favourite books is understandable. Mentioning lack of time as the major obstacle to

reading, shows that reading clearly does not have the highest priority among pupils – reading is

an option only when there is some time left from other activities.

The main value of this research is the fact that the changing of reading habits with age is similar

all over the country. Although the numerical values might not be the same in other schools, it is

clear that the conclusions made are more general and, to some extent, can be generalised to pupils

everywhere in Estonia.