Teie käes olev Põdrala Teataja on rohkem kui 17 aas-tat ilmunud ajalehe viimane lehenumber.

1996. aasta det-sembris andis Põdra-la Vallavalitsus välja infolehe. Tegemist oli Põdrala valla esime-se laualehega ning sellega sai tutvu-da vaid kauplustes, Põdrala Vallavalit-suses ning raama-tukogus. Infolehe sissejuhatavas artiklis käidi välja lubadus, et uuest aastast jõuab kõigi soovi-jateni oma valla ajaleht.

1997. aasta märtsikuus val-mis Põdrala Teataja esimene number. Ajalehe toimetaja pöör-dus vallarahva poole: “Austatud Põdrala valla rahvas! Teie külla on jõudnud Põdrala valla ajaleht “Põdrala Teataja” esimene num-ber. Aitäh Teile, et suhtusite info-lehe esimesse numbrisse soojalt ja mõistvalt. See innustas välja andma oma valla ajalehte, kui-gi vajadust lehe järele tundsime juba ammu.

Vallavolikogu ja Vallavalitsus on oma tegevuse algusest peale vastu võtnud õigusakte, mis re-guleerivad ühte või teist eluvald-konda meie vallas. On väga olu-line, et need määrused, otsused ja korraldused jõuaksid valla iga elanikuni, sest teistmoodi ei ole võimalik tagada nende täitmist.

Valla oma leht ei tohiks siiski saada ainult kuiva info levitami-seks. Et ajaleht ei muutuks ühe-külgseks, ootame kaastööd. Kõik tõele vastav info, huvitavad ideed ja ettepanekud on teretulnud.”

Sedasi, ilma suu-remate muudatus-teta anti Põdrala Teatajat välja 69 lehenumbrit. Kui le-hematerjali oli roh-kem, kasutati ka vahelehte. Tavaliselt koosnes ajaleht nel-jast leheküljest ja il-mus kord kvartalis. Ajalehte toimetas kuni 2005. aastani vallavanem Aivar Uibu koos Saima

Ilissoniga ning järgnevatel aas-tatel Anne Pai.

Tänaseks on lehelugejate arv märkimisväärselt vähenenud ning sellest tulenevalt tuli teha teatud uuendusi. Samasugu-ne probleemi ees seisid ka meie naabrid Helme, Hummuli ja Tõr-va omavalitsustes. Nii jõudsimegi omavalitsusjuhtidega arusaami-sele, et aeg on küps välja anda ühist kihelkonnalehte.

Arvan, et ärevuseks pole põh-just. 2014. aasta suvest, arvata-vasti alates jaanipäevast, hakkab ilmuma kihelkonnaleht, milles kajastatakse ajaloolise Helme kihelkonna (Tõrva, Helme, Hum-muli ja Põdrala omavalitsuse) tegemisi. Ajalehte antakse välja kord kuus. Ajaleht on planeeritud trükkida värvilise, 12-lehekülje-lisena ja see jõuab vallakodanike postkastidesse tasuta otseposti-tuse teel.

Suur tänu kõigile Põdrala Tea-taja lugejatele, nendele tublidele inimestele, kes ajalehte ette val-mistasid ja kaastööd tegid.

Aivar Uibu,vallavanem

HEA PÕDRALA TEATAJA LUGEJA!

RIIDAJA NOORTETOAS

MUINASJUTUTEEMALINE ÖÖKINO

17. jaanuari õhtul kogunesid meie valla noored Riidaja noor-tetuppa öökino vaatama ja pann-kooke valmistama. Sättisime en-nast mugavalt televiisori ette. Es-malt vaatasime filmi “Nõiutud”.

Umbes keskööl läksime pann-kooke küpsetama. Need olid tädi Anne tehtud moosiga väga maits-vad. Pannkookide kõrvale jõime sooja teed ja kohvi.

Edasi vaatasime “Saabaste-ga kassi”, mis oli samuti väga huvitav. Pärast seda suundusid pooled meist koju, kuid mõned vaatasid filme varahommikuni.

Öökino oli Riidaja noortetoas

juba teist korda. Suur tänu tädi Annele, kes meile need maitsvad pannkoogid küpsetas.

PLAYBACK SHOW22. veebruaril toimus Riidaja

kultuurimajas Playback show. Noori osales kuus. Meid arvesta-ti kahes vanuserühmas: 1.–4. ja 5.–9. klassist. Žürii koosnes kol-mest toredast inimesest: Riidaja Põhikooli õpetaja Heli Veerme ja sama kooli vilistlased Sten Ven-dik ja Maris Rõõm. Žürii hindas esituste juures seda, kui hästi oli inimest järele tehtud välimuse ja liigutuste poolest. Oli nii eesti kui ka välismaa staare. Kõiki-de esitused olid väga lahedad ja žürii valis välja oma lemmikud. Nende sõnul oli otsuse tegemine väga raske.

Merit Letlane

LÜHIDALT

2007. aasta algusest läks käi-ma ulatuslik maa-arhitektuuri ning -maastiku uurimise ja hoid-mise programm. Eesti Vabaõhu-muuseumi juures tegutseb eral-di programmimeeskond – 2012. aastast kanname nime Eesti Va-baõhumuuseumi Maa-arhitek-tuuri keskus.

Meie eesmärk on erinevate tegevuste läbi väärtustada seni avalikkuse eest varju jäänud maaehitisi ja maastikke. Eelmise ja käesoleva sajandi arengud on seadnud ohtu ajaloolise ehitus-pärandi säilimise.

UURIMINEMaa-arhitektuuri keskuse

üheks oluliseks töölõiguks on kujunenud rehemajade (rehiela-mute) inventeerimine. Kindlasti pole aga õige meid vaid rehema-jade projektiks pidada, sest suht-leme hea meelega kõikide maja-omanikega.

Me ei pööra tähelepanu pel-galt üksikutele hoonetele, vaid traditsioonilisele külamaastiku-le tervikuna, jälgides inimeste tegevuse või tegevusetuse taga-järjel toimuvaid muutusi. Põhja-likumaid uuringuid oleme teinud Kareda vallas, Vormsil, Pranglil (koostöös Harjumaa Muuseumi-

ga), Vihula valla rannakülades ja Peipsi-äärsetes külades. Kogu-tuga on võimalik tutvuda Eesti Vabaõhumuuseumis. Uuringute põhjal oleme teinud ettekandeid ja kirjutanud artikleid.

Igakevadiseks on kujunenud tudengikonverents “Vana küla uus elu”, kui esinevad erineva-te ülikoolide üliõpilased. Teeme koostööd enamiku Eesti ülikoo-lidega. Muuhulgas korraldame praktikaid nt Eesti Kunstiaka-deemia muinsuskaitse ja restau-reerimise, Viljandi Kultuuriaka-deemia rahvusliku ehituse eriala ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilastele. Juhendame ka kur-suse- ja lõputöid.

HOIDMINEKorraldame ise ja ühes koos-

tööpartneritega (SA Säästva Renoveerimise Infokeskus, Ehi-tusala OÜ, Vanaajamaja MTÜ jt) infopäevi ning seminare eri-nevatel renoveerimisteemadel. Traditsiooniks on saanud vana maamaja päevad Eesti Vaba-õhumuuseumis ja nüüd juba ka mujal Eestimaa paikades. Tege-mist on infopäevaga, mil on suur rõhk ka majaomanike endi töö-de-tegemiste käigus kogunenud kogemustel, vigadel ja võitudel.

Praktilisema poole pealt tut-vustame traditsioonilisi ehitus-materjale ja -võtteid ning nende sobivust ning sobitamist täna-päeva. Üha enam püüame kooli-tuspäevi teha muuseumist väljas, majaomanike juures üle Eesti, et neist ka reaalset kasu tekiks.

Välja on antud käsiraamat “Vana maamaja”, mille koostaja on meie teadur Joosep Metslang. Raamat, mille autorid on oma ala spetsialistid, sisaldab infot hoid-mise, taastamise ja tänapäevaste lahenduste vanasse majja sobita-mise kohta.

Võimaluse korral anname personaalsemat nõu nii meili ja telefoni teel kui ka kirjalike eks-pertiiside näol. Aitame hinnata hoonete olukorda ja anname nõu, kuidas tegemistega edasi minna. Kui ise aidata ei mõista, siis ot-sime targema nõustaja. Meil on juba teatud hulk andmeid koha-like meistrite kohta. Aga kui tead kuldsete kätega meistrimeest, võid sellest meile teada anda.

Maa-arhitektuuri keskus Eesti Vabaõhumuuseum Vabaõhumuuseumi tee 12 13521 Tallinnhttp://maaarhitektuur.blogspot.com/

MAA-ARHITEKTUURIKESKUS UURIB, HOIAB JA ANNAB MAJAOMANIKELE NÕU

Põdrala valla elanike arv 1. jaanuaril 2014 oli 816, neist naisi 388 ja mehi 428. Elanike arv vähenes võrreldes eelmise aastaga nelja inimese võrra.

Elanike vanuseline koosseis:0–14 aastat 100 inimest15–64 aastat 538 inimest65 ja vanemad 178 inimest

Elukoha vahetuse tõttu on vallast 2013. aastal lahkunud 42 inimest ja valda mujalt elama asunuid 38 inimest. Sündide arv vallas oli 11, sündis 2 tüdrukut ning 9 poissi. Surma läbi lahkus 11 inimest (7 naist ja 4 meest).

Saima Ilisson,vallasekretär

Kelder kui hoone ja selle ots-tarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tava-tarkused ootavad koondamist ja uurimist. Oleme väga tänulikud, kui leiate mahti, et sellele omalt poolt kaasa aidata. Palun vasta-ke juuresolevale küsitluskavale. Küsimused on orientiiriks – vas-tata võib vabas vormis nii meili kui posti teel. Võimalusel saatke oma keldrist pilte. Palun andke teada ka teistest oma kodukohas leiduvatest keldritest ning levita-ge seda küsimustikku oma sõp-rade-sugulaste, naabrite ja kogu-konna seas. Igasugune teave on teretulnud!

Kelder on Eesti talus suh-teliselt uus hoone, mida haka-ti enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidis-tamise levikuga jõudsid algselt vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahla-riiulid. Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele

tähelepanu nii ajakirjanduses kui põllumeeste-perenaiste kur-sustel. Suur osa meie maakeld-ritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal, 1920.–1930. aastatel, mil rajati hulgaliselt uustalusid.

Keldrid ei kaotanud oma täht-sust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi – nõukogude ajal kas-vatati oma pere tarbeks kartu-leid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta

ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-see-ni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud ki-vikeldri kaudu.

Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taas-iseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kar-tuleid ja juurvilja. Ka hoidistami-ne ei ole enam nii suuremahu-line, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutami-ne jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasuta-takse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Ena-masti on kelder jäänud oluliseks õue kujunduse osaks.

Selleks, et vastata küsimustele oma keldri kohta, leiate küsimus-tiku Eesti Vabaõhumuuseumi kodulehelt.

Maret Tamjärv, maret@evm.ee tel 6549 108, mob 55 536302 Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12, 13521 Tallinn

EESTI VABAÕHUMUUSEUM VAJAB SINU ABI ANDMETE KOGUMISEL EESTI MAAKELDRITE KOHTA

SOODUSTUUSIKUGA SUVEL LAAGRISSE!Põdrala valla lastega peredele

on 2014. aasta suveks eraldatud viis lastelaagri soodustuusikut VESKI NOORTELAAGRISSE: 19. kuni 25. augustini. Otepää läheduses asuvas Veski Noorte-laagris on Põdrala valla lapsed

käinud neljal suvisel koolivaheajal ja tagasiside on olnud alati posi-tiivne. Veski Noortelaager sobib 7–16-aastastele noortele, suvise koolivaheaja sisustamiseks ning sportlikeks ja tervistavateks te-gevusteks. Laagris saab ujuda, osaleda spordivõistlustel, viktorii-nidel ning matkata lähiümbruses.

Põdrala Vallavolikogu sot-

siaalkomisjoni otsusega on laag-rituusik Põdrala valla lastele tasuta. Perede omaosaluseks on laste transpordikulud laagrisse ja koju. Tuusiku saamiseks tu-leb lapsevanemal esitada avaldus Põdrala Vallavalitsuse sotsiaal-töötajale enne 20. aprilli.

Kersti Köster526 7613

Põdrala valla rahvastik 1. jaanuaril 2014

PT 2

Kirje nimetus PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 705 200,0030 Maksutulud 370 000,003000 Füüsilise isiku tulumaks 319 000,003030 Maamaks 51 000,003044 Reklaamimaks 0,003045 Teede ja tänavate sulgemise maks 0,0032 Tulud kaupade ja teenuste müügist 18 114,003500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 317 066,00352.00.17.1 Tasandusfond (lg 1) 116 368,00352.00.17.2 Toetusfond (lg 2) 164 334,003500, 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 36 364,003825, 388 Muud tegevustulud 20,00382500-382520 Sh kaevandamisõiguse tasu 0,00382540 Sh laekumine vee erikasutusest 20,003882 Sh saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 0,00 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 704 906,0040, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 105 648,0040 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele413 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 77 777,004500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 4 507,00452 Mittesihtotstarbelised toetused 23 364,00 Muud tegevuskulud 599 258,0050 Personalikulud 344 674,0055 Majandamiskulud 245 474,0060 Muud kulud 9 110,00 PÕHITEGEVUSE TULEM 294,00 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -73 088,00381 Põhivara müük (+) 0,0015 Põhivara soetus (-) -78 600,003502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 8 210,004502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) -2 000,00101.2.1 Osaluste müük (+)101.1.1 Osaluste soetus (-)101.2.2 Muude aktsiate ja osade müük (+)101.1.2 Muude aktsiate ja osade soetus (-)1032.2 Tagasilaekuvad laenud (+)1032.1 Antavad laenud (-) 382 Finantstulud (+) 12,0065 Finantstkulud (-) -710,00 EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) -72 794,00 FINANTSEERIMISTEGEVUS20.5 Kohustuste võtmine(+) 0,0020.6 Kohustuste tasumine (-) -6 532,001001 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, - vähenemine) 90 993,72 VÄLJAMINEKUTE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI 786 216,0001 Üldised valitsussektori teenused 109 833,0001111 Valla- ja linnavolikogu 11 965,0001112 Valla- ja linnavalitsus 83 748,0001114 Reservfond 9 000,0001600 Muud üldised valitsussektori teenused 0,0001700 Valitsussektori võla teenindamine 710,0001800 Ülalnimetamata valitsussektori kulud 4 410,0003 Avalik kord ja julgeolek 500,0003100 Politsei 500,0003600 Muu avalik kord 0,0004 Majandus 93 733,0004510 Maanteetransport (vallateede- ja tänavate korrashoid) 26 403,0004710 Kaubandus 480,0004712 Ühistransport 7 000,0004730 Turism 5 945,0004740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 30 000,0004900 Muu majandus (sh.majanduse haldamine) 23 905,0005 Keskkonnakaitse 21 363,0005100 Jäätmekäitlus (prügivedu) 2 523,0005200 Heitveekäitlus 7 150,0005300 Saaste vähendamine 50,0005400 Haljastus, heakord 8 450,0005600 Muu keskkonnakaitse 3 190,0006 Elamu- ja kommunaalmajandus 23 880,0006100 Elamumajandus 1 500,0006400 Tänavavalgustus 5 500,0006300 Veevarustus 15 500,0006605-1 Kalmistud 1 160,0006605-2 Hulkuvate loomadega seotud tegevus 220,0007 Tervishoid 1 175,0007210 Üldmeditsiiniteenused 1 175,0007600 Muu tervishoid 0,0008 Vaba aeg, kultuur ja religioon 105 147,0008102 Sporditegevus (v.a spordikoolid) 4 027,0008103 Puhkebaasid 10 762,0008105 Laste muusika- ja kunstikoolid 12 000,0008107 Noorsootöö ja noortekeskused 7 630,0008109 Vaba aja ettevõtmised 6 950,0008201 Raamatukogud 22 047,0008202 Rahva- ja kultuurimajad 29 955,0008203 Muuseumid 705,0008209 Seltsitegevus 7 856,0008212 Laululavad 0,0008300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 2 160,0008400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 805,0008500 Ülalnimetamata vaba aja ja kultuuri kulud 250,0009 Haridus 333 212,0009110 Eelharidus (lasteaiad) 47 909,0009212 Pikasilla Kool 66 998,0009212 Riidaja Põhikool 162 997,0009220 Gümnaasiumid 32 000,0009600 Õpilasveo eriliinid 10 000,0009601 Koolitoit 12 100,0009800 Muud hariduse kulud (maakonna) 1 208,0010 Sotsiaalne kaitse 97 373,0010110 Haigete sotsiaalne kaitse 0,0010120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 0,0010121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 21 038,0010200 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 4 105,0010201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 1 400,0010300 Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse 0,0010402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 19 412,0010500 Töötute sotsiaalne kaitse 0,0010701 Riiklik toimetulekutoetus 35 502,0010702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 0,0010900 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 15 916,00

PÕDRALA VALLA 2014. AASTA EELARVE 28. VEEBRUARIL

• Otsustati lõpetada Pikasilla Kooli tegevus alates 31. augustist 2014.

• Võeti vastu Põdrala valla 2014.aasta eelarve.

• Määrati Põdrala valla 2013.aasta majandusaasta aruande auditeerijaks Assertum Audit OÜ.

• Määrati vallavanema tööta-suks 1671 eurot kuus, kehtestati ametialaseks kasutamiseks an-tud sõiduauto kütuse maksumu-se piirmääraks 800 eurot kvarta-lis ning ametialaseks kasutami-seks antud mobiiltelefoninumb-rilt võetavate kõnede maksumuse piirmääraks 80 eurot kvartalis.

31. JAANUARIL• Kuulati Võrtsjärve Sihtasu-

tuse juhataja Kärt Leppiku esi-tuses ülevaadet Võrtsjärve Siht-

asutuse senisest tegevusest ja eesmärkidest.

• Põdrala valla 2014. aasta eel-arve teine lugemine.

• Võeti vastu Riidaja Põhikooli põhimäärus.

• Võeti vastu Põdrala Vallava-litsuse palgajuhend.

• Kuulati informatsiooni Põd-rala valla üldplaneeringu ülevaa-tamise kohta.

14. DETSEMBRIL• Põdrala valla 2014. aasta eel-

arve esimene lugemine.• Võeti vastu Põdrala valla

2013. aasta II lisaeelarve ja eel-arve muutmine.

• Võeti vastu sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tin-gimused ja kord Põdrala vallas.

• Nimetati Põdrala Vallavoliko-gu esindajaks Riidaja Põhikooli hoolekogusse René Rahnu.

• Nimetati Põdrala Vallavoli-kogu esindajaks Pikasilla Kooli hoolekogusse Rein Reinsalu.

• Nimetati Põdrala valla esin-dajaks Võrtsjärve Sihtasutuse nõukogusse vallavanem Aivar Uibu.

• Määrati Põdrala valla ava-likuks kasutamiseks määratud metsa- ja erateede teehoiu korral-damise eest vastutavaks isikuks Mati Rõõm.

• Kuulati informatsiooni re-servfondist raha eralduste kohta. Vallavalitsuse korralduse alusel eraldati Riidaja Põhikoolile korst-napitsi ehituseks 1091 eurot ja Pikasilla Kooli ruumide kütte-kuludeks 1145 eurot.

• Otsustati maksta jõulutoe-tust vallavanem Aivar Uibule 150 eurot.

Saima Ilisson,vallasekretär

VALLAVOLIKOGU ISTUNGITEL

DEKREEDID JA RAHVAHÄÄLETUSED1938. AASTA VALLAPIIRIDE REFORM

Eesti ajaloos on olnud kaks kogu riiki hõlmanud maa-hal-dusüksuste piiride reformi. Esi-mene oli aastail 1938–1939, kui senisest 365 vallast jäi liitmise ja tükeldamise järel kaks kolman-dikku ehk 248. Teine reform toi-mus kahes osas: 1950 likvideeriti vallad ja 1945 omamoodi valda-de osakondadena loodud 641 külanõukogu said ka sisulise tähenduse. 1954 vähendati nen-de arvu poole võrra. Kolmanda taolise suure reformi üle käivad vaidlused 15 aastat, kas see tuleb sama üldine nagu kaks eelmist või ikkagi detailne, seda mina ennustama ei hakka.

Käsitledes 1938. aasta valla-piiride reformimist, ei taha ma sukelduda vaikiva ajastu mõjude analüüsi. Piirdugem siin sellega, et reform vastas kehtivatele sea-dustele. Riigivõimul oli õigus hal-dusüksuste piire ja nende staa-tust muuta. See oli talle antud juba Venemaa seadustega, seda ei piiranud Eesti Vabariigi põhi-seadused. Täpselt sätestasid selle 1937–1938 omavalitsuste seadu-sed. Reform kehtestati dekreedi-ga. Samas pakuvad dokumendid külluses andmeid küll mitte just rahvahääletuste, siis rahva ak-tiivse osavõtusoovi kohta oma valla saatuses määramisest ja ka selle soovi arvestamisest.

Kuigi vallapiiride reformi vaja-dusest oli räägitud 1920. aastail juba pikalt, asuti sellega uuesti aktiivsemalt tegelema 1933. Maa-omavalitsuste Liidus koostati ül-dised reformi põhimõtted. 1935 koostasid geograafid Endel Grepp ja Johannes Maide lepingulise tööna vallapiiride reformi kava, mis aasta lõpul saadeti kõigile val-lavalitsustele tutvumiseks. Kõigi valdade kohta koostati kirjeldu-sed, milles märgiti valla elanike arv ja pindala, valla kuju ja selle otstarbekus, looduslikud olud ja asustuse eripära, olulisemad liik-lusteed, vallas olevad keskused ja ühendus ümbruskonnaga. Viima-sena märgiti muutmise või püsi-majäämise soovitused. Vallavoli-kogudele oli antud üsna lühike aeg ettepanekutele vastamiseks, enamik neile ka vastas.

1936. aasta algul tõmmatak-se kogu sellele protsessile pidur peale. 1933. aasta Põhiseadus oli omavalitsuste ülesannete, kohustuste ja õiguste täpsema määratlemise delegeerinud eri-seadustele. Siseministeerium ja Omavalitsuste Talitus keskendu-vad uute omavalitsuste seaduste koostamisele. 1937. a valmib ja aprillis kehtestatakse Vallasea-dus, aprillis1938 Linnaseadus ja Maakonnaseadus.

Kuid elu ise kiirustab refor-mi tagant. Näiteks saab märt-

sis 1937 siseministeerium kirja Viljandimaa Õisu ja Aidu valla-vanematelt, milles soovitakse valdade liitmist, milles põhimõt-telise otsuse on maavolikogu tei-nud juba 1934. Tsiteerin: “Selle liitmise otsuse taga on seisnud valdades kõik tähtsamad ja põh-japanevamad küsimused. Nii on veninud Õisu koolimaja ehitus aastaid. Puumaterjal on muret-setud ja kõduneb. Vana kooli-maja on kokku varisemas. Kuid valdade liitmise ootuses ei saa ehitust alustada. See ühepäe-vaelamine ja meeleolu ei kajastu mitte ainult valdade tegevuses, vaid ka ümbruse ühistegelises ja seltskondlikus tegevuses. Pea igas seltsis ja ühingus lükatakse tähtsamate ja elulisemate küsi-muste teostamine edasi.” Nii lii-detaksegi 1. aprillist 1937 Aidu, Loodi ja Õisu vallad Paistu val-laks. Minireform toimus samadel põhimõtetel, kui oli kavas suure reformiga. Piiride õgvendamise ja üksikute majapidamiste liitmise-ga muude valdadega oli haaratud veel kuus ümbruskonna valda.

Uuesti hakatakse vallapiiride reformiga tegelema kevadel 1938. Aprillis kinnitab riigihoidja val-lapiiride muutmise ühekordse seaduse, mis määrab ka selle tähtajad. Viie kuu jooksul toi-mub aktiivne tegevus, korralda-datakse nõupidamisi, saadakse kirju ja avaldusi, tehakse kavasid ja muudetakse neid. Tegeldakse uute valdade nimede hindamise-ga. Tempo aina kiireneb, augus-tis ja septembri algul on kirjadel juba märge Rutuline. Septembri keskel saab Avinurme vallavalit-sus ühe heinamaatüki kuuluvu-se kohta juba telefonogrammi.

1935. a kavas tehti palju muudatusi, kuid lõpuks jäi val-dade arvu suurusjärk samaks. Esialgu võib tunduda, et reform kujunes väikevaldade liitmiseks. Enne reformi oli suurim rühm 2000–3000 elanikuga vallad – 26%. Pärast uute piiride kehtes-tamist oli see suurusrühm ikka kõige arvukam, kuid neid oli juba 59% valdade koguarvust. Alla 1500 elanikuga jäid vaid saartel asuvad vallad ja Narva jõe tagu-ne Piiri vald. Kuid piirimuudatu-sed olid palju laialdasemad. Ka suurte valdade piire muudeti ja neid võidi isegi tükeldada. Täiesti muutmata jäid vaid 21 valla pii-rid, neist 12 Petserimaa ja Nar-vataguse valda ja 5 väikesaartel asunud valda (Pakri, Prangli, Naissaare, Ruhnu ja Vormsi). 45 vallal oli olnud lahustükke (peamiselt heinamaid) teise val-la territooriumil. Nii ei leia me muutmata jäänud saarevaldade hulgast Kihnut, mille heinamaad mandril kuulusid edaspidi Selis-

te valda. 19 valla puhul oli tege-mist vaid pisimuudatustega.

Muudatuste variante on üpris palju. Enamasti muutusid vallad suuremaks, aga oli ka vastupidi. Nii soovisid Harjumaa Triigi valla Paunküla elanikud liituda Ravi-la vallaga, mis asus külast Lõu-na-Harjumaa kohaliku keskuse Kose suunas. Nii jäigi Triigi (uue nimega Kõue) vald väiksemaks kui varem. Oli lihtsalt kahe või kolme valla liitmisi nagu Karksi valla puhul (Karksi, Polli ja Pöö-gle vald). Oli väga keerukaid liit-misi nagu Valgamaa Põdrala vald, kuhu kuulus lõpuks kahest maa-konnast kaks valda tervikuna, üks vald piiriõgvendustega, viie valla piiriõgvendused ja lahus-tükid. Samas võidi mõnda valda lausa külade kaupa tükeldada. Tartumaa Elistvere vald, tiheda asustusega pindalalt väike 2200 elanikuga vald jagati kuue naa-bervalla vahel. Naabruses asuv Kudina vald aga nihkus lihtsalt lõunasse: ta sai 540 elanikuga Elistvere valla osa, aga loovutas põhjapoolse osa loodavale Voore vallale. Naabervald Saadjärve aga jäigi väikevallaks, olgugi et oli tiheda asustusega piirkonnas (ca 1900 elanikku). Kõigil vallava-litsustel oli koole, vanadekodusid (vaestemaju), mitmesuguseid hoo-neid. Need jäid muidugi selle valla territooriumile, kus nad olid.

Aga peaaegu kõigil vallava-litsustel oli lisaks kapitalile ka võlgu. Needki suudeti omavahel jagada, kuigi see oli keerukas. Dokument kohustuste ja varade jagamise kohta koosneb 46 lehe-küljest.

Maakondade suurus oli samuti väga erinev, kuid nende piire muu-deti vähe. Pärast Vabadussõda loodud Eesti väikseim maakond Valgamaa tundis oma püsimajää-mises ohtu ja tegi seetõttu üsna radikaalseid ettepanekuid oma territooriumi suurendamiseks. Arvesse neid aga ei võetud. 8. septembril 1938 koostatud nime-kirjas on märgitud 46 maakonna-piiride muudatust. Suur osa neist oli väheasustatud piirkonnas, osa oli üsna keerukad, nagu eespool märgitud Põdrala valla moodus-tamine Valgamaal või Valgjärve valla moodustamine Võrumaa põhjaosas. Silmapaistvaim on Karksi valla liitmine Viljandimaa-ga, kuhu ta oma loodusliku asu-koha ja kauguse tõttu Viljandist kindlalt kuulus. Huvitav on siin asjaolu, et ettepaneku selleks te-gid Karksi kohalikud tegelased al-les septembri algul. Sama soovisid ka Abja valla esindajad, kuid see vald jäi siiski Pärnumaale. Mõned veel kuu algul tehtud ettepanekud jäid aga realiseerimata: soovitati

Järg 3. lk

PT3

Praeguse Põdrala valla terri-tooriumil asus Lõve vald. Lõve Vallavalitsus asutati 1833. aastal talurahva seisusliku omavalitsu-sena. Eestimaa kubermangu ad-ministratiivse valitsemise ja ko-haliku omavalitsuse ajutise korra seaduse teostamise määrusega 22. juunist 1917 muudeti talu-rahva seisuslikust omavalitsus-üksusest kõigi tema territooriu-mil elavate kodanike esinduseks.

7. detsembrini 1926 võeti vastu Vallavolikogude valimise seadus, millega muuhulgas muudeti val-laomavalitsusorganite nimetusi. 1. aprillist 1927 mindi nii riigi- kui omavalitsusasutustes üle 1. aprillist 31. märtsini kestvale majandusaastale. 24. jaanuaril 1934 kaotati maaomavalitsused; vallavolikogud säilisid, kuid uusi valimisi ei korraldatud. 7. april-lil 1937 välja antud Vallaseadus määratles vallaomavalitsuse or-ganitena vallavolikogu, vallavalit-suse ja revisjonikomisjoni, andis neile ülesanded, õigused ja ma-jandamise üldpõhimõtted ning loetles kõik kohalikud maksud ja koormised.

7. oktoobril 1938 kinnitati val-lapiiride reformiga loodavate val-dade nimekiri, vallapiiride reform jõustus 1. aprillil 1939. Lõve vald ühendati Põdrala vallaga.

Meenutame lähemalt neist kahte, neid, kelle elutee algas väikesest Lõve vallast.

ERNST JOHANI p ANDERSON,

reamees (1919)

VR II/3, nr 1544/19.10.1920 “Scouts polgu reamehele Ernst ANDERSON’ele hinna-tes wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 23. aprillil 1919. a Rossolowo küla all”.

Sündis 13. (vkj 1.) juunil 1898

VAPRAD MEHED LÕVE VALLAST Osales ühiskondlikus elus. Oli Lõve vallavolikogu liige 1931– 1934, Kaitseliidu Valga Maleva Helme malevkonna Lõve üksik-rühma kassapidaja 1924–1940, Lõve Turbaühisuse esimees 1926–940, Lõve IV Masinatar-vitajate Ühisuse juhatuse liige 1927–1933, Põllutöökoja Helme konvendi liige 1936–1940, Lõve Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peamees ja VRVÜ Valga osa-konna liige. Sai veebruaris 1936 Kaitseliidu Valgeristi 3. klassi. Saksa ajal pidas Kullamäe talu ning oli Põdrala vallavanema abi ja Omakaitse liige. Osales Nõu-kogude parašütistide püüdmisel ja sildade valvamisel. Teise Nõu-kogude okupatsiooni ajal pidas talu, kuni kevadel 1949 sunniti kolhoosi. Oli Lõvel Vanemuise, liitmise järel Ljahhovi-nimeli-se kolhoosi sepp, enne pensioni mõnda aega kolhoosis põllutöö-line.

Johan Arjak suri 23. jaanua-ril 1973 Valga rajooni Tõrva linna haiglas. Maetud Helme kalmis-tule.

Väärib märkimist, et venna-naise vend Juhan Tuvi oli Vaba-duse Risti kavaler.

EELK Helme koguduse sün-nikanne nr 13/1896; Riidaja kn surmaakt nr 2/1973; ERA, f. 675, n. 4, s. 4; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 96; ERA, f. 63, n. 17, s. 1779; EVK 1935: 90; LETB 1938: 10; poeg Aksel Arjaku andmed (mai 1998).

Helme kihelkonnaga on tea-daolevaid seoseid 57 Vabaduse Risti kavaleril. Kokku leidub 40 isikut, kelle sünnikoht on mõni selle kihelkonna omavalitsus. Lisandub veel üks kavaler, kes küll tuli ilmale Helme alal, kuid omavalitsus paiknes oma kesku-sega teises kihelkonnas ja vaid selle lahustükk asus siin.

Nii on Helme vallas sündinud kaheksa kavaleri, Taagepera on sünnikoht kuuele mehele, Kärst-na vald viiele ristivennale ning Leebiku neljale ordenikandjale, kellest üks oli naine.

Ala-Aitsra vallas (liideti hil-jem Hummuliga), on sündinud kolm Vabaduse Risti venda. Sa-mas Hummuli vallas tuli ilma-le vaid üks sangar, nii nagu ka Holdres.

Kahe kavaleriga on esindatud Jõgeveste, Roobe (hiljem ühen-datud Jõgevestega), Koorküla, Lõve, Patküla ja Riidaja vald. Ühtegi ordeni pälvinut ei sündi-nud Helme kirikuvallas.

Kõiki neid põnevaid elukäike on võimalik lugeda Jaan Pihla-ku raamatust “HELME KIHEL-KOND JA VABADUSE RISTI VENNAD”.

2. lk järgnäiteks ka Nõva ja Vihterpalu valdade liitmist Läänemaaga, Aakre ja Mõniste valla liitmist Valgamaaga, need jäid aga vas-tavalt Harjumaa, Tartumaa ja Võrumaa koosseisu.

Kahe alevi elanikud soovisid loobuda oma iseseisvusest, need olid Võõpsu alev ja Kallaste alev. Esimesel juhul nende 150 allkir-jaga taotlus ka rahuldati, kuid Kallaste liitmist Kokora vallaga ei pooldatud “rahvuspoliitilistel” põhjustel. Kallaste ligi 1600 ela-nikust oli 95% venelased, Kokora 1000 elanikku aga kõik eestla-sed. Nii jäi Kallaste iseseisvaks, Kokora aga koos Peipsi-ääre valla kahe vene külaga liideti Alatskivi vallaga.

1938. aasta Koha- ja kinnistus-üksuste nimede seadus nõudis võõrapäraste nimede muutmist. Nii sai Voltvetist Tihemetsa, Rii-siperest Nissi, Puurmanist Kursi ja Triigist Kõue. Kahjuks on hili-semate muudatuste käigus neist osa jälle kadunud. Uutele mõisa-

nimedest tulnud nimedele eelis-tati vanu kihelkonnanimesid: Ne-hatust sai Iru, Sinalepast Ridala, Kavildast Puhja, Püssist Lüganu-se, Koongast Soontaga. Mõned ettepanekud ei läinud läbi. Tehti ettepanek muuta Lustivere Nur-mekunnaks, Virumaa Roela Ra-sivereks, Laheda Väimelaks. Iisa-ku vald nimetati Tärivereks, kuid 1940 taastati vana nimi. Vaidlusi võis tekkida ka uue liidetud val-la nimevalikul. Pärnumaal peeti ebasobivaks vallanimeks näiteks Suigut, kuna see näitab kohalik-ku kanti mahajäänud suikujate-na. Vallanimeks saigi Are, liiati asus seal suure maantee ääres vallamaja.

Uued vallapiirid hakkasid kehtima 1. aprillil 1939, kuid vallapiirid elasid kauem kui Eesti Vabariik. Vallad asendati külanõukogudega 1950. Kui neli aastat hiljem nende arvu poole võrra vähendati, taastus ligi 90 endist valda.

Kas 1938. aasta reformist saab mingit kasulikku kogemust täna-

päevaks? Raske öelda. Olud on liiga erinevad. 3000 elanikuga ja umbes 200 km² pindalaga vallas töötati enamasti oma elukohas, liiguti hobuse või jalgrattaga, val-las oli 30–50 telefoni, vallamajas või raudteejaamas oli postiagen-tuur, külas kirjatalu. Vallavalitsu-se nn teenuseid oli vaid murdosa praegustest. Aga 1938. aasta re-formiga jäi vaid 24 alla 2000 ela-nikuga valda. Mainisin eespool, et arvukaim suurusrühm oli 2000-3000 elanikuga vallad – 59%. Tä-napäeva digiteenuseid kasutava ja mitmekümne kilomeetri kaugusel tööl käiva elanikkonnaga valdade arvukaim suurusrühm on 100 – 2000 elanikuga vallad, neid on 64%. Loogilisemad oleksid vist vastupidised arvud. Mainin veel üht asjaolu: vaidlusi omavalitsus-te kohustuste ja õiguste üle pol-nud. 1937 kinnitati Vallaseadus, 34-leheküljeline akt, millele lisan-dus veel arvepidamise ja muid ju-hendeid. Lex dura, sed lex. Olgugi karm, kuid seadus.

Liivi Uuet

Viljandimaa Helme kihelkonna Lõve vallas talupoja peres. Val-laline. Õppis Lõve vallakoolis ja Helme kihelkonnakoolis. Ametilt lukksepp.

Esimese maailmasõja ajal 1917–1918 oli Eesti tagavarapa-taljoni reamees.

Vabadussõjas teenis 12. april-list 1919 vabatahtlikuna Scouts väeosa tagavarapataljonis, mää-rati samal kuul B company’sse.

Alates augustist 1919 staabi-komando nooremkirjutaja. Jaa-nuarist 1920 Scouts polgu noo-rem- ning juulist vanemkirjutaja. Septembrist 1920 samas üleaja-teenija. Väeosa likvideerimise järel viidi 1921. aasta jaanuaris 6. jalaväepolgu Kalevi Maleva Scouts roodu. Demobiliseeriti märtsis 1921.

Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, tasuta maa nor-maaltalu suuruses ja Vabadus-sõja Mälestusmärk.

Autasumaa suurusega 20,27 hektarit eraldati Valgamaa Lõve valla Lõve mõisast. Koht sai ni-meks Kaasiku talu. Mõisaajast olid seal moonakamaja ning mõned kõrvalhooned. Asus talu rajama.

Ernst Anderson suri 10. veeb-ruaril 1924 Lõve vallas. Maetud Helme kalmistule.

EELK Helme koguduse sün-nikanne nr 232/1898; EELK Helme koguduse surmakanne nr 26/1924; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 108; ERA, f. 675, n. 5, s. 110; Aino Kändi andmed (apr 1995), Heikki Kändi andmed (veebr 2008).

AUGUST ANNI p KULL,

vanemallohvitser (1920)

VR II/3, nr 1479/08.10.1920 “1 jalawäe polgu wanemale ala-mohwitserile August KULLile hinnates wahwust, mis üles näitanud lahingus ööse 11 weeb-ruaril 1919 a. Korostelli all”.

Sündis 24. (vkj 12.) juulil 1897 Viljandimaa Helme kihelkonna Lõve valla Arsle talus.

Abiellus 18. oktoobril 1924 Tallinnas Herta-Vilhelmine Le-paga (1906). Lapsed: Aita (1925) ja Leili (1929). Lõpetas külakooli.

Asus Esimese maailmasõ-ja ajal elama Tallinna ja töötas pottsepana. Vabadussõjas osales 1919. aasta 3. jaanuarist 1. jala-väepolgu 15. roodus. Lühiajaliselt oli komandeerituna 1. diviisi ta-gavarapataljonis.

25. jaanuaril 1919 määrati 1.

jalaväepolgu ratsaluure mees-konda. Läbis maist augustini õp-pekursuse ja ülendati septembris 1919 nooremallohvitseriks. Mää-rati novembris 1919 jaoülemaks ning aprillis 1920 rühmaüle-maks. Ülendati mais 1920 vane-mallohvitseriks.

Jätkas üleajateenijana 1. jala-väepolgus. Arvati reservi augus-tis 1922.

Tervislikel põhjustel kustutati augustis 1926 tagavaraväelaste arvelt.

Vabaduse Ristile lisandusid 13 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk.

Elas ja töötas Tallinnas ja Harjumaal Kõnnu vallas Loksal pottsepana.

Alates 1926. aastast tegev Kaitseliidus, kus oli Harju Male-va rühmapealik, laskejuhataja, relvur ja rajooni pealik ning vii-maks 1940 Loksa Üksiku Meri-rühma pealik. Pälvis Kotkaristi kuldristi (1938).

1939–1940 VRVÜ Tallinna osakonna liige.

Arreteeriti 14. juunil 1941 Lok-sal. Viidi Sverdlovski oblastisse.

August Kull suri 14. oktoobril 1941 SevUralLagis. Matmispaik teadmata.

Perekonna hauaplatsil Loksa kalmistul on kenotaaf.

Tema nimi on veebruaris 2004 Tori kirikus avatud Teise maail-masõja ohvritena hukkunud Va-baduse Risti kavaleridele pühen-datud mälestustahvlil.

EELK Helme koguduse sünni-kanne nr 252/1897; Kõnnu valla per reg 1:548; ERA, f. 673, n. 3, s. 403; ERA, f. 2371, n. 1, s. 14, l. 252; ERA, f. 31, n. 5, s. 1879, l. 415; ERA, f. 63, n. 20, s. 5354; ERA, f. 949, n. 1, s. 136, l. 33; ERAF, f. 130SM, n. 1, s. 487.

JOHAN PEEDU p ARJAK, kapral

(1919)

VR II/3, nr 1367/15.09.1920 “In-seneri pataljoni remontrongi Nr 3 kapralile Johan ARJAK`le hinna-tes wahwust, mis ülesnäitanud raudtee ja sildade parandami-sel – 25. jaanuaril 1919. a Pritsu jaama juures, 27 jaanuaril 1919. a Keeni jõe peal, 29. jaanuaril 1919. a Sangastes ja 14.–15. weebruaril 1919. a Isborski all”.

Sündis 7. jaanuaril 1896 (vkj 26. detsembril 1895) Viljandimaa Helme kihelkonna

Jõgeveste valla Soolikse talus töölise peres. Abiellus 3. aprillil 1928 Helme kirikus Ida-Marie Siilakuga (1893–1980). Lapsed: Hilda-Alide (1929), Jaan (1932) ja Aksel (1934).

Õppis kohalikus vallakoolis ja Helme kihelkonnakoolis. Töö-tas 1913–1916 sepana Hummuli mõisas. Esimeses maailmasõjas teenis 1916–1918 raudteepatal-jonis. Asus Saksa okupatsiooni ajal 1918 Lõve mõisa, kus töö-tas lukksepana. Vabadussõjas oli 9. detsembrist 1918 Inseneri pataljonis, kus teenis raudtee-roodus. Koos väeosaga võttis osa mitme silla ja raudteelõigu pa-randamisest. Ülendati oktoobris 1919 kapraliks. Demobiliseeriti aprillis 1920.

Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk. Sai maist 1920 Valgamaa Lõve mõisa Voorbahi karjamõisast 18,35-hektarise krundi. Ehitas Kullamäe taluks ristitud kohale hooned. Koht kin-nistati tema nimele veebruaris 1930. Edaspidi tegeles talupida-misega.

71 aastat Velikije Luki la-hingust, kus hukkus üle 6500 Eesti Laskurkorpuse sõja-mehe.

Sel aastal täitub 71 aastat Tei-se maailmasoja ühest verisemast ja ohvriterohkemast Velikije Luki lahingust, kus võitlesid 8. Eesti Laskurkorpuse sõjamehed.

Velikije Lukis hukkus üle 6500 eesti sõjamehe, kes on mae-tud Velikije Luki vennaskalmis-tutele. Velikije Luki lahingutes kaotas laskurkorpus langenu-tena ja raskelt haavatutena üle poole oma isikkoosseisust. Kõik nad väärivad meenutamist ja meelespidamist.

Eesti Vabadusvõitluse Muu-seum koos reisibürooga Mai-nedd organiseerib sel aastal Velikije Lukis hukkunute ja seal võidelnud eesti sõjameeste l ä h e d a s t e l e, ajaloo- ja mili-

taarhuvilistele 29. maist 1. juuni-ni, 27.–29. juunini, 25.–27. juulini ja 22.–24. augustini ekskursioone Velikie Lukisse. Kolmepäevasel reisil käime ka Petseri kloostris, Pihkva Kremlis, Ostrovi relva-muuseumis ja Puškiniga seotud kohtades Mihhailovskojes.

Sõidu peasihiks on muidugi Velikije Luki, sealsed eesti sõ-jameeste vennaskalmistud, me-moriaalkompleksi, ajaloo- ja sõ-jamuuseum, lahingutega seotud paigad Velikije Lukis, Nevelis ja Novosokolnikis.

Info reisi kohta 551 9407 e-mail: peterburg05@hot.ee või reisibüroos Mainedd info@mainedd.ee, tel 644 4744.

Johannes Tõrs,Eesti Vabadusvõitluse

Muuseumi juhataja

SÕIDUD VELIKIJE LUKISSE JA TEISTESSE

LAHINGUPAIKADESSE

DEKREEDID JA RAHVAHÄÄLETUSED

PT 4

PÕDRALA TEATAJATannab välja Põdrala Vallavalitsus.

Toimetaja Anne Pai e-post annepai@europe.com, tel 5347 0761. Leht avaldatud ka valla kodulehel www.podrala.ee

Eesti Olümpiakomitee sel sü-gisel korraldatud liikumisharras-tuse uuringu tulemustest selgus, et liikumisharrastusega tegeleb piisavalt 39 protsenti Eesti ela-nikest.

Eesti Olümpiakomitee liiku-misharrastuse juht ja Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala dok-torant Peeter Lusmägi möönis, et kuigi tänane 39 protsenti ei ole kõrge, on see ometi 11 protsenti enam kui viisteistkümne aasta eest. “Samas tõi uuring esile olu-lise rahvuste vahelise erinevuse regulaarse liikumisharrastu-se viljelemisel. Vähemalt kahel korral nädalas tegeleb teadli-kult liikumisharrastusega 44 protsenti eestlastest, kuid vaid 28 protsenti mitte-eestlastest,” ütles Lusmägi.

Lusmägi sõnul on muretteki-tav asjaolu, et liikumisharrastu-sega ei tegele üldse 32 protsen-ti eestlastest ning 40 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks põhjusteks liikumisharrastusega mittetegelemisel mainisid vasta-jad ajapuudust, väsimust pärast tööd ning huvipuudumist ja mit-teviitsimist. Samas tõid kehaliselt mitteaktiivsed vastajad välja, et liikumisharrastusega alustami-seks aitaks kaasa pere või kaas-laste suurem toetus, praegusest suurem sissetulek ning tööandja toetus sportimiskulude osaliseks hüvitamiseks.

“Positiivne on, et kui kümme aastat tagasi puudus sobiv spor-timiskoht, siis tänaseks ei ole see asjaolu enam takistavateks

teguriteks liikumisharrastuse-ga tegelemisel. Paranenud on nii sportimisoskused kui ka üldine tervislik seisund,” lausus Peeter Lusmägi.

Lusmägi sõnul oli üllatav, et liikumisharrastusest osavõtjate arv ei ole kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud. Uuringus osalenutest 80 protsenti ütles, et ei ole viimase aasta jooksul rah-vaspordist osa võtnud.

89 protsenti vastas, et tegele-vad liikumisharrastusega oma-ette, sõpradega või koos pere-liikmetega. Vaid 11 protsenti on liitunud mõne liikumisrühma või spordiklubiga.

“Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige suurem potentsiaal re-gulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu kasvatamiseks on mitte-eestlaste ja eakamate inimeste hulgas. Uuringu tule-musi võtame kindlasti arvesse “Liikumisaasta 2014” tegevusi ja sõnumeid kavandades,” ütles Lusmägi.

Uuringu korraldas 2013. aas-ta augusti lõpus TNS Emor ning küsitleti 1000 inimest vanuses 15–74 kõikidest Eesti maakon-dadest. Uuringus saadi võrrel-davaid andmeid 1998. ja 2003. aastal tehtud küsitlustega. Uu-ringu töötas välja Peeter Lusmägi ning seda rahastasid kultuurimi-nisteerium, EOK ja Eesti Spor-dimeditsiini klaster SportEST koostöös Euroopa Liidu Regio-naalarengu Fondiga.

Enne tervisespordiga alusta-mist on mõttekas läbida mõned

EOK UURING: LIIKUMIS-HARRASTUSEGA

TEGELEB PIISAVALT 39% EESTIMAALASTEST

testid. Need annavad teavet, mil-lised on sinu kehalised võimed ja tervis ning motiveerivad neid pa-randama. Samuti aitab testimi-ne püstitada reaalseid eesmärke edaspidiseks tegevuseks. Mingi aja pärast testi korrates saad teada, kas oled vahepeal muu-tunud tervemaks ja tugevamaks. Kui edusamme pole, on alati või-malik oma treeninguplaane kor-rigeerida ja asjatundjatega nõu pidada.

Internetileheküljel www.liigume.ee on näiteks

sellised testid: 12 min jooksutestKopsude tervise test90 sek trepitest3 minuti steptestAju verevarustuse testImmuunsuse testKeha rasvasisaldusKehalise võimekuse testKõhulihasedKõhulihased ja puusapainutajadKätekõverduste testLuustiku tugevuse testPainduvusTalje-puusa suheTasakaal

Juhul, kui te ei ole ise interne-tikasutaja, siis paluge oma lapsi või lapselapsi , et need testid teile teeks.

Näitena üks testidest: Luustiku tugevuse test

Vastake igale küsimusele JA või EI. Test annab vastuse, kas teil on osteoporoosile kalduvus või olete terve

1. Kas joote harva piima ja sööte piimatooteid?

2. Kas sööte harva värsket puuvilja?

3. Kas joote igal päeval rohkem kui 2 klaasi alkoholi?

4. Kas joote palju kohvi?5. Kas suitsetate igal päeval

üle 20 sigareti?6. Kas kasutate või kasutasite

üle 6 kuu kortisooni ravimeid?7. Kas kasutate regulaarselt

kilpnäärme ravimeid?8. Kas olete viimasel ajal palju

trüginud ja tõugelnud?9. Kas liigute väljas igal päeval

alla 60 minuti?10. Kas tegelete spordiga vähe

või ei tee seda üldse?11. Kas olete väga sale?12. Kas olete teinud /teete ra-

dikaalseid dieedikuure?13. Kas teie pikkus on vähe-

nenud või seljas tekkinud kerge küür?

14. Kas teil on olnud luumur-du pärast mõnda õnnetust?

15. Kas olete olnud / olete kuus kuud lamades vaid voodis?

16. Kas teie liikumisvabadus on takistatud seoses halvatuse või millegi muu sarnasega?

17. Kas teie sugulastel on/oli osteoporoosi?

18. Kas teie sugulastel on ol-nud käsivarre, lülisamba või kae-lalülide murdu?

Iga vastus, millele vastasite JA, suurendab osteoporoosi ohtu. Kui vastasite JA vähemalt kolm korda ja olete vanem kui 55 a, peaksite laskma mõõta oma luu-de tihedust.

Head liikumisaastat!

Jumalateenistus Riidaja Gerdruta kirik-kabelis 1. mail kell 11.

*Ostan selle aasta kinniseid

männikäbisid. Tel 584 50278

*Riigiarhiiv koostas 2013. a näi-

tuse “Dekreedid ja rahvahääletu-sed”, mis käsitles 1938.a. vallapii-ride reformi, esimest süsteemselt tehtud ümberkorraldust haldus-jaotuses. Näitusega oli võimalik mitme kuu jooksul Tallinnas tutvuda. See võimalus on nüüd Rahvusarhiivi kodulehel www.ra.ee > Riigiarhiiv > Näitused > Haldusreform. Võimalik on see ka tervikuna või osaliselt tellida oma ruumides vaatamiseks. Näitus

on vormistatud üksiklehtedena suurusega 92x165 cm, mida an-nab rullikeeratuna transportida ja üles riputada ükskõik kuhu. Näitus koosneb üldisematest ja üht tolleaegset maakonda puu-dutavatest stendidest.

Näituste laenutamisega te-geleb meie töötaja Gerli Raadik (Gerli.Raadik@ra.ee). Lisan siin veel näituse külastajaile koosta-tud tutvustava teksti.

Liivi Uuet,näituse koostaja

MÄLESTAMEJÜRI LILL

16. XII 1953 – 12. I 2014Pikasilla küla

HELGI TOMP26. III 1929 – 01. II 2014

Pori küla

HELJU LOKO14. III 1934 – 17. II 2014

Riidaja küla

PEETER TEEREP10. VIII 1935 – 03. III 2014

Uralaane küla

HARRI TOOTMAA17. XII 1929 – 03. III 2014

Rulli küla

HELGI-HELENE TOOTMAA22. XII 1933 – 03. III 2014

Rulli küla

PÕDRALA TEATAJA1998 – 2014Põdrala vald

TEATED

Angerja keemilise märgistami-sega saadud informatsioon (kas-vukiirus, ränded, varude hin-nang jne) on üks põhiline meetod angerjavarude teaduspõhiseks haldamiseks. Lähtuvalt Euroo-pa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevus-kavast (EMP) (2008), tuleb hinna-ta angerja looduslikku rännet si-seveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi, sh veeko-gudest, kuhu neid on asustatud. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise me-toodikat. Keemilist märgistamist, mille põhjal oleks eristatavad kõik asustatud isendid loodus-likult meie vetesse jõudnutest, on soovitanud ka EIFAAC/ICES angerja töögrupp (2011).

Projekti, mida rahastab Eu-roopa kalandusfond, peaees-märk on märgistada keemiliselt kõik meie järvedesse 2014. aas-tal asustatavad ettekasvatatud angerjad. Käesoleva aasta ke-vadel on tõenäoline märgistada ka kõik väikejärvedesse asusta-tavad klaasangerjad. Võrtsjär-ve asustatavate klaasangerjate märgistamine jääb 2015. aasta kevadesse.

Selleks, et märgistamise prot-

seduur toimuks tulemuslikult ja kadudeta, peavad sellele eel-nema põhjalikud katsed erine-vate kemikaalidega. Angerjate massmärgistamisel on kasuta-tud mitmeid erinevaid keemilisi aineid, enamasti alizariini või strontsiumkloriidi. Selleks van-nitatakse kalu enne järve asus-tamist tavaliselt 24 tundi. Aine ladestub luudes, mistõttu on vas-tav märgis hiljem tuvastatav an-gerja kuulmekivilt ehk otoliidilt.

Keemiline märgistamine ei mõ-juta angerja kasvu ega söödavust. Angerjate keemilise massmärgis-tamisega on tegelenud juba mit-mendat aastat Rootsi ja Soome.

Projektist lähtuvaid pikaajalisi andmeid saame hakata koguma ja konkreetseid tulemusi saama umbes 5–6 aasta pärast, mil esimesed ettekasvatatud anger-jad püükidesse jõuavad. Edasi on võimalik seire käigus kogu-da angerja otoliite ja saada teisi andmeid veel kümnekonnal järg-neval aastal.

Projekti elluviimisel loodame meeldivale koostööle MTÜ Võrts-järve kalanduspiirkonna, kõigi kutseliste kalurite ja harrastus-püüdjatega.

Maidu SilmAin Järvalt,

Eesti Maaülikooli angerjauurijad

Eestis alustatakse angerjate ulatusliku

märgistamisega