MAAILM, EESTI JA

TOIDUAINETETÖÖSTUSMaris Lauri

Aprill 2014

Mis toimub maailmas?

Pikaaegsed globaalsed trendid

Rahvastiku aeglustuv kasv

Teatud loodusressursside hinnatõus tulenevalt nõudluse kasvust ja pakkumise kasvu nappusest

Tehnoloogiline progress

Veel rohkem infot ja teadmisi

Arengumaade osakaalu kasv maailmamajanduses

Riskide ja ebakindluse kasv

Jõukate riikide probleemid

Arengumaade probleemid

Prognoosid ootavad majanduskasvu

aeglast kosumist

4

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

IMFi majandusprognoos: majanduskasv %

Maailm

arenenud riigid

EL

USA

arengumaad

Ka Euroopas kasv tugevneb (IMF), %

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Prantsusmaa Saksamaa Itaalia Suurbritannia

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kreeka Iirimaa Portugal Hispaania

5

Meeleolud Euroopa majanduses paranevad

…

60

70

80

90

100

110

120

130

jaan.

00

sept.00

mai.01

jaan.

02

sept.02

mai.03

jaan.

04

sept.04

mai.05

jaan.

06

sept.06

mai.07

jaan.

08

sept.08

mai.09

jaan.

10

sept.10

mai.11

jaan.

12

sept.12

mai.13

jaan.

14

ELeuroalaSaksamaaUK

Eesti naabermaadest on seis kehv Soomes

60

70

80

90

100

110

120

jaan.0

8

märt

s.08

mai.0

8

juul

i.08

sept.08

nov.0

8

jaan.0

9

märt

s.09

mai.0

9

juul

i.09

sept.09

nov.0

9

jaan.1

0

märt

s.10

ma

i.10

juul

i.10

sep

t.1

0

nov.1

0

jaan.1

1

märt

s.11

mai.1

1

juul

i.11

sept.11

nov.1

1

jaan.1

2

märt

s.12

mai.1

2

juul

i.12

sept.12

nov.1

2

jaan.1

3

märt

s.13

mai.1

3

juul

i.13

sept.13

nov.1

3

jaan.1

4

märt

s.14

EL

Eesti

Soome

Rootsi

Leedu

Läti

Majanduskasv Läänemere ääres tugevneb (IMF),

%

0

1

2

3

4

5

6

2012 2013 2014 2015

Eesti Läti Leedu

-2

-1

0

1

2

3

4

2012 2013 2014 2015

Soome Saksamaa

Rootsi Venemaa

Ukraina-Vene konflikt pole prognoosis sees!

Hinnaprognoosid tarbijale soodsad (IMF, dollarid)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Nisu Loomaliha Sealiha

Linnuliha Suhkur (EL)

10,0

10,5

11,0

11,5

12,0

12,5

13,0

85,0

90,0

95,0

100,0

105,0

110,0

115,0

20

12

Q1

20

12

Q2

20

12

Q3

20

12

Q4

20

13

Q1

20

13

Q2

20

13

Q3

20

13

Q4

20

14

Q1

20

14

Q2

20

14

Q3

20

14

Q4

20

15

Q1

20

15

Q2

20

15

Q3

20

15

Q4

keskmine nafta hind (barrel) (vs)

Vene gaas Saksamaal (ps)

Halvad üllatused alati võimalikud!

Selle aasta märksõnad(kui suuri poliitilisi probleeme ei tule)

Tasapisi kosuv nõudlus

Mõõdukad hinnad, vaid üksikute hindade tõus

globaalsel turul (sj oder, soja, vabaturu suhkur, kohv,

kakao)

Ilma ei prognoosi!

Värsked viited hinnatõusu tugevnemisele

Ebaühtlane kasv, sh Euroopas

Järgmine aasta on loodetavalt veel parem

Pilt Eestisse

Kindlustunne ehituses nõrk, tööstuses kehvapoolne,

mujal korralik12

-50,0

-40,0

-30,0

-20,0

-10,0

0,0

10,0

20,0

30,0

2010 2011 2012 2013 2014

Kindlustunne pikaajalise keskmise suhtes

Majandus

Tööstus

Teenused

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

Majandusseis: pettumus

2013.aasta tulemused jäid üldjuhul ootustele alla

Partnerriikide nõrkus

Tarbijad säilitasid ettevaatlikkuse, kuigi kulutasid varasemast enam

Hinnatõus oli oodatust tagasihoidlikum (konkurents)

Kulude kasv prognoositust mõnevõrra tugevam

Palgad

Elekter

Sisseostetavad teenused

Samas: muud energia- ja transpordikulud kasvasid tagasihoidlikult (isegi langesid)

Majandusootused: ettevaatlik lootus

Kerged märgid nõudluse paranemisest

Mõnes kohas paraneb, teises kohas halveneb

Halvimad kartused ei ole realiseerunud

Hinnatõus

Hindade tõstmise tahe on suurem kui võimalused

(nõudlus ON nõrk, konkurente ON rohkem)

Ettevõtted on mõneti kohanenud, kuid mitte kõik

Paljudes ettevõtetes peataolek

„ootame, mida homme toob“

„järsku läheb üle“

2014.aasta – kannab uusi ja vanu trende

Eksport

Võimalused paremad, kuid tuleb pingutada

Uued turud, uued võimalused (aga ka teistsugused riskid)

Riskivabu turge ei ole

Konkurente rohkem

Koostöö on võimalus väiksematele

Siseturg

Sissetulek tõuseb, aga ...

... ostja on ettevaatlik ...

... ja rahvaarv väheneb (veel kaua)

Riigil on raha napilt (ilmselt alatiseks, kuid eriti 2014)

Nõrk inflatsioon ja tugev palgatõus toetavad

tarbimist

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

jaa

n.0

9

mai.0

9

sept.09

jaan.1

0

mai.1

0

sep

t.1

0

jaan.1

1

mai.1

1

sept.11

jaan.1

2

mai.1

2

sept.12

jaan.1

3

mai.1

3

sept.13

jaan.1

4

Tarbijahindade aastakasv

THI reguleeritavad mittereguleeritavad

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

09

(I)

09

(II)

09

(III)

09

(IV

)

10

(I)

10

(II)

10

(III)

10

(IV

)

11

(I)

11

(II)

11

(III)

11

(IV

)

12

(I)

12

(II)

12

(III)

12

(IV

)

13

(I)

13

(II)

13

(III)

13

(IV

)

Tööturg

nominaalse tunnipalga aastakasv töötus

Kaks tarbijate põhigruppi

Väikese sissetulekuga inimesed

Keskmise ja keskmisest suurema sissetulekuga

inimesed

Vaesemad pered

Väga tugev reaaltulude langus kriisi ajal

Tulude otsimine

Tihtipeale Eestis nõrk positsioon (kvalifikatsioon, elukoht)

Välismaale tööle (ajutisest saab alaline?)

Riigitoetuste suur osakaal tulupoolel

Praegu ja lähitulevikus tulude kasvuprotsent tugev (maksuvabamiinimum, toetused jmt)

Kulude väga tugev kontroll

Sundkulud, sh toit, on suure osakaaluga

Väikesed “preemiaostud”

Enamus tuludest kulutatakse ära

Jõukamad pered

Väga varieeruv seltskond

Reaaltulud on taastunud

Tarbimise piirajaks on võlakoormus

Tarbijakäitumine on muutunud

Ettevaatlikkus ja kulude kontroll

Moodsad tarbimistrendid

“Seisus kohustab”

Väike meelelahutus

Kvaliteet

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

2013 2018 2023

rahvaarv

tööealised

-70 tuhat

ehk üle 7%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

15-19

60-64

10-14

55-59

5-9 50-54

0-4 45-49

-17,5 -27,6 -22,8-9,1

Tulevik, millega tuleb igal ettevõttel arvestada:töötajaid jääb kiiresti vähemaks ja töötajad vananevad

Rahvaarv ja tööealiste (15-74) arv, tuh inVananemine (põlvkondade erinevused), tuhat

in

20

Investeerimine nihkub erasektorisse ja jääb

suhteliselt tagasihoidlikkuks

Miks investeerida?

Usk paremasse ja edukamasse tulevikku

Tootmise uuendamise vajadus

Mis toetab?

Finantseerimise kättesaadavus

Omavahendid

Võõrvahendid

Üldine ärikeskkond0 5000 10000 15000 20000

laenuportfell dets08

laenuportfell dets09

laenuportfell dets13

laenukäive 2008

laenukäive 2009

laenukäive 2013

Pangad eelistavad ettevõtteid

kinnisvarasektor ettevõtted majapidamised

Eurorahade voog ajutiselt väiksem

Sujuvalt jookseb vaid põllumajandusraha

Protsess on algusjärgus

Programmid Eestis, kinnitamised ELis jne

Parimal juhul hakkab midagi liikuma järgmisel aastal

Pikaajaline vaade:

Eesti läheb jõukamaks ja tasapisi väheneb nn

tasandusfond ehk vaesematele riikidele mõeldud raha

Palk on tööjõu hind

Kui majandus kasvab …

… kasvab tööjõu vajadus

… kui tehnoloogiat ei muudeta,

… kui toodangut ei muudeta

Muutused võtavad aega

7%

9%

11%

13%

15%

17%

19%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

Tööturg

nominaalse tunnipalga kasv (vs)

töötus (pööratud ps)

Märksõnad Eesti jaoks

Hinnatõus on mõõdukas, kiirenev aasta teises pooles

Palgatõus jääb suhteliselt tugevaks

Investeeringud on vajalikud ja soodsad teha

Uued seadmed, uued tehnoloogiad jmt

Uued tooted, teenused jmt

Võimalikud muutuste alad

Turustamine, kaalutletud müük, uued turud

Kasumiootused

Koostöö

mlauri@neti.ee

mlauri.wordpress.com

Tänan tähelepanu eest!