201316. mai

NR 5 (11)

Keskkonnahoid põldudel / Tomati ABC / Veterinaari kasulik hobi

Aigar Suurmaa:Kõige parem on nõustada kogemusteta algajaid

Foto

RA

IVO

TA

SSO

2 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

alguses oli sellest ka Virumaal ja Järvamaal kuulda, kohe helistati,” märgib Annuk. “Rapsil on õienu-pud peal ja eks loomakesed tahavad süüa pärast pikaleveninud talvitu-mist. Rapsi lõhnad meelitavad neid ligi ja üle 15kraadise temperatuuri juures on nad võimelised lendama kohale 10–15 kilomeetri kauguselt.”

Annuki sõnul on raske ennustada, kui palju neid sel aastal tuleb. “Ilm on ikka põhiline mõjufaktor, kuna soojaga levivad nad kiiresti põllu äärest keskele. Mõnel pool on mardi-kate hulk põllu keskel juba ületanud

tõrjekriteeriumi – üks-kaks mardikat õienuppude moodustumise faasis.”

Kohe pritsima minna Annuk veel ei soovita, ja see, kui naabril mardi-kad on, ei pruugi veel ohtu kujutada.

Oilseeds Trade’i Kesk-Eesti esin-daja Tiina Jams lisab, et praeguseks on paljudes kohtades sadanud ja seetõttu on levik ka aeglustunud. “Siiski võiks iga rapsikasvataja olla hoolas ja põlde jälgida. Hiilamardi-kas on nii-öelda valvel ja ootab oma hetke,” sõnab ta.

LII SAMMLER

Hiilamardikasuudis

4 Eesti kõrreliste saagikus

6 Keskkonnasäästu müüte murdes

8 Vesi puhtaks märgala abil

8 Maaharimine ja külv Tobrelutsude moodi

10 Tomati ABC kodukasvuhoones

14 Talv oli taliviljadele ränk

16 Tuulekaerast on raske vabaneda

18 Loomaarst Kadri Kääramehe hobi eest makstakse peale

20 Põllumajandussaaduste turgude ülevaade 2013

22 Lihaveistele pühendatud elu

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

sisuk

ord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

www.maaleht.ee

6

8

14

Nüüd kui vabal turul on tegut-setud pea veerandsada aastat, näevad põllumajandusorgani-satsioonid tõsist vajadust läbi-

mõeldud tegevuskavade järele. Läi-nud aastal valmis piimanduse aren-gukava, sellel kevadel on algamas aianduse arengukava koostamine ja ka lihaveisekasvatajad on aval-danud soovi oma arengu stratee-giliseks dokumendiks vormistada. Igati loogiline, et oma arengukava oleks ka teraviljasektoril.

Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkond tegigi põlluma-jandusministeeriumile ettepaneku alustada Eesti teraviljastrateegia väljatöötamist.

Eestis on mitmesuguseid teravil-jakasvatajaid – suur- ja väiketoot-jaid, nn tava- ja mahetootjaid. Vil-jelejate huvid ja eesmärgid on eri-nevad, aga seni on toimunud vald-konna areng suuresti isevoolu teed. Leidub ka neid, kellele saagi kasva-tamine ja müük polegi nii tähtis.

Üleriigilise arengukava koos-tamine annab kindlasti võimaluse huvigruppide esindajatel istuda ühise laua taha ja eesmärgid selgelt kirja panna. Saab ehk selgemaks, kes tahab saavutada võimalikult suuri koguseid, kes keskendub nišitoot-misele, kelle puhul on esmatähtis kvaliteet.

Eesti teraviljakasvatus on teinud läbi suure arengu nii tehnoloogili-selt kui tulemuste poolest. Paraku tuleb välja, et suurem osa saagist on läinud kaubaks söödaviljana, mis on sissetuleku mõttes märksa keh-vem võimalus kui kvaliteetse toidu-vilja müük.

Samas on siinsed töötlejad ja loo-makasvatajad sunnitud ostma välis-maa vilja.

Loodetavasti suudetakse aren-gukava koostamise käigus selgeks mõelda, kuidas saada teravilja kas-vatamisest senisest suuremat tulu ja kuidas omandaks sõna “lisand-väärtus“ tegeliku sisu.

Eesmärgid kirja

juba maiustabFoto FlIckR

4

18

hEIkI RAudLAMM vastutav toimetaja

heiki.raudla@maaleht.ee

Eelmisel nädalal hakkasid hii-lamardikad Eestis põlde rün-dama. See on tavatu – ena-masti kahjustavad hiilamardi-

kad kevadel talirüpsi ja -rapsi vähe, aga hiljutiste soojade päevadega on nad muutunud väga aktiivseks.

“Põlvamaal ühel teeäärsel põllul nägin juba üle-eelmisel nädalal ühe taime peal koguni viit kuni seitset mardikat,” räägib Oilseeds Trade’i Lõuna-Eesti esindaja Roman Šarin. “Mardikate kiire ründe põhjuseks on ilmselt kuum maikuu algus.”

Rakater OÜ talirüpsipõldudel tegi omanik Mehis Puusepp nädalavahe-tusel juba taimekaitset. Ka temal oli mardikaid iga suurema taime peal.

“Tavaliselt neid kevadel pole, aga tänavu on taimik juba kõrgeks kas-vanud, kohati pool meetrit ning hak-kab kohe õitsema. Rüpsil on kõige tähtsam peaõis – üks suur rosett. Kui selle ära kahjustab, siis saaki ei tule,” ütleb Puusepp.

Esmaspäeva hommikul toimetasid mardikad ka Kesk-Eestis talirüpsi-põldudel. Õied on sealgi kohe-kohe puhkemas ning mardikad juba peal.

Ka Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuk kinnitab, et eelmisel nädalal ilmusid hiilamardikad välja.

“Huvitav on see, et põhja pool hakkas aktiivsus sama kiiresti pihta kui Lõuna-Eestis. Eelmise nädala

10

Taliviljade olukorrast on pal­ju räägitud. Lähinädalad näi­tavad, kuidas alates april­li lõpust külvatud väetis tai­

med elule suudab turgutada. Uurisi­me olukorda ka Läänemaal tegutse­va Seemneliidu liikme Alar Türneri käest. Mõnel varasemal talvel tritika­let kasvatanud tootjana ta eelmisel sü­gisel taliteravilju ei külvanudki. Vih­mase sügise tõttu kujunes lõikuspe­riood pikaks ega loonud tali vilja kül­vamiseks häid võimalusi. Parem val­mistuda ja külvata korralikult suvi­vili, kui teha „poolikult” talivilja – nii kõlab Alari kogemustepõhine mõtte­arendus.

Rääkides seemnevaldkonnast, võib öelda, et sel hooajal on märga­ta teatud muutusi. Sügised ja talved on viimastel aastatel olnud väga eri­nevad ning kevadisi seemnevajadusi on põllumehel ning ka seemnetootja­tel ja ­müüjatel aina raskem prognoo­sida. Samuti omandab järjest suure­mat tähtsust sordi valik, mis on oluli­ne nii põllul kasvava taimiku elujõu­lisuse kui ka sealt saadava saagi reali­seerimise juures.

4. aprilli Maalehes väljendas Copen hagen Merchantsi teravilja­maakler Indrek Aigro mõtteid sordi ja kvaliteetse seemne tähtsusest viljasaa­gi ekspordiks müümise korral: „Ees­tis on suur probleem see, et liiga pal­ju kasvatatakse isepaljundatud sor­te. Ühelt poolt ei taga oma seemnest vilja kasvatamine stabiilset kvaliteeti, teisalt nõuavad ostjad sertifitseeritud

seemne kasutamist.” Uurides Indre­kult teema tausta, selgitas ta, et ole­nevalt kultuurist on saagi müümi­sel sort ja sertifitseeritud seeme suu­rema või vähema tähtsusega (näiteks õlle odra või toidunisu ekspordil võib konkreetne sort ja seemne sertifikaadi olemasolu tingimuste kokkuleppimi­sel rolli mängida), kuid igal juhul näi­tab kogemus, et sertifitseeritud seem­ne kasutamisel on saagi kvaliteedi­näitajad stabiilselt kõrgemad olnud.

Sortide arvukusestSelles, et sordi valik on tootmise pla­neerimisel väga oluline etapp, ei kaht­le enam ilmselt ükski tegevpõllu­mees. Kuidas aga orienteeruda pide­valt täienevate võimaluste hulgas? Li­saks Eesti sordilehte võetud sortidele võib Eestis turustada Euroopa Liidu ühtsesse sordilehte kantud sorte. Ees­ti sordilehe viimasesse väljaandesse oli kantud umbes 370 põllu­ ja köögi­viljakultuuri sorti, ELi ühtsesse sordi­lehte kuulub neid praeguse seisuga aga juba ligi 38 000.

Kõige täpsema ja uuema info sor­di ja seemne kohta saab kindlasti otse sordiomanikult või kohalikult esinda­jalt. Eesti Seemneliitu kuuluvad viis Euroopa sortide esindajat ning Eesti oma sortide aretaja ja omanik Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Rääkides sel­le hooaja seemnemüügi eri päradest, saab välja tuua, et kevade lähenedes suurenes seemnete ostuhuvi üsna jär­sult. Seemnemüüjad on teinud suuri pingutusi, et põllumehi vajalikus ko­

guses seemnetega varustada. Nimeta­tud asjaolu põhjuseks võib olla oma toodetud seemne võrdlemisi kehv kvaliteet sel aastal.

Eestis reaalselt kasvatatavate sor­tide kohta võib aimu saada möö­dunud aasta lõpul põllumajandus­ministeeriumi tellitud uuringu „Sor­diline mitmekesisus ja sertifitseeritud seemne kasutamine” tulemustest. Uuringus osalenud 77 teraviljakas­vatajat mainisid kokku 84 sordi nime, mida nad kasvatavad. Neist 62% kuu­lusid ka Eesti sordilehte (Eesti sordi­lehes on kokku 116 teraviljasorti). Sööda­, kiu­ ja õlikultuuride sorte nimetati 39, neist 70% Eesti sordile­hest. Kartulikasvatajad mainisid kok­ku 33 sorti, millest 14 kuulusid Ees­ti sordilehte. Kuid siinkohal oli vasta­jate valim 16.

Seemnete kategooriadEestis levinud sortide hulk osutus seega uuringu tulemuste põhjal juba küllaltki laiaks. Seemneuuringu tei­ne pool käsitles lähemalt kasutatud seemne kategooriaid. Uuringu tu­lemuste põhjal moodustas enami­ku kasutatud seemnetest sortide lõi­kes C­kategooria, millele järgnes oma tarbeks kasvatatud seemne (OTS) osa­kaal. OTS on sertifitseeritud seemnest põllumajandustootja poolt enda tar­beks toodetud seeme, mis on geneeti­lise päritavusega säilitanud küll sor­di omadused, kuid mille tootmine pole läbinud sertifitseeritud seemne tootmisele omast kontrollmehhanis­

mi. Sealjuures on kultuuride kaitse­alustest sortidest oma tarbeks luba­tud kasvatada ainult teatud teravilja­de, õli­ ja kiukultuuride, kartuli­ ning mõne söödakultuuri seemneid. Ka­sutades seda sordiomanikule kuulu­vat õigust, kohustub tootja maksma sordi omaniku nõudmisel selle eest õiglast tasu (OTS­tasu).

Eelnimetatud uuringus vaadeldi ka oma toodetud seemne osakaalu kogu külvipinnast (proportsioonid siin­juures erinesid suuresti sortide lõikes võrreldud osakaaludest). Tulenes, et oma tarbeks kasvatatud seemet ka­sutatakse enamasti kas alla 50%­l või 100%­l liigi külvipinnast. Vähem esi­nes vahepealset varianti.

Sertifitseeritud seemne osakaalOma tarbeks toodetud seemne kasu­tamist on riiklikul tasandil enne põl­lumajandusministeeriumi küsitlust väga vähe uuritud. Eesti Seemne­liit on selle teemaga tegelenud alates 2008. aastast, kui liitunud sordiesin­dajad jõustasid sordikaitset regulee­rivatest õigusaktidest tuleneva OTS­ tasude süsteemi. Kõrvutades seni ko­gutud statistikat kirjeldatud uurin­gu tulemustega, võib öelda, et reaal­ne OTSi kasutamine jääb vahemikku 85–90% kogu Eesti külvipinnast. Kas ja kui suur probleem on oma tarbeks toodetud seemne nii suur osakaal?

Vastuse oskab praegu ilmselt anda juba iga põllumees ise. Sertifitseeri­tud seemnel (SERT­seeme) on OTSi ees kindlad eelised, olles kontrolli­tud kasvutingimustes toodetud kva­liteetne ja stabiilsete tunnustega si­send. Riiklik kontroll SERT­seemne tootmis protsessi üle annab lisakind­luse tulemi kvaliteedi suhtes – see algab seemnepõldude tunnustami­sest ning lõppeb iga partii analüüsiga põllumajandusameti laborites. Maks­tes SERT­seemne eest OTSi tootmise­ga võrreldes kõrgemat hinda, suuren­dab tootja suure tõenäosusega samal ajal endale kõrgema kvaliteediga saa­gi ning väiksemad kulud kasvuajal ja pärast koristust. SERT­seemne kesk­konnahoidlikkust kinnitab selle mi­nimaalselt 15% osakaalu nõue KSM­toetuse tingimustes.

SERT­seemne märgatavalt kõr­gem hind ongi tõenäoliselt üks täh­tis põhjus, miks Eestis on OTSi osa­kaal niivõrd suur. Oma tarbeks seem­ne tootmisel peab põllumees siiski ar­vestama, et SERT­seemne ostmisel ei omanda ta sordile õigust, mille tõttu võib kaitsealuse sordi omanik küsida hilisemal OTSi kasutamisel vastavat litsentsitasu.

Oma tarbeks toodetud seemne müümine külviseemneks teisele toot­jale ei ole lubatud.

Kontrolli oma toodetud seemet!OTSi kasutamisel on oluline oma külvi seemet enne külvamist kindlas­ti laboratoorsel või muul viisil korra­likult kontrollida. Näiteks võib juhtu­da, et oma tarbeks toodetud seemne idanevus osutub niivõrd madalaks, et selle asendamine madala külvise­normi ja kõrge idanevusega SERT­seemnega ei osutu rahaliselt märga­tavalt kulukamaks.

Selle aasta kevadel tundub OTSi puhul suurimaks probleemiks olevat just võrdlemisi madal idanevus. Alar Türneri tähelepanekute põhjal võib selle põhjus peituda seemne koris­tusjärgses töötlemises – kuna märja­le sügisele iseloomulikult oli korista­tud seeme üsna niiske, võis harjumus­päraste põhimõtetega kuivatades kui­vati temperatuur seemnele liiga kõr­geks osutuda. Idanevuse säilitami­seks on oluline võimalikult pehme kuivatamisprotsess.

Teine probleem väga laialdase oma tarbeks toodetud seemne kasutami­se korral on seemne puhtus. Ka OTSi kasutav tootja soovib, et põllud oleks umbrohust puhtad, et kulud taime­kaitsevahenditele oleksid väiksemad ning kasvav taim tugev ja saagiroh­ke. Selle parimaks eelduseks on seem­neks jäetava vilja hoolikas sorteerimi­ne (paraku on sageli levinud prakti­ka, kus otse kombainist tulev saak jääb järgmist külvi ootama).

Seemnevarude planeerimineVarutud OTSi kvaliteedi ja kevadeks planeeritava SERT­seemne vajaduse võiks põllumees ideaalis välja selgita­da juba eelneva aasta detsembris. Sel­lisel juhul on seemnetootjal ja ­müüjal paremad võimalused pakkuda põllu­mehele kõige sobivamaid sorte ja hin­du.

Läbi riikliku kontrolli ja põllu­majandusameti väljaannete on Ees­tis toodetavast SERT­seemnest ning selle kvaliteedist väga täpne ülevaa­de. OTSi kohta analoogsed andmed puuduvad peaaegu täielikult. Eesti Seemne liit soovib järgmisel hooajal käivitada OTSi analüüsimise süstee­mi, mille kaudu saab põllumees kii­relt ja lihtsalt saata oma OTSi proovi laborisse varem kokku lepitud ana­lüüside teostamiseks. Seeläbi saavad tootjad täpse info külviks planeeri­tud seemne kohta ning selgineb üldi­ne ülevaade kasutatava OTSi kvalitee­dist Eestis.

OTSi kasutamise andmeid on Seemneliit tavapäraselt küsinud eel­neva kahe külvi kohta suve algul. Tootja saab oma andmed esitada kas kirja teel või internetis vormi täitmi­sel. Töötame jätkuvalt selle nimel, et muuta protseduuri kiiremaks ja liht­samaks.

Eesti SeemneliitEesti Seemneliitu on koondunud seemnekasvatajad ja sortide esinda­jad ühise eesmärgiga – et Eesti põllu­mehel oleks kättesaadav kvaliteetne seeme ja jätkuv ligipääs uutele, pare­matele sortidele. Seemne otsingul või nõu saamiseks võib kindlasti pöördu­da Seemneliidu või otse liidu liikmete poole, kelle kontaktid on üleval liidu kodulehel www.seemneliit.ee.

Karen RätsepMTÜ Eesti Seemneliit

tegevjuht

MIDA KÜLVAD, SEDA LÕIKADR E K L A A M

Seljataha on jäämas järjekordne külvikevad. Möödunud talv oli pikk ja visa lahkuma ning pani põllumeeste kannatuse tõsiselt proovile. Veel aprilli kolmandas dekaadis võis siin-seal märgata viimaseid lumelaike. Artikli kirjutamise ajaks, mai alguseks, oldi lõpuks kõikjal saadud alustada kauaoodatud kevadtöödega.

Talirukki talvitumine katselappidel Jõgeval (3. mail 2013). Foto: Margus Ess

4 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eetaimekasvatus

Suur valik heas korras kasutatud traktoreid, kombaine ja põllumasinaid!

Suurim masinakeskus Soomes!

Koostööpartner ja esindaja: Sampo Grupp OÜ

Lai valik DEMOMASINAID Agrimarketist:

adrad, külvikud, kivikoristid, heina-silomasinad jne

www.sampogrupp.eeTÜRI, Tehnika 9Volli Geherman, tel 5336 4573info@sampogrupp.ee

TALLINN, Mustamäe tee 62Andrus Aruaas, tel 5396 5526

TARTU, Vitamiini 2aAndres Menind, tel 518 5072

Nüüd müügil ka EESTIS!

www.agrimarket.fi

Lisainfo:736 2716

tartu@estdoma.ee

Teraviljaniiskuse määraja

• niiskus• mahukaal• temperatuur

Aquamatic 5200

4500 €

valt 12,47 ja 12,74 t/ha. Paraku hõre-nesid ja umbrohtusid need katsela-pid pärast teist talvitumist.

Turvasmuldadel on mikrokliima eriti ebasoodne: suured ööpäevased mullatemperatuuri kõikumised, vara-jased sügisesed ja hilised kevadised öökülmad, pakane talvel, vegetat-siooni alguse vahe mineraal- ja tur-vasmuldadel võib ulatuda 14 päevani.

Soomullale külvatud katses oli kuiv- ainesaagi langus teisel aastal eriti järsk, isegi talvekindlaiks peetavail heintaimeliikidel. Kolmandal aas-tal suurenes saak taas, kõige enam 2–3-liigilistel segukülvidel. Turvas-muldadele sage mullaharimine ja rohumaade uuendamine ei sobi, sest kiirendab turba mineraliseerumist.

Mineraalmullad sisaldavad vähe (~0,2%) lämmastikku. Seepärast jää-vad ka kuivainesaagid seal sageli soomuldadel saaduist väiksemaks. Kui taimik on edukalt talvitunud ja sademeid langeb piisavalt, on mineraalmullal esimesel saagiaas-tal saadud aretiste keskmisena hari-likult aruheinalt kuni 12,90-, itaalia raiheinalt 11,74-, karjamaa-raihei-nalt 11,48- ja timutilt 11,07tonniseid hektarisaake.

Sortide ja aretiste maksimumid on ulatunud aga vastavalt 14,58; 14,61; 13,20 ja 11,90 t/ha. Keraheina sor-tidelt on esimesel saagiaastal saa-dud neljakordsel niitmisel kuivainet keskmiselt 10,04, aretistelt aga kuni 13,06 t/ha. Keraheinal ja timutil säilib

kõrreliste Eesti

saagikus

RENE AAVOLAJõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur

Millised kõrrelised heintaimed annavad toitainetega küllaldase varustatuse ja sagedase varajase niitmise korral rohkem saaki ning võimaldavad suurimat niitmissagedust?

Meil traditsiooniliselt viljeldavad talve- ja saagikindlad kõrreli-sed heintaimed ei ole kiire ädalakasvuga. Sagedast, vähemalt kolmekordset niit-

mist võimaldavad liigid (kerahein, raiheinad) aga ei ole ebapiisava tal-vekindluse korral stabiilse saagiga. Suurima seeduvate toitainete saagi saamiseks on optimaalne niita kõr-reliste heintaimede rohukamaraid vähemalt kolm korda aastas.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kõrreliste heintaimedega leostu-nud, leetjail ja turvasmuldadel teh-tud sortide ja aretusmaterjali võrd-luskatsete tulemused pärinevad aas-tatest 1999–2011. Katse arvestus-lappide väiksusest (6 m²) tulenevalt on oluline liikide omavaheline jär-jestus, mitte absoluutne saagikus. Külvieelselt ja järgnevate saakide kasvatamiseks kasutati pealtväeti-sena kompleksväetisi. Lämmastiku

alusel olid kevadised väetisenormid N60 või 80, järgnevalt N60 kg/ha. Taimikuid niideti 3–6 korda aastas.

Suurim kuivainesaak külviaastal (keskmiselt 10,67 ja maksimaalselt 11,40 t/ha) saadi kiireima algaren-guga heintaimelt, üheaastaselt raihei-nalt, itaalia raiheina saak jäi väikse-maks – vastavalt 8,03 ja 8,37 t/ha.

Milline on saagikam?Püsivamatest heintaimedest on tai-miku külvijärgsel aastal olnud suu-rima produktsiooniga vähe kuni keskmiselt lagunenud kuivendatud madalsoo-turvasmuldadele rajatud kolmeniitelised ohtetu luste (16,77 t/ha) ja põldtimuti puhaskülvid (14,82, maksimaalselt 15,86 t/ha) või ohtetu luste valdavusega lihtsad seemnese-gud (13,81 ja 15,42 t/ha). Väetusrežiim on olnud N80P18K33 + N50P11K21 + N40P9K17.

Hariliku aruheina ja põld-raiheina kuivainet saadi esimesel saagiaastal 11,47–13,85 t/ha, keskmiselt vasta-

Foto SVen ARbeT

5Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

väetisnormi N300P66K126 toimel väiksem saak: vastavalt 7,95; 8,09 ja 8,80 t/ha.

Teoreetiliste arvutuste ja katsetega on kindlaks tehtud, et heintaimede potentsiaalne saagikus Eesti agro-klimaatilistes tingimustes on 16 t/ha kuivainet, vahel enamgi. Taimkat-tele omast biosünteetilist aktiivsust on võimalik suurendada produktiiv-sete liikide ja sortide kasvatamise, tihedate rohukamarate loomise ning heintaimikute otstarbeka kasutami-sega (õige niitmise või karjatamise aeg, sagedus, kõrgus).

Täisväärtuslik rohusöötTaimekasvu mõjutavatest välistegu-ritest alluvad reguleerimisele kõige enam mineraalne toitumine ja vee-režiim. Heintaimed vajavad inten-siivseks kasvamiseks rohkem vett ja toitaineid kui teised põllumajan-duskultuurid, sest nende fotosün-teesi potentsiaal on suurem.

Toiterežiimi optimeerimisel suu-reneb saagi majanduslikkuse koe-fitsient: suureneb maapealse massi suhe juurtemassi. Jaotatud väetami-sega saab lühendada ajavahemikku taimiku niitmisest ädala koristus-küpsuseni. Kui peetakse kinni soo-vituslikest väetamise normidest ja aegadest, sõltub heintaimede saagi-kus esmajoones sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil. Päe-vane veetarve intensiivse kasvu ajal on meie oludes kuni 6 mm. Turvas-muldadel on mulla veevaru kõige suurem ja niiskust on heintaimede maksimaalse veetarbe perioodil ena-masti piisavalt.

Saagi struktuuris on hinnatavaim osa lehtedel, seepärast langeb hein-taimede optimaalne koristamine ajale, mil lehepind on suurim. Vara-jane niitmine soodustab heintaimede ädalakasvu vegetatsiooniperioodi teisel poolel. Nelja- kuni viiekord-sel niitmisel on taimekasv ühtlasem, jääb ära kasvu vaibumine ülemine-kul generatiivsesse faasi. Fotosün-teesi produktiivsus saagikuse tõus-tes langeb, eriti järsult neljatonnise kuivainesaagi juures.

taimekasvatus heintaimede saagikus

Heintaimede sortide ja aretiste keskmised, sulgudes maksimaalsed kuivainesaagid (t/ha) Jõgeva SAI põldkatsetes 1999–2011.Taimik Niiteid I–II–III aastal Saagiaasta

I II III

Üheaastane raihein 3 10,67 (11,40) - -

Itaalia raihein 3 8,03 (8,37) - -

aretised 4–3 11,74 (14,61) 5,61 (7,49) -

Karjamaa-raihein 3–5–4 6,08 (6,30) 11,92 (12,14) 5,66 (6,17)

3–3–4 8,50 (9,46) 8,22 (8,45) 9,49 (10,28)

4–3 11,24 (12,11) 7,14 (7,52) -

aretised 4–3 11,48 (13,20) 6,46 (8,04) -

Harilik aruhein 3–5–4 7,52 (7,60) 12,36 (12,59) 6,01 (6,43)

3–3–4 7,73 (8,16) 9,71 (10,04) 11,63 (11,81)

4–3 11,49 (12,09) 8,3 (8,49) -

aretised 4–3 12,90 (14,58) 7,09 (8,82) -

turvasmullal 3–3–3 12,47 (13,85) - 4,14 (5,05)

Põldtimut 3–5–4 5,41 (6,21) 12,70 (13,62) 7,42 (8,10)

4–3 10,72 (11,57) 9,52 (10,08) -

aretised 4–3 11,07 (11,90) 9,05 (10,29) -

turvasmullal 3–3–3 14,82 (15,86) 4,39 (5,18) 5,83 (6,67)

Kõrge raikaerik 3–3–4 10,12 11,47 10,14

Aas-koldkaer 3–3–4 7,72 10,20 9,12

Kerahein 3–3–4 9,51 (9,92) 10,96 (11,43) 12,26 (12,72)

4–3 10,04 (10,79) 10,54 (11,56) -

aretised 4–3 9,98 (13,06) 9,12 (10,70) -

Päideroog turvasmullal 3–3–3 11,91 1,71 4,24

Ohtetu luste turvasmullal 3–3–3 16,77 7,78 8,03

9 niidusegu turvasmullal 3–3–3 13,81 (15,42) 6,41 (8,28) 8,21 (9,81)

Suur valik heas korras kasutatud traktoreid, kombaine ja põllumasinaid!

Suurim masinakeskus Soomes!

Koostööpartner ja esindaja: Sampo Grupp OÜ

Lai valik DEMOMASINAID Agrimarketist:

adrad, külvikud, kivikoristid, heina-silomasinad jne

www.sampogrupp.eeTÜRI, Tehnika 9Volli Geherman, tel 5336 4573info@sampogrupp.ee

TALLINN, Mustamäe tee 62Andrus Aruaas, tel 5396 5526

TARTU, Vitamiini 2aAndres Menind, tel 518 5072

Nüüd müügil ka EESTIS!

www.agrimarket.fi

Lisainfo:736 2716

tartu@estdoma.ee

Teraviljaniiskuse määraja

• niiskus• mahukaal• temperatuur

Aquamatic 5200

4500 €

saagikus suhteliselt hästi ka taimiku teisel ning kolmandal saagiaastal.

Ebakindla talvekindlusega liikidel langeb see aga kolmandal saagiaas-tal, moodustades harilikul aruheinal 49–72, karjamaa-raiheinal 56–63 ja itaalia raiheinal <50% eelneva aasta saagist. Aas-koldkaer ja kõrge rai-kaerik paistsid silma suure saagi-võime ja kiire ädalakasvuga, vaa-tamata sellele, et enamasti kõrrel paiknev lehestik eemaldati iga nii-tega peaaegu täielikult.

Eesti raiheinasordid Sagedast niitmist taluvad kõige paremini kiirekasvulised heintai-med (raiheinad, kerahein jt), mil-lel jääb kärpimise järel alles võrd-

lemisi palju fotosünteesivat lehe-pinda. Neil liikidel pärast kärpimist puhkeperioodi ja kasvu seisakut ei esine. Jõgeva Sordiaretuse Instituu-dis on aretatud intensiivseks rohu-maaviljeluseks sobivad karjamaa-raiheinad (diploidne ‘Raidi’ ja tet-raploidne ‘Raite’) ning tetraploidne itaalia raihein ‘Talvike’. Nende sor-tidega külvatud katseala üht poolt niideti neli korda aastas, esimest korda loomise algul.

Aastas antud toiteelementide koguse N320P68K132 mõjul saadi kahe saagiaasta keskmisena kuiv-ainet järgmiselt: ‘Raidi’ 10,44; ‘Tal-vike’ 10,91 ja ‘Raite’ 11,19 t/ha. Teise poole kuuekordsel niitmisel võrsu-mise lõpul ja kõrsumisfaasis saadi

Foto IngmAR muuSIkuS

Kui räägitakse põllu-majanduse tekitatud keskkonnakahjudest, peetakse eelkõige sil-mas kolme loodusvara: vesi, muld ja õhk. Seda, et nende loodusva-

radega on hakanud arvestama ka masinatootjad, tõestavad viimase kümnendi uuendused põllumajan-dustehnika vallas.

Selleks et vältida lämmastiku ja fosfori sattumist põhjavette ning sealtkaudu veekogudesse, on haka-

tud viimastel aastatel järjest roh-kem kasutama vedelsõnniku viimist otse mulda.

Suuremad põllumajandusette-võtted nagu OÜ Pae Farmer ja OÜ Voore Farm on soetanud endale vastava seadeldise. Tänavu keva-del ostis OÜ Voore Farm endale suure ja kiire Holmeri lägatsisterni, millel on taga Catrose seade. Selle ühed kettad tõmbavad pinnasesse pilu, kuhu juhitakse virts, seejärel segatakse see randaalide abil mul-laga ning tallatakse kergelt kinni.

müüte murdesKeskkonnasäästu

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

Kui palju vastab tõele üks levinumaid käibemüüte, et moodne põllumajandus, uudne tehnika ja kaasaegsed taimekaitsevahendid kahjustavad keskkonda?

Samuti saab sellega läga otse kama-rasse süstida. Teenustööd teevad sarnaste masinatega Agriland OÜ ja Baltic Agro AS.

Väetiste puhul on oluline edasi-minek täppiskülv. Mullaproovide ja infotehnoloogia abiga tehakse selgeks ühe põllu eri piirkondade väetiseva-jadus, ning GPS-seadmega varusta-tud traktor, mis töötab koos väetise- laoturiga, programmeerib väetise juhtimise vaid sinna, kus seda tõesti vaja on, mitte ühtlaselt kogu põllule.

Õhu ja mulla kahjustajad Läga kahjustab oma haisuga samuti õhku ning seoses sellega inimeste elu-keskkonda. Eriti palju pahandamist kuulevad asulate või linnade naab-ruses tegutsevad põllumehed. Ka selle vastu on abi eespool kirjelda-tud masinatest ja tehnoloogiast, kuna sellisel käitlemisel puutub virts välis- õhuga kokku vaid kümmekond minu-tit vältava pumpamise käigus. Muud tehnoloogia osad on kõik kinnised.

Süsinikujalajälg on keskkonna-kaitsjate meelisteema. Aastaid on üritatud välja töötada traktoritele selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mille puhul nende mootoritest CO2 kõige vähem õhku paiskuks.

Mootorite keskkonnale sõbraliku-maks muutmisel on Euroopa turule tootvad traktoritehased jõudnud juba neljanda põlvkonna lahendus-teni (Tier4). Alates eelmisest aastast vanemaid mudeleid enam Euroopas müüa ei tohi.

Lisaks on välja mõeldud kemi-kaalid, mis kütusest lähtuvaid heit-gaase vähendavad, samuti CO2 osa-kesi püüdvad filtrite süsteemid.

Mulla kinni tallamine raske tehni-kaga vähendab mullas bakterite ning kasulike mikroorganismide, samuti putukate ja vihmausside hulka.

Selle probleemi leevendamiseks on masinatehastes välja töötatud nn põimagregaadid, mis teevad ühe korraga mitu tööoperatsiooni. Kui põimagregaat koosneb kobestitest/

Mitmel pool Euroopas on juurdunud praktika, mille puhul on biogaasijaamadest saamas põllumajanduse

tavapärane osa. Kui biogaasijaamas tekkiv biogaas kasutatakse soojuse ja elektri koostootmiseks, siis

kääritusjääk kasutatakse väetusainena põldudel. Hiljuti käivitunud Vinni biogaasijaama kääritusjääk jõuab tänavu

esmakordselt OÜ Voore Farmi põldudele.

6 Toimetaja HEIKI RAudLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eefookuses

Tule kuulama ja arutlema:

5. juuni Täppisviljeluse, mullastiku- ja väetustarbeteemalisel seminar Pilsu talus Tartumaal

18.–19. juuli Häid rahvusvahelisi põllumajandus- praktikaid tutvustav konverents Kuressaares

5. sept „Veefoorum 2013” Pärnus

Rohkem infot ürituste kohta: www.pikk.ee/balticdeal

Baltic Deal – rakendades parimaid põllumajandustavasid praktikas

Logo positiivis ja negatiivis

Maamajandus, Baltic Agro, Farm Plant Eesti ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus kuulutavad välja järjekordse

Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suu-rendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust. Seekordsel võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused teravilja- ja õlikultuuride saagikuse ning tulukuse kategoorias. Parimaid ootavad auhinnad.

Selleks, et osaleda: • valigeväljaomaparimpõld,millepindalaonvähemalt5ha

(välja võib valida mitu erineva kultuuriga põldu);• teatageomaosalusestMaalehetoimetussehiljemalt31.maiks telefonil6613380võie-postilheiki.raudla@maaleht.ee;

• deklareerigekasvuperioodilõpuksvõistluspõllultehtudkulutused.

Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagi-kuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpus toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.

viljakasvatajate võistluse.

äketest, randaalidest ja tasandusrul-list, hoiab see kokku vähemalt kolm sõitu. Kui põimagregaadile lisada külvik, on mulla korduva tallamise võimalus veel väiksem.

Nii töötab Pirmastu OÜ põldu-del Põlvamaal Cross-Sloti otsekül-vik, millega saab maa samal ajal ette kobestada, külvata nii väetist, teravilja kui allakülviks heinasee-met, samuti lisada omaette väik-sesse paaki vajaduse korral näiteks nälkjamürki.

Tõsi, need agregaadid on ise ras-ked ning tallavad samuti mulda. Sur-vet mullale vähendatakse rehvirõhu alandamisega, topeltrehvidega, eri jälgedes sõitvate (n-ö koerakäiguga) masinate jms arendamisega.

Kahju taimekaitsestTeised suuremad elurikkuse kah-justajad on taimekaitsevahendid. Et kahju oleks väiksem, on edu-meelsemad viljakasvatajad muret-senud endale kaasaegsed taime-

kaitsepritsid. Ka need töötavad GPSiga, mille seaded ei lase üht ja sama põllusiilu topelt pritsida. Seega ei satu taimedele ja mulda mürki liigses koguses.

Uuendusi on ka poomide maail-mas: välja on töötatud n-ö tuuleko-tiga poomid, samuti vastavalt tuule suunale reguleeritavad, osaliselt suletavad pihustid jms. Kaasaeg-sed taimekaitsepritside poomid on ka laiad ning seetõttu ei pea põllul lõputult tiirutama ja jälgi tekitama. Lisaks on need kitsaste rehvidega – ikka selleks, et vähem mulda või orast tallata.

Kuigi vee, mulla ja õhu saasta-mist saab vaadata eraldi, moodus-tavad need looduses tegelikult ühise kompleksi. Samuti püütakse komp-leksselt lahendada keskkonnakaitse probleeme. Need masinad ning agro-tehnilised võtted, mis väldivad ühe keskkonnavaldkonna kahjustamist, on vähem ohtlikud ka mitme teise suhtes.

7Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013 fookusesFotod SVen ARbeT

Kääritusjäägi ehk di-gestaadi muldaviimine.

Sõnnikukäitluse prob-leemiks ümberkaudse-tele elanikele on olnud

sellega kaasnev hais. Uuringud on näidanud,

et kasutades põldude väetamiseks sõnniku

asemel digestaati, saavu-tatakse lisaks paremale

väetusomadusele ka ümberkaudsete elanike

rahulolu.

OÜ Voore Farmi taime-kasvatusjuht Margus Lepp selgitab moodsa väeta-misseadme põhimõtet: ühed kettad tõmbavad pinnasesse pilu, kuhu juhitakse virts, seejärel segatakse see randaalide abil mullaga ning talla-takse kergelt kinni.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

põhimõtted�� Säästva põlluharimise puhul asendatakse mehaa-niline harimine mulla bio-loogilise segamisega – mullaharimise ja mulla toitainete tasakaalusta-mise ülesandeid täidavad mulla mikroorganismid, juured ja muu mullafauna. Mullaviljakuse eest hoo-litsetakse mulla katmise, külvikordade ja umbrohu-tõrje kaudu.�� Mulla minimaalne häiri-mine (otsekülv, minimee-ritud mullaharimine) kait-seb mulla struktuuri ja mullafaunat ning säilitab orgaanilist ainet.�� Mulla pidev kate (hal-jasväetistaimed, jäägid, multš) kaitseb mulda ja tõrjub umbrohtu.�� Mitmekesised külvikorrad ja segaviljelus mõjuvad soodsalt mulla mikroorga-nismidele ning kahjulikult taimekahjuritele, umbro-hule ja haigustele.

Allikas: http://soco.jrc.ec.europa.eu

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele. OÜ HeinzbauÕpetaja 9a, 51003 Tartutel 511 1080www.heinzbau.ee

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Kui Maaleht Põlvamaale Puuri külla jõuab, käib perekond Tobrelutsu suur-talu põllul varase odra külv.

Masina järel tolmu pea polegi ja põld on adraga harimata. Tera külvatakse otse ristikupõllule, mis jäi sügisel koristamata, kuna ei olnud sobivat ilma. Külvikul on neli paaki – ristikuseemne-tele allakülviks, väetisele, odra-seemnetele ja viimane nälkjatõr-jegraanulitele. Koristamata ris-tik on jäänud multšikihiks põl-lupinnale.

“Adraga künd ja minimeeri-tud mullaharimine on meie jaoks minevik,” sõnab pereisa Toomas Tobreluts, viidates 2008. aastal soetatud Uus-Meremaa päritolu täisotsekülvikule Cross Slot. “Aga ainult külvikust ei piisa selle teh-noloogia puhul – peab olema ka

viljavaheldus, mis takistab hai-guste levikut, see on kohustuslik.”

Mees ütleb naljatledes, et sel-lepärast ta ei künna, et on eri-alalt mehhanisaator, mitte agro-noom. Tegelikult tuli otsekülvile ülemineku idee poeg Taavilt, kes kasutab põllutarkuste omandami-seks peamiselt internetivõimalusi. Seejärel käidi Saksamaal masi-naga tutvumas ja ostetigi toe-tuse kaasabil ligi kolm miljonit krooni maksnud otsekülvik ära.

Palju vahekultuureCross Sloti otsekülvik on varustatud seemenditega, mis teevad mulda ristivaod, mille ühele poolele pai-gutatakse seeme ja teisele poolele väetis. Liikunud muld ja taimejää-nused paigutatakse samasse kohta tagasi ning vaod surutakse kinni surveratastega, millega reguleeri-

Põltsamaa valla territoo-riumil ligi 700 hektaril majandava OÜ Viraito põllumajandusliku tege-vuse põhisuund on pii-makarjakasvatus ning veistele rohusööda toot-

mine. 2009. aastal pälvis pereette-võte Eesti kõige Läänemere-sõb-ralikuma põllumajandustootja tiitli, seda heitveest põllurammu valmis-tamise eest.

Nii otsustasid Eestimaa Looduse Fond ja Eestimaa Talupidajate Kesk-liit, kes aitasid kaasa Maailma Loo-duse Fondi ja Läänemere maade

Talunike Keskkonnafoorumi alga-tatud võistlusele, mille eesmärk oli leida näiteid põllumajandusettevõ-tetest, kes vähendavad Läänemere saastekoormust ja rakendavad uud-seid võimalusi keskkonna saasta-mise tõkestamiseks oma majapi-damistes.

Alates 2010. aastast kuulub OÜ Viraito rahvusvahelisse Läänemere- äärsete riikide koostööprojekti Baltic Deal, mille eesmärk on samuti vähen-dada põllumajanduslikust tegevu-sest tulenevaid negatiivseid mõju-sid keskkonnale nii, et konkurentsi-võime ja tootmismahud ei kannataks.

Kuna ettevõte tegutseb nitraa-ditundlikul alal, tuleb majandamise juures pöörata eriti suurt tähelepanu põhjavee kaitsega seotud aspekti-dele. Aga Kesk-Eestist jõuab reos-tus jõgede kaudu kiiresti ka Lää-nemerre.

Valmimisel märgalaOÜ Viraito juht, üks piimandus-ühistu E-Piim asutajaliikmeid Toivo Kens meenutab, et juba aastate eest sai koostöös E-Piimaga võetud oma lägamahutitesse piimatöötleja flo-tomuda ning väetatud läga ja flo-tomuda seguga põlde. Põltsamaa

Maaharimine ja külv Tobrelutsude moodi

hEIkI RAudLAMM vastutav toimetaja

heiki.raudla@maaleht.ee

Säästvat põllumajandust ehk otsekülvi viljeleva Tobrelutsude pere taimekasvatusfilosoofia on loogiline – see, mis on hea mullale, on tulus põllumehele ja hea keskkonnale.

Ta märgib ära oma viie aasta viljavahelduse skeemi: raps, talivili, varane oder ristiku allakülviga, ris-tik, jälle teravili ja siis uuesti raps. Talivili koristatakse ära augusti esimestel päevadel, ja kui muidu jääb põld kolmeks kuuks taimkat-teta, siis Tobrelutsu sõnul saab sel ajal kasvatada vahekultuure. Tema enda põllul kasvavad vahe-kultuuridena vikk, tatar, põld- või valge sinep, talirüps, samuti kõr-relised heintaimed, mis aitavad parandada mullastiku struktuuri ja siduda toitaineid.

Otsekülvi plussid2011. aastal Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitliga pärja-tud OÜ Pirmastu omanik Toomas Tobreluts ütleb, et kokkuhoid polegi künnita mullaharimistehnoloogia puhul esmane, kõige tähtsam on

saada muld korda. “See tehnoloo-gia on mullasõbralik,” selgitab ta ja viitab kevadisele kündmisele, mille käigus palju mulda õhku paiskub ja minema triivib. “Kõige parem huumus viiakse mullaha-rimisega põllult minema. Otse-külvi korral väheneb ka toitai-nete leostumine. Ja selge see, et kütust kulub vähem.”

Tobrelutsude eesmärk on lihtne – saada muld korda ja tõsta selle viljakust, et head saaki saaks. See on kasulik nii endale kui keskkon-nale. “Me ei rakenda oma hari-misvõtteid nõuete täitmiseks, me teeksime seda niikuinii,” nendib Toomas Tobreluts.

Vahekultuuride, talvise taim-katte ja otsekülviga on tulevikus võimalik tunduvalt vähendada mineraalväetiste ja haigustõr-jevahendite andmist põllule.

takse ka seemnete külvisügavust. Masinate kõrval on kujundanud Tobrelutsud uut külvikorda ees-märgiga, et tulevikus ei jääks ükski põld talveks taimkatteta. See on tähtis, et vältida taimetoitainete, eriti lämmastiku väljaleostumist. Kavas on suurendada talikultuu-ride osakaalu ja kasvatada roh-kem ristikut või võtta kasutusele muid vahekultuure.

märgala abil

hEIkI RAudLAMM vastutav toimetaja

heiki.raudla@maaleht.ee

Läänemere-sõbralikuks põllumajandus-ettevõtteks tunnistatud OÜ Viraito kavatseb likvideerida farmi viimase kitsaskoha, farmilähedase pinnavee vana drenaaži kaudu kraavi sattumise, tehismärgala rajamisega.

Vesi

Otsekülvi põhimõtteline pooldaja Toomas Tobreluts.

OÜ Viraito tegevjuhi Toivo Kensi sõnul tuleb märgalale miljoni euro vaade.

8

puhtaksFo

tod

SVen

ARb

eT

Foto

SVe

n A

RbeT

fookuses

Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013 9nitraaditundlik ala

Euroopa Liidu tasandil reguleerib veekaitset põl-lumajandusest pärit reostuse eest nitraadidi-rektiiv, mille eesmärk on terves Euroopa Lii-dus kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest tulevate nitraatide eest.

Veeseadusest tulenevalt moodustatakse põhja- ja pinnavee kaitseks intensiivse põlluma-

jandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põl-lumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põlluma-janduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Eestis on määratud vabariigi valitsuse mää-ruse alusel Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nit-raaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiir-konnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere–Põlt-samaa piirkonnast. Nitraaditundlikule alale on veeseaduse alusel kehtestatud põhja- ja pinna-vee kaitseks rangemad keskkonnakaitsenõuded.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele. OÜ HeinzbauÕpetaja 9a, 51003 Tartutel 511 1080www.heinzbau.ee

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

jõkke aga jõudis nõuetekohaselt töödeldud heitvesi.

“Piimatööstusest tulev solkvesi on erilise koostisega ja linna puhastus-jaamad seda just hea meelega vastu ei võtnud,” selgitab Toivo Kens. “Meil tekkis idee teha flotaator ja floto-muda lägahoidlasse pumbata. Pii-masolgist võetakse välja valgud-ras-vad ja ülejäänud olluse paks osa vee-takse koos lägaga põllule.”

Ettevõtte suurim probleem on aga Toivo Kensi sõnul kohalik reostus-punkt, mille likvideerimiseks on tege-likult juba lahendus olemas. “Farmi territooriumil asuvad biotiigid, kuhu

läks kunagi vana farmi solk,” räägib Kens. “2006. aastal jõudsime vana lauda rekonstrueerimisega sinna-maani, et farmist enam biotiikidesse solki ei läinud, aga ehitamiste käi-gus tuli välja kaartidel mitteolevaid maaparandusdrenaaže. Kõige roh-kem hämmastas, et drenaaž läks läbi ka vanade silohoidlate alt.”

Enam kui 500 piimalehmaga ette-võttel koguneb silomaterjali aastas 9000 tonni ümber ning sademetega ja lume sulamisega imbub silohoid-last vett drenaaži. “Õnneks läheb pin-navesi kõik biopuhastitesse ja nende kõrval asuvasse kraavi,” tunnistab

Kens. “Aga see vesi tuleb puhtaks saada.”

Juba selle aasta lõpuks on mehel kavas rajada enam kui hektari suu-rusele alale tehismärgala – tänapäe-vaste nõuete järgi ehitatud tiikide süsteem, kuhu suunduvad biotiiki-dest ja kraavist tulevad veed. Kensi selgituse järgi toimub eri sügavuste, filtrite ja rohttaimedega varustatud tiikides reovee järelpuhastamine, kust puhas vesi suubub kraavi ja sealt edasi jõkke.

Piimatootja on investeerinud kesk-konnakaitsesse rohkemgi, kui häda-pärast vaja oleks. Üks näide on mood-

sad lägahoidlad, mis rajati aastatel 2004–2005 ja kust ei leki keskkonda kahjulikke aineid. Kensi sõnul oleks nende farmile piisanud 10 000kant-meetrisest mahust, aga kokku mahu-tavad kolm hoidlat enam kui 12 000 kantmeetrit vedelsõnnikut. “Tahtsin, et oleks varu,” põhjendab farmer.

Keskkonnahoid on loomulik Ettekannetes ja aruannetes on üllata-tud põllumehi tõdemusega, et Eesti põhjavee kvaliteet on juba peaaegu sama halb kui 1990. aastatel. Siis oli see suurmajandite rohke väetamise ja muude keskkonnanõuete eiramise tagajärg. Toivo Kens ei taha rääkida teiste eest, aga ta ei tea põllumehi, kes tänapäeval sihilikult väetami-sega üle pingutavad või täidavad keskkonnasõbraliku majandamise norme üksnes toetuse saamiseks.

“Ma ei tea ühtegi põllumeest, kes teadlikult reostab vett, ja meie piir-konnas ei tea ma ka ühtegi ettevõtjat, kes täidab nõudeid ainult PRIA toe-tuste pärast,” tunnistab Kens. “Mui-dugi võib tekkida ahvatlus kasutada rohkem väetist ja saada suuremaid saake, kui viljahinnad on head. Aga tänapäeval on väetis kallis ja ülemää-rasel väetiste kulutamisel taimetoo-dangu tõstmiseks puudub majan-duslik mõte. Põllumehed oskavad raha lugeda.”

Rääkides majandamisest nitraa-ditundlikul alal, märgib Kens, et piir-konna iseärasusi ja piiranguid tuleb arvestada. Aga see on loomulik.

Allikas: keskkonnaministeerium

Kolm aastatel 2004–2005 rajatud lägahoidlat mahutavad 12 000 kantmeetrit vedelsõnnikut. Nendest tänapäeva nõuetele vastavatest rajatistest ei leki keskkonda mingeid kahjulikke aineid.

fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Tomati ABC

Fotod SVen ARbeT ja reprod

näiteks kõrvenõgesest valmistatud leotist ehk virtsa, mida tarvitatakse lahjendusega vahekorras 1:5. Lahu-sega kastmist alustatakse kaks nädalat pärast istutamist ja kastetakse kahe-nädalaste vahedega kuni viis korda, kasutades igal korral 1–2 liitrit lahust taime kohta. Sõnniku kasutamise kor-ral võib samal mullal tomatit kasva-tada (vastavalt olukorrale) kümme-kond ja rohkem aastat.

Kasvatamine mullas, mida väe-tatakse kompostiga. See viis annab samaväärse tulemuse nagu eelmine variant. Parim kompost saadakse sõnniku baasil. Pealtväetamine toi-mub sarnase skeemiga kui esime-ses variandis. Komposti kasutades võib samas mullas tomatit kasva-tada aastaid.

Kasvatamine turba baasil val-mistatud substraadis. See variant võib osutuda keeruliseks, sest val-mis turbasegud ei ole alati sobivad tomati kasvuks isegi siis, kui kotil olev reklaam seda lubab. Sageli on valmissegudes tomati kasvatami-seks ebasobiv toitainete tasakaal, mida on taimede kasvatamise käi-gus raske korrigeerida ja seetõttu võib esineda mitmesuguseid kas-vuhäireid.

Parima tulemuse saame ise turba-segu valmistades, lisades m³ turba kohta 7 kg dolomiidijahu (turba neut-raliseerimiseks) ja 2 kg turba üld-väetist (näiteks PeatCare 11-24-24).

Parima tulemuse annab turba-substraadil kasvatamine, kui taimi pidevalt (iganädalaselt) väetatakse spetsiaalsete veeslahustuvate täis-väetistega. Kasvu esimeses pooles lämmastikurikkama väetisega (Fer-ticare 18-11-24) ja alates viljakande-perioodist kaaliumirikka väetisega (Ferticare 6-14-30). Parim on, kui turbasubstraati vahetatakse välja igal aastal või üle aasta.

Haiguste vähendamineTaimehaigusi on koduaias tomati-tel lihtne kontrolli all hoida, kui luua selline kasvukeskkond, mis takistab haiguste levikut või hoiab haigu-sed minimaalsel tasemel nii, et saak

oluliselt ei vähene. Haigusi aitavad vähendada järgmised võtted:�� taimi mitte üle väetada;�� tomatit kasvatada mullas ja väe-tamiseks kasutada sõnnikut;�� tagada kasvuhoones võimalikult hea ventilatsioon ja taimi mitte liiga tihedalt istutada; �� soovitatav on kasutada igal aas-tal uut kilet ja uut sidumisnööri; �� korjata ära haigestunud taime-osad (eriti hahkhallituse ja lehe-mädaniku puhul);�� korjata kasvuhoonest alati ära kõik haiged viljad ja viia välja; �� eemaldada külgvõrseid iga nädal; �� hoida mullapind kuiv (selleks on mitmeid kastmisviise, näiteks saab kasutada kilemultši all paikne-vat tilkkastmissüsteemi või mul-las paiknevaid drenaažitorusid);�� kasta regulaarselt (parim aeg on hommik või hommikupoolik; tava-lisel mullapinna kastmisel õhtul saavad alumised lehed märjaks ega kuiva enne hommikut; kast-mine suurendab õhuniiskust, mis püsib kõrge hommikuni);�� kasta 1–2 korda nädalas, ainult väga kuumal ajal sagedamini;�� sügisel pärast taimede kasvuhoo-nest välja viimist koristada kõik varisenud taimeosad ja maha-kukkunud haiged viljad.Edasi mõnest enamlevinud toma-

tihaigusest ja nendega toime tule-kust. Koduaia kõige levinum toma-tihaigus on hahkhallitus (Botry-tis cinerea), mis kahjustab kõiki tai-meosi. Seda haigust esineb pea igal aastal – olenevalt suve ilmastikust kas vähemal või suuremal määral.

Lehtedele tekivad pruunid lai-gud, lehed võivad üleni pruuniks muutuda, võtavad rippuva asendi. Viljadel on pehme vesine mädanik. Hahkhallitus levib kõrge õhuniisku-sega (üle 80%) keskkonnas. Selline olukord esineb alati sadude ajal või uduse ilmaga. Kui sadu lõpeb või udu hajub, langeb õhuniiskus kas-vuhoones ohtlikust piirist madala-male. Lisaks sajule ja udule tõuseb õhuniiskus kõrgele ka päikesetõusu järel, kui oleme ööseks tuulutusluu-

Selleks et tomatitaim kasvaks elujõuline ja haigustele vastupidav, tuleb seda õigesti väetada. Kasvamise ajal vajab tomat ka lisaväetamist.

INGRId BENdERJõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna teadur

Kuni õienuppude moodustumiseni vajavad tomatid palju lämmastikku, viljade valmimise ajal aga suurel hulgal kaaliumi. Mahedalt kasvatades kastke nõgeseleotisega.

Tomatit on lihtne kas-vatada igas koduaias. Seda saab teha nii kasvu-hoones kui ka avamaal. Suure ja kvaliteetse saagi saame alati siiski kasvu-hoonest. Rikkaliku saagi

tagab küllaldane ja õigeaegne väe-tamine ning taimehaigustest põh-justatud võimalikult väike kahju.

Vajab väetamistTomat vajab kasvamiseks suurel hulgal toitaineid. Kuna kasvuhoo-nes on kasv intensiivne, tuleb taimi pidevalt jälgida, et vajadusel neid õigel ajal väetisega turgutada. Üks

kindel märk, et taim vajab väeta-mist, on see, kui taime latv muutub peenikeseks ja ladvalehed on heleda-mad rohelised võrreldes taime üle-jäänud lehestiku värvusega.

Oluline on teada, et tomatitai-med vajavad palju lämmastikku tõusmetest õienuppude moo-dustumiseni, samuti õitsemise alguses. Viljade moodustumise ja peamisel saagikandeperioo-

dil vajab tomat suurel hulgal kaa-liumi ja mikroelementidest enim

magneesiumi. Tomati elujõulisuse ja korraliku

saagi tagab õhu- ja toitaineterikas kasvusubstraat. Üldiselt jääb rikka-

liku saagi saamiseks väheseks nen-dest toitainetest, mis kevadel mulda oleme andnud. Seetõttu vajab tomat kasvamise ajal tavaliselt lisaväetamist.

Järgnevalt kirjeldame mõnda või-malust tomatitaimede väetamiseks sõltuvalt kasvusubstraadist ja kasva-tusviisist (tava või mahe). Esimene variant on kõige lihtsam ja töökindlam.

Kasvatamine mullas, mida väe-tatakse (veise)sõnnikuga, mis kae-vatakse mulda sügisel. Kevadel võib kasutada ainult kõdusõnnikut. Piisav kogus sõnnikut on 6 kg m²-le. Sellisel viisil kasvatades vajavad taimed veel lisaks tavaliselt kolm korda väetamist, mida võib teha mineraalväetistega.

Esimest korda pannakse väetist istutuseelselt, milleks sobib näiteks väetis lämmastikust (N), fosforist (P) ja kaaliumist (K) vahekorraga 11:8:23 + mikroelemendid. Teine väetamine tehakse tavaliselt kaks-kolm nädalat pärast taimede kasvuhoonesse istu-tamist lämmastikväetisega, milleks sobib ammooniumnitraat (NH4NO3). Kolmas väetamine tehakse juuli kesk-paigas, kui taimed hakkavad pea-mist saaki andma. Kasutatakse kaa-liumirikast väetist, hästi sobib näi-teks kaaliumnitraat (KNO3).

Kui tahetakse kasutada ainult loo-duslikku päritolu väetist, võib pealt-väetamiseks suure eduga kasutada

Kasvuhäirena on lõhenemisel palju põhjuseid.

10 taimekasvatus

11Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013 taimekasvatus

INTRAC EEsTI As | Tartu mnt 167, 75312 Harjumaatel 603 5700 | info@intrac.ee

www.INTRAC.EE

Lisainformatsioon:

• kolme kuu ujuv baasintress + marginaal 0,99%• sissemakse alates 10%• maksimaalne liising 5 aastat• kampaania tingimused kehtivad kõigile MLT mudelitele• tellimus peab olema esitatud enne 30.06.2013• kampaania korraldaja jätab endale õiguse muuta liisingutingimusi• kampaania kehtib ainult juriidilistele isikutele

0,99% intressimarginaal

Milleks otsida mujalt?

Tomati ABCkodukasvuhoones

Hahkhallitusest nakatunud viljale tekib

valkjas või helepruun laik. Viljad sageli

varisevad.

Hahkhallituse kahjustusega leht jääb rippuvasse asendisse.

Ruugehallituse esimene tundemärk on kollased laigud lehtedel.

Kollased kõvad

laigud tekivad kuumaga, kui

taimed ei jaksa vilju vee ja toitainetega piisavalt varustada.

Pruunmädanik saab alguse kartuli lehtedelt.

Ruugehallitust saame täielikult vältida, kui valime kasvatamiseks selle haiguse suhtes mittevastuvõt-liku sordi. Ruugehallitusse nakatu-vad ainult haigusele vastuvõtlikud sordid, kuid mitte igal aastal. Kui suvi on parajalt soe ja kuivapoolne, siis seda haigust hästituulutatud kasvuhoones ei esine. Ruugehalli-tust saame vähendada või päriselt vältida vastuvõtlikel sortidel kasvu-hoone suvise ööpäevaringse tuulu-tamisega.

Üks väheseid viirushaigusi, mis võib meie tavalistes koduaia kas-vuhoonetes aeg-ajalt ette tulla, on tubaka-mosaiikviirus (TMV). See haigus võib taimedel ootamatult ilm-neda, kui on just äsja alustatud saagi korjamisega ja taimed on vilju täis.

Nakatunud taimed jäävad naab-ruses olevatest tervetest taimedest

kasvus maha, on lühemad. Taime varrele moodustuvad mustad piki-triibud. Ladvaosa peeneneb ja lehed muutuvad kitsaks, moonduvad. Vilju moodustub juurde vähe ja viljad jäävad väikeseks. Val-mivate viljade pind muutub krobeliseks ja värvumine on ebaühtlane. Viirus levib haige taime mahla ülekandumisel tervele taimele. Kõige suu-rem TMV levitaja on meil tubakat suitsetav ini-mene, kes võib naka-tada taimi ka siis, kui ta hetkel ei suitseta.

Tomatihaigustest ja väetamisest võib lisaks lugeda artikli autori kirjuta-tud raamatust “Maalehe tomatiraa-mat”, mis ilmus käesoleval aastal.

gid ja uksed sulgenud ega ole neid veel avada jõudnud. Südasuvel tõu-seb õhuniiskus üle 80% juba öösel pärast kella nelja (päikesetõusu järel).

Et sellist ebasoodsat olukorda vältida, peaks tuulutusluugid avama hommikul päikesetõusu ajal, või veelgi parem, need ööpäev läbi lahti hoidma. Sügisel septembris on välis-õhus tavaliselt öösiti palju õhuniis-kust. Seetõttu on hea, kui ka veel siis hoiame tuulutusavad ja uksed ööpäev ringi avatuna (juhul kui öökülma tulemas ei ole). Selline tuulutamine hoiab tomatitaimed pidevalt kuivad ja see takistab hahkhallituse arengut.

Teine enamlevinud tomatihai-gus kodukasvuhoones on tomati-pruunmädanik ja -lehemädanik, mis tuleb tomatitaimedele lähikon-nas kasvavalt kartulilt. Nakkusoht on väiksem, kui paneme kartuli kasvu-

hoone vahetust lähedusest kauge-male kasvama.

Pruunmädanik esineb viljadel, need muutuvad pruuniks, aga on kõvad. Lehtedele tulevad tüüpili-sed vesised hallikasrohelised laigud nagu kartuli lehtedelegi. Ka tomati-pruunmädaniku ja -lehemädaniku kahjustust aitab vähendada kasvu-hoone ööpäevaringne tuulutamine.

Taimede lehti võib kahjustada ala-tes õitsemisfaasist tomati-ruugehal-litus. Lehtedele tekivad ümmargused või ebakorrapärased rohekaskolla-sed laigud. Lehe alumisel küljel on laigu kohal eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme.

Kui õhuniiskus on üle 85% ja kogu ööpäeva on väga soe, võib haigus levida kõikidele lehtedele. Eriti agres-siivne on ruugehallitus olnud kuu-madel suvedel.

loomakasvatus 12 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonna-ministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonna-ministri 24.09.2012 käskkirjaga nr 861, 30.04.2013 käskkirjaga nr 414, 2.05.2013 käskkirjaga nr 419 ning 7.05.2013 käsk-kirjaga nr 430 langetatud riigivara müügi otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade müügi avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumis-te esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 28.05.2013 kella 10:30ni:

Avalik kirjalik enampakkumine

Looduskaitseseaduses ja riigivaraseaduses on 15.04.2013 jõustunud järgmised muudatused:1. enampakkumise võitjal ei ole enam võimalik ostusummat tasaarvestada temale kuuluva kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtusega.2. RVS § 66 lõikes 6 sätestatud eelisõiguse kohaldamisel juhul, kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soo-vivad piirneva kinnisasja omanikuna kasutada eelisõigust, siis eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid. Enampakkumisel osaleja on kohustatud tutvuma müügiobjekti infoga Maa-ameti kodulehel ja kinnisasja looduses üle vaatama. Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik (ostja) kohustub müügiobjekti ostma sel-lises seisundis nagu see on müügilepingu tõestamise hetkel. Müüja ei vastuta selliste varjatud puuduste ilmnemise eest, millest müüja ei ole lepingu sõlmimise ajal teadlik ning ostja kohustub teatama ilmnenud puudustest hiljemalt kolme kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest.Ostja võib riigivara omandada, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. Põllumajandus- ja met-samaad sisaldava kinnisasja saab osta vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) §-s 4 sätestatud tingimustele. KAOKS § 4 lõikes 6 ja §-s 5 sätestatud juhul peab ostja vastava maavanema loa esitama notarile enne müügilepingu sõlmimist. Tagatisraha tasuda iga müügiobjekti kohta eraldi maksena avalduse esitamise tähtajaks Rahandus-ministeeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN - EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN - EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks müügiobjekti nimetus ja katastritunnus. Tagatisraha tasumisel teise isiku eest, märkida selgitusse pakkuja nimi. Tagatisraha arvestatakse võitjal ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse kontole, millelt ülekanne tehti. Kui võitja ei sõlmi lepingut, siis tagatisraha ei tagastata.Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel), milles on märgitud: - pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ning kontakttelefon;- müügiobjekti nimetus ja katastritunnus;- numbrite ja sõnadega kirjutatud ilma sentideta pakkumissumma, mis ei tohi olla alla alghinna. Juhul, kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;- nõustumine enampakkumises osalemiseks ja müüdava vara ostmiseks enampakkumise teates kehtes-tatud tingimustel; - pakkumise tegemise kuupäev; pakkumise esitaja allkiri. Kui tagatisraha makstakse ülekandega välisriigi pangast või sularahas panka, siis märkida pank ja arveldus-arve number, kuhu mittevõitmise korral tagastada tagatisraha.2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saaja, arve number ja viitenumber) ja selgituses märgitud müügiobjekti nimetus ja/või katastritunnus ning pakkuja nimi (kui tasutakse teise isiku eest). 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument (juriidilisel isikul vaid juhul, kui esindaja ei ole kantud B-kaardile).Kui mõni eeltoodud dokumentidest jäetakse esitamata või esitatakse puudustega, siis pakkumist arvesse ei võeta!Pakkumised esitada kirjalikult, iga müügiobjekt eraldi suletud ümbrikus Maa-ametisse, 28.05.2013 hiljemalt kella 10:30-ks aadressil Akadeemia 4 Tartu 51003, või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumisi arvesse ei võeta.Ümbrikule märkida: pakkuja kontaktandmed; objekti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 28.05.2013 enampakkumist!”Kirjalike pakkumiste avamine toimub 28.05.2013 kell 11:00 Tartus Akadeemia 4 I korruse saalis. Pakkumiste avamine on avalik.Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampak-kumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. Pakkuja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enampakkumise tingimustega.Ostmiseks õigustatud isik kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga, arvestades riigivaraseaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 ning § 105 lõikes 2 nimetatud isikute õigusi. Riigivaraseaduse § 66 lõike 6 kohaselt maatu-lundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, mis sisaldab metsamaa kõlvikut, on eelisõigus müüdava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja oma-nikul. Kui mitu piirneva kinnisasja omanikku soovivad eelisõigust kasutada, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. Riigivaraseaduse § 66 lõike 7 kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja müümisel, mis sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut, on eelisõigus müüdavat kinnisasja õiguslikul alusel kasu-taval isikul. Kui õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõran-datavat kinnisasja suuremas ulatuses.Riigivaraseaduse § 105 lõike 2 järgi, kui riik müüb haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle omandamise eelisõigus isikul, kes kasutas võõrandatavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja olemasolu korral kasutusala asendiplaan.Kui riigi poolt müüdava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja suhtes soovivad oma eelisõigust sama-aegselt kasutada nii piirneva kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja (sh enam kui poolt müüdavast maast ajutise kasutuse lepingu alusel kasutanud isik), siis eelistatakse maad õiguslikul alusel kasutavat isikut. Kõiki eelnimetatud eelisõigusi on isikutel võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enam-pakkumisel, kuid ei osutu võitjaks, kuid soovib kinnisasja siiski osta enampakkumisel kujunenud hinna-ga. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul kinnitada kirjalikult Maa-ametile, et ta soovib kasutada seda õigust.Notariaalne müügileping ja asjaõigusleping tuleb ostjal sõlmida 6 nädala jooksul tulemuste kinnitamisest. Hiljemalt notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks peab olema kogu ostusumma laekunud müüja poolt näidatud arveldusarvele või esitatud lepingu täitmise tagatised ning ostja peab olema veendunud, et kinnisasi vastab tema ootustele. Notaritasu ja riigilõivu tasub ostja. Kui enampakkumise võitnud äriühingul on tulenevalt äriseadustikust vajalik nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks, tuleb see esitada notariaalsel müügilepingu sõlmimisel.Täpsemat informatsiooni müüdavate kinnisasjade, enampakkumise läbiviimise ja müügitingimuste kohta saab Maa-ameti kodulehelt interneti aadressil www.maaamet.ee rubriigis “RIIGIMAA MÜÜK”. Infot ehitus-õiguste ja planeerimisvõimaluste kohta saab kohaliku omavalitsuse käest. Täiendavate küsimuste korral helistada telefonidel 665 0782, 665 0781, 665 0749, 675 0126.

Jrk Maa-kond Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus Pind-ala (ha)

SO* Alghind Tagatis-raha

1 Harju Anija vald Parila küla Väljaotsa 14001:001:0692 8,11 (M) 9 730.- 970.-2 Harju Anija vald Pikva küla Vaokse 14002:001:0204 6,19 (M) 6 190.- 610.-3 Harju Anija vald Voose küla Liivaku 14002:003:0402 6,36 (M) 8 260.- 820.-4 Harju Jõelähtme vald Vandjala küla Pajumardi 24504:008:0173 1,08 (M) 970.- 90.-5 Harju Keila vald Laoküla küla Viristaja 29501:009:0420 31,3 (M) 46 950.- 4 690.-6 Harju Keila vald Niitvälja küla Tuhkru 29501:007:1797 21,27 (M) 21 270.- 2 120.-7 Harju Keila vald Tõmmiku küla Riisika 29501:007:1638 17,47 (M) 24 450.- 2 440.-8 Harju Keila vald Tõmmiku küla Kopliotsa 29501:007:1678 6,34 (M) 8 240.- 820.-9 Harju Keila vald Tõmmiku küla Leplandi 29501:007:1795 19,72 (M) 23 660.- 2 360.-10 Harju Keila vald Valkse küla Kesalille 29501:007:1729 16,14 (M) 16 140.- 1 610.-11 Harju Kernu vald Kibuna küla Ruunametsa 29702:001:0112 10,86 (M) 11 940.- 1 190.-12 Harju Kiili vald Sõgula küla Valve 30401:003:0502 0,98 (M) 2 940.- 290.-13 Harju Kiili vald Sõgula küla Leelo 30401:003:0504 3,69 (M) 5 530.- 550.-14 Harju Kiili vald Sõgula küla Inga 30401:003:0506 1,96 (M) 3 920.- 390.-15 Harju Kose vald Kolu küla Kraavi 33701:002:0227 2,26 (M) 9 040.- 900.-16 Harju Kose vald Raveliku küla Pikasöödi 33702:002:0693 15,75 (M) 20 470.- 2 040.-17 Harju Kuusalu vald Rehatse küla Nurmiku 35203:004:0069 11,47 (M) 11 470.- 1 140.-18 Harju Kõue vald Virla küla Tõrapilli 36302:003:0233 17,41 (M) 22 630.- 2 260.-19 Harju Padise vald Karilepa küla Kaarli-Põllu 56202:001:1123 1,96 (M) 2 540.- 250.-

20 Harju Saku vald Tõdva küla Puistu 71801:006:1171 9,74 (M) 12 660.- 1 260.-21 Harju Saue vald Alliku küla Pukso 72701:001:0104 4,4 (M) 33 000.- 3 300.-22 Harju Saue vald Alliku küla Sokupõllu 72701:002:2151 0,7 (M) 10 500.- 1 050.-23 Harju Saue vald Alliku küla Sikupõllu 72701:002:2149 1,37 (M) 16 440.- 1 640.-24 Harju Saue vald Alliku küla Kaerapõllu 72701:002:2156 1,08 (M) 12 960.- 1 290.-25 Harju Saue vald Vatsla küla Maguna 72701:001:0096 1,12 (M) 6 720.- 670.-26 Harju Saue vald Vatsla küla Kaste 72701:001:0101 5,85 (M) 14 620.- 1 460.-27 Ida-Viru Mäetaguse vald Ratva küla Ahupõllu 49801:002:0133 2,6 (M) 3 120.- 310.-28 Ida-Viru Toila vald Konju küla Teese 80201:002:0459 12,33 (M) 14 790.- 1 470.-29 Järva Ambla vald Aravete alevik Kella 13402:004:0295 7,68 (E) 11 520.- 1 150.-30 Järva Koeru vald Ervita küla Aasa 31402:002:0185 1,6258 (M) 2 430.- 240.-31 Järva Türi vald Lokuta küla Pistriku 83601:002:0304 1,9374 (E) 17 430.- 1 740.-32 Järva Türi vald Raukla küla Vahe 53701:002:0243 0,91 (M) 1 820.- 180.-33 Järva Türi vald Änari küla Allikapõllu 83601:001:0096 1,44 (M) 2 880.- 280.-34 Lääne Lihula vald Võhma küla Kärdi 41103:002:0340 13,2 (M) 11 880.- 1 180.-35 Lääne Martna vald Keskküla küla Kaldapealse 45203:003:0166 6,3 (M) 4 410.- 440.-36 Lääne Martna vald Pürksi / Birkas küla Pürksi keskus

20a52001:005:0379 0,8352 (T) 2 500.- 250.-

37 Lääne Ridala vald Valgevälja küla Öörde 67401:007:0171 7,8 (Ä) 42 900.- 4 290.-

38 Lääne-Viru Haljala vald Pehka küla Kähriku 19003:001:0031 24,43 (M) 26 870.- 2 680.-39 Põlva Mooste vald Säässaare küla Arvi 47301:002:0198 1,41 (E) 3 520.- 350.-40 Põlva Põlva vald Eoste küla Vasara 61902:001:0258 2,31 (T) 9 240.- 920.-41 Põlva Valgjärve vald Maaritsa küla Teelise 85601:002:0179 17,24 (M) 34 480.- 3 440.-42 Põlva Veriora vald Kunksilla küla Keskpõllu 87901:004:0172 1,85 (M) 1 850.- 180.-43 Põlva Veriora vald Lihtensteini küla Sirmiku 87901:004:0171 6,85 (M) 7 530.- 750.-44 Pärnu Audru vald Eassalu küla Põdravahe 15905:002:0474 1,06 (M) 1 060.- 100.-45 Pärnu Audru vald Eassalu küla Põdrasiilu 15905:002:0473 3,53 (M) 3 530.- 350.-46 Pärnu Koonga vald Emmu küla Kõrgema 33403:001:0301 1,8101 (M) 2 710.- 270.-47 Pärnu Paikuse vald Põlendmaa küla Kitse 56801:006:0158 5,62 (M) 6 740.- 670.-48 Pärnu Varbla vald Aruküla küla Pajuvõsa 86301:007:0186 37,51 (M) 37 510.- 3 750.-49 Rapla Kehtna vald Kaerepere alevik Toomepuu 29201:001:0207 1,0074 (E) 10 070.- 1 000.-50 Rapla Kehtna vald Koogimäe küla Patarei 29202:002:0067 3,26 (M) 4 560.- 450.-51 Rapla Märjamaa vald Ülejõe küla Heina 50401:005:0184 5,11 (M) 5 110.- 510.-52 Saare Pihtla vald Nässuma küla Rauna 59201:004:0618 1,89 (M) 2 830.- 280.-53 Saare Pöide vald Neemi küla Valli 63401:003:0021 4,51 (M) 4 050.- 400.-54 Saare Pöide vald Neemi küla Metsavahe 63401:003:0030 4,72 (M) 4 240.- 420.-55 Saare Pöide vald Neemi küla Luguse 63401:003:0065 5,88 (M) 4 110.- 410.-56 Saare Pöide vald Neemi küla Käänuki 63401:003:0019 4,19 (M) 5 020.- 500.-57 Saare Pöide vald Unguma küla Toominga 63401:003:0071 1,99 (M) 1 590.- 150.-58 Saare Pöide vald Unguma küla Metsaaluse 63401:003:0072 2,38 (M) 1 900.- 190.-59 Saare Pöide vald Unguma küla Haava 63401:003:0066 2,12 (M) 1 690.- 160.-60 Tartu Mäksa vald Mäletjärve küla Uue-Eerika 50101:004:0164 2,6542 (E) 6 630.- 660.-61 Tartu Rõngu vald Tilga küla Kasekunni 69403:001:0086 3,19 (M) 4 780.- 470.-62 Tartu Tartu vald Igavere küla Pajuharaka 79402:002:0139 13,93 (M) 16 710.- 1 670.-63 Tartu Tartu vald Vasula küla Salu 79401:004:0060 9,23 (M) 8 300.- 830.-64 Tartu Tähtvere vald Rahinge küla Tipu 83101:005:0144 2,4904 (M) 24 900.- 2 490.-65 Tartu Võnnu vald Imste küla Sinitihase 91501:003:0128 5,33 (M) 9 860.- 980.-66 Valga Sangaste vald Restu küla Vetevana 72401:003:0021 9,46 (M) 11 350.- 1 130.-67 Valga Sangaste vald Tiidu küla Karukella 72402:001:0026 35,8 (M) 35 800.- 3 580.-68 Valga Tõlliste vald Paju küla Kärna 82001:002:0023 35,21 (M) 52 810.- 5 280.-69 Viljandi Paistu vald Mustapali küla Tamme 57002:002:0052 1,4854 (M) 2 220.- 220.-70 Viljandi Paistu vald Mustapali küla Jüri 57002:002:0053 2,0292 (M) 3 040.- 300.-71 Võru Meremäe vald Tääglova küla Põllu 46001:001:0377 4,42 (M) 6 180.- 610.-72 Võru Võru vald Võlsi küla Kroonumetsa 91804:001:0318 4,36 (M) 14 380.- 1 430.-73 Võru Võru vald Võlsi küla Allika 91804:001:0309 2,42 (M) 9 680.- 960.-74 Võru Võru vald Väiso küla Jõekääru 91801:009:0112 4,4 (M) 10 560.- 1 050.-

* SO - sihtotstarve, (E) – elamumaa, (Ä) – ärimaa, (T) – tootmismaa, (L) – transpordimaa, (M) – maatulundusmaa, (S) – sihtotstarbeta maa

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitse-misel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 07.05.2013 käskkirjadega nr 431 ja nr 432 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade põllumajanduslikuks kasutamiseks andmise avalikul kirjalikul enampakku-misel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 05.06.2013 kella 10:30ni :

Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks

Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid. Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enam­pakkumise tingimustega, infoga Maa­ameti kodulehel ja hiljemalt enne lepingu sõlmimist kinnis­asja looduses üle vaatama, et vältida edaspidiste arusaamatuste ja kahjude tekkimise riski.

Tagatisraha tasuda iga rendiobjekti kohta eraldi maksena avalduse esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN ­ EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN ­ EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks kinnisvara rendile andmine ning objekti nimi ja katastritunnus. Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal renditasu sisse, teistele osavõtjatele tagatis­raha tagastatakse. Isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sissemakstud tagatisraha ei tagastata.

Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumise teate juures) , milles on märgitud: ­ pakkuja nimi, isiku­ või registrikood, elu­ või asukoht ning kontakttelefon;­ aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata enampakkumise protokolli ja muud me­netluse dokumendid;­ kasutamiseks antava kinnisasja (rendiobjekti) nimetus ja katastritunnus;­ rendiobjekti kasutamise aastatasu pakkumissumma, mis peab olema kirjutatud sõnade ja numbritega eurodes täisarvuna (ilma eurosentideta) ja ei tohi olla alla alghinna. Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;­ nõustumine enampakkumises osalemiseks ja rendiobjekti kasutamiseks enampakkumise tea­tes, käesolevas korras ja rendilepingus (lepingu projekt on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumisteate juures) sätestatud tingimustel; ­ pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri;2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saa­ja, arve number, viitenumber); 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument, juriidilise isiku esindamise puhul vaid juhul, kui isik ei ole kantud B­kaardile.Ümbrikule märkida pakkuja kontaktandmed; objekti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse, märge „Kinnisvara rendile andmine“ ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 05.06.2013 enampakkumist!”Pakkumised esitada kirjalikult, iga rendiobjekt eraldi suletud ümbrikus Maa­ametisse, 05.06.2013 hiljemalt kella 10:30­ks aadressil Akadeemia tn 4, 51003 Tartu või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumisi arvesse ei võeta.Kirjalike pakkumiste avamine toimub 05.06.2013 kell 11:00 Akadeemia tn 4, Tartu. Pakkumiste avamine on avalik. Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemu­sed kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. Rendilepingu sõlmimise õiguse saab enampakkumise võitja või õigustatud isik, arvestades riigi­varaseaduse § 105 lõikes 3 nimetatud isikute õigusi, ning vastav otsus kinnitatakse keskkonna­ministri käskkirjaga. Riigivaraseaduse § 105 lõike 3 kohaselt kui riik annab kasutamiseks haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle kasutamise eelisõigus isikul, kes kasutas kasutamiseks antavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasu-tamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Eelnimetatud eelisõigust on isikul võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võit­jaks, kuid soovib kinnisasja siiski rentida enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasu­tamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul esitada kasutamiseks andmise korraldajale (Maa­ametile) kirjalik taotlus, et ta soovib kasutada seda õigust. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja kasutusala asendiplaan. Kui õigustatud isik teatab tähtaegselt, et kasutab õigust saada kinnis­asi kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga, lähevad enampakkumise võitja õigused ja kohustused üle õigustatud isikule ja enampakkumise tulemused kinnitatakse õigustatud isiku kasuks. Kui õigustatud isik esitab eelnimetatud taotluse, kuid kinnisasi jääb taotluse teinud isikust tulenevatel põhjustel kasutamiseks andmise korraldaja määratud tähtaja jooksul rentimata, siis taastatakse enampakkumise võitja õigus kinnisasi omandada. Riigivara rendileping tuleb sõlmida keskkonnaministri poolt määratud tähtaja jooksul (tähtaeg märgitakse nii kasutamiseks andmise otsuses kui ka tulemuste kinnitamise otsuses), mis saab olla kuni kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest. Tutvuge Maa-ameti kodulehel enampakkumise tingimuste, rendimenetluse tähtaegade ja lepingu projektiga, milles on märgitud rendile andmise tingimused. Rendi enampakkumise tea­ted asuvad Maa­ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee rubriigis Avalikud pakkumised ­> Avalikud enampakkumised ­> Riigimaade rent.Kasutamiseks antava vara, enampakkumisel osalemise ja rendilepingu tingimuste kohta saab täiendavat infot telefonidel 665 0788 ja 675 0174.

Jrk Maa-kond

Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus Pind-ala (ha)

Kasu-tusala pindala (ha)

SO* Alghind Tagatis-raha

1 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Kaalika 15401:002:0107 24,73 ha 24,52 (M) 2 353.­ 588.­

2 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Redise 15401:002:0103 20,53 ha 20,11 (M) 1 930.­ 482.­

3 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Kapsa 15401:002:0102 17,48 ha 16,82 (M) 1 614.­ 403.­

4 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Herne 15401:002:0108 32,59 ha 31,12 (M) 2 987.­ 746.­

5 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Oa 15401:002:0101 50,18 ha 48,99 (M) 4 703.­ 1 175.­

6 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Viljatera 15401:002:0119 15,43 ha 15,43 (M) 1 481.­ 370.­

7 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Rapsitera 15401:002:0104 16,14 ha 15,47 (M) 1 485.­ 371.­

8 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Rukkitera 15401:002:0096 12,87 ha 12,05 (M) 1 156.­ 289.­

9 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Odratera 15401:002:0109 16,93 ha 16,36 (M) 1 570.­ 392.­

10 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Nisutera 15401:002:0106 51,99 ha 51,26 (M) 4 920.­ 1 230.­

11 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Kaeratera 15401:002:0110 21,56 ha 19,48 (M) 1 870.­ 467.­

12 Lääne Lihula vald Kirbla küla Sooaluse 41103:001:0258 30,91 ha 30,91 (M) 2 163.­ 540.­

13 Lääne Lihula vald Meelva küla Viigi 41101:001:0326 5,75 ha 5,47 (M) 382.­ 95.­

14 Lääne Lihula vald Meelva küla Vahtra 41101:001:0325 32,22 ha 27,11 (M) 1 897.­ 474.­

15 Lääne Lihula vald Seira küla Sadula 41103:001:0259 24,14 ha 23,82 (M) 1 667.­ 416.­

16 Lääne Martna vald Ehmja küla Muraka 45202:001:0247 53,54 ha 53,54 (M) 3 747.­ 936.­

17 Lääne Martna vald Keskküla küla Kelluka 45203:003:0153 26,89 ha 25,74 (M) 1 621.­ 405.­

18 Lääne Taebla vald Koela küla Kuldkinga 77601:001:0698 4,24 ha 0,76 (M) 53.­ 13.­

19 Lääne Taebla vald Nihka küla Lubjaahju 77601:001:0735 14,36 ha 4,53 (M) 317.­ 79.­

20 Lääne­Viru

Tamsalu vald Vajangu küla Pääsusilma 78702:002:0245 16,86 ha 12,32 (M) 1 059.­ 264.­

21 Lääne­Viru

Vihula vald Sakussaare küla Loone 88701:002:0193 55,23 ha 54,01 (M) 5 184.­ 1 296.­

22 Põlva Mikitamäe vald

Mikitamäe küla Nurmealuse 46503:004:0183 18178 m2 1,82 (M) 111.­ 27.­

23 Põlva Mikitamäe vald

Mikitamäe küla Kraavivahe 46503:004:0184 29320 m2 2,93 (M) 178.­ 44.­

24 Põlva Veriora vald Kunksilla küla Nõiasaare 87901:004:0170 21,90 ha 20,96 (M) 1 278.­ 319.­

25 Pärnu Audru vald Ahaste küla Rindalipõllu 15901:001:0399 25,07 ha 24,43 (M) 1 954.­ 488.­

26 Pärnu Audru vald Papsaare küla Sinikaserva 15904:001:0358 5,73 ha 5,02 (M) 401.­ 100.­

27 Pärnu Audru vald Papsaare küla Pihlakavahe 15904:003:1855 2,20 ha 2,2 (M) 220.­ 55.­

28 Pärnu Sauga vald Kilksama küla Kesapõllu 73001:002:0332 41,24 ha 41,24 (M) 3 711.­ 927.­

29 Saare Leisi vald Veske küla Tulika 40301:004:0069 12,05 ha 10,42 (M) 729.­ 182.­

30 Saare Lümanda vald Kuusnõmme küla Ränga 44001:001:0390 5,77 ha 5,01 (M) 280.­ 70.­

31 Saare Muhu vald Pärase küla Alvandi 47801:005:0535 3,95 ha 2,5 (M) 157.­ 39.­

32 Tartu Rõngu vald Rannaküla küla Kanali 69401:004:0013 12,56 ha 12,45 (M) 771.­ 192.­

33 Tartu Tartu vald Nigula küla Viiremaa 79402:002:0146 18,09 ha 18,07 (M) 1 590.­ 397.­

34 Tartu Tartu vald Vahi alevik Villandi 79401:006:1320 10,95 ha 10,95 (M) 963.­ 240.­

35 Tartu Tartu vald Vedu küla Rajaveere 79402:003:0230 13,53 ha 13,53 (M) 1 190.­ 297.­

36 Tartu Tartu vald Vedu küla Rajavälja 79402:003:0229 27,72 ha 27,53 (M) 2 422.­ 605.­

37 Tartu Võnnu vald Issaku küla Nurmepõllu 91501:001:0184 15,15 ha 15,06 (M) 1 325.­ 331.­

38 Tartu Ülenurme vald

Külitse küla Aediku 94901:005:1599 3,85 ha 3,55 (M) 312.­ 78.­

39 Tartu Ülenurme vald

Laane küla Tiigiserva 94901:007:1673 26811 m2 2,5 (M) 220.­ 55.­

40 Tartu Ülenurme vald

Reola küla Otsa 94901:007:1655 24053 m2 2,41 (M) 212.­ 53.­

41 Tartu Ülenurme vald

Reola küla Nurga 94901:009:0059 8,97 ha 8,97 (M) 789.­ 197.­

42 Võru Misso vald Ritsiko küla Ritsikapõllu 46801:004:0123 8,30 ha 3,09 (M) 151.­ 37.­

43 Võru Varstu vald Kangsti küla Jõekääru 86501:001:0121 4,72 ha 4,28 (M) 209.­ 52.­

44 Võru Varstu vald Vana­Roosa küla Jõeääre 86501:001:0122 16,63 ha 14,95 (M) 732.­ 183.­

* SO - sihtotstarve (M) – maatulundusmaa

loomakasvatus 13Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitse-misel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 07.05.2013 käskkirjadega nr 431 ja nr 432 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade põllumajanduslikuks kasutamiseks andmise avalikul kirjalikul enampakku-misel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 05.06.2013 kella 10:30ni :

Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks

Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid. Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enam­pakkumise tingimustega, infoga Maa­ameti kodulehel ja hiljemalt enne lepingu sõlmimist kinnis­asja looduses üle vaatama, et vältida edaspidiste arusaamatuste ja kahjude tekkimise riski.

Tagatisraha tasuda iga rendiobjekti kohta eraldi maksena avalduse esitamise tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN ­ EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN ­ EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks kinnisvara rendile andmine ning objekti nimi ja katastritunnus. Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal renditasu sisse, teistele osavõtjatele tagatis­raha tagastatakse. Isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sissemakstud tagatisraha ei tagastata.

Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumise teate juures) , milles on märgitud: ­ pakkuja nimi, isiku­ või registrikood, elu­ või asukoht ning kontakttelefon;­ aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata enampakkumise protokolli ja muud me­netluse dokumendid;­ kasutamiseks antava kinnisasja (rendiobjekti) nimetus ja katastritunnus;­ rendiobjekti kasutamise aastatasu pakkumissumma, mis peab olema kirjutatud sõnade ja numbritega eurodes täisarvuna (ilma eurosentideta) ja ei tohi olla alla alghinna. Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa erinevad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;­ nõustumine enampakkumises osalemiseks ja rendiobjekti kasutamiseks enampakkumise tea­tes, käesolevas korras ja rendilepingus (lepingu projekt on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumisteate juures) sätestatud tingimustel; ­ pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri;2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, millel on näha pangarekvisiidid (makse saa­ja, arve number, viitenumber); 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav dokument, juriidilise isiku esindamise puhul vaid juhul, kui isik ei ole kantud B­kaardile.Ümbrikule märkida pakkuja kontaktandmed; objekti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse, märge „Kinnisvara rendile andmine“ ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 05.06.2013 enampakkumist!”Pakkumised esitada kirjalikult, iga rendiobjekt eraldi suletud ümbrikus Maa­ametisse, 05.06.2013 hiljemalt kella 10:30­ks aadressil Akadeemia tn 4, 51003 Tartu või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumisi arvesse ei võeta.Kirjalike pakkumiste avamine toimub 05.06.2013 kell 11:00 Akadeemia tn 4, Tartu. Pakkumiste avamine on avalik. Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemu­sed kinnitatakse, on oma pakkumisega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. Rendilepingu sõlmimise õiguse saab enampakkumise võitja või õigustatud isik, arvestades riigi­varaseaduse § 105 lõikes 3 nimetatud isikute õigusi, ning vastav otsus kinnitatakse keskkonna­ministri käskkirjaga. Riigivaraseaduse § 105 lõike 3 kohaselt kui riik annab kasutamiseks haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks antud, on selle kasutamise eelisõigus isikul, kes kasutas kasutamiseks antavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasu-tamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Eelnimetatud eelisõigust on isikul võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võit­jaks, kuid soovib kinnisasja siiski rentida enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasu­tamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul esitada kasutamiseks andmise korraldajale (Maa­ametile) kirjalik taotlus, et ta soovib kasutada seda õigust. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise kasutamise lepingu koopia ja kasutusala asendiplaan. Kui õigustatud isik teatab tähtaegselt, et kasutab õigust saada kinnis­asi kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga, lähevad enampakkumise võitja õigused ja kohustused üle õigustatud isikule ja enampakkumise tulemused kinnitatakse õigustatud isiku kasuks. Kui õigustatud isik esitab eelnimetatud taotluse, kuid kinnisasi jääb taotluse teinud isikust tulenevatel põhjustel kasutamiseks andmise korraldaja määratud tähtaja jooksul rentimata, siis taastatakse enampakkumise võitja õigus kinnisasi omandada. Riigivara rendileping tuleb sõlmida keskkonnaministri poolt määratud tähtaja jooksul (tähtaeg märgitakse nii kasutamiseks andmise otsuses kui ka tulemuste kinnitamise otsuses), mis saab olla kuni kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest. Tutvuge Maa-ameti kodulehel enampakkumise tingimuste, rendimenetluse tähtaegade ja lepingu projektiga, milles on märgitud rendile andmise tingimused. Rendi enampakkumise tea­ted asuvad Maa­ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee rubriigis Avalikud pakkumised ­> Avalikud enampakkumised ­> Riigimaade rent.Kasutamiseks antava vara, enampakkumisel osalemise ja rendilepingu tingimuste kohta saab täiendavat infot telefonidel 665 0788 ja 675 0174.

Jrk Maa-kond

Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus Pind-ala (ha)

Kasu-tusala pindala (ha)

SO* Alghind Tagatis-raha

1 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Kaalika 15401:002:0107 24,73 ha 24,52 (M) 2 353.­ 588.­

2 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Redise 15401:002:0103 20,53 ha 20,11 (M) 1 930.­ 482.­

3 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Kapsa 15401:002:0102 17,48 ha 16,82 (M) 1 614.­ 403.­

4 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Herne 15401:002:0108 32,59 ha 31,12 (M) 2 987.­ 746.­

5 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Oa 15401:002:0101 50,18 ha 48,99 (M) 4 703.­ 1 175.­

6 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Viljatera 15401:002:0119 15,43 ha 15,43 (M) 1 481.­ 370.­

7 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Rapsitera 15401:002:0104 16,14 ha 15,47 (M) 1 485.­ 371.­

8 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Rukkitera 15401:002:0096 12,87 ha 12,05 (M) 1 156.­ 289.­

9 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Odratera 15401:002:0109 16,93 ha 16,36 (M) 1 570.­ 392.­

10 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Nisutera 15401:002:0106 51,99 ha 51,26 (M) 4 920.­ 1 230.­

11 Ida­Viru Aseri vald Kestla küla Kaeratera 15401:002:0110 21,56 ha 19,48 (M) 1 870.­ 467.­

12 Lääne Lihula vald Kirbla küla Sooaluse 41103:001:0258 30,91 ha 30,91 (M) 2 163.­ 540.­

13 Lääne Lihula vald Meelva küla Viigi 41101:001:0326 5,75 ha 5,47 (M) 382.­ 95.­

14 Lääne Lihula vald Meelva küla Vahtra 41101:001:0325 32,22 ha 27,11 (M) 1 897.­ 474.­

15 Lääne Lihula vald Seira küla Sadula 41103:001:0259 24,14 ha 23,82 (M) 1 667.­ 416.­

16 Lääne Martna vald Ehmja küla Muraka 45202:001:0247 53,54 ha 53,54 (M) 3 747.­ 936.­

17 Lääne Martna vald Keskküla küla Kelluka 45203:003:0153 26,89 ha 25,74 (M) 1 621.­ 405.­

18 Lääne Taebla vald Koela küla Kuldkinga 77601:001:0698 4,24 ha 0,76 (M) 53.­ 13.­

19 Lääne Taebla vald Nihka küla Lubjaahju 77601:001:0735 14,36 ha 4,53 (M) 317.­ 79.­

20 Lääne­Viru

Tamsalu vald Vajangu küla Pääsusilma 78702:002:0245 16,86 ha 12,32 (M) 1 059.­ 264.­

21 Lääne­Viru

Vihula vald Sakussaare küla Loone 88701:002:0193 55,23 ha 54,01 (M) 5 184.­ 1 296.­

22 Põlva Mikitamäe vald

Mikitamäe küla Nurmealuse 46503:004:0183 18178 m2 1,82 (M) 111.­ 27.­

23 Põlva Mikitamäe vald

Mikitamäe küla Kraavivahe 46503:004:0184 29320 m2 2,93 (M) 178.­ 44.­

24 Põlva Veriora vald Kunksilla küla Nõiasaare 87901:004:0170 21,90 ha 20,96 (M) 1 278.­ 319.­

25 Pärnu Audru vald Ahaste küla Rindalipõllu 15901:001:0399 25,07 ha 24,43 (M) 1 954.­ 488.­

26 Pärnu Audru vald Papsaare küla Sinikaserva 15904:001:0358 5,73 ha 5,02 (M) 401.­ 100.­

27 Pärnu Audru vald Papsaare küla Pihlakavahe 15904:003:1855 2,20 ha 2,2 (M) 220.­ 55.­

28 Pärnu Sauga vald Kilksama küla Kesapõllu 73001:002:0332 41,24 ha 41,24 (M) 3 711.­ 927.­

29 Saare Leisi vald Veske küla Tulika 40301:004:0069 12,05 ha 10,42 (M) 729.­ 182.­

30 Saare Lümanda vald Kuusnõmme küla Ränga 44001:001:0390 5,77 ha 5,01 (M) 280.­ 70.­

31 Saare Muhu vald Pärase küla Alvandi 47801:005:0535 3,95 ha 2,5 (M) 157.­ 39.­

32 Tartu Rõngu vald Rannaküla küla Kanali 69401:004:0013 12,56 ha 12,45 (M) 771.­ 192.­

33 Tartu Tartu vald Nigula küla Viiremaa 79402:002:0146 18,09 ha 18,07 (M) 1 590.­ 397.­

34 Tartu Tartu vald Vahi alevik Villandi 79401:006:1320 10,95 ha 10,95 (M) 963.­ 240.­

35 Tartu Tartu vald Vedu küla Rajaveere 79402:003:0230 13,53 ha 13,53 (M) 1 190.­ 297.­

36 Tartu Tartu vald Vedu küla Rajavälja 79402:003:0229 27,72 ha 27,53 (M) 2 422.­ 605.­

37 Tartu Võnnu vald Issaku küla Nurmepõllu 91501:001:0184 15,15 ha 15,06 (M) 1 325.­ 331.­

38 Tartu Ülenurme vald

Külitse küla Aediku 94901:005:1599 3,85 ha 3,55 (M) 312.­ 78.­

39 Tartu Ülenurme vald

Laane küla Tiigiserva 94901:007:1673 26811 m2 2,5 (M) 220.­ 55.­

40 Tartu Ülenurme vald

Reola küla Otsa 94901:007:1655 24053 m2 2,41 (M) 212.­ 53.­

41 Tartu Ülenurme vald

Reola küla Nurga 94901:009:0059 8,97 ha 8,97 (M) 789.­ 197.­

42 Võru Misso vald Ritsiko küla Ritsikapõllu 46801:004:0123 8,30 ha 3,09 (M) 151.­ 37.­

43 Võru Varstu vald Kangsti küla Jõekääru 86501:001:0121 4,72 ha 4,28 (M) 209.­ 52.­

44 Võru Varstu vald Vana­Roosa küla Jõeääre 86501:001:0122 16,63 ha 14,95 (M) 732.­ 183.­

* SO - sihtotstarve (M) – maatulundusmaa

14 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eetaimekasvatus

Lõppenud talv oli kesk-misest pikem, külmem ja lumerohke. Keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla null kraadi ja lumi jäi maha novembri viimastel päevadel. Juba

detsembri alguses 10–20 sentimeetri paksuseks kasvanud kohev lumi kaitses talvituvaid taimi hästi kül-made eest, kuid maapind külmus vähe jaanuari pakasteni.

Minimaalne õhutemperatuur langes detsembris Mandri-Eestis –17…–21°ni ja kuu keskmine õhu-temperatuur osutus Jõgeval kesk-misest kolme kraadi võrra mada-lamaks. Aastavahetuse ja jaanuari alguse tugev sula võttis kohati põl-lud lumest uuesti lühikeseks ajaks paljaks ning sulatas mulla üles. Neil põldudel, kus lumi püsima jäi, moo-dustus sellest lumekooriku sarnane tihenenud kõva kiht, mis püsis maa-pinnal taimede ümber kevadeni.

Talve kõige madalamad tempera-tuurid mõõdeti 19. ja 20. jaanuaril. Ametlikuks Eesti selle talve külma-rekordiks registreeriti Jõgeval õhus –28,7°, madalates orgudes Ida-Ees-tis langes termomeetrinäit kohati veelgi madalamale (alla –30°).

Ohtlikud külmadKülmade ööde ajaks olid põllud taas valdavas osas Eestis enam kui 10sen-timeetrise, Ida-Eestis enam kui 20sen-timeetrise lumekihiga kaetud. Kolme sentimeetri sügavusel (s.o taimede võrsumissõlme sügavusel) mullas ei langenud temperatuur Jõgeval alla –2 kraadi. Napilt oli lund ran-nikul ja saartel, kuid seal tugevaid külmi ei esinenud.

Veebruar oli tavapärasest 1–3 kraadi võrra soojem. Lund sadas rohkesti. Lume paksus kasvas küün-lakuu teise dekaadi alguses suures osas Eestist 30 sentimeetrini ja üle selle ning paks lumi püsis aprilli esi-

Talv oli

ränktaliviljadele

LAINE kEPPARTJõgeva Sordiaretuse Instituudi

agrometeoroloog

Seekordne talv oli pikk, lumerohke ja keskmisest külmem ning taliteraviljad said suuri kahjustusi. Taliviljade vegetatsiooni algus hilines, osa põlde jäigi nii hõredaks, et tuli ümber künda.

2012/13. a talve keskmine õhutemperatuur Jõgeval võrreldes 1964.–2012. a keskmisega

keskmine temperatuur

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

01.11.

11.11.

21.11.

01.12

11.12.

21.12

31.01.

10.01.

20.01.

30.01.

09.02.

19.02.

01.03.

11.03.

21.03.

31.03.

2012. akeskmine

lumikate EestisLume maksimaalne paksus 2013. a märtsis

<20 cm

21–30 cm

31–40 cm

41–50

>50

Koostatud Jõgeva ilmahuvikeskuses 10.04.2013. Laekunud ELuSi ja EMHI ilmavõrgu andmetel

Lumikate püsis Jõgeval maas 140 päeva,

mis on keskmisest 42 päeva kauem.

Pärast lume minekut algas mulla kiire

ülessulamine ja kelts kadus mullast keskmisest kuni kaks

nädalat hiljem.

Fotod SVen ARbeT

Sõber koduaias, murutraktor X165* 122cm, 3 ühes niiduseade – külgväljavise, mults, kogumine* „automaatkäigukast“* elektriline niiduseadme käivitus

UUS Väike ja kompaktne kogujaga murutraktor X135R* 92cm, mahukas ja vastupidav niiduseade* kogumiskast 300L* „automaatkäigukast“, võimas V-Twin mootor

Enim-müüdud iseliikuv muruniiduk JM36* 3 ühes korpus – kogumine, külgväljavise, mults* niidulaius 56cm* kogumiskott 88L

UUS Multsiv muruniiduk JS63* 2 ühes korpus – multsimine, külgväljavise* niidulaius 53cm* 3600 pööravad esirattad

Aiahooaja parimad palad, John Deere aiatehnika, leiad Stokker-i poodidest.

Tule ja vii koju Sulle sobivaim muruniiduk või murutraktor lähimast Stokkerist,

www.stokker.ee

ROHELISTE

HOOAEG

HIND ENNE: 4099€

PAKKUMINE MAI LÕPUNI: 3480€

HIND: 3752€

HIND: 850€

HIND ENNE: 659€

PAKKUMINE MAI LÕPUNI: 559€

mese dekaadi lõpuni. See oli juba neljas järjestikune paksu lumega talv Eestis. Temperatuur kolme senti-meetri sügavusel mullas püsis veeb-ruaris null kraadi lähedal.

Märts kujunes ebatavaliselt kül-maks, keskmise õhutemperatuuri järgi selle talve kõige külmemaks kuuks. Veelgi külmem on Jõgeva 1922.–2012. a andmetel olnud paas-tukuu ainult neljal korral (1963, 1962, 1952 ja 1942). Minimaalne õhutem-peratuur langes Jõgeval alla –20 kraadi 13 ööl, kusjuures vaatlusaas-tate keskmine on ainult kolm ööd.

Märtsi kõige madalamad õhutem-peratuuri näitajad langesid tänavu Eestis –25…–27°ni, lume pinnal mõne kraadi võrra veelgi madalamale. Nii madalad temperatuurid talve lõpus on ohtlikumad, kui oli jaa-nuari pakane. Võisid tekkida kül-makahjustused puhkefaasist väl-juma hakkavatele puudele ja põõ-sastele, eriti lumepinna läheduses, kuid seda on veel vara hinnata.

Kahjustunud orasedMärts oli ka erakordselt päikeseline. Veelgi rohkem on olnud Jõgeval päi-kesepaistet seniste vaatluste järgi ainult 1969. aastal. Päikese mõjul tõu-sid maksimaalsed õhutemperatuurid üksikutel päevadel märtsis juba 4–6 kraadini, Kagu-Eestis ligi 7 kraadini. Põllukultuuridele püsis temperatuur Jõgeva ümbruse põldudel tehtud vaat-luste järgi kolme sentimeetri sügavu-sel mullas 0–2 kraadi piires.

Ka jürikuu esimesel kümmepäe-vakul jätkusid külmad ööd ja paks lumi püsis. Aprilli esimesel näda-lal veel tuiskas ja lund tuli juurdegi, ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli miinuses. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogu-nes kogu talvega 10. aprilliks Jõge-val –882°, mis on viimase 91 aasta keskmisest –149 kraadi rohkem.

Intensiivne lume sulamine algas 11. aprillist, kui keskmine õhutem-peratuur tõusis üle null kraadi. 15.–17. aprilliks oli enamik Eestimaa põlde lumest vaba, mis on keskmi-sest 3–4 nädalat hiljem. Lumikate oli püsinud Jõgeval maas 140 päeva, mis on keskmisest 42 päeva kauem.

Mulla külmumine aprilli alguses veel suurenes ja külmumise alumine piir ulatus 6. aprillil kohati põldu-del 50 sentimeetrist sügavamale, kohati paksema lume all aga ainult 20 sentimeetrini. See oli kogu talve maksimaalne külmumise sügavus.

Pärast lume minekut algas mulla kiire ülessulamine ja kelts kadus mullast 20.–24. aprilliks, mis on keskmisest kuni kaks nädalat hil-jem. Talirukkiorased ja ristikutai-med alustasid uut kasvu 21. april-lil, talinisul, -rapsil ja -rüpsil algas kasv mõne päeva võrra hiljem. Tali-viljade vegetatsiooni algus hilines võrreldes vaatlusaastate keskmi-sega poolteise nädala võrra.

Pika ja paksu lumega talve jook-sul olid taliviljaorased tugevalt kah-justunud seenhaigustest. Lisaks esi-

nes haudumist ja madalamates põl-luosades kahjustusi seisvast veest, mis mitmel pool tekkisid juba sügisel. Orasepõllud muutusid pärast lume minekut lumiseenest roosakaspruu-niks ja mõnel põllul ei olnud aprilli lõpus rohelist värvi õieti nähagi.

Kuna põllud olid esialgu märjad, ei pääsetud väetist andma, et taimi turgutada. Kasvu alustanud orased olid kollakasrohelised. Ööpäeva kesk-mine õhutemperatuur tõusis tänavu püsivalt üle 5° juba paiguti enne lume minekut, Jõgeval 16. aprillil.

Massilisele talvekahjustuse tek-kele aitas kaasa see, et taimed olid läinud sügisel lume alla talvituma vähekarastununa, mistõttu varu-aineid nappis. Sügis oli sajune ja päikesevaene. Enne lume tulekut oli ilm soe. Novembri keskpaigas püsis mitme päeva jooksul ööpäeva keskmine õhutemperatuur 5 kraa-dist kõrgemal. Isegi veel mõni päev enne püsiva lumikatte teket tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 5 kraadi, kusjuures ööpäevane temperatuuri kõikumine oli ainult 2–3 kraadi.

Kevadel pärast väetisekülvi hakkas talikultuuride seisukord vähehaaval paranema, kuid osa põlde jäigi nii hõredaks, et küntakse ümber. Tal-vitumine olenes sordist. Paremini elasid talve üle talirukki sortidest ‘Sangaste’ ja ‘Elvi’, talinisu sor-tidest ‘Sani’, ‘Fredis’, ‘Ramiro’ ja ‘Širvinta 1’. Talirüps talvitus pare-mini kui taliraps.

taimekasvatus 15Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Pika ja paksu lumega talve jooksul said taliviljaorased tugevalt kahjustada, taliviljade vegetatsiooni algus hilines.

Lihtsam ja odavam on tuulekaerast hoiduda, kui et hiljem aastaid teda tõrjuda. Ilma keemilise tõrjeta ei taha see paraku õnnestuda.

Tuulekaeraga saastu-nud põllumaade pind on aasta-aastalt suure-nenud. Põllumajandus-ameti andmete põhjal oli 2012. aasta seisuga Ees-tis tuulekaeraga saastu-

nud põlde kokku 214 998 hektarit, mis moodustas tervelt 38% põllu-kultuuride kogupinnast.

Tuulekaera peetakse raskestitõr-jutavaks umbrohuks. Kõige rohkem meelehärmi valmistab ta seemne-kasvatajatele, sest teraviljaseemnete puhul kehtib tuulekaerale nulltole-rants. Ka tarbeviljapõldudel võib tuulekaer põhjustada olulist majan-duslikku kahju.

Tuulekaer on tugev konkurent eriti just suviteraviljadele. Kuigi tema esi-algne areng on veidi aeglasem kui teraviljadel, kiireneb see üsna pea ennaktempos. Tugeva juurestiku, hea võrsumisvõime ja kiire kasvu tõttu võtab ta kultuurtaimede eest ära rohkesti toitaineid, vett ja val-gust ning jätab kultuuri alarindesse. Tuulekaera pikk kõrs on suhteliselt nõrk, tema tiheda levikuga kolletes kipub põld lamanduma.

Tuulekaer on kiire paljunemis-võimega – üks taim võib anda kuni 250, mõnel juhul isegi kuni 1000 seemet. Seemned (sõkalterised) on põlvja ohtega ning asetsevad laiuva-tes pööristes. Välissõkal on tavaliselt

karvane, mistõttu seeme jääb ker-gesti mitmesuguste esemete külge ja võib niiviisi edasi levida.

Seemned valmivad ebaühtlaselt, suur osa neist variseb põllule juba enne põhikultuuri koristamist. Osa tuulekaera jääb tera- ja põhusaaki, andes sellega võimaluse uute alade saastumiseks. Tuleb silmas pidada, et peale saastunud külvise on oht tuulekaera levikuks ka sõnnikuga – seda nii allapanupõhu kui ka loo-made seedetrakti läbinud tervete elu-võimeliste seemnete kaudu. Tuule-kaera levitavad ka varisenud seem-netest toituvad linnud

Mehaaniline tõrjumine Tuulekaer on väga elujõuline. Seem-ned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel, mistõttu neid ei tohi mingil juhul jätta põlluservadele. Kui kitku-misel jääb võrsesõlm mulda, arene-vad sellest uued võrsed, millel val-mivad seemned. Seemnete idane-misvõime mullas võivat püsida kuni kümme aastat.

Kõrrekoorimisel, mis provotsee-rib seemned idanema, on väga suur tähtsus ka tuulekaera tõrjes. Oleme tootmistingimustes tähele pannud, et pärast kõrrekoorimist hakkas tuu-lekaera kasvama palju rohkem kui koristusjärgselt liigutamata põllul. Kasvama läinud tuulekaer hävis talve jooksul täielikult – seda ka sel-listel aastatel, mil maa praktiliselt ei külmunudki.

Kui põldu sügisel küntakse, jao-tuvad varisenud seemned tõenäo-liselt kogu künnikihi ulatuses ning tuulekaera tärkab pidevalt mitme aasta jooksul. Eelkoorlitega varus-tatud ader aga viib varisenud seem-ned vaopõhja, ning kui künd on pii-savalt sügav ja järgmiste harimis-

tega seda kihti enam ülespoole ei tooda, kaotab soomlaste andmeil tuulekaer eluvõime 5–6 aasta jook-sul. Meie minikatsed on aga näida-nud, et 20 cm sügavuselt tuli nelja kuu jooksul (maist septembrini) üles umbes 20% tuulekaera seemnetest.

Üks võimalus tuulekaera hävita-miseks ja seemnevaru vähendami-seks on provotseerida kevadel tai-med kasvama ja siis hävitada nad mehaanilise tõrjega. Kui põld on tuulekaeraga väga saastunud, on üks variant kasvatada vahekultuu-rina heintaimi. Sellisel juhul tuleb kevadel teha mehaaniline tõrje ja alles seejärel külvata heintaimed. Kindlasti tuleb rajatud põldu esi-mesel aastal vähemalt kaks korda niita ning niide koristada.

Korralik viljavaheldus – suvite-raviljade kasvatamine vaheldumisi põldheina, taliviljade ja rühvelkul-tuuridega – aitab tuulekaera vaos-hoidmisega paremini toime tulla. Taliviljad oma tihedama taimiku ja kevadel kiirema algarengu tõttu hoiavad tuulekaera paremini kont-rolli all kui suviviljad.

Keemiline tõrje Varajastes kasvufaasides ei ole haju-salt leiduvate tuulekaerataimede avastamine just lihtne ülesanne. Teraviljapõllul võib neid kergemini leida külviridade vahelt ja tühiku-telt. Väga sageli esineb tuulekaer kolletena.

Teatavasti on tuulekaer herbit-siidide suhtes kõige tundlikum ala-tes kahe lehe faasist kuni võrsumise lõpuni. Pritsimiseks optimaalse aja valikul tuleb kindlasti silmas pidada, et teravili oleks veel sellises kasvufaa-sis (maksimaalselt kõrsumise algu-seni), et herbitsiid seda ei kahjustaks.

Kui sügisel sai põld pindmiselt haritud või jäi üldse harimata, tasub keemilise tõrjega natuke oodata, et võimalikult rohkem tuulekaera jõuaks tärgata. Pindmiselt hari-tud põllul tärkab tuulekaer keva-del kiiremini ja ühtlasemalt kui kün-tud põllul.

Samuti tuleb jälgida, kas pärast tõrje tegemist hakkab veel tuule-kaera tärkama. Oleme täheldanud väga aktiivset tuulekaera hilisemat tärkamist juhtudel, kui teraviljatai-mik on suhteliselt hõre või kui esi-neb külvivigu. Seetõttu võib osu-tuda vajalikus teistkordne tuule-kaera tõrje.

Üks suur tuulekaera levikukohti on põlluääred, kuhu prits alati ei ulatu. Samuti põllu ja teede vahe-lised alad, põllunurgad, postiümb-rused, mida ei harita alati hoolikalt.

Keemilise tõrjega ei tohi hiljaks jääda, sest kui tuulekaeral on juba pööris moodustunud, siis tõrjeva-hendid enam ei aita. Keemiline tõrje tuleb teha kindlasti enne tuulekaera loomisfaasi.

Edukalt saab tuulekaera tõrjuda rapsi- ja hernepõldudelt, tehes kõr-reliste tõrjet. Kuid sellisel juhul tuleb väga tähelepanelikult jälgida, kas eri taimekaitsevahendeid võib segada või mitte.

Tuulekaera tõrjeks sobivate pre-paraatide loetelu ja kasutusjuhised leiab põllumajandusameti kodule-hel www.pma.agri.ee.

MALLE JäRVAN, ANdO AdAMSON

Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid

uRMAS NuRMSALuOilseeds Agro OÜ tegevjuht

Tuulekaeraston raske vabaneda

Foto

lIIn

A e

DeS

I

taimekasvatus 16 Toimetaja HEIKI RAudLA. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

loomakasvatus 17Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Maa-amet korraldab kooskõlas riigivaraseadusega ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitse-misel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” ning tulenevalt keskkonnaministri 07.05.2013 käskkirjadega nr 431 ja nr 432 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsustest järgmiste riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

kinnisasjade põllumajanduslikuks kasutamiseks andmise avalikul kirjalikul enampakku-misel pakkumiste esitamise tähtajaga teate avaldamisest kuni 29.05.2013 kella 10:30ni :

Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks

Kirjalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik isi-kud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid. Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist tutvuma enampakkumise tingimustega, infoga Maa-ameti kodulehel ja hiljemalt enne lepingu sõlmimist kinnisasja looduses üle vaatama, et vältida edaspidiste arusaamatuste ja kahjude tekkimise riski.Tagatisraha tasuda iga rendiobjekti kohta eraldi mak­sena avalduse esitamise tähtajaks Rahandusminis­teeriumi arveldusarvele SEB 10220034796011 (IBAN - EE 89 1010 2200 3479 6011), Swedbank 221023778606 (IBAN - EE 93 2200 2210 2377 8606), Nordea Bank 17001577198 (IBAN EE 70 1700 0170 0157 7198) või Danske Bank 333416110002 (IBAN EE40 3300 3334 1611 0002) viitenumber 3100057031, selgituseks kinnis vara rendile andmine ning objekti nimi ja ka­tastritunnus. Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal rendita-su sisse, teistele osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. Isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sisse-makstud tagatisraha ei tagastata.Kirjalik pakkumine peab sisaldama 1) avaldus (avalduse vorm on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumise teate juures), milles on märgitud: - pakkuja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ning kontakttelefon;- aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata

enampakkumise protokolli ja muud menetluse dokumendid;- kasutamiseks antava kinnisasja (rendiobjekti) nimetus ja katastritunnus;- rendiobjekti kasutamise aastatasu pakkumissumma, mis peab olema kirjutatud sõnade ja numbritega eurodes täisarvuna (ilma eurosentideta) ja ei tohi olla alla alghinna. Juhul kui numbrite ja sõnadega kirjutatud summa erine-vad, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;- nõustumine enampakkumises osalemiseks ja rendiob-jekti kasutamiseks enampakkumise teates, käesolevas korras ja rendilepingus (lepingu projekt on kättesaadav Maa-ameti koduleheküljel enampakkumisteate juures) sä-testatud tingimustel; - pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri;2) tagatisraha tasumise maksekorralduse koopia, mil-lel on näha pangarekvisiidid (makse saaja, arve number, viitenumber); 3) isiku esindamise puhul esindaja volitusi tõendav doku-ment, juriidilise isiku esindamise puhul vaid juhul, kui isik ei ole kantud B-kaardile.Ümbrikule märkida: pakkuja kontaktandmed; objek­ti nimetus ja katastritunnus, mille kohta pakkumine esitatakse, märge „Kinnisvara rendile andmine“ ning hoiatusmärge “Mitte avada enne 29.05.2013 enam­pakkumist!”Pakkumised esitada kirjalikult, iga rendiobjekt eraldi su-letud ümbrikus Maa-ametisse, 29.05.2013 hiljemalt kella

10:30-ks aadressil Akadeemia tn 4, 51003 Tartu või saata kullerpostiga. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pak­kumisi arvesse ei võeta.Kirjalike pakkumiste avamine toimub 29.05.2013 kell 11:00 Akadeemia tn 4, Tartu. Pakkumiste avamine on avalik. Enampakkumisel osalejad on oma pakkumisega seotud alates pakkumiste avamisest kuni enampakkumise tulemuste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle kasuks enampakkumise tulemused kinnitatakse, on oma pakku­misega seotud kuni lepingu sõlmimiseni. Rendilepingu sõlmimise õiguse saab enampakkumise võitja või õigustatud isik, arvestades riigivaraseaduse § 105 lõikes 3 nimetatud isikute õigusi, ning vastav otsus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Riigivarasea-duse § 105 lõike 3 kohaselt kui riik annab kasutamiseks haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alusel kasutamiseks an-tud, on selle kasutamise eelisõigus isikul, kes kasutas kasutamiseks antavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel selle maa riigi omandisse jätmiseni. Eelnimetatud eelisõigust on isikul võimalik kasutada vaid juhul, kui õigustatud isik osaleb ise enampakkumisel, kuid ei osutu võitjaks, kuid soovib kinnisasja siiski rentida enampakkumisel kujunenud hin-naga. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isikutel enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates

viie tööpäeva jooksul esitada kasutamiseks andmise korraldajale (Maa-ametile) kirjalik taotlus, et ta soovib kasutada seda õigust. Taotlusele tuleb lisada maa ajuti-se kasutamise lepingu koopia ja kasutusala asendiplaan. Kui õigustatud isik teatab tähtaegselt, et kasutab õigust saada kinnisasi kasutusse enampakkumisel kujunenud hinnaga, lähevad enampakkumise võitja õigused ja ko-hustused üle õigustatud isikule ja enampakkumise tule-mused kinnitatakse õigustatud isiku kasuks. Kui õigusta-tud isik esitab eelnimetatud taotluse, kuid kinnisasi jääb taotluse teinud isikust tulenevatel põhjustel kasutamiseks andmise korraldaja määratud tähtaja jooksul rentimata, siis taastatakse enampakkumise võitja õigus kinnisasi omandada. Riigivara rendileping tuleb sõlmida keskkonnaministri poolt määratud tähtaja jooksul (tähtaeg märgitakse nii kasutamiseks andmise otsuses kui ka tulemuste kinnita-mise otsuses), mis saab olla kuni kahe kuu jooksul tule-muste kinnitamisest. Tutvuge Maa­ameti kodulehel enampakkumise tin­gimuste, rendimenetluse tähtaegade ja lepingu pro­jektiga, milles on märgitud rendile andmise tingimused. Rendi enampakkumise teated asuvad Maa-ameti kodu-lehel aadressil www.maaamet.ee rubriigis Avalikud pak-kumised -> Avalikud enampakkumised -> Riigimaade rent. Kasutamiseks antava vara, enampakkumisel osa-lemise ja rendilepingu tingimuste kohta saab täiendavat infot telefonidel 665 0788 ja 675 0174.

Jrk Maa­kond

Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus Pind­ala (ha)

Kasu­tusala pindala (ha)

SO* Alghind Tagatis­raha

1 Harju Anija vald Pikva küla Vahevälja 14002:001:0189 48,23 46,06 (M) 2 855.- 713.-

2 Harju Anija vald Uuearu küla Kullavahe 14002:002:0336 92,97 89,4 (M) 5 542.- 1 385.-

3 Harju Kose vald Kose alevik Linnari 33702:001:0598 10,75 10,75 (M) 666.- 166.-

4 Harju Kose vald Kose alevik Kruusamäe 33702:001:0597 2,91 2,91 (M) 180.- 45.-

5 Harju Kose vald Kose alevik Sanderi 33702:001:0596 4,23 4,23 (M) 262.- 65.-

6 Harju Kõue vald Alansi küla Tarupõllu 36301:001:0443 25,55 25,55 (M) 1 584.- 396.-

7 Harju Kõue vald Nutu küla Jõepõllu 36302:002:0478 26,91 25,95 (M) 1 608.- 402.-

8 Harju Kõue vald Ojasoo küla Nurme 36301:001:0442 7,17 7,12 (M) 441.- 110.-

9 Harju Kõue vald Ojasoo küla Niidu 36301:001:0441 10,78 10,78 (M) 668.- 167.-

10 Harju Kõue vald Rava küla Suurpõllu 36302:002:0477 30,68 30,68 (M) 1 902.- 475.-

11 Harju Nissi vald Lehetu küla Lepiku 51801:002:0232 40,77 40,77 (M) 2 527.- 631.-

12 Ida-Viru Iisaku vald Varesmetsa küla Rohuniidu 22401:003:0396 16,15 13,94 (M) 1 338.- 334.-

13 Ida-Viru Iisaku vald Varesmetsa küla Kraavimaa 22401:003:0395 9,42 8,99 (M) 692.- 173.-

14 Ida-Viru Lüganuse vald

Lüganuse alevik Kaldavälja 43701:001:0311 2,06 2,06 (M) 197.- 49.-

15 Ida-Viru Lüganuse vald

Matka küla Niiduvälja 43701:001:0313 2,22 1,96 (M) 168.- 42.-

16 Ida-Viru Lüganuse vald

Matka küla Aasavälja 43701:001:0312 11,62 11,62 (M) 999.- 249.-

17 Ida-Viru Maidla vald Aidu-Sooküla küla

Kaerapõllu 44901:002:0363 3,57 3,57 (M) 342.- 85.-

18 Ida-Viru Maidla vald Aruküla küla Rombi 44901:003:0488 5,48 4,91 (M) 471.- 117.-

19 Ida-Viru Maidla vald Arupäälse küla Kaarlepa 44901:003:0489 4,21 3,78 (M) 291.- 72.-

20 Ida-Viru Maidla vald Maidla küla Tuuleveski 44901:002:0364 19,41 19,39 (M) 1 861.- 465.-

21 Ida-Viru Maidla vald Rebu küla Turvastiku 44901:003:0493 7,63 7,63 (M) 732.- 183.-

22 Ida-Viru Maidla vald Rebu küla Sirgeoja 44901:003:0492 4,47 4,47 (M) 429.- 107.-

23 Ida-Viru Maidla vald Rebu küla Hõbeallika 44901:003:0491 2,98 2,8 (M) 268.- 67.-

24 Ida-Viru Maidla vald Uniküla küla Tammi 44901:003:0494 3,46 3,38 (M) 324.- 81.-

25 Ida-Viru Mäetaguse vald

Kiikla küla Kalevi 49801:001:0398 14,11 14,11 (M) 1 354.- 338.-

26 Jõgeva Jõgeva vald Alavere küla Instituudi 24804:001:0277 17,00 16,16 (M) 1 422.- 355.-

27 Jõgeva Jõgeva vald Alavere küla Oldipõllu 24804:001:0276 14,70 14,70 (M) 1 293.- 323.-

28 Jõgeva Jõgeva vald Vilina küla Rähna 24804:001:0265 16,37 13,69 (M) 1 204.- 301.-

29 Jõgeva Palamuse vald

Kudina küla Savipõllu 57802:003:0304 28,03 28,03 (M) 2 466.- 616.-

30 Lääne Taebla vald Võntküla küla Võntküla 6 77601:001:0627 13,46 13,46 (M) 942.- 235.-

31 Lääne-Viru

Tamsalu vald Türje küla Toomingamarja 78702:002:0283 6,05 3,61 (M) 277.- 69.-

32 Lääne-Viru

Tamsalu vald Võhmetu küla Kullerkupu 78701:002:0135 8,19 8,07 (M) 774.- 193.-

33 Lääne-Viru

Vihula vald Sakussaare küla Holgeri 88701:002:0194 20,43 18,66 (M) 1 791.- 447.-

34 Lääne-Viru

Vihula vald Sakussaare küla Vidriku 88701:002:0190 53,08 50,23 (M) 4 822.- 1 205.-

35 Lääne-Viru

Vihula vald Sakussaare küla Krõõda 88701:002:0189 42,80 41,42 (M) 3 976.- 994.-

36 Põlva Laheda vald Roosi küla Jõeniidu 38501:003:0186 19,75 18,28 (M) 1 005.- 251.-

37 Põlva Valgjärve vald Abissaare küla Vaderi 85603:001:0156 16,17 14,73 (M) 898.- 224.- * SO - sihtotstarve (M) – maatulundusmaa

Jrk Maa­kond

Vald/linn Küla/alev Aadress Katastritunnus Pind­ala (ha)

Kasu­tusala pindala (ha)

SO* Alghind Tagatis­raha

38 Pärnu Are vald Eavere küla Nurmika 14901:002:0424 5,06 4,82 (M) 482.- 120.-

39 Pärnu Are vald Kurena küla Ojalauda 14901:001:0129 2,11 2,11 (M) 189.- 47.-

40 Pärnu Are vald Kurena küla Ojalauda 14901:001:0128 14,87 13,84 (M) 1 384.- 346.-

41 Pärnu Are vald Kurena küla Ojalauda 14901:001:0175 32,73 29,88 (M) 2 988.- 747.-

42 Pärnu Audru vald Kõima küla Passipere 15905:004:1031 25,69 25,69 (M) 2 569.- 642.-

43 Pärnu Audru vald Kõima küla Kitsepõllu 15905:004:1012 15,10 14,74 (M) 1 474.- 368.-

44 Pärnu Audru vald Lemmetsa küla Kõllipõllu 15904:001:0407 9,20 8,47 (M) 847.- 211.-

45 Pärnu Audru vald Lemmetsa küla Aidapõllu 15904:001:0406 7,17 7,17 (M) 717.- 179.-

46 Pärnu Audru vald Põldeotsa küla Kalapõllu 15905:002:0464 56,14 43,61 (M) 3 052.- 763.-

47 Pärnu Audru vald Põldeotsa küla Rannapõllu 15905:002:0463 37,61 35,05 (M) 2 453.- 613.-

48 Pärnu Tahkuranna vald

Leina küla Põlluriba 84801:004:0784 6,64 6,64 (M) 664.- 166.-

49 Pärnu Tahkuranna vald

Tahkuranna küla Pihlakapõllu 84801:004:0783 2,37 2,37 (M) 237.- 59.-

50 Pärnu Vändra vald Kaansoo küla Lehepõllu 93004:003:0217 64,65 60,26 (M) 6 026.- 1 506.-

51 Pärnu Vändra vald Kaansoo küla Punga 93004:003:0219 34,31 32,89 (M) 3 289.- 822.-

52 Pärnu Vändra vald Tagassaare küla Vana­Viidiku 93004:002:0049 8,08 8,08 (M) 808.- 202.-

53 Rapla Raikküla vald Lõpemetsa küla Odra 65401:002:0197 32,63 32,63 (M) 2 023.- 505.-

54 Saare Kaarma vald Hübja küla Siimu 34801:001:0576 2,15 2,05 (M) 143.- 35.-

55 Saare Kaarma vald Hübja küla Kuresoo 34801:001:0578 6,71 5,76 (M) 403.- 100.-

56 Saare Kaarma vald Hübja küla Villemi 34801:001:0577 5,95 5,85 (M) 409.- 102.-

57 Saare Lümanda vald Kuusnõmme küla Saunapõllu 44001:001:0393 1,59 1,37 (M) 86.- 21.-

58 Saare Lümanda vald Kuusnõmme küla Ussimäe 44001:001:0389 2,55 1,76 (M) 110.- 27.-

59 Saare Lümanda vald Kuusnõmme küla Viinaköögi 44001:001:0391 6,84 4,77 (M) 300.- 75.-

60 Saare Muhu vald Tupenurme küla Pangaaluse 47801:004:0616 27,66 26,53 (M) 1 857.- 464.-

61 Tartu Tartu vald Igavere küla Otsavälja 79402:002:0138 17,77 14,97 (M) 1 317.- 329.-

62 Tartu Tartu vald Nigula küla Rukkivälja 79402:002:0143 5,20 4,78 (M) 420.- 105.-

63 Tartu Tartu vald Nigula küla Pärniku 79402:002:0145 6,41 5,77 (M) 507.- 126.-

64 Tartu Tartu vald Soeküla küla Kiigapõllu 79402:003:0236 53,61 51,21 (M) 4 045.- 1 011.-

65 Tartu Tartu vald Toolamaa küla Kaarepõllu 79402:002:0157 34,33 33,57 (M) 2 954.- 738.-

66 Tartu Tartu vald Vedu küla Lehelinnu 79402:001:0497 8,17 8,17 (M) 718.- 179.-

67 Tartu Tartu vald Vedu küla Rabavälja 79402:001:0496 24,65 24,49 (M) 2 155.- 538.-

68 Valga Sangaste vald Lauküla küla Karli 72402:003:0071 14,91 14,88 (M) 1 309.- 327.-

69 Valga Sangaste vald Sarapuu küla Äiatari 72402:003:0074 7,81 7,69 (M) 607.- 151.-

70 Valga Õru vald Õlatu küla Ivaski 94301:001:0021 29,13 29,13 (M) 2 039.- 509.-

71 Viljandi Abja vald Penuja küla Keskpulga 10502:003:0101 57,91 57,62 (M) 5 762.- 1 440.-

72 Viljandi Suure-Jaani vald

Mäeküla küla Oksapõllu 54502:001:0065 21,30 19,49 (M) 1 948.- 487.-

73 Võru Haanja vald Purka küla Jaani talu 18101:001:0189 2,41 2,41 (M) 118.- 29.-

74 Võru Meremäe vald Antkruva küla Lohu 46001:001:0374 21,54 21,54 (M) 1 313.- 328.-

75 Võru Meremäe vald Tiirhanna küla Mündi 46002:003:0422 3,98 3,49 (M) 212.- 53.-

76 Võru Meremäe vald Vinski küla Rummu 46002:003:0423 17,68 17,68 (M) 1 078.- 269.-

77 Võru Mõniste vald Mõniste küla Anni 49301:002:0205 32,01 30,84 (M) 1 696.- 424.-

78 Võru Võru vald Loosu küla Madala 91801:003:0135 11,64 11,64 (M) 640.- 160.-

79 Võru Võru vald Roosisaare küla Soomaa 91804:001:0343 6,51 4,75 (M) 232.- 58.-

80 Võru Võru vald Umbsaare küla Kõdra 91804:004:0416 7,98 7,81 (M) 476.- 119.-

18 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eehobi

w w w. t o o r i i s t a m a r k e t . e eSinu aia heaks!

XTP103139 .−

XTP100199 .−

XTP11299 .−Mootorsaag

250 mm

•2-T / 25,4 cm³

Muru ja hekilõikur • Li-Ion aku

7,2 V / 1,3 Ah

Trimmer • 2-T mootor

0,8 kW / 26 cm³• vars poolitatav

Võsalõikur• 2-T mootor 1,25 kW / 42,7 cm³•komplektis: trimmpea, rohutera

ja võsatera

XTP08159 .−

Tallinn TarTu rakvere Paide Pärnu mnt 238 Ringtee 78 Lõõtspilli 2 Tööstuse 26 Järve keskuses Vaala keskuses

XTP083149 .−

Oksapurusti 2400 W •laastu pikkus

5 - 10 mm•oksale max.

Ø 40 mm

Muruniiduk• 4-T mootor 4 HP /

135 cm³• lõikelaius: 42 cm• koguja / taha

väljavise

XTP10295 .−

Olen Tallinna 21. keskkooli kasvandik. Seal sai hea inglise keele põhja alla. Tulin oma parima sõbran-naga Tartusse – tema läks loomakasvatust õppima, mina veterinaariat.

Ta oli pärast kooli lõpetamist All-techis Pille-Riin Puskari sekretär ja tegi ka tõlketöid. Mina tegin ka juhu-tõlget. Neil oli suulist tõlget vaja ja mu sõbranna arvas, et tema seda välja ei kanna ning ässitas mind. Ma siis proovisin, ja kuna asi õnnestus, siis sealt see lahti läks.

Ma ei tee palju sünkroontõlget. Ma pole tõlkimist kusagil õppinud ja ei ole kindlasti nii hea nagu professio-naalsed tõlgid. Minu eelis on vete-rinaarne põllumajanduslik oskussõ-navara, mis mul on ülikoolist kaa-sas. Väikeloomaarstid tänapäeval enamasti tõlget ei soovi, kuna saa-vad inglise keelega väga hästi hak-kama. Pealegi paneb tõlge loengule alati aega juurde.

Tõlge korraldatakse sageli suurloo-marahvale ja neile, kes ei ole veteri-naarid – paljudel on ju esimene võõr-keel vene või saksa. Olen natuke tõl-kinud ka soome keelest eesti keelde,

aga seda ainult paar korda. Soome keele oskus on televiisorist nagu põh-jaeestlastel sageli. Eesti keelest soome keelde ma ei tihkaks tõlkima hakata.

Tasuta koolitus Vahepeal oli mõte, et võiks ennast tõl-kimise vallas täiendada, aga ööpäe-vas on 24 tundi ja neist on nagu-nii vähe. Mul on Hunt Kriimsilma üheksa ametit ja ma ei jõua sinna enam midagi juurde panna. Asju, mida tahaks õppida, on palju. Kui keegi leiutab ajamasina, millega ööpäeva pikemaks saab venitada, oleksin kohe käpp.

Selle poolest on see hea hobi, et muidu ma ei viitsiks pidada ennast kursis suurloomade teemadega, aga nüüd ma saan mitte ainult tasuta koolitust, vaid makstakse peale ka. Kuulen ju ise kõike seda, mida tõl-gin. Sünkroontõlkega võib olla, et ei mäleta, mida tõlkisid. Selle tõlke puhul on nii, et mingi osa, vahel kuni pool jääb edasi andmata. Oleneb lektori tempost – tuleb teha kiire kokkuvõte.

Enamasti teen järeltõlget, kus lek-tor räägib kaks-kolm lauset ja mina võtan need kokku. Kirjalikku tõlget ka, aga seda viimastel aastatel vähem,

Kadri KäärameheLoomaarst

hobi eest makstakse peale

hELI RAAMETSajakirjanik

heli.raamets@maaleht.ee

Kui enamasti viib hobidega tegelemine raha kukrust välja, siis mõni hobi toob hoopis sisse. Oma tööst ja hobist räägib veterinaararst Kadri Kääramees.

kuna firmad on hakanud leidma oma töötajaid, kes seda teevad.

Tõlkimine on nagu jalgrattasõit, mis ei lähe meelest ära. Tavaliselt saan materjalid ette ja vaatan need üle. Kui midagi ei mäleta, saab selle järele vaadata. Tavaliselt on nii, et kuu-mad teemad on suhteliselt samaaeg-selt üleval, näiteks kas tulevad laine-tena mastiidid või sigade haigused.

Tõlkimine on meeldiv hobi. Mu põhitöö on ikka veterinaaria. Kuna sellel aastal teen ka Soomes väike-loomaarsti tööd, siis olen rohkem ära ja see tähendab, et ka tõlkimist on vähem. Muidu tuleb keskmiselt üks asi kuu kohta.

Koerte-kasside hambadOlen spetsialiseerunud väikeloomade stomatoloogiale ja Tartus Janne Orro loomakliinikus ongi enamik mu pat-sientidest. Huvi hammaste vastu tek-

kis tasapisi. Kui töötasin veel maa-ülikooli loomakliinikus, hakkasime spetsialiseeruma ja see oli hobuste kaudu minu huviks. Tahtsin lapse-põlvest peale saada hobusearstiks, aga ülikooli ajal oli vähe hobuseid ja hobusearste piisavalt.

Õpetasin paremate jõudude puu-dumisel maaülikoolis paar aastat ka hobuste sisehaigusi. Käisin ise intensiivselt ratsutamas, ja ainus, mida tudengitega praktikas teha sain, oli käia tallis hambaid raspel-damas, kuna seda tuttavad hobu-seomanikud vajasid ja lubasid. Kui oli selge, et minust hobusearsti ei saa, liikus huvi kuidagi loomulikult väikeloomade suuõõne peale üle. Õpetan nüüd kord aastas väikeloo-made suuõõneprobleeme.

Ühest uuringust ammu tsiteeri-tud arv, mis on enam-vähem tõsi ka, ütleb, et 80 protsendil patsientidest,

Kadri Kääramees�� Sündinud 24.05.1976 Tallinnas.

�� Vallaline.

�� Lõpetanud hõbemedaliga Tallinna 21. keskkooli ja Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarmeditsiini erialal cum laude; praegu Eesti Maaülikooli veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi doktorantuuris.

�� Töötanud Eesti Põllumajandusülikooli/Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus loomaarstina (1999–2006) ja AS dimela väikeloomatoodete müügiesindajana (2006–2007); praegu töötab loomaarstina Janne Orro Loomakliinikus, Tartu Koduta Loomade Varjupaigas ja kliinikus Pieneläinklinikka Tuhatjalka (Soome). Kord aastas loeb Eesti Maaülikoolis 6. kursuse üliõpilastele väikeloomade hambahaiguste kursust.

�� Eesti Väikeloomaarstide Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtu ning Euroopa loomahambaarstide ühingu (European Veterinary dental Society) liige.

elukäik

Foto

RA

IVO

TA

SSO

kes tulevad väikeloomakliiniku uksest sisse ja on üle kahe aasta vanad, on suus mingi hambaprobleem. Eri indi-viididel on erinevad riskid. Suur-tel koertel on sagedamini hamba-murde ja hammaste kulumist, väi-kestel koertel rohkem periodondiiti. Aga sellel on individuaalne eelsoo-dumus nagu inimestelgi.

See ei ole toitumisest põhjusta-tud, ja ei vasta tõele, et looduslikes tingimustes on kõik palju parem. Ka tõuti kipub olema nii, et kellel on suuõõnega rohkem ja kellel vähem probleeme.

Neid haigusi on ka varem kogu aeg olnud, lihtsalt nüüd me suu-dame neid diagnoosida ja on või-malik midagi ette võtta. Suuõõne kontroll peaks olema lemmiku tava-lise tervisekontrolli üks osa.

Soovitan lemmikloomadele sama mida inimestelegi – hammaste har-jamist. Õnneks inimesed ei naera selle üle enam väga. Kassidega peaks alustama ajal, kui nad on kassipo-jad, siis õpivad nad selle väga hästi ära. Täiskasvanud kassid üldiselt ei nõustu sellega.

Uuringute kohaselt on vaid kol-mandik täiskasvanud kassidest nõus aktsepteerima hammaste harjamist, koertest seevastu suurem osa. Loo-made jaoks on maitsestatud pastad, mis ei sisalda fluoriidi. Erinevalt ini-mestest on kaaries koertel väga harv ja kassidel ei esine peaaegu üldse. Põhjuseks see, et nende toidus on vähe süsivesikuid ja kasside ham-mastel pole ühtegi mälumispinda, koertel on vaid paar. Kaaries on eel-kõige süsivesikuterikkas keskkonnas vohavate bakterite tekitatud prob-leem mälumispinnal.

Koer sobigu peremehegaMa ei liigita ennast kassi- või koe-rainimeseks. Olen loomainimene ja ma vihastan tavaliselt inimeste, mitte loomade peale. Mind kipub ettemõtlematus ja vabatahtlik lollus hästi vihaseks ajama. Kui inimene ei vaevu elementaarseid variante läbi kaaluma ja endale selgeks tegema. Näen oma igapäevatöös sageli (seo-ses loomade varjupaigas tööta-misega) läbikaalumata loomavõtu tagajärgi.

Mul on olnud kogu aeg bullter-jerid. Aastal 1999, kui kooli lõpeta-sin, oli mul ainult kass (praegu on kolm kassi). Vanemad pidasid mind ülikooli ajal üleval ja siis ei võta ju lisa-suud sööma. Hiljem võtsin bullterjeri kutsika ja käisin temaga kuulekus-koolitustel ning tegin päästet ehk inimeseotsinguid. Järgmine oli rohkem näitusekoer.

Igaüks peaks leidma koera, kes tema eluviisiga sobib. Bullterjer sobib mulle. Nad on sellised koerad, kes on väga aktiivsed, eriti noorena, kuid poolteise-kaheaastasena on nad omandanud tasakaalu, kus on nõus suurema osa nädalast magama ja istuma sinuga teleka ees.

Kui tahad pühapäeval metsa minna, siis nad teevad seda suure entusias-miga, aga kui sa ei lähe, siis maga-vad sinuga koos kella üheni. Kui sa neid just väga hullusti paksuks ei sööda, on neil geneetiliselt väga hea pagas ja nad säilitavad kades-tamisväärse lihastiku.

Need koerad näevad hooli-mata sellest, et neil on diivani- eluviis, väga trimmis välja. Neil on ka väga h e a huu-mori-meel, nad on natuke kasskoerad, mis tähendab seda, et nad võivad korduva- test asjadest kergesti ära tüdineda.

Neil pole töökoer-tele omast vajadust inimesele järg-mist käsku oodates otsa vaa-data, pigem küsivad nad: “Aga mis kasu mina sellest saan?” Nad ei ole tõsine töökoera tõug, mida ei tohiks võtta, kui pole aega nendega tegelda või sporti teha. Meie inimes-tel on vahel väga halb komme valida koera välimuse järgi. Iga lemmik-loom vajab aega, et temaga tegelda, lihtsalt see vajaminev aeg, tegele-mise tüüp ja intensiivsus varieerub nii tõuti kui ka indiviiditi.

19Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013 hobiErinevalt inimestest ei ole kassidel kaariest peaaegu

üldse. Põhjuseks see, et nende toidus on vähe

süsivesikuid ja kasside hammastel pole ühtegi

mälumispinda.

20 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

TeraviliÜleilmseks teraviljatoodanguks ennus-tatakse 2012/2013. turuaastal 656 mln tonni, mis on 5,4% vähem kui möödunud aastal. Nõudlus söö-dateravilja järele on ülemaailmselt vähenenud 16 miljoni tonni võrra. Järgmise turuaasta prognoos tun-dub siiski positiivne, pakkudes 4% toodangu ja 3% külvipinna kasvu.

Pehmeteraliste teraviljade (nisu) külvipinnale ennustatakse 0,7% kasvu, odrale stabiilset 12,6 mln hektarit ning kõvateralisele nisule külvipinna vähenemist 3,1% võrra. Maisi külvi-pinna osas selgust pole, sest ilmasti-kutingimused on ebakindlad.

Samas on teraviljatoodang Euroo-pas tõusuteel (1,9%, 278 mln tonni). Halbade külvi- ja talvitumistingi-muste tõttu ennustatakse küllalt suurt (10–25%) korduvkülvide vajadust. Kevadsortide sertifitseeritud seem-nete kättesaadavus muutub proble-maatiliseks.

ÕlikultuuridÕlikultuuride külvipind suureneb tänavu 3,2% võrra – 11,3 miljoni hektarini, sealhulgas rapsil 3,7%. Rapsiseemne toodang arvatakse suurenevat 7,6%. Kuna sügi-sene külv hilines, tuleb teha päris palju ümberkülve (Inglismaal, Poolas, Balti riikides).

Piim ja piimatootedVõrreldes 2011. aasta sama perioo-diga, koguti 2012. aasta aprillist det-sembrini 0,3% vähem lehmapiima.

2012. aasta algul olid piimahin-nad languses, kuid hakkasid juulist tasapisi tõusma. Aastane piimahind oli toona 32.60 eurot/100 kg, olles 1.40 eurot vähem kui 2011. aas-tal. Inglismaal, Soomes, Kree-kas, Küprosel ja Maltal püsis piimahind aga 2011. aasta tasemest kõrgem. 2013. aasta esimestel kuudel on piimahind olnud möödunudaasta-sest tasemest kõrgem.

Võihind on pärast tõsist lan-gust 2012. aasta esime-sel poolaastal tõusnud, kuid jäi detsemb-ris siiski alla 2 0 1 1 .

aasta taseme. Juustuhinna kõiku-mine on olnud vähemmärgatav.

EL on võieksporti tasapisi suu-rendanud, USA seevastu aga vähen-danud. Venemaa on või importimist 8% võrra kahandanud. Austraalia ja Uus-Meremaa piimatootmist mõju-tasid rasked ilmastikuolud ning seal suuremat kasvu loota pole.

Väljavaated piimaturgudel on optimistlikud, nõudlus toodete järele kasvab. 2022. aastaks loodetakse piimatoodang kasvavat 159,3 mln tonnini, samas kui piimakarjade arv pidevalt väheneb.

Loomaliha2012. aastal loomalihatootmine langes 4%, olles madalam kui 2011. aastal.

Hind püsis aga stabiilne, üle 2011. aasta taseme. Tänavu loodetakse kõigis lihakate-gooriates tõusu või vähe-malt samal tasemel püsimist.

Tänavuse aasta algul oli elusloomade hind alla 2012. aasta taseme. Sisendkulud olid kõr-ged, see survestas tootjaid.

Mis puutub kau-bandusse, siis kuna

varustatus looma-lihaga on Euroo-pas napp, vähe-nes eksport 18% ning 2013. aasta algul veel 8%. Oma osa män-gisid ka kolman-date riikide keh-testatud piiran-gud Schmallen-bergi viiruse tõttu ning Türgi kas-vav import.

Loomalihaim-port Brasiiliast püsis

2012. aastal 2011. aasta tasemel, kuid käesoleva

aasta algul tõusis märga-tavalt (20%). Sealsed farmerid on tootmist suurendanud, varustatus lihaga on hea ning kohalikud hin-nad on madalad. Samas on USAs hinnad lihapuuduse (karjade vähe-sus, põud) tõttu kõrged.

Pikemas plaanis ennustatakse 2022. aastaks loomalihatootmise langust 3% võrra, samamoodi lan-geb tasapisi ka tarbimine.

SealihaTapale saadetavate loomade arv väheneb 2012. aastaga võrreldes 3,3% võrra. Ühelt poolt on see tin-gitud kohandustest, mida seakas-

vatajatel on tulnud teha loomade elutingimusi parandava direktiivi tõttu ning teisalt seafarmide pro-duktiivsuse kasvust viimasel aas-tal kogu ELis.

Käesoleval aastal oodatakse sea-lihatarbimise (kg inimese kohta) kasvu 2,5% võrra. Möödunud aas-tal see langes 2,2%.

Searümba nädalahind on ELis praegu stabiilne, kuid kõrge (u 171 eurot/100 kg), võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Teisel poolaastal arvatakse hind eelmise aasta koge-musest lähtudes tõusvat, kuid rolli mängib ka vähenev tootmine.

Rümpade ekspordile ennustatakse 13,9% kasvu – kuni 1,88 miljoni ton-nini. 2012. aastal olid suurimad eks-porditurud Venemaa (23,8%), Hiina (18,7%), Hongkong (12,2%).

Elusloomade eksport langes möö-dunud aastal 44,8% ning see suun-dumus jätkub ka tänavu (4,3%).

Langus on eelkõige tingitud sel-lest, et eksport Venemaale on seal-sete sanitaarnõuete tõttu ELi liik-mesriikide tootjatele problemaati-line, Venemaa on kodumaist toot-mist suurendanud ning searümba hind on langenud.

LinnulihaLoodetakse linnulihatootmise sta-biliseerumist 8,28 miljoni tonni juu-res või väikest langust (0,1%). Tar-bimine langes 2012. aastal 0,1%, kuid tänavu loodetakse 0,1% tõusu.

Lihakeha keskmine nädalahind on praegu kõrge (u 190 eurot/100 kg), kui vaadata eelnenud perioode, kuid alates möödunud aasta oktoob-rist siiski languses. Hind arvatakse püsivat kõrge, kuid alla 2012. aasta keskmise taseme.

Linnuliha import on võrreldes möödunud aastaga 0,1% võrra kas-vanud, olles 820 000 tonni. Peamised importijad olid 2012. aastal Brasiilia (66,5%) ja Tai (23,3%). Tai sai pärast linnugripipuhangut taas õiguse eks-portida linnuliha ELi liikmesriiki-desse, sestap kasvas import sealt 2012. aasta jooksul 27% ning vaba-kaubandusleping Taiga võib mõju-tada ELis toodetud linnuliha hinda.

Linnulihaeksport püsib stabiilne, olles 2012. aastal 1 352 000 tonni ning kasvades tänavu 1–1,5%. Peamiselt eksporditakse linnuliha Saudi Araa-biasse (10,4%), Benini (9,8%) ning Lõuna-Aafrikasse (9,2%).

Copa-Cogeca põllumajandussaaduste turgude ingliskeeleset ülevaadet

refereerinud

AIVE MõTTuS

turgudeturg

Põllumajandussaaduste

ülevaade 2013

Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute katusorganisatsiooni (COPA/COGECA) tänavuse põllumajandusturgude prognoosi järgi kasvavad käesoleval aastal teravilja külvipind ja saagikus, suureneb nõudlus piimatoodete järele, väheneb sealihatootmine ning suureneb veiseliha import.

Foto S

Ven ARbeT

loomakasvatus 21Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

22 Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eetegija

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936info@stt.ee • www.stt.ee

Saare Talutehnika... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

FIKSEERITUD, MUUTUVKAM-BRILISED JA KOMBIPRESSID. Küsi laoseisu!

• 12–75 m3

• 32 m3 (24 t) täisvarustuses kuivati kohapeal saadaval

SIPvaalutajad 3,0–8,5 mkaarutajad 2,0–15 mniidukid 2,0–3,8 m Kõigile tehase garantii 2 aastat!

Tanco PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Ovlaci MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–10 hõlma) Küsi demovõimalust!

• 12–75 m• 32 mtäisvarustuses kuivati kohapeal saadaval

Agrimeci HAAGISKUIVATID

Aigar Suurmaa, teid peetakse lihaveisekasvatuse nii-öelda maaletoojaks Eestis. kuidas see kõik algas?Lihaveisekasvatuse alguseks

loeme aastat 1978, mil Eestisse too-dud herefordid ka püsima jäid ja lihaveiseid meil järjepidevalt kas-vatatakse. Varasemad katsetused sel alal hääbusid.

Kui 1969 läksin nooremteaduriks loomakasvatuse instituudi (ELVI) aretusosakonna veiseliha uurimise laborisse, sain endale uurimistee-maks meie piimaveiste ristamise

šarolee tõuga. Olin Eestis üleüldse esimene, kes meil lihaveiste kasva-tust uurima hakkas.

Aasta varem oli just partei ja valit-suse käsul toodud Venemaalt Ees-tisse grupp šarolee veiseid. Nad pai-gutati Valga rajooni Orumäe sov-hoosi. Kuna tõumaterjal oli vilets, söödaga aga niigi kitsas, polnud majand sellest kampaaniast huvita-tud. Neid toodi veel hiljem mujalegi, ühtekokku paarikümnes lüpsifarmis ristati lehmi šaroleega. Peagi aga viidi kõikjal noorloomad lihakom-binaatidesse ja asi hääbus.

pühendatudLihaveistele

elu

REIN RAudVEREajakirjanik

rein.raudvere@maaleht.ee

Eesti staažikaim lihaveisespetsialist Aigar Suurmaa soovitab alustada lihaveisekasvatusega tutvumist enne mõnes teises farmis.

1977 tuli uus kampaania ja me pidime uurima, millist lihaveise-tõugu võiks Eesti vajada, et asja ette läheks 200 000 ha kasutamata rohumaid, mis piimakarjale ei sobi-nud. Partei käsku tuli täita ja pak-kusime välja, et kui peab, siis olgu need herefordid.

Seekord siis kampaania õnnestus?Eks nad algul ristiks olid majan-

ditele kaelas ja võeti vastu taht-mist vastu. Niigi oli neil looma-kasvatus viimase vindini üles kru-vitud, sööta vähe ja neile tuli ka ulualune leida.

Meie ülesandeks oli jälgida ja juhendada nende kasvatamist majan-dites. Kui teadlastena läksime varsti majanditesse loomi vaatama, sel-gus meie üllatuseks, et nad olid majandirahvale meeldima haka-nud. Et on armsad ja sõbralikud, tõelised looduslapsed. Kosusid ka suvel hästi. Ajapikku huviliste majandite ring laienes ja Vene aja lõpuks oli hereforde meil juba lige-male 2000.

kui palju laastasid üleminekuajad lihaveisekasvatust?Kõvasti. Viie-kuue aastaga jäi

paarist tuhandest loomast alles 700. Vabariigi algusaegadel oli suhtumine, et lihaveisekasvatust ei tasu aren-dada, piimaveiste kasvatamise kasu-tegur on suurem. Kuna piima eest maksti vähe, inimesed tahtsid aga maal elada, hakati mõne aja pärast tasapisi jälle lihaveiseid kasvatama, nendega oli lihtsam. Piimalehmi ris-tati lihatõugu pullidega. Hoo sai kas-vatus aga siis sisse, kui Ivari Padari põllumajandusministriks oleku ajal anti 2 miljonit krooni tõuloomade ostuks. Nüüdseks on lihaveiseid juba ligemale veerand veiste üldarvust.

Millisena näete tulevikku?Koos tänavu sündinud vasikatega

peaks lihaveiseid nüüd olema juba 60 000 ringis. Võib arvata, et viie-kuue aasta pärast on 100 000 täis. Nende kasvatamine tasub ära, sest hind on juba vastav. Eestis kanna-taks kasvatada oma 200 000 lihaveist, sest vabu rohumaid on piisavalt.

23Maamajandus Nr 5 (11) 16. mai 2013

Tulus elusloomade müük Türgisse kukkus tänavu ära. Mida nüüd teha?Euroopa tahab suuremaid tõugu-

sid ja nad loevad nendeks šaroleed, akviteeni heledat ja simmentali. Mõni pakub, et limusiin on ka suur tõug, aga ei ole, kuigi ta võib suureks kas-vada. Keskmiseks loetakse meil kasva-tatavatest limusiini kõrval veel belgia sinist, aberdiin angust ja herefordi. Eks suuremad kasvatajad orientee-ruvad nüüd turu nõudlust arvestades ümber, aga kel paarikümnepealised karjad, need küllap mitte.

Turul hind langeb, rümbakilo hind on sügisega võrreldes kukkunud 10–15 senti. Poliitika on selline, et realiseeritakse sinna, kust kas või mõni sent rohkem raha saab, Lätti näiteks. Meil ei olnud isegi lihavei-sekasvatuse õppepäevaks kuskilt Valga lihakombinaati üht lihaveist võtta, keegi ei toonud.

Pärast loomakasvatusinstituudist lahkumist olete kõrgeima, viienda kategooria konsulent lihaveiste alal. kui palju nõu vajatakse?Kui mul 70 täis sai,

arvati, et las noo-remad jätkavad. Tegin endale taga-nemistee ja nüüd olen varsti juba kümme aastat konsulent olnud. Tööst puudu ei ole.

Kõige parem on nõustada koge-musteta algajaid, nad kuulavad ammu-lisui ja kirjutavad ka üles ning järgi-vad õpetusi. Aga need, kes aasta on juba kasvatanud, peavad end ena-masti maailmatargaks ja ei kipu nõu tahtma. Kuigi vajaksid nemadki.

Mida te siis algajatele lihaveisekasvatajatele esmalt soovitate? Minu esimene nõuanne neile on,

et nad enne alustamist tutvuksid lihaveisekasvatusega mõnes teises farmis. Alustada tuleks vähese arvu loomadega, et kõigepealt saada kogemusi. Et endale selgeks teha, millist tõugu kasvatada, võib algul ju proovida ka mitme tõuga kor-raga, et selguks sobivaim variant.

Kui võimalik, siis soovitan muret-seda ainult puhtatõulised loomad. Kui see rahapuudusel pole aga või-malik, siis vähemalt sugupull peaks olema puhtatõuline ja hea tõulise väärtusega.

Arvestamata ei või jätta sedagi, et lihaveiseid saab pidada nii palju, kui palju on rohumaid ja kui palju on neile võimalik sööta varuda. Sööt aga peab olema kvaliteetne. Emas-loomi tuleb sööta mõõdukalt, pull-noorkarja aga tugevamini.

Väike ja kerge,lihtsamateks töödeks

Jõuline akutrell

Äärmiselt suur pöördemoment

L i t h i u m - i o n S l i m B a t t e r y

2x

3x

S l i m B a t t e

3x

Komplektis

2 x 3.0Ah akut

6Ah6Ah

Komplektis

9Ah9Ah3 x 3.0Ah akut

Kampaania hind kehtib kuni 30.06.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

BDF453SHE3 Akutrell

BDF456RFE Akutrell

BHP458RFE Akulööktrell

b käibemaksu

e r yy

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Klinkmann Eesti AS - Mehaanika 2b, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

199€

279€

nkmann Eesti S

359€

Starfeld OÜAretuse 7, Märja Tartumaainfo@starfeld.ee

• töölaiused 2,2 m ja 2,5 m• spetsiaalselt disainitud voolujoonelised vasara kinnituskõrvad• massiivne rootor• suure reguleeritavusega tagarull töökõrguse seadmiseks• tugevdatud veokaar• tugevduste ja kahekordse seinaga purustuskamber• hüdrauliliselt avatav esikaas kõrgema taimiku purustamiseks• tööorganiks rasked vasar- või Y-terad• võimalus töötada tõstenurgaga kuni +90°, kraavikallaste niitmisel allalaskenurgaga kuni –70°• lisavarustusena pöörduvad tugirattad

Professionaalide lemmikhooldusniiduk

Tule tutvuma või küsi hinnapakkumist juba täna!

MÜÜK: 5564 6566 (Ahti Sprenk), 526 5699 (Aili Lippasaar)VARUOSAD ja HOOLDUS: 552 2742, 5625 0044 www.starfeld.ee

tegija

Foto

RA

IVO

TA

SSO

6. mail sai Aigar

Suurmaa, 80aastaseks.

Õnnitleme!

Aigar Suurmaa�� Sündinud 6. mail 1933 Tartus

�� Abielus, kolm last

Haridus, teadus�� Tallinna 10. KK 1952

�� EPA zootehnik 1957

�� Põllumajandusteaduste kandidaat (nüüdne doktor) lihaveisekasvatuse aretuse ja selektsiooni alal 1973

Töö�� Keila rajooni Kungla kolhoos, peazootehnik 1957–1958

�� Pärnu-Jaagupi rajooni tõuaretusinspektsiooni zootehnik 1958–1959

�� Pärnu rajooni Sauga sovhoosi peazootehnik 1959–1963

�� Kohtla-Järve rajooni kolhoosi Ühisjõud peazootehnik 1963–69

�� Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi (ELVI) nooremteadur, vanemteadur, aretuskeskuse juhataja, sektorijuhataja 1969–2003

�� Konsulent lihaveiste alal 2003–

Ühiskondlik töö, muu tegevus�� Eesti Herefordi Kasvatajate Klubi president 1991–1998

�� Osalenud kaheksal Euroopa herefordi konverentsil

�� Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige 2000–2011

�� Eesti Konsulentide Ühingu juhataja 2009–2013

�� 8 raamatut lihaveiste alal

Tunnustused�� Põllumajandusministeeriumist Kalevipoja medal 1993

�� Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi auliige 2005

elukäik

Tartu: Mihkel TimmermannTel. 55 28 670 mihkel@agriland.ee

Küsige julgestilisainfot:

Märjamaa:

www.agriland.ee

Tarvo RahnikTel: 51 08 266tarvo@agriland.ee

HOOLDUSNIIDUKID SOODUSHINNAGA LAOST KOHE KÄTTE!

Maschio Giraffa 210 töölaius 2,1 m

Hea võimalus hoida oma põllud ja teeääred puhtana.

5599 EUR + km

Uus rootor sujuva üleminekuga

kivide kaitseks!Töölaius 4,7 m

Töölaius 2,6 m