Majandusaasta aruanne 2004 - Voog website building platform · 2015. 2. 9. · Eesti Kultuurkapitali 2003 aasta tulud kokku olid 154,8 miljonit krooni ning 2004 aasta tulud kokku

1 Juhataja allkiri_________________

EESTI KULTUURKAPITAL

Majandusaasta aruanne 2004

Juhataja allkiri_________________ 2

Nimi Eesti Kultuurkapital

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklik registri number

74001328

Aadress

Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

Telefon

6 999 150

Faks

6 999 166

E-post

[email protected]

Kodulehekülje interneti aadress

www.kulka.ee

Majandusaasta algus

01. jaanuar 2004

Majandusaasta lõpp

31. detsember 2004

Põhitegevusala

Kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise toetamine

Juhataja

Raul Altmäe

Audiitor

Rimess MRI OÜ

Lisatud dokumendid

audiitori järeldusotsus


Sisukord Sisukord ................................................................................................................................ 3 Tegevusaruanne..................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne.............................................................................................. 9

Juhataja deklaratsioon........................................................................................................ 9 Bilanss............................................................................................................................. 10 Tulude-kulude aruanne .................................................................................................... 12 Rahavoogude aruanne...................................................................................................... 13 Omakapitali muutuste aruanne ......................................................................................... 14 Lisa 1. Majandusaasta aruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused ........... 15 Lisa 2. Raha ja pangakontod ............................................................................................ 19 Lisa 3. Aktsiad ja muud väärtpaberid ............................................................................... 19 Lisa 4. Muud viitlaekumised ............................................................................................ 20 Lisa 5. Maksunõuded ja -kohustused................................................................................ 21 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud ..................................................................................... 21 Lisa 7. Materiaalne põhivara ............................................................................................ 22 Lisa 8. Rendivarad ........................................................................................................... 22 Lisa 9. Viitvõlad .............................................................................................................. 23 Lisa 10. Eraldised kultuuriobjektide finantseerimiseks ..................................................... 23 Lisa 11. Eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks ................................................. 24 Lisa 12. Sihtannetused ..................................................................................................... 24 Lisa 13. Tulud riigieelarvest............................................................................................. 25 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest ................................................................... 25 Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud .......................................................................... 26 Lisa 16. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest ................................................................ 27 Lisa 17. Administratiivkulud............................................................................................ 28 Lisa 18. Muud nõuded ..................................................................................................... 28 Lisa 19. Riigi raamatupidamiskohuslase raamatupidamise aastaaruanne .......................... 28 Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega.............................................................................. 29

Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele........................................... 30


Tegevusaruanne Sissejuhatus Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele võrdsustatakse riiklike stipendiumidega. Eesti Kultuurkapital toetab Eesti Kultuurkapitali seaduses (edaspidi EKS) nimetatud kultuurivaldkondi alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust laekuvatest tuludest, põhikapitalilt teenitavast tulust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, muust majandustegevusest tulenevast tulust ja muudest laekumistest. Eesti Kultuurkapitalile oli 2004 aasta mitmete muudatuste aasta

1. 2004 aastal muudeti Kultuurkapitali organisatsiooni struktuuri Võrreldes 2003 aastaga on 2004 aastal struktuuriliselt lisandunud juhataja asetäitja, kommunikatsioonijuhi ja raamatupidaja ametikohad. Raamatupidaja võtab alates 2005 aasta märtsist üle raamatupidamise maakondlike ekspertgruppide raamatupidajatelt ja Kultuurkapitali raamatupidamine muutub tsentraliseerituks. Maakondlike ekspertgruppide raamatupidajate 15 ametikoha koondamine jõustub 01.03.2005. Struktuurimuudatuse tingis raamatupidamise üle kontrolli parandamine ja üldise töökvaliteedi tõstmise vajadus. Samuti annab struktuurimuudatus selgema ülevaate Eesti Kultuurkapitalist. Kokku on Eesti Kultuurkapitali organisatsiooni struktuuris seisuga 31.12.2004 187 ametikohta, mis koosneb 11 liikmelisest nõukogust, sihtkapitalide 56 liikmest, maakondlike ekspertgruppide 75 liikmest ja 45 töötajast. Seisuga 31.12.2004 on täitmata 1 ametikoht.

2. 2004 aastal jätkati hasartmängumaksust kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekuvate summade eraldamist Kunstimuuseumi Ehituse SA-le Kunstimuuseumi uue hoone ehituseks ja Eesti Rahva Muuseumile hoidlahoonete ehituseks ja renoveerimiseks Raadi mõisakompleksis

Alates 01.04.2002 laekub Eesti Kultuurkapitalile Hasartmängumaksu seaduse alusel 46% hasartmängumaksust, millest omakorda 63% kuulub sihtotstarbeliselt jaotamiseks kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37% kuulub stipendiumide jagamiseks ja administratiivkuludeks. 2004 aasta juulikuust jõustus Hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille alusel kultuuriehitistele eraldatud summast 75 protsenti eraldatakse Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsuse «Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta» (RT I 1996, 78, 1384) alusel ehitatava Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks. 2004 aastal sihtotstarbeliselt kultuuriehitistele laekunud hasartmängumaksust otsustas Kultuurkapitali nõukogu eraldada Kunstimuuseumi Ehituse SA-le Kunstimuuseumi uue hoone ehituseks 50 miljonit krooni ning igal järgneval aastal otsustatakse vastavalt hasartmängumaksu laekumisele igal aastal järgneva aasta eraldus üle. Samuti otsustas Kultuurkapitali nõukogu eraldada Eesti Rahva Muuseumile Raadi mõisakompleksis asuvate hoidlahoonete IV ehitusjärgu ehituseks 2004 aastal 3,5 miljonit krooni, mis toimub esialgselt ehitajapoolse finantseeringuna. 2008 aastaks on plaanitud katta ehitusega seonduvalt kõik finantskulud. Eesti Rahva Muuseumi ning Hansa Liisingu vahelise faktooringlepingu finantseerimiseks eraldas Kultuurkapital varasemalt ajavahemikuks 2003-2005 3 miljonit krooni, igal aastal 1 miljon krooni.


3. Kultuurkapitali uus kodulehekülg Alates 2004 aastast on Kultuurkapitalis kasutusel uus kodulehekülg, mis on tehniliselt seotud kasutusel oleva haldusprogrammiga ning teeb kättesaadavaks taotlusi ning eraldusi puudutava informatsiooni ühe tööpäeva jooksul. Samuti on oluliselt paranenud interneti teel esitatavate taotluste tehniline tugi ja muu informatsiooni kättesaadavus.

4. Stipendiumide jaotamise põhimõtted 2004 aastal sõnastasid ja kehtestasid Kultuurkapitali sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid oma uued jaotamise põhimõtted, mille alusel tehti ja ka tulevikus tehakse stipendiumieraldamise otsuseid. Sellest tulenevalt on tekkinud vajadus aidata ja koolitada taotlejaid taotluste kirjutamisel ning tutvustada neid uute jaotuspõhimõtetega. 5. Kultuurkapitali stipendiumide jagamine ja järelevalve 2004 aastal kinnitati stipendiumide jaotamise ja järelevalve kord, mis reguleerib Kultuurkapitalis stipendiumide liigid, eraldamise ja stipendiumide kasutamise sihipärasuse järelevalve. Kultuurkapitalis eraldatakse edaspidiselt kahte liiki stipendiume: siht- ja toetusstipendiumid. Sihtstipendiumide kasutamise üle teostab Kultuurkapital aruannete kontrolli ja stipendiumi mittesihipärase kasutamise korral nõuab stipendiumisumma tagasi. Aruandevõlglastele Kultuurkapital stipendiume ei eralda. 2004 aastal töötati välja Kultuurkapitali nõukogu shtkapitalide poolt eraldatud sihtstipendiumide kasutamise järelevalve kord, mis hakkas kehtima alates 01.01.2005. Selle korraga on kogu järelevalve protsess, sealhulgas tegevus aruandevõlglaste ning võlglastega.

6. Aruandevõlgnevuste likvideerimine. Kultuurkapitali aruandevõlglaste arvu ja seisu selgitamise käigus 2004 aastal selgus, et enne 2002 aastat tekkinud arvuandevõlgnevustest tingitud nõuded olid vastavalt sihtstipendiumilepingutele aegunud ja sellega seonduvalt tunnistati kuni 2003 aastani kehtinud nõuded kehtetuks seoses aegumisega. Stipendiumide ja toetuste taotlused ja eraldused

Kultuurkapitali jätkusuutlik areng taotluste mahu ja taotletavate rahasummade kasvades

Kultuurkapital jaotab stipendiumeid neli korda aastas ning stipendiumitaotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Iga jaotusega suureneb stipendiumide taotluste arv ning üha rohkem küsitakse raha esitatud projektide rahastamiseks. Iga taotlemise korraga esitatakse üha paremini ettevalmistatud projekte ning paremini kirjutatud taotlusi, mis teeb otsustamise üha raskemaks. Kultuurkapitali sihtkapitalid vaatasid 2004 aastal üle oma sihtkapitalide jaotuspõhimõtted ja teevad seda edaspidiselt igal aastal. See on vajalik, et taotlejatele öelda konkreetselt, milliseid projekte Kultuurkapital finantseerib ja millises mahus. Kultuurkapitalis jätkati ka 2004 aastal Eesti Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude poolsete varasemate algatuste toetamist (nt. eristipendiumid "Ela ja sära", tõlkeprogramm "Traducta", ajakirjade ja ajalehtede toetamine) ning projektide rahastamist esitatud taotluste alusel. 2004 aastal taasalustati eristipendiumi “Avatud Eesti Raamat”.


Laekunud taotluste ja eralduste jaotus 2004 aastal.

Esitatud taotlused summas

Eraldatud stipendiumid summas

Kirjandus 867 26 616 280 462 10 898 585 Audiovisuaalne kunst 617 45 391 420 341 13 531 286 Kujutav-rakenduskunst 1003 28 082 511 640 12 084 552 Arhitektuur 297 17 506 488 271 8 093 198 Näitekunst 590 23 301 076 574 9 989 456 Helikunst 991 34 569 141 792 13 131 973 Rahvakultuur 1541 44 124 359 874 11 962 422 Kehakultuur ja sport 1429 46 384 923 968 13 733 364 Kultuurkapitali nõukogu 148 13 632 844 228 10 034 962 Maakonnad 5246 30 695 402 3593 12 093 500 KOKKU 12729 197 489 180 8743 115 553 318 Tulud Eesti Kultuurkapitali 2003 aasta tulud kokku olid 154,8 miljonit krooni ning 2004 aasta tulud kokku olid 190,6 miljonit krooni. Kultuurkapitali tulude kasv võrrelduna 2003 aastaga oli 35,8 miljonit krooni ehk 23,1 %. Võrreldes 2003 aastaga suurenesid laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust 25,4% ning hasartmängumaksust 17,2%. Vara paigutamisest saadavad tulud suurenesid 83,3%. Kultuurkapitalile laekus 2004 aastal annetustena 2,662 miljonit krooni, mis on 6,5 korda rohkem, kui 2003 aastal. Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks

�� suurendada kultuuriavalikkuse ja taotlejate rahulolu; �� pakkuda Eesti erinevatele kultuurivaldkondadele sõltumatuid ja professionaalseid

ekspertiise; �� läbi avaliku suhtlemise paremini teavitada avalikkust Eesti Kultuurkapitali tegevustest

ja võimalustest; �� tõsta Eesti Kultuurkapitali poolt taotlejatele pakutavat teeninduse kvaliteeti; �� tõhustada järelevalvet stipendiumide kasutamise üle ning kultuuriobjektide

finantseerimiseks mõeldud raha kasutamise üle; �� kaasata Eesti Kultuurkapitalile annetusi ning tagada kultuurivaldkondade rahastamise

kasv; �� saada sisemiste protsesside efektiivsuse kaudu paremaks ettevõtteks


Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast, Eesti Kultuurkapitali seadusest, eesmärkidest ja eelarve ettevalmistamise nõuetest. Eelarve täitmine 2004 aastal

(kroonides) 2004 eelarve

2004 täitmine

Eelarve täitmise %

TULUD Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % 87 150 000 91 278 000 104,7 Hasartmängumaksust 46 % 87 400 000 93 400 765 106,9 Tulu vara paigutusest 1 750 000 1 824 031 104,2 Tulu muust majandustegevusest 0 13 131 Annetused ja pärandused 0 2 662 234 TULUD KOKKU 176 300 000 189 178 161 107,3 KULUD Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine 55 062 000 53 500 000 97,2 Jääk kultuuriobjektide finantseerimisest 5 342 482 9,7 Sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks 90 928 500 95 535 963 105,1 Maakondadele stipendiumide jagamiseks 12 430 700 12 724 000 102,4 Nõukogule stipendiumide jagamiseks 7 831 700 9 157 994 116,9 Annetustest ja pärandustest stipendiumide jagamiseks 0 2 614 200 Jääk stipendiumide jagamisest 256 422 Halduskulud 9 113 300 8 642 733 94,8 Sh Halduskulud - nõukogu 368 200 346 431 94,1 Halduskulud-sihtkapitalid 1 206 600 1 171 404 97,1 Halduskulud-ekspertgrupid 1 573 000 1 468 625 93,4 Halduskulud-siseaudit 282 800 257 197 90,9 Halduskulud-kantselei 5 257 700 5 021 289 95,5 Investeeringud 425 000 377 787 88,9 Halduskulude jääk 470 567 Reserv 933 800 11 804 1,3 Reservi jääk 921 996 KULUD KOKKU 176 300 000 187 178 161


Investeeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni, millest Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi ei või organisatsioon omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem, kui 10 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist. 2004 aastal jätkas Kultuurkapitali põhikapitali haldamist Sampo Varahalduse AS. Alljärgnevalt ülevaade investeeringutest :

Osakaal investeerimis-

portfelli suhtes Osakaal põhikapitali

suhtes Hoiused 10,17% 9,50% Intressiinstrumendid 60,26% 56,68% Aktsiafondid 29,57% 22,84% Kokku investeerimisportfellis 100,00% 89,02% Kinnisvarainvesteeringud 10,98% Kokku investeeringud 100,00%

Kultuurkapitali administratiivkulud Kultuurkapitali administratiivkulud jagunevad viieks – nõukogu, kantselei, sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ja siseauditi kuludeks. Administratiivkulud kokku olid 2004 aastal 8 ,837 miljonit krooni. Kultuurkapitali töötajatega seonduv administratiivkulu oli kokku 4,519 miljonit krooni. Tööülesanneteks on tagada Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide töö, tagada taotlejate kvaliteetne teenindamine, stipendiumide saajatele õigeaegne ning täpne stipendiumide väljamaksmine ning kontrollida raha kasutamise sihipärasust koostöös sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega. Sihtkapitalide kuludest moodustas suurema osa (0,726 miljonit krooni) ekspertiisitasud tulenevalt 56 inimese poolt taotlusele eksperthinnangu andmisest. Maakondlike ekspertgruppide ja nende tegevusega seotud kulud (0,39 miljonit krooni) on seotud 15 maakonnas taotluste vastuvõtmise, neile 75 eksperdi poolt eksperthinnangu andmise, stipendiumide väljamaksmise ning raamatupidamisarvestuse pidamisega. Eesti Kultuurkapitalis oli 2004 aastal hõivatud 142 eksperti (Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide nõukogud, maakondlikud ekspertgrupid) ja töötajaid 45 inimest. 2004. aastal moodustasid Kultuurkapitali tööjõukulud kokku 6,017 miljonit krooni, kasvades aastaga 28,1%. Tööjõukulude kasvu tingis töötajate arvu kasv 3 töötaja võrra ja vähene palgakulude kasv. Kultuurkapitali juhataja töötasu moodustas majandusaastal 0,36 miljonit krooni, mis on 10% suurem kui eelmisel aastal. Nõukogu liikmetele maksti tasusid kokku 0,214 miljonit krooni.

Raul Altmäe juhataja


Raamatupidamise aastaaruanne Juhataja deklaratsioon Eesti Kultuurkapitali juhataja deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

�� raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted ja –meetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

�� raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Kultuurkapitali

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

�� kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

�� Eesti Kultuurkapital on jätkuvalt tegutsev.

Kuupäev Allkiri Raul Altmäe juhataja _____________ _____________


Bilanss (kroonides) VARAD Lisa 31.12.2004 31.12.2003Käibevara Raha ja pangakontod 2 62 939 772 40 201 254Aktsiad ja muud väärtpaberid 3 13 495 746 11 413 434Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 17 338 35 Kokku nõuded ostjate vastu 17 338 35Mitmesugused nõuded Muud lühiajalised nõuded 248 0 Muud nõuded 18 8 526 647 8 539 778 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (8 526 647) (8 539 778) Kokku mitmesugused nõuded 248 0Viitlaekumised Intressid 12 978 4 122 Muud viitlaekumised 4 18 462 515 12 810 404 Kokku viitlaekumised 18 475 493 12 814 526Ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 11 575 5 076 Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 15 835 9 480 Kokku ettemaksed 27 410 14 557 Käibevara kokku 94 956 007 64 443 805 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 6 3 625 000 3 145 000Materiaalne põhivara 7 Muu materiaalne põhivara 1 461 330 1 488 665 Põhivara akumuleeritud kulum (miinus) (1 078 765) (1 080 756) Kokku materiaalne põhivara 382 565 407 909Põhivara kokku 4 007 565 3 552 909 VARAD KOKKU 98 963 572 67 996 714


(kroonides) KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lisa 31.12.2004 31.12.2003KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 74 899 104 781Maksuvõlad 5 452 923 392 434Viitvõlad 9 Võlad töövõtjatele 258 066 138 204 Muud viitvõlad 732 1 134 Stipendiumide ja toetuste võlad 4 347 680 1 328 700 Sihtannetuste võlad 12 85 000 0 Kokku viitvõlad 4 691 478 1 468 038Lühiajalised eraldised Kultuuriobjektide finantseerimiseks 10 10 300 000 1 000 000 Stipendiumide ja toetuste eraldised 11 39 592 932 29 836 668 Kokku lühiajalised eraldised 49 892 932 30 836 668Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 6 831 0Lühiajalised kohustused kokku 55 119 063 32 801 921 Pikaajalised kohustused Pikaajalised eraldised Kultuuriobjektide finantseerimiseks 10 0 1 000 000 Kokku pikaajalised eraldised 0 1 000 000Pikaajalised kohustused kokku 0 1 000 000Kohustused kokku 55 119 063 33 801 921OMAKAPITAL Põhikapital 33 000 000 33 000 000Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 194 793 ( 2 318 343)Aruandeaasta tulem 9 649 717 3 513 136Omakapital kokku 43 844 510 34 194 793KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 98 963 572 67 996 714


Tulude-kulude aruanne (kroonides) Lisa 2004 2003TULUD Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumistest Kultuurkapitali tegevuseks

13

184 678 765 152 504 648Sihtannetuste tulud 12 2 662 234 440 000Tulem vara investeerimisest 14 3 287 644 1 851 263Muud tulud 18 13 131 0Tulud kokku 190 641 774 154 795 911 KULUD Tegevuskulud Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu 15 (119 023 514) (97 048 525)Kultuuriobjektide finantseerimise kulud 10 (53 500 000) (48 467 502)

Tulem kinnisvara haldamisest 16 (54 551) (99 526)Tegevuskulud kokku (172 578 065) (145 615 553) BRUTOTULEM 18 063 709 9 180 358 Administratiivkulud 17; 8 (8 837 222) (6 781 790) TEGEVUSTULEM 9 226 487 2 398 568 Finantstulud ja -kulud 2 423 230 1 114 568 ARUANDEAASTA TULEM 9 649 717 3 513 136


Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa 2004 2003 Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 9 226 487 2 398 568 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 237 685 193 791 Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutus 6 (480 000) (140 000) Muude finantsinvesteeringute müük (187 000) (156 460) Aktsiate ja väärtpaberite muutus 3 (2 082 313) (317 445) Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus (30 405) (2 812) Viitlaekumiste muutus 4 (5 660 967) (629 344) Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

30 607 98 971

Viitvõlgade muutus 9 3 230 271 1 401 482 Eeraldiste muutus 18 056 264 (36 226 029) Makstud intressid (209) (410) Kokku rahavood põhitegevusest 22 340 420 (33 379 688) Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara ost 7 (212 341) (325 894) Muude finantsinvesteeringute müük 3 187 000 156 460 Laekunud intressid 423 439 1 114 979 Kokku rahavood investeerimistegevusest 398 098 945 545 RAHAVOOD KOKKU 22 738 518 (32 434 143) Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 40 201 254 72 635 397 Raha ja raha ekvivalentide muutus 22 738 518 (32 434 143) Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 62 939 772 40 201 254 sh tähtajalised deposiidid 2 17 964 910 18 988 756


Omakapitali muutuste aruanne (kroonides)

Põhikapital

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Aruandeaasta tulem Kokku

Saldo 31.12.2002 33 000 000 10 294 642 12 777 215 56 071 857 Arvestuspõhimõtete muutuste mõju - - (25 390 200) (25 390 200)

Korrigeeritud saldo 31.12.2002 33 000 000 10 294 642 (12 612 985) 30 681 657 Aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse

- (12 612 985) 12 612 985 -

Aruandeaasta tulem - 3 513 136 3 513 136 Saldo 31.12.2003

33 000 000

(2 318 343) 3 513 136

34 194 793

Aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse

- 3 513 136 (3 513 136) -

Aruandeaasta tulem - 9 649 717 9 649 717 Saldo 31.12.2004

33 000 000

1 194 793 9 649 717

43 844 510


Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused Üldpõhimõtted Eesti Kultuurkapitali 2004. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Juhul kui Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuded erinevad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Eesti Kultuurkapitali raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruanne on koostatud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2 põhjal, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes Eesti Kultuurkapitali tegevuse eripärast. Majandusaasta algas 01.jaanuaril ja lõppes 31.detsembril 2004. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi järgi nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Raha hoidmisel ja paigutamisel lähtutakse printsiibist, et ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 % Kultuurkapitali varast (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 7).


Tulude ja kulude arvestus Eesti Kultuurkapitali tulu moodustub riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavat tulust ja muust majandustegevusest saadavast tulust (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4 ) Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele (§ 7 lg 2 p1 ) kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks täitmaks Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärki, milleks on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1), ning halduskuludeks. Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. Tulud ja kulud kajastatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on bilansis hinnatud lähtudes nende õiglasest väärtusest. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks finantsinvesteeringu turuväärtus bilansipäeval. Juhtudel kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Investeeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 8) Nõuete ja viitlaekumiste hindamine Nõuded ja viitlaekumised hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline , kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Kinnisvarainvesteeringute arvestus Kinnisvarainvesteeringuks on vara, mida hoitakse eesmärgiga toetada Eesti teenekate kultuuritegelaste perekondi ja/või renditulu teenimise- ja väärtuse kasvu eesmärkidel. Kinnisvarainvesteering on võetud bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid.


Kinnisvarainvesteering hinnatakse bilansipäeval tema õiglases väärtuses kasutades professionaalsete hindajate abi. Õiglase väärtuse määramisel on lähtutud objekti turuhinnast, milleks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada avatud turul objekti müümisel või ostja selle ostmisel. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid või kahjumid on kajastatud aruandeperioodi tulemiaruandes. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et Eesti Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 6). Materiaalse põhivara arvestus Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsiooninorm Kasulik eluiga Seadmed 20 - 33% 3 - 5 aastat Sõidukid 20 - 33% 3 - 5 aastat Muu inventar 25 - 50% 2 - 4 aastat Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle lepingu sõlmimise hetkest. Vastasel juhul loetakse rendileping kasutusrendilepinguks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Kasutusrendi puhul renditud varaobjekti ettevõtte raamatupidamisarvestuses arvele ei võeta. Eraldiste arvestus Eraldised moodustatakse juhul kui kohustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva ning kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kultuurkapitalis moodustatakse eraldised kohustustele, mis tulenevad Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide otsustest ning mis on avalikustatud ning teisele osapoolele teavitatud. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Rahavoogude aruanne


Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud tegevustulemit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused.


Lisa 2. Raha ja pangakontod

(kroonides)

31.12.2004

31.12.2003 Kassa 13 788 1 919

Nõudmiseni hoiused pankades 44 961 074 21 210 579

Tähtajalised hoiused pankades 17 964 910 18 988 756

Kokku

62 939 772

40 201 254

Tulemiaruandes on kajastatud real finantstulud ja kulud üleöödeposiitidelt saadud pangaintresside tulu kokku 423 439 krooni. Lisa 3. Aktsiad ja muud väärtpaberid Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalise investeeringuna on kajatatud võlakirju, mille lunastamise tähtaeg on 2005 aastal ning võlakirju, mis Kultuurkapitali hinnangul tõenäoliselt lunastatakse 2005. aastal. Võlakirjad

(kroonides) Soetus-

kuupäev Lunastamis-

tähtaeg Soetus-

maksumus Õiglane väärtus

31.12.2004

Sampo Pank KP 14.04.2004 14.04.2005 974 797 992 830 Hansapank VK 17.03.2003 17.03.2006 1 562 020 1 615 663 KFW Kredit Wiederaufbau VK 03.08.2004 03.08.2009 296 096 298 333 Royal Bank of Scotland VK 10.08.2004 10.08.2010 624 299 623 978 Den Norske Bank SubVK 22.09.2003 15.09.2013 657 097 660 762

Kokku 4 114 309 4 191 566

Väärtpaberite õiglases väärtuses kajastub ka kogunenud intress seisuga 31.12.2004. Ümberhindluse tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 14.


Aktsiafondid

(kroonides)

Soetus-maksumus Õiglane väärtus

31.12.2004DJ EUROSTOXX 50 1 953 127 2 108 771Dow Jones Stoxx 50 EX 1 892 332 1 984 850Sampo Uus Euroopa Fondi osak 2 201 521 3 585 160Mandatum Russia K 1 500 000 1 625 400 Kokku 7 546 980 9 304 180 Ümberhindluse tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 14. Aktsiad

(kroonides) New Economy Ventures lihtaktsiad Saldo õiglases väärtuses 31.12.2003 0 187 000 Müük müügihinnas (187 000) Lõppsaldo 31.12.2004 0

Lisa 4. Muud viitlaekumised

(kroonides)

31.12.2004

31.12.2003

Riigikassast laekumata alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks 8 155 000 6 363 000

Riigikassast laekumata hasartmängumaks 10 302 921 6 447 404

Muud viitlaekumised 4 594 -

Kokku 18 462 515

12 810 404


Lisa 5. Maksunõuded ja -kohustused

(kroonides)

31.12.2004 31.12.2003

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Üksikisiku tulumaks 173 499 156 598

Sotsiaalmaks 264 221 225 129

Töötuskindlustusmakse 6 814 7 088 Kohustusliku kogumispensionikindlustuse makse 8 389 3 619

Erisoodustuse tulumaks 7 356 785

Intressid 4 219 4 291 Kokku 11 575 452 923

5 076

392 434

Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapitali kinnisvarainvesteeringute koosseisus on 31.12.2004 seisuga:

�� Elamu Tallinnas Oru tn-l (seotud Gustav Ernesaks´aga) �� Korter Pärnus Pikk tn-l (seotud Theodor Luts´uga) �� Korter Tallinnas Gonsiori tn-l

(kroonides) Elamu

Tallinnas Korter Pärnus

Korter Tallinnas

Kokku

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2003 2 250 000

330 000

565 000

3 145 000

Õiglase väärtuse muutus 250 000 150 000 80 000 480 000 Lõppsaldo 31.12.2004 2 500 000 480 000 645 000 3 625 000


Lisa 7. Materiaalne põhivara

(kroonides)

Muu materiaalne põhivara Soetusmaksumus

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2003 1 488 665

Soetatud põhivara 2004 212 341

Müük ja mahakandmised 2004 (239 676)

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2004 1 461 330

Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2003 (1 080 756)

Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (237 685)

Müük ja mahakandmised 2004 239 676

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2004 (1 078 765)

Jääkväärtus seisuga 31.12.2003 407 909

Jääkväärtus seisuga 31.12.2004 382 565

Lisa 8. Rendivarad Kasutusrent Eesti Kultuurkapital rendib 2002. aastal sõlmitud rendilepingu alusel kasutusrendi tingimustel ühte sõiduautot. Aruandeaastal kajastati kuludes kasutusrendimakseid summas 79 658 krooni. Järgmistel perioodidel tasumisele kuuluvad kasutusrendimaksed jagunevad ajaliselt alljärgnevalt:

(kroonides)

Masinad ja seadmed

Maksetähtajaga kuni 1 aasta 70 387

Maksetähtajaga 1-5 aastat 181 834

Maksetähtajaga üle 5 aasta 0


Lisa 9. Viitvõlad

(kroonides)

31.12.2004

31.12.2003 Võlad töövõtjatele 83 133 3 346 Puhkusetasude reservfond 174 933 134 858 Võlad aruandvatele isikutele 732 1 134 Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 4 347 680 1 308 700 Lepingute alusel väljamaksmata sihtannetused 85 000 20 000 Kokku viitvõlad 4 691 478

1 468 038

Lisa 10. Eraldised kultuuriobjektide finantseerimiseks Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1). Riigikogu on kinnitanud Kultuurkapitali poolt finantseeritavateks kultuuriobjektideks Eesti Rahva Muuseumi Raadi hoidla ehituse Tartus ja Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse Tallinnas.

(kroonides)

2004

2003

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise saldo 31.12.2003 1 752 725 42 532 497

Lühiajalised eraldised sihtfinantseerimiseks 31.12.2003 1 000 000 0

Pikaajalised eraldised sihtfinantseerimiseks 31.12.2003 1 000 000 0

Aruandeaastal laekunud vahendeid sihtfinantseerimiseks 58 842 482 50 220 228

Aruandeaastal välja makstud lepingulised summad (45 200 000) (89 000 000) Aruandeaastal sõlmitud lepingulised kohustused , mis kuuluvad väljamaksmisele järgnevatel perioodidel (10 300 000) (2 000 000) Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise saldo 31.12.2004

7 095 207 1 752 725


Lisa 11. Eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 3).

(kroonides) 31.12.2004

31.12.2003

Sihtkapitalide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 33 588 137 25 816 221 Maakondlike ekspertgruppide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 2 605 437 2 469 047 Nõukogu otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 3 399 358 1 551 400 Kokku 39 592 932

29 836 668

Lisa 12. Sihtannetused Eesti Kultuurkapital võib kasutada sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 2).

(kroonides)

2004

2003 Eraldamata sihtannetuste saldo 31.12.2003 0 140 000

Välja maksmata sihtannetuste saldo 31.12.2003 20 000 0

Aruandeaastal laekunud sihtannetused 2 662 234 440 000

Aruandeaastal välja makstud sihtannetused (2 549 200) (560 000) Välja maksmata sihtannetuste saldo 31.12.2004 85 000 20 000

Eraldamata sihtannetuste saldo 31.12.2004 48 034


Lisa 13. Tulud riigieelarvest Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile (alus: alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus §29 lg 2). Riigielarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1).

(kroonides)

2004

2003

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksu laekumisest riigieelarvesse 91 278 000 72 790 000

Hasartmängumaksu laekumisest riigieelarvesse 93 400 765 79 714 648

Riigieelarvest eraldatud tulud kokku 184 678 765 152 504 648 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest Finantsinvesteeringud (kroonides)

2004

2003

Võlakirjade ja aktsiafondi osakute üleshindlused 2 668 855 2 863 555 Intressitulud deposiitidelt 368 780 0

Dividenditulu 56 263 134 868

Võlakirjade ja aktsiafondi osakute allahindlused (274 728) (1 287 160) Kasum finantsinvesteeringutest 2 819 170 1 711 263 Kinnisvarainvesteeringud (kroonides)

2004

2003

Kinnisvarainvesteeringute üleshindlused 480 000 340 000

Kinnisvarainvesteerinute allahindlused 0 (200 000)

Kinnisvarainvesteeringute parendused (11 526)

Kasum finantsinvesteeringutest 468 474 140 000


Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1). Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. Stipendiumid Stipendiumide jagamise otsustamine toimub sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt nende koosolekutel. Kultuurivaldkondadevaheliste projektide alusel stipendiumide jagamise otsustamine toimub Kultuurkapitali nõukogu poolt. Koosolekutel tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena.

(kroonides) 2004

2003

Kehakultuuri ja spordi sihtkapital 13 695 364 11 066 814 Helikunsti sihtkapital 12 873 443 10 640 219 Rahvakultuuri sihtkapital 11 636 495 10 351 135 Audio-visuaalse kunsti sihtkapital 13 141 886 9 986 557 Kujutav- ja rakenduskunsti sihtkapital 11 839 552 9 452 150 Kirjanduse sihtkapital 10 168 140 9 116 512 Näitekunsti sihtkapital 9 634 891 8 465 001 Arhitektuuri sihtkapital 7 592 031 6 725 172 Ida-Virumaa ekspertgrupp 954 120 890 910 Viljandimaa ekspertgrupp 889 370 777 050 Pärnumaa ekspertgrupp 871 576 873 024 Põlvamaa ekspertgrupp 864 900 768 546 Võrumaa ekspertgrupp 859 400 808 741 Tartumaa ekspertgrupp 851 960 841 579 Harjumaa ekspertgrupp 841 800 781 223 Valgamaa ekspertgrupp 821 075 801 930 Järvamaa ekspertgrupp 819 416 834 958 Saaremaa ekspertgrupp 817 310 770 442 Läänemaa ekspertgrupp 753 800 729 209 Jõgevamaa ekspertgrupp 732 975 695 000 Raplamaa ekspertgrupp 717 424 647 001 Lääne-Virumaa ekspertgrupp 705 234 690 293 Hiiumaa ekspertgrupp 593 070 549 549 Kultuurivaldkondade vaheliste projektid 9 654 982 6 194 310 Stipendiumide kulud kokku 112 330 214 93 457 325


Elutöötoetused Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude otsuste alusel toimub elutöötoetuste määramine silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele nende surmani. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Sihtotstarbelised annetused Sihtotstarbelisi annetusi võib Eesti Kultuurkapital kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. Annetaja poolt näidatud eesmärgi alusel eraldab Kultuurkapital annetuse saajale stipendiumi. Sihtotstarbeliste annetuste alusel määratud stipendiumid kajastatakse aruandeperioodi kuluna. (kroonides)

2004

2003 Elutöötoetused 4 079 100 3 151 200 Sihtotstarbeliste annetuste stipendiumikulu 2 614 200 440 000 Elutöötoetuste ja annetuste kulud kokku 6 693 300 3 591 200 Lisa 16. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest

(kroonides)

2004

2003

Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 50 403 18 555

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud (104 954) (118 081) Tulem kinnisvara haldamisest (54 551)

(99 526)


Lisa 17. Administratiivkulud

(kroonides)

2004

2003

Administreerimisega seotud tegevuskulud kokku, sh 2 582 127 1 892 169

Tallinnas 2 410 934 1 703 776

Maakondlikes ekspertgruppides 171 193 188 393

Personali- ja ekspertkulu kokku, sh 6 017 410 4 695 830 Töötasud ja puhkustasude reservfond 3 090 549 2 222 203

Nõukogu liikmete tasud 214 000 151 839

Ekspertiisitasud 1 214 135 1 130 420

Sotsiaalmaksud 1 498 726 1 191 368

Põhivara kulum 237 685 193 791

Administratiivkulud kokku 8 837 222 6 781 790 Lisa 18. Muud nõuded 2004.aasta veebruaris vabastati kinnipidamiskohast Kultuurkapitali endine tegevdirektor A.Viiol, kelle vastu on Kultuurkapitalil esitatud nõue suuruses 8 539 778 krooni . Seisuga 31.detsember 2004 on A. Viiol osaliselt kustutanud tema vastu esitatud nõude summas 13 131 krooni. Lisa 19. Riigi raamatupidamiskohuslase raamatupidamise aastaaruanne Eesti Kultuurkapital on riigiraamatupidamiskohuslase konsolideeritavaks üksuseks. 01.01.2004 a. kehtima hakanud Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja järgi on Kultuurkapital esitanud riigi konsolideerimisgrupi aruande seisuga 31.12.2003 a. Seoses üleminekuga Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjale erines 2003 aasta konsolideeritud raamatupidamise aruanne majandusaasta aruandest. 2004 aasta konsolideeritud raamatupidamise aruandega likvideeriti 2003 aastal esinenud erinevused.


Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega Kultuurkapital loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on Kultuurkapitali juhataja, töötajad ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui eelpoolnimetatud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju Kultuurkapitali stipendiumide ja toetuste eraldamise otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. Kultuurkapital on aruandeaastal seotud osapooltega sõlminud stipendiumide lepinguid alljärgnevalt:

Osapoole nimi Osapoole kirjeldus Summa Eesti Gregoriaani Ühing Nõukogu liikmega seotud ettevõte 28 000 Eesti Harrastusteatrite Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 338 000 Eesti Interpreetide Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 385 000 Eesti Jalgratturite Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 720 000 Eesti Muusikafestivalid Nõukogu liikmega seotud ettevõte 58 500 Eesti Muusikanõukogu Nõukogu liikmega seotud ettevõte 230 000 Eesti Tantsupedagoogide Liit Töötajaga seotud ettevõte 42 000 Eesti Teatriliidu Teabekeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 32 385 Eesti Vabaharidusliit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 100 000 Helena Tulve Nõukogu liikmega seotud isik 3 000 Hiiumaa Teabekanal MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 3 000 Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts Töötajaga seotud ettevõte 15 600 Juudi Kultuurifestival Nõukogu liikmega seotud ettevõte 65 000 KA teater Nõukogu liikmega seotud ettevõte 35 000 Kesk-Eesti Noortekeskus Töötajaga seotud ettevõte 23 789 Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus Töötajaga seotud ettevõte 21 000

Kultuurileht SA Nõukogu liikmega seotud ettevõte 4 035 628 Läänemaa Rahvapeod Töötajaga seotud ettevõte 42 655 Mahtra Rahvakooli Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 4 600 OÜ Amrion Nõukogu liikmega seotud ettevõte 157 125 Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 624 000 Põlvamaa Kultuur SA Töötajaga seotud ettevõte 40 500 Pärnu Uue Kunsti Muuseum SA Nõukogu liikmega seotud ettevõte 25 000 Rapla Jalgpalliklubi Atli Töötajaga seotud ettevõte 1 100 Saaremaa Kultuuriühing Töötajaga seotud ettevõte 33 550 Saaremaa Rahvateater Töötajaga seotud ettevõte 4 500

Kultuurkapitali juhataja hinnangul ei ole tehingutes eelpoolnimetatud osapooltega otsuste tegemisel seotud osapooled osalenud otsuste tegemisel.


Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele Eesti Kultuurkapitali juhataja on koostanud 2004. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus, on Eesti Kultuurkapitali nõukogu läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Juhataja

Kuupäev Allkiri

Juhataja

Raul Altmäe

______________

_____________

Nõukogu

Nõukogu esimees

Raivo Palmaru

______________

_____________

Nõukogu aseesimees

Riina Sildos

______________

_____________

Nõukogu liige

Tauno Tats

______________

_____________

Nõukogu liige

Andres Laasik

______________

_____________

Nõukogu liige

Aarne Saluveer

______________

_____________

Nõukogu liige

Hanno Tomberg

______________

_____________

Nõukogu liige

Leonhard Lapin

______________

_____________

Nõukogu liige

Andres Kurg

______________

_____________

Nõukogu liige

Asta Trummel

______________

_____________

Nõukogu liige

Jaan-Eik Tulve

______________

_____________

Nõukogu liige

Jaan Urvet

______________

_____________

Documents

Majandusaasta aruanne 2004 - Voog website building platform · 2015. 2. 9. · Eesti Kultuurkapitali 2003 aasta tulud kokku olid 154,8 miljonit krooni ning 2004 aasta tulud kokku