majandusaasta aruanne 2006

Nimi Siseministeerium Aadress Pikk 61, Tallinn 15065 Telefon 612 5008 Faks 612 5010 E-post info@siseministeerium.ee Interneti kodulehekülg www.siseministeerium.ee Tegevjuht Märt Kraft Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest ja siseauditi eest vastutava isiku arvamusest majandusaasta aruande kohta. Dokument koosneb 153 leheküljest.

Tegevjuht__________________________________ 2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................ 3

Tegevusaruanne................................................................................................... 5

1. TÄHTSAMAD MAJANDUSNÄITAJAD ....................................................................... 5 2. ÜLEVAADE TEGEVUSKAVADE TÄITMISE ARUANDEST ................................................ 7 3. MINISTRITE HINNANGUD SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA JA ÜLEVAADE TEGEVUSEST SISEAUDITI KORRALDAMISEL .................................................................................... 47 4. ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATEST ÜKSUSTEST ....................... 51 5. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRUKTUUR ........................................................... 60 6. TÄHTSAMAD ARENDUSTEGEVUSE PROJEKTID JA INVESTEERINGUD .......................... 68

Raamatupidamise aastaaruanne.................................................................. 71

Bilanss .................................................................................................................... 72

Tulemiaruanne .................................................................................................... 73

Rahavoogude aruanne.................................................................................... 74

Arvestusmeetodid ja hindamisalused ........................................................... 76

Raamatupidamise aastaaruande lisad (1-23) ............................................ 80

Riigieelarve tulude ja kulude täitmise aruanne..........................................114

Siseauditi eest vastutava isiku hinnang majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta...................................................................149

Allkirjad majandusaasta aruandele..............................................................153

Tegevjuht__________________________________ 3

Sissejuhatus Siseministeeriumi valitsemisala tegevusteks on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirirežiimi tagamine, kriisireguleerimise, riigireservi ning tuletõrje- ja päästetööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, sealhulgas regionaalplaneerimise kavade väljatöötamise ja elluviimise koordineerimine, andmekaitse- ja perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseminister korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi riigi sisejulgeoleku tagamise ja avaliku korra kaitsmise, riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamise, kriisireguleerimise, riigireservi ning tuletõrje- ja päästetööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning andmekaitsega seotud asjades.1

Regionaalminister juhib siseministeeriumi struktuuriüksusi, kes tegelevad kohaliku omavalitsuse arengu, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega, ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalvega, perekonnaseisualaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega. Vastavalt siseministeeriumi valitsemisala arengukavale 2006-2009, jagunes 2006. aastal siseministeeriumi valitsemisala järgmisteks tegevusvaldkondadeks: Siseministri valitsemisalas: 1. julgeoleku- ja õiguskorrakaitse; 2. päästeteenuse tagamine; 3. piiriturvalisus, otsingu- ja päästetegevus ning merekeskkonnakaitse; 4. kodakondsus- ja migratsiooniga seotud asjade korraldamine; 5. sisekaitseline haridus; Regionaalministri valitsemisalas: 6. rahvastikutoimingute ja oikumeenilise tegevuse koordineerimine; 7. kohalik omavalitsus, regionaalhaldus ja – areng. Nimetatud tegevusvaldkondade alla olid seatud eesmärgid: Siseministri valitsemisalas: Eesmärk 1: Süütegude ennetamise ja avastamise abil on suurenenud turvalisus. Eesmärk 2: Isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isikuandmete töötlemisel kooskõlas isiku õigusega vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet. Eesmärk 3: Riigi julgeoleku tagamine on tõhustatud. Eesmärk 4: Seoses päästealase võimekuse suurenemisega on vähenenud inimestele, varale ja looduskeskkonnale tekkinud kahju.

1 Siseministeeriumi põhimäärus § 20 ja 22 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=916503)

Tegevjuht__________________________________ 4

Eesmärk 5: Euroopa Liidu välispiiride valvekorraldusega ja kompensatsioonimeetmete kasutamisega on tagatud piiriturvalisus. Eesmärk 6: Hättasattunud inimeste päästmise kiirust on suurendatud. Eesmärk 7: Merereostuse avastamiseks ja likvideerimiseks on pidev valmidus ja võimekust on suurendatud. Eesmärk 8: Piirivalvealane kutseharidus on antud vastavalt kutsestandardile. Eesmärk 9: Kõigi Eestis legaalselt elavate isikute õiguslik seisund on määratletud ja andmekogudes fikseeritud ning õigustatud isikutele on alustatud rahvusvahelistele ja EL nõuetele vastavate kolmanda põlvkonna isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Eesmärk 10: Migratsioonihaldussuutlikkus on arendatud tasemele, kus soovimatute välismaalaste riiki sisenemise tõkestamisega ja järelevalvega riigis viibivate välismaalaste üle on tagatud riigi ja elanike turvalisust. Eesmärk 11: Aastaks 2010 on tagatud sisekaitselisi vajadusi ja koostööpartnerite hinnangut arvestava hariduse kättesaadavus, mis on täidetud vastavalt järgnevatele indikaatoritele. Regionaalministri valitsemisalas: Eesmärk 1: Rahvastikusündmuste dokumenteerimine. Eesmärk 2: Rahvastikuregistri töö korraldamine. Eesmärk 3: Haldussuutlik ja demokraatlik omavalitsuskorraldus Eestis. Eesmärk 4: Inimeste põhivajaduste parem ruumiline tagatus ja piirkondade kõrgem konkurentsivõime. Eesmärk 5: Maakondade terviklik ja tasakaalustatud areng ning laitmatult toimiv riiklik haldus. Eesmärk 5: Tõhus ja aktiivne kohaliku ja regionaalse tasandi piireületava koostöö. Eesmärk 6: Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine. Eesmärkide saavutamise tasemest ning olulisemast tehtust annab ülevaate tegevusaruande teine osa. Mahukamate tegevustena tuleb 2006. aasta osas välja tuua Schengeniga liitumise ettevalmistust ning maavalitsuste siseministeeriumi struktuuri integreerimise jätkumist. Mõlemais nimetatud tegevuses olid 2006. aastal olulised edasiminekud. 2006. aasta tegevuste ülevaade on küll märkimisväärselt mahukas, kuid hõlmab endas ligi 15 000 töötajat hõlmava organisatsiooni tegevuse võimalikult kõiki olulisemaid aspekte ning saavutusi. Samas, analüüsinud 2006. aasta tegevuste struktuuri ja planeerimise kvaliteeti, viis siseministeerium oma valitsemisala arengukavasse 2008-2011 aastateks sisse uue tegevusvaldkondade, eesmärkide ja meetmete süsteemi, mis erineb oluliselt siintoodust.

Tegevjuht__________________________________ 5

Tegevusaruanne

1. Tähtsamad majandusnäitajad FINANTSNÄITAJAD (tuh kr) 2006 2005 2004 Bilansi näitajad Põhivarad 5 017 270 4 539 994 3 203 675 Käibevarad 636 717 578 867 414 367 Lühiajalised kohustused 832 446 497 640 327 610 Pikaajalised kohustused 277 845 86 195 70 994 Riigieelarvesse kuuluv netovara 4 543 696 4 535 026 3 219 438 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 1 385 949 950 689 987 676 Tegevuskulud 4 447 284 3 980 904 3 820 026 sh tööjõukulud 2 171 439 1 985 337 1 864 702 Tegevustulem -3 061 335 -3 030 215 -2 832 350 Finantstulud ja -kulud 71 591 51 382 65 380SUHTARVUD Käibevara/lühiajalised kohustused 76% 116% 126% Põhivara/bilansimaht 89% 89% 89% Lühi- ja pikaajalised kohustused/vara 20% 11% 11% Tegevustulud/tegevuskulud 31% 24% 26% Tööjõukulud/tegevuskulud 49% 50% 49%MUUD Töötajate keskmine arv* 13 445,3 14 266,3 13 913,1 Konsolideerimisgrupi üksuste arv 106 123 139 Põhivarainvesteeringud 677 594 492 472 200 889EELARVE JA TÄITMISE NÄITAJAD (tuh kr) Eelarve tulude maht 2 090 604 1 812 556 1 090 544 Eelarve tulude täitmine 2 524 306 386 053 417 312 Eelarve kulude maht 5 341 430 5 772 785 4 532 347 Eelarve kulude täitmine 4 804 079 4 226 247 3 260 800 Finantseerimistehingute maht -667 -1 571 -3 569 Finantseerimistehingute täitmine -534 -2 089 -4 252

*koosseisuliste töötajate arv (v.a Kapo) 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga on ministeeriumi bilansimaht kasvanud 535 126 tuhat krooni (2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 1 500 819 tuhat krooni). 2006. a suurenemine on eelkõige tingitud suurenenud investeeringutest põhivaradesse (2006. aastal 677 594 tuh kr, võrreldes 2005. aastaga investeeringute kasv 185 122 tuh kr ehk 38 %). Ülevaade olulisematest investeeringutest on esitatud lisas 8 ja 13. 2005. a kasvas bilansimaht seoses põhivara ümberhindlusega (1 153 537 tuh kr). Käibevarade suurenemine on toimunud trahvinõuete suurenemisest (võrreldes 2005. aastaga suurenesid trahvinõuded 2006. aastal 52 947 tuh kr, 2005. aastal võrreldes

Tegevjuht__________________________________ 6

2004. aastaga oli suurenemine 19 494 tuhat kr). Samuti on laovarude jääk võrreldes 2005. aastaga suurenenud 19 336 tuh kr. Lühi- ja pikaajalised kohustused on suurenenud välisabi toetuste ettemaksetega ja sihtfinantseerimisega põhivara soetamiseks. Toetuste ettemaksed on kasvanud võrreldes 2005. aastaga 189 382 tuh kr ning põhivara sihtfinantseerimine 204 694 tuh kr. Eelkõige kasvas 2006. aastal Schengen Facility vahendite kasutus (vt lisa 13), kuna programmi vahenditest finantseeritavate lepingute sõlmimise tähtaeg oli 31.12.2006. Sellest tulenevalt viidi läbi suuremahulisi hankeid ning teostati hangete ettemakseid (operatiivraadiosidesüsteemile (ORS) on seisuga 31.12.2006 tehtud väljamakseid 110,5 mln kr; kopteri hankele 90,7 mln kr; lennuki angaari ehitusele 52,7 mln kr; piirivalve kordonite lõpetamata ehitustele 26,4 mln kr). Võrreldes 2005. aastaga on 2006. aastal suurenenud ka võlgnevused hankijatele (kasv 97 083 tuh kr) ja töövõtjatele (kasv 36 355 tuh kr). Põhiosas on võlad hankijatele suurenenud aasta lõpuks tasumata põhivarade eest (2006. a lõpus põhivarade eest võlgnevus 101 539 tuh kr, 2005. aasta lõpus 16 349 tuh kr). Võlad töövõtjatele on tingitud eelkõige puhkusekohustuse suurenemisega (2006. a lõpuks on töötajatele väljavõtmata puhkusepäevade eest kohustus 113 867 tuh kr, 2005. aastal 94 642 tuh kr). Ülejäänud osa moodustab detsembrikuu eest arvestatud, kuid väljamaksmata töötasu koos maksudega, mille suurenemist mõjutab palkade tõus. Võrreldes 2005. aastaga tõusis ministeeriumi valitsemisalas 2006. aastal keskmiselt töötasu 17 % (vt lisa 16). Tegevustulude maht on kasvanud trahvituludest (võrreldes 2005. aastaga suurenesid trahvitulud 101 575 tuh kr ehk 46 %) ja põhivara müügikasumist (võrreldes 2005. aastaga suurenes põhivara müügikasum 244 613 tuh kr ehk 60 %). 2006. aastal müüdi ministeeriumi tegevuseks mittevajalikke hooneid, millest saadi müügikasumit 89 888 tuh kr. Võrreldes 2005. aastaga toimus 2006. aastal suuremas mahus ka maade erastamine (müügitulu kasv 158 866 tuh kr ehk 39 %). Võrreldes 2005. aastaga on aruandeaastal tegevuskulude osas kasvanud majandamiskulud 16 %, tööjõukulud 9 %, antud toetused 5 %, muud kulud 22 %, põhivarade amortisatsioonikulud 18 %. Majandamiskulude kasv on tingitud eelkõige hindade tõusust ja rendipõhisele varahaldamisele üleminekust, nt sõidukite ülalpidamiskulud suurenesid 44 213 tuh kr, ruumide ülalpidamiskulud suurenesid 22 476 tuh kr. Eelarve ja selle täitmise näitajad on esitatud e-Riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil, mistõttu ei ole need võrreldavad raamatupidamise tulemiaruande näitajatega. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised: - eelarve täitmise aruandes kajastatakse kõikide riigiasutuste tulud, kulud ja

finantseerimistehingud (sisemised tehingud ei ole elimineeritud); - materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse riigieelarves kuluna

ning müük müügihinnas tuluna, põhivara kulumit ei kajastata; - kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse riigieelarves koos

kaupade ja teenuste maksumusega (nii majanduskuluna kui ka põhivarade soetusena), kuid raamatupidamisaruannetes eraldi kululiigina (muudes tegevuskuludes maksukuluna).

Tegevjuht__________________________________ 7

2. Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad RES (riigieelarve strateegia) 2006-2009 mõistes järgmised tegevusvaldkonnad: 1. julgeoleku- ja õiguskorrakaitse; 2. päästeteenuse tagamine; 3. piiriturvalisus, otsingu- ja päästetegevus ning merekeskkonnakaitse; 4. kodakondsus- ja migratsiooniga seotud asjade korraldamine; 5. sisekaitseline haridus; 6. rahvastikutoimingute ja oikumeenilise tegevuse koordineerimine; 7. kohalik omavalitsus, regionaalhaldus ja – areng. Nimetatud tegevusvaldkondade alla on siseministeerium planeerinud eesmärgid ning nende realiseerimiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Valitsemisala arengukavas aastateks 2008-2011 muudab siseministeerium oluliselt oma arengukava struktuuri ja ülesehitust, tulenevalt muutustest planeerimissüsteemis. Muutuse eesmärgiks on siseministeeriumi peaaegu 15 000 töötajat ühendava ühtse organisatsiooni senisest selgem eesmärgiseade ning tõhusam koostöö organisatsiooni erinevate osiste vahel. 1.Tegevusvaldkond: julgeoleku- ja õiguskorrakaitse Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal 3 strateegilist eesmärki: 1.1 süütegude ennetamise ja avastamise abil on suurenenud turvalisus; 1.2 isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isikuandmete töötlemisel kooskõlas isiku õigusega saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet; 1.3 riigi julgeoleku tagamine on tõhustunud. 1.1 Süütegude ennetamise ja avastamise abil on suurenenud turvalisus Politsei poolt registreeritud kuritegude arv on Eestis viimasel neljal aastal näidanud langustrendi. 2006. aastal registreeris politsei 48 317 kuritegu, mis on 4 599 kuriteo fakti (8,7%) võrra vähem kui möödunud aastal. Kuritegude arvu vähenemine tuleb peamiselt varguste arvu vähenemisest. Avastatud kuritegude arv on mõnevõrra vähem langenud (3,7%), mis tähendab, et avastamise koormus ei ole oluliselt vähenenud ja avastamise osakaal registreeritud kuritegudest kokkuvõttes on mõnevõrra kasvanud. 2006. aastal oli avastatud kuritegude osakaal registreeritud kuritegudest 56% (2005. a 53%, 2004. a 45%). Olgugi et kuritegevuse osas on olukord hetkel stabiilne, on oht õiguskorra efektiivse tagamise jätkusuutlikkusele politsei poolt, kuna personalikriis on jätkuvalt terav. 2006. aastal oli politseis ametikohtade täituvus 84%, s.o aegade madalaim ametikohtade täituvus ja aegade madalaim politseiametnike arv 3239. Politseist

Tegevjuht__________________________________ 8

lahkus 2006. aastal 558 politseiametnikku, neist omal soovil 432. Omal soovil lahkunute küsitluse põhjal toovad 43% põhjuseks madala palga, 21% asuvad tööle mõnda teise ametiasutusse (va politseis), 9,7% muudavad elukohta (sh lähevad välisriiki tööle). Hinnanguliselt on riik aastaga kaotanud suurusjärgus 150 mln krooni, mida lahkunud politseiametnike (kes võinuks jätkata) ettevalmistus on maksnud, lisaks tuleb sama palju kulutada uute ametnike ettevalmistamiseks. Samuti on süvenevaks probleemiks politsei tugiteenistustest (nt infotehnoloogia ja sidespetsialistid, analüütikud, personalispetsialistid jt) ametnike lahkumine ja vakantsete ametikohtade täitmine. Personali voolavuse protsent kasvas: 2004.aastal oli kaadrivoolavus 9,7%, 2005. aastal 11%, 2006. aaastal 14%. Kui riigi tegevusalade keskmine töötasu oli 2006.a II kvartalis 9531 krooni, 2007. aastal on prokuröri abi kuupalgamäär 18 000 krooni, Kaitsepolitseiameti politseivanemametniku kuupalgamäär on vahemikus 11 000 – 17 500 krooni, politseiametniku miinimum kuupalgamäär on 2007. aastast alates 7500 kooni, politseivanemametniku kuupalgamäär on vahemikus 8000 – 10 000 krooni. Eesmärgi saavutamiseks kavandati seitset meedet, mille eelarvemaht ja tegelik täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006. a planeeritud

kulud

2006. a tegelikud

kulud

2006. a planeeritud

finantseerimis-tehingud

2006. a tegelikud

finantseerimis- tehingud

2006. a planeeritud

tulud

2006. a tegelikud

tulud

1 274 421 1 164 911 -640 -7 322 555 339 657 Kulude alatäitmine on seotud varade müügist laekunud raha kasutamata jäämisega ajaressursi piiratuse tõttu ning vajalikud hanked lükkusid 2007. aastasse. Tulude ülelaekumine on seotud varade müügist prognoositust suuremas mahus laekumisest. Meede 1: Vägivallajuhtumite ennetamine ja neile reageerimine Politsei registreeris 2006. aastal 4402 isikuvastast kuritegu, see teeb kasvuks 128 fakti ehk 3% võrra võrreldes 2005. aastaga. Antud näitajat on suurendanud 2004. aastal politsei menetlusse tulnud kehaline väärkohtlemine (2006. a 3308, 2005. a 3047, so 9% võrra rohkem aastaga) ning juhtumite suurenev arv ei tähenda valdkonnas olukorra olulist halvenemist, vaid aktiivset politseitööd ning selle tulemusi. Tapmiste-mõrvade arv langes 22 fakti võrra (20%), so 2005. aastal registreeritud 113-lt 2006. aastal 91-ni. Taoline erinevas suunas arvude kõikumine on täheldatav igal aastal. Nii on 2006. aasta tapmiste-mõrvade arv (91) samane 2004. aastaga ning 2005. aasta suurem arv (113) sarnane 2003. aastaga (147). 2006. aastal vähenes ka raske tervisekahjustuse tekitamine 120-lt 110-le kuriteole. Avastatud tapmiste-mõrvade osakaal samal aastal registreeritud kuritegudest oli 2006. aastal 84%. Vägivallakuritegusid (v.a KarS 121) oli 25 kuritegu 10 000 elaniku kohta aastas, sh tapmisi-mõrvasid 0,68 kuritegu 10 000 elaniku kohta (vastav näitaja oli nt Soomes 2005. a 0,2, mis on alla nende 10 viimase aasta keskmise taseme). Avastatud vägivallakuritegude osakaal registreeritutest oli 2006. aastal 75% (2005. a 72%, 2004. a 55%). Inimeste hirm füüsilise vägivalla ohvriks langeda 7-pallisel

Tegevjuht__________________________________ 9

skaalal2 oli 2006. aastal 3,15, mis on ohutunde suurenemine võrreldes varasema aastatega (3,03). Ohtutunde suurenemine võib olla tingitud ka sellest, et vägivalla teemadel räägitakse ühiskonnas rohkem (nt meedia) ja probleemi teadvustatakse enam. Tänaval pandi 2006. aastal toime 1,5 isikuvastast kuritegu (v.a KarS §121) 10 000 elaniku kohta (2005. a 1,7, 2004. a 1,3). Meede 2: Narkosüütegude ennetamine ja väljaselgitamine 2006. aastal registreeriti 933 narkokuritegu, mis on kahanemine 19% võrra (2005. a 1152). Tegemist on kohati nö ”statistilise mutatsiooniga” antud paragrahvide osas, sest vastavalt 2004. aasta Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-4-04 tuleb karistusõiguslikult anda hinnang narkodiileri tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Enam ei registreerita jooksvalt väike kogus narkootilise aine käitlemine kuritegusid, kui lõpptulemuseks võib olla kvalifitseerimine 1 episoodina suure koguse narkootilise aine käitlemisena. Suure koguse narkoaine käitlemisega oli 2006. aastal seotud 686 kuritegu (2005. a 686). Politsei selgitas välja 844 (2005. a 1072, 2004. a 995) narkootikumidega seotud kuritegu, sh 620 (2005. 648) suure koguse narkootilise aine käitlemist. Narkoväärtegusid selgitati 2006. aastal välja 4908, väärtegude arv suurenes võrreldes eelmise aastaga 11% võrra. Aastatega on saavutatud selline jälitustegevuse tase, mis võimaldab politseiprefektuuride narkoüksustel tegeleda mitte ainult tänavadiilerite, vaid ka neist kuritegelikus hierarhias kõrgemal seisvate varustajate ja hulgimüüjatega. Mida kõrgemal seisvate kurjategijateni jõutakse, seda ressursimahukamaks muutub menetlus. Rõhutakse töö kvaliteedi eelistamist kvantiteedile. Selline politseiline tegevus on hädavajalik, sest võtmeisikute tegevuse pärssimine mõjutab narkoturgu selliselt, et peaks muutuma raskemaks narkootiliste ainete kättesaadavus. Välja on kujunenud, et spetsialiseerunud narkoüksuste prioriteediks on kuritegelike struktuuride, narkokettide lõhkumine ning korrakaitsepolitsei tegeleb narkoaine tarvitajatega. Keskkriminaalpolitsei on 2006. aastal likvideerinud 2 (+1 koos Maksu- ja Tolliametiga) narkolaborit. Turule on tulnud CPP ehk klorefenüülpiperasiin. Keskkriminaalpolitsei konfiskeeris 2006. aasta suvel 52 103 CPP tabletti. Politsei haldussuutlikkuse tõstmine narkokuritegevuse vastase võitluse osas on ellu viidud suuresti EL Transition Facility “Enhancement of administrative capacity of the Estonian police on fight against drug related crimes” projekti raames, mis lõppes 2006. aasta lõpus. Projekti raames töötati välja narkoalased õppematerjalid nii korrakaitse- kui kriminaalpolitseinikele, tehti 2 õppefilmi korrakaitsepolitseile narkoproblemaatikast, tõlgiti Soomest hangitud politseile suunatud õppefilm „Töökeskkond ja nakkushaigused“, viidi läbi politseikooli õppejõu ja täiendkoolituse läbiviijate–koolitajate täienduskoolitus, hangiti amfetamiini profileerimiseks gaasikromatograaf-massispektromeeter ja profileerimiseks vajalik tarkvara, viidi läbi 2-nädalane narkopolitseinike juhtumianalüüsikoolitus jms. Politsei avastas 2006. aastal 101 grupilist narkokuritegu (2005. a 150) ning konfiskeeris 381,5 kg narkootilist ainet (2005. a 334, 2004.a 480). RES 2006-2009 seatud indikaatori - organiseeritud ja piiriüleste narkokurjategijate gruppide

2 Skaala: 7-tunnen väga suurt ohtu…1-ei tunne üldse ohtu

Tegevjuht__________________________________ 10

väljaselgitamise osas puudub vastav arvestus, mistõttu 2008-2010 planeerimisaastaks on indikaatoreid korrigeeritud.. Meede 3: Piirkondlik politseitegevus ja koostöö kogukonnaga Eesti Politsei 2003-2004. aastal läbi viidud reformide eesmärk oli uue kogukonnakeskse ja optimeeritud politseistruktuuri tööle rakendamine. Uute politseiprefektuuride moodustamisega muudeti paljudes kohtades ka piirkondliku politseitöö korraldust. Politseitöös juurutatakse jätkuvalt probleemikeskset lähenemist ning kogu piirkondlik politseitöö on orienteeritud kogukonna probleemide lahendamisele. Kogukonnakesksele politseitööle annab kindlasti juurde ka politseis juurutamisel olevad põhiväärtused (2006-2007). Tänaseks on politseis kehtestatud piirkondliku politseitöö juhend (jaanuar 2005.a), mida täiendati 2006. aasta juunis (nt sõnastati uuesti mõisted “konstaablirühm” ja “konstaablipiirkond”). 2005. aasta lõpus alustatud piirkondliku politseitöö arengukava väljatöötamine on 2006. aastal jätkunud ning 2007. aastal on kavas antud arengukava väljatöötamine lõpule viia ja kinnitada. Riigis tervikuna on kokku 63 (varem 68) konstaablijaoskonda 358 (varem 386) konstaablipiirkonnaga (seisuga 31.10.2006). Konstaablipiirkondade arvu on 2006. aastal mõnevõrra optimeeritud. Maapiirkonnas on võimalik teostada piirkondlikku politseitööd viisil, et iga konstaablipiirkonda teenindab vaid üks konstaabel. Linnades on õigustanud ennast nn rühmatöö, kus ühte konstaablipiirkonda teenindab konstaablite rühm. Sisemise töökorraldusega on ära jagatud vastutusala ja piirkond. Kõikides prefektuurides on politseiprefektide käskkirjadega määratud piirkondlikku politseitööd juhtima ja koordineerima kõrgemad politseiametnikud. Konstaablite regulaarne elanike vastuvõtt on tagatud kõikides kohaliku omavalitsuse üksustes, kusjuures vastav teave (konstaablite nimed, vastuvõtmise kohad ja ajad, kontaktandmed jms) on korduvalt avaldatud kohalikes meediaväljaannetes ja üleval ka politsei koduleheküljel internetis. 2007. aasta kevadel realiseerub 2006. aastal alustatud e-teenuste loomise arendusprojekt, millega soovitakse laiendada kodanike ja erinevate organisatsioonide elektroonilise suhtlemise võimalusi politseiga ning välja töötada e-teenuste portaal. Politsei poolt loodavad e-teenused jagunevad kaheks: kõigile inimestele kättesaadavad teenused nagu näiteks konstaablipiirkondade kuvamine Eesti kaardil koos politseiametnike kontaktandmete ja vastuvõtuaegadega. Teiseks teenuseliigiks on piiratud ligipääsuga teenused, mis nõuavad isiku identifitseerimist, nagu näiteks relvaloa pikendamine, menetluse seisu ja menetleja kontaktide osas info saamine vastavalt kriminaal- ja väärteomenetluse seadustikule jms. Samuti tulevad realiseerimisele ka mõned uued politseiväliste (teiste asutuste infosüsteemid) ja politseisiseste süsteemide vahelised andmevahetused. Päringud realiseeritakse X-tee päringutena. Efektiivsemaks politsei välijuhtimiseks ja elanike teenindamiseks jätkatakse e-politsei projekti raames politseisõidukite varustamist autoarvutite ja -seadmetega, mis võimaldavad patrullsõidukite positsioneerimist ja operatiivset andmebaaside kasutamist ja isiku tuvastamist kohapeal. 2006. aastal sai 100 (2005.a 108) politseisõidukit e-politsei seadmed (autoarvuti + seiremoodul). Kokku oli 2006. aasta lõpuks varustatud arvutitega 232 autot. 2007. aastal on plaan soetada 61 autoarvutit. Aastaks 2009 on planeeritud analoogselt varustada vähemalt 450 sõidukit. Tõuseb protsessi kiirus, täpsus ja vähenevad kaasatud inimressursid.

Tegevjuht__________________________________ 11

2006. aastaks oli politseiasutuste poolt kavandatud 66 süüteoennetusprojekti, politseipoolse planeeritava kaasfinantseerimisega 1,2 miljoni krooni ulatuses. Olgugi, et rahaline panus on projektides jäänud samale tasemele ning projekte planeeritud mõnevõrra vähem, on politsei suurendanud mitmete projektide puhul projekti sihtrühma, st politseiosakondade/ -jaoskondade poolt varasematel aastatel edukaks kujunenud projektid teostatakse üleprefektuuriliselt ja/või osakondades sama teemat käsitlevad projektid on koondatud ühe projekti alla üleprefektuuriliseks. Samuti on suurendatud oma panust oskusteabe näol ja kaasanud projektidesse rohkem partnereid. Meede 4: Avaliku korra tagamine ja väljakutsete teenindamine Politsei teenindas 2006. aastal 229 599 väljakutset, mis on 5% rohkem kui 2005. aastal (219 259). Politsei avaliku arvamuse uuringu kohaselt on politsei tegutsemise kiirusega rahul alla poole (2006.a 46%, 2005.a 43%, 2004.a 40%) küsitletutest hoolimata positiivsest trendist ning tegutsemise kiirusele antud rahulolu hinnang on kahel viimasel aasta olnud võrreldes teistele politseitöö omadustele (töö, tegutsemise tulemuslikkus, suhtlemisoskus, ametialased oskused, väline korrektsus) antud rahulolu hinnangutega kõige madalam. Inimeste hirm tänaval kuriteo ohvriks sattuda oli 2006. aastal 7-pallisel hinnanguskaalal 3,7 (2005.a 3,6; 2004.a 3,6 hinnangupalli). Meede 5: Organiseeritud kuritegude jm tõsise kuritegevuse (sh korruptsioonijuhtumite) väljaselgitamine 2006. a registreeris politsei 472 korruptsiooniga seotud kuritegu, mis on kasv 15% võrra võrreldes eelneva aastaga. Kõige rohkem, 173 fakti, registreeriti ametialast võltsimist. Politsei poolt avastati 422 korruptsioonikuritegu, mis on võrreldes varasema aastaga 47 (13%) võrra rohkem. Samal aastal registreeritud korruptsioonikuritegudest avastati 360, so 76%, 2005. aastal 282, so 69% registreeritutest. Eesti koht korruptsioonitajumise indeksi järgi Transparency International andmetel on paranenud (2005.a 24. kohal 163 riigi võrdluses, 2004. a 31. kohal 145 riigi võrdluses). Suurenenud on KKP koosseisus tegutseva rahapesu andmebüroole (RAB) saadetud teatiste arv – kokku sai RAB 2006. aastal 2601 (2005.a 1697) teatist rahapesukahtlusega tehingute kohta. Teatiste arvu suurenemine viitab teatamiskohustusega subjektide teadlikkuse tõusule rahapesust, samas suurendab see ka büroo töötajate töökoormust. Suurenenud on ka saabunud teatise analüüsi tulemusena väljaselgitatud kuritegude arv. 2006 aastal edastati uurimisasutustele kokku 111 (2005.a 64) materjali, mis sisaldasid kokku 350 (2005.a 154) RAB’le edastatud teatist. Teatiste kogusumma 4,9 miljardit EEK (2005.a 1,8 miljardit). RAB poolt edastatud materjalide tulemusena alustati 35 kriminaalmenetlust, nendest 10 rahapesu tunnustel. 2006. aastal välja selgitatud rahapesukuritegude arv oli 23 (2005. a 6, 2004.a 12). Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo poolt arestiti 2006. aastal 11,4 miljonit krooni (2005.a 3,7 miljonit krooni). 2006. aasta algul tabas Keskkriminaalpolitsei koostöös FBIga Tallinnas ja Ida-Virumaal rahvusvahelise internetipetturite grupi, mida juhtis 21-aastane Sillamäelt pärit tudeng. Jaanuaris peeti kinni grupp Ida-Virumaalt pärit isikuid, kes on seotud

Tegevjuht__________________________________ 12

USA pankadelt ligi 10 miljoni krooni väljapetmisega. 2006. aasta suvel peeti kinni kolm ulatusliku rahvusvahelise organiseeritud salakaubavõrgustiku võtmeisikut. Läbiotsimiste käigus konfiskeeriti ülisuur kogus narkootilise- ja psühhotroopse aine tablette ning teisi ebaseaduslikke esemeid (laskemoona, võltsimise eesmärgil valmistatud erinevaid templeid, suur kogus Eesti ja välisriikide kodanike passe jpm). Oktoobris peeti kinni isik, kes üritas ühe Tallinna keskkooli ees algkoolilast pantvangi võtta. Pantvangi võtmise katse eesmärk oli nõuda lapsele tervisekahjustuste tekitamise ähvardusel tema vanematelt miljonikroonist rahasummat. 2006. aastal viidi läbi ühisoperatsioon Soome kriminaalpolitseiga Ämari vanglast juhitud rahvusvahelise (Eesti-Soome) prostitutsioonivahendamise paljastamiseks. Meede 6: Liiklusjärelevalve teostamine Hoolimata politsei kasvanud liiklusjärelevalvealasest töömahust ja selgelt prioriteetidele orienteeritud tegevusest ei ole liiklusohutus paranenud. 2006. aasta jooksul toimus 2574 inimkannatanuga liiklusõnnetust, s.o 233 fakti ehk 10% rohkem kui eelnenud aastal. Liiklusõnnetustes hukkus 203 (2005. a 168, 2004. a 170) inimest, so 1,5 inimest 10 000 elaniku kohta aastas. Joobes juhtide osalusel hukkus 2006.a 44 inimest (2005.a 48, 2004.a 44). Liikluskuritegude arv on 2006. aastal kasvanud möödunud aasta 3726-lt 4355-le, so 17% võrra. Olulise kasvu on andnud korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise arv. 2005. aastal registreeriti 3494 sellist kuritegu, 2006. aastal aga 4111, so kasv 18% võrra. Lisaks sellele kohaldati 2006. aastal väärteomenetlust 12 902 aasta jooksul esmakordselt alkoholijoobes sõidukijuhi suhtes, mis on 496 (4%) võrra rohkem kui 2005. aastal. 2004. aastal oli vastav näitaja 13 026. Seega on politsei tabanud tunduvalt rohkem joobes sõidukijuhte. 2006. aastal pööras politsei rohkem tähelepanu suurtele kiiruseületamistele: politsei selgitas välja üle 40 km/h piirkiiruse ületamisi 2825, mis on 920 (48%) võrra rohkem kui 2005. aastal. Kokku selgitas politsei välja 142 403 liiklusväärtegu, mis on ligi 14 000 rikkumist rohkem kui 2005. aastal (2005. a 128 478). Liiklusohtude kasvu osas mängib kindlasti rolli rohke autode juurdevool tänavatele. 2006. aastal registreeriti 74 212 uut sõiduautot, mis on 13 586 sõiduautot rohkem kui 2005. aastal. Sõidukite koguarv on näiteks võrreldes 2002. a kasvanud 2005. a-l 20,9% (so 530 834-lt 641734-le). Samas ei ole oluliselt kasvanud liiklusjärelevalve maht seda teostavate ametnike vähesuse ning olemasoleva personali vähese kogemuse ja piisava erialase väljaõppe puudumise tõttu. Arvestades demograafilisi olusid ei ole võimalik oluliselt suurendada liiklusjärelevalvet teostavate ametnike arvu, seetõttu tuleb lähiaastatel teha olulisi investeeringuid tehnilistesse liiklusjärelevalve vahenditesse. Meede 7: Varavastaste ja ülejäänud süütegude ennetamine ning väljaselgitamine Varavastaseid kuritegusid registreeriti 2006. aastal 31 246 (2005.a 36 207), vähenemine võrreldes varasema aastaga on 4961 kuritegu ehk 14%. Põhilise languse üldises kuritegevuses andsidki varavastased kuriteod. Varguste osas on enim vähenenud sõidukivargused ja sõiduki omavolilised kasutamised (690 fakti, so 36% võrra). Tabati 4 gruppi (sh 1 2005. aasta lõpus), kes tegelesid sõidukivargustega. Peamiselt on selliste sõidukite Venemaa ja Ukraina suunal transiit läbi Läti.

Tegevjuht__________________________________ 13

Vähenenud on ka metsavargused, vargused eluruumist, kaubandusettevõtetest, sõidukitest. Politsei poolt avastatud varguste üldine tase on aasta jooksul jäänud samaks: 34-35% registreeritutest. Olulisi varavastaseid kuritegusid oli 2006.aastal 10 000 elaniku kohta 83. Inimeste hirm varguste ohvriks langeda on vähenenud, mida näitab 7-pallisel skaalal elanike keskmine hinnang, mis 2006. aastal oli 3,96 (2005.a 4,01; 2004.a 4,18). 1.2 Isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isikuandmete töötlemisel kooskõlas isiku õigusega saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet Eesmärgi saavutamiseks kavandati ühte meedet ja meetme eelarvemaht ning täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

8 455 7 711 386 137 Kulude alatäitmine on tingitud investeeringute hanke edasilükkumisega 2007.aastasse ja tulude alatäitmise tingis saamata jäänud tulu välisvahenditest (Interreg III programmi projekt e-Prodat, mille lõpptähtaeg oli 31.01.07). Meede 1: Andmekaitse Inspektsioonis Riikliku järelevalve teostamine Suurenenud on kohapealse järelevalve kontrollide põhjal koostatud kontrollaktide hulk, mis 2006 oli 63 (2005.a 23), neist omaalgatuslikke 40 ja menetlusvajadusest tingituid 23; registreeritud isikuandmete töötlemisi 351 (2005.a 203); kodanikelt laekunud kaebuste/märgukirjade/selgituste hulk 96 (2005.a 41), algatatud väärtegusid 15 (2005.a 8), neist IKSi alusel 12 ja AvTSi alusel 3; koostatud ettekirjutusi 22 (2005.a 9), neist 13 IKSi ja 9 AvTSi alusel, laekunud 35 vaiet (2005.a 42), neist 7 jäetud läbivaatamata, 8 tagastatud ja 1 esitatud AKI tegevuse peale; sisuliselt lahendatud 26 vaiet (vaideotsuseid 26 (2005.a 28); kohtuvaidlusi 3 (2005.a 1); laekunud trahvid ja sunnirahad 79 150 kr (2005.a 73 700 kr); jätkatud rahvusvahelistest töögruppidest osavõttu (6 töögruppi, rahvusvahelised andmekaitse ja informatsioonivabaduse konverentsid). Samuti viidi 2006 aasta jooksul läbi Schengeni andmekaitsealane hindamismissioon Eestis. 1.3 Riigi julgeoleku tagamine on tõhustunud3 Eesmärgi saavutamiseks kavandati ühte meedet ning meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

3 Kaitsepolitseiameti tegevuseesmärk. Aruannet hoitakse kooskõlas riigisaladuse seaduses sätestatule.

Tegevjuht__________________________________ 14

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

162 161 162 872 0 475 Meetme kulude ületäitmine on seotud õppelaenude kustutamiseks eraldatud täiendavate vahendite laekumisega ning meetme tulude laekumine on seotud väärteomenetluse trahvide laekumisega. Meede 1: Riigi põhiseadusliku korra püsimist, julgeolekut ja õiguskorda kahjustavate tegevuste ja sündmuste ennetamine mittesõjaliste vahendite abil Riigi põhiseadusliku korra kaitse on tagatud ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevus on ennetatud ning terrorismivastases tegevuskavas sätestatu on ellu viidud. 1.4 Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine Avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja organisatsiooni arendamiseks on politseis rakendatud välijuhtimist ning kasutatakse patrullide positsioneerimist. Kodanike kiiremaks ja mugavamaks teenindamiseks on e-politsei pilootprojekti raames 232 politseisõidukit varustatud arvutitega ning juurdepääsudega andmebaasidesse. E-politsei projekti võib lugeda väga edukaks, kuna andmeid võimalik kontrollida ilma isikut politseiasutusse toimetamata on, mis hoiab kokku nii politsei kui ka kodanike aega. Isikuandmete töötlemisel isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmisel on avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja organisatsiooni arendamiseks ühtlustatud halduspraktikat kaebustele, märgukirjadele, avaldustele ja selgitustele vastamisel. 2. Tegevusvaldkond: Päästeteenuse tagamine Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal üks strateegiline eesmärk: 2.1 Seoses päästealase võimekuse suurenemisega on vähenenud inimestele, varale ja looduskeskkonnale tekkinud kahju Eesmärgi täitmiseks kavandati seitse meedet, mille eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud

kulud

2006.a tegelikud

kulud

2006.a planeeritud

finantseerimis-tehingud

2006.a tegelikud

finantseerimis- tehingud

2006.a planeeritud

tulud

2006.a tegelikud

tulud

570 500 597 297 -13 -513 23 789 43 350 Kulude ületäitmine on tingitud Vabariigi Valitsuse reservist 2006.a eraldatud täiendavate vahenditega (metsa- ja maastikutulekahjude ning keskkonnareostuse

Tegevjuht__________________________________ 15

likvideerimise kulude katteks). Finantseerimistehingute ületäitmine on seotud Tallinna linnalt Põhja-Eesti Päästekeskusele üleantud kapitalirendikohustustega. Tulude ületäitmine on seotud Tallinna linnalt ja kohalikelt omavalitsustelt saadud sihtotstarbelise toetusega ning majandustegevusest laekunud täiendavate tuludega. Meede 1: Päästetööde operatiivne ja professionaalne läbiviimine 2006.a toimunud ümberkorralduste tulemusel moodustati regionaalsed päästekeskused, millega loodi eeldused päästeasutuste struktuuri ja osutatava päästeteenuse kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades. 2006.a viidi läbi riigihanked 18 ja 20 uue pääste põhiauto täisteenusliisinguga kasutusrendile võtmiseks. Kaasaegne päästetehnika aitab pakkuda paremat päästeteenust. Samuti soetati 2006.a jooksul reostustõrje varustust. Päästealane võimekus on suurenenud seoses Põhja-Eesti Päästekeskuse juurde moodustatud logistikakeskuse arendamisega. Logistikakeskuse ülesandeks on tagada logistiline tugi suuremahuliste päästetööde korral. Samuti ladustatakse logistikakeskuses tegevusvaru ja spetsiifilist erivarustust nagu reostustõrje tehnika jms. Meede 2: Demineerimistööde operatiivne ja professionaalne läbiviimine Seoses päästekompaniide likvideerimisega lisandus Päästeameti demineerimiskeskusele täiendav ülesanne – tuuma-, bioloogilise- või keemilise (TBK) relva kasutamisega seotud terroriaktile reageerimise valmisoleku tagamine. 2006.a a rakendus tööle uus demineerimissüsteemi kontseptsioon, mille tulemusena alustasid ühtse juhtimissüsteemi all tööd neli regionaalset pommigruppi. Uus juhtimissüsteem võimaldab efektiivsemalt koordineerida ja teostada suuremahulisi ja keerulisi demineerimistöid. 2006.a soetati juurde demineerimistööde teostamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikku varustust, sh üks pommirobot. TBK-relva kasutamisega seotud valmisolek on tõusnud seoses vastava varustuse täiendamise, treeningute ja koolitusega. Soetati spetsiaalselt komplekteeritud buss. Demineerimiskeskuse spetsialistide baasil on moodustatud TBK-terrorismi ekspertgrupp. Edasist täpsustamist vajab tööjaotus demineerimiskeskuse ja päästeteenistuse vahel, väljasõidukord, teiste asutuste kaasamine jt küsimused. Meede 3: Õnnetusteadete menetlemine ühtsetel alustel kogu Eesti territooriumil 2006.a koostas Häirekeskus koostöös sotsiaalministeeriumiga meditsiiniliste õnnetusteadete vastuvõtmise ja menetlemise juhendi, mille arendustegevus jätkub 2007.aastal. Häirekeskuses on välja töötatud tehniline baas regionaalsete keskuste info- ja kommunikatsioonisüsteemide integreerimiseks ja dubleerimiseks, tagamaks keskuste katkematu töö. Alates 2006.a oktoobrist on päästekorraldajate kutseõpe korraldatud Sisekaitseakadeemia baasil.

Tegevjuht__________________________________ 16

Meede 4: Ehitiste tule- ja kemikaaliohutuse riikliku järelevalve teostamine Tuleohutuse järelevalve teostamisel on põhitähelepanu suunatud tehtud ettekirjutuste täitmisele. Seoses regionaalsete päästekeskuste moodustamisega 01.03.06 on iga päästekeskuse juurde moodustatud insenertehnilised- ning menetlusbürood, mille ülesandeks on keeruliste insenertehniliste- ja menetlustoimingute teostamine. Väärteomenetluste arv suurenes 2005.a 203-lt menetluselt 290-le menetlusele. Määratud sunniraha suurenes 10 000 kroonilt 120 000 kroonile. Meede 5: Hädaolukorraks valmisoleku tagamine 2006.a osales Päästeamet riikliku kriisireguleerimisõppuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Samuti korraldas Päästeamet NATO elanikkonnakaitse komitee (CPC) plenaaristungi ja seminari ning CPC elutähtsate valdkondade (CIP) töögrupi koosoleku. Päästeameti koordinatsioonikeskus alustas tööd uutes ruumides ning valmis erinevatele kriisireguleerimise struktuuridele koolitus- ja töökeskkond. Meede 6: Elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmine Ennetustöös jätkati koostööd mittetulundusühenduste kaasamiseks läbi projektipõhise rahastamise. Olulisemaks saavutuseks elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmisel on valminud päästeala ennetustöö strateegia aastani 2011, mis määratleb edasised tegevused elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks ja seab õnnetuste vähendamiseks konkreetsed eesmärgid. Meede 7: Päästealase tegevuskeskkonna loomine, poliitika kujundamine ja järelevalve teostamine Antud meetme raames olid olulisemateks tegevusteks 2006.a uue päästeasutuste struktuuri käivitamine 01.03.2006.a nelja regionaalse päästekeskuse näol; päästeteenistuse seaduse ettevalmistamine ning selle esitamine riigikogule; päästeseaduse uue tervikteksti ettevalmistamine ning selle esitamine Vabariigi Valitsusele; „Päästeala ennetustöö strateegia aastani 2011” kinnitamine. 2.2 Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine Moodustati regionaalsed päästekeskused, millega loodi eeldused päästeasutuste struktuuri ja osutatava päästeteenuse kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades. Kooskõlastusringile esitati päästeteenistuse seaduse eelnõu. Eelnõu on oluline organisatsiooni arengu seisukohalt, kuna selles reguleeritakse terviklikult päästeteenistujate staatuse ja töökeskkonna küsimused.

Tegevjuht__________________________________ 17

Rakendati tööle uus demineerimissüsteemi kontseptsioon, mis võimaldab efektiivsemalt teostada suuremahuliste ja keeruliste demineerimistööde koordineerimist. Viidi läbi riigihanked 18 ja 20 uue pääste põhiauto täisteenusliisinguga kasutusrendile võtmiseks. Kaasaegne päästetehnika aitab pakkuda paremat päästeteenust. Meditsiiniliste õnnetusteadete tõhusamaks käsitlemiseks töötas Häirekeskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja meditsiiniliste õnnetusteadete vastuvõtmise ja menetlemise juhendi projekti. Valmis päästeala ennetustöö strateegia aastani 2011, mis määratleb edasised tegevused elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks ja seab õnnetuste vähendamiseks konkreetsed eesmärgid. 3. Tegevusvaldkond: piiriturvalisus, otsingu- ja päästetegevus ning merekeskkonnakaitse Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal neli strateegilist eesmärki: 3.1 Euroopa Liidu välispiiride valvekorraldusega ja kompensatsioonimeetmete kasutamisega on tagatud piiriturvalisus 3.2 Hättasattunud inimeste päästmise kiirust on suurendatud 3.3 Merereostuse avastamiseks ja likvideerimiseks on pidev valmidus ja võimekust on suurendatud 3.4 Piirivalvealane kutseharidus on antud vastavalt kutsestandardile4 Nimetatud eesmärkide alla planeeritud meetmete tulemuslikkus on rahalise planeerimise otstarbekusest tulenevalt alljärgnevalt mõnel pool koondatud ühendmeetmetesse. Tegevusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud eelarve ja selle täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

1 032 074 1 320 765 483 446 393 966 Kulude ületäitmine on seotud eelmisest aastast ülekantud vahendite ja Vabariigi Valitsuse reservist laekunud täiendavate vahendite kasutamisega. Tulude alalaekumine on tingitud välisabivahendite (Schengen Facility) kasutamisega planeeritust väiksemas mahus (tegelike tuludena kajastuvad välisabi vahendid, mida kasutati 2006.aastal).

4 Nimetatud eesmärgi osas läksid 2007 aastal tegevused üle Sisekaitseakadeemiale, milline taasalustas piirivalvealast õpet

Tegevjuht__________________________________ 18

3.1 Euroopa Liidu välispiiride valvekorraldusega ja kompensatsioonimeetmete kasutamisega on tagatud piiriturvalisus. Eesmärgi täitmiseks kavandati 2006. aastal kümmet meedet: Meede 1: Piiriturvalisuse, otsingu- ja päästetegevuse ning merekeskkonnakaitse poliitika kujundamine, tegevuskeskkonna loomine ja järelvalve teostamine (RCC) ja üks rahvusvaheline juhtimiskeskus (NCC). 90% territoriaal- ja sisemerest on radarvalvega kaetud. Juhtimiskeskusel on olemas reaalaja ülevaade territoriaal- ja sisemerel toimuvast. Võeti kasutusele jälgimisekraanid Tallinnas, Kundas, Kärdlas ja Kuressaares. Kinnitati Piirivalveameti reostustõrjeplaan (eesmärgiks piirivalve operatiivse valmisoleku tagamine), Piirivalve Lennusalga arendamise põhimõtted ( eesmärgiks on tagada lennuüksuste pidev kõrgetasemeline valmisolek EL välispiiri valveks ja reageerimiseks õnnetuste korral), Piirivalve “Integreeritud piirihaldus liitumisel Schengeni ühtse viisaruumiga” (eesmärgiks on säilitada Eesti sisemine stabiilsus ning rahva turvalisus, määratleda piirivalve funktsioonid ja koostöövaldkonnad teiste sisejulgeolekut tagavate ametkondadega liitumisel Schengeni ühtse viisaruumiga), merepiiri kontseptsioon (eesmärgiks on määratleda merepiiride valvamise põhimõtted ja piirivalve strateegia merealadel, et tagada efektiivne piiride valve ning Eesti merealade turvalisus täielikus vastavuses Schengeni acquis nõuetega) ja kooskõlastati riiklik reostustõrjeplaan (eesmärgiks määrata vastutavate valitsusasutuste ja mitteriikliku sektori roll reostustõrjesüsteemis). Piirivalveteenistuse õiguslikuks reguleerimiseks esitati Vabariigi Valitsusele piirivalveteenistuse seaduse eelnõu. Piirivalve personalivoolavus oli 12%. Meede 2, 3: Piiride valve katvuse hoidmine piirivalvamisel ja teenistuse korraldamisel piiripunktide vahelisel alal, et säilitada tõenäosust avastada ja kinni pidada ebaseaduslikud piiriületajad ning piirirežiimi rikkujad. Piirkontrolli korraldamine ja läbiviimine rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides, piirirežiimi tagamine piiripunktides, tollikontrolli teostamine piiripunktides, kus tollikontroll alaliselt puudub, liiklusjärelevalve teostamine piiripunktides, viisade andmine piiripunktides ning piiripunktides pagulastega seotud toimingute sooritamine Piirivalves oli 2006.a 31.detsembri seisuga 2018 töötajat. Valvatava riigipiiri pikkus on 1445,6 km. Kontrolliti 17 miljonit piiriületajat ja 3,8 miljonit transpordivahendit. Eesti territoriaalmerre sisenevate ujuvvahendite ebaseadusliku tegevuse tõkestamise võimekus navigatsiooniperioodil on 45 minuti jooksul 55%-l territoriaalmerest ja talvisel navigatsiooniperioodil 17%-l territoriaalmerest. Teenistusse rakendati 7 RIB tüüpi kummipaati. Renoveeriti 2 piirivalvelaeva.

Tegevjuht__________________________________ 19

Idapiiril on ebaseadusliku piiriületuse avastamine eriti tähtsatel aladel 90%, tähtsatel aladel 10% ja muudel aladel 5%. Piirkondade optimeerimisega suurendati isikkoosseisu idapiiril. Valga piirivalvepiirkond liideti Kagu piirivalvepiirkonnaga. Alates 12.07.2006 ehitatakse idapiirile maismaa tehnilist seiresüsteemi, arendatakse idapiiri valvesüsteemi tarkvara, mis võimaldab radariinfo baasil teha sündmuse analüüsi. Alates 01.12.2006 alustati Narva jõe jälgimiseks „Progress” süsteemi ehitamist. Novembris ja detsembris sõlmiti lepingud Peipsi valvekeskuse üleviimiseks valmivasse Mustvee kordonisse ning Tõruvere radaripositsiooni videovalveks. 15.12.2006 alustati Trepniki Ninale piiriveekogu jälgimiseks tehnilise valvesüsteemi ehitamist. Meede 4, 5: Schengen Facility (SF) vahenditest Euroopa Liiduga ühinemisvalmiduse saavutamiseks vajaliku piiride valve ja piirikontrolli võimekuse suurendamine. Teabe kogumine, analüüsimine ja säilitamine olukorra kohta riigipiiril, välismaalaste Eestisse saabumise ja viibimise seaduslikkuse kontrollimine, oma pädevuse piires kriminaalasjade eeluurimise korraldamine ja teostamine, väärteoasjade menetlus, jälitustegevuse teostamine ning piirikontrolli ja piiri valvamise puudujääkide korvamine (kompensatsioonimehhanism) 2006. aastal oli põhirõhk suunatud Schengeni lepinguga täielikuks rakendamiseks suunatud tegevustele (Schengeni alane väljaõpe, Schengeni hindamiskomisjonide vastuvõtmine, piirivalve tegevuse esitlemine) ja tehti ettevalmistusi EL välispiiri valve ja infrastruktuuri arendamiseks (Phare, Schengeni toetus) ning jätkati mereseire projekti edasiarendamist. Kinnitati piirivalve merekontseptsioon, mille eesmärgiks on määratleda merepiiride valvamise põhimõtted ja piirivalve strateegia merealadel, et tagada efektiivne piiride valve ning Eesti merealade turvalisus täielikus vastavuses Schengeni acquis ning ICMSR ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni nõuetega. Samuti kinnitati “Integreeritud piirihaldus liitumisel Schengeni ühtse viisaruumiga”, mille eesmärgiks on säilitada Eesti sisemine stabiilsus ning rahva turvalisus, juhindudes integreeritud piirihaldusest, määratleda piirivalve funktsioonid ja koostöövaldkonnad teiste sisejulgeolekut tagavate ametkondadega liitumisel Schengeni ühtse viisaruumiga. SF programmi abikõlbulikkuse periood on 01.01.2004- 30.09.2007. Piirivalvele eraldatud välisabi summa on 777 174 414,01 krooni. Piirivalve menetleda on 61 Schengen Facility projekti. 61-st piirivalve haldusalas menetletavast projektist on lõpetatud 38 projekti. Lõpetatud projektidest on eesmärgi saavutanud 29 projekti. 100% SF projektidest on kaetud lepingutega.

Tegevjuht__________________________________ 20

Meede 6 - 10: Phare raames idapiiri infrastruktuuri paremustamine (3 kordonit) ja idapiiri tehnilise valve katvuse suurendamine kuni 48,76%-ni. Mereseiresüsteemi abil avastatud ja jälgitavate objektide identifitseerimise võimekuse loomine Eesti merealade olulistes suundades aastatel 2008-2009. Piiri väljaehitamise eeltööde läbiviimine ja piiripostide soetamine, piiriribaaluste maade ost ja väljavahetamine ning piiri väljaehitamine. Merepiiri valve reageerimisvõime hoidmine ja suurendamine. Piiridevalve infrastruktuuri arendamine. 2006.a novembris-detsembris võeti vastu kolm uut idapiiri kordonit- Mustajõe, Alajõe ja Luhamaa kordon. Mustajõe kordoni vastutusalas ehitati tehniline valvesüsteem, suurendas tehnilise valvega kaetud ala kuni 48,9%-ni. Ebaseaduslike piiriületuste efektiivsemaks avastamiseks soetati kaks mobiilset vaatlusseadet Vasknarva ja Piusa kordonile. 2006. aastal jätkati piirivalveasutuste optimeerimisega. Valga piirkond ühendati Kagu Piirivalvepiirkonnaga, mis alustas tööd 01.01.2007. Jätkati 2004. aastal alustatud Keskhooldebaasi ja Merebaasi liitmise analüüsimisega ja selle kohta viidi läbi audit nr 01/05TA kuid 2005. aasta lõpuks ei jõutud mingitele tulemustele. 2006 aastal viidi töö lõpule ja alates 01.01.2007 on Keskhooldebaasi funktsioonid üle antud Põhja Piirivalvepiirkonnale. Optimeerimise käigus analüüsiti ka Piirivalvelaevade Üksikdivisjoni tegevust ning funktsioonid on alates 01.01.2007 üle antud Põhja Piirivalvepiirkonnale. Eesti-Läti piiril vähendati piirivalvamise nõudeid seoses isikkoosseisu vähesusega ja ettevalmistustega lõunapiiri muutumiseks EL sisepiiriks. Idapiiril suurendati tehnilise vahenditega valvamise osakaalu. 2006. aastal alustas tööd mereseiresüsteem. Selle tulemusel on piirivalves olemas 4 piirkondlikku juhtimiskeskust (RCC) ja üks rahvusvahelise juhtimiskeskus (NCC). 85-90% territoriaal- ja sisemerest on radaritega kaetud. NCC-l on olemas ülevaade kogu territoriaal- ja sisemerel toimuvast laevaliiklusest, mis parandab mereõnnetustele reageerimise võimekust ning suurendab päästevahendite efektiivsemat kasutamist. 2005. aastal alustati kahe reostustõrje laeva PVL-200 “TRIIN” ja PVL-201 “REET” võõrandamisprotsessiga, mis lõppes 2006. aastal Piirivalve reostustõrje võimekus langes 100 tonnini ehk ainus ekspluatatsioonis olev reostustõrje laev PVL-202 “KATI” on võimeline koristama naftareostust 0,6 km2 suuruselt merealalt kaheteist tunni jooksul. 3.2 Hättasattunud inimeste päästmise kiirust on suurendatud Eesmärgi täitmiseks kavandati 2006. aastal viite meedet: Meede 1-5: Otsingu- ja päästetööde teostamiseks merel (36 000 km² alal), Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning lennuõnnetuse korral otsingutööde korraldamiseks maismaal (kogu Eesti ala) lennu- ja ujuvüksuste valmiduses hoidmine. Hättasattunud inimese kiiremaks leidmiseks vajaliku tehnilise

Tegevjuht__________________________________ 21

võimekuse saavutamine 2007 aasta lõpuks. Tingimuste loomine lennuüksuste ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks aastaks 2009. Hädaolukorraks päästealase tegevusvaru soetamine ja päästevahendite uuendamine. Piirivalve Lennusalga Tallinna baasi loomist jätkati (võeti vastu märtsis 2007), et saavutada lennuvahendite ööpäevaringne valmisolek. Kogu 2006.a vältel jätkati uue kopteri Augusta Bell AB- 139 ehitamist (võetakse teenistusse august 2007) ja meeskonna koolitust. 2006.a sõlmiti leping teise uue kopteri ostmiseks (ca 200 mln kr), et tõsta lennusalga patrullimise ja päästetegevuse võimekust. 05.12.2006 alustati viie kordoni mootorpaadi ehitamist. Lennuvahenditega on tagatud päästevalmisolek 15 min tööajal ja 1 tund töövälisel ajal. Helikopteriga on võimalik jõuda 1,45 tunni jooksul abivajajani kogu Eesti päästepiirkonna ulatuses. Tallinna piirkonnas 30 min jooksul. Ujuvvahenditega on tagatud merepääste võimekus päästepiirkonnas suvel 1 tunni jooksul ja talvel 2 tunni jooksul. Peipsi- ja Lämmijärvel ning Pärnu lahel 30 min jooksul kõigil aastaaegadel. Osaleti 1 kolmepoolsel merepäästeõppusel „Vaindlo 2006” (üks laev ja kopter). Õppuse stsenaariumiks oli lennuõnnetus. 3.3 Merereostuse avastamiseks ja likvideerimiseks on pidev valmidus ja võimekust on suurendatud Eesmärgi täitmiseks kavandati 2006. aastal kolme meedet: Meede 1-3: Merereostuse avastamine patrull-lendude teostamisega ja reostuse likvideerimiseks üksuste valmiduses hoidmine. Merereostuse avastamise võimekuse suurendamine aastaks 2007. Merereostuse likvideerimise võimekuse suurendamine aastaks 2009. Merereostusvõimekus oli 2006. aastal 0,6 ruutkilomeetrit 12 tunni jooksul (HELCOM kriteerium). Reostuse lokaliseerimine on võimalik HELCOM miinimumnõuetest 13% ulatuses ühe laevaga (PVL-202), millel tankimahtu 115 tonni. Reostuskolde piiramiseks merel on olemas 2800 m avamere poome ja skimmerid reostuse korjamiseks mahus 300 kuupmeetrit. Piirivalve Lennusalga seirelendude arvu tõsteti 2006.a ühelt lennult kolmele lennule nädalas. Kolm seirelendu nädalas tagab reostuse avastamise 4% eriti intensiivsel laevaliikluse alal. Uuendati lennukite mootorite ressurssi kuni 2009.a Teostati reostustõrjelaeva PVL-202 peamasina remont ja hangiti reostustõrjevahendeid. Algatati SLAR- radari ja spektraalanalüüsi seadme LIDAR hanke ettevalmistus (VV 31.03.2006 korraldus nr 219).

Tegevjuht__________________________________ 22

3.4 Piirivalvealane kutseharidus on antud vastavalt kutsestandardile5 Eesmärgi täitmiseks kavandati 2006. aastal kahte meedet: Meede 1, 2: Kutsestandarditele vastava õppe korraldamine tellimuspõhiselt piirivalve organisatsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Euroopa Liiduga ühinemisvalmiduse saavutamise kavas 2003 EL välispiiri riskianalüüsis 2002 regular report on Estonia’s progress towards accession; Comprehensive monitoring report on Estonia’s preparations for membership nimetatud puuduste kõrvaldamiseks väljaõppe võimekuse suurendamine Schengen Facility vahenditest. 2006. aastal lõpetas piirivalve teenistuse kutseala kaugõppe vormis riigieelarvelistel õppekohtadel 23 piirivalvurit ja päevases õppevormis 36 piirivalvurit. 2006. aastal alustas kutsekeskhariduse omandamist päevases vormis 37 kadetti. Kaugõppe vormis õpperühma huvipuudusel ei avatud. Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledžis õppis/alustas rakendusliku kõrghariduse omandamist kaugõppe vormis 61 kadetti ( 27 lõpetavad 2008 ja 34 lõpetavad 2010) ning alustas õpinguid päevases õppes 21 piirivalvurit. 4. Tegevusvaldkond: kodakondsus- ja migratsiooniga seotud asjade korraldamine Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal kaks strateegilist eesmärki: 4.1 Kõigi Eestis elavate isikute õiguslik seisund on määratletud ja andmekogudes

fikseeritud ning õigustatud isikutele on alustatud rahvusvahelistele ja EL nõuetele vastavate 3. põlvkonna isikut tõendavate dokumentide väljastamist.

4.2 Migratsioonihaldussuutlikkus on arendatud tasemele, kus soovimatute välismaalaste riiki sisenemise tõkestamisega ja järelevalvega riigis viibivate välismaalaste üle on tagatud riigi ja elanike turvalisust.

Tegevusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud eelarve ja selle täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

394 971 268 764 165 432 110 263 Kulude alatäitmine on seotud ajaressursi piiratuse tõttu lisaeelarvest biomeetria rakendamiseks eraldatud vahendite kasutamata jäämisega, reisidokumentide hankimise lepingujärgsetest maksetest, mis lükkusid 2007.aastasse ning biomeetria rakendamiseks vajalike hangete (tuvastussüsteemid) edasilükkumisega. Tulude

5 Nimetatud eesmärgi osas läksid 2007 aastal tegevused üle Sisekaitseakadeemiale, milline taasalustas piirivalvealast õpet

Tegevjuht__________________________________ 23

alatäitmine on tingitud riigilõivu väiksemas mahus laekumisest (seoses biomeetriliste passide väljaandmise edasilükkumisega). 4.1 Kõigi Eestis elavate isikute õiguslik seisund on määratletud ja andmekogudes fikseeritud ning õigustatud isikutele on alustatud rahvusvahelistele ja EL nõuetele vastavate 3. põlvkonna isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Kõigi Eestis legaalselt elavate isikute õiguslik seisund on määratletud ja andmekogudes fikseeritud. Eesti elanike dokumenteerimine ICAO ja EL nõuetele vastavate isikut tõendavate dokumentidega toimus õiguspäraselt ja tähtaegselt. Klientidel oli võimalus taotleda isikut tõendavat dokumenti vahetult Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) teenindusbüroodes, posti teel või digitaalselt. Problemaatiliseks osutus näobiomeetria tähtaegne kasutusele võtmine reisidokumentides, kuna avalikus hankes esitatud pakkumised ei vastanud esitatud nõuetele. Vajalik leping sõlmiti Setec OY-ga 01.09.06, mistõttu võetakse näobiomeetria kasutusele 2007. aasta alguses. 26.10.06 sõlmiti leping TRÜB AG-ga isikutunnistuste isikustamis- ja sertifitseerimisteenuse ostmiseks. See võimaldas alustada kiirmenetlusega isikutunnistuse väljaandmist ja isikutunnistuste sertifikaatide järelteeninduse teenuse pakkumist KMA teenindusbüroodes alates 02.01.2007. Isikut tõendavate dokumentide turvalisuse tagamiseks lühendati dokumentide maksimaalset kehtivusaega kümnelt aastalt viiele ning isikutunnistuse sertifikaatide kehtivust pikendati kolmelt aastalt viiele. Reisidokumentide osas jõustus vastav muudatus 28.08.2006 ning isikutunnistuse puhul 02.01.07. Eesmärgi täitmiseks kavandati 2006. aastal nelja meedet: Meede 1: Kodakondsus- ja migratsiooniga seotud asjade korraldamiseks tegevuskeskkonna loomine, poliitika kujundamine ja järelevalve teostamine Vabariigi Valitsusele esitati isikut tõendavate dokumentide seadus, mis reguleerib biomeetria kasutuselevõttu reisidokumentides ning millega lühendati dokumentide maksimaalset kehtivusaega kümnelt aastalt viiele ning isikutunnistuse sertifikaatide kehtivust pikendati kolmelt aastalt viiele. Jõustus Euroopa Liidu kodaniku seaduse uus redaktsioon, millega transponeeriti Eesti seadusandlusesse EL Nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ. Senine elamislubade süsteem asendati elamisõiguste süsteemiga. Lisaks tekkis EL kodanikel ja nende perekonnaliikmetel võimalus omandada alalist elamisõigust. Jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega transponeeriti Eesti õigusesse Euroopa Nõukogu kaks direktiivi (2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta ja 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta), millega pikaajalise elaniku elamisluba asendas senise alalise elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise võimalus tekkis ka erusõjaväelastel ja välismaalastel, kellel varem oli tähtajaline elamisluba töötamiseks.

Tegevjuht__________________________________ 24

Jõustus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mis viis Eesti varjupaigavaldkonda reguleeriva õigustiku vastavusse Euroopa Liidu direktiivide nõuetega. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus muudeti vastavalt EL direktiivile, mis reguleerib väljasaatmist õhuteed pidi. Meede 2: Kodakondsusasjade korraldamine 2006. a jooksul registreeriti KMA-s 4183 kodakondsuse saamise taotlust, võrreldes 2005. aasta sama perioodiga on taotlejate hulk langenud 2570 taotluse võrra. 2006. aastal andis Vabariigi Valitsus Eesti kodakondsuse 4753 isikule. Kehtiva elamisloaga määratlemata kodakondsusega isikute arv langes aasta jooksul 136 000-lt 125 799-ni ehk 10 201 isiku võrra. Alates 1992. aastast on naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud 142 999 inimest. Rakendatud on Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamismenetlus isiku soovil või isikule esmakordse Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljastamisel. Kodakondsuse saamise ja kaotamise taotluste menetlemine toimub infosüsteemipõhiselt, mis võimaldab taotlejaid menetluse käigus operatiivselt teavitada. 2006. aasta aprillist käivitus menetluse läbiviimise praktika mitmekordse kodakondsuse vältimiseks isikute suhtes, kes ei ole Eesti kodakondsust omandanud sünniga. Kui sellised isikud on lisaks Eesti kodakondsusele võtnud vastu mõne muu riigi kodakondsuse, loetakse nad Eesti kodakondsuse kaotanuks.

Meede 3: Isikut tõendavate dokumentide arendamine ja hankimine 01.09.2006 sõlmiti leping Setec OY-ga biomeetrilisi andmeid sisaldavate reisidokumentide plankide, nende isikustamise süsteemi ja menetlusseadmete ostmiseks. Soetatavad reisidokumentide plangid vastavad ICAO ja EL nõuetele. Biomeetria kasutuselevõtmiseks alustati nii füüsilise kui ka infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamiseks ja andmehõiveks vajalike kaupade ja teenuste hankimist ja rakendamist. Schengen Facility programmi raames hangiti biomeetriliste andmete kasutamise testkeskkond, mis võimaldab edaspidi testida eelkõige biomeetriliste andmete hõivamist ja töötlemist (sh isikutuvastamist) ning selleks vajalikku tark- ja riistvara. 26.10.2006 sõlmiti leping TRÜB AG-ga isikutunnistuste isikustamis- ja sertifitseerimisteenuse ostmiseks. Lepingu raames täiustati isikutunnistuse turvalisust isikuandmete võltsimise ja dokumendi järeletegemise riski minimiseerimiseks. Reisidokumentide ja isikutunnistuse lepingutega tagati dokumentide ja nende väljaandmise süsteemi turvalisuse arendamine. Modifitseeriti reisidokumentide ja isikutunnistuse turvaelemente ja reisidokumentide isikustamise süsteemi (paremad autentimise ja tegevuste logimise võimalused).

Tegevjuht__________________________________ 25

Meede 4: Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise korraldamine 2006. aastal taotleti KMAst kokku 280 569 isikut tõendavat dokumenti. Võrreldes 2005. aastaga langes taotletud isikut tõendavate dokumentide arv peaaegu 1/3 võrra.

KMA alustas kadunud ja varastatud dokumentide andmete edastamist Keskkriminaalpolitseile kui Interpoliga andmevahetust korraldavale asutusele ning USA Suursaatkonnale Eestis. Loodi valmisolek kiirmenetluse korras (5 tööpäeva jooksul) isikutunnistuse väljaandmiseks. Töötati välja isikutunnistustele kantud sertifikaatide järelteenindamise menetlused (sertifikaatide kehtivuse peatamine, kehtivuse peatamise lõpetamine, sertifikaatide tühistamine, asendus turvakoodide ümbrike väljastamine). Alustati töid valmisoleku loomiseks biomeetriliste andmete hõivamiseks ning biomeetrilisi andmeid sisaldavate reisidokumentide väljaandmiseks. Alustati töid klienditeeninduskeskkonna uuendamiseks: klienditeenindusbürood viiakse vastavusse biomeetriliste andmete hõivamiseks ning töötlemiseks ettenähtud töökeskkonna, turva- ja töötervishoiu nõuetega. Alustati töid tsentraalse infotelefoni- ja e-postiteenuse rakendamiseks 2007. a I poolaastal (kontaktkeskuse loomine). 4.3 Migratsioonihaldussuutlikkus on arendatud tasemele, kus soovimatute välismaalaste riiki sisenemise tõkestamisega ja järelevalvega riigis viibivate välismaalaste üle on tagatud riigi ja elanike turvalisust. Migratsioonihaldussuutlikkuse arendamisel oli olulisimaks tegevuseks migratsioonivaldkonda reguleeriva õigustiku vastavusse viimine EL direktiividega. 25.05.2006 avati varjupaigataotlejate registreerimiskeskus, mis võimaldab majutada varjupaigataotlejaid lühiajaliselt KMA ruumides. Tegeleti valmisoleku tagamisega Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemiseks. 2005. a alustati uue N-VIS kontseptsiooni väljatöötamist ja 2006. a selle realiseerimist. Uus N-VIS valmib 2007. a keskel ja selle ühildamist keskse VIS-iga alustatakse vastava tehnilise valmisoleku loomisel EL struktuuride poolt. Tagamaks nii uue N-VIS-i, kui ka biomeetriliste andmete alusel isikutuvastuse süsteemi rakendamine, on KMA uuendanud kogu IT infrastruktuuri. KMA IT infrastruktuuri arendamise rahastamine on toimunud põhiliselt Schengen Facility programmi kaudu. Eesmärgi täitmiseks kavandati 2006. aastal kolme meedet: Meede 1: Viisaasjade korraldamine ning ebaseadusliku immigratsiooni ennetamine ja tõkestamine

Tegevjuht__________________________________ 26

Töötati välja uus N-VIS-i kontseptsioon ja alustati selle realiseerimist. Tagamaks nii uue N-VIS-i kui ka biomeetriliste andmete alusel isikutuvastuse süsteemi rakendamine, on alustatud kogu infotehnoloogilise infrastruktuuri uuendamist.

Siseministeeriumi juhtimisel alustati kõiki illegaalse immigratsiooni aspekte käsitleva ühtse riskianalüüsi koostamist ning selle põhjal vastavate KMA, Piirivalveameti ja Politseiameti tegevuste planeerimist ning koordineerimist. KMA menetles 2006. aastal 65 636 viisakutset. Võrreldes 2005. aastaga suurenes viisakutsete arv 21%. Posti ja elektronposti teel esitati 5510 viisakutse taotlust, milledest 4366 olid esitatud eraõigusliku juriidilise isiku poolt. Endiselt näitab tõusutendentsi riskiriikide kodanike kutsumiseks esitatud viisakutsete arv. Viisakutse kinnitamisest keelduti 126-l korral. Võrreldes 2005. aastaga on vähenenud füüsilise isiku esitatud viisakutsete keeldumiste arv ja tõusnud eraõigusliku juriidilise isiku poolt esitatud viisakutsete keeldumiste arv. Viibimisaja pikendusi menetleti 2006. aastal 289-l korral. Võrreldes 2005. aastaga vähenes viibimisaja pikenduste taotluste arv 19%. Ennetustöö tõhustamise eesmärgil on intensiivistatud koostööd ja infovahetust tööandjatega ebaseadusliku töötamise ja töötamise võimaldamise tuvastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti koostööd õppeasutuste ja majutusasutustega ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tuvastamiseks. Rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja loomaks eeldusi viisavabaduse kehtestamiseks USA-ga alustas KMA kadunud ja varastatud dokumentide andmete edastamist USA Suursaatkonnale Eestis. Meede 2: Migratsiooniasjade korraldamine, isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine ning varjupaiga asjade korraldamine Migratsiooniasjade korraldamine Migratsiooniasjade korraldamisel oli 2006. aastal prioriteetseks ülesandeks välismaalaste seaduse muudatuste väljatöötamine, rakendamine ja elamislubade taotluste õigeaegne menetlemine. 01.06.2006 rakendati välismaalaste seaduse muudatused, millega pikaajalise elaniku elamisluba asendas senise alalise elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise võimalus tekkis ka erusõjaväelastel ja välismaalastel, kellel varem oli tähtajaline elamisluba töötamiseks. 2006. aastal registreeriti 12 735 tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlust ning tehti 13 268 tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise otsust. Võrreldes 2005. aastaga suurenes tähtajalise elamisloa andmise otsuste maht 7% ja tähtajalise elamisloa pikendamiste maht 37%. Pikaajalise elaniku elamisloa taotlusi registreeriti 7378 ning pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsuseid tehti 7090. Võrreldes 2005. aasta alalise elamisloa menetluse näitajatega vähenes pikaajalise elaniku elamisloa taotluste maht 17% ja positiivsete otsuste maht 23%. Tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keelduti 134-l ja alalise või pikaajalise elaniku elamisloa andmisest 120-l korral.

Tegevjuht__________________________________ 27

2006.a osaleti aktiivselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt juhitavas välistööjõu riiki lubamise põhimõtete ülevaatamises ja vastavate muudatuste kavandamises õigusaktidesse. Isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine 01.08.06 jõustus uus Euroopa Liidu kodaniku seadus (ELKS), millega senine elamislubade süsteem asendati elamisõiguste süsteemiga. Lisaks tekkis EL kodanikel ja nende perekonnaliikmetel võimalus omandada alalist elamisõigust. Selle ajani registreeriti ELKSi alusel 1231 tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlust ja tehti 1311 elamisloa andmise või pikendamise otsust. Alates 1. augustist 2006 ei väljasta KMA EL kodanikele ja nende perekonnaliikmetele enam elamislube. EL kodanikud omandavad elamisõiguse peale elukoha registreerimist rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Ühe kuu jooksul peale elukoha registreerimist peavad EL kodanikud taotlema KMA-st isikutunnistust. EL kodaniku perekonnaliikmetele annab KMA elamislubade asemel elamisõiguse. 01.08.-31.12.2006 andis KMA tähtajalise elamisõiguse 17-le EL kodaniku perekonnaliikmele ja alalise elamisõiguse 95-le EL kodaniku kodanikule või tema perekonnaliikmele. Varjupaigaasjade korraldamine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) jõustumine 1. juulil viis Eesti varjupaigavaldkonda reguleeriva õigustiku vastavusse Euroopa Liidu direktiivide nõuetega. 25.05.2006 avati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel osaliselt Euroopa Pagulaste Fondi poolt rahastatud varjupaigataotlejate registreerimiskeskus, mis võimaldab majutada varjupaigataotlejaid lühiajaliselt KMA ruumides. Lisaks majutamisruumidele on registreerimiskeskuses ka pagulaste osakonna ametnike tööruumid, varjupaigataotluste vastuvõtmise ja küsitlustoad, fotografeerimis- ja daktüloskopeerimisruum. Registreeriti 7 varjupaigataotlust, tehti 1 subsidiaarne kaitse alusel väljastatud elamisloa pikendamise otsus, 5 varjupaigataotluse tagasilükkamise otsust. Üks varjupaigamenetlus lõppes seoses varjupaigataotluse tagasivõtmisega taotleja poolt. Varjupaigataotluse keskmiseks menetlusajaks oli 3,5 kuud. DubliNET vahendusel esitati Eestile 2006. aastal 11 teabesaamispalvet ja 2 vastuvõtmispalvet. Rahuldati kaks Eestile esitatud vastuvõtmispalvet. Samuti on esitatud 3 teabesaamispalvet. Elektroonilise varjupaigataotlejate ja illegaalsete immigrantide sõrmejälgede edastamise ja võrdlemise keskandmebaasi EURODAC edastati 2006. aastal 7 varjupaigataotleja sõrmejäljed. Siseministeeriumi ja tema allasutuste ning Euroopa Komisjoni ühisprojekti (Extension of Estonian Automated Fingerprint Identification System) raames paigaldati 24. mail KMA pagulaste osakonna ruumidesse uus sõrmejäljeseade. Koostöös Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ning Sagem Defense Securite spetsialistidega toimub ettevalmistus andmevahetuse lõplikuks korraldamiseks KMA uue seadme ja EURODACi keskandmebaasi vahel.

Tegevjuht__________________________________ 28

Meede 3: Haldussunni korraldamine ja välismaalase riigist lahkumise korraldamine 2006.a alguses rakendati järelevalvet teostavate migratsiooniinspektorite mobiilsed töökohad, mis võimaldavad operatiivselt teostada välismaalaste kontrollimist, isikute tuvastamist ja kinnipidamist. KMA registreeris 2069 Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut ning algatas sellel põhjusel 2000 väärteomenetlust. Seadustamisettekirjutus tehti 258 isikule ning 142 isikut kohustati Eestist lahkuma. Ebaseadusliku töötamisega seotud menetlusi viidi läbi 430 korral (nagu aastal 2005). Väljasaatmiskeskusesse paigutati 2006. aastal kokku 35 väljasaadetavat. 2006. aastal suurenes väljasaadetute arv peaaegu poole võrra. Eelmisel aastal saadeti Eestist välja 51 välismaalast. Siseministeeriumi juhtimisel alustati kõiki illegaalse immigratsiooni aspekte käsitleva ühtse riskianalüüsi koostamist ning selle põhjal vastavate KMA, Piirivalveameti ja Politseiameti tegevuste planeerimist ning koordineerimist. 2006.a alustas KMA kadunud ja varastatud dokumentide andmete edastamist Keskkriminaalpolitseile kui Interpoliga andmevahetust korraldavale asutusele. 5. Tegevusvaldkond: sisekaitseline haridus Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal üks strateegiline eesmärk: 5.1 Aastaks 2010 on tagatud sisekaitselisi vajadusi ja koostööpartnerite hinnangut arvestava hariduse kättesaadavus. Eesmärgi täitmiseks kavandati seitse meedet, mille eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

121 320 130 756 20 014 35 610 Kulude ületäitmine on seotud 2005.a ülekantud vahendite (Muraste Piirivalvekooli investeeringute jääk) ning tasuliste õppeteenuste osutamisest saadud täiendavate vahendite kasutamisega. Tulude ületäitmine on seotud ERASMUS projekti tulude laekumisega (AS Archimedes poolt) ja tasuliste õppeteenuste (täiendkoolitused, magistriõpe) osutamisega. Meede 1: Õppurite õppimishuvi tõstmine Sisekaitseakadeemias on aktiivselt rakendatud erinevaid õpimeetodeid, mis on suurendanud õpilaste huvi ja kaasatust õppetöösse. Üliõpilaste õppetööst osavõtt on oluliselt paranenud, üheks põhjuseks stipendiumide mahaarvestamine puudumiste tõttu. Üliõpilaste õppimishuvi on tõstnud osalemine üliõpilasvahetusprogrammides. Socrates/Eramus haridusprogrammi raames on toimunud üliõpilasvahetus Radboud

Tegevjuht__________________________________ 29

Universitet Nijemegenisi üliõpilastega, mille raames viibisid kaks üliõpilast 2006. aasta kevadel vahetusüliõpilasena Hollandis ning 2006 aasta sügisel valmistati ette üks üliõpilasvahetus sama kooliga. Õppeedukusstipendiumid 2006. aastal ei suurenenud, samuti ei makstud õppeedukusstipendiume riigieelarvevälistele õppuritele. Meede 2: Julgeoleku- ja õiguskorrakaitse tegevusvaldkonna loomine, poliitika kujundamine ja järelevalve teostamine Meetme tegevuste põhirõhk oli suunatud sisekaitselise hariduse kajastamisele valitsemisala strateegilistes planeerimisdokumentides ja õigusaktide kaasajastamises. Tegevusvaldkonna poliitika kujundamiseks toimus koostöö valitsusasutustega, osaleti Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukoja ja Riikliku koolitustellimuse komisjoni töös. Prioritiseeriti ministeeriumi valitsemisala sisekaitselise hariduse valdkonna arengukavaga seotud tegevused järgmiseks eelarveperioodiks. Toimus strateegiadokumentide analüüs ja täiendamine. Töötati välja Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) vastuvõtustrateegia, mille käigus kaardistati ja analüüsiti vastuvõtuga seotud probleeme. Välja töötati uues redaktsioonis „Sisekaitseakadeemia vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimused ja kord” Valmistati ette eelnõud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006.a korralduse nr 369 „Neeme Piirivalvekoerte Kooli ümberkorraldamine“ jaoks. 01.09.2006. a korraldati ümber Piirivalveameti hallatav Neeme Piirivalvekoerte Kool ja liideti Siseministeeriumi hallatava SKA teenistuskoerte koolituskeskusega ning lõpetati Neeme Piirivalvekoerte Kooli kui eraldiseisva asutuse tegevus. Meede 3: Õppekavade vastavusse viimine koostööpartnerite vajadustega Tulenevalt akrediteerimiskomisjonide hinnangutest ja koostööpartnerite vajadustest ning seoses kõrghariduses toimuva üleminekuga moodulipõhistele õppekavadele on 2006.a kõik rakenduskõrgharidusõppekavad üle vaadatud ja muudetud vastavalt vajadustele. Töötati välja maksunduse ja tolli, korrektsiooni, päästeteenistuse, piirivalveteenistuse ja halduskorralduse rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja politsei eriala rakenduskõrgharidusõppe kompetentsipõhine õppekava uued moodulitel põhinevad redaktsioonid, mis on heaks kiidetud kolledžite nõukogude poolt, kinnitatud siseministri poolt ja kasutusele võetud alates 1. septembrist 2006. Päästekorraldaja ja konstaabli kutseõppes on välja töötatud uued, ametite vajadustele vastavad õppekavad. 2006.aaastal sai maksunduse ja tolli eriala õppekava eneseanalüüsiaruanne esitatud Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskusele, akrediteerimiskomisjon külastas SKA-d ning tegi positiivse akrediteerimisettepaneku Kõrghariduse Hindamise Nõukogule. Viidi läbi maksu ja tolli eriala akrediteerimine, kuna 2/3 õppekavast sai läbitud. Akadeemia esitas taotluse Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskusele maksunduse ja tolli õppekava akrediteerimiseks. Maksunduse ja tolli õppekava kohta koostati eneseanalüüsiaruanne ning SKA-d külastas akrediteerimiskomisjon.

Tegevjuht__________________________________ 30

Meede 4: Õppetöö läbiviimine kavandatud mahus Õppetöö on läbi viidud kõikidel erialadel vastavalt akadeemilisele kalendrile ning õppekavades määratud vormis ja mahus. Kolledžite poolt on algatatud mitmeid uusi projekte ja arendustegevusi, samuti osaletud rahvusvahelises tegevuses, mis toetavad põhiõppe läbiviimist ja erialade arendamist. Meede 5, 6: Õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmine. Õppetingimuste parandamine Kolm SKA õppejõudu osalesid ERASMUS projekti raames välisõppejõuna Saksamaal ja Hollandis. Alustati ettevalmistusi õppejõudude välisesinemisteks 2007.a kevadel. Akadeemia 106-st õppejõust õpib hetkel magistriõppes 13 inimest ja doktoriõppes 14 inimest. 2006 aasta jooksul teostati mahukalt ehitustöid, mis parandasid õppe-, töö- ja elukeskkonda akadeemias. Kase 61 asuva esimese ühiselamu akende vahetus, esimese ja teise ühiselamu fassaadi ülemise vöö krohvimine, administratiivhoone tubade ja teise ühiselamu 3-e boksi remont spordikeskuse uue soojatrassi ehitus, õppehoone otsa ja katuse katmine plekiga ja politsei õppepolügooni väljaehitamine. Päästekoolis toimus õppeväljaku täiendamine 5 õppeotstarbelise stimulaatoriga. Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledžis toimusid ehitus-, renoveerimis- ja planeerimistööd, mis jätkuvad 2007 aastal. Vastavalt Schengen Facility välisabi programmi projektile nr 54 „Muraste PVK renoveerimine ja rakendamine“ ja projekti „Muraste PVK kompleksi kommunikatsioonide väljaehitamine ja õppetreeningbaasi ehitamine ning rakendamine“ raames viidi Piirivalvekoolis läbi olulisi projekteerimis- ja ehitustegevusi. 2006.a jõudis Piirivalvekoolis lõpule majutus- ja administratiivhoone renoveerimine. Oluliselt paranesid seeläbi olmetingimused ning suurenes majutuskohtade arv. Väljaehitamisel on spordikeskus, õppedepoo ja teenistuskoerte koolituskeskus. SKA raamatukogu osas viidi sisse mitmed uued tehnilised lahendused ja arendati laenutussüsteemi, mille tulemusena käivitati raamatukogusüsteemi RIKS ning elektronkataloogi RIKSWEB vahendusel lugejatele iseseisev teavikute pikendamise teenus. Lisaks käivitus SKA e-raamatukogu projekt, mis võimaldab kasutada SKA kirjastuse väljaandeid elektroonilisel kujul. 2006. aastal liitusid SKA-s kasutusel oleva raamatukogusüsteemiga Meede 7: SKA tutvustamine sihtrühmale Rakenduskõrghariduses pakutavaid õppimisvõimalusi tutvustati järgmistel messidel: „Teadlik valik”, Intellektika”, „Orientiir”, „Suunaja”, „Teeviit”, samuti osaleti noortemessil Valgas ja haridusmessil Viljandis.

Tegevjuht__________________________________ 31

Märtsis toimus, koos näitlike demonstratsioonidega, lahtiste uste päev akadeemias. Jooksvalt toimus vilistlaste edulugude kogumine, reklaamartiklite, bännerreklaamide ja ajalehereklaamide esitamine. 6. Tegevusvaldkond: rahvastikutoimingute ja oikumeenilise tegevuse koordineerimine Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal kaks strateegilist eesmärki: 6.1 Rahvastikusündmuste dokumenteerimine ja oikumeenilise töö edendamine 6.2 Rahvastikuregistri töö korraldamine 6.1 Rahvastikusündmuste dokumenteerimine Eesmärgi täitmiseks kavandati ühte meedet, mille eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

16 425 9 245 0 0 Kulude alatäitmine on seotud 2006.a lisaeelarvest eraldatud vahendite (usulistele ühendustele) kasutamata jäämisega, mille kasutamiseks sõlmiti 2007.a riigieelarvelise eraldise lepingud. Meede 1: Perekonnasündmuste registreerimine ja dokumentide säilimise tagamine. 2006. aastal koostati Eesti perekonnaseisuasutustes üle 42 tuhande perekonnaseisuakti: registreeriti 14,8 tuhat sündi, 17,5 tuhat surma, 7 tuhat abielu, 3 tuhat lahutust ja 0,9 tuhat nimemuutmist. Varem koostatud perekonnaseisuaktide alusel anti välja 12 tuhat perekonnaseisutunnistust. Alates 1. jaanuarist 2006 koostatud perekonnaseisuaktidel on rahvastikuregistris õiguslik tähendus, mis tähendab, et üle riigi ei pea ametnikud inimeselt enam nõudma pabertunnistust, vaid saavad usaldusväärseid andmeid rahvastikuregistrist. Perekonnasündmused, mis on toimunud enne rahvastikuregistri loomist, on vaid paberil, st puuduvad rahvastikuregistrist, mistõttu pole andmed registris täielikud. Selline olukord takistab tänapäevases e-maailmas asutustevahelist ning kodaniku ja ametniku vahel toimuvat suhtlemist. Seetõttu jätkati lisaks tänasel päeval registreeritavatele sündmustele ja dokumentide vormistamisele 2006. aastal kvaliteediprojekti, milles maavalitsustes ja Tallinna linnavalitsuses sisestatakse enne rahvastikuregistri loomist koostatud perekonnaseisudokumentide (perekonnaseisuaktid) andmeid rahvastikuregistrisse. Nimetatud asutustega sõlmitud rahvastikuregistri andmekvaliteeti tõstvate tööde lepingud on täiemahuliselt täidetud. Aasta jooksul sisestati 236 0795 arhiivset perekonnaseisuakti.

Tegevjuht__________________________________ 32

2006. aastal alustati kaheaastast projekti maavalitsuste arhiivides asuvate perekonnaseisuaktide pildistamiseks. Pildistamine toimus kuue töökeskkonnaga, mis liikusid mööda maakondi. 2006. aastal pildistati kogumahust (4,3 miljonit dokumenti) ära pooled. Inimeste paremaks teenindamiseks ja perekonnaseisuametniku töö õiguslikkuse tagamiseks sõlmiti 2006. aastal tarkvaraarenduse leping ning alustati rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute menetlusprotseduuri (alates inimese poolt elektroonilise avalduse esitamisest kuni ametniku otsuse ja kandeni) tarkvara loomist. Projekti lõpptulemusena muutub inimese ja ametniku omavaheline suhtlemine lihtsamaks ja kiiremaks ning kogu riik paberivabamaks. Kuna inimesed on üha rohkem välisriikides ja nende dokumendid ja andmed luuakse aina rohkem seal, muutub infovahetus välisriikidega järjest olulisemaks. Tuleb leida ja kasutada võimalikult palju kanaleid andmete saamiseks (lepingud riikidega, andmevahetus välisesindustega), vastasel korral kasvab võimalus, et suudetakse riike petta, nt saada kahest riigist toetusi, käia eri riikides erinevate nimedega dokumentidega jne. 2006. aastal tugevnes töö Eesti Vabariigi saatkondades, üha enam edastatakse sealt välisriigi perekonnasündmuste dokumente. Lisaks tehakse päringuid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti arhiivist, sest sinna jõuavad esmaselt välisriigis toimunud perekonnasündmuste dokumentide koopiad. KMA poolt saadetud dokumentide andmed sisestatakse Siseministeeriumis rahvastikuregistrisse. Oikumeenilise töö edendamise valdkonnas sai erinevate konfessioonide omavahelise koostöö avardamiseks, samuti ühiskonnale suunatud teemakohase tegevuse süvalaiendamiseks Eesti Kirikute Nõukogule eraldatud rahaliste vahendite olulisemaid kasutusvaldkondi: eetika ja moraali töövaldkonna eluväärtuste töösuuna ümarlaud; religiooniõpetuse ümarlaud; projekt Teeliste Kirikud; Kolmanda Euroopa Oikumeenilise Assamblee ettevalmistamises osalemine; sihtasutuse Väärtustades Elu loomine ja tegevuse arendamine; oikumeeniliste jumalateenistuste läbiviimine; kristlike väärtuste konverentsi korraldamine; projekti „Eesti Kirikute Nõukogu ajaloo koostamine” käivitamine; oikumeeniliste projektide finantseerimine (rahvusvahelise noortefestivali ja eelfestivali korraldamine, rahvusvahelise oikumeenilise naiste seminari “Vabadus ja demokraatia” korraldamine, pereseminari “Suhted ja suhtumised” korraldamine, noortefestivali “Piiblipäevad 2006” korraldamine, Villem Ridala poeemi “Püha Rist” helisalvestamine, XII kultuurifoorumi “Usundid ja vaated – vastastikku ja kõrvuti” kunstinäituste korraldamine jne); kaplanaadi, noortetöö ja rahvusvaheliste suhete arendamine. 6.2 Rahvastikuregistri töö korraldamine Eesmärgi täitmiseks kavandati ühte meedet, mille eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

105 641 93 754 14 323 41 951

Tegevjuht__________________________________ 33

Kulude alatäitmine on tingitud lisaeelarvega rahvastikuregistri arendamiseks eraldatud investeeringute kasutamata jäämisega, mida kasutatakse 2007.aastal. Tulude ületäitmine on seotud varade müügist laekunud tuludega, mis planeeriti proportsionaalselt üheksale tegevusvaldkonnale. Täiendavalt laekusid tulud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuselt pereregistri loomiseks. Meede 1: Rahvastikuregistri pidamine ja arendamine Rahvastikuregistri volitatud töötleja täitis lepingulise pidamistööde mahu ning infoteenuste lepingu, mis tagas kõigile vajajatele avaliku ülesande täitmiseks vajalike andmete tasuta saamise registrist. Täidetud on ka majutusteenuste leping, mis tagas registri tõrgeteta töö ja tarkvara kasutamise võimaluse tööülesannete täitmiseks kõigile kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse ametnikele perekonnaseisu ja elukoha registreerimise toimingutes. Rahvastikuregistri tarkvara abil koostati 2006. aastal 48,7 tuhat elukohateadet. Kokku kanti erinevatest riigiasutustest rahvastikuregistrisse ligi 1,9 miljonit erinevat sündmust. Aasta jooksul tehti registrisse üle 7 miljoni päringu mis on võrreldes 2004. aastaga 2,5 ja 2005. aastaga 1 miljon päringut rohkem. Registrit kasutab kokku üle 500 erineva asutuse ja ettevõtte. Aastas muudeti 1,2 miljonit kirjet, mis on 148 % 2005. aasta mahust.

Alates 2006. aasta sügisest saavad Euroopa Liidu kodanikud Eestis elamisõiguse läbi elukoha registreerimise rahvastikuregistris. Sellega seoses arendati rahvastikuregistrit, muudeti õigusakte ja koolitati ametnikke. 2006. aastal toimus Soome Vabariigiga rahvastikuregistriga suuremahuline andmevahetus, mille käigus Soome andis Eestile Soomes elavate Eesti kodanike elukohaandmed. Detsembris toimus kõikide nende inimeste, kes on Soomes elukoha registreerinud, kuid olid meie registris Eesti aadressil, põhielukoha andmete kandmine Soome aadressile – kokku muudeti 12 tuhande inimese andmeid. Kohalike omavalitsustega viidi läbi projekt aadressandmete täpsustamiseks. Kohalikud omavalitsused andsid ca 20 tuhandele inimesele täpse aadressi (tänav, maja) seni rahvastikuregistris küla tasemega olevatele elukoha aadressidele. 2006. aastal käivitus rahvastikuregistri tarkvara täiendamise projekt. Selle käigus viiakse läbi registri andmete kvaliteedi parandamise projekt ja kogu riigi jaoks muutuvad isikuandmed kvaliteetsemaks ning võimalused inimeste teenindamiseks kiiremaks. Projekti lõppemisel hakkaksid rahvastikuregistrisse andmeid andvad infosüsteemid rahvastikuregistriga suhtlema läbi x-tee, mitte failide pealekandmise või dokumentidelt toimuva andmesisestuse kaudu.

7. Tegevusvaldkond: Kohalik omavalitsus, regionaalhaldus ja -areng Tegevusvaldkonnas oli 2006. aastal viis strateegilist eesmärki:

Tegevjuht__________________________________ 34

7.1 Haldussuutlik ja demokraatlik halduskorraldus Eestis 7.2 Inimeste põhivajaduste parem ruumiline tagatus ja piirkondade kõrgem konkurentsivõime 7.3 Maakondade terviklik ja tasakaalustatud areng ning laitmatult toimiv riiklik haldus 7.4 Tõhus ja aktiivne kohaliku ja regionaalse tasandi piireületav koostöö 7.5 Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine 7.1 Haldussuutlik ja demokraatlik halduskorraldus Eestis Eesmärgi täitmiseks kavandati viite meedet: Meede 1: Kohaliku omavalitsuse korralduse regulatsioonide muutmine ja rakendamise korraldamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

32 273 36 526 339 761 96 744 Kulude tegelik ületäitmine on seotud 2005.a ülekantud vahendite kasutamisega (toetused püsiasutusega väikesaartele). Meetme tuludesse on planeeritud välisabi (ERDF) toetused, kuid väljamaksmine toimub e-riigikassa vahendusel Ettevõtluse Arendamise SA kaudu, mistõttu ministeeriumi tegelikes tuludes see ei kajastu. Tegelike tuludena kajastuvad varade müügist laekunud tulud, mis on jaotatud proportsionaalselt üheksale tegevusvaldkonnale ja ministeeriumi poolt teostatud ERDF toetuste väljamaksed. Valmistati ette ja Riigikogu poolt võeti vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (Riigikogus vastu võetud 15. juunil 2006.a. Nimetatud seaduste muutmisega on kohaliku omavalitsuse üksustel võimaluse ühineda ka valimistevahelisel perioodil. Täiendatud ja täpsustatud on kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (Riigikogus vastu võetud 7.juunil 2006) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust välismaalase mõiste täpsustamise osas (riigikogus vastu võetud 11.oktoobril 2006.a.) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätete tõlgendamiseks on kutsutud kokku mitmeid nõupidamisi omavalitsusametnike osavõtul. Nendel nõupidamistel on selgitatud mõnede sätete ühtset rakendamist ning tehtud ettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks. Regionaalministri käskkirjaga nr 123 kinnitati 22. novembril Kihnu regionaalprogramm aastateks 2007-2010, mille tulemusel Kihnu ja Tõstamaa vald saavad 20 miljoni krooni suuruses summas esitada projekte selle piirkonna omapära säilitamiseks ja kohaliku elu ning kultuuripärandi edendamiseks. Meede 2: Kohaliku demokraatia tugevdamine elanikkonna kaasamise läbi riigi siseelu korraldamisse

Tegevjuht__________________________________ 35

Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

41 900 2 110 0 0 Meetme kulude alatäitmine on seotud 2006.a lisaeelarvega eraldatud kohalikele omavalitsustele tasakaalustatud arengule suunatud investeeringud ning püsiasustusega väikesaarte probleemide lahendamiseks, mille kasutamine toimub 2007.a. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) ellurakendamiseks moodustatud Vabariigi Valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate ühiskomisjoni tegevuse koordineerimine oli plaanipärane. 2006. aastal toimus 4 istungit ja kõigi kolme töögrupi regulaarne tegevus. Komisjoni töös on esindatud 11 avaliku sektori organisatsiooni ning 16 kodanikuühenduse esindajat. 2006 aastal täiendati ja tehti muudatused komisjoni töökorda, et fikseerida selgemalt uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, liikmete ja töögruppide rollid ja ülesanded. Komisjoni tööga on liitunud keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Tartu Vabatahtlike Keskus ja kaasatud erinevaid eksperte. 2006 aasta jaanuaris ilmus trükis EKAK-i tegevuskava 11 eesmärgiga. See oli laiale üldsusele suunatud, eesmärke selgitav ja viidetega täiendava materjali leidmiseks interneti vahendusel. Töötati välja Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooni (EKAK) rakendamise tegevuskava 2007-2009. 2006 aastal valmis ministeeriumivahelises koostöös Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010, mille elluviimine nõuab riigisektori sisulist koostööd kodanikeühenduste kaasamisest poliitikakujundamisse ning otsustamisprotsessidesse. 2006 aastal valmis Vabatahtliku tegevuse arengukava 2007-2010 koos rakendusplaaniga 2007. Vabatahtliku tegevuse arengukava 2007-2010 on soovituslik toimimisjuhis kõigile vabatahtliku tegevuse arendamisega kokku puutuvatele organisatsioonidele. Arengukava eesmärk on vabatahtliku tegevuse toetamine ja arendamine Eestis. Meede 3: Eesti kohanimede määramise korrastamine ja kasutamise ühtlustamise korraldamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

875 875 0 0 Kohanimede määramine on toimunud kooskõlas kohanimekorralduse põhimõtetega. Kohanimeregistris olevad andmed on kvaliteetsed, toimub pidev kohanimeregistri arendamine ning andmete sisestamine. 30. juunil 2006. a on sõlmitud kolmepoolne koostööleping Siseministeeriumi, Maa-ameti ja AS Eesti Kaardikeskuse vahel asukohapõhiste infosüsteemide ja riikliku kohanimeregistri arendamiseks ning avaliku

Tegevjuht__________________________________ 36

teenuse osutamiseks. Toimunud on kaks kohanimenõukogu koosolekut (19.aprill 2006 ja 13.detsember 2006) ning kohanimede Eesti põhikaardil kajastamist käsitlev seminar (5.-6. juuni 2006). Korraldatud on traditsiooniline (IV) kohanimepäev Viljandis (3.november 2006); ÜRO kohanimeekspertide (UNGEGN) grupi Balti jaotise ja latinisatsioonisüsteemide töörühma koosolek Tallinnas (9.-13.oktoober 2006). Osaletud on ÜRO kohanimeekspertide(UNGEGN) sessioonil Viinist (27.märts - 04.aprill 2006). Informatsioon kohanimenõukogu tegevusest, samuti kohanimekorraldust puudutavas seadusandlusest ja asjakohastest selgitustest on avaldatud aadressil www.eki.ee/knn, toimub lehekülje pidev täiendamine. Meede 4: Eesti kohalike omavalitsuste osalemine Euroopa Liidu institutsioonide töös Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

2 000 2 000 0 0 Korraldatud omavalitsusliitude Euroopa koostöö ja välissuhete alase riigieelarvelise eraldise (summas 2 miljonit krooni) jaotus ja järelevalve. Eesti omavalitsuste esindajad osalevad Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR), Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) ning mitmete piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostöövõrgustike töös (viimastest olulisimad Läänemere piirkonna organisatsioonid). Eraldisest rahastatakse muuhulgas CdR ja CLRAE koordinaatorite ning täies mahus 2005. aasta oktoobrist avatud omavalitsusliitude Brüsseli esinduse tööd, mis loob täiendavad võimalused info vahetule kättesaamisele ning asjakohasele reageerimisele. Samuti korraldavad liidud iga-aastaseid Euroopa Liidu alaseid koolitusi omavalitsusjuhtidele. Korraldatud Eesti seisukohtade väljatöötamine ja esitamine valitsustevahelise koostöö raames, s. h Euroopa Nõukogu kohaliku ja regionaalse demokraatia järelevalvekomitees ja Euroopa Liidu kohaliku omavalitsuse poliitika eest vastutavate kõrgemate ametnike kohtumistel (m. h erinevate eelnõude kohta, välisministeeriumi ja esinduste briifimine, tähtsamate õigustekstide eesti keeles kättesaadavaks tegemine jne). Korraldatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhjala konverentside sarjas „Kohalik omavalitsus muutuvas ajas” alateemadega Kohaliku omavalitsuse administratiiv-territoriaalsed reformid ja Kohalike omavalitsuste koostöö. Osales 140 inimest, s. h 2 ministrit, 3 kantslerit, kõrgemad ametnikud, omavalitsuste ja liitude juhid ja teadlased seitsmest Põhjala ja Balti riigis. Toimunud kohtumised Vabariigi Presidendiga, riigikogus jne. Arengukoostöö raames esitatud Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi, kohaliku demokraatia, kodanike kaasamise aluspõhimõtete tutvustus erinevate riikide valitsus- ja kohalike omavalitsuse ametnike delegatsioonidele. Meede 5: Kohalike omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise toetamine

Tegevjuht__________________________________ 37

Analüüsitud on 2005.a ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisjärgset olukorda ja uute omavalitsusüksuste kohanemisraskusi. Ühinemismenetluse käigus 2005.a lõpuks tulid nähtavale õigusaktide rakendamisega seonduvad probleemid. Ühinemismenetluse käigus tõstatunud probleemide lahendamiseks töötati aasta lõpuks välja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis esitati Vabariigi Valitsuse kaudu Riigikogule ja seda menetles ja menetleb jätkuvalt Riigikogu põhiseaduskomisjon (eelnõu 814 SE I). Seaduse eelnõu vastuvõtmisel muudetakse kehtivat Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust sätetega, mis võimaldavad algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmist elanike algatusel. Valmistati ette ja Vabariigi Valitsuse 11. mai 2006.a määrusega nr 108 kinnitati „Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord” 7.2 Inimeste põhivajaduste parem ruumiline tagatus ja piirkondade kõrgem konkurentsivõime Eesmärgi täitmiseks kavandati nelja meedet: Meede 1: Hasartmängumaksust laekunud vahenditest laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

44 450 42 846 0 0 Hasartmängumaksust laekuvate summade arvestus toimub tegelike laekumiste järgi ning kulude alatäitmine on seotud sellega, et IV kv laekunud summa kasutamine toimub 2007.aastal. Meetme raames toetati 2006. aastal investeeringuid kohalikku infrastruktuuri, mis on vajalik haridus-, sotsiaal-, kultuuri- või tööhõiveteenuste osutamiseks. Viidi läbi 3 taotlusvooru (2005.a III voor 2005.a laekumistest, 2006.a I ja II voor), millede raames eraldati toetusi järgmiselt: 2005.a III voorus (siseministri 03.03.2006 käskkiri nr 96) 36 projektile mahus 9 978 430 krooni ja lõpetatud projektide poolt kasutamata jäänud vabanenud vahenditest rahastati 2 projekti 98 487 krooniga; 2006.a I voorus (siseministri 28.06.2006 käskkiri nr 286) rahastati 68 projekti 17 548 380 krooniga ning lõpetatud projektide poolt kasutamata jäänud vabanenud vahenditest lisarahastati 1 projekti 347 973 krooniga, 2006.a II voorus (siseministri 15.11.2006 käskkiri nr 511) eraldati toetusi 54 projektile kogumahus 15 108 856 krooni. 2006.a töötati koostöös rahandusministeeriumiga välja hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kord (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 9.novembri 2006 määrusega nr 233).

Tegevjuht__________________________________ 38

Meede 2: Riikliku arengukava meetme 4.6 “kohalik sotsiaal-majanduslik areng” elluviimine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

287 506 14 392 0 0 Kulude alatäitmine on tingitud sellest, et ERDF toetuste andmine on planeeritud ministeeriumi eelarvesse, kuid toetuste väljamaksmine toimub riigikassast Ettevõtluse Arendamise SA kaudu, kellele on halduslepinguga antud rakendusüksuse ülesanded (täidab ERDF vahenditest rahastatavate projektide rakendamisega seotud ülesandeid). Meetme raames toetati kohalikke omavalitsusi ja mittetulundusühinguid kohaliku baasinfrastruktuuri renoveerimisel ning piirkondade konkurentsivõime tõstmisel. Jätkati 2004. aastast käivitunud riikliku arengukava meetme elluviimist, st. taotluste vastuvõtmist, menetlemist ja eraldatud toetuste kasutamise järelevalvet. Meedet viiakse ellu 2 alameetme raames: 4.6.1 „Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine” ja 4.6.2 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”. Alameetme 4.6.2 taotluste vastuvõtmine peatati 18.02.2006 seoses vahendite lõppemisega. Toetusotsuseid langetati 15 projekti kohta kogumahus 109 009 503 krooni. Alameetme 4.6.1 raames jätkus taotluste menetlemine kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kava (KOIT kava, Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a korraldus nr 783-k) alusel. Toetusotsuseid langetati 29 projektile kogumahus 109 362 408 krooni. Meede 3: Riigi regionaalarengu programmide elluviimine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

65 800 31 231 0 0 Kulude alatäitmine on tingitud 2006.a lisaeelarvega eraldatud vahendite kasutamata jäämisega (regionaalarengu programmid) ning nende kasutamine toimub 2007.aastal. Meede on suunatud nende piirkondlike arendusprojektide elluviimise toetamisele, mis ei ole abikõlblikud riikliku arengukava raames. Mitmed väiksemamahulised arendusprojektid (nt. alla 0,5 miljonilised investeeringud) ei ole riikliku arengukava raames abikõlblikud, mistõttu väiksemate kohalike omavalitsuste arendustegevuse edendamiseks on vajalik rakendada siseriiklikke regionaalarengu programme. Samuti ei toetata EL struktuurifondidest arendusprojekte, mille sisuks ei ole ehitustööd või seadmete soetused. Meetme eesmärgiks on suurendada kodanikuühenduste aktiivsust piirkonna arendamisel, toetada piirkondade ettevõtluskeskkonna arendamist ning tagada piisava hulga ettevalmistatud arendusprojektide olemasolu EL struktuuriabi ärakasutamiseks. Meetme raames viidi ellu järgmised regionaalarengu programmid: piirkondade

Tegevjuht__________________________________ 39

konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programm, piirkondliku arengu kavandamise programm, kohaliku omaalgatuse programm ja Setomaa arengu programm. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmis tõsteti regionaalministri 16.01.2007.a käskkirjaga nr 9 toetuste maksimumsuurust kuni 1 miljoni kroonini seoses RAK alameetme 4.6.2 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” taotluste vastuvõtu peatamisega vahendite lõppemise tõttu. Kuna RAKi alameetme 4.6.2 sulgemisega suurenes hüppeliselt huvi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojekti programmist taotlemise vastu, tuli ka see programm 25.07.2006 sulgeda vahendite lõppemise tõttu. Aasta lõpus lisaeelarvega programmile eraldatud vahendite toel avati programm uuesti 02.01.2007. Programmi vahendite arvelt langetati toetusotsuseid 35 projekti rahastamiseks kogumahus 21 557 861 krooni. Piirkondliku arengu kavandamise programmi eesmärgiks on parandada piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele suunatud avaliku kasutuse iseloomuga projektide ettevalmistuse kvaliteeti, selle raames toetatakse muuhulgas strateegiate koostamist piirkonnaspetsiifiliste ressursside hindamiseks, määratlemiseks ja efektiivseks kasutuselevõtuks, sotsiaal-majandusliku tasuvuse hindamist, keskkonnamõjude analüüse, kompleksi kasutuselevõtu teostatavusanalüüse jms. Huvi programmi vastu kasvas 2006.aastal hüppeliselt ja 07.07.2006 suleti taotluste vastuvõtt programmi vahendite lõppemise tõttu. Aasta lõpus lisaeelarvega programmile eraldatud vahendite toel avati programm uuesti 02.01.2007. Programmi raames langetati toetusotsuseid 41 projektile mahus 9 805 689 krooni. Setomaa arengu programmi eesmärgiks on aidata kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna ja Setomaal tegutsevate ettevõtete arengule. Programmi programmdokumendi (regionaalministri 18.05.2006 käskkiri nr 56) kohaselt viiakse tegevusi ellu vastavalt regionaalministri poolt kinnitatud (01.08.2006 käskkiri nr 85) tegevuskava alusel. 2006.a langetati toetusotsuseid 13 projektile kogumahus 1 902 682 krooni. Jätkati kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist, mille eesmärgiks on piirkondade konkurentsivõime tugevdamine läbi kogukonna koolitamise ja kaasamise. Programmi raames toetatakse nn rohujuure tasandi projekte ning toetus kohaliku tähtsusega projektile oli kuni 15 000 krooni ja maakondliku tähtsusega projektile kuni 30 000 krooni. Programmi maht 2006.a oli 12 000 000 krooni (sh 2006.a riigieelarvest 9 000 000 krooni ja 2005.a jäägist 3 000 000 krooni) ja täitmine 11 659 682 krooni. Meede 4: Maakondlike arenduskeskuste tegevuse toetamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

7 659 7 659 0 0 Jätkati Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud maakondlike arenduskeskuste kontseptsiooni elluviimist, rahastades maakondlike arenduskeskuste poolt nn. miinimumteenuste osutamist. Antud meetmest rahastati maakondlike arenduskeskuste tegevusi, mis on suunatud kohalike omavalitsuste ja kodanikuühendustele.

Tegevjuht__________________________________ 40

Lisaks kohalike omavalitsuste ja MTÜde nõustamisele rahastati ka MAKide poolt korraldatavaid koolitusi mittetulundusühendustele (41 koolitust 782 560 krooniga). 7.3 Maakondade terviklik ja tasakaalustatud areng ning laitmatult toimiv riiklik haldus Eesmärgi täitmiseks kavandati nelja meedet: Meede 1: Maavalitsuste avalike teenuste kvaliteedi parandamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud

kulud

2006.a tegelikud

kulud

2006.a planeeritud

finantseerimis-tehingud

2006.a tegelikud

finantseerimis- tehingud

2006.a planeeritud

tulud

2006.a tegelikud

tulud

602 325 841 112 -14 -14 720 898 1 294 600 Kulude ületäitmine on tingitud sellest, et maavalitsuste hallatavate asutuste (muuseumid, internaatkoolid,) ülalpidamiskulud ja toetused ühistranspordi korraldamiseks kajastuvad vastavalt valdkonnale kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves, kuid tegelikud kulud kajastuvad aga maavalitsuste eelarve täitmises. Analoogsel põhjusel on tingitud ka tulude ületäitmine, kuna maavalitsuste hallatavatele asutustele eelarvevahendite ülekandmine toimub maavalitsuste kaudu, millega tekib eelarve täitmisel tulu hallatavas asutuses. 2006. aastal täpsustati ja ühtlustati maavalitsuste struktuurid, mis parandab maavalitsuste haldussuutlikkust, tagab maavalitsuste paindlikuma juhtimise ja aitab optimaalselt kasutada olemasolevaid ressursse, lähtudes piirkonna vajadustest. Avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks maavalitsustes uuendati olemasolevaid ja töötati välja uusi teenusstandardeid (kokku 40). Näiteks Ida-Viru maavalitsus töötas välja 3 uut transporditeenuse pakkumisega seotud teenusstandardit ja teenusstandardi soodustingimustel tehniliste abivahendite taotlemine ja eraldamine. Jõgeva- ja Valga maavalitsused täpsustasid maa ostueesõigusega erastamise, maa eest järelmaksuga tasumisel kinnistu hüpoteegiga koormamise ning teisi maade ja kinnisasjadega seotud toimingute teenusstandardeid. Järva-, Lääne- ja Võru maavalitsused uuendasid ja täiendasid peamiselt perekonnaseisutoimingutega seotud teenusstandardeid. 31.detsembri 2006 seisuga oli maavalitsuste haldamisel 16 erihoolekandeasutust, 3 hoolekandeasutust, 15 õppeasutust, 15 muuseumi, 13 lastekodu ja 2 tervisekeskust. Siseministeerium on pidanud 2006 aasta jooksul maavalitsuste hallatavate asutuste üleandmiseks läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga. Asutuste üleandmise vajalikkus vastava valdkonna ministeeriumile tuleneb eelkõige sellest, et maavalitsustel puudub sisuline roll nende asutuste tegevuste planeerimise ja eelarvestamise protsessis. 2006.a jooksul anti üle Inju Lastekodu Lääne-Viru maakonnas Vinni vallale ja Paunküla Hooldekodu Harju

Tegevjuht__________________________________ 41

maakonnas anti üle Kose vallale ning 1.jaanuarist 2007 anti üle 6 õppeasutust haridus- ja teadusministeeriumile. Peaaegu kõigis maakondades on koostatud maakonna arengustrateegia. Läbi on viidud arengu- ja turismikonverentse. Enam tähelepanu on pööratud piirkonna identiteedi väljatöötamisele ja piirkonna turundusele. Nii näiteks korraldati Läänemaa virtuaalne tutvustamine Tallinnas, Jõgevamaal viidi läbi Kalevipoja uisumaraton, Võrumaal korraldati visioonikonverents ja Valgamaal viidi läbi maakonna elanike seas rahulolu-uuring. Kõigis maakondades on kinnitatud hädaolukorraks valmistumise ja kriisireguleerimise kava. Maavalitsused on edukalt hallanud regionaalarengu meetmeid. Toimivad maakondlikud koostöövõrgustikud (arendustöötajatel, planeerijatel jt), maavalitsustel on uued veebilehed, välja on antud uued maakonda tutvustavad trükised, videofilmid. Maavalitsuste poolt on läbi viidud „KülaTee 3” ja teiste programmide toel maapiirkonna internetiseerimisprojekte. Mitmes maavalitsuses on läbi viidud riigihanked vedajate leidmiseks maakonna bussiliinidele, millega on tagatud toimiv ühistranspordi korraldus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas jätkati maavalitsustes 2006. aastal tegevusi vastavalt Sotsiaalministeeriumi kavandatud tegevustele („Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikus strateegia 2005-2020” maakondlike eesmärkide ja „HIV ja AIDS´i ennetamise riikliku strateegia aastateks 2006-2015” tegevuskavas toodud maakondlike ülesannete täitmine). Maavalitsuste juurde 2005. aastal loodud tervisenõukogu ja tervisetoa töö on hästi käivitunud. Sellega on loodud tingimused ja teenused tervisttoetava keskkonna arendamiseks, misläbi on tõusnud elanikkonna teadlikkus tervislikest eluviisidest. Alates 1. oktoobrist 2006 pakuvad üheksa (Jõgeva, Lääne-Viru, Võru, Valga, Järva, Rapla, Lääne, Hiiu, Saare) maavalitsust Haigekassa klienditeeninduse teenust, millega on tagatud selle avaliku teenuse kättesaadavus maakonna elanikele. Laienes puuetega inimestele soodustingimustel abivahendite eraldamine, seda tänu rahaliste vahendite tunduvale kasvule 2006.a. Jätkati maareformi läbiviimist. Teostati toiminguid maa munitsipaliseerimiseks, maa ostueesõigusega erastamiseks, maade tagastamiseks, vabade põllu- ja metsamaa erastamiseks ja riigimaade kasutusvaldusesse andmiseks. Kuna suure osa vabariigi pindalast moodustab jätkuvalt reformimata riigimaa, tegeleti ulatuslikult riigimaa ajutisest valitseja pädevusse antud ülesannetega. Teostati järelevalvet õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise üle, kooskõlastati hüpoteegiga koormatud kinnistutel metsaraideid, anti lube hüpoteegiga koormatud kinnistutel kinnistu jagamiseks. Võõrandati avalike ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Siseministeerium koostöös maavalitsustega töötas välja ühtse järelmaksunõuete inventeerimise ja analüütilise arvestuse korra. Alustatud on ühtse tarkvara juurutamisega (MIS ja raamatupidamise programm SAP) kõigis maavalitsustes. 1. septembri 2006 seisuga oli riigi kasuks hüpoteekidega koormatud üle 19 300 kinnistu. Maa omandisuhete ümbervormistamine ja maareformi kui omandireformi osa riiklik koordineerimine on maakonnas korraldatud. Maavalitsused teostasid riigi kui ühistu liikme õigusi maaparandusühistutes.

Tegevjuht__________________________________ 42

Edukalt on maakondades läbi viidud riiklik programm „Teater maale”, mille tulemusena on paranenud teatrietenduste kättesaadavus maapiirkondades. Korraldatud on riigitoetuse jaotamine rahvakultuuriprojektidele. Laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise protsessis osalemise koordineerimisel maakondlikul tasemel on maavalitsused aktiivselt osalenud. Protsessi paremaks korraldamiseks on mitmes maakonnas moodustatud (Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa) maavanema korraldusega maakondlikud laulu- ja tantsupeo komisjonid. Koostatud on kultuuriobjektide riiklik investeeringutoetuste pingerida. Käivitus kultuuripreemia ”Kultuuripärl" väljaandmine. Väga hästi on tööle rakendunud maavalitsuste juurde asutatud Noortekogud. Jätkus noorsootöö riiklike programmide (Avatud Noorsootöö Keskused, noorte teavitamine ja nõustamine, alaealiste komisjonid) tegevuse koordineerimine maakonnas. Spordialase töö paremaks korraldamiseks ja edendamiseks maakonnas on 2006. aastal loodud maavalitsuste juurde spordinõukogud. Spordinõukogu töö ja asjaajamine on korraldatud. Korraldatud on harrastusspordi ja ujumise algõpetuseks eraldatud riigitoetuse planeerimine ja jaotamine. Spordiobjektide riikliku investeeringutoetuste pingerida on koostatud. Mitmetes maakondades (Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru) on sõlmitud Ühiste kavatsuste protokoll maakonna spordielu edendamiseks. Hariduse valdkonnas viisid maavalitused läbi haridusasutustes riiklikku järelevalvet nii kompleksselt, kui ka temaatiliselt. Koordineeriti ja korraldati üleriigiliste aineolümpiaadide piirkonnavoorude läbiviimist ning tunnustamisüritusi õpilastele ja õpetajatele (parimad õpilased olümpiaadidel ja nende juhendajad, gümnaasiumide/keskkoolide ja kutseõppeasutuste parimad lõpetajad, maakondlik konkurss „Aasta Õpetaja”, vastuvõtt noortele tööleasunud spetsialistidele jne). Koordineeriti riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite läbiviimist maakonnas, samuti üleriigiliste tasemetööde ja uuringute (PISA) läbiviimist valimisse kuulunud koolides. Meede 2: Maakonnaplaneeringute koostamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

1 500 1 500 0 0 Arendatud jätkuvalt piiriülest koostööd osaledes Via Hanseatica arengukoridori planeeringu maakondlike jätkuprojektide koostamisel Valga ja Jõgeva maakondades. 2006.a viidi läbi 3 töökoosolekut, lisaks väiksemaid nõupidamisi ja konsultatsioone. On teostatud seadusekohane järelevalve Tartu, Võru ja Lääne-Viru maavalitsuste poolt koostatud maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005.a korraldusele nr 48 jätkub maakondades teemaplaneeringu "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur" koostamine, mis loob alused sotsiaalse infrastruktuuri korrastamiseks maakonna tasandil. Teemaplaneeringu edukamaks koostamiseks on moodustatud ministeeriumide ja maavalitsuste töögrupid. Planeeringute osakond koordineerib töögruppide tööd ja metoodika koostamist ning on korraldanud kokkusaamisi eri ametkondadega.

Tegevjuht__________________________________ 43

Esinetud on vastavasisuliste ettekannetega planeeringualastel seminaridel omavalitsustele Lääne-Viru, Võru, Järva ja Saare maakondades. Maakonna teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" koostamisel on nõustatud Saare maavalitsust. Meede 3: Maakondade tasakaalustatud arengule suunatud arendusprojektide algatamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

8 000 8 000 0 0 Meetmest eraldatud toetuste abil koostati enamuses maakondadest maakonna arengustrateegia, läbi on viidud arengu- ja turismikonverentse. Enam tähelepanu on pööratud piirkonna identiteedi väljatöötamisele ja piirkonna turundamisele. Kokku rahastati 238 projekti, millest 39 olid suunatud maakonna tutvustamisele turismiettevõtetele, sise- ja välisturistidele ning investoritele, 45 projekti olid seotud maakonna mainekujundusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja turismi sihtpiirkonna tutvustamiseks, 64 projekti raames korraldati konverentse, seminare, koolitusi ja üritusi, 41 projekti toetasid suurema osa maakonna omavalitsuste, huvigruppide või institutsioonide kaasamist eeldavate uuringute, analüüside ja strateegiate koostamist, 23 projekti raames osaleti üle-eestilistes, maakondadevahelistes või rahvusvahelistes arenguorganisatsioonides ja arendusprojektides, 9 projektiga toetati mitme maakonnas asuva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse koostööd eeldavaid arenduslikke tegevusi, 13 projekti eesmärgiks oli maakondlike rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimine, ettevõtluskonkursse korraldati 3 projekti raames, 1 projekt oli seotud tööturu analüüside tellimise ja tööturuga seotud institutsioonide koostööprojektide elluviimisega. Meede 4: Maavalitsuste rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise toetamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

525 430 0 0 Maavalitsused osalesid aktiivselt mitmetes rahvusvahelistes piirkondi ühendavates organisatsioonides (nt. Läänemere 7 suurema saare ühendus, Euroopa perifeersete ja mereäärsete piirkondade ühendus, MTÜ Euregio Pskov-Livonia, Valgamaa-Jämtlandi Lääni Majandusühistu, MTÜ Eurohouse, MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio, Saarte Teadusnõukogu INSULA, Euroopa Majanduse ja Sotsiaalse Integratsiooni Võrgustik), mille raames avaneb Eesti piirkondadel võimalus vahetada teiste Euroopa piirkondadega kogemusi ja saada detailset teavet erinevaid valdkondades ning paremini esindada oma huve väljaspool Eestit. Käesolevast meetmest toetati 9 maavalitsuse (Harju, Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Saare, Valga, Võru) liikmemaksude tasumist eelnimetatud organisatsioonides osalemiseks.

Tegevjuht__________________________________ 44

7.4 Tõhus ja aktiivne kohaliku ja regionaalse tasandi piireületav koostöö Eesmärgi täitmiseks kavandati kahte meedet: Meede 1: Phare piireületava koostöö programmide rakendamine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

52 412 50 978 0 0 2006.aastal toimus Phare piireületava koostöö (CBC) ja Välispiiri Algatuse (EBI) programmide vahehindamine, mis lõpetati 2006.a märtsis, kusjuures hinnang Siseministeeriumi tegevusele programmide rakendamisel oli positiivne. 2006.a lõpetati Phare CBC ja EBI programmide elluviimine. Kontrolliti projektide lõpparuanded ja esitati need Rahandusministeeriumile väljamaksete teostamiseks. Phare CBC ja EBI programmide raames rahastati kokku 98 projekti kogusummas 88,1 miljonit krooni. Veel valmistati ette Phare CBC 2000 programmi Rakvere vee ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise projekti ja Phare CBC 2001 programmi dokumendid Euroopa Komisjoni auditiks. 2006. aastal viidi läbi kaks Phare CBC/EBI juhtkomitee koosolekut ning kaks Phare CBC/EBI järelevalvekomitee koosolekut. Meede 2: Euroopa territoriaalse koostöö programmides osalemine Meetme eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

9 721 9 154 0 0 Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG IIIA programmi raames toimus 2006.a kolm juhtkomitee koosolekut, millest kahte juhtis Eesti Siseministeerium. Korraldati kaks infoseminari Eesti kasusaajatele ning toimus üks seirekomitee koosolek, mille tööd juhtis Eesti Siseministeerium. Siseministeerium korraldas koostöös programmi sekretariaadiga augustis Lõuna Soome ja Eesti INTERREG IIIA programmi konverentsi, kus osales üle 300 osavõtja. Eesti-Läti-Vene INTERREG IIIA ja Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG IIIA programmide raames rahastasid juhtkomiteed kokku 31 Eesti partnerite osalusega projekti, milles osaleb 60 Eesti organisatsiooni ja asutust. Eraldatud ERDF toetuste kogumaht oli 62, 9 miljonit krooni. Siseministeeriumi toetuslepinguid sõlmiti 12,5 miljoni krooni ulatuses. 2006.aastal korraldati kaks INTERREG IIIC seirekomitee istungit, mille tööd juhtis Eesti Siseministeerium. Lisaks osaleti kahel INTERACT seirekomitee ja kahel Läänemerepiirkonna INTERREG IIIB juhtkomitee istungil.

Tegevjuht__________________________________ 45

Toetuse saajatele koostati kulutuste abikõlblikkuse juhendmaterjal ja muudeti see kättesaadavaks Siseministeeriumi kodulehel. Töötati välja uued aruandluse vormid ning korraldati viis aruandluse alast koolitust projektipartneritele ja 35 individuaalnõustamist. Viidi läbi 4 projektide kohapealset kontrolli ja korraldati kaks koolitust Siseministeeriumi audiitoritele. 2006.aastal koostati 200 Eesti partnerite esmatasandi kontrolli aruannet.

2006. aastal alustati ettevalmistusi Euroopa Liidu 2007-2013 programmeerimisperioodi 8 uue territoriaalse koostöö programmi ettevalmistamisega. Valmistati ette Eesti positsioonid ja seisukohad EL territoriaalse koostöö programmide rakendamise ning rahastamise osas esitamiseks Vabariigi Valitsusele ning Euroopa Komisjonile. Regionaalministri korraldusega loodi siseministeeriumi juurde Euroopa territoriaalse koostöö ettevalmistamise ministeeriumidevaheline töögrupp programme ettevalmistamise paremaks koordineerimiseks. Programmide ettevalmistamise raames toimus 56 programmide ühistöörühmade nõupidamist ning korraldati 15 programmeerimisperioodi ettevalmistavat seminari/töögrupi nõupidamist Eesti regioonidele ja ministeeriumidele. Alustati ettevalmistusi Eesti ja Läti 2007-2013 piiriülese koostöö programmi elluviimise struktuuri väljatöötamiseks Eestis (programmi korraldusasutus, sertifitseerimisasutus ja auditeeriv asutus tulevad aastateks 2007-2013 Eestisse, nende rolli hakkab täitma Siseministeerium). Koostati Eesti ja Läti 2007-2013 piiriülese koostöö rakenduskava eelnõu ja elluviimise protseduurid ning Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi Eesti ja Lõuna-Soome alaprogrammi rakenduskava eelnõu. Valmisid Kesk-Läänemere, Eest-Vene-Läti, Läänemerepiirkonna, INTERREG IVC ning INTERACT rakenduskavade eelnõud. 7.5 Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine Eesmärgi täitmiseks kavandati kolme meedet, mille eelarvemaht ja täitmine oli alljärgnev (tuh kr):

2006.a planeeritud kulud

2006.a tegelikud kulud

2006.a planeeritud tulud

2006.a tegelikud tulud

155 157 0 0 Meede 1: Planeerimisalaste metoodikate väljatöötamine ja pilootprojektide elluviimine Uusi metoodikaid ei rakendatud ja suuremaid uuringuid läbi ei viidud Meede 2: Planeerimisalaste käsiraamatute koostamine ja väljaandmine ning planeerimisalaste koolituste ja seminaride korraldamine Kohalikele omavalitsustele viidi läbi 12 seminari planeeringualase pädevuse tõstmiseks. Esinetud on ettekannetega teiste korraldatud seminaridel 8 korral.

Tegevjuht__________________________________ 46

Jätkusid 2005.a alustatud maakonnavisiidid. 2006.a tutvuti Lääne-Viru, Tartu, Jõgeva ja Lääne maakonna planeeringualase tegevusega maavalitsuses, külastati linna- ja vallavalitsusi, otsiti võimalusi järelevalve alase tegevuse parandamiseks maavalitsustes ning omavalitsustes. Visiidi lõpus toimus kokkuvõttev seminar vastava maakonna planeeringualasest olukorrast. Läbi on viidud maakonnaplaneerijate päevad Pärnumaal, milles käsitletud uue maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu põhimõtteid ja muid planeerimistegevusega seotud õiguslikke küsimusi. Maavalitsuste planeeringuala töötajatele korraldasime õppereisi Šotimaale tutvumaks sealse planeerimiskorralduse ja praktikaga. Meede 3: Osalemine rahvusvahelistes planeerimisalastes koostööprojektides Jätkunud on EL ruumilise planeeringu alase koostöövõrgustiku ESPON programm eesmärgiga prognoosida Euroopa ruumilist arengut eri valdkondades. Meie esindaja osaleb seirekomisjoni töös ja tööseminaridel. Osaleti Interreg programmide juhtkomiteedes projektide hindamises ja uue programmperioodi 2007-2013 põhimõtete väljatöötamises. Eesti paremaks ruumiliseks sidumiseks osaleti Läänemeremaade planeerimisalases koostööprojekti VASAB 2010 planeeringukomitees ja töörühmades. Aktiivselt on osaletud ka EL planeerimisalase koostöö käigus koostatava EL ruumilise arengu uue programmdokumendi sisu kujundamises.

Tegevjuht__________________________________ 47

3. Ministrite hinnangud sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaade tegevusest siseauditi korraldamisel 3.1. Siseministri ja regionaalministri hinnang sisekontrollisüsteemi kohta Siseministeerium on oma haldusalaga Eesti suurim avaliku halduse organisatsioon. Eesti Vabariigi iseseisvuse loomisest alates on siseministeeriumi valitsemisalas välja arenenud tugevad asutused, kes nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmelisuse ja planeeritud tulemuste saavutamisel on enda head taset tõestanud. Samas on globaliseerumine, muutunud demograafiline situatsioon ja meie asutuste ressursside kasutamise erinevused välja toonud meie organisatsioonis mitmeid riske. Suurimaks riskiks siseministeeriumi valitsemisalas on personalist tulenevad riskid. Eelkõige teenistuses olevate ametnike vähene motiveeritus ja meie vähene konkurentsivõime tööjõuturul. Rahvusvahelise suhtluse vajalikkuse kasvuga viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud vajadus mitte ainult Eesti tasemel heade spetsialistide järele, vaid ka Euroopa ja maailma tasemel ekspertide järele, kes suudaksid erinevates rahvusvahelistes kvoorumites Eesti huvisid parimal tasemel kaitsta. Tõsine risk, mis oluliselt takistab Euroopa Liidu standarditele vastavat avalikku teenust osutada, on kohati vananenud infrastruktuur. Mitmed Eesti sisejulgeolekustruktuurid alustasid üheksakümnendate alguses Nõukogude võimult saadud hoonetes ning tehnikaga. Enam kui 15 aastat käigus olnud vahendid on tänaseks nii moraalselt kui ka füüsiliselt vananenud. Oleme viimastel aastatel teinud siin märgatavaid edusamme ja seda muuhulgas suurenenud välisvahendite arvelt. Samas on erinevad rahastamise allikad ja nende erinevad kasutamised, toonud kaasa haldusala asutustes erinevad arengud. Organisatsiooni ühtlus on häiritud. Uute vahendite soetamiseks vajalike investeeringute olulist kasvu loota ei ole. Seega saame ise olemasoleva tehnika ja vahendite ühiskasutuse kaudu hoida kokku, et maksta headele spetsialistidele head palka. Ülaltoodud põhjustel, tuginedes ka aruannetele 2006.a plaanide ja prioriteetide täitmise kohta, samuti siseaudiitorite ja Riigikontrolli auditiaruannetes toodud informatsioonile, hindame Siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi parandamist vajavaks. Süsteem on küll toimiv ja võimaldab püstitatud eesmärkide täitmist, kuid tekkinud riskide paremaks juhtimiseks, tuleb sisekontrolli süsteemi muuta ja täiendada.

Siseministeeriumi valitsemisala organisatsiooni lähiaastate keskseks võtmesõnaks on mõistlik juhtimise ja koordinatsiooni tsentraliseerimine ning ministeeriumist ja haldusalast ühtse organisatsioonilise terviku kujundamine. Seda eelkõige selleks, et meil olemasolevat tehnilist ja valdkondade tippspetsialistidest inimressurssi võimalikult otstarbekamalt ära kasutada. Seejuures ei arvesta me mitte niivõrd rahalist kokkuhoidu, kuivõrd parimat teenust, mida olemasoleva ressursiga inimestele pakkuda suudame.

Tegevjuht__________________________________ 48

Organisatsiooni ja sisekontrolli arendamisel peab kogu ministeeriumi valitsemisala läbivaks eesmärgiks olema eelnimetatud riske arvestava süsteemi loomine. Kõigil asutustel tuleb läbi analüüsida tugi- ja abiteenistuste juhtimise tsentraliseerimise võimalused. Ka põhitegevuste valdkonnas jätkame sarnaste ja dubleerivate tööprotsesside ühildamise võimaluste analüüsimist ning kohtades, kus see osutub otstarbekaks, ühendamist. Ümberkorralduste ajal ja pärast ei tohi juhid kordagi unustada, et kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad määravad siseministeeriumi valitsemisala edukuse. Meie põhitegevuste ametikohad on nõutavalt ettevalmistuselt tööturu tingimustes unikaalsed, mistõttu kvalifitseeritud personali puudus on kõrgeim risk, mille vähendamisele peavad olema suunatud kõik inimressursi juhtimisega seotud tegevused. Personalistrateegiate rakendamisel tuleb erilise tähelepanuga suhtuda kvalifitseeritud töötajate motivatsiooni tõstmisele. Töökatele spetsialistidele tuleb tagada konkurentsivõimeline palk. Suuremat tähelepanu nõuab ka panustamine meie järelkasvu, so meie poolt pakutava koolituse kvaliteet, tingimused ja atraktiivsus peab paranema. Lähimate aastate kõige olulisemaks tegevuseks finantsjuhtimise valdkonnas on üleminek majandusarvestuse infosüsteemile SAP. Juhtimisarvestuse digitaliseerimise kaudu parandame oluliselt valitsemisala planeerimis- ja järelevalve kvaliteeti, mistõttu põhiprotsesside haldajad peavad senisest enam kaasa rääkima juhtimisarvestuse arendamise küsimustes. Seoses Euroopa Liidu liikmelisusega on hüppeliselt kasvanud vajadus rahalise välisabi haldamise suutlikkuse järele. Seetõttu on oluline üle vaadata välisabi juhtimise senine protsess ning ressursijaotus, eesmärgiga olla valmis juba avanenud ja eelseisvate rahaliste vahendite haldamiseks. Tehnoloogia arengu ärakasutamine tööprotsessides on üks oluline võimalus personaliriski vähendamiseks. Alustades maavalitsuste infosüsteemidest ning isikut tõendavate dokumentide välja andmisest ja lõpetades eriteenistuste spetsiifiliste tehniliste lahenduste kasutusele võtmiseni. Seetõttu on oluline jälgida, et tehnoloogia arendamine ning haldamine oleks pideva tähelepanu all nii üldjuhtimise kui ka rahalise ressursi mõttes.

3.2. Ülevaade tegevusest siseauditi korraldamisel Siseauditialast tegevust teostab Siseministeeriumis siseauditi osakond ning valitsemisala asutustes vastavad struktuuriüksused (või juhile vahetult alluv siseaudiitor). Siseministeeriumi siseauditi osakonnal on struktuuris otsealluvus kantslerile, mis tagab osakonna funktsionaalse sõltumatuse. Samuti on ka enamuses valitsemisala asutuste struktuurides tagatud siseauditi struktuuriüksuste/siseaudiitorite sõltumatus asutuse ülejäänud tööst. Erinevalt 2005.a on ka Päästeameti struktuuris siseaudiitorite ametikohad viidud otsealluvusse asutuse juhile.

Töökorralduse aluseks on siseauditi struktuuriüksuste põhimäärused ja siseaudiitorite ametijuhendid, millega on tagatud ka kõik siseaudiitorite õigused ning ligipääs tööks vajalikule informatsioonile. Oma tegevuses lähtuvad siseaudiitorid IIA ja INTOSAI rahvusvahelistest auditistandarditest ning Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud

Tegevjuht__________________________________ 49

“Siseauditi Heast Tavast”. Lähtutakse ka erinevatest väljatöötatud käsiraamatutest ning juhendmaterjalidest. Eelpooltoodust tulenevalt kinnitame, et Siseministeeriumi siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused, ligipääs tööks vajalikule informatsioonile ja funktsionaalne sõltumatus asutuse ülejäänud tööst. Siseaudiitorite töö põhineb iga-aastasel siseauditialase tegevuse tööplaanil ning siseauditialase tegevuse strateegilisel plaanil, mis koostatakse 4 aastaks. Mõlemad plaanid kinnitab siseminister konsolideeritud kujul oma käskkirjaga. Strateegiliste plaanide ja tööplaanide koostamisel arvestab Siseministeeriumi siseauditi osakond, et erinevad valdkonnad oleks piisavalt auditiga kaetud ning et töö dubleerimine (valitsemisala asutustega, Riigikontrolliga, Rahandusministeeriumiga) oleks viidud miinimumini. Valitsemisala asutustega konsulteeritakse tööplaanide koostamisel ning eesmärkide püstitamisel vastastikku. Siseministeeriumis ja tema valitsemisalas viiakse läbi riskide hindamist, mis on alates 2005.a üheks siseauditialase tegevuse aluseks. Seisuga 31.12.2006.a oli siseauditi valdkonnas Siseministeeriumi valitsemisalas kokku 34,5 ametikohta, millest 7 ametikohta Siseministeeriumis. Siseministri alluvuses olevates asutustes oli loodud 15 ning regionaalministri alluvuses olevates asutustes 12,5 siseaudiitori ametikohta. Aruandeperioodil oli ametis kokku 39 siseaudiitorit, kellest 8 töötas Siseministeeriumis. Siseministri alluvuses olevates asutustes oli ametis 17 siseaudiitorit ning regionaalministri alluvuses olevates asutustes 14 siseaudiitorit. Aruandeperioodil lahkus töölt 13 siseaudiitorit, kellest 2 Siseministeeriumist. Siseministri alluvuses olevatest asutustest lahkus 4 inimest (s.h. 1 siseauditi juht) ning regionaalministri alluvuses olevatest asutustest 7 inimest (s.h. 5 siseauditi juhti). Samal perioodil asus tööle 11 siseaudiitorit, kellest 1 asus tööle Siseministeeriumisse. Siseministri alluvuses olevatesse asutustesse asus tööle 6 inimest (s.h. 1 siseauditi juht) ning regionaalministri alluvuses olevatesse asutustesse 4 inimest (s.h. 3 siseauditi juhti). Siseministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes viidi 2006.a läbi peamiselt vastavus- ehk kindlustandvaid auditeid, kuid ka tulemusauditeid. Tulemusauditite osatähtsus kasvab juhtimisarvestuse kvaliteedi tõusuga. Auditeeriti erinevaid valdkondi, nii siseministri kui regionaalministri alluvuses olevates asutustes. Enim finantsarvestust ja aruandlust, varade haldamist, lepingulist tegevust ning riigihangete läbiviimist. Siseministeeriumi siseauditi osakond auditeeris 2006.a peamiste valdkondadena juhtimist, planeerimist, personalipoliitikat, finantsarvestust- ja aruandlust, samuti EL vahendite kasutamist. Prioriteediks oli ja on Schengen Facility vahendite auditeerimine. Enamik auditite tulemusena tehtud ettepanekuid on kas täidetud, täitmisel või osaliselt täidetud. Lisaks audititele nõustasid siseaudiitorid ka sisekontrollimeetmete väljatöötamisel, osades asutustes viisid läbi ka teenistuslikke juurdlusi ja lahendasid kaebuseid. Siseministeeriumi siseauditi osakonna ülesanne on ka koordineerida siseauditialast tegevust valitsemisalas. Vastavalt vajadusele viiakse läbi teabepäevi ning tehakse ühisauditeid.

Tegevjuht__________________________________ 50

Ministritena hindame ministeeriumi ja tema valitsemisala siseauditi funktsiooni rahuldavaks. Vajalik on tõsta siseaudiitorite kvalifikatsiooni. Peame oluliseks ka valdkonna inimressursi võimalikult otstarbekama kasutamise ja parema motiveerimise eesmärgil siseauditi funktsiooni mõistlikku tsentraliseerimist.

Tegevjuht__________________________________ 51

4. Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevatest üksustest 4.1. Äriühingud Vabariigi Valitsuse 11. mai 2006.aasta korraldusega nr 286 määrati 100% riigile kuuluva AS-i Andmevara aktsiate valitsejaks ja aktsionäriõiguste teostajaks siseministeerium. Rahandusministeerium andis siseministeeriumile üle AS-i Andmevara 50 000 nimelist aktsiat nimiväärtusega 100 krooni. Ülevaade aktsiaseltsi olulisematest majandusnäitajatest on esitatud lisas 6C. 4.2 Sihtasutused Seisuga 31.12.2006 on siseministeeriumi valitsemisalas 14 riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust:

Nr Sihtasutuse nimi Riigipoolne asutajaõiguste teostaja

Asutajate arv

1. Mitte-eestlaste Integratsiooni SA Siseministeerium 1 2. SA Eesti Migratsioonifond Siseministeerium 1 3. SA Hiiumaa Haigla Hiiu maavalitsus 1 4. SA Tuuru Hiiu maavalitsus 1 5. SA Jõgeva Haigla Jõgeva maavalitsus 1

6. SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Jõgeva maavalitsus 1

7. SA Koeru Hooldekeskus Järva maavalitsus 1

8. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Järva maavalitsus 2

9. SA Läänemaa Arenduskeskus Lääne maavalitsus 1

10. SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Rapla maavalitsus 1

11. Saaremaa Ettevõtluse Edendamise SA Saare maavalitsus 1 12. SA Holstre-Polli Tervisekeskus Viljandi maavalitsus 3 13. SA Viljandimaa Arenduskeskus Viljandi maavalitsus 3 14. SA Võrumaa Arenguagentuur Võru maavalitsus 1

Nimetatud sihtasutuste olulisemad majandusnäitajad on esitatud lisas 6A ja 6B. Lisaks osalevad maavalitsused järgmises kaheksas (8) sihtasutuses:

Nr Sihtasutuse nimi Riigipoolne asutajaõiguste

teostaja Asutajate

arv

Tegevjuht__________________________________ 52

1. SA Lääne-Viru Arenduskeskus Lääne-Viru maavalitsus 2 2. Pokumaa SA Põlva maavalitsus 7 3. SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Pärnu maavalitsus 6

4. SA Rapla Maakonna Maamajanduse Arengu Fond Rapla maavalitsus 1

5. SA Tartu Teaduspark Tartu maavalitsus 5 6. Peipsiveere Arengu SA Tartu maavalitsus 8 7. SA Tartu Ärinõuandla Tartu maavalitsus 2 8. SA Lõuna-Eesti Turism Valga maavalitsus 1

Sihtasutuste finantsnäitajad on välja toodud järgnevas tabelis:

Varade maht perioodi lõpul

(tuh.kr) Netovara perioodi

lõpul (tuh.kr)

Aruande-aasta tulem

(tuh.kr) Nr Sihtasutuse nimi 2006 2005 2006 2005 2006 2005

1. SA Lääne-Viru Arenduskeskus 82 86 - 121 - 184 62 - 185

2. Pokumaa SA 800 801 694 657 9 36

3. SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 2 428 1 709 2 019 1 387 632 99

4.

SA Rapla Maakonna Maamajanduse Arengu Fond 456 475 456 466 -10 -21

5. SA Tartu Teaduspark 65 889 27 478 16 032 15 709 323 211 6. Peipsiveere Arengu SA 53 111 37 - 8 44 - 337. SA Tartu Ärinõuandla 977 834 724 613 110 274 8. SA Lõuna-Eesti Turism 891 335 - 755 224 - 979 84

4.3. Mittetulundusühingud Seisuga 31.12.2006 oli siseministeerium koos valitsemisala asutustega 30 mittetulundusühingu liige. Kokku tasuti 2006. aastal liikmemaksusid summas 359,4 tuhat krooni, sh:

Nr Mittetulundusühingu

nimi

Riigipoolne liikmeõiguste

teostaja Liikmete

arv

Riigi valitsev

mõju (JAH/EI)

Aruandeaasta liikmemaks

(tuh.kr)

1. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus Harju maavalitsus 26 JAH 0

2. MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio Harju maavalitsus 5 EI 82,0

Tegevjuht__________________________________ 53

3. MTÜ Laane Maaparandusühistu Harju maavalitsus 17 EI 1,5

4. MTÜ Sipa Maaparandusühistu Harju maavalitsus 8 EI 7,4

5. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Jõgeva maavalitsus 13 EI 0

6. MTÜ Eesti Väikesadamate Liit Jõgeva maavalitsus 35 EI 0

7. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus Järva maavalitsus 13 EI 5,0

8. MTÜ Mäo Maaparandusühistu Järva maavalitsus 138 EI 0

9. MTÜ Väätsa Maaparandusühistu Järva maavalitsus 267 EI 0

10. MTÜ Kabala Maaparandusühistu Järva maavalitsus 11 EI 0

11. MTÜ Kaseküla Maaparandusühistu Lääne maavalitsus 31 EI 0

12. MTÜ Rootsiküla Maaparandusühistu Lääne maavalitsus 11 EI 0

13. MTÜ Viru-Jaagupi Maaparandusühistu

Lääne-Viru maavalitsus 5 EI 0

14. MTÜ Raudla Maaparandusühistu

Lääne-Viru maavalitsus 14 EI 0

15. MTÜ Vissi Maaparandusühistu Põlva maavalitsus 8 EI 0,3

16. MTÜ Selja Maaparandusühistu Pärnu maavalitsus 78 EI 0

17. MTÜ Käru Maaparandusühistu Rapla maavalitsus 53 EI 35

18. MTÜ Ohekatku Mõisakogu Rapla maavalitsus 19 EI 70,7

19. MTÜ Lelle Maaparandusühistu Rapla maavalitsus 5 EI 5,1

20. MTÜ Laukna Maaparandusühistu Rapla maavalitsus 71 EI 42,8

21. MTÜ Karitsa Maaparandusühistu Rapla maavalitsus 3 EI 1,8

22. MTÜ Lokuta Maaparandusühistu Rapla maavalitsus 134 EI 3,9

23. MTÜ Eurohouse Saare maavalitsus 7 EI 21,0

24. MTÜ Aardla Maaparandusühing Tartu maavalitsus 53 EI 0

Tegevjuht__________________________________ 54

25. MTÜ Rõhu Maaparandusühing Tartu maavalitsus 55 EI 11,3

26. MTÜ Kitseoja Maaparandusühistu Tartu maavalitsus 77 EI 2,5

27. MTÜ Varnja Poldri Maaparandusühing Tartu maavalitsus 21 EI 27,6

28.

MTÜ Eesti Personalitöö Arendamise Ühing (PARE)

Politseiamet Sisekaitseakadeemia 277 EI 25,0

29. MTÜ Eesti Akadeemiline Spordiliit Sisekaitseakadeemia 16 EI 15,0

30. MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit Siseministeerium 2500 EI 1,5

KOKKU 359,4 2006. aastal astusid maavalitsused kokku 15 mittetulundusühingu liikmeks ning liitumisel tasutud liikmemaksud on välja toodud eelnevas tabelis. Mittetulundusühingute liikmeks astusid järgmised maavalitsused:

• Harju maavalitsus – MTÜ Sipa Maaparandusühistu; • Järva maavalitsus – MTÜ Väätsa Maaparandusühistu ja MTÜ Kabala

Maaparandusühistu; • Lääne maavalitsus – MTÜ Kaseküla Maaparandusühistu ja MTÜ Rootsiküla

Maaparandusühistu; • Lääne-Viru maavalitsus – MTÜ Viru-Jaagupi Maaparandusühistu ja MTÜ

Raudla Maaparandusühistu; • Põlva maavalitsus – MTÜ Vissi Maaparandusühistu; • Pärnu maavalitsus – MTÜ Selja Maaparandusühistu; • Rapla maavalitsus – MTÜ Lelle Maaparandusühistu, MTÜ Laukna

Maaparandusühistu, MTÜ Karitsa Maaparandusühistu, MTÜ Lokuta Maaparandusühistu ja MTÜ Ohekatku Mõisakogu;

• Tartu maavalitsus – MTÜ Varnja Poldri Maaparandusühing. Mittetulundusühingute finantsnäitajad on välja toodud järgnevas tabelis:

Varade maht perioodi lõpul

(tuh.kr)

Omakapitali maht perioodi lõpul (tuh.kr)

Aruandeaasta tulem (tuh.kr)6

Nr Mittetulundusühingu nimi 2006 2005 2006 2005 2006 2005

1. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 3062,1 2784,8 1604 539 1065,4 429,4

6 - 2006. aasta aruanne koostamisel 2 - 2005.aastal ei tegutsenud 3 - 2005. ja 2006. aastal tegevust ei toimunud

Tegevjuht__________________________________ 55

2. MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio 986,7 592,3 378,7 357,8 20,9 47,6

3. MTÜ Laane Maaparandusühistu 1 741,1 38,0 1,8

4. MTÜ Sipa Maaparandusühistu 2 32,3 - 32,3 - 0 -

5. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 472,1 726 444,2 710,8 -266,7 710,8

5. MTÜ Eesti Väikesadamate Liit 1 17,5 2 1,9

6. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 2040,2 2020 834,7 681,7 153,1 288,3

7. MTÜ Mäo Maaparandusühistu 2110,4 52,1 52,2 4,6 314,4 47,5

8. MTÜ Väätsa Maaparandusühistu 19,9 32,2 7,9 7,9 6,7 7,3

9. MTÜ Kabala Maaparandusühistu 3 - - - - - -

10. MTÜ Kaseküla Maaparandusühistu 2 4,3 - 4,3 - - -

11. MTÜ Rootsiküla Maaparandusühistu 2 170,8 - -17,7 - -21,4 -

12. MTÜ Viru-Jaagupi Maaparandusühistu 1,5 1 1,5 1 0,5 1

13. MTÜ Raudla Maaparandusühistu 3 - - - - - -

14. MTÜ Vissi Maaparandusühistu 11,7 1430,1 11,7 14,1 9,7 2,4

15. MTÜ Selja Maaparandusühistu 7 28 28 -24,1

16. MTÜ Käru Maaparandusühistu 682,4 56,8 49 14,7 34,3 11,7 17. MTÜ Ohekatku Mõisakogu 113,1 20,7 -165,9 19,7 -200,8 34,9

18. MTÜ Lelle Maaparandusühistu 8 115,7 - 17 - 8,9 -

19. MTÜ Laukna Maaparandusühistu 236,1 2 -45,2 3 281,3 -48,2

20. MTÜ Karitsa Maaparandusühistu 2 9,8 - 9,8 - 9,8 -

21. MTÜ Lokuta Maaparandusühistu 2 12 - -64,7 - -64,7 -

1 - 2006. aasta aruanne koostamisel 7 - 2005. aastal ei tegutsenud 8 - 2005. ja 2006. aastal tegevust ei toimunud

Tegevjuht__________________________________ 56

22. MTÜ Eurohouse 517 739 98 80 18 21

23. MTÜ Aardla Maaparandusühing 348,2 313,5 -308,8 73 -381,8 41,2

24. MTÜ Rõhu Maaparandusühing 1274,7 12,5 12,5 0,3 125,8 12,2

25. MTÜ Kitseoja Maaparandusühistu 1 25,9 25,9 -3,5

26. MTÜ Varnja Poldri Maaparandusühing 435,4 101,3 80 -1,2 81,3 -3

27. MTÜ Eesti Personalitöö Arendamise Ühing (PARE) 798,6 663,4 658,5 494,7 163,8 212,9

28. MTÜ Eesti Akadeemiline Spordiliit 734,4 780,7 559,7 641,3 -81,6 -195,4

29. MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit 3435 4463 2150,1 1885,8 264,3 253 4.4. Muud isikud Siseministeerium koos valitsemisala asutustega on kahekümne kolme (23) erineva organisatsiooni liige, kellele 2006. aastal tasuti liikmemaksusid kogusummas 2024,7 tuhat krooni, sh:

Isiku nimi Isiku olemus

Riigipoolne liikmeõiguste

teostaja

Aruandeaasta liikmetasu

(tuh.kr)

B7 - Läänemere Saarte Koostöövõrk

Läänemere seitsme suurema saare organisatsioon, mille eesmärgiks on ära kasutada praegust Läänemere piirkonna tugevat arengupotentsiaali ja ühiste jõupingutustega luua positiivne areng saartel.

Hiiu maavalitsus Saare maavalitsus 129,7

CPMR - Euroopa Mereliste Äärealade Organisatsioon

Euroopa Mereliste Äärealade Organisatsioon on loodud Euroopa regiooni saarte huvide kaitsmiseks Euroopa liidu institutsioonides, ühisprojektide ja uuringute ning bilateraalse koostöö algatamiseks.

Hiiu maavalitsus Saare maavalitsus 95,4

Tegevjuht__________________________________ 57

Rahvusvaheline Saarte Teadusnõukogu INSULA

Rahvusvahelise saarte teadusnõukogu INSULA tegevuse eesmärkideks on aidata kaasa maailma saarte majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule, samuti saarte keskkonna ja kohalike ressursside kaitsele.

Hiiu maavalitsus 1,6

REIIES - Majandusliku ja Sotsiaalse Integratsiooni Algatuse Euroopa Koostöövõrgustik

Tegeleb peamiselt sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ning tööhõive riskigruppide kaasatuse küsimustega ja pikaajalise töötuse vältimise toetamisega.

Jõgeva maavalitsus 7,8

Euroregioon Pskov-Livonia

Euroregioon Pskov-Livonia on Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriäärsete alade koostööorganisatsioon.

Põlva maavalitsus Valga maavalitsus 40,0

Valga Maakonna - Jämtlandi lääni Majandusühistu

Majandusühistu eesmärgiks on koostöö kohalike omavalitsuste vahel ning koostöö valdkondadeks on haridus, kultuur, sport, tööstus, teenindus ja põllumajandus.

Valga maavalitsus 6,3

ESCON - European Safe Community Network

Organisatsiooni eesmärk on läbi rahvusvahelise koostöö ja koolituste parandada teadmisi ja oskusi efektiivsemate tulemuste saavutamiseks paikkonnas turvalisuse edendamise ja vigastuste ning vigastussurmade ennetamise valdkonnas.

Rapla maavalitsus 0

VIA Baltica arenguvööndi koostöövõrgustik

Koostöövõrgustiku eesmärgiks on erinevate projektide kaudu arendada VIA Baltica arenguala.

Rapla maavalitsus 0

Eesti-Soome piiriülene sotsiaalvaldkonna koostöövõrgustik KUSTI

Koostöövõrgustiku eesmärgiks on sotsiaalvaldkonna kesksele problemaatikale lahenduste otsimine kahe riigi spetsialistide koostöö tulemusena.

Rapla maavalitsus 0

USPE - Euroopa Politsei Spordiliit

Liit ühendab 40 erineva maa politseiorganisatsioonide sportlasi. Politseiamet 10,4

Tegevjuht__________________________________ 58

INTERPOL - Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon

Organisatsiooni eesmärgiks on kaasa aidata rahvusvahelisele politsei koostööle ning seda ka siis, kui kahe liikmesriigi vahel puuduvad diplomaatilised suhted. Politseiamet 672,4

EUROPOL - Euroopa Politseiagentuur

Euroopa õiguskaitseorgan, mille eesmärk on parandada liikmesriikide ametivõimude kompetentsi ja koostöö efektiivsust ennetades ja võideldes terrorismi, ebaseadusliku narkootikumide veo ja teiste tõsiste rahvusvaheliste organiseeritud kuritegevuse vormidega. Politseiamet 666,2

ENFSI - Euroopa Kohtuekspertiisi Asutuste Ühendus

Ühenduse eesmärgiks on jagada teadmisi, vahetada kogemusi ning sõlmida vastastikkuseid koostöökokkuleppeid kriminalistika valdkonnas. Politseiamet 31,3

ENP - Euroopa Naispolitseinike Ühendus

Ühenduse eesmärgiks on optimeerida naiste positsiooni Euroopa politseis ja teistes õiguskaitseorganites. Politseiamet 46,9

IACP - Ülemaailmne Politseijuhtide Assotsiatsioon

IACP eesmärkideks on arendada ja levitada politseitöö heakskiidetud administratiivset- ja tehnilist kogemust ja tegevuspraktikat ning edendada nende kasutuselevõttu politseiasutuste igapäevatöös. Lisaks edendada politseiasutuste koostööd ning informatsiooni ja kogemuste vahetust politseijuhtide seas üle kogu maailma. Politseiamet 1,9

CEPOL - Euroopa Politseikolledž

Euroopa Liidupolitsei koolitusinstitutsioone liitev võrgustikorganisatsioon, mille peamiseks tegevuseks on EL liikmesriikide politsei juhtivametnikele koolituskursuste, - seminaride ja -konverentside läbiviimine vastavalt kinnitatud aastaprogrammile.

Sisekaitse- akadeemia 0

EFSCA - European Fire Service Colleges Association

EFSCA eesmärgiks on informeerida ja mõjutada Euroopa Liitu ja liikmesvalitsusi asjades, mis puudutavad haridust ja kutsealast väljaõpet, et veelgi efektiivsemalt käsitleda Euroopa päästeteenistuste isikkoosseisu ning organisatsioonide vajadusi.

Sisekaitse-akadeemia 7,8

Tegevjuht__________________________________ 59

NISPEcee - Kesk- ja Ida-Euroopa Avaliku Halduse Instituutide ja Koolide Võrgustik

Organisatsioon soodustab regiooni inimeste ja institutsioonide omavahelist koostööd ning teadmiste ja oskuste jagamist.

Sisekaitse-akadeemia 2,3

EURASHE - Euroopa Rakenduskõrg-koolide Ühendus

EURASHE on kõiki Euroopa kõrghariduslikke institutsioone ühendav assotsiatsioon.

Sisekaitse-akadeemia 4,0

Eesti e-Kutsekool

Eesti e-Kutsekool on rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste konsortsium, mille eesmärk on elukestva õppe ja regionaalarengu põhimõtetest lähtudes liikmesõppeasutuste e-õppe alase koostöö algatamine ja soodustamine ning e-õppe arendamine.

Sisekaitse-akadeemia 15,0

IOM - Rahvusvaheline Migratsiooni-organisatsioon

IOM on olulisim migratsioonivaldkonnas tegutsev valitsustevaheline organisatsioon, mille tegevus on juba enam kui pool sajandit suunatud rändeteemalise seadusandluse ja tehnilise koostöö edendamisele.

Sise-ministeerium 129,2

VASAB 2010 - Läänemeremaade visioon ja strateegiad aastaks 2010

Läänemereäärsete maade koostööorganisatsioon, mis tegeleb ruumilise planeerimise ja - arendamisega.

Sise-ministeerium 156,5

CTIF - Rahvusvaheline tulekahjude ennetamise ja kustutamise tehniline komitee

Edendab tuletõrjujate ja teiste tule- ja päästeekspertide vahelist koostööd maailmas. Päästeamet 10,2

KOKKU 2034,9 2006. aastal astus Sisekaitseakadeemia Eesti e-Kutsekooli liikmeks ning tasus liitumisel liikmemaksu 15 000 krooni.

Tegevjuht__________________________________ 60

5. Ministeeriumi valitsemisala struktuur

SISEMINISTEERIUM

Piirivalveamet Roland Peets

Kaitsepolitsei -amet

Aldis Alus

Päästeamet Kalev Timberg

Kodakondsus- jamigratsiooniamet

Mari Pedak

Politseiamet Raivo Aeg

Sisekaitse-akadeemiaPriit Männik

15 maavalitsust

SA Eesti Migratsioonifond AS Andmevara Mitte-eestlaste

integratsiooni SA Tuletõrje-muuseum

Siseministeeriumi valitsemisalasse kuulusid 2006. aastal:

• Kaitsepolitseiamet (valitsusasutus) • Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (valitsusasutus) • Piirivalveamet (sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus) • Politseiamet (valitsusasutus) • Päästeamet (valitsusasutus) • Andmekaitse Inspektsioon (valitsusasutus) • Sisekaitseakadeemia (sisekaitseline rakenduskõrgkool) • Eesti Tuletõrjemuuseum (valitsusasutuse hallatav riigiasutus) • 15 maavalitsust: Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru,

Pärnu, Põlva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru (valitsusasutused). Tulenevalt julgeolekuasutuse riigisaladuse kaitse tagamise nõuetest ei sisalda käesolev aruanne andmeid Kaitsepolitseiameti koosseisu kohta. Siseministeeriumi struktuuri kuulus 31.12.2006.a seisuga 16 osakonda. Politseiameti struktuur Politseiametit juhib politseipeadirektor Raivo Aeg. Politseiameti haldusalasse kuulus 31.12.2006.a seisuga: 4 territoriaalset politseiprefektuuri:

1) Ida Politseiprefektuur 2) Lääne Politseiprefektuur 3) Lõuna Politseiprefektuur 4) Põhja Politseiprefektuur

3 üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust:

1) Keskkriminaalpolitsei 2) Julgestuspolitsei 3) Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskus

Tegevjuht__________________________________ 61

Politseiameti struktuuris 2006. aastal suuri muudatusi ei toimunud. 2007.a algatati Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ning Julgestuspolitsei põhimääruste muutmine, mille käigus osad politsei põhitegevuse korraldamisega seotud funktsioonid lähevad Keskkriminaalpolitseilt ja Julgestuspolitseilt Politseiametile. Uuendusena luuakse Politseiametisse teabeturbe osakond. Muudatuste tegemise tingib vajadus taastada Politseiameti võimekus oma ülesannete täitmisel. Eesmärk on korrastada politsei juhtimisskeemi ning tagada hea ja säästev haldus. Tugevdatakse ka politsei analüüsi- ja planeerimisvõimekust ning Politseiameti rolli kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitsei töö suunamisel ja koordineerimisel. Samuti leiab tõhustamist teenistuslik järelevalve. Siseministri ja justiitsministri kohtumisel 3. oktoobril 2006.a otsustati Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ja justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ühendamine. Ühendamine saab kava kohaselt teoks 2009.aastal. Piirivalveameti struktuur Piirivalveametit juhib peadirektor Roland Peets. Piirivalveameti haldusalasse kuulus 31.12.2006. a seisuga 8 asutust:

1) Põhja Piirivalvepiirkond 2) Kirde Piirivalvepiirkond 3) Kagu Piirivalvepiirkond 4) Valga Piirivalvepiirkond 5) Lääne Piirivalvepiirkond 6) Piirivalvelaevade Üksikdivisjon 7) Piirivalve Keskhooldebaas 8) Piirivalve Lennusalk

2006.a jätkati piirivalveasutuste optimeerimisega. Valga Piirivalvepiirkond lõpetas eraldiseisva piirivalveasutusena oma tegevuse 31.12.2006.a. ja see ühendati alates 01.01.2007.a Kagu Piirivalvepiirkonnaga. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006.a korralduse nr 125 „Muraste Piirivalvekooli ümberkorraldamine“ alusel korraldati alates 01.09.2006.a ümber Piirivalveameti hallatav Muraste Piirivalvekool siseministeeriumi hallatava Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži struktuuriüksuseks ning lõpetati Muraste Piirivalvekooli kui eraldiseisva asutuse tegevus. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006.a korralduse nr 369 „Neeme Piirivalvekoerte Kooli ümberkorraldamine“ alusel korraldati alates 01.09.2006. a ümber Piirivalveameti hallatav Neeme Piirivalvekoerte Kool ja liideti siseministeeriumi hallatava Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskusega ning lõpetati Neeme Piirivalvekoerte Kooli kui eraldiseisva asutuse tegevus. Jätkati 2004. aastal alustatud Keskhooldebaasi ja Merebaasi liitmise analüüsimisega ja selle kohta viidi läbi audit nr 01/05TA kuid 2005. aasta lõpuks ei jõutud mingitele

Tegevjuht__________________________________ 62

tulemustele. 2006. aastal viidi töö lõpule ja alates 01.01.2007 on Keskhooldebaasi funktsioonid üle antud Põhja Piirivalvepiirkonnale. Optimeerimise käigus analüüsiti ka Piirivalvelaevade Üksikdivisjoni tegevust ning funktsioonid on alates 01.01.2007 üle antud Põhja Piirivalvepiirkonnale. Päästeameti struktuur 2006.a toimus Päästeameti peadirektori vahetus. Siseministri 26.10.2006.a käskkirjaga nr 121p nimetati alates 27.11.2006.a peadirektori ametikohale ametialase edutamise korras endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg. Päästeameti haldusalasse kuulus 31.12.2006.a seisuga 5 asutust:

1) Põhja-Eesti Päästekeskus 2) Lõuna-Eesti Päästekeskus 3) Ida-Eesti Päästekeskus 4) Lääne-Eesti Päästekeskus 5) Häirekeskus

Siseministri 04.01.2006.a määrusega nr 3 korraldati ümber Päästeameti hallatavad päästeasutused:

1. Tartumaa Päästeteenistus, Valgamaa Päästeteenistus, Viljandimaa Päästeteenistus, Võrumaa Päästeteenistus, Põlvamaa Päästeteenistus ja Jõgevamaa Päästeteenistus korraldati ümber Lõuna-Eesti Päästekeskuseks asukohaga Tartus.

2. Lääne-Viru Päästeteenistus ja Ida-Viru Päästeteenistus korraldati ümber Ida-Eesti Päästekeskuseks asukohaga Kohtla-Järvel.

3. Järvamaa Päästeteenistus, Läänemaa Päästeteenistus, Hiiumaa Päästeteenistus, Pärnumaa Päästeteenistus, Raplamaa Päästeteenistus ja Saaremaa Päästeteenistus korraldati ümber Lääne-Eesti Päästekeskuseks asukohaga Pärnus.

4. Harjumaa Päästeteenistus nimetati ümber Põhja-Eesti Päästekeskuseks, mille administratiivne keskus paikneb Tallinnas.

Päästekeskused moodustati 15.01.2006.a ja päästeteenistused lõpetasid oma tegevuse 28.02.2006.a. Alates 01.03.2006.a võtsid päästekeskused üle kõik päästeteenistuste varad, kohustused ja funktsioonid. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Kodakondsus- ja Migratsiooniametit juhib peadirektor Mari Pedak. 2005. aasta sügisel algatati Kodakondsus- ja Migratsiooniameti struktuuri ja koosseisu muutmine, mis jõustus 01. aprillil 2006.a. Muutmise aluseks oli vajadus tagada organisatsiooni valmisolek täita uusi ülesandeid, mis tulenevad Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus, aga samuti ka vajadus tagada organisatsiooni jätkuv haldussuutlikkus muutuvates tingimustes. Sisekaitseakadeemia

Tegevjuht__________________________________ 63

Sisekaitseakadeemia rektor on Priit Männik. Sisekaitseakadeemias on 31.12.2006.a seisuga 6 kolledžit:

1) politseikolledž 2) justiitskolledž, 3) päästekolledž 4) finantskolledž 5) halduskolledž 6) piirivalvekolledž

Rakenduskõrghariduse tasemel toimub õppetöö politseikolledžis politsei erialal, päästekolledžis päästeteenistuse erialal, piirivalvekolledžis piirivalveteenistuse erialal, justiitskolledžis korrektsiooni erialal, finantskolledžis maksunduse ja tolli erialal, halduskolledžis halduskorralduse erialal. Kutseõppe tasemel toimub õppetöö piirivalvekolledžis piirivalveametniku erialal, politseikolledži politseikoolis konstaabli erialal ja päästekolledži päästekoolis tuletõrjuja-päästja, tuletõrje- ja päästespetsialisti ja päästekorraldaja erialal ning justiitskolledžis vanglaametniku erialal. Magistriõppe tasemel toimub õppetöö haldusjuhtimise erialal koostöölepingu raames TTÜ-ga ja finantsjuhtimise eriala ärijuhtimise õppekava alusel TÜ-ga. Alates 01.09.2006. a toimusid Sisekaitseakadeemias alljärgnevad muudatused:

• Piirivalveameti hallatav Muraste Piirivalvekool korraldati ümber Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži struktuuriüksuseks;

• Piirivalveameti hallatav Neeme Piirivalvekoerte Kool liideti Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskusega.

Andmekaitse Inspektsioon Andmekaitse Inspektsioon moodustub struktuuri järgi kolmest osakonnast (kontrolliosakond, arengu-ja analüüsiosakond, üldosakond), kes otseselt allusid Inspektsiooni peadirektorile. 2006. aastal täideti peadirektori asetäitja ametikoht ning viidi läbi alluvussuhete muudatus. Antud ametikoht kontrollib, suunab ja koordineerib kontrolliosakonna ning arengu- ja analüüsiosakonna tööd.

Alates 18.02.2007.a viidi Andmekaitse Inspektsioon üle justiitsministeeriumi

valitsemisalasse.

Tegevjuht__________________________________ 64

Maavalitsused Harju Maavalitsus Hallatavate asutuste asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 2) Kosejõe Kool 3) Kernu Hooldekodu 4) Paunküla Hooldekodu (reorganiseeritud alates 01.10.2006.a MTÜ-ks) 5) Ravila Hooldekodu 6) Valkla Hooldekodu 7) Vääna Laste- ja Noortekodu 8) Harjumaa Muuseum

Keila-Joa Sanatoorne Internaatkooli ja Kosejõe Kooli viiakse Vabariigi Valitsuse 25.01.2007.a korralduse nr 43 alusel alates 01.02.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse ja seoses sellega on algatatud nimetatud asutuste üleandmisprotsess. 2007.a on plaanis koostöös sotsiaalministeeriumiga algatada ka hoolekandeasutuste üleandmine või reorganiseerimine. 2007.a lõpuks on Harju maavalitsusel vaid üks hallatav asutus – Harjumaa Muuseum. Hiiu Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Kõpu Internaatkool 2) Hiiumaa Muuseum

Ida-Viru Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006. a:

1) Narva Lastekodu 2) Narva-Jõesuu Lastekodu 3) Aa Hooldekodu 4) Ahtme Kool 5) Narva-Jõesuu Hooldekodu 6) Sillamäe Hooldekodu 7) Iisaku Muuseum

Ahtme kool viiakse Vabariigi Valitsuse 30.11.2006.a korralduse nr 674 alusel alates 01.01.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Järva Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Päinurme Internaatkool 2) Järvamaa Muuseum

Päinurme Internaatkool viiakse Vabariigi Valitsuse 30.11.2006.a korralduse nr 674 alusel alates 01.01.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Jõgeva Maavalitsus

Tegevjuht__________________________________ 65

Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Kiigemetsa Kool 2) Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 3) Võisiku Hooldekodu

Lääne Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Läänemaa Muuseum 2) Rannarootsi Muuseum 3) Koluvere Hooldekodu 4) Palivere Laste- ja Noortekodu 5) Haapsalu Väikelastekodu 6) Palivere Eriinternaatkool

Palivere Eriinternaatkool viiakse Vabariigi Valitsuse 30.11.2006.a korralduse nr 674 alusel alates 01.01.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Lääne-Viru Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Vaeküla Kool 2) Imastu Koolkodu 3) Aavere Hooldekodu 4) Udriku Hooldekodu

2006. a veebruari kuus munitsipaliseeriti Inju Lastekodu Vinni Vallavalitsusele. Vaeküla Kool viiakse Vabariigi Valitsuse 25.01.2007.a korralduse nr 43 alusel alates 01.02.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Põlva Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Erastvere Erihooldekodu 2) Tilsi Lastekodu 3) Põlva Talurahvamuuseum

Pärnu Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Pärnu Muuseum 2) Tori Hooldekodu 3) Pärnu Lastekodu 4) Tervisekeskus Jõulumäe 5) Kaelase Kool

Tervisekeskus Jõulumäe viiakse Vabariigi Valitsuse 19.01.2007.a korralduse nr 32 alusel alates 01.02.2007.a üle kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.

Tegevjuht__________________________________ 66

Kaelase Kool viiakse Vabariigi Valitsuse 19.01.2007.a korralduse nr 31 alusel alates 01.02.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Rapla Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Mahtra Talurahvamuuseum 2) Maidla Lastekodu 3) Mõisamaa Hooldekodu

Saare Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Sõmera Hooldekodu 2) Kogula Hooldekodu 3) Kuressaare Väikelastekodu 4) Saaremaa Muuseum

Vabariigi Valitsuse 12.07.2006.a korraldusega nr 385 nimetati alates 24.07.2006.a ametisse Saare maavanem Toomas Kasemaa. Tartu Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Elva Väikelastekodu 2) Tartu Väikelastekodu Käopesa 3) Kodijärve Hooldekodu 4) Tartumaa Tervisespordikeskus 5) Tartumaa Muuseum

Vabariigi Valitsuse 6.02.2006.a korraldusega nr 80 nimetati alates 15.02.2006.a ametisse Tartu maavanem Esta Tamm. 2007.a on kavas moodustada Tartumaa Tervisespordikeskuse SA ja anda lastekodud üle omavalitsustele. Valga Maavalitsus Valitsemisala riigiasutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Helme Sanatoorne Internaatkool 2) Valga Internaatkool 3) Valga Muuseum

Helme Sanatoorne Internaatkool ja Valga Internaatkool viiakse Vabariigi Valitsuse 30.11.2006.a korralduse nr 674 alusel alates 01.01.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Viljandi Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

Tegevjuht__________________________________ 67

1) Ämmuste Kool 2) Lahmuse Kool 3) Viljandi Muuseum 4) Viiratsi Lastekodu 5) Väikemõisa Väikelastekodu 6) Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskus

Lahmuse Kool ja Ämmuste Kool viiakse Vabariigi Valitsuse 25.01.2007.a korralduse nr 43 alusel alates 01.02.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Võru Maavalitsus Hallatavate asutuste nimekiri seisuga 31.12.2006.a:

1) Urvaste Kool 2) Vastseliina Internaatkool 3) Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Urvaste kool ja Vastseliina Internaatkool viiakse Vabariigi Valitsuse 30.11.2006.a korralduse nr 674 alusel alates 01.01.2007.a üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Maavalitsuste kõik hoolekandeasutused on plaanis 2007.a anda üle sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevale Hoolekandeteenused AS-le. Ülevaade valitsemisala töötajate keskmisest arvust ning neile (sh kõrgemale ja tegevjuhtkonnale) arvestatud töötasudest on esitatud lisas 16.

Tegevjuht__________________________________ 68

6. Tähtsamad arendustegevuse projektid ja investeeringud Kinnisvara arendusprojektid 2006.a olulisemad investeeringud on esitatud lisades 8 ja 13A. 2007.aastal kavandatud olulisemad siseministeeriumi valitsemisala ehitus- ja renoveerimistööd on: s.h Piirivalveamet 127,9 mln krooni (Pringi hoone remont, Mustajõe, Luhamaa ja Alajõe, Pärnu ja Dirhami kordonite ehitus), Päästeamet 8 mln krooni (Otepää, Paide, Kose, Kärdla ja Elva depoode renoveerimine ja Kilingi-Nõmme politsei ja pääste ühishoone ehitus 1 mln krooni), Sisekaitseakadeemia 12,2 mln krooni (Päästekooli harjutusväljaku ja Päästekooli ühiselamu renoveerimine ja politseikooli spordikompleksi ehitus) ja Siseministeerium 24,7 mln krooni (Iisaku politsei ja pääste ühishoone ehitus, Märjamaa politseimaja ehitus ja Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone 1,3 mln krooni). Ehitus ja renoveerimistööd valitsemisalas jagunevad 2007 aastal järgnevalt: uusehitisi 53,6 mln krooni eest, renoveerimistöid 10,9 mln krooni eest ja renoveerimistöid koos juurde ehitustega 108,3 mln krooni eest. Investeeringud jagunevad 2007 aastal tasumisele järgnevalt; riigieelarvest 1,7 mln krooni, varade müügist 44, 9 mln krooni, välisabist 120,3 mln krooni ja kaasfinantseeringust 5,9 mln krooni. Ettevalmistamisel (erinevates etappides) on järgmised suuremad arendused:

• politseil ja päästeteenistusel: Jõhvi politsei ja pääste ühishoone koos arestimajaga, Kohtla-Järve politsei ja pääste ühishoone, Kiviõli politsei ja pääste ühishoone;

• päästeteenistusel ja piirivalvel: Sillamäe pääste ja piirivalve ühishoone, Kunda pääste ja piirivalve ühishoone;

• politseil ja piirivalvel: Võru politsei ja piirivalve ühishoone logistika keskusena;

• politseil: Narva politseimaja, Sillamäel politseihoone ehitus, Lääne politseiprefektuuri maja renoveerimine Pärnus, Julgestuspolitsei hoone renoveerimine Tallinnas Ädala tänaval, Alarmsõidukite koolituse rada Paikusel, Jõgeva politseihoone;

• piirivalvel: Reostustõrje logistikakeskus Süsta tänaval, Kagu ja Kirde piirkonna kordonite renoveerimine, Lääne piirivalvepiirkonnas Pärnu kordoni ja hõljuki angaari ehitus, Haapsalu kordoni ja slipikai ehitus, Kuressaare kordoni ja helikopteri angaari ehitus. Kagu ja Kirde kordonite ehitus (Piusa, Meremäe, Punamäe, Saatse, Varnja, Mehikoorma).

• päästeteenistusel: Narva päästedepoo, päästehooned Valgas, Tartus, Paides, Pikaliival, Võhmas, Muugal, Assakul ja Tallinnas Lasnamäel;

• Sisekaitseakadeemia renoveerimine ja uusehitised; • Siseministeeriumi ümberpaigutamine Pagari tänavalt Laiale tänavale.

Tegevjuht__________________________________ 69

Arenduste puhul on finantseerimisviis otsustatud iga objekti puhul eraldi ja puudub ühtne lähenemine. 2008 aastal valitsemisalas planeeritud uute objektide üürisumma 67,9 mln krooni, investeeringud summas 107,5 mln krooni, renoveeritavad objektid summas 124,7 mln krooni; 2009 aastal valitsemisalas planeeritud uute objektide üürisumma 161,7 mln krooni, investeeringud summas 200,2 mln krooni, renoveeritavad objektid summas 100,2 mln krooni; 2010 aastal valitsemisalas planeeritud uute objektide üürisumma 216,1 mln krooni, investeeringud summas 135,4 mln krooni, renoveeritavad objektid summas 113,9 mln krooni; 2011 aastal valitsemisalas planeeritud uute objektide üürisumma 232,3 mln krooni, investeeringud summas 329,9 mln krooni, renoveeritavad objektid summas 95,3 mln krooni. Tehnika arendus Viimase paari aasta jooksul on siseministeeriumi tehnika arengu osas toimunud hüppeline areng: Vabariigi Valitsus on andnud nõusoleku politsei ja päästesõidukite hankimiseks kasutusrendilepingute alusel (Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 korraldus nr 585 "Loa andmine lepingute sõlmimiseks); piirivalvele hangitakse Schengen Facility vahenditest maismaa- ja veesõidukeid ning valvesüsteeme idapiirile. Suurematest projektidest võib välja tuua kahe helikopteri-, reostustõrje tehnika (reostuse avastamise süsteemid LIDAR ja SLAR piirvalve lennuvahenditele)- ja julgeolekuasutuste operatiivraadioside süsteemi hanked. Viidi läbi riigihanked 38 uue pääste põhiauto täisteenusliisinguga kasutusrendile võtmiseks. Infosüsteemide arendus Operatiivraadioside võrgu arendamine Jätkus ametkondadevahelise operatiivraadioside võrgu (ORS) rajamine. Esitati 2 pakkumist riigihankele ORS seadmete tarneks ning paigaldamiseks. Sõlmiti leping riigihanke võitjaga EADS Secure Networks Oy summas 182,9 mln krooni, mille alusel antakse tuumikvõrk üle 2007 aastal. 90% lepingu maksumusest kaetakse Schengen Facility vahenditest põhiliselt Piirivalve ning Politsei otstarbeks. 2006 aasta lisaeelarvega eraldati ORS seadmete investeeringuteks 41,25 mln krooni. II etapis 2008-2009 tõstetakse raadiosidevõrgu võimekust ning töökindlust kõigi sisejulgeoleku aspektist oluliste asutuste poolt nõutavale tasemele. Schengeni Infosüsteemi Kesksüsteem (SIS II) Hangitav Schengeni Infosüsteemi Kesksüsteem (SIS II) hakkab varustama siseministeeriumi, välisministeeriumi ja rahandusministeeriumi ning nende allasutusi. Seoses Euroopa poolse hilinemisega asuti rakendama Sisone4all süsteemi Schengeni viisaruumiga liitumiseks ning SIS II. Viidi läbi SIRENE büroo analüüs. SIS II projekti raames viis Keskkriminaalpolitsei läbi SIS II hanked ning sõlmis lepingud, mis rahastatakse Schengen Facility vahenditest 82,9 mln krooni ulatuses.

Tegevjuht__________________________________ 70

Ühtne Viisainfosüsteem (VIS) 2006. aastal valmis uue Viisaregistri kontseptsioon, milles arvestati VIS kesksüsteemist ja biomeetria kasutuselevõtust tulenevaid nõudeid, ning sõlmiti leping uue Viisaregistri väljatöötamiseks, sh ka siseriikliku viisade kooskõlastamise süsteemi loomiseks. Osaleti EL töögruppides toimunud aruteludel VIS õigusaktide teemal ning kujundati ja kaitsti Eesti seisukohti õigusaktide eelnõude osas. Schengen Facility vahenditest hangiti uue Viisaregistri ja biomeetriliste andmete kasutuselevõtuks vajalik riistvara (lepingud sõlmiti 2006.a. lõpuks, tarnimine toimub osaliselt ka 2007.aastal). VIS projekti hinnanguline kogumaksumus on 110 miljonit krooni (enamus sellest on kaetud SF vahenditest, osaliselt ka riigieelarvest (nt KAPO kulutused), sisaldab kõikide kaasatud ametkondade kulutusi). Rahvastikuregistri arendus 2006. aastal alustati kaheaastast projekti maavalitsuste arhiivides asuvate perekonnaseisuaktide pildistamiseks. Pildistamine toimus kuue töökeskkonnaga, mis liikusid mööda maakondi. 2006. aastal pildistati kogumahust (4,3 miljonit dokumenti) ära pooled – maht 7 miljonit krooni. Inimeste paremaks teenindamiseks ja perekonnaseisuametniku töö õiguslikkuse tagamiseks sõlmiti 2006. aastal tarkvaraarenduse leping ning alustati rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute menetlusprotseduuri (alates inimese poolt elektroonilise avalduse esitamisest kuni ametniku otsuse ja kandeni) tarkvara loomist. Projekti lõpptulemusena muutub inimese ja ametniku omavaheline suhtlemine lihtsamaks ja kiiremaks ning kogu riik paberivabamaks – maht ca 13 miljonit krooni. 2006. aastal käivitus rahvastikuregistri tarkvara täiendamise projekt. Selle käigus viiakse läbi registri andmete kvaliteedi parandamise projekt ja kogu riigi jaoks muutuvad isikuandmed kvaliteetsemaks ning võimalused inimeste teenindamiseks kiiremaks. Projekti lõppemisel hakkaksid rahvastikuregistrisse andmeid andvad infosüsteemid rahvastikuregistriga suhtlema läbi x-tee, mitte failide pealekandmise või dokumentidelt toimuva andmesisestuse kaudu – maht ca 11 miljonit krooni.

Tegevjuht__________________________________ 71

Raamatupidamise aastaaruanne Tegevjuhtkonna deklaratsioon Siseministeeriumi tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 71 kuni 148 esitatud siseministeeriumi (edaspidi ministeerium) 2006.a raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; raamatupidamise aastaaruanne kajastab vastavuses riigi raamatupidamise

üldeeskirjaga õigesti ja õiglaselt ministeeriumi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Märt Kraft __________________________ _______________ kantsler (allkiri) (kuupäev)

Tegevjuht__________________________________ 72

Bilanss tuh kr 31.12.2006 31.12.2005 LisaVarad Käibevara Raha ja pangakontod 5 632 4 943 1 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 165 774 112 827 3A Muud nõuded ja ettemaksed 344 535 336 718 4A Varud 88 325 68 989 5 Müügiootel põhivara 32 451 55 390 7,8 Käibevara kokku 636 717 578 867 Põhivara Osalus sihtasutustes 35 072 33 387 6A Osalus tütarettevõtjates 14 262 0 6C Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 999 614 985 313 4A Kinnisvarainvesteeringud 152 698 117 375 7 Materiaalne põhivara 3 770 603 3 371 502 8 Immateriaalne põhivara 44 653 32 046 9 Bioloogiline vara 368 371 10 Põhivara kokku 5 017 270 4 539 994 Varad kokku 5 653 987 5 118 861 Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Saadud lõivude ettemaksed 162 118 3A Võlad hankijatele 179 724 82 641 Võlad töövõtjatele 208 917 172 562

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 440 803 241 744 11

Laenukohustused 2 840 575 12 Lühiajalised kohustused kokku 832 446 497 640 Pikaajalised kohustused Võlad hankijatele 4 236 4 335

Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 3 167 15 538 11

Sihtfinantseerimine 270 365 65 671 13 Laenukohustused 77 651 12 Pikaajalised kohustused kokku 277 845 86 195 Riigieelarvesse akumuleeritud tulem 4 543 696 4 535 026 Kohustused ja netovara kokku 5 653 987 5 118 861

Tegevjuht__________________________________ 73

Tulemiaruanne tuh kr 2 006 2005 LisaTegevustulud Kaupade teenuste müük 199 096 208 454 Riigilõivud 67 670 79 717 3B Tulud majandustegevusest 131 426 128 737 14 Saadud toetused 199 517 104 192 13A Muud tulud 987 336 638 043

Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist 654 225 409 612 5,7,8

Muud tulud varadelt 4 975 3 053 15 Trahvid 322 290 220 715 3B Muud tulud 5 846 4 663 15Tegevustulud kokku 1 385 949 950 689 Tegevuskulud Tööjõukulud -2 171 439 -1 985 337 16 Majandamiskulud -971 603 -837 787 17 Antud toetused -620 736 -589 335 13C Subsiidiumid -178 360 -170 165 Sotsiaaltoetused -22 730 -25 663 Muud toetused -419 646 -393 507 Muud kulud -428 903 -352 675 18 Põhivara amortisatsioon -254 603 -215 770 19Tegevuskulud kokku -4 447 284 -3 980 904 Tegevustulem -3 061 335 -3 030 215 Finantstulud ja -kulud 20 Tulem kapitaliosaluse meetodil 3 041 -15 621 Intressikulu -13 -67 Tulu hoiustelt 7 2 Muud finantstulud ja -kulud 68 556 67 068 Finantstulud ja -kulud kokku 71 591 51 382 Tulem enne arveldusi riigieelarvega -2 989 744 -2 978 833 Netofinantseerimine riigieelarvest 2 989 744 2 978 833 21

Tegevjuht__________________________________ 74

Rahavoogude aruanne tuh kr 2006 2005 Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -3 061 335 -3 030 215 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon 254 603 215 770 19 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon -52 450 -27 763 13A Kasum/kahjum põhivara müügist -654 147 -409 387 15

Kahjum antud mitterahalisest sihtfinantseerimisest 7 038 7 140 7,8,9

Ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus 32 378 46 133 4B Korrigeeritud tegevustulem kokku -3 473 913 -3 198 322 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Maksu-, lõivu, ja trahvinõuete muutus -52 947 -19 494 3A Muutus nõuetes ja ettemaksetes -13 130 -95 786 Varude muutus -19 336 -8 857 5

Põhitegevusega seotud käibevarade muutus kokku -85 413 -124 137 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Muutus saadud lõivude ettemaksetes 44 91 3 Muutus võlgades hankijatele 11 893 -3 625 Muutus võlgades töövõtjatele 36 355 20 370 Muutus kohustustes ja saadud ettemaksetes -22 825 22 172

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus kokku 25 467 39 008

Kokku rahavood põhitegevusest -3 533 859 -3 283 451 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -142 748 -330 907 Materiaalse põhivara soetus -653 805 -494 444 8 Immateriaalse põhivara soetus -31 164 -11 216 9 Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele 85 091 13 493 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 257 144 51 741 13

Korrigeerimine muutustega sihtfinantseerimise kohustustes 202 218 108 701

Korrigeerimine muutustega sihtfinantseerimise nõuetes -2 732 0

Korrigeerimine kapitalirendi tingimustel soetatud põhivaraga 500 818 12

Laekunud põhivara müügist 490 311 293 770 Müügist saadud tulu 686 945 409 920 7,8 Korrigeerimine laekumata nõuete muutusega -169 21 Korrigeerimine laekunud ettemaksete muutusega 7 295 4 122 Korrigeerimine järelmaksunõuete muutusega -6 086 21 839 4C

Tegevjuht__________________________________ 75

Korrigeerimine ebatõenäoliselt laekuvaks arvutatud järelmaksunõuetega -32 379 -41 946 4C

Korrigeerimine kustutatud EVP-de jäägi muutusega -165 295 -100 186 4C

Tagasi makstud laenud 2 1 202 4C Laekunud intressid 68 551 67 070 Laekunud finantstulud 0 2 Rahavood investeerimistegevusest kokku 416 116 31 137 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 2 789 50 12 Laenude tagasimaksed -319 -1 263 12 Tagasi makstud kapitalirendikohustused -1 253 -2 251 12 Tagasi makstud faktooringlepingute alusel -26 -41 12 Makstud intressid -13 -69 20 Makstud muud finantskulud 10 2 20 Netofinantseerimine eelarvest 3 117 244 3 254 818 21 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 3 118 432 3 251 246 Puhas rahavoog 689 -1 068 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 4 943 6 011 1Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 5 632 4 943 1Raha ja selle ekvivalentide muutus 689 1 068

Tegevjuht__________________________________ 76

Arvestusmeetodid ja hindamisalused Ministeeriumi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides (va riigieelarve tulude ja kulude täitmise aruanne, mis on esitatud kroonides). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on konsolideeritud valitsemisala iseseisval raamatupidamisarvestusel olevate riigiasutuste poolt esitatud aruanded, seisuga 31.12.2006 106 asutust ja seisuga 31.12.2005 123 asutust. Konsolideerimisel liideti kõikide üksuste andmed ja elimineeriti valitsemisala sisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud. Osalused tütarettevõtjas ja sihtasutustes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi tütarettevõtjas ja sihtasutustes, mille üle riigiraamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Detailne informatsioon tütarettevõtja ja sihtasutuste osaluste kohta on kajastatud lisas nr 6. Tehingud välisvaluutas Välisvaluutapõhised tehingud on kajastatud Eesti kroonides kasutades tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakurssi. Välisvaluutapõhistest tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad ja kohustused, mille eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta arvestatuna bilansikuupäevast. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena. Raha ja pangakontod Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel: - sularaha kassades; - pankades avatud arvelduskontode jääke ja raha teel neile - lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Trahvi- ja muud nõuded Trahvi- ja muud nõuded on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse

Tegevjuht__________________________________ 77

lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Kui nõuete laekumine loetakse osaliselt või täielikult ebatõenäoliseks, kajastatakse see nõuete bilansilise väärtuse vähendamisena ja kantakse kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga kliendi kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, hinnatakse neid kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Trahvinõuete laekumise tõenäosuse hindamisel ligikaudsel meetodil võetakse arvesse maksetähtaegade ületamine: nõue hinnatakse alla 100 % ulatuses, kui selle tasumise tähtajast on möödas üle 180 päeva. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel vähendatakse ebatõenäoliste nõuete kulusid. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude sissenõudmiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang on võetud arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud on kajastatud soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, kulutustest transpordile ning muudest soetamisega vahetult seotud väljaminekutest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO soetushinna meetodit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnisvaraobjektid, mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses ning mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele. Kinnisvarainvesteeringud on kajastatud soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). Kinnisvarainvesteeringutelt saadav renditulu kajastatakse rendiperioodi vältel tulemiaruandes. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana kajastatakse varasid eeldatava kasuliku elueaga üle ühe aasta ja 2005.a 1.jaanuarist soetusmaksumusega alates 30 000 kroonist, enne seda soetatud varad maksumusega alates 10 000 kroonist. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, pärast 1.jaanuari 2005 soetatud varad alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on 30 000 krooni või rohkem. Kulutused, mis taastavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti, kajastatakse remondi ja hoolduse kuludena tulemiaruandes.

Tegevjuht__________________________________ 78

Materiaalne põhivara on kajastatud bilansis jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel arvestatud kulumi ja väärtuse languse võrra. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, millest tulenevalt muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Ministeeriumis kasutatavad põhivara eeldatava kasuliku eluea normid on järgmised:

o hooned 50 aastat o rajatised 10 – 20 aastat o masinad ja seadmed 5 -10 aastat o kaitseotstarbeline põhivara 20 aastat o arvutustehnika 3 – 5 aastat o muu põhivara 5 – 10 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus ajas ei vähene, ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalset põhivara kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja 1.jaanuarist 2005.a soetusmaksumusega alates 30 000 kroonist, varasemalt alates 10 000 kroonist. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest allahindlused. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 20 aastat. Bioloogilised varad Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara bilansiväliselt. Bioloogilist vara amortiseeritakse kulusse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus määratakse individuaalselt, sõltuvalt konkreetse bioloogilise vara eeldatavast kasulikust elueast. Kasutus- ja kapitalirentide eristamine Kapitalirendina kajastatakse pikaajalist renditehingut, mille kohaselt kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kui ei ole piisavat kindlust, et rendiperioodi lõpuks omandatakse vara omandiõigus, siis amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või vara kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Rendimakse jaotatakse intressikuluks ja kohustust vähendavaks põhiosamakseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Tegevjuht__________________________________ 79

Potentsiaalsed kohustused Potentsiaalsetena käsitletakse kohustusi, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, samuti kohustused, mille suurus ei ole usaldusväärselt hinnatav. Potentsiaalseid kohustusi kajastatakse bilansiväliselt ning need on avaldatud aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud kohustusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist, mille kohaselt kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Erandina kajastatakse teistelt avaliku sektori üksustelt saadud põhivara soetuseks sihtfinantseerimine koheselt tuluna põhivara arvelevõtmise perioodis. Maksude arvestus Põhivara ja varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, kui ostjaks on mitte-käibemaksukohustuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Tulude arvestus Kogutud lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastatavatele dokumentidele. Varade ja varude müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist, mille kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Juhul, kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju on ebaoluline, kajastatakse tulu koheselt pärast teenuse osutamist. Netofinantseerimine riigieelarvest Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. Laekunud tulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised).

Tegevjuht__________________________________ 80

Raamatupidamise aastaaruande lisad (1-23) Lisa 1 Raha ja pangakontod tuh kr 31.12.2006 31.12.2005 Sularaha kassas 323 311Raha teel 0 17Arvelduskontod pankades 5 288 4 594Tähtajalised deposiidid 21 21Raha ja pangakontod kokku 5 632 4 943

Riigiasutuste poolt arvelduste teostamine toimub üldjuhul riigikassa kaudu. Riigiasutustel on lubatud avada pangakontosid ainult rahandusministri loal. Siseministeeriumi valitsemisalas on avatud iseseisvad pangakontod järgmistel põhjustel: - trahvide ja menetluskulude kogumiseks; - riigisaladuse seaduse § 6 lg 15 alusel Kaitsepolitseiameti eelarvest väljamaksete

teostamiseks ning tulude laekumiseks; - maa erastamise järelmaksunõuete laekumiseks ja erastamise korraldamise kulude

katteks laekumisteks; - hooldekodude klientide isiklike vahendite (pension, palk) laekumiseks. Kontode jääk (v.a hooldekodude klientide raha) kantakse perioodiliselt riigieelarve ja vastavuses riigieelarve tulude riigieelarvesse kandmise korrale üle riigikassasse. Aruandeperioodil teeniti pankades avatud pangakontodelt ja deposiitidelt 7 tuhat krooni intressitulu (vt lisa 20). Lisa 2A, 2 B, 2C Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega tuh kr 2.A Nõuded ja kohustused Lühiajalised Pikaajalised Lühiajalised Pikaajalised nõuded nõuded kohustused kohustused

Riigiraamatupidamiskohustuslased 20 225 0 377 611 4 236s.h Maksu- ja Tolliamet 15 703 0 53 849 0 Rahandusministeerium 3 071 0 322 934 0 Sotsiaalkindlustusamet 341 0 101 4 236

Tegevjuht__________________________________ 81

Kohalikud omavalitsused 2 789 0 459 0s.h Noarootsi Vallavalitsus 798 0 0 0 Viljandi Linnavalitsus 295 0 10 0 Tartu LV Kultuuriosakond 279 0 0 0Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 726 0 120 0s.h Tallinna Tehnikaülikool 316 0 50 0 Tartu Ülikool 159 0 0 0Sihtasutused ja mittetulundusühingud 72 200 197 3 208 0s.h Ettevõtluse Arendamise SA 56 884 0 2 335 0 Mitte-eestlaste Integratsiooni SA 12 998 0 0 0 SA Eesti Migratsioonifond 890 0 0 0 SA Tartu Teaduspark 182 55 0 0 MTÜ Rakvere Haigla 37 99 0 0Tütarettevõtjad 2 539 5 897 4 962 1 426s.h AS Andmevara 748 0 288 0 OÜ Viimsi Vesi 492 4 053 1 0 AS Tartu Veevärk 190 0 7 0 AS Eesti Energia 25 0 2 521 0 AS Tallinna Sadam 0 0 60 1 426Avaliku sektori üksused kokku 98 479 6 094 386 360 5 662Sidusettevõtjad 144 0 2 469 0s.h AS Eesti Telekom Grupp 28 0 2 262 0Sidusüksused kokku 144 0 2 469 0

Nõuded ja kohustused Maksu- ja Tolliametiga sisaldavad põhiosas ettemakstud makse ja maksukohustusi (sotsiaal- ja tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensionimaks, maamaks). Nõuded ja kohustused rahandusministeeriumiga sisaldavad saamata sihtfinantseerimise toetusi, toetuste ettemaksete kohustusi (välisabivahenditest). Kohustus Sotsiaalkindlustusameti vastu on Rapla maavalitsuse haldushoone juurdeehituse kasutamiseks sõlmitud pikaajaline rendileping, mille alusel toimub rendisumma igakuine tasaarveldus (8230 kr), kuna juurdeehituse finantseeris Sotsiaalkindlustusamet (juurdeehitus valmis 1997.a). Lühiajalised nõuded kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vastu sisaldavad antud toetuste ettemakseid, mis on toetuse saaja poolt veel kasutamata. Lühiajalised kohustused kohalikele omavalitsustele ja avalik-õiguslik juriidilistele isikutele sisaldavad aruandeperioodil saadud, kuid tasumata teenuseid. Nõuded sihtasutuste vastu sisaldavad ettemakstud sihtfinantseerimise ja kaasfinantseerimise toetusi. Ettemaksed Ettevõtluse Arendamise SA-le (EAS) ettemakstud toetusena kajastuvad hasartmängumaksuvahenditest ja struktuurfondide (ERDF) projektitoetuste kaasfinantseerimise vahenditest tehtud ettemaksed. Kohustused EAS-le kajastavad sihtfinantseerimiseks saadud ettemakseid. Tütarettevõtjatele ja sidusettevõtjatele on lühiajalised nõuded on võlgnevused laekumata arvetest ning kajastuvad bilansikirjel muud nõuded ja ettemaksed ning

Tegevjuht__________________________________ 82

kohustused nendele kajastuvad bilansikirjel võlad hankijatele. Pikaajaline nõue Viimsi Vesi OÜ vastu sisaldab maa erastamise järelmaksunõuet. Pikaajaline kohustus AS Tallinna Sadama vastu sisaldab viimase poolt tasutud pikaajalist rendisummade ettemaksu (õlireostustõrjeseadmete rendileping, sõlmitud 1995.aastal 15 aastase tähtajaga). 2.B Tulud

Maksu- ja

lõivutulu

Toodete ja

teenuste müük Toetused

Muud tulud

Finants-tulud

Riigiraamatupidamiskohustuslased 1 13 728 96 205 43 0s.h Sotsiaalkindlustusamet 0 3 001 0 0 0 Riigikantselei 0 1 267 3 905 0 0 Justiitsministeerium 0 978 4 0 0 Rahandusministeerium 0 57 87 091 0 0 Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 0 55 3 853 0 0Kohalikud omavalitsused 15 11 887 25 788 109 0s.h Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiamet 0 3 626 53 0 0 Kuressaare Linnavalitsus 0 617 262 0 0 Tartu LV rahandusosakond 0 330 2 037 0 0 Tallinna Kommunaalamet 0 2 12 582 0 0 Tallinna Linnakantselei 0 0 2 939 0 0 Narva Linnakantselei 0 0 15 18 0

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

1 893 2 415 1

0s.h Eesti Haigekassa 0 124 1 550 0 0 Kaitseliidu Pärnumaa Malev 1 165 0 0 0 Kaitseliidu Jõgevamaa Malev 0 67 0 0 0 Eesti Kultuurkapital 0 30 865 0 0

Sihtasutused ja mittetulundusühingud 9 3 496 17 343 708 0s.h Ettevõtluse Arendamise SA 0 24 14 389 0 0 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0 1 307 0 0 0 SA Tallinna Lastehaigla 0 573 0 0 0 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

0 157 813 0 0

SA Narva Linnaelamu 0 0 0 555 0Tütarettevõtjad 52 2 761 4 906 8 952 169s.h AS Andmevara 0 1 510 0 0 0 AS Tallinna Sadam 0 312 20 0 0 AS Eesti Energia 0 74 4 666 336 0 AS Viimsi Vesi 0 18 0 3 722 0 AS Saarte Liinid 0 0 0 1 48 AS Tartu Veevärk 0 0 0 0 45Avaliku sektori üksused kokku 78 32 765 146 657 9 813 169Sidusüksused 0 402 220 148 0

Tegevjuht__________________________________ 83

sh AS Eesti Telekom Grupp 0 387 0 65 0Kokku: 78 33 167 146 877 9 961 169

Maksu- ja lõivutulu avaliku sektori üksustelt sisaldab saadud riigilõive isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsuse seaduse, perekonnaseisuasutuste toimingute ja relvaseaduse alusel teostatavate toimingute eest. Kaupade ja teenuste müük avaliku sektori ja sidusüksustele sisaldab tulusid majandustegevusest (sh haridus-, kultuuri-, spordi-, sotsiaalabi-, elamu- ja kommunaal-, korrakaitse- ja üldvalitsemisalasest tegevusest – 31 565 tuh kr), üüri- ja renditulusid (908 tuh kr), hoonestusõiguse seadmise ja kasutusõiguse tasu (333 tuh kr) ning muud teenuste ja toodete müüki (361 tuh kr). Riigiraamatupidamiskohustuslastelt saadud toetused sisaldavad põhiosas struktuurfondidest ja välisabi kaasfinantseerimiseks saadud toetusi. Teistelt avaliku sektori üksustelt ja sidusüksustelt saadud toetused sisaldavad põhiosas kodumaist toetust (vt lisa 13A). Muud tulud sisaldavad põhivara müügitulusid ( 9 849 tuh kr), viivisintressitulusid (10 tuh kr), trahvitulusid (48 tuh kr) ning sunniraha ja ekspertiisitasusid (70 tuh kr). Muud finantstulud sisaldavad põhiosas intressitulu maade erastamise järelmaksunõuetelt ja intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt. 2.C Kulud

Maksu- ja lõivukulu

Toodete ja teenuste ost Toetused

Muud kulud

Riigiraamatupidamiskohustuslased 180 877 5 751 1 250 60s.h Maksu- ja Tolliamet 177 980 220 0 0 Keskkonnaministeerium 702 66 209 0 Eesti Riiklik Autoregistrikeskus 176 0 0 0 Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 0 1 961 0 25 Harku Vangla 0 249 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei 0 214 0 0 Kagu Teedevalitsus 0 75 360 0 Riigikantselei 0 19 520 1Kohalikud omavalitsused 173 12 200 130 598 103s.h Tallinna Linnavalitsus 0 0 55 929 0 Kohtla-Järve Linnavalitsus 16 13 10 293 0 Tartu Linnavalitsus 0 0 6 920 0 Kose Vallavalitsus 1 19 4 640 0 Valga Linnavalitsus 0 63 4 542 0 Vinni Vallavalitsus 0 161 4 434 0 Kernu Vallavalitsus 1 0 4 002 0 Kohtla-Nõmme Vallavalitsus 0 0 3 804 0 Narva LV Linnavaraamet 0 0 3 255 0

Tegevjuht__________________________________ 84

Sillamäe Linnavalitsus 0 13 3 298 0 Toila Vallavalitsus 0 22 2 858 0 Narva Linnavalitsus 0 317 2 731 0 Pärnu Linnavalitsus 3 616 708 0 Paide Linnavalitsus 0 2 653 7 0 Tallinna Kiirabi 0 662 0 51

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0 2 862 781 323s.h Tallinna Tehnikaülikool 0 1 080 144 12 Tartu Ülikool 0 710 199 0 Tallinna Ülikool 0 566 250 0 Eesti Televisioon 0 169 0 4

Sihtasutused ja mittetulundusühingud 0 20 896 147 353 38s.h Ettevõtluse Arendamise SA 0 6 87 279 0 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 0 65 23 979 0 Mitte-eestlaste Integratsiooni SA 0 0 16 844 0 SA Koeru Hooldekeskus 0 4 913 0 0 SA Tarvastu Erihooldekodu 0 3 275 0 0 SA Tartu Kliinikum 0 3 110 0 0 SA Riigi Infokommunikatsioon 0 951 0 23Tütarettevõtjad 1 90 890 3 946 1 443s.h Riigi Kinnisvara AS 0 35 689 0 0 Eesti Energia AS 0 26 542 0 1 311 Andmevara AS 0 10 964 0 10 Riigimetsa Majandamise Keskus 0 671 598 0 Narva Bussiveod AS 0 35 2 877 5Avaliku sektori üksused kokku 181 051 132 599 283 928 1 967Sidusüksused 0 29 716 4 304 2 612sh AS Eesti Telekom Grupp 0 29 703 4 304 2 612Kokku: 181 051 162 315 288 232 4 579

Maksu- ja Tolliametile maksukulu sisaldab käibemaksu, maamaksu, tollimaksu ja maksuintresse. 2006.aastal kustutas Maksu- ja Tolliamet Politseiameti ja Põhja Politseiprefektuuri maksuintressi võlakohustuse summas 22 037 tuh kr, mis kajastub aruandes maksuvõlalt arvestatud intresside kulu vähendusena. Toodete ja teenuste ost sisaldab majandamiskulusid, põhisosas on avaliku sektori üksuste kaudu tehtud kulutusi hoonete ja ruumide ülalpidamiskuludeks, infotehnoloogiale (põhiosas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus) ja sotsiaalteenustele (põhiosas kohalikud omavalitsused ja sihtasutused). Toetusi on antud Euroopa Ühenduse algatuse „Interreg” programmide kaasfinantseerimiseks ja Pagulaste Fondi vahenditest projektidele parandada varjupaigataotlejate vastuvõtutingimusi ning edendada varjupaigamenetlust. Riigieelarvest on toetusi antud eelkõige kohalikele omavalitsustele (tasakaalustatud

Tegevjuht__________________________________ 85

arengule suunatud investeeringud kohalikele omavalitsustele, hooldusperede, terviseedendamise, alaealiste vaba aja veetmisega seotud toetused jms). Ettevõtluse Arendamise SA-le antud toetused sisaldavad hasartmängumaksu vahenditest toetatud regionaalseid investeeringuid hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks ning halduslepinguga struktuuritoetuste programmdokumendi meetme 4.6 „Kohalik sotsiaal-majanduslik areng” rakendusüksuse ülesannete täitmiseks eraldatud vahendeid. Lisa 3A, 3B 3.A Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused tuh kr Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused

31.12.2006 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2005

Trahvid 165 774 112 827 0 0 sh brutosummas 509 750 376 927 0 0 s.h ebatõenäoliselt laekuv -343 976 -264 100 0 0Lõivud 0 0 162 118Kokku 165 774 112 827 162 118 Trahvinõuded sisaldavad põhiosas füüsilistele isikutele väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahve, sh politseiprefektuuride poolt määratud trahvinõudeid on 508 228 tuh kr (ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud 343 035 tuh kr), Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt määratud trahvinõudeid 1 371 tuh kr (ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud 863 tuh kr). 3.B Maksu-, lõivu-, trahvitulu tuh kr 2 006 2005 Väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid 322 058 219 167Karistusseadustiku alusel määratud trahvid 19 0Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud trahvid 6 22Muud trahvid 207 1 526Kokku trahvitulud 322 290 220 715Isikuttõendavate dokumentide ja kodakondsuse seaduse alusel riigilõivud 60 001 73 046Perekonnaseisuasutuse toimingute riigilõiv 3 245 3 069Relvaseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv 2 654 2 127Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamise riigilõiv 762 915Välismaalaste seaduse alusel riigilõiv 340 0Dokumendi legaliseerimise riigilõiv 293 252Bussiveo liiniloa väljastamise riigilõiv 153 82Karistusregistri toimingute riigilõiv 13 16

Tegevjuht__________________________________ 86

Muud riigilõivud 209 210Kokku riigilõivud 67 670 79 717Lisa 4A, 4B, 4C 4A Muud nõuded ja ettemaksed tuh kr Lühiajaline osa Pikaajaline osa 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2005Järelmaksunõuded 123 262 131 392 998 864 984 648 sh brutosummas 147 489 148 708 2 102 401 2 033 720

sh diskonteeritud järelmaksunõuete nominaalväärtuse vähendus 0 0 -990 165 -957 030

sh ebatõenäoliselt laekuvad -24 227 -17 316 -113 372 -92 042Nõuded ostjate vastu 6 558 5 396 0 0 sh brutosummas 7 939 6 874 0 0 sh ebatõenäoliselt laekuvad -1 381 -1 478 0 0Viitlaekumised 3 243 3 238 0 0Antud pikaajaliste laenude lühiajaline osa 2 2 12 13 sh brutosummas 2 196 2 197 21 819 21 820 sh ebatõenäoliselt laekuvad -2 194 -2 195 -21 807 -21 807Saamata sihtfinantseerimine 3 816 3 504 0 0

Kohtutäituritele makstud ettemaksed 1 484 1 730 0 0Kinnipidamised töötasudest 484 560 0 0Sihtfinantseerimise tagasinõuded 214 57 0 0Muud nõuded 2 391 2 912 668 510 sh brutosummas 4 446 4 238 884 633

sh diskonteeritud nõuete nominaalväärtuse vähendus 0 0 -216 -123

sh ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded -2 055 -1 269 0 0

Maksude ettemaksed 15 737 6 624 0 0Ettemakstud toetused 83 603 85 728 0 0Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 103 741 95 575 70 142

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 344 535 336 718 999 614 985 313 Järelmaksunõuded kajastavad maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksu summat. Järelmaksulepingud sõlmitakse kuni 50 aastase tähtajaga. Laekumised võisid kuni 31.12.2006 toimuda osaliselt erastamisväärtpaberites (EVP). Lepingu sõlmimisel kajastatakse tulu põhivara müügi tuluna, EVP-des laekuda võivad summad kajastati lihtsustatult kursiga 1 EVP = 1 kroon ning samuti ka tegelikud laekumised. Lepingu alusel lisanduv intressi- ja viivisetulu kajastatakse laekumisel tuludena.

Tegevjuht__________________________________ 87

Järelmaksunõuete pikaajaline osa ei kanna intressi, mistõttu kajastatakse see diskonteerituna intressimääraga 6 % aastas. Jooksva aasta maksetelt kuulub tasumisele 5 % aastas. Järelmaksunõuete tagatiseks on erastatud vara, millel omandiõigus läheb ostjale üle pärast nõuete lõplikku kustutamist. Laenunõuded kajastavad aastatel 1995 – 1997 riigieelarvest eraldatud regionaalpoliitilist laenu, mille haldamine anti lepinguga üle AS-le Reginvest. Nõue on 100 %-selt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks, sest ministeerium lõpetas 09.07.02 AS-ga Reginvest laenuportfelli halduslepingu ning alustas laenulepingute ülevõtmist, et nende haldamine üle anda rahandusministeeriumile. Seisuga 31.12.2006 kajastuv laenujääk 14 tuh kr (sh lühiajaline osa 2 tuh kr, pikaajaline osa 12 tuh kr) on Saare maavalitsuse poolt 1991.a KÜ-le Meedik antud eluasemelaen aastani 2015 intressimääraga 0 %. 4.B Järelmaksu- ja laenunõuded järelejäänud tähtaja järgi seisuga 31.12.2006 tuh kr

Ebatõe-näoliselt

laekuvaks hinnatud

Kuni 1 aasta

1-2 aastat

2-3 aastat

3-4 aastat

4-5 aastat

üle 5 aasta Kokku

Järelmaksunõuded 137 599 123 262 88 169 84 680 80 542 73 557 671 916 1 122 126Laenunõuded 24 001 2 2 2 1 1 6 14Laenunõuded kokku 161 600 123 264 88 171 84 682 80 543 73 558 671 922 1 122 140

4.C Järelmaksu- ja laenunõuete liikumine aruandeaastal

Järelmaksu-

nõuded Laenu-nõuded Kokku

Jääk perioodi alguses 1 116 040 15 1 116 055Kokku liikumised 6 086 -1 6 085

Uutest maa erastamistehingutest arvestatud tulu 566 015 0 566 015Perioodil laekunud nõuded -457 419 -2 -457 421s.h laekumised EVP-des (vt lisa 21) -165 295 0 -165 295

Arvestatud intressitulu järelmaksude pikaajaliselt osalt -58 195 0 -58 195Ebatõenaoliselt laekuvaks arvatud nõuete muutus -32 378 1 -32 378

Nõuete vähendamine seoses laste sünniga tehtud soodustustega -11 935 0 -11 935Jääk perioodi lõpus 1 122 126 14 1 122 140

Tegevjuht__________________________________ 88

Lisa 5 Varud tuh kr 31.12.2006 31.12.2005

Üleandmata tsentraliseeritud korras soetatud varud 61 167 42 298Tooraine ja materjalid 26 059 13 838Julgeolekuvarud 505 534Valmistoodang 353 317Ettemaksed varude eest 207 11 940Ostetud kaubad müügiks 34 38Lõpetamata toodang 0 24Kokku varud 88 325 68 989 Kasum varude müügist Varude müük müügihinnas 97 472Varude müügiga seotud kulud -19 -247Müügikasum 78 225

Varudena kajastatakse asutuste põhitegevuseks soetatud erimaterjale (laskemoon, lõhkematerjalid), vormivarustus, relvastus, kütus, range arvestuse blanketid (nt isikut tõendavate dokumentide blanketid) jms. Üleandmata tsentraliseeritud korras soetatud varudena kajastatakse ametite keskladudesse (Põhja Piirivalvepiirkond, Politseiamet, Päästeamet) ostetud varud, kust toimub varude laialijaotamine allüksustele.

Tegevjuht__________________________________ 89

Lisa 6A, 6B, 6C 6A Osalused sihtasutustes tuh kr

Osalus netovaras perioodi alguses

Varade üle-

andmine neto-

varasse

Osaluse üle-

andmine

Tulem kapitali-osaluse

meetodil

Osalus netovaras perioodi

lõpus

Mitte-eestlaste Integratsiooni SA 452 47 499SA Eesti Migratsioonifond 2 025 -119 1 906Hiiumaa Haigla SA 8 175 582 8 757SA Tuuru 1 805 -190 1 615SA Jõgeva Haigla 1 999 -787 1 212SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 18 -91 -73SA Koeru Hooldekeskus 14 819 1 170 514 16 503SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel 2 087 89 2 176SA Läänemaa Arenduskeskus 212 -46 166SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 147 261 408Saaremaa Ettevõtluse Edendamise SA 68 75 143SA Viljandimaa Arenduskeskus 261 9 270SA Holstre-Polli Tervisekeskus 449 534 -65 918Võrumaa Arenguagentuur SA 575 -3 572Erametsakeskus SA 295 -295 0 0Kokku 33 387 1 704 -295 276 35 072 Vabariigi Valitsuse 11.05.2006 korraldusega nr 287 anti SA-le Koeru Hooldekeskus mitterahalise sissemaksena üle Järva Maavalitsuse valitsemisel olev, Järva maakonnas Paide linnas Tuleviku 4 asuv kinnistu (maaüksus, elamu ja kasvuhoone). Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 korraldusega nr 719 anti SA-le Holstre-Polli Tervisekeskus mitterahalise sissemaksena üle Viljandi Maavalitsuse poolt Viljandi maakonnas Paistu vallas Viisuküla külas asuvale Holstre Suusakeskuse kinnistule kavandatud ehitiste tarbeks tellitud Holstre-Polli Suusabaasi projektdokumentatsioon (maa-ala plaan, geodeetilised mõõdistused, detailplaneering, eskiislahenduse projekt ja ehitusprojekt). Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 korraldusega nr 717 määrati Keskkonnaministeerium riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks SA-s Erametsakeskus (varasemalt teostas asutajaõigusi Võru Maavalitsus), mille alusel anti seisuga 31.12.2006 nimetatud sihtasutuse aruandeaastal ümberhindamata osalus üle Keskkonnaministeeriumile.

Tege

vjuh

t___

____

____

____

____

____

____

____

___

90

Lis

a 6a

Sih

tasu

tust

e ol

ulis

emad

maj

andu

snäi

taja

d

tuh

kr

Tule

mia

ruan

de n

äita

jad

2006

Tu

lem

iaru

ande

näi

taja

d 20

05

Siht

asut

use

nim

etus

Te

gevu

s-tu

lud

sh

saad

ud

toet

used

Te

gevu

s-ku

lud

sh

antu

d to

etus

edTu

lem

Var

ad

31.1

2.20

06

Om

a-ka

pita

l 31

.12.

2006

Te

gevu

s-tu

lud

sh

saad

ud

toet

used

Tege

vus-

kulu

d

sh

antu

d to

etus

edTu

lem

Var

ad

seis

uga

31.1

2.20

05

Om

a-ka

pita

l 31

.12.

2005

Si

sem

inis

teer

ium

46

132

46

132

-3

8 75

5-1

6 35

2-7

233

110

2 40

5 40

838

40 7

98-4

0 92

7-1

6 20

221

232

139

2 47

7 M

itte-

eest

last

e In

tegr

atsio

oni S

A

42 4

32

42 4

32

-42

623

-18

328

4729

790

499

37 8

9837

858

-38

001

-14

110

157

29 0

8445

2 SA

Ees

ti M

igra

tsio

onifo

nd

3 70

0 3

700

3 86

81

976

-119

3 32

01

906

2 94

02

940

-2 9

26-2

092

553

055

2 02

5 H

iiu m

aava

litsu

s 22

861

4

596

-22

486

-968

392

13 5

1010

372

21

801

3 65

0-2

0 89

6-4

2691

113

333

9 98

0 H

iium

aa H

aigl

a SA

17

060

42

-1

6 49

8-3

582

11 0

988

757

16 3

3936

-15

377

097

310

601

8 17

5 SA

Tuu

ru

5 80

1 4

554

-5 9

88-9

65-1

902

412

1 61

5 5

462

3 61

4-5

519

-426

-62

2 73

21

805

Jõge

va m

aava

litsu

s 36

825

2

136

-37

633

-5-8

789

897

1 13

9 32

570

1 81

7-3

2 74

7-3

7-2

669

919

2 01

7 SA

Jõge

va H

aigl

a 35

121

81

2 -3

5 83

7-5

-787

9 74

11

212

30 5

6183

-30

739

-2-2

679

645

1 99

9 SA

Jõge

vam

aa

Are

ndus

- ja

Ette

võtlu

skes

kus

1 70

4 1

324

-1 7

960

-91

156

-73

2 00

91

734

-2 0

08-3

51

274

18

Järv

a m

aava

litsu

s 17

924

1

141

-17

297

060

321

982

18 6

79

14 9

505

757

-31

880

0-1

9 96

118

774

16 9

06

SA K

oeru

H

oold

ekes

kus

16 7

42

223

-16

203

051

418

944

16 5

03

13 9

934

860

-30

887

0-1

9 92

516

647

14 8

19

SA A

.H.T

amm

saar

e M

uuse

um

Var

gam

äel

1 18

2 91

8 -1

094

089

3 03

82

176

957

897

-993

0-3

62

127

2 08

7 L

ääne

maa

valit

sus

4 06

5 3

444

-4 1

280

-74

1 08

316

6 2

334

1 84

8-2

368

0-3

81

113

240

SA L

ääne

maa

A

rend

uske

skus

4

065

3 44

4 -4

128

0-7

41

083

166

2 33

41

848

-2 3

680

-38

1 11

324

0

Tege

vjuh

t___

____

____

____

____

____

____

____

___

91

Tule

mia

ruan

de n

äita

jad

2006

Tu

lem

iaru

ande

näi

taja

d 20

05

Siht

asut

use

nim

etus

Tege

vus-

tulu

d

sh

saad

ud

toet

used

Te

gevu

s-ku

lud

sh

antu

d to

etus

edTu

lem

Var

ad

31.1

2.20

06

Om

a-ka

pita

l 31

.12.

2006

Tege

vus-

tulu

d

sh

saad

ud

toet

used

Tege

vus-

kulu

d

sh

antu

d to

etus

edTu

lem

Var

ad

seis

uga

31.1

2.20

05

Om

a-ka

pita

l 31

.12.

2005

R

apla

maa

valit

sus

2 05

2 1

420

-1 7

870

261

709

408

1 65

21

496

-1 6

010

5159

414

7 SA

Rap

lam

aa

Are

ndus

- ja

Ette

võtlu

skes

kus

2 05

2 1

420

-1 7

870

261

709

408

1 65

21

496

-1 6

010

5159

414

7 Sa

are

maa

valit

sus

1 25

7 1

039

-1 1

820

7521

014

31

085

959

-987

097

148

68

Saar

emaa

Et

tevõ

tluse

Ed

enda

mis

e SA

1

257

1 03

9 -1

182

075

210

143

1 08

595

9-9

870

9714

868

V

iljan

di

maa

valit

sus

2 47

2 2

238

-2 5

27-4

-56

3 57

51

188

1 46

51

076

-1 5

66-5

1-1

341

042

710

SA V

iljan

dim

aa

Are

ndus

kesk

us

1 64

7 1

429

-1 6

38-4

945

027

01

446

1 05

7-1

564

-51

-117

408

261

SA H

olst

re-P

olli

Terv

isek

esku

s 82

5 80

9 -8

890

-65

3 12

591

819

19-2

0-1

763

444

9 V

õru

maa

valit

sus

21 7

00

21 1

13

-19

848

-11

997

1 86

19

815

2 73

012

163

11 5

63-1

1 87

7-8

082

294

8 57

687

0 V

õrum

aa

Are

ngua

gent

uur

SA

1 67

7 1

264

-1 6

87-5

-385

057

21

617

1 19

8-1

516

010

779

557

5 Er

amet

sake

skus

SA

20 0

23

19 8

49

-18

161

-11

992

1 86

48

965

2 15

810

546

10 3

65-1

0 36

1-8

082

187

7 78

129

5 K

okku

: 15

5 28

8 83

259

-1

45 6

43-2

9 32

62

112

93 8

9137

230

128

858

68 9

64-1

44 8

49-2

4 79

8-1

8 83

485

638

33 4

15

Tegevjuht__________________________________ 92

6C Osalus tütarettevõtjas tuh kr

Kasumiaruande näitajad 2006

Ettevõtja nimetus

osaluse määr (%) äritulud ärikulud kasum

Varad kokku

31.12.2006

Oma-kapital

31.12.2006

Varad kokku

31.12.2005Omakapital 31.12.2005

Andmevara AS 100 33 179 -30 620 2 765 22 513 14 262 17 938 11 497

Vabariigi Valitsuse 11.05.2006 korraldusega nr 286 määrati riigile kuuluva AS Andmevara aktsiate valitsejaks ja aktsinäriõiguste teostajaks siseministeerium. Rahandusministeerium andis siirdena üle osaluse aktsiaseltsis summas 11 497 tuh kr. AS Andmevara nõukogu koosseis on järgmine: Esimees – Riho Kuppart (siseministeeriumi rahandusosakonna juhataja) Liikmed – Aivar Soop (Tartu vallavalitsus, vallavanem) Tarvo Sarnet (AS SEB Eesti Ühispank, investeerimistoodete turundusjuht) Lauri Luik (Reformierakonna Noortekogu juhatuse esimees) Alar Kolk (rahandusministeeriumi koosseisuväline ekspert).

Tegevjuht__________________________________ 93

Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud tuh kr Soetusmaksumus perioodi alguses 120 614Akumuleeritud kulum perioodi alguses -3 239Jääkväärtus perioodi alguses 117 375Müügiootel kinnisvarainvesteeringud 1 059 Aruandeperioodi liikumised Ümberhindlus 33 096 Üle toodud materiaalse põhivara grupist 8 234 Siiretena üle antud kinnisvarainvesteeringud jääkväärtuses -4 766 Kulum -2 028 Müük müügihinnas -1 734 Müügist saadud kasum 672

Siiretena saadud kinnisvarainvesteeringud jääkväärtuses 973 Mahakandmine -92 Mitterahalise sihtfinantseerimisena üle antud jääkväärtus -91Kokku aruandeperioodi liikumised 34 264 Soetusmaksumus perioodi lõpus 158 115Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -5 417Jääkväärtus perioodi lõpus 152 698 Tulud-kulud kinnisvarainvesteeringutelt 2 006 2005Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 168 88Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -323 -332 Rendile antud varade jääkväärtus seisuga 31.12.2006 kinnisvarainvesteeringud 115 340 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusena kajastub maareformi käigus riigi omandisse jäetud maa arvele võtmine maavalitsuste bilanssi, millele on seatud kasutusvaldus. Riigi omandisse jäetud maa on arvele võetud maa maksustamishinnas.

Tege

vjuh

t___

____

____

____

____

____

____

____

___

94

Lisa

8

Mat

eria

alne

põh

ivar

a

tuh

kr

M

aa

Hoo

ned

ja

raja

tised

K

aits

eots

-ta

rbel

ine

inve

ntar

Mas

inad

ja

sead

med

M

uu

põhi

vara

L

õpet

amat

a tö

öd ja

et

tem

akse

d

Kok

ku

Soet

usm

aksu

mus

per

iood

i alg

uses

61

930

2 49

7 85

831

7 83

0 1

298

734

279

095

664

663

5 12

0 11

0A

kum

ulee

ritud

kul

um p

erio

odi a

lgus

es

0-3

07 1

80-1

26 7

62

-1 0

83 9

49-2

30 7

170

-1 7

48 6

08Jä

äkvä

ärtu

s per

iood

i alg

uses

61

930

2 19

0 67

819

1 06

8 21

4 78

548

378

664

663

3 37

1 50

2M

üügi

oote

l põh

ivar

a 1

939

51 8

910

196

305

054

331

Aru

ande

peri

oodi

liik

umis

ed

Soet

used

ja p

aren

duse

d 0

7 39

013

065

92

403

12 4

5552

1 11

864

6 43

1

Saad

ud m

itter

ahal

ise

sihtfi

nant

seer

imis

ena

209

1 16

20

4 50

71

496

07

374

Si

irete

na sa

adud

1

507

123

120

9 90

2 12

8 76

224

403

24 6

7131

2 36

5

Müü

k m

üügi

hinn

as

-565

852

-117

548

-379

-1

424

-70

-685

210

M

üügi

st sa

adud

kas

um

562

509

89 8

8827

3 79

87

065

3 47

5

Kul

um ja

alla

hind

lus

-2-9

1 87

0-2

4 05

8 -1

00 3

65-1

7 86

10

-234

156

M

üügi

oote

l põh

ivar

a m

üük

ja a

llahi

ndlu

s 1

313

27 5

460

00

028

859

M

ahak

andm

ine

0-8

89-4

5 -5

27-2

65-2

509

-4 2

35

Üle

tood

ud m

üügi

oote

l põh

ivar

ast

152

1 00

90

250

01

186

Ü

le v

iidud

müü

gioo

tel p

õhiv

arak

s -2

705

-5 4

600

00

0-8

165

Ü

le v

iidud

kin

nisv

arai

nves

teer

ingu

tess

e -3

673

-4 5

610

00

0-8

234

Si

irete

na ü

le a

ntud

-4

923

-43

012

-9 9

02

-86

549

-12

849

-154

003

-311

238

M

itter

ahal

ise

siss

emak

sena

üle

ant

ud

-3-1

240

00

-534

-661

M

itter

ahal

ise

sihtfi

nant

seer

imis

ena

üle

antu

d -4

26-5

917

0 -2

44-1

050

-6 6

92

Üm

berh

indl

us

8 09

141

0 0

00

8 13

2

Üm

berk

lass

ifits

eerim

ine

061

043

0 86

321

3 43

9-1

50 9

33-1

30

Tege

vjuh

t___

____

____

____

____

____

____

____

___

95

Kok

ku a

ruan

depe

rioo

di li

ikum

ised

-3

803

41 8

18-1

1 14

4 12

3 70

710

713

237

810

399

101

Soet

usm

aksu

mus

per

iood

i lõp

us

58 1

272

614

933

327

063

1 47

1 53

229

4 61

990

2 47

35

668

747

Aku

mul

eerit

ud k

ulum

per

iood

i lõp

us

0-3

82 4

37-1

47 1

39

-1 1

33 0

40-2

35 5

280

-1 8

98 1

44Jä

äkvä

ärtu

s per

iood

i lõp

us

58 1

272

232

496

179

924

338

492

59 0

9190

2 47

33

770

603

Müü

gioo

tel p

õhiv

ara

3 33

128

950

0 17

00

032

451

Tul

ud- k

ulud

var

adel

t

2 00

620

05R

endi

tulu

d m

ittee

luru

umid

elt

3

071

2 96

3R

endi

tulu

d el

uruu

mid

elt

1

671

2 50

0M

uu v

ara

rent

ja ü

ür

49

445

5R

endi

le a

ntud

ruum

ide

ja h

oone

te h

aldu

skul

ud

4 51

93

810

Ren

dile

ant

ud v

arad

e jä

äkvä

ärtu

s sei

suga

31.

12.2

006

ho

oned

ja ra

jatis

ed

64 8

85

m

asin

ad ja

sead

med

40

974

Aru

ande

perio

odi o

lulis

emad

põh

ivar

a so

etus

ed ja

par

endu

sed

olid

: Kõp

u In

tern

aatk

ooli

õppe

hoon

e ja

õpp

etöö

koda

(2 2

19 tu

h kr

), A

htm

e K

ooli

hoon

e (8

34 tu

h kr

), Id

a-V

iru m

aava

litsu

se a

dmin

istra

tiivh

oone

(636

tuh

kr),

Sise

kaits

eaka

deem

ia õ

ppeh

oone

te, h

arju

tusv

älja

ku ja

ühi

sela

mu

(1

112

tuh

kr)

ren

ovee

rimin

e; I

da-E

esti

Pääs

teke

skus

e R

akve

re tr

eeni

ngõp

pe v

õist

lust

orni

(85

8 tu

h kr

) eh

itam

ine;

tran

spor

diva

hend

ite s

oeta

min

e (3

3 49

8 tu

h kr

); D

NA

labo

risea

dmet

e, v

ideo

seire

süst

eem

i, pi

iriva

lvek

ordo

nite

raad

iolin

kide

, pom

miro

boti,

dem

inee

rimis

varu

stus

e, s

erve

rite,

IT

võrg

usea

dmet

e jm

info

tehn

oloo

gilis

e va

ra so

etam

ine.

M

itter

ahal

ise

siht

finan

tsee

rimis

ena

kaja

stuv

ad

Am

eerik

a Su

ursa

atko

nnal

t sa

adud

36

ra

diat

sioon

i de

tekt

orit

(Piir

ival

veam

etile

), 4

kiirg

usm

õõte

sead

et j

a se

rver

(Pä

äste

amet

ile);

Talli

nna

linna

lt (T

allin

na L

inna

volik

ogu

23.0

2.06

ots

us n

r 57

) ül

e an

tud

kapi

talir

endi

kor

ras

soet

atud

pä

äste

auto

(P

õhja

-Ees

ti Pä

äste

kesk

usel

e);

Nõm

me

Linn

aosa

valit

suse

lt sa

adud

ki

riku

ja

maj

andu

shoo

ne

Rau

dtee

49

/Täh

e 2

(sise

min

istee

rium

ile) j

a Jõ

hvi L

inna

valit

suse

lt sa

adud

maa

Jõhv

i, R

ahu

38 (s

isem

inist

eeriu

mile

). M

aa m

üügi

tulu

na k

ajas

tuva

d põ

hios

as m

aare

form

i sea

duse

säte

te k

ohas

elt m

aa e

rast

amis

est s

aadu

d tu

lu.

Siire

tena

sa

adud

ja

si

irete

na

ülea

ntud

va

rad

kaja

stav

ad

riigi

raam

atup

idam

iskoh

ustu

slast

e ük

sust

elt

saad

ud

ja

antu

d va

rad.

Tegevjuht__________________________________ 96

Lisa 9 Immateriaalne põhivara tuh kr

Tarkvara

Õigused ja

litsentsid

Lõpetamata tööd ja ette-

maksed Kokku Soetusmaksumus perioodi alguses 83 286 789 2 387 86 462Akumuleeritud kulum perioodi alguses -53 925 -491 0 -54 416Jääkväärtus perioodi alguses 29 361 298 2 387 32 046 Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused 14 902 0 16 262 31 164 Siiretena saadud 685 0 0 685 Siiretena üle antud -452 0 -4 577 -5 029 Kulum ja allahindlus -13 704 -158 0 -13 862 Mahakandmine -211 0 -16 -227

Mitterahalise sihtfinantseerimisena üle antud 0 0 -254 -254

Ümberklassifitseerimine 391 0 -261 130

Kokku aruandeperioodi liikumised 1 611 -158 11 154 12 607 Soetusmaksumus perioodi lõpus 91 111 789 13 541 105 441Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -60 139 -649 0 -60 788Jääkväärtus perioodi lõpus 30 972 140 13 541 44 653 Aruandeperioodi olulisemad tarkvara soetused olid analüüsi- ja andmelao tarkvara soetamine (2 687 tuh kr); uue viisasüsteemi VIS analüüs (1 545 tuh kr); rahvastiku registri arendustööd (704 tuh kr); jälitustoiminguteks tarkvara soetamine (1 714 tuh kr). Lisa 10 Bioloogiline vara tuh kr

Taimed ja istandused Loomad Kokku

Jääkmaksumus perioodi alguses 14 357 371 Aruandeperioodi liikumised Ümberhindlus 0 3 3 Kulum ja allahindlus 0 -6 -6Kokku aruandeperioodi liikumised 0 -3 -3 Jääkmaksumus perioodi lõpus 14 354 368

Tegevjuht__________________________________ 97

Lisa 11 Muud kohustused ja saadud ettemaksed tuh kr Lühiajaline osa Pikaajaline osa 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2005Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 48 617 55 528 0 11 848Konfiskeeritud varad 4 981 3 328 0 0Klientide raha 2 525 1 990 0 0Tagatistasud 2 503 3 745 0 0Toetuste andmise kohustused 1 609 50 0 0Viitvõlad 328 28 0 0Muud kohustused 33 341 27 582 0 0Toetusteks saadud ettemaksed 331 973 142 591 0 0Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 14 926 6 902 3 167 3 690Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 440 803 241 744 3 167 15 538 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused sisaldavad põhiosas Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvaid töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud makse (vt lisa 2A). Klientide raha sisaldab hooldekodudes viibivate isikute isiklikku raha, mida hoitakse pankades avatud arvelduskontodel. Muud kohustused sisaldavad riigisaladuse kaitse tagamise nõuetest tulenevalt riigisaladusega seotud asutuste kohustusi, mis kajastatakse koondatuna ühel kirjel. Muud saadud ettemaksed sisaldavad põhiosas maa müügi eest ettemakstud raha, mille osas ei ole veel ostu-müügilepingut sõlmitud ning maa omandiõigus ei ole üle läinud ostjale. Pikaajalise tulevaste perioodide tulu ettemaksena kajastub AS-lt Tallinna Sadam saadud reostustõrjevahendite renditulu (1 426 tuh kr), Turu Ülikoolilt saadud tulu Saaremaa Muuseumi arhiiviraamatukogu rendist (1 600 tuh kr), FIE-lt Eino Mäelti ja OÜ-lt Fortec Trade ja OÜ-lt Talumaa saadud tulu Saaremaa Muuseumile kuuluvate vallikeldrite rendist (141 tuh kr). Nimetatud juriidiliste isikute poolt on finantseeritud seadmete soetust ja hoonete renoveerimist, mille osas toimub seadmete ja ruumide rendiga tasaarveldamine. Toetusteks saadud ettemaksed finantseerimisallikate lõikes 2006 2005 Välisabi 329 411 139 626 Schengen Facility 312 301 109 190 Transition Facility 7 905 7 327 ESF (sotsiaal) 15 0 Phare 0 21 708 ERDF (regionaal) 0 92 Muu välisabi 9 190 1 309

Tegevjuht__________________________________ 98

Kodumaine 2 562 2 965 Toetusteks saadud ettemaksed kokku 331 973 142 591 sh põhivara soetamiseks 312 865 110 646

Toetusteks saadud ettemaksed sisaldavad sihtfinantseerimiseks saadud raha, mille kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata (nt lõpetamata ehitused või etapiviisilised soetused). Lisa 12 Laenukohustused tuh kr Laenukohustuste jaotus järelejäänud tähtaja järgi seisuga 31.12.2006 Kapitalirent Laenud Kokku Kuni 1 aasta 102 2738 28401 kuni 2 aastat 77 0 77Laenukohustused kokku 179 2 738 2 917 Laenukohustuste liikumine Kapitalirent Laenud Faktooring Kokku Jääk perioodi alguses 932 268 26 1 226Kokku liikumised -753 2 470 -26 1 691Saadud uusi 500 2 789 0 3 289Tagasi makstud -1 253 -319 -26 -1 598Jääk perioodi lõpus 179 2 738 0 2 917 Laenukohustustega seotud kulud Kapitalirent Laenud Faktooring Kokku Intressikulu 8 0 0 8Keskmine intressimäär (%) 1,4 0 0 0,4 Kapitalirendiga on soetatud Põhja-Eesti Päästekeskusel soojasõlm (kapitalirendi kohustuse jääk 6 tuh kr); Narva-Jõesuu Hooldekodul sõiduauto Renault Trafic (kapitalirendi kohustuse jääk 92 tuh kr, sh 2008.a tasumisele kuuluv summa 44 tuh kr); Mõisamaa Hooldekodul sõiduauto Hyndai Trajeti (kapitalirendi kohustuse jääk 80 tuh kr, sh 2008.a tasumisele kuuluv summa 33 tuh kr). Seisuga 31.12.2006 on tagasimaksmata laene Võru maavalitsusel 2 711 tuh kr (saadud Vabariigi Valitsuse 20.07.06 korralduse nr 400 alusel välisabi sildfinantseerimiseks), Valga maavalitsuses 17 tuh kr (saadud Vabariigi Valitsuse 01.07.03 korraldusega nr 413-k omandireformi reservfondist maa erastamise käigus kasvava metsa ja metsamaa hindamise kulude katteks) ja Sõmera Hooldekodul 10 tuh kr. (laen saadud 2002.aastal 5.aastase tagasimaksetähtajaga Hollandi Fondide Ühenduselt kiriku remondiks).

Tegevjuht__________________________________ 99

Lisa 13A, 13B, 13C 13A Sihtfinantseerimine tuh kr Põhivara sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses 65 671 Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimine 257 144 Sihtfinantseerimise amortisatsioon -52 450 Sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus 270 365 Põhivara sihtfinantseerimine finantseerimisallikate lõikes seisuga 31.12.2006 Välisabi 269 651 sh Schengen Facility 169 915 PHARE 78 139 Transition Facility 3 842 ERDF (regionaalareng) 3 685 muu välisabi 14 070 Kodumaine 714 sh erasektori residentidelt 714 Kokku 270 365 Aruandeaasta olulisemad soetused välisabivahenditest olid järgmised:

• Kodakondsus- ja Migratsiooniametile soetati infotehnoloogiline riist- ja tarkvara (31 311 tuh kr), teeninduslift (1 233 tuh kr) ning valveseadmed (319 tuh kr);

• politseiasutustele soetati labori- ja tööseadmed (3 410 tuh kr), infotehnoloogiline riist- ja tarkvara (2 879 tuh kr), telliti infosüsteemi strateegiline analüüs (241 tuh kr) ning algatati mitmete uute infosüsteemide loomine (1 681 tuh kr), sh operatiivjuhtimise- ja menetluse alamsüsteemid ja politsei e-teenuste infosüsteem;

• piirivalveasutustes teostati ehitustöid (66 397 tuh kr), sh Piirivalve kolledži majutushoone, Alajõe, Mustajõe ja Luhamaa kordonihooned, renoveeriti Jõhvi staabihoone; renoveeriti helikopter (6 230 tuh kr); renoveeriti piirivalvelaev (9 295 tuh kr); soetati paadid koos lisavarustusega (25 924 tuh kr), transpordivahendid ja nende lisaseadmed (59 745 tuh kr), sh sõiduautod, vaatlusautod koos seiresüsteemiga, liikurmasinad, veoautod ja buss; idapiiri valvetehnika (14 075 tuh kr), infotehnoloogiline riist- ja tarkvara (2 972 tuh kr), raadiojaamad (949 tuh kr), raadiolingid (7 515 tuh kr), telefonikeskjaam (255 tuh kr), tööseadmed (3 236 tuh kr).

Tegevjuht__________________________________ 100

13B Saadud toetused tuh kr Saadud toetused Välisabi 143 111 47 290 s.h Schengen Facility 75 652 15 514 Phare 39 400 11 274 ERDF (regionaalareng) 5 342 3 386 ESF (sotsiaal) 3 937 1 084 Transition Facility 1 637 219 EQUAL 963 231 EAGGF (põllumajandus) 68 88 Muu välisabi 16 112 15 494 Kodumaised toetused 53 472 55 507 s.h kohalikelt omavalitsusüksustelt 25 757 30 111 riigi sihtasutustelt 15 861 18 209 avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt 2 415 1 270 muudelt avaliku sektori üksustelt 4 706 3 957 erasektori residentidelt 4 733 1 960 Välisabi kaasfinantseerimine 2 934 1 395Saadud toetused kokku 199 517 104 192 13C Antud toetused tuh kr Antud toetused Subsiidiumid -178 360 -170 165 Sotsiaaltoetused -22 730 -25 663 sh peretoetused -11 935 -9 691 õppetoetused -8 717 -9 505 sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele -646 -3 865 kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud kahjuhüvitised -520 -258 toetused sotsiaalabi vajavatele isikutele -291 -279 taskuraha sotsiaalhooldus-, lastekodude jt kasvandikele -137 -128 preemiad ja stipendiumid -22 -44 toetused puuetega isikutele ja nende hooldajatele -16 -16 ajateenijate sotsiaalmaks 0 -332 ajateenijate tasud 0 -122 ravitoetused 0 -14 muud sotsiaalabitoetused ja hüvitised -446 -1 409 Muud toetused -419 646 -393 507 s.h kodumaine toetus -401 096 -370 467 sh riigi sihtasutustele -138 007 -84 469 kohalikele omavalitsustele -129 604 -168 576 mittetulundusühingutele -115 491 -111 193 erasektori residentidele -12 408 -4 550 muudele avaliku sektori üksustele -5 586 -1 047 mitteresidentidele 0 -632

Tegevjuht__________________________________ 101

Välisabi vahendamine toetusteks -948 -307 Välisabi kaasfinantseerimine -14 764 -21 176 Liikmemaksud -2 838 -1 557 Kokku antud toetused -620 736 -589 335 Antud toetused tegevusalade lõikes on esitatud lisas 22. Lisa 14 Kaupade ja teenuste müük tuh kr 2006 2005 Riigilõivud (vt lisa 3B) 67 670 79 717Tulud majandustegevusest 131 426 128 737s. h tulud sotsiaalabialasest tegevusest 64 329 63 586 tulud haridusalasest tegevusest 17 943 13 129 tulud elamu- ja kommunaalmajandusest 9 971 8 787 tulud korrakaitsest 7 433 8 021 tulud üldvalitsemise tasulistest teenustest 6 233 4 890 tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 5 400 4 178 üüri- ja renditulud (vt lisa 7, 8) 5 404 6 006 tulud kultuurialasest tegevusest 4 645 4 189 tulud põllu- ja metsamajandusest 2 923 3 785 tulud hoonestus- ja kasutamisõiguse seadmisest 951 801 tulud transpordialasest tegevusest 44 162 tulud tervishoiust 12 4 129 muu toodete ja teenuste müük 6 138 7 074Kokku kaupade ja teenuste müük 199 096 208 454 sh sotsiaalabialase tegevuse tulud 2 006 2005 erihooldekodude tulud 41 093 35 046üldhooldekodude tulud 13 372 19 237lastekodude tulud 3 012 3 024koolkodude tulud 1 561 1 214noortekodude tulud 648 562sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuste tulud 424 430muud tulud sotsiaalabialasest tegevusest 4 219 4 073Kokku sotsiaalabialase tegevuse kulud 64 329 63 586 sh tulud haridusalasest tegevusest 2 006 2 005 tulud koolitusteenuse osutamisest 13 450 11 260tasu toitlustamiskuludeks 1 249 556õppekava välisest tegevusest saadud tulu 176 132tulud õppematerjalide ja muude õppekulude katteks 93 79muud tulud haridusalasest tegevusest 2 975 1 102Kokku haridusalase tegevuse tulud 17 943 13 129

Tegevjuht__________________________________ 102

Lisa 15 Muud tulud 2006 2005 tuh kr Kasum põhivarade ja varude müügist (vt lisa 5, 7, 8, 10) 654 225 409 612Trahvid (vt lisa 3B) 322 290 220 715Muud tulud varadelt 4 975 3 053Muud tulud 5 846 4 663Kokku 987 336 638 043 sh muud tulud varadelt 2 006 2005 viivisintressitulud 4 975 3 234metsatulu 0 -181Kokku muud tulud varadelt 4 975 3 053 sh muud tulud 2 006 2 005 regressinõuded 4 151 3 007sunniraha ja tulud asendustäitmisest 391 118väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud 326 182erikonfiskeeritud raha 227 393ekspertiisitasu 212 330kindlustushüvitused 106 222muud tulud 433 411Kokku muud tulud 5 846 4 663

Tegevjuht__________________________________ 103

Lisa 16 Tööjõukulud tuh kr

Töötasukulud 2006 2005

kasv võrreldes

2005 a kasv % Valitavad isikud -1 288 -1 038 250 24%Ametnikud Kõrgemad ametnikud -137 798 -116 841 20 957 18% Vanemametnikud -355 205 -295 691 59 514 20% Nooremametnikud -8 219 -8 968 -749 -8% Kokku ametnikud -501 222 -421 500 79 722 19%Töötajad Juhid -25 474 -24 159 1 315 5% Tippspetsialistid -41 330 -58 197 -16 867 -29% Keskastme spetsialistid -64 532 -85 334 -20 802 -24% Õpetajad -25 314 -3 259 22 055 677% Töölised ja abiteenistujad -221 303 -174 913 46 390 27% Kokku töötajad -377 953 -345 862 32 091 9%Kaitseväelased ja piirivalveametnikud Kõrgemad ohvitserid -1 389 -1 408 -19 -1% Vanemohvitserid -23 657 -22 147 1 510 7% Nooremohvitserid -29 294 -33 802 -4 508 -13% Allohvitserid -80 902 -83 091 -2 189 -3% Sõdurid -32 656 -31 375 1 281 4%

Kokku kaitseväelased ja piirivalveametnikud -167 898 -171 823 -3 925 -2%

Politseiametnikud Kõrgemad politseiametnikud -78 150 -70 410 7 740 11% Vanempolitseiametnikud -355 139 -312 346 42 793 14% Noorempolitseiametnikud -7 108 -19 868 -12 760 -64% Kokku politseiametnikud -440 397 -402 624 37 773 9%Ajutised töötajad -24 829 -22 194 2 635 12%Kadettide stipendium -6 464 -5 903 561 10%Koosseisuvälised töötajad -16 101 -13 468 2 633 20%Kokku töötasukulud -1 536 152 -1 384 412 151 740 11% Aruandeaastal töötajatele arvestatud töötasu üldsumma oli 1 488 758 tuh krooni. Kõrgemale juhtkonnale (siseminister ja regionaalminister) arvestati töötasu 1 288 tuh kr, tegevjuhile (kantsler) 671 tuh kr.

Tegevjuht__________________________________ 104

Erisoodustused 2 006 2 005 Toitlustuskulud ja toiduraha hüvitised -39 138 -44 336 Eluasemekulude katmine -16 822 -19 039 Õppelaenude kustutamine -10 039 -9 271 Esindus- ja vastuvõtukulud -1 146 -1 265 Isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis -771 -247 Lähetuskulude hüvitamine -145 -312 Muud sõidukulud -159 -167 Taseme- ja vabahariduskoolitus -89 -187 Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest -63 0 Tervise kontroll -12 -5 Muud erisoodustused -2 620 -1 930Kokku erisoodustused -71 004 -76 759Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Sotsiaalmaks töötasudelt -503 446 -455 416 Sotsiaalmaks erisoodustustelt -32 999 -36 055 Tulumaks erisoodustustelt -22 861 -26 079 Töötuskindlustusmaksed -4 984 -6 684

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 7 68

Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -564 283 -524 166Kokku tööjõukulud -2 171 439 -1 985 337 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas 22.

Keskmine töötajate arv ja keskmine töötasu kuus (tuh kr)

2006 keskmine töötajate

arv

2006 keskmine töötasu

kuus

2005 keskmine töötajate

arv

2005 keskmine töötasu

kuus

töötasu kasv %

võrreldes 2005.a

Valitavad isikud 2,0 53,7 2,0 43,3 24%Ametnikud Kõrgemad ametnikud 568,4 20,2 647,7 14,9 36% Vanemametnikud 3 028,8 9,8 2 971,7 8,3 18% Nooremametnikud 107,0 6,4 107,0 6,8 -5% Kokku ametnikud 3 704,2 11,3 3 726,5 9,4 20%Töötajad Juhid 179,8 11,8 187,9 10,7 10% Tippspetsialistid 331,2 10,4 533,8 9,1 14% Keskastme spetsialistid 926,3 5,8 898,8 7,9 -27% Õpetajad 224,6 9,4 33,2 8,2 15% Töölised ja abiteenistujad 2996,1 6,2 3 364,5 4,3 43% Kokku töötajad 4 658,0 6,6 5 018,2 5,7 16%Kaitseväelased ja piirivalveametnikud Kõrgemad ohvitserid 3,4 34,6 3,0 39,1 -12%

Tegevjuht__________________________________ 105

Vanemohvitserid 125,5 15,7 123,0 15,0 5% Nooremohvitserid 240,1 10,2 285,0 9,9 3% Allohvitserid 929,1 7,3 995,7 7,0 4% Sõdurid 468,7 5,8 605,8 4,3 34%

Kokku kaitseväelased ja piirivalveametnikud 1 766,8 7,9 2 012,6 7,1 11%

Politseiametnikud Kõrgemad politseiametnikud 334,5 19,5 323,8 18,1 7% Vanempolitseiametnikud 2 898,2 9,6 2 950,4 8,8 9% Noorempolitseiametnikud 81,7 7,3 232,8 7,1 2% Kokku politseiametnikud 3 314,3 11,1 3 507,1 9,6 16%Keskmine töötajate arv kokku 13 445,3 9,2 14 266,3 7,8 17% Koosseisuvälised töötajad 136,8 146,8 2006.a töötas siseministeeriumi valitsemisalas kokku keskmiselt 13 445,3 töötajat (v.a Kaitsepolitseiamet, sh: - maavalitsustes ja nende hallatavates asutustes kokku 3 258,9 töötajat, sh

maavalitsustes 829 töötajat ning nende hallatavates asutustes 2 429,9 töötajat; - Kodakondsus- ja Migratsiooniametis 419,6 töötajat; - Piirivalveameti haldusalas 2 178,8 töötajat; - Päästeameti haldusalas 2 667,5 töötajat; - Politseiameti haldusalas 4 441,4 töötajat; - Sisekaitseakadeemias 302,7 töötajat; - Andmekaitse inspektsioonis 19,3 töötajat; - Siseministeeriumis 157,1 töötajat.

Tegevjuht__________________________________ 106

Lisa 17 Majandamiskulud tuh kr 2006 2005 Hoonete ja ruumide majandamiskulud -246 421 -223 945Sõidukite majandamiskulud -163 590 -119 377Administreerimiskulud -143 315 -147 318Sotsiaalteenused -67 947 -51 739Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -56 551 -51 865Inventari majandamiskulud -42 109 -38 470Toiduained ja toitlustusteenused -41 471 -42 489Lähetuskulud -31 420 -30 105Koolituskulud -25 843 -19 725Uurimis- ja arendustööd -25 458 -4 542Eri- ja vormiriietus -23 206 -24 752Meditsiini- ja hügieenikulud -18 782 -16 713Erivarustuse ja materjalide kulud -22 683 -16 214Kommunikatsiooni, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -15 249 -9 624Masinate ja seadmete majandamiskulud -11 015 -4 586Õppevahendid ja koolituse kulud -8 696 -7 395Rajatiste majandamiskulud -4 365 -2 399Transporditeenused -3 905 -3 518Spordikulud -2 908 -2 720Kaitseotstarbelise varustuse kulud 1 726 -1 639Kolmandatele isikutele hüvitatud kulud -588 -2 715Teavikute ja kunstiesemete kulud -588 -568Tootmiskulud -274 -183Akrediteerimiskulud -34 -62Mitmesugused majandamiskulud -16 911 -15 124Kokku majandamiskulud -971 603 -837 787 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas 22.

Tegevjuht__________________________________ 107

Lisa 18 Muud tegevuskulud tuh kr 2006 2005Maksu-, lõivu- ja trahvikulud -181 090 -131 656Riigisaladusega seotud kulud -156 482 -150 777Kulu ebatõenäoliseks hinnatud trahvinõuetest -56 943 -22 375Kulu ebatõenäoliseks hinnatud järelmaksunõuetest -32 379 -41 946Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -1 226 -586Kahjutasud, viivised -639 -1 031Varude allahindlus -120 -4Valuuta kursikahjumid -24 -36Kulu ebatõenäoliseks hinnatud laenunõuetest 1 -4 187Muud kulud -1 -77Kokku muud tegevuskulud -428 903 -352 675 Lisa 19 Põhivara amortisatsioon tuh kr 2006 2005Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 8) -238 391 -202 726Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 9) -14 089 -13 028Kinnisvara investeeringute amortisatsioon (vt lisa 7) -2 120 -88

Kasum/kahjum bioloogilise vara ümberhindlusest (vt lisa 10) -3 72Põhivara amortisatsioon kokku -254 603 -215 770 Lisa 20 Finantstulud ja -kulud tuh kr 2006 2005Tulem osalustelt sihtasutustes (vt lisa 6) 3 041 -15 621Intressikulu -13 -67 Intressikulu kapitalirendilt (vt lisa 12) -8 -56 Intressikulu faktooringult (vt lisa 12) 0 -4 Intressikulu laenudelt (vt lisa 12) 0 -1 Intressikulu muudelt kohustustelt -5 -6Tulu hoiustelt (vt lisa 1) 7 2Muud finantstulud ja -kulud 68 556 67 068 Intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt 58 236 57 986 Laekunud intressitulu järelmaksunõuetelt 10 303 9 079 Intressitulu muudelt nõuetelt 7 1 Muud finantstulud ja - kulud 10 2Finantstulud ja -kulud kokku 71 591 51 382

Tegevjuht__________________________________ 108

Lisa 21 Netofinantseerimine riigieelarvest tuh kr 2 006 2 005 Rahalised siirded Saadud riigieelarvest ülekannete tegemiseks 4 898 449 4 281 884

Riigieelarvesse antud laekumised -1 775 614 -1 007 338

Muud rahalised siirded teiste riigiraamatupidamisüksustega -5 591 -19 728

Kokku rahalised netosiirded riigieelarvest 3 117 244 3 254 818Mitterahalised siirded Siiretena saadud põhivara 325 520 105 959 Siiretena äraantud põhivara -321 328 -121 421

Kustutusarvetele laekunud EVP-de üleandmine Rahandusministeeriumile (vt lisa 4C) -165 295 -100 186

Muud mitterahalised siirded 0 11 776

Netosiire tekke- ja kassapõhise tulemi vahe kandmiseks riigieelarvesse 33 603 -172 113

Kokku mitterahalised siirded -127 499 -275 985Kokku siirded tulemiaruandes 2 989 744 2 978 833

Riigieelarvesse akumuleeritud tulem aruandeperioodi alguses 4 535 026 3 219 438

Netosiire tekke- ja kassapõhise tulemi vahe kandmiseks riigieelarvesse -33 603 172 113

Põhivara ümberhindlus 42 273 1 153 444

Riigiraamatupidamisüksuse liitmisega saadud netovara 0 -252

Üksuste üleminekuga äraantud netovara 0 -9 717

Riigieelarvesse akumuleeritud tulem aruande perioodi lõpus 4 543 696 4 535 026

Tegevjuht__________________________________ 109

Lisa 22 Tegevuskulud tegevusalade kaupa tuh kr

Tegevusala Antud

toetusedTööjõu-kulud

Majanda-miskulud

Muud kulud

Tegevus-kulud kokku

Avalik kord ja julgeolek Politsei, piirivalve 2 318 1 147 033 404 468 377 674 1 931 493Päästeteenused 3 776 419 179 111 206 55 791 589 952Muu avalik kord ja julgeolek 131 803 147 629 138 111 57 543 475 086

Kokku avalik kord ja julgeolek 137 897 1 713 841 653 785 491 008 2 996 531Sotsiaalne kaitse

Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 81 856 46 841 24 349 10 324 163 370

Haigete ja puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 9 296 80 768 81 456 18 286 189 806

Eakate sotsiaalne kaitse 4 892 7 978 8 095 4 289 25 254 Muu sotsiaalne kaitse 676 211 1 022 97 2 006Kokku sotsiaalne kaitse 96 720 135 798 114 922 32 996 380 436Majandus Transport 227 146 204 539 1 184 229 073

Üldmajanduslikud arendusprojektid 23 034 386 1 844 1 659 26 923

Maakorraldus 11 130 7 117 4 098 26 657 49 002 Turism 562 36 2 082 94 2 774 Energia alased teenused 150 0 154 28 332 Side 0 26 25 1 52

Teadus- ja arendustegevus transpordis 0 0 380 50 430

Üldine tööjõupoliitika 0 17 55 0 72 Muud majandusharud 4 342 492 6 136 817 11 787Kokku majandus 266 364 8 278 15 313 30 490 320 445Haridus Kõrgkoolid 5 497 42 559 24 588 12 808 85 452

Taseme alusel mittemääratletav haridus 1 568 55 485 21 587 9 393 88 033Teise astme haridus 1 443 57 600 31 684 17 003 107 730Hariduse abiteenused 50 35 352 26 463Eelharidus 0 5 28 4 37Muu haridus 44 187 169 40 440

Kokku haridus 8 602 155 871 78 408 39 274 282 155Üldised valitsussektori teenused

Täidesaatvate organite teenused 6 603 124 903 45 728 22 969 200 203Üldised teenused 5 4 212 3 263 437 7 917Muud üldised valitsussektori teenused 134 210 880 74 1 298

Tegevjuht__________________________________ 110

Kokku üldised valitsussektori teenused 6 742 129 325 49 871 23 480 209 418Vaba aeg, kultuur, religioon

Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 71 233 0 0 0 71 233Vabaaja ja sporditeenused 14 645 4 138 8 232 1 759 28 774Kultuuriteenused 17 22 102 12 474 5 553 40 146Muu vaba aeg, kultuur, religioon 0 0 13 2 15

Kokku vaba aeg, kultuur, religioon 85 895 26 240 20 719 7 314 140 168Tervishoid Meditsiinitooted, seadmed 15 606 88 35 400 1 726 52 820 Avalikud tervishoiuteenused 2709 1983 2821 240 7753 Ambulatoorsed teenused 118 0 0 0 118 Haiglateenused 0 0 8 0 8 Muu tervishoid 83 11 23 2 119Kokku tervishoid 18 516 2 082 38 252 1 968 60 818Keskkonnakaitse

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 0 0 274 14 288

Muu keskkonnakaitse 0 4 59 9 72Kokku keskkonnakaitse 0 4 333 23 360 Muudes kuludes kajastuvad põhivara amortisatsioon ja väärtuste muutus summas 254 603 tuh kr, muud tegevuskulud 371 936 tuh kr ja intressikulu 13 tuh kr.

Tegevjuht__________________________________ 111

Lisa 23 Lisa 23 Bilansivälised siduvad ja potentsiaalsed kohustused tuh kr Renditud varad tähtaeg renditulu rendikulu < 1 aasta 3 497,9 113 633,41 kuni 2 aastat 2 914,8 109 953,22 kuni 3 aastat 2 435,3 94 876,03 kuni 4 aastat 2 253,0 93 608,84 kuni 5 aastat 2 151,5 91 275,7üle 5 aasta 31 979,0 554 053,2Renditulu ja -kulu kokku 45 231,7 1 057 400,3 Seisuga 31.12.2006 oli siseministeeriumi valitsemisalas rendile antud 32 815,2 m2 ruume, sh:

• kinnisvarainvesteeringuid 15 335 m2, millelt laekub renditulu keskmiselt 18,90 krooni ruutmeetri kohta kuus;

• hooneid 11 842 m2, millelt laekub renditulu keskmiselt 11,50 krooni ruutmeetri kohta kuus;

• eluhooneid 5 638,2 m2, millelt laekub renditulu keskmiselt 5,75 krooni ruutmeetri kohta kuus.

Toetuste saamise nõuded ja toetuste andmise kohustused nõuded kohustused Välisabi (sh kaasfinantseerimine)/EQUAL 1 383,7 0Välisabi (sh kaasfinantseerimine)/ ERDF (regionaal) 13,8 7130,6Välisabi/ muu 614,1 1 532,0Kodumaine toetus 556,9 50,0

Toetuse andmise/saamise nõuded ja kohustused kokku 2 568,5 1 589,2 Muud bilansivälised nõuded tasumise tähtajaga kuni 1 aasta 8,2 1 kuni 2 aastat 10,7 2 kuni 3 aastat 10,7 3 kuni 4 aastat 10,7 4 kuni 5 aastat 10,7 üle 5 aasta 2,7 Muud bilansivälised nõuded kokku 53,6

Muude bilansiväliste nõuetena kajastuvad Lõuna Politseiprefektuuri aastail 2007 kuni 2010 laekumisele kuuluv endise töötaja koolituskulude nõue summas 53,4 tuhat krooni, ning Harjumaa Muuseumi nõue müüki antud trükistelt summas 0,2 tuhat krooni.

Tegevjuht__________________________________ 112

Muud sõlmitud hankelepingud tasumise tähtajaga kuni 1 aasta 451 449,51 kuni 2 aastat 172 933,2Hankelepingutest tulenevad kohustused kokku 624 382,7

Muude sõlmitud hankelepingutena kajastuvad järgmised kohustused:

• Ahtme Koolil on sõlmitud leping katuse remonttööde teostamiseks summas 396,8 tuhat krooni ning tööde valmimise tähtaeg on 27.04.2007;

• Ida-Viru maavalitsus on sõlminud lepingu kabinettide ja saali remonttööde teostamiseks summas 578 tuhat krooni ning tööde teostamise tähtaeg on 28.02.2007;

• Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on sõlminud lepingu Endla tn 13 ruumide jahutussüsteemi välja ehitamiseks summas 1 077,3 tuhat krooni ning tööd teostatakse 2007. aasta jooksul;

• Lahmuse Kool on sõlminud lepingud õpilaskodu ehituseks summas 2060,7 tuhat krooni ning maaküttesüsteemi ja soojuspumba ehituseks summas 324,4 tuhat krooni. Mõlemal juhul on tööde valmimise tähtaeg 16.04.2007;

• Mahtra Talurahvamuuseum on sõlminud lepingu muuseumi peahoone projekteerimiseks summas 412 tuhat krooni;

• Päästeamet on sõlminud lepingu Tõrvandi päästekomando õppekeskuse renoveerimiseks summas 135,3 tuhat krooni;

• Narva-Jõesuu Lastekodu on sõlminud lepingu köögibloki remondi teostamiseks kogusummas 187,9 tuhat krooni ning tööde lõpetamise tähtaeg on 30.06.2007;

• Piirivalveamet on sõlminud lepingud tuulegeneraatori soetuseks summas 1598,6 tuhat krooni, elamu taastusremonttööde teostamiseks summas 1 490,5 tuhat krooni ning erinevad hankelepingud Schengen Facility programmi raames (ehitused ja soetused) kogusummas 369 961,2 tuhat krooni;

• Politseiamet on sõlminud lepingud operatiivjuhtimise süsteemi loomiseks kogusummas 1 486,8 tuhat krooni ning lõpptähtaegadega 20.01.2007 ja 12.04.2007, menetluse infosüsteemi alamsüsteemi loomiseks summas 1 932,8 tuhat krooni ja tähtajaga 01.03.2007, politsei e-teenuse infosüsteemi loomiseks kogusummas 1 161,1 tuhat krooni ning lõpptähtaegadega 05.01.2007 ja 01.03.2007, m-KAIRI tarkvara (politseisõidukitest päringu tegemise tarkvara) soetamiseks summas 175,9 tuhat krooni ja tähtajaga veebruar 2007, serverite ostuks summas 1 271,6 tuhat krooni, KAIS tarkvara (viisataotluste politseipoolse kooskõlastamise tarkvara) detailanalüüsiks ja realisatsiooniks summas 759 tuhat krooni ja lõpptähtajaga aprill 2007, politsei infosüsteemi liidestamiseks Schengeni teise põlvkonna infosüsteemiga summas 1 164,7 tuhat krooni ja lõpptähtajaga juuli 2007 ning üleminekuks põhitegevuse infosüsteemi uuele arhitektuurile summas 776 tuhat krooni ja lõpptähtajaga veebruar 2007;

• Ravila Hooldekodu on sõlminud lepingu köögi renoveerimiseks summas 1 587 tuhat krooni ning lõpptähtajaga 31.03.2007;

• Saare maavalitsus on sõlminud lepingu hallatava asutuse Kuressaare Väikelastekodu renoveerimiseks summas 563,6 tuhat krooni ning tööde teostamise tähtaeg on märts 2007;

Tegevjuht__________________________________ 113

• Siseministeerium on sõlminud hankelepingud operatiivraadioside süsteemi välja arendamiseks summas 46 513,2 tuhat krooni, helikopteri soetuseks summas 187 415,2 tuhat krooni ning Schengen Facility programmi ehitustööde teostamiseks summas 351,6 tuhat krooni;

• Võru maavalitsus on sõlminud lepingu interneti püsiühenduse leviala laiendamiseks summas 1 001,4 tuhat krooni ning tööde valmimise tähtaeg on 21.02.2007.

Muud võetud kohustused kuni 1 aasta 9 030,11 kuni 2 aastat 20 235,4Muud kohustused kokku 29 265,5 Muude võetud kohustustena kajastuvad:

• Harju maavalitsusel tööettevõtulepingud äriühingutega ja füüsiliste isikutega maade mõõdistamiseks kogusummas 287 tuhat krooni;

• Politseiametil kohtuvaidlustest tulenevad hinnangulised kohustused summas 5 077,2 tuhat krooni;

• Siseministeeriumil on kohtuvaidlustest tulenevad hinnangulisi kohustusi summas 21 541,4 tuhat krooni, Hollandi Politseiakadeemiaga on sõlmitud konsultatsiooni saamise leping summas 109,5 tuhat krooni ning AS Andmevaraga on sõlmitud leping rahvastikuregistri majutusteenuse osutamiseks summas 2 250 tuhat krooni;

• Tartumaa Muuseumil on kohustus seoses müüki võetud trükistega summas 0,4 tuhat krooni.

Seisuga 31.12.2006 oli kohtute menetluses 11 vaidlust, millest võimalikud kulutused 2007-2008. aastal on hinnanguliselt 26 618,6 tuhat krooni. AS Gefi on esitanud hagi sõidukite teisaldamis- ja hoiutasu väljamõistmiseks summas 20 181,8 tuhat krooni. AS Tulmin Sisustus on esitanud hagi politseiametnike õigusvastase tegevusega tekitatud varalise kahju ja kohtukulude hüvitamiseks summas 4 852,7 tuhat krooni. OÜ Fantico on esitanud hagi üürilepingu kehtivuse tuvastamise ja lepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõudes 50,4 tuhat krooni. Lisaks on eraisikute poolt esitatud nõudeid siseministri käskkirja õgusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks, ministri esildise õigusvastasuse tuvastamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, teenistusest vabastamise, elamisloa andmisest keeldumise ning politseipeadirektori käskkirja tühistamise ja ametipalgast kinnipeetud summa hüvitamiseks kogusummas 1533 tuhat krooni.

Tegevjuht__________________________________ 114

Riigieelarve tulude ja kulude täitmise aruanne kroonides

2006 Klassifikaatori tunnus Eelarve Täitmine

TULUD Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 2 090 604 362 2 524 305 596__32 - Kaupade ja teenuste müük 178 890 760 438 275 816__35 - Toetused 1 287 778 868 1 960 230 557__38 - Muud tulud 623 934 734 125 799 223 KULUD Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 5 341 430 438 4 804 078 872 323 524 520 1 266 721 60570000562. SISEMINISTEERIUM 347 324 721 253 704 872__6.00.00.03.0724 - VV reservi vahendid 184 021 169 006___5 - Tegevuskulud 184 021 169 006____55 - Majandamiskulud 184 021 169 006__6.00.00.05.0109 - VV omandireformi reservfondi vahendid 1 232 000 1 232 000___5 - Tegevuskulud 1 232 000 1 232 000____55 - Majandamiskulud 0 1 232 000__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks antud vahendid 319 108 319 051___4 - Eraldised 319 108 319 051____450 - Sihtotstarbelised eraldised 319 108 319 051_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 319 108 319 051______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 319 108 319 051_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 319 051__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 232 079 232 042___4 - Eraldised 232 079 232 042____450 - Sihtotstarbelised eraldised 232 079 232 042_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 232 079 232 042______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 232 079 232 042_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 232 042__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 87 690 000 3 015 060___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 87 690 000 3 015 060____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 80 940 000 1 305 057_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 30 769 800 769 792_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 49 983 144 348 209_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 187 056 187 056____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 6 750 000 1 710 003

Tegevjuht__________________________________ 115

__6.10.00.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 9 575 621 342 200___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 9 575 621 342 200____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 9 575 621 342 200_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 9 575 621 342 200__6.10.01.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 3 107 428___5 - Tegevuskulud 0 3 107 428____50 - Personalikulud 0 313 340____55 - Majandamiskulud 0 2 794 088__6.10.00.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 62 965 603 68 879 814___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 62 965 603 68 879 815____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 66 561 282_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 20 818 273_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 0 42 667 171_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 0 2 582 374_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 0 493 464____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 0 2 318 533__6.10.00.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 286 000___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 286 000____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 0 286 000__6.10.01.00.0000 - Riigituludest 162 073 886 159 320 855___4 - Eraldised 79 459 700 79 259 617____41 - Sotsiaaltoetused 25 000 25 000_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 25 000 25 000______4134 - Õppetoetused 25 000 25 000____450 - Sihtotstarbelised eraldised 79 140 000 78 940 000_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 79 140 000 78 940 000______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 18 640 000 18 640 000_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 18 640 000 18 640 000______45008 - Muudele residentidele 60 500 000 60 300 000____452 - Mittesihtotstarbelised eraldised 294 700 294 617_____4528 - Muudele residentidele 8 500 8 500_____4529 - Mitteresidentidele 286 200 286 117______45299 - Muudele mitteresidentidele 286 200 286 117___5 - Tegevuskulud 82 385 296 79 974 408____50 - Personalikulud 48 799 526 47 232 281____55 - Majandamiskulud 33 585 770 32 742 126___6 - Muud kulud 228 890 86 831____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 228 890 86 831_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 37 386 9 163_____608 - Muud tegevuskulud 191 504 72 103_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 5 565__6.10.01.00.9000 - Kaasfinantseerimine 1 705 812 0___4 - Eraldised 1 705 812 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 705 812 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 705 812 0__6.10.01.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 12 649 447 8 689 654___4 - Eraldised 6 823 248 1 765 603

Tegevjuht__________________________________ 116

____450 - Sihtotstarbelised eraldised 6 823 248 1 765 603_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 6 823 248 1 765 603______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 1 406 143_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 546 750_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 859 393______45008 - Muudele residentidele 0 359 460___5 - Tegevuskulud 5 826 199 6 924 051____50 - Personalikulud 2 847 432 4 050 053____55 - Majandamiskulud 2 978 767 2 873 998__6.10.01.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 2 500 000___4 - Eraldised 0 2 500 000____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 2 500 000_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 2 500 000______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 2 500 000_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 2 500 000__6.10.01.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 18 000 35 286___5 - Tegevuskulud 18 000 35 286____50 - Personalikulud 0 241____55 - Majandamiskulud 18 000 35 045__6.09.99.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud (2005.a ületoodud vahendid) 14 955 14 955___4 - Eraldised 14 955 14 955____450 - Sihtotstarbelised eraldised 14 955 14 955_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 14 955 14 955______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 14 955 14 955_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 14 955__6.09.99.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 20 565 20 565___4 - Eraldised 20 565 20 565____450 - Sihtotstarbelised eraldised 20 565 20 565_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 20 565 20 565______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 20 565 20 565_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 20 565__6.00.99.03.0434 - VV reservi vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 73 353 73 353___5 - Tegevuskulud 73 353 73 353____50 - Personalikulud 73 353 73 353__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 4 357 696 4 357 470___5 - Tegevuskulud 2 242 489 2 242 489____50 - Personalikulud 900 293 900 293____55 - Majandamiskulud 1 342 196 1 342 196___6 - Muud kulud 8 100 8 100____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 8 100 8 100_____608 - Muud tegevuskulud 8 100 8 100___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 2 107 107 2 106 881____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 2 107 107 2 106 881_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 1 500 000 1 500 000_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 370 970 370 744_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 236 137 236 137

Tegevjuht__________________________________ 117

__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 4 202 879 1 100 437___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 202 879 1 100 437____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 4 202 879 1 100 437_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 3 089 006 0_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 1 113 873 1 100 437__6.10.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 9 696 9 696___5 - Tegevuskulud 9 696 9 696____55 - Majandamiskulud 9 696 9 696 70000591. KAITSEPOLITSEIAMET 162 816 198 162 872 077__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 324 037 324 037___4 - Eraldised 324 037 324 037____450 - Sihtotstarbelised eraldised 324 037 324 037_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 324 037 324 037______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 324 037 324 037_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 324 037__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 235 663 235 663___4 - Eraldised 235 663 235 663____450 - Sihtotstarbelised eraldised 235 663 235 663_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 235 663 235 663______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 235 663 235 663_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 235 663__6.09.99.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 55 125 55 125___4 - Eraldised 55 125 55 125____450 - Sihtotstarbelised eraldised 55 125 55 125_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 55 125 55 125______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 55 125 55 125_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 55 125__6.09.99.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud (2005.a ületoodud vahendid) 40 091 40 091___4 - Eraldised 40 091 40 091____450 - Sihtotstarbelised eraldised 40 091 40 091_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 40 091 40 091______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 40 091 40 091_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 40 091__6.10.02.00.0000 - Riigitulud 162 161 282 162 217 161___6 - Muud kulud 162 161 282 162 168 834____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 162 161 282 162 168 834_____600 - Riigisaladusega seotud kulud 162 161 282 162 161 282_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 7 552___5 - Tegevuskulud 0 48 327____55 - Majandamiskulud 0 48 327 70000579. KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMET 396 408 958 246 153 205

Tegevjuht__________________________________ 118

__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 205 614 205 614___4 - Eraldised 205 614 205 614____450 - Sihtotstarbelised eraldised 205 614 205 614_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 205 614 205 614______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 205 614 205 614_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 205 614__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 149 537 149 537___4 - Eraldised 149 537 149 537____450 - Sihtotstarbelised eraldised 149 537 149 537_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 149 537 149 537______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 149 537 149 537_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 149 537__6.09.99.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 45 343 43 448___4 - Eraldised 45 343 43 448____450 - Sihtotstarbelised eraldised 45 343 43 448_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 45 343 43 448______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 45 343 43 448_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 43 448__6.09.99.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud (2005.a ületoodud vahendid) 32 977 31 600___4 - Eraldised 32 977 31 600____450 - Sihtotstarbelised eraldised 32 977 31 600_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 32 977 31 600______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 32 977 31 600_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 31 600__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 129 343 254 1 199 249___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 129 343 254 1 199 249____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 129 343 254 1 199 249_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 2 700 000 0_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 125 143 254 137 291_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 1 500 000 1 061 959__6.10.00.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 47 191 229 36 578 414___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 47 191 229 36 578 414____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 38 782 843 32 464 443_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 7 082 843 1 455 412_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 31 700 000 31 009 031____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 8 408 386 4 113 971__6.10.03.00.0000 - Riigitulud 181 149 100 169 814 926___4 - Eraldised 540 000 501 400____41 - Sotsiaaltoetused 40 000 1 400_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 40 000 1 400______4138 - Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 40 000 1 400____450 - Sihtotstarbelised eraldised 500 000 500 000

Tegevjuht__________________________________ 119

_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 500 000 500 000______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 500 000_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 500 000___5 - Tegevuskulud 180 584 100 168 977 660____50 - Personalikulud 81 520 869 80 252 381____55 - Majandamiskulud 99 063 231 88 725 280___6 - Muud kulud 25 000 335 866____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 25 000 335 866_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 25 000 9 406_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 326 460__6.10.03.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 1 045 634 1 118 332___5 - Tegevuskulud 1 045 634 1 118 332____50 - Personalikulud 390 634 308 442____55 - Majandamiskulud 655 000 809 890__6.10.03.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 150 000 0___5 - Tegevuskulud 150 000 0____55 - Majandamiskulud 150 000 0__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 36 974 758 36 970 573___5 - Tegevuskulud 24 079 300 24 079 300____50 - Personalikulud 121 953 121 953____55 - Majandamiskulud 23 957 347 23 957 347___6 - Muud kulud 0 41 470____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 41 470_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 41 470___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 12 895 458 12 849 803____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 9 951 482 9 905 827_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 7 073 550 7 027 895_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 2 400 000 2 400 000_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 477 932 477 932____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 2 943 976 2 943 976__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 80 000 0___5 - Tegevuskulud 80 000 0____55 - Majandamiskulud 80 000 0__6.10.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt (2005.a ületoodud vahendid) 41 512 41 512___5 - Tegevuskulud 41 512 41 512____55 - Majandamiskulud 41 512 41 512 70005186. PIIRIVALVEAMET 1 073 753 748 847 746 229__6.00.00.03.0454 - VV reservi vahendid 36 551 989 36 551 988___5 - Tegevuskulud 36 551 989 36 551 988____55 - Majandamiskulud 36 551 989 36 551 988__6.00.99.03.0212 - VV reservi vahendid 12 885 210 12 884 820___5 - Tegevuskulud 2 385 210 2 385 210____55 - Majandamiskulud 2 385 210 2 385 210___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 10 500 000 10 499 610____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 10 500 000 10 499 610

Tegevjuht__________________________________ 120

_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 10 500 000 10 499 610__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 1 648 700 1 562 043___4 - Eraldised 1 648 700 1 562 043____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 648 700 1 562 043_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 648 700 1 562 043______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 1 648 700 1 562 043_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 1 562 043__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 1 199 055 1 136 466___4 - Eraldised 1 199 055 1 136 466____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 199 055 1 136 466_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 199 055 1 136 466______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 1 199 055 1 136 466_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 1 136 466__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 94 400 000 0___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 94 400 000 0____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 94 400 000 0_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 94 400 000 0__6.10.00.00.9000 - Kaasfinantseerimine 8 418 526 8 281 953___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 8 418 526 8 281 953____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 8 418 526 8 281 953_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 4 788 935 4 724 116_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 3 629 591 3 557 837__6.10.00.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 7 472 636 2 792 675___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 7 472 636 2 792 675____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 7 035 675 2 792 675_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 2 685 675 2 685 675_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 3 850 000 0_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 500 000 107 000____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 436 961 0__6.10.00.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 372 223 810 246 047 456___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 372 223 810 246 047 456____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 368 217 810 246 047 456_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 143 409 571 108 362 954_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 200 542 328 136 985 612_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 22 258 611 210 890_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 2 007 300 488 001____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 4 006 000 0__6.10.04.00.0000 - Riigitulud 486 469 145 486 434 861___5 - Tegevuskulud 486 210 145 486 165 098____50 - Personalikulud 375 767 163 375 766 699____55 - Majandamiskulud 110 442 982 110 398 399

Tegevjuht__________________________________ 121

___6 - Muud kulud 259 000 269 762____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 259 000 269 762_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 259 000 254 182_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 15 580__6.10.04.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 17 804 175 9 943 432___5 - Tegevuskulud 17 794 175 9 943 432____50 - Personalikulud 100 000 0____55 - Majandamiskulud 17 694 175 9 943 432___6 - Muud kulud 10 000 0____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 10 000 0_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 10 000 0__6.10.04.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 532 043___5 - Tegevuskulud 0 450 884____50 - Personalikulud 0 92 006____55 - Majandamiskulud 0 358 878___6 - Muud kulud 0 81 159____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 81 159_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 0 81 159__6.10.04.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 9 000 000 15 898 188___5 - Tegevuskulud 8 452 879 15 162 800____50 - Personalikulud 2 753 590 2 886 410____55 - Majandamiskulud 5 699 289 12 276 390___6 - Muud kulud 547 121 735 388____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 547 121 735 388_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 547 121 735 388__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 8 740 867 8 740 834___5 - Tegevuskulud 74 303 74 303____55 - Majandamiskulud 74 303 74 303___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 8 666 564 8 666 531____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 8 666 564 8 666 531_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 8 026 129 8 026 096_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 640 435 640 435__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 14 493 836 14 493 836___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 14 493 836 14 493 836____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 14 493 836 14 493 836_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 9 864 443 9 864 443_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 4 629 393 4 629 393__6.10.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 2 445 799 2 445 634___5 - Tegevuskulud 2 445 799 2 445 634____50 - Personalikulud 490 000 490 000____55 - Majandamiskulud 1 955 799 1 955 634 70000728. POLITSEIAMET 1 227 664 000 1 121 824 504__6.00.99.03 - VV reservi vahendid 19 648 758 19 648 627___5 - Tegevuskulud 17 812 372 17 812 324____50 - Personalikulud 11 600 444 11 600 444

Tegevjuht__________________________________ 122

____55 - Majandamiskulud 6 211 928 6 211 880___6 - Muud kulud 136 386 136 386____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 136 386 136 386_____608 - Muud tegevuskulud 136 386 136 386___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 1 700 000 1 699 917____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 1 700 000 1 699 917_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 1 700 000 1 699 917__6.00.00.03.0726 - VV reservi vahendid 10 750 009 4 441 635___5 - Tegevuskulud 9 900 009 4 441 635____50 - Personalikulud 7 816 696 3 265 199____55 - Majandamiskulud 2 083 313 1 176 436___6 - Muud kulud 0 0____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 0_____608 - Muud tegevuskulud 0 0___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 850 000 0____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 850 000 0_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 850 000 0__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 5 645 168 5 498 608___4 - Eraldised 5 645 168 5 498 608____450 - Sihtotstarbelised eraldised 5 645 168 5 498 608_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 5 645 168 5 498 608______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 5 645 168 5 498 608_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 5 498 608__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 4 107 651 3 995 319___4 - Eraldised 4 107 651 3 995 319____450 - Sihtotstarbelised eraldised 4 107 651 3 995 319_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 4 107 651 3 995 319______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 4 107 651 3 995 319_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 3 995 319__6.10.05.00.0000 - Riigitulud 812 642 029 807 913 715___101 - Finantsvarade suurenemine 640 000 7 216____10321 - Laenude andmine 640 000 7 216___5 - Tegevuskulud 808 458 078 804 267 640____50 - Personalikulud 618 231 439 615 857 414____55 - Majandamiskulud 190 226 639 188 410 226___6 - Muud kulud 3 543 951 3 638 860____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 608 751 703 660_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 0 63 488_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 135 171____65 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale punkti tehingupartneri koondkood) 2 935 200 2 935 200_____6503 - Intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt 0 2 935 200__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 11 414 703 11 424 034___4 - Eraldised 92 949 92 948____41 - Sotsiaaltoetused 92 949 92 948_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 27 197 27 197

Tegevjuht__________________________________ 123

______4138 - Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 0 27 197_____414 - Sotsiaaltoetused valitsussektori töövõtjatele 65 752 65 751___5 - Tegevuskulud 6 913 629 6 913 610____55 - Majandamiskulud 6 210 513 6 210 494___6 - Muud kulud 45 717 55 255____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 45 717 55 255_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 9 538___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 362 408 4 362 221____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 3 850 411 3 850 224_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 194 051 193 864_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 528 344 528 344_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 3 128 016 3 128 016____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 511 997 511 997__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 3 856 026 3 547 140___5 - Tegevuskulud 1 094 383 946 640____55 - Majandamiskulud 1 047 444 899 701___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 2 761 643 2 600 500____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 1 267 353 1 110 504_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 578 900 578 900_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 688 453 531 604____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 1 494 290 1 489 996__6.10.99.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 789 616 789 573___5 - Tegevuskulud 789 616 789 573____50 - Personalikulud 7 306 7 306____55 - Majandamiskulud 782 310 782 267__6.10.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt (2005.a ületoodud vahendid) 38 836 38 836___5 - Tegevuskulud 38 836 38 836____55 - Majandamiskulud 38 836 38 836__6.10.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 1 052 178 1 050 228___5 - Tegevuskulud 1 052 178 1 050 228____55 - Majandamiskulud 1 052 178 1 050 228__6.10.05.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 2 900 000 2 390 083___5 - Tegevuskulud 0 2 290 083____50 - Personalikulud 0 763 133____55 - Majandamiskulud 0 1 526 950___6 - Muud kulud 0 100 000____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 100 000_____600 - Riigisaladusega seotud kulud 0 100 000___4 - Eraldised 2 900 000 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 2 900 000 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 2 900 000 0______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 2 900 000 0

Tegevjuht__________________________________ 124

__6.10.05.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 360 000 1 343 947___5 - Tegevuskulud 360 000 1 339 664____55 - Majandamiskulud 360 000 1 339 664___6 - Muud kulud 0 4 283____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 4 283_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 4 283__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 19 173 436 17 223 871___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 19 173 436 17 223 871____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 16 573 436 15 262 369_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 1 000 000 1 000 000_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 11 198 800 11 163 036_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 4 272 636 2 997 334_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 102 000 102 000____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 2 600 000 1 961 502__6.10.05.00.0000 - Riigitulud 217 365 193 213 799 872___4 - Eraldised 3 657 500 3 642 483____41 - Sotsiaaltoetused 2 228 400 2 213 391_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 1 670 000 1 654 991______4138 - Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 1 670 000 1 654 991_____414 - Sotsiaaltoetused valitsussektori töövõtjatele 558 400 558 399____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 429 100 1 429 092_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 429 100 1 429 092______45009 - Mitteresidentidele 1 429 100 1 429 092_______450099 - muudele mitteresidentidele 0 1 429 092___5 - Tegevuskulud 212 856 144 209 303 109____50 - Personalikulud 113 411 163 112 037 361____55 - Majandamiskulud 99 444 981 97 265 748___6 - Muud kulud 851 549 854 281____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 427 949 430 681_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 0 380 200_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 7 046____65 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale punkti tehingupartneri koondkood) 423 600 423 600_____6503 - Intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt 0 423 600__6.10.00.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 65 111 700 7 871 497___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 65 111 700 7 871 497____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 30 976 000 5 033 690_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 23 526 000 5 033 690____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 34 135 700 2 837 807__6.10.05.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 20 368 000 2 941 324___5 - Tegevuskulud 18 668 000 1 276 545____55 - Majandamiskulud 18 668 000 1 276 545___6 - Muud kulud 1 700 000 1 664 779____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 1 700 000 1 664 779_____600 - Riigisaladusega seotud kulud 0 1 200 000_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 0 464 779

Tegevjuht__________________________________ 125

__6.10.05.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 14 184 390 7 331 542___5 - Tegevuskulud 14 184 390 7 331 542____50 - Personalikulud 6 603 090 2 116 648____55 - Majandamiskulud 7 581 300 5 214 894__6.10.00.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 16 892 364 5 887 436___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 16 892 364 5 887 436____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 14 785 364 5 887 436_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 731 261 723 001_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 5 926 739 4 432 974_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 7 872 364 476 515_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 255 000 254 946____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 2 107 000 0__6.10.00.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 1 296 834___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 1 296 834____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 1 296 834_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 0 1 296 834__6.10.05.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 3 281 169___5 - Tegevuskulud 0 3 247 617____50 - Personalikulud 0 1 324 904____55 - Majandamiskulud 0 1 922 713___6 - Muud kulud 0 33 552____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 33 552_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 33 552__6.10.05.00.9000 - Kaasfinantseerimine 1 363 943 109 214___5 - Tegevuskulud 1 363 943 109 214____50 - Personalikulud 598 550 0____55 - Majandamiskulud 765 393 109 214 70000728. PÄÄSTEAMET 584 255 872 582 720 350__6.00.00.03.0267 - VV reservi vahendid 25 762 619 25 267 006___4 - Eraldised 1 187 053 1 187 053____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 187 053 1 187 053_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 187 053 1 187 053______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 1 096 419_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 691 048______45008 - Muudele residentidele 90 634 90 634___5 - Tegevuskulud 21 371 728 21 368 504____50 - Personalikulud 6 073 002 6 073 002____55 - Majandamiskulud 15 298 726 15 295 502___6 - Muud kulud 3 838 3 838____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 3 838 3 838_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 3 838 3 838___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 3 200 000 2 707 611____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 3 200 000 2 707 611_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 3 200 000 2 707 611

Tegevjuht__________________________________ 126

__6.00.99.03.0212 - VV reservi vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 7 514 395 7 514 394___4 - Eraldised 94 229 94 229____450 - Sihtotstarbelised eraldised 94 229 94 229_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 94 229 94 229______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 94 229_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 94 229___5 - Tegevuskulud 3 366 914 3 366 913____50 - Personalikulud 481 542 481 542____55 - Majandamiskulud 2 885 372 2 885 371___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 053 252 4 053 252____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 4 053 252 4 053 252_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 4 053 252 4 053 252__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 1 139 052 1 138 750___4 - Eraldised 1 139 052 1 138 750____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 139 052 1 138 750_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 139 052 1 138 750______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 1 139 052 1 138 750_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 1 138 750__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 828 402 818 641___4 - Eraldised 828 402 818 641____450 - Sihtotstarbelised eraldised 828 402 818 641_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 828 402 818 641______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 828 402 818 641_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 818 641__6.09.99.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 126 829 124 964___4 - Eraldised 126 829 124 964____450 - Sihtotstarbelised eraldised 126 829 124 964_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 126 829 124 964______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 126 829 124 964_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 124 964__6.09.99.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud (2005.a ületoodud vahendid) 89 006 88 544___4 - Eraldised 89 006 88 544____450 - Sihtotstarbelised eraldised 89 006 88 544_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 89 006 88 544______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 89 006 88 544_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 88 544__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 18 264 660 10 163 514___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 18 264 660 10 163 514____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 17 464 660 10 163 116_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 12 632 660 6 604 991_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 1 000 000 0_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 3 832 000 3 558 124____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 800 000 398

Tegevjuht__________________________________ 127

__6.10.00.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 10 596 480 2 232 333___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 10 596 480 2 232 333____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 10 596 480 2 232 333_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 3 331 480 2 115 017_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 2 000 000 81 571_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 5 265 000 35 745__6.10.00.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 1 534 849___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 1 534 849____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 1 534 849_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 0 1 216 900_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 0 43 938_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 0 274 011__6.10.06.00.0000 - Riigitulud 508 859 130 501 707 291___206 - Kohustuste vähenemine 12 778 12 778____20826 - Kapitaliliisingu maksed 12 778 12 778_____208268 - Kapitaliliisingu maksed residentidele 0 12 778___4 - Eraldised 2 357 053 2 354 754____41 - Sotsiaaltoetused 310 597 310 597_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 310 597 310 597______4138 - Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 310 597 310 597____450 - Sihtotstarbelised eraldised 2 046 456 2 044 157_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 2 046 456 2 044 157______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 500 000 500 000_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 500 000 500 000______45008 - Muudele residentidele 1 530 456 1 530 372______45009 - Mitteresidentidele 16 000 13 785_______450092 - Euroopa Liidule 0 13 785___5 - Tegevuskulud 505 806 384 498 727 595____50 - Personalikulud 395 453 342 391 835 525____55 - Majandamiskulud 110 353 042 106 892 071___6 - Muud kulud 682 915 612 163____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 674 563 611 012_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 568 383 509 064_____608 - Muud tegevuskulud 106 180 101 768_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 180_____6502 - Intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult 0 817______65028 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitaliliisingult residentidele 0 817_____6503 - Intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt 0 334____65 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale punkti tehingupartneri koondkood) 8 352 1 152__6.10.06.00.9000 - Kaasfinantseerimine 380 205 84 075___5 - Tegevuskulud 380 205 84 075____50 - Personalikulud 109 526 50 654____55 - Majandamiskulud 270 679 33 421__6.10.06.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 154 862 1 054 465

Tegevjuht__________________________________ 128

___5 - Tegevuskulud 154 862 1 054 465____50 - Personalikulud 109 526 79 351____55 - Majandamiskulud 45 336 975 114__6.10.06.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 16 952 482___206 - Kohustuste vähenemine 0 499 869____20826 - Kapitaliliisingu maksed 0 499 869_____208268 - Kapitaliliisingu maksed residentidele 0 499 869___5 - Tegevuskulud 0 16 374 968____50 - Personalikulud 0 7 359 067____55 - Majandamiskulud 0 9 015 901___6 - Muud kulud 0 77 645____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 70 622_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 0 53 100_____608 - Muud tegevuskulud 0 17 522____65 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale punkti tehingupartneri koondkood) 0 7 022_____6502 - Intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult 0 7 022______65028 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitaliliisingult residentidele 0 7 022__6.10.06.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 3 744 855___5 - Tegevuskulud 0 3 710 334____50 - Personalikulud 0 1 368 580____55 - Majandamiskulud 0 2 341 754___6 - Muud kulud 0 34 521____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 34 521_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 34 521__6.10.06.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 3 635 000 3 417 357___5 - Tegevuskulud 3 635 000 3 408 017____50 - Personalikulud 520 000 317 415____55 - Majandamiskulud 3 115 000 3 090 603___6 - Muud kulud 0 9 340____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 9 340_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 0 1 740_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 7 600__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 6 515 461 6 507 441___4 - Eraldised 2 280 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 2 280 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 2 280 0______45009 - Mitteresidentidele 2 280 0___5 - Tegevuskulud 35 179 35 179____55 - Majandamiskulud 35 179 35 179___6 - Muud kulud 24 105 24 105____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 24 105 24 105_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 17 363 17 363_____608 - Muud tegevuskulud 6 742 6 742___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 6 453 897 6 448 157____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 6 248 680 6 242 940_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 5 015 521 5 009 781_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 1 165 320 1 165 320_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 67 839 67 839

Tegevjuht__________________________________ 129

____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 205 217 205 217__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 20 381 0___5 - Tegevuskulud 20 381 0____55 - Majandamiskulud 20 381 0__6.10.99.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 8 462 8 462___5 - Tegevuskulud 8 462 8 462____55 - Majandamiskulud 8 462 8 462__6.10.99.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 32 841 32 841___5 - Tegevuskulud 32 841 32 841____55 - Majandamiskulud 32 841 32 841__6.10.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt (2005.a ületoodud vahendid) 41 658 41 658___5 - Tegevuskulud 41 658 41 658____55 - Majandamiskulud 41 658 41 658__6.10.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 286 429 286 429___5 - Tegevuskulud 286 429 286 429____55 - Majandamiskulud 286 429 286 429 70004235. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON 8 988 712 7 711 076__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 29 822 29 822___4 - Eraldised 29 822 29 822____450 - Sihtotstarbelised eraldised 29 822 29 822_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 29 822 29 822______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 29 822 29 822_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 29 822__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 21 689 21 689___4 - Eraldised 21 689 21 689____450 - Sihtotstarbelised eraldised 21 689 21 689_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 21 689 21 689______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 21 689 21 689_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 21 689__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 533 000 10 861___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 533 000 10 861____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 68 000 0_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 68 000 0____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 465 000 10 861__6.10.07.00.0000 - Riigitulud 7 531 307 7 482 838___5 - Tegevuskulud 7 531 307 7 482 838____50 - Personalikulud 4 980 227 4 980 226____55 - Majandamiskulud 2 551 080 2 502 612__6.10.07.00.9000 - Kaasfinantseerimine 97 791 67 928___5 - Tegevuskulud 97 791 67 928____50 - Personalikulud 35 203 12 677____55 - Majandamiskulud 62 588 55 250

Tegevjuht__________________________________ 130

__6.10.07.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 293 375 8 800___5 - Tegevuskulud 293 375 8 800____50 - Personalikulud 105 615 0____55 - Majandamiskulud 187 760 8 800__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 90 562 89 139___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 90 562 89 139____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 1 423 0_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 1 423 0____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 89 139 89 139__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 391 166 0___5 - Tegevuskulud 391 166 0____50 - Personalikulud 53 400 0____55 - Majandamiskulud 337 766 0 70004465. SISEKAITSEAKADEEMIA 139 241 528 128 104 631__6.00.00.03.0518 - VV reservi vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 7 633 910 3 437 330___5 - Tegevuskulud 7 633 910 3 437 330____50 - Personalikulud 4 399 299 1 382 088____55 - Majandamiskulud 3 234 611 2 055 243__6.00.99.03.0651 - VV reservi vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 43 661 43 661___4 - Eraldised 22 640 22 640____41 - Sotsiaaltoetused 22 640 22 640_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 22 640 22 640______4134 - Õppetoetused 22 640 22 640___5 - Tegevuskulud 21 021 21 021____55 - Majandamiskulud 21 021 21 021__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 229 732 229 732___4 - Eraldised 229 732 229 732____450 - Sihtotstarbelised eraldised 229 732 229 732_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 229 732 229 732______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 229 732 229 732_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 229 732__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 167 078 167 078___4 - Eraldised 167 078 167 078____450 - Sihtotstarbelised eraldised 167 078 167 078_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 167 078 167 078______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 167 078 167 078_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 167 078__6.09.99.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 39 962 39 962___4 - Eraldised 39 962 39 962____450 - Sihtotstarbelised eraldised 39 962 39 962_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 39 962 39 962______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 39 962 39 962_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 39 962__6.09.99.00.0002 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 121 120

Tegevjuht__________________________________ 131

___4 - Eraldised 121 120____450 - Sihtotstarbelised eraldised 121 120_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 121 120______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 121 120_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 120__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 1 593 525 528 564___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 1 593 525 528 564____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 1 213 187 528 564_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 300 000 163 132_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 413 187 152 542_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 500 000 212 890____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 380 338 0__6.10.00.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 8 094 899 1 365 049___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 8 094 899 1 365 049____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 4 025 299 940 299_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 1 831 707 0_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 2 193 592 940 299____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 4 069 600 424 750__6.10.08.00.0000 - Riigitulud 87 083 153 82 725 063___4 - Eraldised 8 670 102 5 383 323____41 - Sotsiaaltoetused 8 563 232 5 333 987_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 8 563 232 5 333 987______4134 - Õppetoetused 8 563 232 5 333 987____450 - Sihtotstarbelised eraldised 106 870 49 336_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 106 870 49 336______45008 - Muudele residentidele 57 522 39 166______45009 - Mitteresidentidele 49 348 10 170_______450092 - Euroopa Liidule 0 10 170___5 - Tegevuskulud 78 276 851 77 255 529____50 - Personalikulud 58 852 376 57 858 064____55 - Majandamiskulud 19 424 475 19 397 464___6 - Muud kulud 136 200 86 211____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 136 200 86 211_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 136 200 86 211__6.10.08.00.9000 - Kaasfinantseerimine 958 151 1 706___5 - Tegevuskulud 958 151 1 706____50 - Personalikulud 312 932 1 706____55 - Majandamiskulud 645 219 0__6.10.08.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 4 426 376 5 182 541___4 - Eraldised 0 30 240____41 - Sotsiaaltoetused 0 30 240_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 0 30 240______4134 - Õppetoetused 0 30 240___5 - Tegevuskulud 4 426 376 5 152 301____50 - Personalikulud 1 699 119 301 069____55 - Majandamiskulud 2 727 257 4 851 233__6.10.08.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 70 161

Tegevjuht__________________________________ 132

___5 - Tegevuskulud 0 70 161____50 - Personalikulud 0 70 161__6.10.08.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 20 000 463 611___4 - Eraldised 0 60 450____41 - Sotsiaaltoetused 0 60 450_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 0 60 450______4134 - Õppetoetused 0 60 450___5 - Tegevuskulud 20 000 403 161____50 - Personalikulud 20 000 43 368____55 - Majandamiskulud 0 359 793__6.10.08.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 10 700 000 16 320 420___4 - Eraldised 15 000 1 180____450 - Sihtotstarbelised eraldised 15 000 1 180_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 15 000 1 180______45008 - Muudele residentidele 15 000 1 180___5 - Tegevuskulud 10 684 000 16 293 373____50 - Personalikulud 7 835 000 7 412 871____55 - Majandamiskulud 2 849 000 8 880 502___6 - Muud kulud 1 000 25 867____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 1 000 25 867_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 1 000 25 026_____608 - Muud tegevuskulud 0 341_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 500__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 8 960 050 8 281 814___4 - Eraldised 220 539 217 056____41 - Sotsiaaltoetused 217 056 217 056_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 217 056 217 056______4134 - Õppetoetused 217 056 217 056____450 - Sihtotstarbelised eraldised 3 483 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 483 0______45009 - Mitteresidentidele 3 483 0___5 - Tegevuskulud 769 000 769 000____50 - Personalikulud 418 335 418 335____55 - Majandamiskulud 350 665 350 665___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 7 970 511 7 295 758____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 7 970 511 7 295 758_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 7 842 865 7 168 112_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 125 868 125 868_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 1 778 1 778__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 1 065 808 1 022 717___5 - Tegevuskulud 1 065 808 1 022 717____55 - Majandamiskulud 1 065 808 1 022 717__6.10.99.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 126 093 126 092___4 - Eraldised 78 683 78 683____41 - Sotsiaaltoetused 78 683 78 683_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 78 683 78 683______4134 - Õppetoetused 78 683 78 683

Tegevjuht__________________________________ 133

___5 - Tegevuskulud 47 410 47 409____50 - Personalikulud 29 715 29 714____55 - Majandamiskulud 17 695 17 695__6.10.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt (2005.a ületoodud vahendid) 49 186 49 186___4 - Eraldised 49 186 49 186____41 - Sotsiaaltoetused 49 186 49 186_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 49 186 49 186______4134 - Õppetoetused 49 186 49 186__6.10.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 8 049 823 8 049 823___4 - Eraldised 6 000 6 000____450 - Sihtotstarbelised eraldised 6 000 6 000_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 6 000 6 000______45008 - Muudele residentidele 6 000 6 000___5 - Tegevuskulud 8 043 823 8 043 823____50 - Personalikulud 4 424 103 4 424 103____55 - Majandamiskulud 3 619 720 3 619 720

70000562. SISEMINISTEERIUM (REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA) 579 092 782 186 519 636__6.10.09.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 9 600 000 0___4 - Eraldised 9 600 000 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 9 600 000 0__6.10.09.80.0042 - Laekumised majandustegevusest 2 765 604 0___4 - Eraldised 2 765 604 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 2 765 604 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 2 765 604 0__6.10.10.00.0000 - Riigitulud 188 812 148 93 789 490___4 - Eraldised 188 812 148 93 789 490____40 - Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 875 000 875 000____450 - Sihtotstarbelised eraldised 148 837 148 92 914 490_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 148 837 148 92 914 490______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 128 112 148 81 446 548_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 8 525 000 8 429 914_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 1 900 000 1 900 000_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 117 687 148 71 116 634______45008 - Muudele residentidele 20 725 000 11 467 942____4502 - Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 39 100 000 0_____45020 - Valitsussektorisisesed toetused 39 100 000 0______450201 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 39 100 000 0__6.10.10.00.0001 - Riigitulud (hasartmängumaksu komisjoni teenindamiskulud) 222 250 144 459___4 - Eraldised 222 250 144 459____450 - Sihtotstarbelised eraldised 222 250 144 459_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 222 250 144 459______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 222 250 144 459_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 222 250 144 459__6.10.10.00.9000 - Kaasfinantseerimine 17 969 669 10 098 518___4 - Eraldised 16 197 428 8 889 881

Tegevjuht__________________________________ 134

____450 - Sihtotstarbelised eraldised 16 197 428 8 889 881_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 16 197 428 8 889 881______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 6 476 502 5 938 487_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 6 476 502 5 938 487______45008 - Muudele residentidele 6 320 926 0______45009 - Mitteresidentidele 3 400 000 2 951 394_______450099 - muudele mitteresidentidele 0 2 951 394___5 - Tegevuskulud 1 772 241 1 208 637____50 - Personalikulud 464 349 445 394____55 - Majandamiskulud 1 307 892 763 243__6.10.10.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 332 394 524 55 016 525___4 - Eraldised 328 182 384 54 619 456____450 - Sihtotstarbelised eraldised 328 182 384 54 619 456_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 328 182 384 54 619 456______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 278 035 031 42 026 778_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 8 472 607_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 22 250 941_______450002 - Valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 0 2 210 207_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 278 035 031 9 093 023______45008 - Muudele residentidele 0 12 592 678___5 - Tegevuskulud 4 212 140 397 070____50 - Personalikulud 808 487 397 070____55 - Majandamiskulud 3 403 653 0__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 17 679 629 17 653 990___4 - Eraldised 17 679 629 17 653 990____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 635 623 1 609 984_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 635 623 1 609 984______45008 - Muudele residentidele 1 635 623 1 609 984____4502 - Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 16 044 006 16 044 006_____45020 - Valitsussektorisisesed toetused 16 044 006 16 044 006______450201 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 6 000 000 6 000 000______450203 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 10 044 006 10 044 006__6.10.99.00.9000 - Kaasfinantseerimine (2005.a ületoodud vahendid) 9 569 807 5 626 625___4 - Eraldised 6 475 637 4 894 625____450 - Sihtotstarbelised eraldised 6 475 637 4 894 625_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 6 475 637 4 894 625______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 154 711 0______45008 - Muudele residentidele 6 320 926 4 894 625___5 - Tegevuskulud 2 474 570 636 927____50 - Personalikulud 519 039 497 681____55 - Majandamiskulud 1 955 531 139 246___6 - Muud kulud 619 600 95 073____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 619 600 95 073_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 619 600 95 073__6.10.00.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 0 2 746 173___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 2 746 172____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 1 734 572

Tegevjuht__________________________________ 135

_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 0 1 734 572____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 0 1 011 600__6.10.99.20.0000 - Majandamiskulud 79 151 62 530___5 - Tegevuskulud 79 151 62 530____55 - Majandamiskulud 79 151 62 530__6.10.01.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 0 1 381 327___4 - Eraldised 0 172 628____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 172 628_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 172 628______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 172 628_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 172 628___5 - Tegevuskulud 0 1 208 699____50 - Personalikulud 0 861 848____55 - Majandamiskulud 0 346 851 MAAVALITSUSED 821 883 919 1 266 721 605__6.00.00.03.0735 - VV reservi vahendid 82 542 82 542___5 - Tegevuskulud 16 854 16 854____55 - Majandamiskulud 16 854 16 854___4 - Eraldised 65 688 65 688____450 - Sihtotstarbelised eraldised 65 688 65 688_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 65 688 65 688______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 65 688 65 688_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 65 688 65 688__6.00.99.05.0000 - VV omandireformi reservfondi vahendid 10 837 641 8 278 630___4 - Eraldised 165 742 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 165 742 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 165 742 0______45008 - Muudele residentidele 108 178 0___5 - Tegevuskulud 10 671 899 8 278 630____50 - Personalikulud 1 533 836 7 212 842____55 - Majandamiskulud 1 067 587 1 065 788__6.02.00.00.0000 - Riigitulud 4 676 000 1 256 103___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 676 000 1 256 103____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 4 676 000 1 256 103_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 4 676 000 1 256 103__6.02.04.00.0000 - Riigitulud 119 168 700 117 490 594___4 - Eraldised 2 517 000 2 424 941____41 - Sotsiaaltoetused 2 517 000 2 424 941_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 2 517 000 2 424 941______4134 - Õppetoetused 2 517 000 2 424 941___5 - Tegevuskulud 116 651 700 115 065 653____50 - Personalikulud 0 79 517 286____55 - Majandamiskulud 0 35 548 367__6.02.04.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 0 16 205___5 - Tegevuskulud 0 16 205____55 - Majandamiskulud 0 16 205__6.02.04.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 421 582___5 - Tegevuskulud 0 393 214

Tegevjuht__________________________________ 136

____50 - Personalikulud 0 3 066____55 - Majandamiskulud 0 390 148___4 - Eraldised 0 28 368____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 28 368_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 28 368______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 28 368_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 28 368__6.02.04.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 716 829___5 - Tegevuskulud 0 195 965____55 - Majandamiskulud 0 195 965___4 - Eraldised 0 520 864____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 520 864_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 520 864______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 200 864_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 200 864______45008 - Muudele residentidele 0 320 000__6.02.04.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 1 207 000 1 527 735___5 - Tegevuskulud 1 207 000 1 515 032____50 - Personalikulud 0 67 625____55 - Majandamiskulud 0 1 447 407___6 - Muud kulud 0 12 703____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 12 703_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 12 703__6.02.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 3 430 012 3 401 361___5 - Tegevuskulud 254 274 225 624____55 - Majandamiskulud 0 225 624___4 - Eraldised 7 757 7 757____41 - Sotsiaaltoetused 7 757 7 757_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 7 757 7 757______4134 - Õppetoetused 7 757 7 757___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 3 167 980 3 167 980____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 3 167 980 3 167 980_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 3 167 980 3 167 980__6.02.99.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 2 178 2 178___5 - Tegevuskulud 2 178 2 178____55 - Majandamiskulud 0 2 178__6.02.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt (2005.a ületoodud vahendid) 1 138 381 1 138 381___5 - Tegevuskulud 66 481 66 481____55 - Majandamiskulud 0 66 481___4 - Eraldised 1 071 900 1 071 900____450 - Sihtotstarbelised eraldised 1 071 900 1 071 900_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 071 900 1 071 900______45008 - Muudele residentidele 1 071 900 1 071 900__6.02.99.80.0000 - Laekumine majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 333 471 333 366___5 - Tegevuskulud 333 471 333 366____55 - Majandamiskulud 0 333 366__6.06.00.00.0000 - Riigitulud 5 959 000 3 847 834

Tegevjuht__________________________________ 137

___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 5 959 000 3 847 834____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 5 959 000 3 847 834_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 650 000 573 450_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 5 009 000 3 165 832_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 300 000 108 553__6.06.00.00.9000 - Kaasfinantseerimine 3 824 000 3 438 434___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 3 824 000 3 438 434____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 3 824 000 3 438 434_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 3 824 000 3 438 434__6.06.00.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 278 452___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 278 452____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 278 452_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 278 452__6.06.00.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 17 095 640 0___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 17 095 640 0____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 17 095 640 0_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 17 095 640 0__6.06.00.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 15 000 0___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 15 000 0____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 15 000 0_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 15 000 0__6.06.16.00.0000 - Riigitulud 26 326 540 26 170 840___5 - Tegevuskulud 26 298 028 26 093 672____50 - Personalikulud 19 393 697 19 373 820____55 - Majandamiskulud 6 904 331 6 719 852___6 - Muud kulud 28 512 77 169____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 28 512 77 169_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 28 112 25 112_____608 - Muud tegevuskulud 400 72__6.06.16.00.6109 - Riigitulud 590 000 585 215___5 - Tegevuskulud 590 000 585 215____55 - Majandamiskulud 590 000 585 215__6.06.16.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 0 188 350___5 - Tegevuskulud 0 188 350____50 - Personalikulud 0 95 758____55 - Majandamiskulud 0 92 593__6.06.16.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 429 717 535 447___4 - Eraldised 0 4 000____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 4 000_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 4 000______45008 - Muudele residentidele 0 4 000___5 - Tegevuskulud 429 717 518 331____50 - Personalikulud 2 666 24 782____55 - Majandamiskulud 427 051 493 548___6 - Muud kulud 0 13 116

Tegevjuht__________________________________ 138

____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 13 116_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 13 116__6.06.16.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 889 019___5 - Tegevuskulud 0 889 019____50 - Personalikulud 0 84 725____55 - Majandamiskulud 0 804 293__6.06.16.60.0012 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 11 545___4 - Eraldised 0 11 545____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 11 545_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 11 545______45008 - Muudele residentidele 0 11 545__6.06.16.60.7601 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 61 997___5 - Tegevuskulud 0 61 997____55 - Majandamiskulud 0 61 997__6.06.16.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 2 841 270 4 161 730___5 - Tegevuskulud 2 840 270 3 845 170____50 - Personalikulud 1 496 250 1 731 133____55 - Majandamiskulud 1 344 020 2 114 037___6 - Muud kulud 1 000 316 560____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 1 000 316 560_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 500 314 370_____608 - Muud tegevuskulud 500 0_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 2 190__6.06.25.00.0000 - Riigitulud 2 912 384 2 912 384___5 - Tegevuskulud 2 912 384 2 912 384____50 - Personalikulud 2 021 758 2 021 758____55 - Majandamiskulud 890 626 890 626__6.06.25.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 465 861 548 634___5 - Tegevuskulud 465 861 548 634____55 - Majandamiskulud 465 861 548 634__6.06.25.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 460 949___5 - Tegevuskulud 0 460 949____55 - Majandamiskulud 0 460 949__6.06.25.60.8015 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 445 061___5 - Tegevuskulud 0 445 061____55 - Majandamiskulud 0 445 061__6.06.25.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 2 960 000 4 720 686___5 - Tegevuskulud 2 797 600 4 505 172____50 - Personalikulud 672 100 1 424 854____55 - Majandamiskulud 2 125 500 3 080 318___6 - Muud kulud 162 400 215 514____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 150 000 209 477_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 150 000 209 477____65 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale punkti tehingupartneri koondkood) 12 400 6 037_____6500 - Intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt 0 5 786______65008 - Muudele residentidele emiteeritud väärtpaberid 0 5 786_____6502 - Intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult 12 400 251______65028 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitaliliisingult residentidele 0 251______65029 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitaliliisingult mitteresidentidele 10 000 0

Tegevjuht__________________________________ 139

__6.06.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 1 214 970 1 213 622___5 - Tegevuskulud 62 515 61 681____50 - Personalikulud 14 623 13 805____55 - Majandamiskulud 47 892 47 876___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 1 152 455 1 151 941____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 1 152 455 1 151 941_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 1 133 810 1 133 809_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 1 793 1 793_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 16 852 16 339__6.06.99.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 1 428 811 1 428 811___5 - Tegevuskulud 693 614 693 614____55 - Majandamiskulud 693 614 693 614___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 735 197 735 197____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 735 197 735 197_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 735 197 735 197__6.06.99.40.9000 - Kaasfinantseerimine (laekumised muudelt residentidelt, 2005.a ületoodud vahendid) 120 081 120 081___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 120 081 120 081____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 120 081 120 081_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 120 081 120 081__6.06.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 649 903 649 903___5 - Tegevuskulud 649 903 649 903____50 - Personalikulud 123 000 123 000____55 - Majandamiskulud 526 903 526 903__6.06.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 631 176 630 771___5 - Tegevuskulud 631 176 630 771____50 - Personalikulud 287 420 287 127____55 - Majandamiskulud 343 756 343 644__6.09.01.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid 685 262 650 749___4 - Eraldised 685 262 650 749____450 - Sihtotstarbelised eraldised 685 262 650 749_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 685 262 650 749______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 685 262 650 749_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 650 749__6.09.01.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud 498 368 470 473___4 - Eraldised 498 368 470 473____450 - Sihtotstarbelised eraldised 498 368 470 473_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 498 368 470 473______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 498 368 470 473_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 470 473__6.09.99.00.0001 - Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ettenähtud vahendid (2005.a ületoodud vahendid) 223 529 203 941___4 - Eraldised 223 529 203 941____450 - Sihtotstarbelised eraldised 223 529 203 941_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 223 529 203 941

Tegevjuht__________________________________ 140

______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 223 529 203 941_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 203 941__6.09.99.00.0002 - Õppelaenude põhiosa kustutamisega kaasnevad maksud (2005.a ületoodud vahendid) 162 569 141 404___4 - Eraldised 162 569 141 404____450 - Sihtotstarbelised eraldised 162 569 141 404_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 162 569 141 404______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 162 569 141 404_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 141 404__6.10.00.00.0000 - Riigitulud 2 455 313 2 018 586___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 2 455 313 2 018 586____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 2 395 313 1 959 491_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 1 398 365 1 052 224_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 895 948 806 867_____1556 - Inventari soetamine ja renoveerimine 101 000 100 400____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 60 000 59 095__6.10.00.00.9999 - Laekumised varade müügi arvelt 12 569 712 926 622___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 12 569 712 926 622____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 12 569 712 926 622_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 12 429 712 786 636_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 38 000 37 986_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 102 000 102 000__6.10.00.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 5 643 910___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 5 643 910____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 5 544 790_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 3 678 424_____1554 - Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite soetamine ja renoveerimine 0 780 000_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 0 1 086 366____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 0 99 120__6.10.00.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 0 53 827___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 53 827____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 53 827_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 45 143_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 8 684__6.10.09.00.0000 - Riigitulud 165 619 983 165 538 475___206 - Kohustuste vähenemine 14 100 14 056____20826 - Kapitaliliisingu maksed 14 100 14 056_____208268 - Kapitaliliisingu maksed residentidele 0 14 056___4 - Eraldised 3 289 360 3 289 360____450 - Sihtotstarbelised eraldised 3 289 360 3 289 360_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 289 360 3 289 360______45008 - Muudele residentidele 0 145 360______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 3 144 000 3 144 000

Tegevjuht__________________________________ 141

_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 3 144 000 3 144 000___5 - Tegevuskulud 162 263 788 162 036 280____50 - Personalikulud 119 344 760 119 314 559____55 - Majandamiskulud 42 919 028 42 721 721___6 - Muud kulud 52 735 198 780____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 52 535 198 657_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 52 535 44 483_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 154 175____65 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale punkti tehingupartneri koondkood) 200 122_____6502 - Intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult 200 122______65028 - Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitaliliisingult residentidele 200 122__6.10.09.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt 0 4 146 754___4 - Eraldised 0 235 932____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 235 932_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 235 932______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 162 698_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 162 698______45008 - Muudele residentidele 0 73 235___5 - Tegevuskulud 0 3 910 822____50 - Personalikulud 0 220 221____55 - Majandamiskulud 0 3 690 601__6.10.09.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt 0 22 030 168___4 - Eraldised 0 14 514 774____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 13 026 058_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 13 026 058______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 1 971 875_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 473 723_______450002 - Valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 0 10 000_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 967______45008 - Muudele residentidele 0 11 054 183____4502 - Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 0 992 049_____45020 - Valitsussektorisisesed toetused 0 481 400______450200 - Riigile ja riigiasutustele 0 481 400_____45028 - Muudele residentidele 0 510 649____452 - Mittesihtotstarbelised eraldised (peale punkti tehingupartneri koondkood) 0 492 167______45201 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 79 084___5 - Tegevuskulud 0 7 514 311____50 - Personalikulud 0 1 162 182____55 - Majandamiskulud 0 6 352 130___6 - Muud kulud 0 1 082____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 1 082_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 1 082__6.10.09.40.9000 - Kaasfinantseerimine (laekumised muudelt residentidelt) 0 859 906___4 - Eraldised 0 319 207____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 319 207

Tegevjuht__________________________________ 142

_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 319 207______45008 - Muudele residentidele 0 319 207___5 - Tegevuskulud 0 540 699____50 - Personalikulud 0 29 186____55 - Majandamiskulud 0 511 513__6.10.09.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 23 005 371___4 - Eraldised 0 19 841 097____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 10 884 482_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 10 884 482_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 4 270 269_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 1 153 305_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 730 004______45008 - Muudele residentidele 0 4 730 903____4502 - Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 0 8 956 615_____45020 - Valitsussektorisisesed toetused 0 2 480 600______450200 - Riigile ja riigiasutustele 0 2 480 600_____45028 - Muudele residentidele 0 6 476 015___5 - Tegevuskulud 0 3 163 971____50 - Personalikulud 0 197 659____55 - Majandamiskulud 0 2 966 312___6 - Muud kulud 0 303____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 0 303_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 303__6.10.09.60.0001 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 707 335___4 - Eraldised 0 707 335____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 707 335_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 707 335______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 707 335_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 707 335__6.10.09.60.0002 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 3 870 594___4 - Eraldised 0 3 870 594____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 3 870 594_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 3 870 594______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 2 431 978_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 1 882 666_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 549 312______45008 - Muudele residentidele 0 1 438 616__6.10.09.60.0003 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 3 086 222___4 - Eraldised 0 3 086 222____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 3 086 222_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 3 086 222______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 2 060 470_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 579 310_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 1 481 160______45008 - Muudele residentidele 0 1 025 753__6.10.09.60.0004 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 2 845 586___4 - Eraldised 0 2 845 586____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 2 845 586_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 2 845 586

Tegevjuht__________________________________ 143

______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 1 810 917_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 793 964_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 1 016 953______45008 - Muudele residentidele 0 1 034 669__6.10.09.60.0006 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 35 590 000___4 - Eraldised 0 35 590 000____40 - Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 0 35 590 000__6.10.09.60.0007 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 194 330 327___4 - Eraldised 0 194 330 327____40 - Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 0 194 330 327__6.10.09.60.0008 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 37 300___4 - Eraldised 0 37 300____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 37 300_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 37 300______45008 - Muudele residentidele 0 37 300__6.10.09.60.0012 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 73 209___4 - Eraldised 0 73 209____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 73 209_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 73 209______45008 - Muudele residentidele 0 73 209__6.10.09.60.0040 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 147 144 089 210 692 846___4 - Eraldised 147 144 089 210 692 846____450 - Sihtotstarbelised eraldised 147 144 089 210 692 846_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 147 144 089 210 692 846______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 147 144 089 186 166 163_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 147 144 089 120 474 662_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 63 979 426_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 1 712 075______45008 - Muudele residentidele 0 24 526 683__6.10.09.60.0041 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 133 966 894 232 130 084___4 - Eraldised 133 966 894 232 130 084____450 - Sihtotstarbelised eraldised 133 966 894 232 130 084_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 133 966 894 232 130 084______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 133 966 894 200 123 296_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 133 966 894 188 430 176_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 6 542 440_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 5 150 680______45008 - Muudele residentidele 0 32 006 788__6.10.09.60.0042 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 3 397 284 5 573 218___4 - Eraldised 3 397 284 5 573 218____450 - Sihtotstarbelised eraldised 3 397 284 5 573 218_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 397 284 5 573 218______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 3 397 284 4 868 472_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 3 397 284 2 741 545_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 924 811_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 1 202 116______45008 - Muudele residentidele 0 704 746__6.10.09.60.0047 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 52 739 476 52 686 712

Tegevjuht__________________________________ 144

___4 - Eraldised 52 739 476 52 686 712____450 - Sihtotstarbelised eraldised 52 739 476 52 686 712_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 52 739 476 52 686 712______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 52 739 476 15 779 998_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 52 739 476 0_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 15 547 909_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 232 089______45008 - Muudele residentidele 0 36 906 714__6.10.09.60.0048 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 200 000 198 999___4 - Eraldised 200 000 198 999____450 - Sihtotstarbelised eraldised 200 000 198 999_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 200 000 198 999______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 200 000 154 359_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 200 000 95 582_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 58 777______45008 - Muudele residentidele 0 44 640__6.10.09.60.0055 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 2 161 427___4 - Eraldised 0 2 161 427____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 2 161 427_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 2 161 427______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 2 161 427_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 2 146 327_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 15 100__6.10.09.60.0057 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 319 440___4 - Eraldised 0 319 440____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 319 440_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 319 440______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 319 440_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 319 440__6.10.09.60.0060 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 624 994___4 - Eraldised 0 624 994____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 624 994_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 624 994______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 615 294_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 615 294______45008 - Muudele residentidele 0 9 700__6.10.09.60.6001 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 170 801___4 - Eraldised 0 170 801____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 170 801_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 170 801______45008 - Muudele residentidele 0 170 801__6.10.09.60.6009 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 100 000___4 - Eraldised 0 100 000____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 100 000_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 100 000______45008 - Muudele residentidele 0 100 000__6.10.09.60.8014 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 5 791 330___4 - Eraldised 0 5 791 330____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 5 791 330

Tegevjuht__________________________________ 145

_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 5 791 330______45008 - Muudele residentidele 0 5 791 330__6.10.09.60.8028 - Laekumised teistelt riigiasutustelt 0 2 725 737___4 - Eraldised 0 2 725 737____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 2 725 737_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 2 725 737______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 1 753 956_______450001 - Kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 0 1 753 956______45008 - Muudele residentidele 0 971 781__6.10.09.60.9000 - Kaasfinantseerimine (laekumised teistelt riigiasutustelt) 0 52 837___5 - Tegevuskulud 0 44 646____50 - Personalikulud 0 4 801____55 - Majandamiskulud 0 39 845___4 - Eraldised 0 8 191____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 8 191_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 8 191______45008 - Muudele residentidele 0 8 191__6.10.09.80.0000 - Laekumised majandustegevusest 11 503 385 21 425 718___4 - Eraldised 0 8 472 821____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 8 472 821_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 8 472 821______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 8 472 821_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 8 472 821___5 - Tegevuskulud 11 461 085 12 528 824____50 - Personalikulud 3 993 165 4 770 456____55 - Majandamiskulud 7 467 920 7 758 368___6 - Muud kulud 42 300 424 073____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 42 300 424 073_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 42 300 99 104_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 324 969__6.10.09.80.0011 - Laekumised majandustegevusest 0 18 293 742___4 - Eraldised 0 18 293 742____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 18 293 742_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 18 293 742______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 18 293 742_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 18 293 742__6.10.09.80.0012 - Laekumised majandustegevusest 0 2 234 498___4 - Eraldised 0 2 234 498____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 2 234 498_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 2 234 498______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 2 234 498_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 2 234 498__6.10.09.80.0013 - Laekumised majandustegevusest 0 3 223 041___4 - Eraldised 0 3 223 041____450 - Sihtotstarbelised eraldised 0 3 223 041_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 0 3 223 041______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 3 223 041_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 3 223 041__6.10.09.80.0040 - Laekumised majandustegevusest 2 630 242 1 530 583___4 - Eraldised 2 630 242 1 530 583

Tegevjuht__________________________________ 146

____450 - Sihtotstarbelised eraldised 2 630 242 1 530 583_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 2 630 242 1 530 583______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 1 530 583_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 1 530 583__6.10.09.80.0041 - Laekumised majandustegevusest 38 077 841 26 802 771___4 - Eraldised 38 077 841 26 802 771____450 - Sihtotstarbelised eraldised 38 077 841 26 802 771_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 38 077 841 26 802 771______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 26 802 771_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 26 802 771__6.10.09.80.0042 - Laekumised majandustegevusest 18 043 838 3 005 801___4 - Eraldised 18 043 838 3 005 801____450 - Sihtotstarbelised eraldised 18 043 838 3 005 801_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 18 043 838 3 005 801______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 0 3 005 801_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 0 3 005 801__6.10.10.00.0000 - Riigitulud 4 794 000 3 989 587___4 - Eraldised 4 794 000 3 989 587____450 - Sihtotstarbelised eraldised 4 794 000 3 989 587_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 4 794 000 3 989 587______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 4 794 000 3 989 587_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 4 794 000 3 989 587__6.10.99.00.0000 - Riigitulud (2005.a ületoodud vahendid) 315 023 316 626___4 - Eraldised 3 196 0____450 - Sihtotstarbelised eraldised 3 196 0_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 196 0______45009 - Mitteresidentidele 3 196 0___5 - Tegevuskulud 150 487 150 487____50 - Personalikulud 144 512 144 512____55 - Majandamiskulud 5 975 5 975___6 - Muud kulud 2 510 7 310____60 - Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) 2 510 7 310_____601 - Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 2 510 2 510_____609 - Ekslikult laekunud tulude tagastamine 0 4 800___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 158 830 158 829____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 69 680 69 680_____1555 - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine ja renoveerimine 69 680 69 680____156 - Immateriaalsete põhivarade soetamine 89 150 89 149__6.10.99.20.0000 - Laekumised mitteresidentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 1 183 672 1 183 671___4 - Eraldised 221 429 221 429____450 - Sihtotstarbelised eraldised 221 429 221 429_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 221 429 221 429______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 30 279 221 429_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 30 279 221 429___5 - Tegevuskulud 962 243 962 242____50 - Personalikulud 120 000 119 999____55 - Majandamiskulud 842 243 842 243__6.10.99.40.0000 - Laekumised muudelt residentidelt (2005.a ületoodud vahendid) 2 434 099 2 421 802

Tegevjuht__________________________________ 147

___4 - Eraldised 840 233 840 228____41 - Sotsiaaltoetused 10 000 10 000_____413 - Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 10 000 10 000______4138 - Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 10 000 10 000____452 - Mittesihtotstarbelised eraldised (peale punkti tehingupartneri koondkood) 95 200 95 200_____4528 - Muudele residentidele 0 95 200____450 - Sihtotstarbelised eraldised 735 033 735 028_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 735 033 735 028______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 218 962 498 484_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 218 962 473 395_______450003 - Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 0 25 089______45008 - Muudele residentidele 183 475 236 545___5 - Tegevuskulud 1 593 866 1 581 573____50 - Personalikulud 49 932 50 784____55 - Majandamiskulud 1 543 934 1 530 789__6.10.99.40.9000 - Kaasfinantseerimine (laekumised muudelt residentidelt, 2005.a ületoodud vahendid) 165 809 165 809___4 - Eraldised 104 557 104 557____450 - Sihtotstarbelised eraldised 104 557 104 557_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 104 557 104 557______45008 - Muudele residentidele 104 557 104 557___5 - Tegevuskulud 61 252 61 252____55 - Majandamiskulud 61 252 61 252__6.10.99.60.0000 - Laekumised teistelt riigiasutustelt (2005.a ületoodud vahendid) 7 604 136 7 574 596___4 - Eraldised 3 372 989 3 345 272____450 - Sihtotstarbelised eraldised 3 372 989 3 345 272_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 332 611 3 345 272______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 2 647 220 3 112 042_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 2 647 220 3 099 914______45008 - Muudele residentidele 179 862 229 183______45009 - Mitteresidentidele 0 4 048_______450099 - muudele mitteresidentidele 0 4 048___5 - Tegevuskulud 117 996 116 173____50 - Personalikulud 11 239 10 416____55 - Majandamiskulud 106 757 105 757___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 113 151 4 113 151____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 4 113 151 4 113 151_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 4 113 151 4 113 151__6.10.99.60.9000 - Kaasfinantseerimine (laekumised teistelt riigiasutustelt, 2005.a ületoodud vahendid) 9 137 9 137___5 - Tegevuskulud 9 137 9 137____55 - Majandamiskulud 9 137 9 137__6.10.99.80.0000 - Laekumised majandustegevusest (2005.a ületoodud vahendid) 7 119 981 7 119 770___4 - Eraldised 3 675 031 3 675 031____450 - Sihtotstarbelised eraldised 3 675 031 3 675 031_____4500 - Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 675 031 3 675 031______45000 - Valitsussektorisisesed toetused 3 599 854 3 675 031

Tegevjuht__________________________________ 148

_______450000 - Riigile ja riigiasutustele 3 599 854 3 675 031___5 - Tegevuskulud 2 912 088 2 911 877____50 - Personalikulud 1 492 797 1 492 795____55 - Majandamiskulud 1 419 291 1 419 082___15 - Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 532 862 532 862____155 - Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 532 862 532 862_____1551 - Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 532 862 532 862

FINANTSEERIMISTEHINGUD Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -666 878 -533 918 Politseiamet -640 000 -7 216__6.10.05.00.0000 - Laenude andmine -640 000 -7 216___101 - Finantsvarade suurenemine -640 000 -7 216____10321 - Laenude andmine -640 000 -7 216_____103218 - Laenude andmine muudele residentidele 0 -7 216Päästeamet -12 778 -12 778__6.10.06.00.0000 - Kapitaliliisingu maksed -12 778 -12 778___206 - Kohustuste vähenemine -12 778 -12 778____20826 - Kapitaliliisingu maksed -12 778 -12 778_____208268 - Kapitaliliisingu maksed residentidele 0 -12 778

__6.10.06.40.0000 - Kapitaliliisingu maksed (laekumised muudelt residentidelt) 0 -499 869___206 - Kohustuste vähenemine 0 -499 869____20826 - Kapitaliliisingu maksed 0 -499 869_____208268 - Kapitaliliisingu maksed residentidele 0 -499 869Maavalitsused -14 100 -14 056__6.10.09.00.0000 - Kapitaliliisingu maksed -14 100 -14 056___206 - Kohustuste vähenemine -14 100 -14 056____20826 - Kapitaliliisingu maksed -14 100 -14 056_____208268 - Kapitaliliisingu maksed residentidele 0 -14 056

Tegevjuht__________________________________ 149

Siseauditi eest vastutava isiku hinnang majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta Siseauditi eest vastutava isikuna olen korraldanud auditeerimise Siseministeeriumi 31.12.2006 lõppenud majandusaasta kohta koostatud majandusaasta aruandele, mis on esitatud lehekülgedel 1 kuni 153. Majandusaasta aruande koostamine on ministeeriumi juhtkonna kohustus. Riigieelarve seaduse § 45 lõige 3 alusel on siseauditi eest vastutava isiku ülesandeks anda hinnang majandusaasta aruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, tuginedes auditi tulemustele. Majandusaasta aruande auditi raames hindasime Siseministeeriumi 2006. majandusaasta aruande vastavust raamatupidamise seadusele, rahandusministri määrustele ja muudele majandusaasta aruannet ning tehingute seaduslikkust mõjutavatele õigusaktidele. Majandusaasta aruande audit hõlmas ka aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonna raamatupidamislike hinnangute analüüsi ning tehingute seaduslikkuse kontrolli. Sooritasime auditi kooskõlas Rahandusministeeriumi juhendmaterjalis „Finantsauditi käsiraamat“ esitatud metoodikaga, mis lähtub rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest (ISA) ja Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) auditistandarditest. Nimetatud standardid nõuavad, et audit planeeritakse ja sooritatakse viisil, mis võimaldab piisava kindlustundega otsustada, et majandusaasta aruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Auditi käigus kontrollisime väljavõtteliselt tõendusmaterjale, millel põhinevad majandusaasta aruandes esitatud näitajad. Siseministeeriumi 2006. majandusaasta aruandesse on konsolideeritud Siseministeeriumi kui üksikasutuse ning Siseministeeriumi valitsemisala 105 asutuse andmed. Auditi käigus tehti kontrolliprotseduure 72 asutuses (sh Siseministeeriumi siseaudiitorite poolt 13 asutuses), mis on 68 % Siseministeeriumi valitsemisala raamatupidamisüksustest Kontrolliprotseduuridega hõlmati 63 % konsolideeritud bilansimahust, 13 % konsoli-deeritud tulude mahust ning 41 % konsolideeritud kulude mahust9. Meie hinnangul annavad Siseministeeriumi siseaudiitorite, valitsemisala siseaudiitorite ning välisaudiitorite sooritatud auditimaht ning -toimingud põhjendatud aluse arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi 2006. majandusaasta aruande ja majandustehingute seaduslikkuse kohta.

9 Ei sisalda Kaitsepolitseiameti ning osade välisaudiitorite poolt läbiviidud auditite mahtusid.

Tegevjuht__________________________________ 150

Auditi toimingute tulemusena tuvastasime raamatupidamise ja finantsaruannete kohta järgnevad enim levinud vead:

• Siseministeeriumile ning tema valitsemisala asutustele kuulub endiselt vara, mida asutuste ülesannete täitmiseks ei vajata;

• Siseministeeriumis ja tema valitsemisalas 2005. aastal toimunud varade ümberhindluse käigus ei viidud läbi kõigi varade, millede väärtus raamatupidamisarvestuses erines oluliselt nende õiglasest väärtusest, ümberhindlust;

• Esines eksimusi puhkusetasude arvestamisel; • Varade inventuuri läbiviimisel ei olnud alati tagatud kohustuste lahususe

printsiibi järgimine, kuna inventuurikomisjonides olid materiaalselt vastutavad isikud;

• Asutuse raamatupidamisarvestuses olid kajastatud 2006. aastal perioodi majandamiskuludena soetatud kaubad/tellitud tööd, mis vastasid oma olemuselt ning väärtuselt põhivara või põhivara parenduse tunnustele;

• Esines juhtumeid, kus ametikorterite üürilepingutes kehtestatud hindade ning üüri turuhindade vahedelt ei olnud arvestatud ega tasutud erisoodustusmakse;

• 2006. aasta lõpu seisuga kajastati mitmed tehingud aruandeperioodi majandamiskuludena kuigi oma sisult oli tegemist ettemaksetega hankijatele;

• Esines juhtumeid, kus väljamakseid oli teostatud ilma korrektse ja/või allkirjaõigusliku isiku poolt viseeritud raamatupidamise algdokumendita;

• Maavalitsustel on erikontodel arvel ~ 3 miljoni krooni väärtuses ebaseadusliku metsaraie deposiite. Nimetatud kirjet ei ole võimalik enamikes maavalitsustes inventeerida, sest kohustused anti maavalitsustele üle ebakorrektsete dokumentidega, kuid vajalike dokumentide väljanõudmisega ei ole piisavalt tegeletud.

Oleme seisukohal, et välja arvatud eelmistes lõikudes märgitud asjaolud ja nende võimalik mõju Siseministeeriumi 2006. majandusaasta finantsseisundile ja tulemile, on Siseministeeriumi 2006 majandusaasta aruanne, mis näitab seisuga 31.12.2006.a kassakuluks 4 804 078 872 EEK; bilansimahuks 5 653 987 001 EEK (tekkepõhised siirded saldeeritult) ja tulemiks enne arveldusi riigieelarvega - 2 989 744 870 EEK; olulises osas kooskõlas rahandusministri 11.12.2003.a määrusega nr 105 “Riigi raamatupidamise üldeeskiri”. Auditeeritud tehingute puhul avastasime auditi käigus järgmised olulisemad vastuolud seadustega:

• Hilineti riigihanke deklaratsioonide esitamisega või olid riigihanke dekla-ratsioonid auditi protseduuride läbiviimise ajal esitamata;

• Jätkuvalt on eksimusi hangete menetlusnormide vastu ning menetlusliikide valikul;

Tegevjuht__________________________________ 151

• Töötajatega on sõlmitud käsunduslepingud ja töövõtulepingud, mis oma sisult vastavad töölepingutele ning raskendavad töövõtja positsiooni (töötajal ei ole võimalik saada puhkust, leping ei peatu töövõimetuse perioodiks);

• Lepinguid sõlmitakse tagantjärele ning tagasiulatuvate kohustustega; • Lepingutes ei ole alati selge ning arusaadav lepingu eesmärk; • Riigieelarveliste toetuste kasutamise tingimused on üldsõnalised ning

tulemuste hindamise kriteeriumid on sätestamata; • Lepingu osapoolte kohustused on sõnastatud üldsõnaliselt; • Esines üksikjuhtumeid, mille puhul on audiitoritel alust arvata, et võib olla oli

teostatud keelatud tehinguid korruptsioonivastase seaduse mõistes; • Tööandja eluruumi kasutamiseks on osaliselt lepingud sõlmimata; • Tööandja eluruumi kasutamiseks sõlmitud lepingutes on üür kehtestamata või

kehtestatud alla turuhinna ning eelarvelisi vahendeid kulutati turupõhiselt üürihinnalt erisoodustusmaksude tasumiseks.

Välja arvatud eelmises lõigus välja toodud asjaolud, olid siseauditi hinnangul valimisse langenud majandustehingud sooritatud olulises osas kooskõlas lõpparuande lisas toodud õigusaktidega.

Siseministeeriumi ja tema asutuste 2006.a tegevusaruande ülesehitus on vastavuses riigiraamatupidamiskohustuslase 2006.a tegevusaruande koostamise juhendiga. Tegevusaruanne annab vajalikku informatsiooni Siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse 2006.a planeeritud eesmärkide, kavandatud ning teostatud tegevuste (meetmete) ja kasutatud ressursside kohta. Maavalitsuste osas ei ole 2006.a tegevusi aastases perspektiivis planeeritud, kuid aruande koostamisel on kasutatud RES 2006-2010 eesmärke ja meetmeid. Tegevusaruande rahalised näitajad ühtivad finantsaruandega. Tegevusaruandes ei ole piisavalt hinnatud RES 2006-2010, strateegilistes arengukavades ja 2006.a eelarve seletuskirjas kirjeldatud sihttasemete indikaatorite täitmist/mittetäitmist. Osadel asutustel ei olnud indikaatoreid arengukavades toodud või need ei olnud asjakohased. Politseiamet ja tema haldusala asutused ei ole oma aruandes kasutanud kõiki neid indikaatoreid, mis on toodud RES, arengukavas ja 2006.a eelarve seletuskirjas. Sama viga kandub üle ka koondaruandele. Selgeid seoseid arengukava eesmärkide ja saavutatud tulemuste ning kasutatud vahendite vahel ei ole. Iga tegevusvaldkonna juurde on toodud kasutatud vahendite kohta ülevaade. Avaliku teenuse kvaliteedi tõstmise ja organisatsiooni arendamise meetmete tulemuslik-kusele hinnangut antud ei ole. Aruande koostamisel on lähtutud Siseministeeriumi valitsemisala asutuste poolt esitatud tegevuskavade täitmise aruannetest. Siseministeerium on aruande koostamisel teinud lühendusi asutuste aruannetest, mis on valitsemisala mahtu arvestades põhjendatud, kuid jätab teatud määral vajalikku (Päästeamet, Sisekaitseakadeemia) informatsiooni koond-aruandest välja. Probleemidest aruandes on tegevjuhtkond teadlik. 2007. aastal on analüüsitud 2006.a tegevuste struktuuri ja planeerimise kvaliteeti ja tehtud muudatused arengukavasse 2008-2011.

Tegevjuht__________________________________ 152

Välja arvatud eespool välja toodud asjaolud ja nende mõju aruandele, annab Siseministeeriumi 2006. aasta tegevusaruanne siseauditi hinnangul olulises osas ülevaate asutuse tegevusest, kasutatud rahalistest vahenditest ja strateegilistest eesmärkidest möödunud eelarveaastal. Lisaks hinnangule, on majandusaasta aruande auditi tulemuste kohta koostatud auditi lõpparuanne, kus on toodud auditi ulatus, vastavus standarditele, valimi moodustamise meetodi kirjeldus, olulisuse kriteeriumid, läbiviidud toimingute loetelu ning tähelepanekud majandusaasta aruande õigsuse, tehingute seaduslikkuse, tegevusaruande ning muude tähelepanekute kohta ja soovitused puuduste kõrvaldamiseks. Tähelepanekutena on aruandes esitatud puudused, mis summade ning nende ilmnemise asjaolude tõttu hinnangut majandusaasta aruande õigsuse kohta ei mõjuta, kuid mis teistsuguste tingimuste korral võivad viia oluliste vigade tekkimiseni majandusaasta aruandes.

___________________________ „…….”…………………………….2007 Anne Schmidt Siseauditi eest vastutav isik _________________________ „…….”…………………………….2007 Kairi Leemets Auditi juht _____________________________________ „…….”…………………………….2007 Pille Pärnpuu Siseaudiitor ______________________________________ „…….”…………………………….2007 Taimi Grauberg Siseaudiitor

Tegevjuht__________________________________ 153

Allkirjad majandusaasta aruandele Siseministeeriumi 31.12.2006 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutava isiku hinnangust ministeeriumi majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Siseministeeriumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Siseminister ja regionaalminister on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja esitanud Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Jüri Pihl siseminister _______________________ ____________ allkiri kuupäev Vallo Reimaa regionaalminister _______________________ _____________ allkiri kuupäev