Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Merekeskkonna seisundi parandamine

vesiviljeluse abil

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 9658

Lõpparuanne

Koostajad:

Velda Lauringson

Triin Veber

Tartu 2017

2

Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3

Metoodika ..................................................................................................................................................... 5

Uurimisalad ............................................................................................................................................... 5

Proovide kogumine ja töötlus ................................................................................................................... 7

Andmetöötlus ......................................................................................................................................... 10

Tulemused ................................................................................................................................................... 12

Rannakarp Eesti rannikumeres ............................................................................................................... 12

Rändkarp Pärnu lahe karbikasvandustes ................................................................................................ 15

Kasvanduste seisukord ........................................................................................................................ 15

Rändkarbi kasvukiirus kasvandustes ................................................................................................... 15

Rändkarbi toiteväärtus........................................................................................................................ 18

Rändkarbi keskkonnamürkide sisaldus ............................................................................................... 25

Rändkarbi kasvanduste keskkonnamõju ............................................................................................. 29

Soovitused ................................................................................................................................................... 35

Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 37

Kasutatud allikad ......................................................................................................................................... 37

3

Sissejuhatus

Keskkonnaseisundi parandamine vesiviljeluse abil on viimastel aastatel üha suuremat tähelepanu pälviv

tegevus (Gifford jt 2005, Gren jt 2009, Higgins jt 2011, Schroeder jt 2014). Eutrofeerumine põhjustab

planktiliste mikrovetikate vohamist veemassis ja vee läbipaistvuse vähenemist, ka veeorganismide

hukkumist tugevate vetikaõitsengute korral (Cloern 2001). Filtreeriva toitumisviisiga karbid eemaldavad

aga toitumisel veemassist planktilisi mikrovetikaid ja suunavad vabanevad toitained põhjakooslustesse

(nt. Officer jt 1982, Reeders ja Bij de Vaate 1990). Karbid akumuleerivad eutrofeerumist põhjustavad

makroväetised (N, P) osaliselt oma kehas, osaliselt satuvad remineraliseerunud toitained tagasi

veemassi ja osaliselt settivad koos väljaheidetega põhja. Põhja settinud toitained võivad siiski süsteemist

eemalduda: lämmastikuühendid võivad lenduda bakterite elutegevuse tulemusel (denitrifikatsioon)

atmosfääri molekulaarse lämmastikuna (N2), fosforiühendid võivad aga väljuda ringlusest tänu settesse

mattumisele (Conroy jt 2005, Newell jt 2005). Karbikasvandusi on võimalik kasutada kalakasvanduse

keskkonnamõju vähendamiseks nii meres kui ka maismaal paiknevates kasvandustes (nt Zhou jt 2014).

Karpe võib veekogust koguda ja kasutada toiduks, loomasöödaks või väetiseks. Info karpide

kasutusvõimalustest põhineb teistel karbiliikidel, kuna rändkarpide kasutusvõimalusi on väga vähe

uuritud (McLaughlan ja Aldridge 2013). Uuringud on näidanud, et filtreerijate kogumine on

majanduslikult odavam kui teised N ja P koormuste ulatuslikuks vähendamiseks kasutatavad meetmed

Läänemere piirkonnas (Gren jt 2009).

Käesoleva projekti mudelala Pärnu laht on Eesti üks probleemsema keskkonnaseisundiga merealasid.

Seisundit mõjutavad iga-aastasele biogeenide sissevoolule lisaks ka lahes inimtegevuse tagajärjel

kogunenud toitained. Pärnu lahe veekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjustab fütoplanktonist

tingitud vee kõrge klorofüllisisaldus ja põisadru madal sügavuslevik. Füüsikalis-keemilistest näitajatest

on nii üldN kui üldP sisaldus enamasti kesised. Fütoplanktoni seisundit võib kaudselt mõjutama hakata

ka lahte levinud rändkrabi (Rhitropanopeus harrisii), kes võib survestada fütoplanktonit tarbivate

filtreerijate looduslikku populatsiooni põhjaelupaikades (Operatiivseire aruanded 2010 – 2014, Kotta jt

2008, Kotta jt 2015).

Töö üheks eesmärgiks on määratleda rahvusvaheliselt olulise ja pikkade traditsioonidega vesiviljelusliigi,

söödava rannakarbi (Mytilus trossulus) kasvupotentsiaal Eesti rannikumeres. Töö teiseks eesmärgiks on

uurida karbiviljeluse tehnilist teostatavust ja karbikasvanduse keskkonnamõju Pärnu lahe näitel ja

hinnata seni majanduslikult kasutamata liigi rändkarbi (Dreissena polymorpha) Pärnu lahe populatsiooni

kasvukiirust ja kasutatavust.

4

Uuringu kaasrahastajateks olid INTERREG BBG, projekt “Mereala planeeringu alusuuring – selgrootute ja

vetikate vesiviljeluseks sobilikud alad” ja IUT projekt „Rannikumere ökosüsteemid muutuvas maailmas:

survetegurite kumulatiivne mõju mereelustiku mitmekesisusele ja toimimisele“. Projekti töödes osalesid

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töötajad Velda Lauringson, Triin Veber, Anti Pungar, Merli Pärnoja,

Holger Jänes, Jonne Kotta ja teised. Aruande koostasid Velda Lauringson ja Triin Veber.

Foto: Velda Lauringson

5

Metoodika

Uurimisalad

Rannakarbi kasvupotentsaali hindamine

Käeoleva töö uuringuala hõlmab kogu Eesti mereala, sh majandusvööndit. Koos majandusvööndiga on

Eesti mereala kogupindala 36 481 km2. Uurimispiirkonna koosseisu kuuluvad Eesti sisemeri (13 214 km2)

ja territoriaalmeri (11 940 km2) (joonis 1). Rannakarbi kasvupotentsiaali hindamiseks valiti Eesti

rannikumeres 20 katsejaama (joonis 2).

Joonis 1. Eesti mereala piirid ja sügavus.

6

Joonis 2. Rannakarbi uuringujaamad.

Rändkarbi kasvatus

Rändkarbi uuring viidi läbi Pärnu lahes. Pärnu laht on Liivi lahe idaosas paiknev madal ja läänetuultele

avatud veekogu. Tänu asendile on Pärnu lahele iseloomulikud suured ebaregulaarsed veetaseme tõusud

(2005. a kuni 2,75 m üle keskmise). Lahe pindala Pärnu jõesuudmest kuni Liu–Tahkuranna mõttelise

jooneni on umbes 220 km2 ja ruumala ligikaudu 911 miljonit m3. Laht on tugevalt mõjutatud Pärnu jõe

sissevoolust. Lahe soolsus on keskosas 3-5 psu. Põhjale on iseloomulikud pehmed setted: savi, saviliiv ja

peenliiv. Üksnes paiguti esinevad kivised alad. Keskmine hoovuste kiirus on 4–11 cm s−1 ,

maksimumväärtused kuni 90 cm s−1. Lainetuse ja hoovuse mõju tõttu on vees pehmete põhjasetete

kohal alati palju hõljuvaid osakesi. Pärnu lahe suurim sügavus on 8 m. Vee toitainetesisaldus on

mõjutatud nii 40 000 elanikuga Pärnu linnast kui ka Eesti suurima valglaga Pärnu jõest. Magevee

sissevool Pärnu jõe kaudu on keskmiselt 2 km3 aastas, fosforit saabub jõeveega 40 – 120 t ja

lämmastikku > 4000 t aastas (Suursaar et al. 1995, Kotta et al. 2012).

Rändkarbi katsekasvandused paigutati merre kolmel katsealal - Liu, Audrurand ja Pärnu. Lisaks koguti

põhjaproove ka looduslikel karbipankadel ja ümbritseval merealal Valgeranna lähedal (joonis 3).

7

Joonis 3. Rändkarbi kasvandused (paksus kirjas) ja proovivõtujaamad Pärnu lahes.

Proovide kogumine ja töötlus

Rannakarbi uuringus kasutati kahte metoodikat. Kuna karpide noorjärkude kinnitumine võib piirkonniti

ja aastati erineda, viidi läbi uuring lühiajalise kasvukiiruse hindamiseks. Täiskasvanud karbid koguti

Saaremaa sadama lähedal 10 m sügavusel, kogumiskoha koordinaadid N 58.54730, E 22.21975, ja

transporditi erinevatesse katsejaamadesse. Karbid paigutati merre 2,5 – 3 m sügavusele võrkkottides 25

isendi kaupa 7 – 9. juulil 2015 ja võeti välja 9 – 17. septembril 2015, v.a. Eru, kus katse võeti välja 27.

juulil 2015. Igas jaamas tehti katse kolmes korduses. Karpide pikkused mõõdeti enne ja pärast katset.

Samal ajal paigutati igas jaamas merre ka hõljuvsubstraat, et uurida karpide kinnitumise varieeruvust ja

noorjärkude kasvukiirust. Hõljuvsubstraadina rannakarbi uuringutes kasutati Donaghys ROM 1407 -

Aqualoop Crop HM Rope karbiköit läbimõõduga u 20 mm (joonis 4). Hõljuvsubstraadid koguti 26. juuli –

6. august 2016.

8

Rändkarbi uuringus valmistati karbikasvatused kahte tüüpi köiest. Kolm kasvandust valmistati Donaghys

ROM 1407 - Aqualoop Crop HM Rope köiest (edaspidi Silmuseline köis, joonis 4) ja kolm kasvandust 5

mm läbimõõduga siledast kapronköiest (edaspidi Sile köis). Hõljuvkultuur valmistati karbiköiest,

juhtköiest, ujukitest, raskustest ja ühenduselementidest (joonis 5). Hõljuvkultuurid (edaspidi

karbikasvandused) installeeriti juunis 2012.

Rändkarbi uuringus koguti Pärnu lahe kasvandustelt elustikuproove sukelduja poolt juunis 2013,

septembris 2014 ja augustis 2015. Köie ümber paigutati 2015. a enne köie läbilõikamist nailonvõrk, et

liikuvad loomad ei põgeneks. 2012 – 2014. a võrku ei kasutatud ja osa vabalt ujuvaid loomi, eelkõige

kirpvähilisi, võis proovikogumise käigus põgeneda. Kasvandused eemaldati merest 2015. aastal.

Uurimaks kasvanduste keskkonnamõju, koguti proove ka kasvanduste all ja eemal asuvatest

põhjakooslustest (joonis 6). Põhjaproovid koguti 20 x 20 cm raami abil abil ja 2015. a 12,5 cm

läbimõõduga toru abil põhjasette pinnalt ja 5 cm paksusest settekihist.

Joonis 4. Karbikasvatusköis Donaghys ROM 1407 - Aqualoop Crop HM Rope.

Foto: https://www.donaghys.com/file_uploads/brochures/Aquaculture_Range_2014.pdf

9

Joonis 5. Hõljuvkultuuri disain Pärnu lahes. Mõõdud on millimeetrites (mm).

Kõik looma- ja taimeliigid koguti, kuivatati 60° C juures 3 ööpäeva ja kaaluti. Loomad loendati. Ränd- ja

rannakarbi isendid kaaluti ja mõõdeti ükshaaval. Kõigi liikide kaalud uuringutes on esitatud kojaga

kuivkaaludena. Tabelis 2 esitatud rändkarbi märgkaalud arvutati kuivkaalu põhjal, kuivkaalu

ümberarvutamiseks märgkaaluks kasutati TÜ Eesti Mereinstituudi andmete põhjal arvutatud

märgkaalu/kuivkaalu suhet 2,7.

Kõik keemilised analüüsid on läbi viidud Pärnu lahe kasvandustelt kogutud rändkarpidega. Proovid

koguti sukelduja abil 2015 a augustis proovipunktidest Liu, Audru ja Pärnu (joonis 3). Karbiliha eraldati

karpide poolmetest käsitsi ja karbiliha säilitati sügavkülmas kuni analüüsimiseni.

Dioksiinid ja dioksiinilaadesd PCB-d määrati Liu proovipunktist kogutud karbilihas gaasikromatograaf-

massispektromeeteriga Riia laboratooriumis “BIOR” Laboratory of Food and Environmental

Investigations. Samas laboris määrati ka koororgaanilised pestitsiidid ja polüaromaatsed süsivesinikud

(PAH). Tartu Veterinaar-ja Toidulaboratooriumis määrati Audru proovipunktist kogutud karpide

rasvasisaldus, oomega-3 rasvhappete, valgu, süsivesikute, vitamiin D, energia, arseeni, plii, kaadmiumi

ja elavhõbeda sisaldus. Karotenoidide sisaldus kõigi kasvanduste karpides määrati kudede homogenaadi

atsetoonis ekstraheerimise järel (3h, -20˚C juures) spektrofotomeetriliselt Tartu Ülikooli ökoloogia ja

maateaduste instituudi loomade ökofüsioloogia laboris. Karpide toitainesisaldus määrati

pidevvooluanalüüsil üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldusena kuivkaalu kohta. Audrust kogutud karpide

aminohappelise koostise ja mineraalelementide sisalduse kuivkaalu kohta määras Eesti Maaülikooli

veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi piima kvaliteedi uurimise labor. Pärnu kasvandusest

kogutud karpides määras raskmetallid (Pb, As, Cd, Hg) ja tinaorgaanilised ühendid Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse keskkonna- ja analüütilise keemia osakond. Laborite saadetud protokollid

määramistulemustega on lisatud aruandele.

10

Joonis 6. Põhjaproovipunktide paigutus karbikasvanduse ümber. Kasvandus on tähistatud sinise joonega.

Andmetöötlus

Statistiline andmetöötlus ja modelleerimine viidi läbi programmide Statistica ja R abil. Koosluseanalüüsid

teostati programmi PRIMER abil. Joonised koostati ja viimistleti programmides AutoCAD ja CorelDRAW.

Söödava rannakarbi juurdekasvu modelleerimisel kasutati sisendina täiskasvanud karpide kasvukiiruse

andmeid. Uudse meetodina rakendati mudelennustusteks intellektitehnikat ja statistilist analüüsi

ühendavat võimendatud regressioonipuude meetodit (Boosted Regression Trees e. BRT; Elith et al

2008). Modelleerimisel kasutatud keskkonnamuutujad on toodud tabelis 1.

Kõik ruumianalüüsid teostati koostöös projektiga “Mereala planeeringu alusuuring – selgrootute ja

vetikate vesiviljeluseks sobilikud alad”. Ruumiliseks analüüsiks kasutati ESRI tarkvara ArcGIS 10.4.1.

Koondhinnangu saamiseks teostati ülekatteanalüüs (overlay analysis) tööriista ’Raster Calculator’ abil.

Mudelennustuste väljundiks oli rannakarbi esinemise tõenäosuse ennustus, mis varieerus 0 ja 1 vahel,

kus 0 tähendab liigi puudumist ja 1 liigi esinemist. Tööriista ’Raster Calculator’ abil summeeriti söödava

rannakarbi modelleeritud esinemistõenäosused ning tulemused standardiseeriti. Saadud rasterkiht

konverteeriti 1x1 km ruudustikku, mis projitseeriti geodeetilises referentssüsteemis ETRS89.

11

Tabel 1. Modelleerimisel ja GIS-analüüsides kasutatud georefereeritud keskkonnamuutujate rasterkihid.

Kihi nimetus Info Allikad

sügavus Mere sügavus 1

nõlv Merepõhja nõlva kalle 1

soolsus

Merevee põhjakihi keskmine soolsus; loodud interpoleerimise abil kasutades Üle-

Läänemerelise mudeli andmeid, mida parandati teatud piirkondades TÜ EMI

mõõtmistulemuste abil 1,3

avatus

Avatus lainetusele; arvutatud tuuleandmete ja laine tekkimise teekonna pikkuste

(fetch) põhjal 4

klorofüll

Merevee pinnakihi klorofüllisisaldus; arvutatud satelliitmõõtmistest perioodil 2009-

2010 1

läbipaistvus

Vee läbipaistvus; hinnatud kui valguse vähenemise koefitsient, mis arvutatud

satelliitmõõtmistest perioodil 2010-2012 1

jää_katvus

Keskmine jääkatte katvus; katvus näitab jääkatte keskmist osakaalu

mõõdistusruudus jää olemasolu korral; andmeperiood 2009-2011 5

temp

Pinnavee suvine (juuni−august) pilvevabade päevade keskmine temperatuur;

arvutatud satelliitmõõtmistest perioodil 2009-2011 1

hoovus Modelleeritud vee põhjakihi keskmine hoovuse kiirus perioodil 1996-2005 2

O2_kesk Modelleeritud vee põhjakihi keskmine hapnikusisaldus perioodil 2002-2008 3

sete_mod

Pehme sette osakaalu modelleeritud levik; loodud interpoleerimise abil käesoleva

töö kasutades TÜ EMI bentose andmebaasi punktandmeid, geoloogiliste kaartide

andmeid ja ekspertteadmisi 1

Allikad:

1 – TÜ EMI andmekogud: topograafilised andmed (merepõhja sügavusraster, samasügavusjooned, rannajoon),

füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste mõõtmiste andmed

2 – TTÜ Meresüsteemide instituudi mudelarvutus

3 – Üle-Läänemereline füüsikalis-keemiliste parameetrite mudelarvutus (Bendtsen et al., 2009)

4 – avatus tuulest tingitud lainetusele; mudelarvutuse tulemus (Nikolopoulos ja Isæus, 2008)

5 – Soome Meteoroloogiainstituut

12

Tulemused

Rannakarp Eesti rannikumeres

Rannakarbi kinnitumine ja kasvukiirus olid piirkonniti ja katsekohati väga varieeruvad (joonised 7 – 8).

Kõrgeim juveniilide arvukus, 1000 - 1500 isendit meetri kohta, mõõdeti Küdema lahes Ava-Läänemere

piirkonnas. Muuga ja Kuivastu vaatlusjaamades oli arvukus 126 ja 119 isendit. Kõigis teistes jaamades

kinnitus köie meetri kohta alla 100 isendi. Kasvukiiruse andmed olid piirkonniti ühtlasemalt jaotunud.

Juveniilide kasvukiirused oli suuremad Küdemal, Kõigustes, Triigis ja keskmised Kuivastus, Dirhamis ja

Kuressaare lahes. Haapsalu lahes, Orissaares ja Viinistus polnud võimalik kasvukiirusi hinnata kinnitunud

isendite puudumise tõttu. Täiskasvanud isendid kasvasid 2015. a juuli ja augusti jooksul teistest

jaamadest oluliselt kiiremini Küdema lahes paiknevas jaamas. Täiskasvanud karpide kasvukiirus oli

väikseim Triigis, Haapsalu lahes, Orissaares ja Kuivastus. Kunda lahes ei leitud hõljuvsubstraati

väljatoomisel merest üles ja Eru lahes ei õnnestunud hinnata täiskasvanud isendite kasvukiirust.

Ülaltoodust võib järeldada, et karbikasvatust piiravaks teguriks võib Eesti rannikumeres kujuneda

noorloomade kinnitumine. Sellest probleemist ülesaamiseks on võimalik kohaldada mujal maailmas

kasutatavaid lahendusi, näiteks seemendada kasvatusliinid piirkonnas, kus vees leidub rohkesti

karbivastseid. Tasuks uurida ka võimalusi kasvatusliinide kunstlikuks seemendamiseks väljaspool merd,

näiteks inkubeerides liine karbivastsetega asustatud mereveega täidetud anumas.

Joonis 7. Rannakarbi kinnitumine ja kasvukiirus vaatlusjaamades 2015 – 2016. aastatel. Juv – eelmisel

suvel kinnitunud noorloomad, ad/adult – täiskasvanud isendid.

13

Joonis 8. Rannakarbi kinnitumine ja kasv Eesti rannikumere eri piirkondades. Sinine tulp näitab

parameetri keskmist väärtust ja kollane tulp varieeruvust (standardhälve).

Vaadeldud keskkonnateguritest kirjeldas rannakarbi kasvukiirust Eesti rannikumeres enim vee

klorofüllisisaldus, järgnesid avatus, soolsus ja hoovused (joonis 9). Vee klorofüllisisaldus näitab

mikrovetikate rohkust hõljumis. Mikrovetikad on rannakarbi ja rändkarbi põhitoit, seetõttu võib vee

klorofüllisisaldust käsitleda nende liikide puhul kui toidurohkuse indikaatorit. Kõrge klorofüllisisaldus,

mitte liiga suur avatus lainetele (ranniku lähedus), soolsus üle 7,5 ja hoovuste vähesus ennustavad

suuremat rannakarbi kasvukiirust (joonised 9 – 10). Kasvukiirus on madal väga suletud merelahtedes.

14

Ava-Läänemere rannikupiirkonna suur karbikasvu potentsiaal on seotud kõrge soolsuse ning suhteliselt

suure vee klorofülli sisaldusega. Liivi lahe suur karbikasvu potentsiaal on tingitud vee suurest klorofülli

sisaldusest ning keskmiselt kõrgemast veetemperatuurist. Soome lahes paiknevad soodsamad

rannakarbi kasvupiirkonnad rannikule lähemal järsu rannanõlva tõttu (suurem süvavee kergete ehk

soolase vee sissevoolu tõenäosus).

Joonis 9. Seosed uuritud keskkonnaandmete ja söödava rannakarbi kasvukiiruse vahel (BRT analüüs).

Joonis 10. Ennustatud söödava rannakarbi kasvupotentsiaal Eesti merealal. Punane tähistab Eesti

rannikumere suurimaid võimalikke kasvukiirusi (karpide kasvukiirus 75-100% Eesti maksimaalsest

15

karbikasvu potentsiaalist), roheline keskmiseid võimalikke kasvukiirusi (karpide kasvukiirus 50-74% Eesti

maksimaalsest karbikasvu potentsiaalist), sinine väga väikeseid võimalikke kasvukiirusi (karpide

kasvukiirus 1-49% Eesti maksimaalsest karbikasvu potentsiaalist) ning mustaga on tähistatud rannakarbi

jaoks ebasobivad kasvukohad.

Rändkarp Pärnu lahe karbikasvandustes

Kasvanduste seisukord

Kasvandused olid meres ilma igasuguse hoolduseta kolm aastat. Kahe aasta järel olid kõik kasvandused

alles. Audrurannas ja Lius olid kolmanda aasta lõpuks sileda liiniga karbikasvandused kadunud. Pärnu

kasvanduste juures oli 2015. aastal vesi väga sogane (tõenäoliselt suurendasid settehulka vees

kaevetööd Pärnu sadama muuli otsas). Lius selgus juba esimeste proovide kogumisel 2013. aastal, et

silmuseline karbiliin oli kokku kistud. Selle kasvanduse olukord halvenes iga aastaga. Väljavõtmise ajaks

2015. a oli Liu silmuselise karbiliiniga kasvandusest moodustunud üks umbes 8 m pikkune pundar. Kokku

kaotati kolme talvega kuuest kasvandusest kaks.

Rändkarbi kasvukiirus kasvandustes

Rändkarbi arvukus ja biomass kõikus märgatavalt eri kohtades ja aastatel (tabel 2). Siiski pole põhjust

arvata, et selline kõikumine erines juhuslikust (Kruskal-Wallis ANOVA, p > 0,05). Oluline oli

aastatevaheline erinevus koja pikkuses (Kruskal-Wallis ANOVA, p < 0,05; joonis 11). Silmuselisel köiel olid

nii arvukus kui biomass suuremad (Mann-Whitney U test, parvukus = 0,04 ja pbiomass = 0,0009; joonis 12).

Karbi koja pikkus katsekohtade ja eri tüüpi köite vahel oluliselt ei erinenud (Kruskal-Wallis ANOVA ja

Mann-Whitney U test, p > 0,05). Audrurannas ja Pärnus oli rändkarbi biomass 2015. a märgatavalt

väiksem kui 2014. a, mis oli vastupidine oodatule (tabel 2). Lius polnud erinevus 2014. ja 2015. a vahel

nii suur. Aasta 2015 võis olla Pärnu kasvanduse jaoks ebasoodne Pärnu sadama süvendustööde tõttu,

mis võisid karpide elutingimusi mõjutada. Karbid filtreerivad toiduks veemassist mikrovetikaid ja suur

anorgaanilise hõljumi sisaldus vees võib segada karpide toitumist (Fanslow jt 1995). Oluliseks rändkarbi

tagasihoidliku biomassi põhjuseks võib olla invasiivse kiskja rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii)

biomassi tõus 2015. a (joonis 13). Selgrootud kiskjad nagu krabid ja meritähed on kinnituvate karbiliikide

ühed olulisemad tarbijad piirkondades, kus vesi on soolasem ja sellised kiskjad on arvukamad. Rändkarbi

ruumikonkurentide tõruvähi (Amphibalanus improvisus) ja järvetõlviku (Cordylophora caspia) arvukuse

dünaamika sarnanes pigem rändkarbile, millest võib järeldada, et ruumikonkurents ei olnud rändkarbi

tagasihoidliku biomassi põhjuseks 2015. a. Potentsiaalsele kiskluse mõjule viitab ka see, et krabi arvukus

16

ja biomass oli Liu kasvandusel väiksem kui Audrurannas ja Pärnus (joonis 14). Korrelatsioonanalüüs

liikide vahel näitas, et rändkarbi keskmine pikkus oli positiivselt seotud rändkrabi biomassiga (Spearman

R = 0,68, p < 0,05), rändkarbi arvukus aga vähenes krabi biomassi suurenedes (joonis 15). Rändkarbi

biomass kasvandustel ei korreleerunud ühegi teise loomaliigiga.

Tabel 2. Rändkarbi keskmine arvukus ja biomass Pärnu lahe kasvandustes aastatel 2013 – 2015.

N=1 – proove koguti kasvanduse ühest otsast; N=2 – proove koguti mõlemast otsast; N=3 – proove

koguti mõlemast otsast ja keskelt

Asukoht Aasta Köietüüp Arvukus

(ind/m)

Biomass

(g/m,

kuivkaal)

Biomass

(g/m,

märgkaal)

N

Audrurand 2013 silmus 3300 44 118,8 1

2014 silmus 538 76 205,2 2

2014 sile 81 5 13,5 2

2015 silmus 38 8 21,6 3

Liu 2013 silmus 131 3 8,1 1

2014 silmus 526 42 113,4 3

2014 sile 92 6 16,2 3

2015 silmus 137 26 70,2 3

Pärnu 2013 silmus 495 6 16,2 1

2014 silmus 111 21 56,7 2

2014 sile 6 0 0 3

2015 silmus 26 8 21,6 3

Joonis 11. Rändkarbi pikkus (mm) Pärnu lahe kasvandustel aastatel 2013 – 2015. Must joon tähistab

mediaanväärtust.

17

Joonis 12. Rändkarbi arvukus, biomass ja koja pikkus eri tüüpi substraatidel. 0.5 – sile kapronköis

diameetriga 5 mm, 2 – silmuseline köis diameetriga 20 mm. Must joon tähistab mediaanväärtust.

Joonis 13. Rändkarbi kiskja rändkrabi ja ruumikonkurentide tõruvähi ja järvetõlviku arvukuse ja/või

biomassi dünaamika Pärnu lahe kasvandustel aastatel 2013 – 2015. Must joon tähistab

mediaanväärtust.

18

Joonis 14. Rändkarbi kiskja rändkrabi arvukus ja biomass eri katsekohtades. Must joon tähistab

mediaanväärtust.

Joonis 15. Rändkarbi arvukuse ja rändkrabi biomassi seos Pärnu lahe karbikasvandustel.

Spearman R = -0,45, p < 0,05.

Rändkarbi toiteväärtus

Energiasisaldus

Energiasisaldus Audru kasvanduse rändkarpide lihas oli 224 kJ/100g ehk 53 kcal/100 g märgkaalu kohta.

Võrreldes loomaliha (500 kcal/100 g) ja sealihaga (600 kcal/100 g) (Kalaliikide…2008) on karbid madala

kalorsusega. Ka kaladele jäi meie uuritud karpide energiasisaldus alla. Kalade energiasisaldus jääb

vahemikku 80-200 kcal, nt lõhe 142 kcal/100 g, räim 117 kcal/100 g (Kalaliikide…2008). Rändkarbi

potentsiaali söödana või inimtoiduna on väga vähe uuritud. Mc Laughlan jt (2014) on uurinud

rändkarbist valmistatud jahu kasutamist kanatoiduna. Selles uuringus aga ei eraldatud karbipoolmeid

karbilihast ning sellise sööda energiasisaldus (gross energy) oli vaid 0,8 MJ/kg. Käesoleva töö

rändkarpide liha energiasisaldus oli 2,24 MJ/kg. Kui sellise toiduga asendati kuni 15% tavalisest

19

kanasöödast, siis munemise sagedus ja munade kaal jäid samaks, langes aga kanade endi kaal ja seetõttu

soovitati uuringus kanade söötmiseks siiski karbiliha poolmetest puhastada. Samas leiti, et rändkarbi

karbipoolmeid saab edukalt kasutada kaltsiumi allikana, kuna kaltsiumi omastatavus seda sisaldaval

söödal oli hea (Mc Laughlan jt 2014). Energiarikkaks teevad toidu rasvad ja süsivesikud, karbid on aga

valgurikkad (Palmer jt i.a).

Rasva sisaldus

Rasva sisaldus Audru kasvanduse karbilihas oli 1,51 % ja Liu kasvanduses 1,9 % märgkaalu kohta.

Hispaanias Ebro jões on leitud rändkarbi rasvasisalduseks 0,6 kuni 2,0 % (Lazzara jt 2012). Rasva sisaldus

sõltub nii rannakarbil kui ka rändkarbil aastaajast. Kõige kõrgem on see enne kudemist kevadel ja kõige

madalam pärast kudemist sügisel (Lazzara jt 2012, The Baltic…2013). Lätis Kurzeme rannikumeres saadi

erinevatest proovikohtadest rannakarbi rasvasisalduseks 0,6 % kuni 1,6 %. Proovid olid kogutud 27 - 28.

juunil 20 m sügavuselt sukelduja abil. Tegemist oli loodulike, mitte kasvatatud karpidega. Analüüsitud

karbid olid 20 mm suurused (The Baltic…2013). Karpide rasvasisaldus on võrreldav väherasvaste

kaladega. Väherasvastes kalades on rasvaprotsent ligikaudu 2 (nt tursk), rasvasemates kalades on rasva

kuni 14 % (Atlandi makrell). Lõhe ja räime rasvasisaldus on umbes 6% (Kalaliikide…2008).

Rasvhapete sisaldus

Sarnaselt kaladele sisaldavad karbid rohkesti tervislikke polüküllastumata rasvhappeid. Polüküllastumata

rasvhapete hulgas eristatakse oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid (Rasvad… i.a.). Audru kasvanduse

rändkarpides oli oomega-3 rasvhapete sisaldus 0,33 g/100 g (0,33%) märgkaalu kohta. Hispaanias läbi

viidud rändkarbi uuringus leiti, et rändkarbis on polüküllastumata rasvhapped kõige arvukam rasvhapete

grupp (46,2-52,9 %). Üksikute rasvhapete kaupa on rasvhapetest rändkarbis kõige enam palmitiinhapet

(küllastunud rasvhape), sellele järgneb dokosaheksaeenhape (DHA) 8–12% (oomega-3-rasvhape) ja

eikosapentaeenhape (EPA) 6–13% (oomega-3-rasvhape) (Lazzara jt 2012). Tervislikud rasvhapped võivad

olla oluline saadus rändkarbist - on näidatud, et just oomega-3 rasvhapete tarbimine 200–250

mg/päevas vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riski (Rasvad… i.a.).

Valkude sisaldus

Audruranna kasvanduse rändkarpides oli valgusisaldus augustikuus 9,60 g/100g (9,6%) märgkaalu kohta

ja 11,11% kuivkaalu kohta. Kuna proovikogus oli väike, ei pruugi tulemused kuivaine kohta päris

korrektsed olla. See tulemus on sarnane kalade valgusisalusega, mis on 15-20 % märgkaalu kohta

(Kalaliikide…2008). Läti vetes EcoMussel projekti raames määratud rannakarbi valgusisalduseks saadi

1,9-3,4% märgkaalu kohta ja leiti, et see sõltub samuti nagu rasvasisalduski kudemisperioodist (The

Baltic…2013).

20

Kõrge valgusisalduse tõttu on katsetatud rannakarbi kasutamist valguallikana kalade asemel sigade,

kalade ja kanade söödas (Anagnostidis jt 2015, Jönsson jt 2011, Nagel jt 2014, Lindahl 2013) Uue

lüüsimistehnoloogia abil on Odd Lindahl (2013) oma katsetehases Rootsis võimeline tootma Läänemere

rannakarpidest valmistatud jahu, mille valgusisaldus on 65%.

Aminohapete sisaldus

Audruranna proovis moodustasid aminohapped proteiinist 92% (tabel 3).

Tabel 3. Audruranna rändkarpide aminohappeline koostis. Asendamatud aminohapped on märgitud

tärniga*

Aminohape Tähis grammi/100 g

proteiinis

grammi 100 g

karbilihas

grammi/100 g

kuivaines

Alaniin ALA 7,00 0,78 4,49

Arginiin ARG 6,74 0,75 4,33

Aspargiinhape ASP 8,07 0,90 5,18

Fenüülalaniin PHE* 5,28 0,59 3,39

Glutamiinhape GLU 10,71 1,19 6,88

Glütsiin GLY 5,86 0,65 3,76

Histidiin HIS* 3,88 0,43 2,49

Isoleutsiin ILE* 4,90 0,54 3,14

Leutsiin LEU* 7,64 0,85 4,90

Lüsiin LYS* 7,22 0,80 4,63

Metioniin MET* 1,70 0,19 1,09

Proliin PRO 1,87 0,21 1,20

Seriin SER 4,23 0,47 2,72

Treoniin THR* 4,99 0,55 3,21

Trüptofaan TRP* 1,85 0,21 1,19

Tsüsteiin CYS 0,86 0,10 0,55

Türosiin TYR 3,37 0,37 2,16

Valiin VAL* 5,82 0,65 3,74

Summa 92,0 10,22 59,05

21

Oluline on nii inimestel kui ka monogastrilistel loomadel saada toiduga asendamatuid aminohappeid.

Nende poolest on rikas nii kala- kui ka karbiliha. Olulised on söötades järgmised aminohapped: arginiin,

histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin.

Linnukasvanduses lisanduvad neile veel glütsiin ja glutamiinhape (Palmer jt i.a). Käesolevas töös uuritud

rändkarbilihas oli kõige rohkem glutamiinhapet (1,9 g/100 g) ja kõige vähem tsüsteiini (0,1 g/100 g)

Asendamatuid aminohappeid oli keskmiselt 0,5 g/100 g.

Sigade toitmisel on näidatud, et kaladest saadud aminohapped söödas on edukalt asendatavad

rannakarbist saadud aminohapetega. Aminohapete seeditavus oli parem kui karbijahu asemel tehti

karbilihast silo. Silo tegemiseks karbiliha hakiti, lisati sipelghapet ja hoiti 18 kraadi juures 3 nädalat. Silo

tegemine võiks olla ka majanduslikult tasuvam, kuna karpide kuivatamiseks kulub päris palju energiat

(Nørgaard jt 2015). Nagel jt (2013) leidis, et rannakarpide aminohappeline koostis on väga sobiv

kammelja (Psetta maxima L.) toitmiseks. Karbilihast valmistatud jahu lisamine söödale parandas

rapsipõhise toidu maitset rohkem kui kalajahu ja kalad sõid rohkem. Samas on näidatud ka seda, et kui

täielikult asendada kalajahust tehtud sööt kammelja toitmiseks rannakarbist valmistatud söödaga, siis

kalade kasvukiirus langeb. Tavalise toidu asendamine kuni 25% ulatuses kasvu ei vähendanud (Weiß jt

2017). Linnukasvatuses on olulised väävlit sisaldavad aminohapped (Jönsson jt 2011). Väävel esineb

organismis peamiselt kahe aminohappe, tsüsteiini ja metioniini koostises (Väävel i.a). Traditsioonilised

linnukasvatuse toidud põhinevad teraviljal, mis on täiendatud valkudega sojast, nisust või kalast.

Mitmed uuringud on näidanud, et kui kasutada lindude söödas valguallikana rannakarpe, suureneb

munade pigmentatsioon (Jönsson ja Elwinger 2009, Jönsson jt 2011, Afrose jt 2016). Rannakarp võiks

olla oluline metioniini ja teiste aminohapete allikas mahedas linnukasvatuses, kus sünteetiliste

aminohapete kasutamine on keelatud. Munade kvaliteet ja kogus on karpidest saadud toidu puhul sama

või isegi parem. Probleemiks võib osutuda aga kalalõhn munadel, kui kasutada suuremaid karbijahu

koguseid (Afrose jt 2016).

Lisaks sööda või inimtoiduna võivad nii rändkarpide kui ka rannakarpide aminohapped olla ka olulised

veekeskkonnas töötava liimi tootmisel. Rändkarp ja rannakarp sisaldavad oma büssusniitides mitmeid

erilisi aminohappeid, mis võimaldavad neil kleepuda erinevatele substraatidele veekeskkonnas

(Gantayet jt 2014).

Mineraalainete sisaldus

Audruranna rändkarpide kuivainesisalduseks oli 17,31 % ja tuhasisalduseks 2,69 %. Mineraalelementide

sisaldused rändkarpide liha märgkaalutise kohta olid alljärgnevad (tabel 4):

22

Tabel 4. Mineraalelementide sisaldused Audruranna rändkarpide lihas.

Makroelemendid g/kg Mikroelemendid mg/kg

Naatrium 1,72 Raud 72,25

Kaalium 0,365 Tsink 17,18

Magneesium 0,499 Vask 2,02

Kaltsium 3,64 Mangaan 75,30

Heaks kaltsiumi allikaks on ka karpide poolmed, mille head omastatavust on näidatud kanakasvanduses

(Mc Laughlan jt 2014).

Karotenoidide sisaldus

Kuna nii rannakarbid kui ka rändkarbid toituvad vetikatest, siis sisaldavad nad karotenoide. Karotenoidid

annavad ka karpidega toidetud kanade munakollastele tumedama värvuse. Karotenoidide hulka

kuuluvad β-karoteen, luteiin A, zeaksantiin, astaksantiin, klorofüll jt pigmendid. Karotenoidid on tuntud

antioksüdandid, näiteks astaksantiini soovitatakse tarbida toidulisandina (Jönsson jt 2011).

Karotenoidide määramiseks analüüsiti Audru, Liu ja Pärnu kasvandustest kokku 24 karpi. Karotenoidide

sisaldus karpides varieerus 3,4 µg/g kuni 117,1 µg/g märgkaalu karbiliha kohta (tabel 5). Kõrgemad

karotenoidide sisaldused olid Liu proovipunktis (keskmine 63,6 µg/g). Pärnu ja Audru proovipunktides oli

keskmine karotenoidide sisaldus 16,1 ja 16,7 µg/g märgkaalu karbiliha kohta. Kogutud andmete põhjal

võib öelda, et suuremate rändkarbi isendite karotenoidide sisaldus ühe kehakaaluühiku kohta on

väiksem (Spearman R = -0,71, p < 0,05; joonised 16-17).

Joonis 16. Rändkarbi karotenoidide sisalduse ja isendi suuruse vaheline seos Pärnu lahes.

23

Tabel 5. Karotenoidide sisaldus 24 rändkarbi isendis Pärnu lahes.

Isendi nr Karotenoidid (µg/g märgkaalu

karbiliha kohta)

Karotenoidid (µg/g kuivkaalu

karbiliha kohta)

Proovipunkt

1 22,2 203,99 Audrurand

2 20,3 52,6 Audrurand

3 9,6 22,3 Audrurand

4 19,4 52,3 Audrurand

5 5,4 12,4 Audrurand

6 16,7 141,6 Audrurand

7 34,9 515,4 Audrurand

8 4,97 103,4 Audrurand

9 6,9 48,0 Pärnu

10 4,8 25,2 Pärnu

11 3,4 15,9 Pärnu

12 10,5 65,6 Pärnu

13 19,4 197,6 Pärnu

14 27,1 176,9 Pärnu

15 18,9 184,5 Pärnu

16 37,6 429,9 Pärnu

17 61,9 707,1 Liu

18 33,3 371,6 Liu

19 37,0 332,2 Liu

20 107,2 558,9 Liu

21 38,9 338,8 Liu

22 32,4 319,5 Liu

23 80,8 807,9 Liu

24 117,2 532,4 Liu

24

Joonis 17. Seos rändkarbi karotenoidide sisalduse ja isendi suuruse vahel Pärnu lahes kasvanduste

kaupa.

25

Rändkarbi keskkonnamürkide sisaldus

Tinaorgaanilised ühendid

Tinaorgaanilistest ühenditest uuriti: tributüültina-katioon (TBT), monobutüültina-katioon (MBT),

dibutüültina-katioon (DBT), tetrabutüültina-katioon (TTBT), momooktüültina-katioon (MOT),

dioktüültina-katioon (DOT), trifenüültina-katioon (TPhT), tritsükloheksüültina-katioon (TcyT). Kõikide

tinaorgaaniliste ühendite tulemused olid alla määramispiiri < 5 µg/kg v.a TPhT, mille tulemus oli < 10

µg/kg.

Raskemetallid

Inimtoidule kehtestatud piirnorme (1881/2006/EL) Audru kasvanduse rändkarpide lihas määratud

raskemetallid ei ületanud (tabel 6). Samuti ei ületa selle EL määrusega kehtestatud raskemetallide

piirnorme ka Läänemere kalad (Saasteainete …2015). Arseeni sisalduse piirnormi pole määratud, kuid

määratud kogus Audru rändkarpides oli madalam kui Läänemere kalades mõõdetud 0,3-0,9 mg/kg

(Saasteainete …2015).

Tabel 6. Audru ja Pärnu kasvanduste rändkarpide liha raskemetallide sisaldus märgkaalu kohta ja

piirnormid inimtoidule vastavalt direktiivile 1881/2006/EL.

Piirnorm

(1881/2006/EL)

mg/kg

Audru

proovipunktis

mg/kg

Pärnu

proovipunktis

mg/kg

Pb Kahepoolmesed molluskid 1,5 0,13 0,15

Pb Toidulisand

kahepoolmestest

molluskitest

3 0,13 0,15

Cd Kahepoolmesed molluskid 1 0,281 0,18

Hg Kalandustooted 0,5; osad

kalad 1 mg/kg

0,5 < 0,01 0,01

As 0,21 0,52

26

Kalade puhul on näidatud aga raskemetallide piirväärtuste ületusi keskkonnaministri määrusega

kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtustest (Ohtlike… 2015, Prioriteetsete ...2016). Näiteks ületasid

2015. aastal kaadmiumi keskkonnakvaliteedi piirväärtust 85% räime ja 4% ahvena analüüsidest,

elavhõbeda keskkonnakvaliteedi piirväärtuse ületasid 2015 aastal 99% määranguid ahvenas ja 26%

räimes, samas kui plii puhul 2015. a keskkonnakvaliteedi piirväärtust ei ületatud (Ohtlike… 2015). Pärnu

supelranna juures asunud kasvandusest kogutud rändkarbid keskkonnakvaliteedi piirväärtuseid

bentoses ei ületanud. Samuti pole ületatud söötadele kehtestatud piirnormid EL direktiiviga 2002/32/EÜ

v. a. arseeni sisaldus kalade täissööda puhul (tabel 7). Üldiselt võib öelda, et raskemetallide sisalduse

poolest sobivad Pärnu lahe rändkarbid nii sööda valmistamiseks kui ka inimtoiduks. Siiski tuleb

arvestada, et raskemetallide sisaldus varieerub suuresti piirkonniti (The Baltic …2013, Ohtlike… 2015).

Tabel 7. Raskemetallide sisaldused rändkarbi lihas Pärnu supelranna kasvanduses kuivkaalu kohta ja

piirnormid vastavalt EL direktiivile 2002/32/EÜ loomtoidus leiduvate soovimatute ainete kohta ja

keskkonnakvaliteedi piirväärtused (Prioriteetsete ...2016).

Sisaldus kuivaine kohta

mg/kg

Keskkonnakvaliteedi

piirväärtus bentoses

mg/kg

2002/32/EÜ piirnorm

söötade puhul, mille

niiskusesisaldus on

12% mg/kg

Pb 1,5 53,4 Söödamaterjalid 10

Täissöödad 5

As 5,2 puudub Söödamaterjalid

mereloomadest 10

Kalade täissööt 4

Cd 1,8 Ei kohaldata Loomsed

söödamaterjalid 2

Hg 0,1 0,47 Söödamaterjalid

mereloomadest 0,5

Täissöödad 0,1

27

Kloororgaanilised pestitsiidid

Liu proovipunktist kogutud rändkarpide karbiliha märgkaalu kohta olid kõik määratud kloororgaanilised

pestitsiidid alla labori määramispiiri 0,005 mg/kg. Määrati DDT, dieldriin, endosulfaan, endriin,

heksaklorobenseen, heksaklorotsükloheksaan (HCH), heptakloor, klordaan, metoksükloor.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on ainete rühm, mis tekivad põlemisprotsessides (liiklus,

kütmie, toidu grillimine, suitsetamine). Ained on rasvlahustuvad, kuid ei ole nii püsivad kui dioksiinid.

Paljudel ainetel on täheldatud reproduktiiv- ja immunotoksilisust, toksilist toimet südame-

veresoonkonnasüsteemile, maksale ja luuüdile ning kantserogeensust. Kokkupuudet nende ainetega

inimesel vältida on võimatu – neid leidub ka õhus ja vees, kuid peamiselt saab inimene neid toiduga

ning suitsetaja tubakasuitsuga. Kontsentreeruvad eriti molluskites. PAH-idest on kõige rohkem uuritud

benso(a)püreeni ja teda on varem kasutatud kogu rühma sisalduse markerina. Benso(a)püreen

(keemiline valem C20H12) on kantserogeen. Ülenormatiivseid PAH-e on Eestis leitud sprotikonservides,

suitsukalas, suitsuliha, õlis (Polütsüklilised …i.a). Liu kasvandusest kogutud rändkarpides

ülenormatiivseid PAH sisaldusi ei leitud (tabel 8).

Tabel 8. Liu kasvandusest kogutud rändkarpide PAH sisaldused ja piirnormid vastavalt Euroopa

Komisjoni määruse nr 1881/2006 muudatusele nr 835/2011 märgkaalu kohta.

Benso(a)püreeni

piirnorm, mg/kg

Benso(a)püreeni,

bens(a)antratseeni,

benso(b)fluoranteeni

ja krüseeni summa

piirnorm, mg/kg

Kahepoolmelised

molluskid (suitsutatud)

0,006 0,035

Kahepoolmelised

molluskid (värsked,

jahutatud või

külmutatud)

0,005 0,03

Käesolevas töös

uuritud karpides

0.00028 ± 0.00006 0.0032 ± 0.0004

28

Dioksiinid ja dioksiinilaadsed polüklooritud bifenüülid

Dioksiinide all mõeldakse ainete gruppi, kuhu kuuluvad 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini isomeeri

(PCDD) ja 135 polüklooritud dibensofuraani isomeeri (PCDF). Dioksiinilaadsed polüklooritud bifenüülid

(PCB) on 209 isomeerist koosnev rühm. Nad ladestuvad rasvkoes ja söödas on võimalik nende sisaldust

vähendada vähendades rasvasisaldust. Dioksiinid tekivad tööstuses kus kasutatakse kloori sisaldavaid

aineid, nt paberitööstuses kloorvalgendamine, samuti PVC tootmisel, lagunemisel ja põletamisel.

Dioksiinid on tervisele kahjulikud juba väikestest kontsentratsioonides, põhjustades maksa,

kesknärvisüsteemi, immuunsüsteemi kahjustusi ja vähki. Erinevatel isomeeridel on erinev toksilisus.

Kõige toksilisemaks peetakse 2,3,7,8-tetraklorobenso-p-dioksiini ja tema toksilisuse ekvivalentfaktoriks

(TEF) on võetud 1. Toiduainete toksilisuse hindamiseks määratakse kõige toksilisemate ühendite sisaldus

toidus, mille ekvivalentsusfaktorid jäävad olenevalt toksilisusest vahemikku 0,001–1. Toidu toksilisust

väljendatakse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) alusel (Dioksiinide…i.a, Roots 2005) Piirnormid toidus

seab EL komisjoni määrus nr 1881/2006, mida täiendab määrus nr 1259/2011. Liu kasvandusest kogutud

karpide puhul ületas dioksiinide ja furaanide ning dioksiinide, furaanide ja PCB-de summaarne TEQ

rasvas piirnormi, mis on kehtestatud mereorganismidest toodetud õlidele (tabel 9). Seega ei sobiks Liu

rändkarbid inimtoiduks kasutatava õli tootmiseks. Kui karbiliha aga võrrelda kalandus- ja

vesiviljelustoodete piirnormide ja häiretasemetega, siis on Pärnu lahe rändkarpide liha inimtoiduks

sobilik. Loomasööda tootmisel tuleks teostada arvestused karpide kuivkaalu kohta ja karbiliha osakaalu

söödas reguleerida vastavalt normidele.

29

Tabel 9. Liu proovipunktist kogutud rändkarpide dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB sisaldused ja

piirnormid ning häiretasemed toidus vastavalt EL komisjoni määrustele nr 1881/2006, nr 1259/2011 ja

nr 711/2013 märgkaalu kohta.

Tulemus rasvas pg/g

Piirnorm merelist päritolu

rasvas/õlis (kalaõli,

kalamaksaõli ja

teiste

mereorganismide

inimtoiduks

ettenähtud õlid)

pg/rasva

gramm

Tulemus karbilihas

pg/g

Piirnorm kala

lihaskudedele,

kalandustoodetele

ja

nendest saadud

toodetele

pg/märgkaalu

gramm

Häiretase kasvatatud kalade

ja

vesiviljelustoodete

lihaskudes

pg/märgkaalu

gramm

PCDD/F

TEQ

4,016-

4,020

1,75 0,07 3,5 1,5

PCB

TEQ

3,182 0,061 2,50

PCDD/F-

PCB TEQ

7.197 –

7,201

6,0 0,138 6,5

Sinivetikate toksiinid

Karbid võivad sinivetikate õitsengu ajal sisaldada sinivetikate toksiine. Vetikatoksiinide probleemi saab

vältida, koristades saaki siis kui vetikaid on vähe, nt hilissügisel või talvel. Karbid on võimelised ennast

ise vetikate toksiinidest puhastama (Lindahl jt 2005).

Rändkarbi kasvanduste keskkonnamõju

Kasvanduste toitainesisaldus

Rändkarbi fosfori- ja lämmastikusisaldus eri piirkondade vahel oluliselt ei erinenud (joonis 18).

Arvestades 2014. a kogutud rändkarbi biomassi, võib öelda, et keskmiselt oleks kaheaastase

kasvuperioodi jooksul võimalik sellise saagikuse korral eemaldada Pärnu lahest 324,49 mg lämmastikku

ja 76,22 mg fosforit jooksva meetri silmuselise karbikasvatusköie kohta. Karbid eemaldavad elutegevuse

käigus ka mikrovetikaid veemassist, mis võib parandada vee läbipaistvust, kuid ei vii toitaineid veekogust

välja.

30

Joonis 18. Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused 2015. a Pärnu lahe kasvandustelt kogutud

rändkarpides g kojaga kuivkaalu kohta.

Mõju elustikule

Põhjakoosluste üldnäitajad - arvukus, biomass ja liigirikkus ei erinenud kasvanduste all ja eemal (joonis

18). Puudus ka seos nimetatud näitajate ja kauguse vahel karbikasvandusest (joonis 19). Samuti ei

erinenud koosluste struktuur liikide arvukuste ja biomasside põhjal (joonis 20 – 21). Aastate kaupa

teostati sama analüüs, kasutades ainult silmuselise köiega kasvanduste andmeid. Siin osutus oluliseks

erinevus 2014. a põhjakoosluste struktuuris arvukuste põhjal Pärnu kasvanduse all ja eemal (ANOSIM, p

= 0.029, R = 0.417; joonis 22). Kasvanduste all oli üldiselt pisut suurem osakaal arvukuses rändkarbil ja

tõruvähil ning kasvandusest eemal virgiinia korgitsussil (Marenzelleria neglecta) ja hulkharjasussiliigil

Laonome armata (joonis 23).

31

Joonis 19. Vasakus tulbas põhjakoosluste parameetrid eri tüüpi kasvanduste all ja kasvandustest eemal.

Paremas tulbas 2014 – 2015. aastate põhjakoosluste parameetrid ja kaugus karbiliinist.

32

Joonis 20. 2013 – 2015. a põhjakoosluste struktuur arvukuste põhjal kasvanduste all (liin = 1) ja eemal

(liin = 0).

Joonis 21. 2013 – 2015. a põhjakoosluste struktuur biomassi põhjal kasvanduste all (liin = 1) ja eemal (liin

= 0).

Transform: Square rootResemblance: S17 Bray Curtis similarity (+d)

liin_binary01

2D Stress: 0.24

Transform: Square rootResemblance: S17 Bray Curtis similarity (+d)

liin_binary01

2D Stress: 0.15

33

Joonis 22. 2014. a põhjakoosluste struktuur arvukuste põhjal Pärnu kasvanduse all (liin = 1) ja eemal (liin

= 0).

Joonis 23. Liikide osakaalud põhjakoosluste arvukuses Pärnu lahe kasvanduste all (liin = 1) ja eemal (liin =

0).

Karbikasvanduste puhul ei tohi alahinnata kasvanduste endi tähtsust täiendava elupaigana. Pärnu lahe

kasvanduste 20 - 25 cm pikkune köiefragment oli loomastiku üldarvult, biomassilt ja liikide arvult üsna

võrreldav 20 x 20 cm suuruse põhjasektoriga (joonis 24). See, kui palju kasvandus iseseisva inimtekkelise

elupaigana ja toitumisalana mõjutab piirkonna produktsiooni, aineringet ja elurikkust, sõltub kasvanduse

dimensioonidest ja tõenäoliselt ka ümbritsevatest kooslustest, näiteks sellest, kas piirkonnas leidub liike,

kes võiksid kasvanduselt toitu leida või seda substraadina või varjepaigana kasutada. Pärnu lahe

kasvandusi kasutasid elupaigana mitmed kinnituvad liigid ja ka liikuvad loomaliigid. Liikuvatest liikidest

olid kasvandustel arvukaimad vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus), roosteselg-kirpvähk (Leptocheirus

Transform: Square rootResemblance: S17 Bray Curtis similarity (+d)

liin_binary0

1

2D Stress: 0.04

34

pilosus) ja rändkrabi, kinnituvatest liikidest lisaks rändkarbile tõruvähk ja järvetõlvik (joonis 25). Teiste

liikide esinemine oli juhuslikum. Pärnu lahe karbikasvandusi kasutas kudemissubstraadina harilik ahven

(Perca fluviatilis).

Joonis 24. Koosluste parameetrid kasvandustel aastatel 2013 - 2015 ja sama piirkonna merepõhjal Pärnu

lahes aastatel 2012 - 2014.

35

Joonis 25. Järvetõlvik karbikasvanduse silmuselisel köiel Pärnu lahes 2013. a. Foto: Anti Pungar

Soovitused

Aruandes esitatud mudeli põhjal on võimalik teostada esialgne hinnang mereala sobivuseks

rannakarbikasvatuseks. Tuleb aga meeles pidada, et käesolevas aruandes esitatud mudel näitab ala

tõenäolist sobivust karpide kasvuks, kuid mitte kinnitumiseks. Antud uuringu põhjal on parim rannakarbi

noorjärkude kinnitumine Saaremaa läänerannikul ja rändkarbi kinnitumine Pärnu lahe loodeosas.

Kinnitumine võib varieeruda ka aastati seoses hoovuste vm protsessidega, kuid karpide kinnitumise

ajalise muutlikkuse seiramiseks oleks vajalik mitmeaastane uuring. Samuti võib keskkonnakaitselistel

kaalutlustel olla eesmärgiks karbikasvanduste paigutamine piirkondadesse, kus looduslikult kinnitumine

puudub ja ka kasvukiirus on väike. Rändkarbi puhul võiks soovitada karbikasvanduste rajamist

rändkarbiga asustatud järvedesse, kus võivad olla kasvatuseks isegi soodsamad tingimused kui meres

(krabide puudumine, väiksem tormi- ja jääkahjustuste oht, suurem kasvukiirus; võimalik, et ka suurem

biomass). Keskkonnamürkide sisaldused võivad piirkonniti erineda ja seetõttu oleks soovitav igas

veekogus või merepiirkonnas teha eraldi keskkonnamürkide sisalduse analüüsid. Ka hiljuti võõrliigina

Eesti vetesse jõudnud mittekinnituv karbiliik Rangia cuneata võib olla sobiv kasvatamiseks magestunud

lahtedes või magevees, kuid selle liigi levila piirdub praegu Pärnu lahega ja tema kasvatamine teistes

merepiirkondades tähendaks võõrliigi sissetoomist nendele aladele. Liigi kasvatamise võimalikkust

36

magevees tuleks vastava huvi korral edaspidi uurida. Magevees see liik ei paljune ja tema paljundamine

peaks sel juhul toimuma tehistingimustes. Liiki püütakse toiduks Mehhiko lahe piirkonnas.

Kasvataja jaoks on ebameeldivate üllatuste vältimiseks väga oluline kasvanduste talve- ja tormikindlus

Eesti rannikuvetes. Selleks peab pöörama erilist tähelepanu ankurdusele, arvestades kasvanduse suurust

ja sellele vastavat tõmbejõudu. Samuti on oluline kasutada järeleproovitud merekindlaid kinnitusi ja

uputada kasvandus piisavalt sügavale, jäätumispiirist allapoole. Ujukite valikul tuleb arvestada

kasvanduse kaalu suurenemist pealiskasvu tekkimisel. Ujukite tõstejõud peab olema piisav, et vältida

kasvanduse põhjalangemist. Igakuine kasvanduste seiramine pole antud töö kogemusele toetudes

hädavajalik. Kindlasti tuleks esimeste katsetuste ajal kasutada ekspertide abi, kuna rahaline kahju

kasvanduse kaotamisel võib olla märkimisväärne.

Pärnu lahes kasvanduste rajamisel tuleks pidada silmas krabikindlust. Et krabid ronivad kasvandusele

peamiselt põhjast, peaks kokkupuude põhjaga olema minimaalne. Soovitav oleks ankurdus ainult

kasvanduse otstest. Ankruköite turvamiseks võiks kaaluda ka plastikkraede vm disainlahenduste

katsetamist ja jälgida mujal maailmas kasutatavaid võtteid, kuna teistes meredes on krabid laialt levinud

probleem.

Kasvandustelt kolmeaastase kasvuperioodi järel kogutud rändkarbid on inimtoiduks sobilikud.

Tõenäoliselt sobivad need karbid ka loomasööda lisandiks, kuid lubatava karbiliha osakaalu leidmiseks

söödas tuleks teostada dioksiinide sisalduse määrang karbiliha kuivkaalu kohta. Väärtuslike

karotenoidide sisaldus rändkarpides sõltub kasvanduse asukohast, käesolevas töös uuritud aladest oli

karbiliha karotenoidisisaldus suurim Lius. Üldiselt oli karotenoidide sisaldus karbiliha biomassi kohta

suurem väiksemates isendites. Käesoleva uuringu põhjal oleks optimaalne rändkarbi kogumine

kaheaastase kasvuperioodi järel. Kaheaastane kasvuperiood oleks taganud suurima saagi, kuid meie

tulemus võib olla mõjutatud krabide tegevusest või Pärnu sadama süvendustöödest. Rändkarbi kiiret

kasvu arvestades võiks olla mõeldav ka üheaastane kasvuperiood kui kasvandused paigutada merre juba

varakult, näiteks maikuus/juuni algul, kuid selline kasvatusskeem vajaks eraldi katsetamist, kuna antud

töös seda ei katsetatud.

Karbikasvanduste abil on võimalik suurendada piirkonna elurikkust, kuid see aspekt vajab täiendavaid

uuringuid. Väärtuslikke põhjaelupaiku tuleks kindlasti säästa inimtekkelistest struktuuridest nagu

karbikasvandused. Kasvanduse mõju põhjakooslustele tuleks pärast kasvanduse rajamist vähemalt kahe

aasta vältel seirata, soovitav on mõju vähendamiseks kasvandused paigutada hajutatult. Mõju sõltub

tõenäoliselt piirkonna iseärasustest. Rikkaliku põhjataimestikuga aladel oleks soovitav kontrollida ka

kasvanduse võimalikku varjutavat mõju. Pärnu laht on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja lahe

37

põhjakooslused koosnevad peamiselt võõrliikidest; põhjataimestik puudub suures osas lahest. Hajusalt

paigutatud karbikasvandused Pärnu lahe põhjakooslustele arvatavasti erilist ohtu ei kujuta.

Kokkuvõte

Rannakarbi ja rändkarbi kasvatamine Eesti rannikumeres on tehniliselt teostatav ja selle abil on võimalik

vähendada biogeenide hulka vees. Rannakarpide kinnitumine ja kasvukiirus oli erinevates Eesti

rannikumere piirkondades väga erinev. Enne kasvanduse rajamist on soovitav tutvuda antud töös

esitatud kasvupotentsiaali näitava merekaardiga ja noorjärkude kinnitumist käsitlevate tulemustega,

kuid kindlasti tuleks teha ka ise katsetusi konkreetse piirkonna kohta. Rändkarbi ja rannakarbi liha on

kasutatav nii inimtoiduna kui ka loomasöödana nii kanade, kalade kui ka sigade kavatamiseks. Nende

liha sisaldab tervislikke karotenoide, polüküllastumata rasvhappeid ja asendamatuid aminohappeid ning

Pärnu lahe kolmeaastastelt kasvandustelt kogutud rändkarpide keskkonnamürkide sisaldus piirnorme ei

ületanud. Olulisi muutusi põhjakooslustes Pärnu lahe väikeste katsekasvanduste all ei leitud. Pärnu lahes

on rändkarbikasvandustele tõsiseks ohuks hiljuti sinna saabunud võõrliik rändkrabi (Rhithropanopeus

harrisii). Edukas kasvatamine saab toimuda vaid siis, kui krabi õnnestub tõrjuda.

Kasutatud allikad

Afrose, S., Hammershøj, M., Nørgaard, J. V., Engberg, R. M., & Steenfeldt, S. (2016). Influence of blue

mussel (mytilus edulis) and starfish (asterias rubens) meals on production performance, egg quality and

apparent total tract digestibility of nutrients of laying hens. Animal Feed Science and Technology, 213,

108-117.

Anagnostidis, A., Michailidou, M., Vatsos, I. N., Tsopelakos, A., Miliou, H., & Angelidis, P. (2015). Use of

frozen mussel (mytilus galloprovincialis) and mussel meal in the diet of sea bass (dicentrarchus labrax

linnaeus, 1758) and sea bream (sparus aurata linnaeus, 1758) fingerlings - a preliminary study.

Aquaculture Research, 46(1), 252-256. doi:10.1111/are.12174

Cloern, J. E. (2001). Our evolving conceptual model of the coastal eutrophication problem. Marine

Ecology Progress Series 210, 223–253.

Conroy, J.D., Edwards, W.J., Pontius, R.A., Kane, D.D., Zhang, H., Shea, J.F., Richey, J.N., & Culver, D.A.

(2005). Soluble nitrogen and phosphorus excretion of exotic freshwater mussels (Dreissena spp.):

potential impacts for nutrient remineralisation in western Lake Erie. Freshwater Biology 50, 1146–1162.

38

Dioksiinide seire. Veterinaar-ja Toiduamet. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=821 (07.06.2017)

Elith, J., Leathwick, J.R., & Hastie, T. (2008) A working guide to boosted regression trees. Journal of

Animal Ecology, 77, 802–813.

Fanslow, D., Nalepa, T., & Lang, G., 1995. Filtration rates of the zebra mussel (Dreissena polymorpha) on

natural seston from Saginaw Bay, Lake Huron. Journal of Great Lakes Research, 21, 489e500.

Gantayet, A., Rees, D. J., & Sone, E. D. (2014). Novel proteins identified in the insoluble byssal matrix of

the freshwater zebra mussel. Marine Biotechnology, 16(2), 144-155. doi:10.1007/s10126-013-9537-9

Gifford, S., Dunstan, H., O'Connor, W., & Macfarlane, G.R. (2005). Quantification of in situ nutrient and

heavy metal remediation by a small pearl oyster (Pinctada imbricata) farm at Port Stephens, Australia.

Marine Pollution Bulletin 50, 417-422.

Gren, I.-M., Lindahl, O., & Lindqvist, M. (2009). Values of mussel farming for combating eutrophication:

an application to the Baltic Sea. Ecological Engineering 35, 935-945.

Higgins, C.B., Stephenson, K., & Brown, B.L. (2011). Nutrient Bioassimilation Capacity of Aquacultured

Oysters: Quantification of an Ecosystem Service. Journal of Environmental Quality 40, 271-277

Jönsson, L., & Elwinger, K. (2009). Mussel meal as a replacement for fish meal in feeds for organic

poultry - a pilot short-term study. Acta Agriculturae Scandinavica A: Animal Sciences, 59(1), 22-27.

doi:10.1080/09064700902730158

Jönsson, L., Wall, H., & Tauson, R. (2011). Production and egg quality in layers fed organic diets with

mussel meal. Animal, 5(3), 387-393. doi:10.1017/S1751731110001977

Kalaliikide toiteväärtuste ja koostiskomponentide võrdlus. (2008).

https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/PM-

Kalaliikide_toitev_rtused.pdf (05.06.2017)

Kotta, J., Lauringson, V., Martin, G., Simm, M., Kotta, I., Herkül, K., & Ojaveer, H. (2008). Gulf of Riga and

Pärnu Bay. Schiewer U. (Toim). Ecology of Baltic Coastal waters (217-243). Berlin: Springer.

Kotta, J., & Ojaveer, H. (2012). Rapid establishment of the alien crab Rhithropanopeus harrisii (Gould) in

the Gulf of Riga. Estonian Journal of Ecology 61, 293-298.

39

Lazzara, R., Fernandes, D., Faria, M., López, J. F., Tauler, R., & Porte, C. (2012). Changes in lipid content

and fatty acid composition along the reproductive cycle of the freshwater mussel dreissena polymorpha:

Its modulation by clofibrate exposure. Science of the Total Environment, 432, 195-201.

doi:10.1016/j.scitotenv.2012.05.094

Lindahl, O., Hart, R., Hernroth, B., Kollberg, S., Loo, L-O., Olrog, L. Rehnstam-Holm, A-S., Svensson, J.,

Svensson, S. & Syversen U. (2005). Improving Marine Water Quality by Mussel Farming: A Profitable

Solution for Swedish Society. Ambio, 34, 131–138

Lindahl, O. (2013). Mussel meal production vased on mussels from the Baltic Sea.

http://www.aquabestproject.eu/media/12036/aquabest_6_2013_report.pdf

McLaughlan, C., & Aldridge, D.C. (2013). Cultivation of zebra mussels (Dreissena polymorpha) within

their invaded range to improve water quality in reservoirs. Water Research 47, 4357-4369.

Mc Laughlan, C., Rose, P., & Aldridge, D. C. (2014). Making the best of a pest: The potential for using

invasive zebra mussel (Dreissena polymorpha) biomass as a supplement to commercial chicken feed.

Environmental Management, 54(5), 1102-11

Nagel, F., von Danwitz, A., Schlachter, M., Kroeckel, S., Wagner, C., & Schulz, C. (2014). Blue mussel meal

as feed attractant in rapeseed protein-based diets for turbot (Psetta maxima L.). Aquaculture Research,

45(12), 1964-1978. doi:10.1111/are.12140

Newell, R.I.E., Fisher, T.R., Holyoke, R.R., & Cornwell, J.C. (2005). Influence of eastern oysters on

nitrogen and phosphorus regeneration in Chesapeake Bay, USA. Rmt: Dame, R., Olenin, S. (Toim.), The

Comparative Roles of Suspension Feeders in Ecosystems. NATO Science Series IV: Earth and

Environmental Series 47, 93–120.

Nørgaard, J. V., Petersen, J. K., Tørring, D. B., Jørgensen, H., & Lærke, H. N. (2015). Chemical composition

and standardized ileal digestibility of protein and amino acids from blue mussel, starfish, and fish silage

in pigs. Animal Feed Science and Technology, 205, 90-97. doi:10.1016/j.anifeedsci.2015.04.005

Officer, C., Smayda, T., & Mann, R. (1982). Benthic filter feeding: a natural eutrophication control.

Marine Ecology Progress Series 9, 203–210.

Ohtlike ainete seire meres (2015)

http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3653/OHT%20mereseire%20aruanne%202015.pdf

(06.06.2017)

40

Palmer, J. Holden, J. K. L. (i.a). Feed. https://www.britannica.com/topic/feed-agriculture#ref982336

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud toidus ja nende vähendamise võimalused

https://www.agri.ee/et/polutsuklilised-aromaatsed-susivesinikud-toidus-ja-nende-vahendamise-

voimalused#piirnormid (07.06.2017)

Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike

ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise

meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete

jälgimisnimekiri (2016) Keskkonnaministri määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/108012016010

Rasvad sh rasvhapped ja kolesterool. http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-

vajadused/pohitoitained/rasvad-sh-rasvhapped-ja-kolesterool (06.06.2017)

Reeders, H.H., & Bij de Vaate, A. (1990). Zebra mussels (Dreissena polymorpha): a new perspective for

water management. Hydrobiologia, 437e450.

Roots, O. (2005). Polüklooritud dioksiinide, polüklooritud furaanide ja dioksiinisarnaste polüklooritud

bifenüülide sisaldus Eesti toidus – võis. Eesti Arst, 84 (6), 394-397

Saasteainete uuring Läänemere kalades (2015) http://www.pria.ee/docs/resources/8894.pdf

(06.06.2017)

Schröder, T., Stank, J., Schernewski, G., & Krost, P. (2014). The impact of a mussel farm on water

transparency in the Kiel Fjord. Ocean & Coastal Management 101, 42-52.

The Baltic Ecomussel project. Final report. (2013).

http://www.kurzemesregions.lv/userfiles/files/Baltic_EcoMussel_Final_Report.pdf

Väävel. http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/vaavel (06.06.2017)

Weiß, M., & Buck, B. H. (2017). Partial replacement of fishmeal in diets for turbot (Scophthalmus

maximus, Linnaeus, 1758) culture using blue mussel (Mytilus edulis, Linnaeus, 1758) meat. Journal of

Applied Ichthyology, doi:10.1111/jai.13323

Zhou, Y., Zhang, S., Liu, Y., & Yang, H. (2014). Biologically Induced Deposition of Fine Suspended Particles

by Filter-Feeding Bivalves in Land-Based Industrial Marine Aquaculture Wastewater. Plos One 9,

e107798.