MAJANDUSAASTA ARUANNE 2013analüüs õppetöö korralduse ja arenduse osas; ... Täienduskoolituse süsteemne arendamine ja mahu suurendamine on olnud Lennuakadeemia ... lennujuhtimissimulaatori

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2013

Asutuse nimetus Eesti Lennuakadeemia

Registrikood 70005699

Juriidiline aadress Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald 61707 Tartumaa Eesti Vabariik

Telefon +372 7448 100

Faks +372 7448 125

E-post [email protected]

Interneti koduleht http://www.eava.ee

Majandusaasta algus 01. jaanuar 2013

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2013

TARTU 2014

mailto:[email protected]





http://www.eava.ee/

http://www.eava.ee/

http://www.eava.ee/

http://www.eava.ee/

http://www.eava.ee/

http://www.eava.ee/

http://www.eava.ee/

Rektor Jaan Tamm 2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................ 3 1. Üldiseloomustus ............................................................................................................................... 3 2. Ülevaade 2013. aasta olulisematest eesmärkidest ja nende täitmisest .......................................... 3 3. Õppetöö ........................................................................................................................................... 5 4. Koostöö, personaliarendus ja kvaliteet ............................................................................................ 8 5. Eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal .................................................................... 13 6. Rektori hinnang sisekontrollisüsteemile ........................................................................................ 14

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................. 16 Rektori kinnitus raamatupidamise aastaaruandele ........................................................................... 16 Bilanss ................................................................................................................................................ 17 Tulemiaruanne ................................................................................................................................... 18 Rahavoogude aruanne ....................................................................................................................... 19 Netovara muutuste aruanne.............................................................................................................. 20 Riigieelarve täitmise aruanne ............................................................................................................ 21 Raamatupidamise aastaaruande lisad ............................................................................................... 25

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................. 25

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ....................................................................... 28 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid .................................................................................................. 29 Lisa 4. Maksu-, lõivu-, trahvikohustused ...................................................................................... 29 Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused ............................................................................................. 30 Lisa 6. Materiaalne põhivara ........................................................................................................ 31 Lisa 7. Immateriaalne põhivara .................................................................................................... 32 Lisa 8. Saadud ja antud toetused .................................................................................................. 33 Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük ................................................................................................ 35 Lisa 10. Muud tulud ...................................................................................................................... 35 Lisa 11. Tööjõukulud ..................................................................................................................... 35 Lisa 12. Majandamiskulud ............................................................................................................ 36 Lisa 13. Muud tegevuskulud ......................................................................................................... 36 Lisa 14. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ....................................................................... 37 Lisa 15. Siirded .............................................................................................................................. 37 Lisa 16. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ..................................................................... 37 Lisa 17. Rendid .............................................................................................................................. 38 Lisa 18. Muud bilansivälised kohustused ..................................................................................... 38

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE....................................................................... 39

Rektor Jaan Tamm 3

TEGEVUSARUANNE

1. Üldiseloomustus

Eesti Lennuakadeemia (edaspidi ka akadeemia) on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) hallatav riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse lennunduserialade spetsialiste. Akadeemia õppeprotsessis rakendatakse erinevate õigusaktidega kõrgharidusele kehtestatud nõudeid ja rahvusvahelisi lennundusalaseid standardeid. Lennuakadeemia õppetegevus on üles ehitatud paindlikule õppemoodulite süsteemile. Õppetöö toimub kõrghariduse esimesel astmel. Kinnitatud on ka kutseõppe õppekava lennukliiklusteeninduse erialal. Vastavalt ettevõtete vajadusele korraldatakse tegevspetsialistidele täiendus- ja ümberõpet ning teostatakse erinevaid rakendusuuringuid.

Akadeemia liikmeskond 2013.a. lõpus oli järgmine:

291 üliõpilast (10.nov. seisuga), kõik päevases õppes täiskoormusega;

53 töötajat, sh 5 lapsehoolduspuhkusel, 38 täisajaga ning 15 osaajaga.

2. Ülevaade 2013. aasta olulisematest eesmärkidest ja nende täitmisest

1) Aasta keskseks ja kõikihaaravaks ettevõtmiseks oli akadeemia institutsionaalne akrediteerimine. Juba 2012.aastal alustatud eneseanalüüsi aruanne esitati 2013.a kesksuvel Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile, sügisel toimus rahvusvahelise hindamiskomisjoni visiit akadeemiasse ja uue aasta alguses formuleeris hindamisnõukogu Lennuakadeemia jaoks positiivse lõppotsuse.

2) Akadeemia oluliseks prioriteediks oli ja on jätkuvalt personali arendamine. 2012. aastal alustati ELA õppejõudude arenguprogrammi loomisega. Programm hõlmab noorte, alustavate õppejõudude koolitamist ja arendamist. Koolituskavade koostamine toimub koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega. 2013. aastal alustas akadeemia mentorlusega ning vajaliku koolituse läbisid 3 mentori-kandidaati.

Personaliarenduse oluliseks tegevuseks on ka meeskonnatöö parendamine ning selleks on akadeemia viinud läbi erinevaid meeskonnatöö koolitusi, et parendada sidusust osakondade töökorralduses.

3) Lennuakadeemia õppetegevuse korraldamine ja arendamine.

Institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande koostamise käigus tehti põhjalik analüüs õppetöö korralduse ja arenduse osas;

Peamised tegevused tulenesid kõrgharidusreformist ja vajadusest uuendada akadeemia siseregulatsioone. Need on: - Õppekorralduseeskiri, - Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord, - Õppetoetuste ja tulemusstipendiumi taotlemise, määramise ja maksmise tingimused

ja kord 2013/2014. õppeaastal, - Õppekulude hüvitamise määrad 2013/2014. õppeaastal rakenduskõrgharidusõppes;

Toimus õppekavade uuendamine, praktika eesmärkide täpsustamine, ainekavade analüüs ja täiustamine. Õppekavaarenduse töörühma poolt koostatud tööplaanis määratleti rida majanduse ja ettevõtluse ning tehnikamooduli sidususe parandamisele ja tihedamale koostööle suunatud meetmeid;

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekava avati uues õppekavagrupis - tehnika, tootmine ja tehnoloogia;

Jätkus alusõppe koostöö Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning erialaõppe koostöö lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise erialal Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lennuakadeemia viis koostöölepingu alusel läbi lennundusõpet

http://www.lennuakadeemia.ee/files/Oppetoetuste%20kord_muudatused_03_02_2014.pdf

http://www.lennuakadeemia.ee/files/Oppetoetuste%20kord_muudatused_03_02_2014.pdf

Rektor Jaan Tamm 4

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele. Tehti koostööd õppekava “Sõjaväeline juhtimine õhuväes” arendamisel;

Lennujuhtide kutsesobivuse määramisel jätkus Euroopa FEAST-testide juurutamine vastuvõtuprotsessis;

Algatati õppejõu arenguprogramm alustavate õppejõudude toetamiseks.

4) Täienduskoolituse süsteemne arendamine ja mahu suurendamine on olnud Lennuakadeemia pikaajalise arengu strateegiliseks põhisuunaks. Koostati ja avaldati kodulehel täienduskoolituste loetelu 16 kursuse kirjeldusega. Arengukavas märgitud plaan jäi siiski täies mahus täitmata, kuna arengukava koostamisel oli hinnang täienduskoolituse vajaduste kasvule liiga optimistlik.

5) 2013.a jooksul toetati akadeemia õppe- ja teadustegevust mitmete Euroopa Liidu fondidest rahastatavate projektide abil:

Varasematel aastatel alustatutest jätkusid lennuakadeemia laborite ja ELAR projekt;

Alustati ELA-EMÜ ühisprojektiga, mille raames hangiti lennutegevuseks ressursi ammendanud, kuid tehniliselt korras nüüdisaegne õhusõiduk.

6) Akadeemia läbis VÕTA välishindamisprotsessi, Primuse hindamiskomisjon hindas VÕTA põhimõtete täitmise nõuetele täielikult vastavaks.

7) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöös tegeldi rakenduskõrghariduse jooksva korralduse ja arengu aktuaalsete probleemidega. Olulisemana osaleti:

käimasoleva institutsionaalse akrediteerimise protsessi kogemuste vahetamisel,

kõrgharidusreformi käivitumise ja tegevustoetuste käskkirjade ettevalmistamisega seotud tegevustes,

rakenduskõrghariduse rahvusvahelise kogemuse analüüsimises ja arenguprojekti “Teekaart 2020” teostamisel,

rahvusvahelistes rakenduskõrgkoolide organisatsioonides ja võrgustikes.

Seejuures oli lennuakadeemia rektor jätkuvalt 2012/2013. õppeaasta lõpuni RKRN esimees.

8) Lennuakadeemia kommunikatsioonivõimaluste arendamist toetab 2013. aastal kinnitatud kommunikatsioonistrateegia, milles on sõnastatud strateegilised kommunikatsioonieesmärgid ning tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks aastateks 2013-2017. Teadlikkuse tõstmiseks akadeemiast ja lennunduserialadest, tõhusamate meetodite rakendamiseks tudengikandidaatide leidmisel, lennundushariduse- ja valdkonna populariseerimiseks ning akadeemia maine edendamiseks laiemas avalikkuses arendas akadeemia aasta jooksul mitmeid suunatud tegevusi:

2013. aastal võtsime oma õppehoones vastu 24 huvigruppi (kokku üle 500 huvilise),

akadeemia esindus osales 9 messil/karjääripäeval/haridusüritusel ning külastas täiendavalt 5 kooli,

2013. a sügisel katsetasime esmakordselt tudengivarjunädala formaati, kokku võtsime vastu 62 tudengivarju,

koostöös tudengiorganisatsiooniga MTÜ Eesti Lennundusselts korraldati lennunduse loengusari, mille eesmärk oli eelkõige ette valmistada tulevasi sisseastujaid. Osalejad said laiapõhjalise ülevaate lennundusvaldkonnast ja akadeemia õppekavadest, sh Eesti lennundusettevõtetest, aerodünaamikast, meteoroloogiast, lennuohutusest jm.

9) Akadeemia koostöövõrgustike arendamisel korraldati erinevaid üritusi, sh:

20. aastapäevale pühendatud konverents "Ühtne taevas – väljakutsed tuleviku lennundusharidusele" (12.04);

Rektor Jaan Tamm 5

Eesti Lennuakadeemia ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös lennundus- ja kosmosetehnoloogia seminaride sarja seminar "Uued ärivõimalused lennujuhtimise valdkonnas" (24.05);

Eesti Lennundusmuuseumiga kaaskorraldatud Eesti Lennupäevad (3.-4.08);

18. lennundusseminar (14.-15.11).

10) Akadeemia tegevuste finantseerimiseks koostati põhitegevuste täitmist tagav eelarve, lisaks koostati ja realiseeriti täiendkoolituse, avatud õppe jt teenuste pakkumise kaudu arendustegevuste finantseerimiseks omatulu ja projektipõhise finantseerimise eelarved. Muu hulgas soetati 2013. a põhivara järgmiselt:

ELA laborite projekti põhivara 65 121 € (freesimiskeskus, lamineerimise termilise juhtimise seade, magneetimise seade, mobiilne röntgendefektoskoopia seade);

ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti põhivara 323 500 € (reaktiivlennuk Learjet 25, hüdraulikajõujaam, hüdraulikasüsteemide käitlemisseade, maapealne elektritoiteseade, pukseerimisdiisel, 4 tungrauda);

omavahenditest osteti puidupink maksumusega 4 500 € , lennujuhtimissimulaatori tarkvara summas 10 000 €, raadiomõõteriistad sidelaborisse summas 5 998 €, server maksumusega 4 550 €.

Suurematest omatulu projektidest tuleb rõhutada:

Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide täiendkoolitus – 10 440 €;

KVÜÕA ohvitseride koolitus - 16 107 €;

ICAO inglise keele tasemeeksamite läbiviimine - 6 480 €;

avatud õpe - 10 078 €;

lennutreeningseadme kasutamine täiendkoolituste läbiviimiseks ja akadeemia tutvustamiseks - 8 313 €.

3. Õppetöö

2013. aastal toimus õppetöö transporditeenuste õppevaldkonnas rakenduskõrgharidusõppe neljal õppekaval:

1. Lennuliiklusteenindus (2282),

2. Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine (118857),

3. Õhusõiduki juhtimine (2283),

4. Lennundusettevõtte käitamine (2284).

2013. aastal viidi õhusõiduki hoolduse eriala õppekava üle tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi ning nimetati õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekavaks (118817). Üleviimise raames viidi läbi õppekavagrupi esmahindamine EKKA hindamiskomisjoni poolt. Lennuakadeemiale anti tähtajatu õppe läbiviimise õigus eelnimetatud õppekavagrupis.

Avatud õppe lennundustegevuse korralduse rakenduskõrghariduse õppekaval lõpetasid 9 üliõpilast. Seoses kõrgharidusreformiga alates 2013. aastast selles õppevormis õpet enam ei pakuta.

2013. aastal lõpetasid lennundustegevuse korralduse õppekava kolm magistranti ja seejärel õppekava suleti. Sõlmiti koostööleping Eesti Maaülikooliga ergonoomika magistriõppe õppetöö läbiviimiseks 30 EAP mahus.

Õppekavasid arendati kahel eesmärgil:

1) Suurendada üliõpilaste ettevõtlikkust ja praktilisi oskusi vastavalt tööandjate soovidele. Majanduse ja ettevõtluse moodulis muudeti õppeainete väljundeid ning hinnati ümber sidusus, sisu ja mahud.

Rektor Jaan Tamm 6

2) Täiustada õppemetoodikat informaatikaalaste teadmiste ja oskuste õpetamisel. Informaatika õppeaine kohandati vastavaks lennuakadeemia vajadustele ja viiakse edaspidi läbi lennuakadeemia õppejõudude poolt.

Muudatused kajastuvad 2014/2015. aastal sisseastujate õppekavades.

Jätkus koostöö alusõppes Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning koostöö erialaõppes lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise erialal Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

PRIMUS-programmi raames on üliõpilastele loodud tugiteenuste võrgustik (õpi- ja karjäärinõustajad), pakutakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) nõustamisteenust.

Lennuakadeemia viib koostöölepingu alusel läbi lennundusõpet Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele.

Tallinna Tehnikaülikooli side- ja raadiotehnika instituudiga ühise magistriõppekava koostamise projekti raames tegevused puudusid TTÜ bakalaureuse õppekavade arendusest tingitud suure töökoormuse tõttu. Lennuakadeemia kavatseb projektiga jätkata 2014. aastal.

3.1. Riikliku koolitustellimuse täitmine

2012/2013 õppeaastal õppis Eesti Lennuakadeemias 291 üliõpilast.

Tabel 1. Üliõpilaste jagunemine õppekavade lõikes

Õppekava Üliõpilaste arv

Lennuliiklusteenindus 42

Lennundusettevõtte käitamine 47

Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine 62

Õhusõiduki ehitus ja hooldus 93

Õhusõiduki juhtimine 47

KOKKU 291

2013. aastal lõpetas Eesti Lennuakadeemia 61 üliõpilast. 2013.a täideti riiklik koolitustellimus 93,55% ulatuses (RKT = 62, lõpetas 58 üliõpilast).

Tabel 2. RKT täitmine 2012/13.õppeaastal, lõpetajate arv (õppekavade nimetused muutusid 01.09.2013)

Valdkond Õppekava nimetus RKT Lõpetajate arv

Rakenduskõrgharidusõpe

Teenindus, transporditeenindus

Lennuliikluse juhtimine 24 17

- lennuliiklusteenindus 8

- lennunduse side- ja navigatsiooni-

süsteemide käitamine 9

Õhusõiduki juhtimine 10 14

Tehnikaalad Lennundusettevõtte käitamine 28 18

- lennundusettevõtte töö

korraldamine 4

- õhusõiduki hooldus 14

Lennundustegevuse korraldus 0 0

KOKKU (rak.kõrgh.õpe) 62 58

Rektor Jaan Tamm 7

Magistriõpe

Lennundustegevuse korraldus 0 3

KOKKU

61

3.2. Praktikate korraldamine

Lennuakadeemia õppekavades olevad praktikad võib liigitada kaheks: tutvumispraktikad ja erialapraktikad. Lennuakadeemia koostööpartnerid praktika läbiviimisel on peamiselt lennundusettevõtted, kuid on ka ettevõtteid, mille toodangut (nt elektroonikaseadmeid) kasutatakse lennunduses.

Kõik teise kursuse üliõpilased tutvuvad reaalses töökeskkonnas erinevate Eesti lennundusettevõtete, nende töökorralduse ja oma eriala perspektiividega Eestis. Tallinna lennujaamas tutvuvad üliõpilased erinevate allüksuste töömeetoditega, praktilise töö kaudu kinnistatakse akadeemias omandatud teoreetilisi teadmisi ja oskusi. Omandatakse esmased oskused lennuliikluse koordineerimise, tehnoloogiliste süsteemide hoolduse, õhusõidukite ja reisijate teenindamise osas.

Lennuliiklusteeninduse õppekava. Lennujuhtide erialapraktika sisaldab tutvumislende ja simulaatoripraktikat ning töökohapraktikat ettevõtetes. 2013. aastal õnnestus korraldada töökohapraktikaid kahe välisriigi ettevõtetes – Leedus ja Soomes.

Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise õppekava üliõpilaste praktika hõlmab järgmisi valdkondi: seireseadmete hooldamine, raadioelektroonika aparatuuri valmistamine, trükkplaatide monteerimine ja erialane tööpraktika ettevõtetes.

Õhusõiduki juhtimise erialal toimub lennupraktika õppekavas ettenähtud lennuki ja kopteri tüüpidel, osa praktikast tehakse lennutreeningvahendil FNPT II/MCC. Lennupraktika programmi on kinnitanud Eesti Lennuamet ning see on vastavuses Eesti, ICAO, JAA ja EASA lennundusõigusaktidega. Lennupraktika programmi edukal läbimisel omistatakse üliõpilasele vastav piloodiluba. Üliõpilased registreerivad oma lennud logiraamatus. Õppevõlgnevustega üliõpilasi lennupraktikale ei lubata.

Lennundusettevõtte käitamise erialapraktikate raames täidab üliõpilane lisaks tutvumispraktikatele erinevaid tööülesandeid lennundusettevõttes: osaleb turundusüritustel, töötab klienditeeninduse tööpositsioonidel (check-in, gate) ning erinevates üksustes AS-is Estonian Air, AS-is Tallinna Lennujaam ja teistes lennundusettevõtetes, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis täidab praktilisi ülesandeid. Iga praktika kohta koostab üliõpilane aruande. Praktika arvestamisel ja selle korralduse parendamisel võetakse arvesse ka praktikakoha juhendaja tagasisidet, kus ta kinnitab praktika soorituse ja annab hinnangu praktikandi eelnevale ettevalmistusele ja tegevusele. Spetsialiseerumispraktika toimub samaaegselt lõputöö koostamisega lennundusettevõttes.

Õhusõiduki hoolduse erialapraktika viiakse läbi lennuakadeemia õppeangaaris ning Eestis registreeritud õhusõiduki hooldusorganisatsioonides. Praktika korraldamisel, sh praktikajuhendajate määramisel, lähtutakse Eesti Lennuakadeemia lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni käsiraamatust (MTOE). Üliõpilased registreerivad praktikaperioodil tehtud tööd praktikapäevikus ning toimunud praktikat hindavad Eesti Lennuameti poolt heakskiidetud praktikajuhendajad/hindajad. Praktika tagasisidestatakse ja kontrollitakse auditite käigus. 2013.aastal lisandus praktikaprogrammi mehitamata õhusõidukite konstrueerimise temaatika.

Tabel 3. Olulisemad koostööpartnerid praktika läbiviimisel

Eriala Praktikabaasid

Lennuliiklusteenindus Lennuliiklusteeninduse AS, Õhuvägi, AS Tallinna Lennujaam

Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine

Lennuliiklusteeninduse AS, Õhuvägi, OÜ Rantelon, AS Enics Eesti, AS Tallinna Lennujaam, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Eolane Tallinn, Ericsson Eesti, Politsei- ja Piirivalveamet, Tehnilise Järelevalve Amet

Rektor Jaan Tamm 8

Õhusõiduki juhtimine AS Pakker Avio, AS Estonian Air

Lennundusettevõtte käitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet, AS Tallinna Lennujaam, AS Estonian Air, AS Panaviatic

Õhusõiduki hooldus AS Panaviatic, Õhuvägi, Aerohooldus OÜ, AS Air Maintenance Estonia, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk, Nordic Aircraft Service AS

Lennundustegevuse korraldus AS Estonian Air, Õhuvägi

3.3. Täienduskoolitus

2013. aastal korraldati alljärgnevad täienduskoolitused:

1) MTO täienduskoolitused AS-i Air Maintenance Estonia, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalga, AS-i Panaviatic, Õhuväe ja välisriikide õhusõidukite hooldusorganisatsioonide töötajatele lennundustehnilise töötaja pädevuse hoidmiseks ja taastamiseks; täiendkoolituskursus Air Maintenance Estonia mehaanikute väljaõppeks;

2) Inimteguri ja auditeerimise alased koolitused Politsei ja Piirivalveameti Piirivalve osakonna Lennusalgale ja Õhuväe Lennubaasile ning AS-le Panaviatic;

3) Täienduskoolitus “Lennuliikluse korraldus” Lennuliiklusteeninduse AS-i uutele töötajatele eriala vadlkonna tundmaõppimiseks. Antud kursusel said soovi korral osaleda ka teiste ettevõtete töötajad;

4) Ämari Lennubaasi töötajate lennunduse inglise keele arendamiseks; 5) Simulaatorõpe Lennuliiklusteeninduse AS-is lennujuhina tööle asujatele vastavalt ettevõtte

koolitusplaanile; 6) RNAV protseduuride täiendusõppe kursus Lennuliiklusteeninduse AS-i Tartu

lennujuhtimisüksuse lennujuhtidele; 7) Simulaatorõpe tegevpilootidele; 8) Õhuväe inspekteerimine ja vastavate koolituste läbiviimine; 9) CRM koolitus Politsei ja Piirivalveameti Piirivalve osakonna Lennusalgale; 10) MCC koolitus erapilootidele; 11) Raadioside- ja navigatsioonisüsteemide käitajate täienduskoolitus; 12) Raadioside ja -mõõtmiste koolitus Kaitseväe Ühendatud Õppeastuste maaväe kadettidele; 13) Kursimajaka (ILS) nõuded ja mõõtmised; 14) GNSS ja täiendussüsteemid tsiviilkasutajale; 15) Üliõpilastööde juhendamise ja tagasisidestamise koolitus; 16) ICAO inglise keele tasemeeksamite läbiviimine Lennuakadeemia keeltekeskuses.

3.4. Vastuvõtt

2013. aastal immatrikuleeriti 1. kursusele 55 üliõpilast: 8 lennuliiklusteeninduse, 11 lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise, 10 õhusõiduki juhtimise, 10 lennundusettevõtte käitamise ning 16 õhusõiduki ehitus ja hoolduse õppekavale.

4. Koostöö, personaliarendus ja kvaliteet

4.1. Koostöövõrgustik Eestis

Eesti lennundusettevõtete juhtidest, ministeeriumide ja Lennuameti esindajatest koosnev Lennuakadeemia nõunike kogu tuli 2013. aastal kokku kaks korda - 14.juunil peale lõputööde kaitsmisi ja 14.novembril Ülenurme lennundusseminari raames. Nõunike kogu istungitel andis akadeemia juhtkond tavapärase ülevaate olulisematest tegevustest ja arutles nõunikega akadeemia strateegilise juhtimise ja lennundusettevõtetega toimuva koostöö küsimusi. Samuti andis nõunike kogu hinnangu akadeemia tegevusele aruandeperioodil.

Rektor Jaan Tamm 9

Lennundusvaldkonna spetsialiste koondav 18. lennundusseminar kandis seekord pealkirja "Eesti lennunduse ja sidusvaldkondade vajadused ning võimalused teadus-arendustegevuse korraldamisel, rakendusuuringute ja arendusprojektide teostamisel". Muuhulgas käsitleti selliseid teemasid nagu koostöövõimaluste arendamine mehitamata õhusõidukite valdkonnas, lennuliikluse korralduse areng Euroopa Liidus, rakendusuuringud ja -projektid lennunduses. Seminari raames anti nõunikest ja lennundusveteranide esindajast koosnev komisjoni otsusega üle konkursi “Aasta tegu Eesti lennunduses” võitja tiitel, mille pälvis SA Eesti Lennundusmuuseum arendusprojekt "Lennundusmuuseumi väljaarendamise III etapp" eest.

2013. a jätkus koostöö Eesti Lennundusmuuseumiga Eesti Lennupäevade organiseerimisel, mille raames akadeemia töötajad ja üliõpilased aitasid korraldada erinevaid atraktsioone ning tutvustada muuseumi ekspositsiooni lennupäevade külastajatele (ligi 8000 inimest).

4.2. Rahvusvaheline koostöö

Eesti Lennuakadeemia osales 2013.a jätkuvalt Erasmus elukestva õppe mobiilsusprogrammis. Seoses sellega, et 2013.a on senise programmi viimane ning alates 1.06.2014 kutsutakse ellu ja käivituvad uue mobiilsusprogrammi Erasmus+ tegevused, esitas Akadeemia esimesel poolaastal Euroopa Komisjonile taotluse Erasmus+ mobiilsusprogrammi harta saamiseks. Taotlus kiideti heaks ning Akadeemia osaleb aastatel 2014-2020 uutes mobiilsusprojektides.

Seoses Eramus+ programmiga on kõikidel osalevatel kõrgkoolidel kohustus sõlmida oma partneritega uued koostöölepingud, millega aasta lõpus ka algust tehti. Lepingute ümbersõlmimise protsess viiakse lõpuni 2014.a esimestel kuudel. Uusi koostööpartnereid 2013.a ei lisandunud, kuna praegune mobiilsustegevustes kaasatav kõrgkoolide võrk on optimaalne.

Erasmus programmi raames korraldatavat mobiilsust (üliõpilaste õpiränne õppimise/praktika eesmärgil; õppejõudude lühiajalised lähetused õpetamise eesmärgil; töötajate lühiajalised koolituslähetused; väliskülalisüliõpilaste vastuvõtt) reguleerib alates 2012.a Erasmus programmi haldamise kord, mida tuli seoses kõrgharidusreformiga muuta. Dokumenti ajakohastatakse ka seoses Erasmus+ programmi muutunud nõuetega. Akadeemia üliõpilased käisid õppimas järgmistes kõrgkoolides:

- Technical University of Košice (1), - Bremen University of Applied Sciences (1), - Anadolu University (5), - Amsterdam University of Applied Sciences (2), - Ecole Nationale de’l Aviation Civile (2).

Üks lennundusettevõtte käitamise eriala üliõpilane viibis praktikal Belgia ettevõttes B&MI SA. Paljud üliõpilased kasutasid Erasmus stipendiumi 2012/13 õppeaasta sügisel ning 2013/14 õppeaasta kevadel, mistõttu 2013.a mobiilsusnumbrid on väiksemad.

Eesti Lennuakadeemiat külastasid National Defence University (Poola) esindajad - Grzegorz Roslan, Tadeusz Zielinski ja Eugeniusz Cieslak ning akadeemia töötajatest käisid Erasmus programmi raames õppetööd läbi viimas Kristjan Kõrgesaar ja Lauri Laasik Ecole Nationale de’l Aviation Civile’is (Prantsusmaa) ning Signe Vanker ja Allan Nõmmik National Defence University’is (Poola). Haridustehnoloog Anu Roio kasutas Erasmus stipendiumit Prantsusmaal korraldatud erialasel täiendkoolitusel osalemiseks. Rahvusvahelisi suhteid arendati ja väliskülalisi võeti vastu ka Erasmus programmi koostööraamide väliselt.

2013.a arendati järjepidevalt ingliskeelsete ainete moodulit väliskülalisüliõpilaste jaoks. Akadeemias õppisid külalisüliõpilased nii Poolast (4), Türgist (2), Hollandist (3), Leedust (3), Prantsusmaalt (2) kui ka Slovakkiast (3). Alates 2012.a kogume väliskülalisüliõpilastelt tagasisidet, mis on seni olnud väga hea ning tänu üliõpilasesinduse aktiivsele tegevusele kasvas veelgi ka rahulolu Akadeemia poolt korraldatavate üritustega.

Akadeemia üliõpilased (6) ja õppejõud Kert Kotkas osalesid 2013.a juulis kahenädalases Euroopa Komisjoni poolt rahastatud intensiivprojektis LotSec, mida korraldas teist aastat Poola

Rektor Jaan Tamm 10

partnerkõrgkool National Defence University. Teemad keskendusid üldjoontes õhupäästele ning keskkonnaseirele. Lisaks Eestile osalesid ka kõrgkoolid Leedust, Slovakkiast, Tšehhist ja muidugi Poolast. Intensiivprojekti materjalidest valmib e-kursus ja õpik.

ESF DoRa programmi raames said mitmed akadeemia noored õppejõud võimaluse käia konverentsidel ja välisriikide partnerkõrgkoolides (7 korral). Alates 2012. a. reguleerib DoRa mobiilsusprogrammi raames korraldatavaid lähetusi DoRa programmi haldamise kord.

2013.a alguses kinnitas akadeemia nõukogu ka Rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2013-2017, mis seab rahvusvaheliste tegevuste peamised eesmärgid, tegevused ja tulemusindikaatorid.

4.3. Personaliarendus

Eesti Lennuakadeemias töötas 2013.a 31. detsembri seisuga 53 inimest (sh 5 viibib lapsehooldus-puhkusel), kellest 38 töötab täisajaga ning 15 osaajaga. Töötajatest 15,5 kuulub akadeemilise personali hulka (täistööaja arvestuses), neist on 1 professor, 2 dotsenti, 7 lektorit, 6 assistenti, 3 instruktorit ja 2 inseneri. Lisaks osaleb igal õppeaastal õppetöö läbiviimisel 25-35 töövõtulepingulist õppejõudu, kellest paljudega on akadeemial juba pikaajalisem koostöö.

Akadeemia personaliarenduse eesmärk on toetada igakülgselt nii õppejõudude kui teiste töötajate kompetentside süsteemset ja läbimõeldud arengut. Akadeemias keskendub personali koolitus ja arendamine (töötajal oma erialal) tööks vajalike strateegiliste pädevuste arendamisele, töötajatele oskuste-teadmiste andmisele, järelkasvu planeerimisele, tunnustamisele ja motiveerimisele. Personaliarendus hõlmab erinevaid koolituskursusi, seminare ja konverentse väljaspool akadeemiat, veebipõhist õpet, sisekoolitusi, arenguvestluste- ja motivatsioonisüsteemi jt koolitus- ning arendustegevusi, millest töötajad osa võtavad/saavad.

Tagamaks personali koolitus- ja arendamisprotsesside paremat tulemuslikkust ja lisandväärtust akadeemiale, peetakse nende planeerimisel ja läbiviimisel silmas vastavate tegevuste seotust akadeemia strateegiliste eesmärkidega. Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel on aluseks igaks eelarveaastaks koostatav personali koolituskava ja -eelarve, mis tugineb töötajate koolitusvajaduste hindamisele (kvartaalsed tulemushindamised, arenguvestlused) ja akadeemia arengukavale.

2013. aasta sügisel lõppes akadeemia institutsionaalse akrediteerimise protsess. Tegemist oli välishindamisega, mille käigus anti Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri korraldatud protsessi tulemusena hinnang akadeemia juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavuse kohta kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Üldine hinnang akadeemia personalialasele tegevusele oli positiivne ning vääris komisjoni heakskiidu.

Akadeemiline personal Akadeemia õppejõudude kõrgkoolididaktika alase kompetentsi arendamist ja jätkusuutlikkust toetab paljuski PRIMUS programm, mille poolt pakutavaid enesetäiendusvõimalusi on õppejõud aasta-aastalt üha rohkem kasutanud. 2013. aastal osaleti PRIMUS programmi raames väga erinevatel koolitustel nii Eestis kui väljaspool Eestit. Õppejõudude arendamisel oli 2013.a üheks võtmekompetentsiks õpetamis- ja esinemisoskuste parendamine. Käivitus “ELA õppejõu arenguprogramm“. Tegemist on osaga talendijuhtimisest, mille eesmärgiks on arendada olemasolevate õppejõudude ja potentsiaalsete õppejõu kandidaatide õpetamis- ja juhendamisoskusi tagamaks õppejõudude püsiv järelkasv akadeemias. Algatati ka mentorprogramm, mille raames on koolitatud 5 mentorit, kellest osadel on juba omad menteed ning läbitud on esimesed õpetamispädevuste arendamiste koolitused.

Täienduskoolituste kõrval soodustab akadeemia ka töötajate tasemeõpet. 2013. aastal õppis akadeemia töötajatest 2 doktoriõppes, 6 magistriõppes. Akadeemia õppejõududest on doktorikraadiga 4, magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga 9, bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusega 5 ja kutsekraadiga 1.

Rektor Jaan Tamm 11

Juhtide arendamine Süsteemse juhtide arendamisega on akadeemias tegeletud alates 2010. aastast, millal käivitus “Juhtide arenguprogramm“. 2013. aastal oli juhtimisoskuste arendamisel keskmes eelkõige individuaalsed oskused ja arengud, mille eesmärgiks oli juhtimiskompetentside arendamine. Viidi läbi juhtide 360° tagasisidehindamine, mis sai alguse juba 2012.a. See on arendusvahend, mille abil koondatakse terviklik hinnang juhi kompetentsidele, oskustele ja käitumisele. Juhtimise pidev parendamine on oluline, sest juhid on akadeemia väärtuste kandjad ja vastutavad oma töötajate arendamise eest. 360° tagasisidehindamine on põhineb pädevusmudelil, millega hinnatakse tööalaseid pädevusi ja käitumisi organisatsiooni eesmärkide saavutamise seisukohalt. 360° tagasisidehindamise tulemusena toimus meeskonna koolituspraktikum, milles pöörati tähelepanu eelkõige meeskonna sidususele ja koostöö tugevdamisele erinevate osakondade vahel. Tagasiside andjad hindavad konkreetset käitumist, ning selle tulemusena on võimalik anda töötajale konkreetseid soovitusi nii meeskondlikuks kui tööalaseks arenguks. Hinnati meeskonnatööd, tulemuslikkust, inimeste juhtimise oskust, lojaalsust, usaldusväärsust.

Arenguvestlused Arenguvestluste süsteem toimib ELA-s 2010.a sügisest. Arenguvestluste eesmärgiks on anda ja saada tagasisidet töötaja professionaalse arengu kohta, võimaldada töötajal näha oma tööd laiemas raamistikus, seada uusi eesmärke ning sõlmida edukat töötamist toetavaid kokkuleppeid. Arenguvestlused viiakse läbi üks kord aastas töötaja ja tema otsese juhi vahel. Arenguvestluste tulemuslikkus on olnud aastate lõikes suhteliselt sarnane: 2013. aastal osales vestlustel 100% töötajatest, st kõik 13 juhti vestlesid oma alluvatega. Arenguvestluste läbiviimist toetab ka vastav dokumentatsioon: “Arenguvestluse ettevalmistusleht töötajale/juhile“ ja “Arenguvestluse aruanne“. Lisaks töötajate individuaalsetele aruannetele koostavad kõik struktuuriüksuse juhid pärast vestluste lõppu kokkuvõtte oma üksuse arenguvestlustest. Arenguvestluste aruanded ning kokkuvõtted on aluseks struktuuriüksuste koolitusplaanide ja –eelarvete koostamisel. Samuti on arenguvestlustelt saadud tagasiside oluline sisendressurss personali arendustegevuste planeerimiseks ning läbiviimiseks.

4.4. Kvaliteedi tagamine

Eesti Lennuakadeemia koolitustegevus peab vastama Eesti Vabariigi haridusõigusaktidele ja rahvusvahelistele lennundushariduse regulatsioonidele, mida rakendatakse koolitustegevuses kvaliteedi ja koolituse rahvusvahelise tunnustuse tagamiseks.

Eesti Lennuakadeemia viis 2013. aastal läbi eneseanalüüsi, et hinnata oma tegevuste vastavust Eesti Vabariigi haridusõigusaktidele, Lennuakadeemia eesmärkidele ja arengukavale. Eneseanalüüsi tulemusena selgitati välja Lennuakadeemia tugevused ja parendusvaldkonnad. Eneseanalüüsi aruanne on aluseks institutsionaalse akrediteerimise läbimiseks. Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) poolt moodustatud välisekspertide hindamiskomisjon külastas Lennuakadeemiat ja andis tagasisidet nelja valdkonna kohta (organisatsiooni juhtimine ja toimimine, õppetegevus, teadus- ja arendustegevus, ühiskonna teenimine). EKKA hindamisnõukogu otsustas Eesti Lennuakadeemia institutsionaalselt akrediteerida seitsmeks aastaks kõrvaltingimusega esitada EKKA hindamisnõukogule 05.02.2015 tegevuskava teadus- ja arendustegevuse arendamise kohta.

Eesti Lennuakadeemia integreeritud kvaliteedijuhtimise süsteem on arendamisel, et tagada parem hariduse ja lennunduse nõuete täitmine. 2013. aastal arendati Eesti Lennuakadeemia kvaliteedijuhtimise käsiraamatu projekti, mis kinnitati 03.02.2014 nõukogu otsusega ning arendatud on interaktiivse käsiraamatu visuaali keskkonda. Kvaliteedijuhtimise käsiraamat annab ülevaate Eesti Lennuakadeemiast, selle kvaliteedijuhtimise süsteemist ja protsessidest.

Eesti Lennuakadeemia koolituse rahvusvahelistele nõuetele vastavust hindab regulaarselt Lennuamet, kes nõuetele vastavuse tunnistamiseks väljastab koolitussertifikaate:

Rektor Jaan Tamm 12

1) Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaat nr 4.7-13/11/001 (Air Traffic Services Training Provider’s Certificate – välja antud 30.01.2012, kehtivusajaga 30.06.2014), mis annab õiguse läbi viia lennujuhtimise baasõpet ja ACS, ADV/ADI, APP, APS(RAD) pädevusõpet ning väljaõppejuhendaja koolitust (OJTI).

2) Lennukoolitusorganisatsiooni koolitussertifikaat nr EST/FTO/001 õhusõiduki juhtimise kutsealal (välja antud 06.03.2012 kehtivusajaga kuni 06.03.2015), mis lubab korraldada järgmisi piloodiloa kursusi: lennuki liinipiloodi tervikkursus ATP(A), kopteri ametpiloodiloa tervikkursus (koos liinipiloodi teooriaõppega) CPL(H)+ATP(H) teooria, lennuki erapiloodiloa kursus PPL(A). Sertifikaat eeldab eelnevalt kuue valdkonna auditite positiivset läbimist. Lennuamet väljastas

06.06.2013 Eesti Lennuakadeemia lennukoolitusorganisatsioonile ametliku kinnituse treeningseadme FNPT II kasutamisõiguse kohta õppetöös;

11.04.2013 lennu- ja navigatsiooniprotseduuride treeningseadme FNPT II MCC kvalifikatsiooni sertifikaadi nr EST-STD/001;

11.04.2013 lennu- ja navigatsiooniprotseduuride treeningseadme FNPT II kvalifikatsiooni sertifikaadi nr EST-STD/002 kehtivusega määramata ajaks.

3) Lennundustehniliste töötajate koolitus- ja eksamineerimisorganisatsiooni sertifikaat nr EE.147.0001 (algselt väljastatud 05.01.2005, viimane muudatus versioon nr 3 kinnitatud 10.10.2011, kehtivusega määramata ajaks), mis annab õiguse viia läbi baaskoolitust A, B1 ja B2 kategooria lennundustehnilisele personalile.

4) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi No EST/LPTO/001 (väljastatud 18.12.2013 Lennuameti poolt kehtivusega määramata ajaks) ja Test of English for Aviation Ltd (Mayflower College, UK) poolt 21. jaanuaril 2014 TEA eksami kohta välja antud litsentsi alusel võib Lennuakadeemia keeltekeskus võtta vastu lennundusspetsialistide ICAO nõuetele vastavaid inglise keele tasemeeksameid.

Kvaliteedi tagamine toimub koolitusorganisatsioonide käsiraamatute ja õppetegevuse kehtivatele nõuetele vastavusse viimisega. Seoses uute lennundusõigusaktide kehtima hakkamisega uuendati 2013. aastal lennutreeningseadme FNPT ja piloodikoolituse juhtimiskäsiraamatuid. Kaasajastati ja ühtlustati koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja kasutatavaid vorme. Koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhtimise dokumendid (sertifikaadid, käsiraamatud, auditi aruanded, kasutatavad vormid) ning nende haldamine tehti kättesaadavaks dokumendihaldussüsteemis Webdesktop, et tagada süsteemne ülevaade juhtimissüsteemi toimimisest. Juhtimissüsteemi toimimise hindamiseks toimuvad kord aastas jaanuaris juhtimise hindamise aastakoosolekud, kus analüüsitakse eelmise aasta eesmärkide täitmist ja seatakse eesmärgid eelseisvaks aastaks. Kvaliteedialase teadlikkuse tõstmiseks viidi 2013. aasta maikuus Lennuakadeemia töötajatele läbi kvaliteedijuhtimise koolitus ning detsembris piloodikoolituse juhtimissüsteemi tutvustus töötajatele ja üliõpilastele.

Koolitusorganisatsioonide juhtimissüsteemi toimivust ja nõuetele vastavust kontrollitakse siseauditisüsteemi kaudu ja regulaarse Lennuameti poolse järelevalve läbi. Auditite käigus väljatoodud puudusi analüüsitakse, teadvustatakse puuduste olulisus ning määratakse korrigeerivate tegevuste eest vastutajad ja tähtajad. 2013. aasta korrigeerivad tegevused on rakendatud ja auditi leiud suletud. Lennuameti auditite käigus ilmnenud puuduste ning tehtud ettekirjutuste alusel on rakendatud parendustegevused juhtimissüsteemi arendamiseks. Lennutreeningseadme FNTP sertifikaat peatati kolmeks päevaks 2013. aasta aprillikuus, kuna juhtimissüsteemi uute kehtivate nõuetega vastavusse viimine võttis aega.

Tagasiside on üks oluline osa kõrghariduse kvaliteeditagamise süsteemist, kus info laekub auditi aruannetest, huvipoolte rahulolu-uuringutest, Lennuameti ettekirjutustest ja suuliste tähelepanekutena. Koostöö huvigruppidega on printsiip, mille kohaselt töötamise mõjusus on kõrgem, kui huvigruppidega on loodud usaldusel, teadmiste vahetamisel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud partnerlussuhted – seda nii akadeemia kui üksiktöötaja tasemel. Akadeemia

Rektor Jaan Tamm 13

tagasisideküsitluse läbiviimise eesmärgiks on saada oluliste sihtrühmade hinnanguid oma tegevuste ja üldise toimimise tulemuslikkusele ning selgitada välja selle parendamise võimalused ja arendamisvaldkonnad. See aitab tagada korrigeerivate ja ennetavate tegevuste kindlaks määramise ja vastutajale suunamise.

Lennuakadeemias viidi 2013. aastal läbi tagasiside küsitlused rahulolu väljaselgitamiseks 3. ja 4. kursuse üliõpilastele (september), õpetamise ja õppeainete hindamiseks (juuni-august), esmakursuslastele (septembris), töötajatele (märtsis). Küsitluste tulemusi rakendatakse õpetamise kvaliteedi tõstmiseks, õppekavade programmi täiustamiseks ja arendamiseks, vastuvõtuprotsessi ja esmakursuslaste akadeemilise kohanemise tõhustamiseks ning koostöövõrgustiku laiendamiseks. Töötajate küsitluses osales 60% töötajatest. Üliõpilaste küsitluste süsteem on arendamisel, et suurendada küsitluses osalevate üliõpilaste arvu ja tagada usaldusväärsemate andmete kogumine.

5. Eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal

5.1. Õppekeskkond

2014. aasta sügisel lõppeb Ülenurme õppekeskuse garantiiperiood, mistõttu on planeeritud viimased garantiitööd suvekuudele. Peamiselt on vaja teha hoone vajumisest/liikumisest tingitud värviparandusi. Üldiselt võib nentida, et ehituskvaliteet on olnud hea ja puuduseid ei ole palju esinenud.

Iga-aastased töötajate ja üliõpilaste rahulolu-uuringud on andnud kõrgeid hinnanguid õpi- ja töökeskkonnale. Samuti andis õpikeskkonnale kõrge hinnangu institutsionaalse akrediteerimise rahvusvaheline komisjon.

Laboratooriumite ja simulaatorite edasiseks arendamiseks koostatakse ELA laborite arengukava 2014, kus kokkuvõtvalt kirjeldatakse edasine investeerimisvajadus.

Tartu lennujaama territooriumil asuva õhusõiduki hoolduse eriala õppeangaari hangiti Euroopa Liidu struktuurifondide toel ELA ja EMÜ ühisprojekti raames lennunduses mahakantud Turbofan tüüpi mootoriga õhusõiduk, millel on autopiloot koos abisüsteemidega. 2014. aastal on kavas nimetatud õhusõiduki baasil läbi viia õhusõiduki hoolduse ja ehituse eriala üliõpilaste praktika.

Planeeritud on arendada mehitamata õhusõidukite käitamisega seonduvaid õppelaboreid.

2013.a. alustati lennujuhtimissimulaatori tarkvara edasiarendusega ja 2014.a. jooksul on eesmärk need arendused lõpule viia.

Sidelaborisse muretseti 2013.a. ja võeti kasutusele firma HAMEG mõõteriistade komplekt, mis võimaldab läbi viia kõiki olulisemaid raadiotehnilisi mõõtmisi, mida õpetatakse ELAs nii taseme- kui täiendusõppes. 2014.a. on kavas täiendavalt hankida veel kaks analoogilist mõõteriistade komplekti.

Koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega osaleti projektis "Kaasaegse praktikumi- ja loengusalvestus süsteemi hankimine ja ühine kasutusele võtmine rakenduskõrgkoolides", mille tulemusena hangiti kaks Echo 360 loengusalvestust võimaldavat komplekti. Süsteemi aktiivseks kasutamiseks koostati juhend “Loengusalvestussüsteemi kasutamise põhimõtted”.

2013.a. käivitati infosüsteemide dokumenteerimise protsess ja alustati vastava WiKi keskkonna loomisega. Keskkonna edasiarendamine on 2014. aasta prioriteetne tegevus.

5.2. Õppetöö

Läbiviidava õppetöö üldmaht jääb samaks eelneva aastaga.

Akadeemial on koostöölepingud Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Nendele vastavalt viiakse ülikoolides läbi ELA õppekavade alusel õppetöö õppejõudude poolt, kelle kvalifikatsiooni tagab ülikool. TÜ/ELA ja EMÜ/ELA koostöölepingud hõlmavad esimese kolme semestri õppetöö läbiviimist kõigil rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel ning lennunduse side- ja

Rektor Jaan Tamm 14

navigatsioonisüsteemide eriala andmeside- ja infotöötlusseadmete käitamise spetsiaalsuse ühe mooduli läbiviimist TÜ-s. 2014/15. õppeaastal asub viimane grupp andmeside- ja infotöötlusseadmete käitamise spetsiaalsuse üliõpilasi erialamoodulit läbima. ELA/TTÜ koostöölepingud hõlmavad lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide eriala navigatsiooni- ja seireseadmete spetsiaalsuse erialaõppe ühe mooduli läbiviimist. 2015/16. õppeaastast alates enam spetsialiseerumist lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise õppekavas ei ole. Erialamoodul viiakse edaspidi läbi ainult koostöös TTÜ-ga.

Õppetöö läbiviijate hulgas on palju külalislektoreid lennundusettevõtetest, nende hulgas ka mitmeid akadeemia vilistlasi, samuti on õppetöösse kaasatud paljud akadeemia administratiivtöötajad. See tihendab sidet üliõpilaskonnaga ning aitab kaasa akadeemia ühtse liikmeskonna kujunemisele.

Õppekava töörühma ülesandeks on arendada õppekavasid lähtuvalt tööandjate ootustele kohandades õppekavasid vastavalt rahvusvahelise lennunduse arengusuundadele. Üheks eesmärgiks on ka rahvusvahelistumise süsteemsem planeerimine ja mobiilisuse mahu suurendamine. Järgnevatel aastatel on planeeritud

- arendada välja uus moodul – mehitamata õhusõidukite käitamine; - analüüsida Õiguse ja ohutuse mooduli väljundeid ja sidusust.

2014. aastal jätkub täienduskoolituse võimaluste pakkumine lennundusettevõtete töötajatele ja ICAO tasemeeksamite läbiviimine.

5.3. Avalikud teenused ja arendustegevus

Avalike teenustena käsitletakse üldsuse teavitamisele, lennundusvaldkonna ning -hariduse populariseerimisele suunatud tegevusi.

2014. aastal on planeeritud avalikkuse ja potentsiaalsete tudengikandidaatide informeerimisele panustada senisest enam eelarvelisi vahendeid ning rakendada massimeedia kanaleid (esmakordselt televisioon ja varasemast enam raadio). Tellimisel on videoklipp nii teles kui teistes infokanalites kasutamiseks. 2014. aasta alguses on valminud akadeemiat ja õppetingimusi tutvustav videolõik sotsiaalmeedias kasutamiseks.

Lisaks aktiivsemale vastuvõtukampaaniale ja reklaamitegevusele jätkame lennundusharidust ja valdkonda populariseerivate ürituste süsteemi arendamist. Sealhulgas oleme muutnud avalikuks esmakursuslaste õppeaine "Sissejuhatus lennundusse II" raames toimuvad loengud, mis annavad igale soovijale hea ülevaate kaasaegse lennunduse arengutest. Teistkordselt oleme korraldamas lennunduse loengsarja tudengikandidaatide ettevalmistamiseks ning teiste huviliste informeerimiseks. Käimasolevale kursusele on registreerunud 33 inimest.

2014. aastal on plaanis võtta akadeemias vastu 30 gruppi ning akadeemia esindusega külastada 9 messi/haridusüritust. Koolidele oleme pakkumas ettevõtlusloengut, mille viib läbi lennundustegevuse korralduse osakonna juhataja.

Jätkuvalt võimaldame avalike ressurssidena kohviku ja auditooriumide kasutuse võimalust huvigruppidele.

6. Rektori hinnang sisekontrollisüsteemile

Rektorina hindan Lennuakadeemia sisekontrollisüsteemi tõhusaks. Akadeemia sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid. Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb muu hulgas siseauditi ja väliste hindajate (Lennuamet, Euroopa Lennundusohutusameti komisjon, EKKA hindamiskomisjon) aruannetes toodud informatsioonil ja riskide hindamise tulemustel, akadeemia rahvusvaheliste lennunduskoolituse struktuuriüksuste auditeerimise aruannetel ning Juhtimise hindamise koosolekul eelneva perioodi

Rektor Jaan Tamm 15

tegevuse analüüsimise tulemustel. Auditite käigus väljatoodud puudused analüüsitakse, teadvustatakse puuduste olulisus ning määratakse korrigeeriva tegevuse eest vastutaja ja tähtaeg.

Lennukoolitusorganisatsiooni (ATO) auditeerimise valdkonnad on lennutegevus, õhusõidukite ülevaatus, lennutreeningseade FNPT, personali koolitus, üliõpilaste teooriakoolitus ja lennupraktika. Auditite eesmärk on hinnata erialase koolitustegevuse vastavust lennundusnõuetele ja valdkonna käsiraamatutele: ATO koolituskäsiraamatutele, tegevuskäsiraamatule ja juhtimiskäsiraamatule. Auditid korraldati vastavalt koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhi Jaanika Mölter koostatud ATO auditeerimise aastaplaanile. Erialaste lennundusnõuete täitmise kontrollimiseks viis 2013. aastal lennukoolitusorganisatsiooni auditid läbi lepinguline audiitor Mart Lubi.

Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsioonis (MTO) kuuluvad auditeerimisele õppevahendid, koolitusmaterjalid, tööruumid, töötajad, teooriakoolitus, praktika, eksamite korraldus, koolitusega seotud dokumentatsioon ja selle säilitamine, õppemeetodid, kvaliteeditagamine ja käsiraamat. Auditite eesmärk on hinnata erialase koolitustegevuse vastavust lennundusnõuetele, täpsemalt õhusõiduki hoolduse eriala koolitust reguleeriva EASA määruse 2042/2003 osale 66/147 ja osakonna tööd reguleerivale käsiraamatule MTOE. 2013. aastal koostas auditiplaani ja viis läbi auditid koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhi Jaanika Mölter vastavalt aasta alguses koostatud auditeerimise plaanile.

Lennuliiklusteeninduse koolitusorganisatsiooni auditid hõlmavad teooriakoolitust ja eksamite läbiviimist, praktikat sh ka simulaatorõpet, personali ja õppejõudude vastavust, õppevahendeid ja õpperuume, õppekirjandust ning käsiraamatut. Auditid korraldati vastavalt kvaliteedijuht Tatjana Neborjakina koostatud 2012/2013. auditeerimise plaanile. Erialaste lennuliiklusteeninduse nõuete täitmise kontrollimiseks viis 2013.a auditid läbi lepinguline audiitor Imre Ernits. 2013. II poolaastal koostas koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuht Jaanika Mölter auditiplaani ja viis läbi vastavad auditid.

Alates 2013. aasta jaanuarist jagati vastutused Eesti Lennuakadeemia kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamise eest, et tagada juhtimissüsteemi nõuetega vastavusse viimine ja arendamine. Vajadus tulenes nii haridus- ja kui ka lennundusnõuetest, et viia läbi eneseanalüüs ning valmistuda institutsionaalseks akrediteerimiseks ning viia vastavusse koolitusorganisatsioonide tegevus kehtivate lennundusõigusaktide muudatustega:

- jaanuaris naases tööle koolitusorganisatsioonide kvaliteedijuhina Jaanika Mölter, kes vastutab tegevuste lennundusnõuetele vastavuse haldamise eest;

- personali- ja kvaliteedijuht Aiki Pärle vastutab Lennuakadeemia tegevuse haridusnõuete täitmise eest ning osales Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kvaliteeditöörühmas, kus tegeldakse rakenduskõrgkoolide kvaliteedikindlustamise süsteemi arendamisega.

Akadeemia juhtimise struktuur ja töötajate suhtumine annavad kindlustunde, et akadeemia tegevus toimub vastavuses kvaliteedijuhtimissüsteemiga kehtestatule. Väljatöötatud siseregulatsiooni dokumendid ning nende rakendamine tagavad tõhusa sisekontrollisüsteemi, mis toimib, ühtib protseduurireeglites kirjeldatuga, tagab akadeemia seaduspärase ja säästliku toimimise ning ressursside kaitstuse. Akadeemia tegevust kajastav juhtimis- ja finantsinformatsioon on usaldusväärne, tõene ja õigeaegne. Rektorina tagan organisatsioonikultuuri arendamise ja vajalike kvalifitseeritud töötajate olemasolu akadeemia ülesannete täitmiseks ning vastavalt sisemisele riski- ja kontrollitunnetusele on täiendavalt analüüsitud erinevaid valdkondi.

Rektorina hindan sisekontrollisüsteemi toimimise heaks.

Jaan Tamm

Eesti Lennuakadeemia rektor

Rektor Jaan Tamm 16

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Rektori kinnitus raamatupidamise aastaaruandele

Rektor kinnitab oma vastutust lehekülgedel 17 kuni 39 toodud Eesti Lennuakadeemia 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

- raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

- raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Lennuakadeemia finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Jaan Tamm rektor _________________________________

Ülenurme, 25. märts 2014

Rektor Jaan Tamm 17

Bilanss Eurodes

Lisa nr 31.12.2013 31.12.2012

VARAD

Käibevara

Raha ja pangakontod 3 221 643,65 525 866,01

Muud nõuded ja ettemaksed 5 77 711,25 346 078,48

Käibevara kokku 299 354,90 871 944,49

Põhivara

Materiaalne põhivara 6 4 072 989,55 4 065 799,57

Immateriaalne põhivara 7 243 713,01 304 164,37

Põhivara kokku 4 316 702,56 4 369 963,94

VARAD KOKKU 4 616 057,46 5 241 908,43

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 25 963,69 19 463,53

Võlad töötajatele 42 511,54 41 891,29

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 5 137 737,62 631 718,99

Kohustused kokku 206 212,85 693 073,81

Netovara 4 409 844,61 4 548 834,62

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 4 616 057,46 5 241 908,43

Rektor Jaan Tamm 18

Tulemiaruanne Eurodes

Lisa nr 2013 2012

TEGEVUSTULUD

Saadud toetused 8 956 726,91 829 846,40

Kaupade ja teenuste müük 9 102 985,69 218 620,93

Muud tegevustulud 10 0 3 884,07

Kokku tegevustulud 1 059 712,60 1 052 351,40

TEGEVUSKULUD

Antud toetused 8 -424 817,99 -174 189,45

Tööjõukulud 11 -1 358 793,03 -1 226 661,06

Majandamiskulud 12 -1 315 970,24 -1 400 097,33

Muud tegevuskulud 13 -173 044,64 -112 495,47

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 14 -466 930,38 -399 023,89

Kokku tegevuskulud -3 739 556,28 -3 312 467,20

TEGEVUSTULEM -2 679 843,68 -2 260 115,80

ARUANDEPERIOODI TEGEVUSTULEM -2 679 843,68 -2 260 115,80

SIIRDED 15 -2 679 843,68 -2 260 115,80

Rektor Jaan Tamm 19

Rahavoogude aruanne Eurodes

Lisa nr 2013 2012

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -2 679 843,68 -2 260 115,80

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 14 466 930,38 399 023,89

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -325 925,90 -371 083,23

Korrigeeritud tegevustulem -2 538 839,20 -2 232 175,14

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 223 257,12 -184 161,11

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 6 294,23 -336 943,62

Kokku rahavood põhitegevusest -2 309 287,85 -2 753 279,87

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 6,7 -413 669,00 -415 837,00

Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele -448 045,08 460 395,77

Kokku rahavood investeerimistegevusest -861 714,08 44 558,77

Rahavood finantseerimistegevusest

Rahalised siirded 15 2 540 853,67 2 424 110,40

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 325 925,90 371 083,23

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 2 866 779,57 2 795 193,63

Rahavood kokku -304 222,36 86 472,53

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 3 525 866,01 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 3 221 643,65 Raha ja selle ekvivalentide muutus -304 222,36

Rektor Jaan Tamm 20

Netovara muutuste aruanne Eurodes

Lisa Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12. 2011 4 384 840,02

Siire tulemi elimineerimisest 15 163 994,60

Kokku muutused 2012 163 994,60

Saldo 31.12. 2012 4 548 834,62

Siire tulemi elimineerimisest 15 -138 990,01

Kokku muutused 2013 -138 990,01

Saldo 31.12.2013 4 409 844,61

Rektor Jaan Tamm 21

Riigieelarve täitmise aruanne Eurodes

Klassi-fikaatori kood

Nimetus 2013

esialgne eelarve

2013 lõplik

eelarve

2013 tegelik eelarve täitmine

Tegelik täitmine miinus lõplik

eelarve

Üle viidud 2014.

aastasse

Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses

- - 525 866,01 - -

Tulude laekumine

32 Kaupade ja teenuste müük

119 929,16 119 929,16 0 -

35 Saadud toetused 537 044,30 537 044,30 0 -

Tulude laekumine kokku 656 973,46 656 973,46

Kulude tasumine

15

Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine

-10 000,00 -426 470,00 -413 669,00 12 801,00 12 801,00

4 Eraldised -75 048,00 -75 048,00 -75 047,32 0,68 -

5 Tegevuskulud -2450 838,00 -3291 140,34 -3013 333,17 277 807,17 277 227,84

Kulude tasumine kokku -2535886,00 -3792 658,34 -3502 049,49 290 608,85 290 028,84

Riigikassast saadud siirded - - 2 762 251,24 - -

Riigikassale üle antud siirded - - -221 397,57 - -

Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus

- - 221 643,65 - -

Eelarve täitmise aruanne ja tulemiaruanne ei ole võrreldavad, kuna kassa- ja tekkepõhises arvestuses on kajastatud erinevaid arvestuspõhimõtteid. Tekkepõhises arvestuses on kulud arvestatud ilma käibemaksuta. Käibemaksukulu kajastatakse tegelikes kuludes eraldi käibemaksukulukontol.

Järgnevalt on esitatud riigieelarve täitmise aruanne sellest aastast rakendatud vormis.

Liik Konto Objekt Tegevus- ala

Sisu selgitus Esialgne

eelarve 2013 Lõplik

eelarve 2013 Tegelik

eelarve 2013 Tegelik miinus lõplik eelarve

Üle viidud järgmisse aastasse

KOOND

3 Tegevustulud 0,00 656 973,46 656 973,46 0,00 0,00


0,00 119 929,16 119 929,16 0,00 0,00

322 Tulu majandustegevusest 0,00 119 929,16 119 929,16 0,00 0,00

35 Saadud toetused 0,00 537 044,30 537 044,30 0,00 0,00

35 Saadud (vahendatud) välistoetused

0,00 532 044,30 532 044,30 0,00 0,00

358 Saadud kodumaised toetused

0,00 5 000,00 5 000,00 0,00 0,00

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -2 535 886,00 -3 792 658,34 -3 502 049,49 -290 608,85 290 028,84

09 Haridus -2 525 886,00 -3 754 809,34 -3 477 001,49 -277 807,85 277 227,84

KULUD KOKKU -2 525 886,00 -3 366 188,34 -3 088 380,49 -277 807,85 277 227,84

Tegevuskulud -2 525 886,00 -3 366 188,34 -3 088 380,49 -277 807,85 277 227,84

5 Tööjõu-ja majandamiskulud

-4 149,00 -798 367,47 -576 144,49 -222 222,98 221 643,65

Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud

-2 521 737,00 -2 567 820,87 -2 512 236,00 -55 584,87 55 584,19

INVESTEERINGUD KOKKU -10 000,00 -426 470,00 -413 669,00 -12 801,00 12 801,00

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -2 535 886,00 -2 609 818,87 -2 540 853,67 -68 965,20 68 385,19

KULUD KOKKU -2 525 886,00 -2 571 969,87 -2 515 805,67 -56 164,20 55 584,19

Rektor Jaan Tamm 23







Tegevuskulud -2 525 886,00 -2 571 969,87 -2 515 805,67 -56 164,20 55 584,19

20 TK020001 09 Kõrghariduse õppetoetused

-75 048,00 -75 048,00 -75 047,32 -0,68

20 TK020003 09 Kõrgkoolide tegevustoetus

-2 446 689,00 -2492772,87 -2437188,68 -55584,19 55 584,19


-4 149,00 -4 149,00 -3 569,67 -579,33 0,00

10 5 SE000001 09 Õppelaenude tagasi-maksmisega seotud kulud

-4 149,00 -4 149,00 -3 569,67 -579,33

INVESTEERINGUD KOKKU -10 000,00 -37 849,00 -25 048,00 -12 801,00 12 801,00

30 IN020000 09 -10 000,00 -37 849,00 -25 048,00 -12 801,00 12 801,00

TULUD JA TULUDEST SÕLTUVAD KULUD

Tulud kokku 0,00 -137 245,01 84 398,64 -221 643,65 221 643,65

3 Tegevustulud 0,00 656 973,46 656 973,46 0,00 0,00


0,00 119 929,16 119 929,16 0,00 0,00

40 322 Tulu majandustegevusest 119 929,16 119 929,16

38 Muud tulud 0,00 537 044,30 537 044,30 0,00 0,00

40 35 TP014001 Saadud (vahendatud) välistoetused (2007-2013 struktuuritoetused)

532 044,30 532 044,30

40 358 Saadud kodumaised toetused

5 000,00 5 000,00

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU

0,00 -388 621,00 -388 621,00 0,00 0,00

Rektor Jaan Tamm 24







Tegevuskulud 0,00 -794 218,47 -572 574,82 -221 643,65 221 643,65


0,00 -794 218,47 -572 574,82 -221 643,65 221 643,65

40 5 09 Rakenduskõrgkoolid -794 218,47 -572 574,82 -221 643,65 221 643,65

INVESTEERINGUD KOKKU 0,00 -388 621,00 -388 621,00 0,00 0,00

40 IN020000 09 -388 621,00 -388 621,00 0

SIIRDED RIIGIKASSAGA JA RAHA JÄÄK

Netosiirded riigikassaga 2 540 853,67

Raha jääk aasta algul 525 866,01

Raha jääk aasta lõpul 221 643,65

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab bilansikuupäevast arvestatuna kuni ühe aasta või kauem.

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Laekumata nõudeid hinnatakse iga konkreetse kliendi puhul eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest kroonist). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamise hetkel kulusse. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse sõltuvalt kasulikust tööeast igale põhivara objektile eraldi.

Rektor Jaan Tamm 26

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2,5 % Masinad ja seadmed 20 % Transpordivahendid 15 % Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 33,3 % Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 % Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

Tarkvara 20 %

Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmiste perioodide tegevustes.

Renditud varad Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Tulude arvestus Tulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.

Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade soetusmaksumusena.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

Siirded ja netovara Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused), kajastatakse otse netovarade muutusena.

Rektor Jaan Tamm 27

Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised:

a) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;

b) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;

c) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;

d) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena).

Rektor Jaan Tamm 28

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega Eurodes

2.A. Nõuded ja kohustused

Seisuga 31.12.2013 Seisuga 31.12.2012

Lühiajalised

nõuded Lühiajalised kohustused

Lühiajalised nõuded


Riigiraamatupidamiskohustuslased 40,00 4 475 722,12 85 002,38 4 464 185,18

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

8 496,00 57 121,58 113 129,70 49 564,76

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

63 833,30 25 996,00 139 599,38 511 115,28

Avaliku sektori üksused kokku 72 369,30 4 558 839,70 337 731,46 5 024 865,22

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 72 369,30 4 558 839,70 337 731,46 5 024 865,22

Nõuded avaliku sektori üksustele sisaldavad ostjate laekumata arveid, saamata sihtfinantseerimisi, ettemakstud makse ja teisi ettemakstud tulevaste perioodide kulusid. Kohustused avaliku sektori üksuste ees kajastavad võlgasid tarnijatele, maksu- ja siirete kohustusi ning toetuseks saadud ettemakse.

2.B. Tulud ja kulud

2013 2012

Tegevus-

tulud Tegevus-

kulud Tegevus-

tulud Tegevus-

kulud

Riigiraamatupidamiskohustuslased 42 286,05 -183 269,35 57 710,25 -117 397,58

Kohalikud omavalitsused 0 -1 069,68 295,00 -759,00

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

0 -454 912,01 446,00 -232 948,70

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

980 767,18 -150 047,34 913 101,65 -128 265,98

Avaliku sektori üksused kokku 1 023 053,23 -789 298,38 971 552,90 -479 371,26

Sidusüksused 0 0 0 -87,00

Kokku avaliku sektori üksused ja sidusüksused

1 023 053,23 -789 298,38 971 552,90 -479 458,26

Tegevustulud avaliku sektori üksustelt kajastavad perioodi tulusid majandustegevusest ja saadud sihtfinantseerimisi, tegevuskulud kajastavad antud mittesihtotstarbelist finantseerimist, tegevuskulusid ja maksu- ning riigilõivukulusid.

Rektor Jaan Tamm 29

Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Arvelduskontod pankades 221 643,65 525 866,01

Raha ja pangakontod kokku 221 643,65 525 866,01

Raha ja selle ekvivalendid kokku 221 643,65 525 866,01

Lisa 4. Maksu-, lõivu-, trahvikohustused Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Makstud

ettemaksed Lühiajalised kohustused

Makstud ettemaksed


Maksud

Ettemaksukonto jääk - 79 118,90

Käibemaks - 2 266,58 - 196,26

Sotsiaalmaks - 37 166,77 - 45 323,82

Üksikisiku tulumaks - 21 118,72 - 26 045,29

Töötuskindlustusmaks - 3 103,74 - 5 253,77

Kogumispension - 1 678,91 - 2 005,83

Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks

- 521,79 - 490,19

Maksud kokku 0 65 856,51 79 118,90 79 315,16

Sh brutosummas 65 856,51 79 118,90 79 315,16 841 876

Vt ka lisa 5.

Rektor Jaan Tamm 30

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Lühiajaline osa Lühiajaline osa

Nõuded ja makstud ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 1 291,67 18 114,48

Sh brutosummas 1 917,42 19 132,72

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -625,75 -1 018,24

Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 8) 63 833,30 132 199,63

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 4) 0 79 118,90

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja toetused 12 586,28 116 645,47

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 77 711,25 346 078,48

Kohustused ja saadud ettemaksed

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 4) 65 856,51 79 315,16

Toetuste maksmise kohustused 57 121,58 49 564,76

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 8) 14 720,12 502 769,06

Muud kohustused 39,41 70,01

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 137 737,62 631 718,99

Rektor Jaan Tamm 31

Lisa 6. Materiaalne põhivara Eurodes

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara Lõpetamata tööd ja ette-

maksed Kokku

2012

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 166,11 3580124,14 1 558 568,44 26 202,30 66 356,00 5231416,99

Akumuleeritud kulum -34 220,26 -844 084,68 -6 493,61 - -884 798,55

Jääkväärtus 166,11 3545903,88 714483,76 19 708,69 66 356,00 4346618,44

Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused - - 66 932,00 6 405,00 87 500,00 160 837,00

Mahakantud vara soetusmaksumuses

- - -

39 487,60 -39 487,60

Mahakantud vara akumuleeritud kulum

- - 36 993,09 36993,09

Amortisatsioon ja allahindlused (vt lisa 13)

- -142 695,84 -193 733,90 -15 231,62 -351 661,36

Ümberklassifitseerimine põhivara klasside vahel soetusmaksumuses

- -133 933,49 99813,62 100 475,87 -153 856,00 87 500,00

Liikumised kokku 0 3521561,29 98 406,47 10 180,16 -1004068,72 2 626079,20

Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 166,11 3446190,65 1 685 826,46 133 083,17 5265 266,39

Akumuleeritud kulum 176 916,10 1 000 825,49 21 725,23 1 199 466,82

Jääkväärtus 166,11 3269274,55 685 000,97 111 357,94 - 4065 799,57

2013


Soetusmaksumus 166,11 3446190,65 1 685 826,46 133 083,17 5 265 266,39


Jääkväärtus 166,11 3269274,55 685 000,97 111 357,94 - 4 065 799,57


Soetused ja parendused - - 403 669,00 403 669,00

Mahakantud vara soetusmaksumuses

- -47 887,08 -18 071,15 -65 958,23

Mahakantud vara akumuleeritud kulum

- 47 887,08 18 071,15 65 958,23

Amortisatsioon ja allahindlused - -147 498,26 -234 586,44 -14 394,32 -396 479,02

Liikumised kokku 0 -147 498,26 169 082,56 -14 394,32 - 7 189,98

Rektor Jaan Tamm 32


Soetusmaksumus 166,11 3398303,57 2 078 943,61 133 083,17 5 610 496,46


Jääkväärtus 166,11 3121776,29 854 083,53 96 963,62 - 4 072 989,55

ELA laborid projekti raames soetati freesimiskeskus summas 34 221 eurot, lamineerimise termilise juhtimise seade summas 5 400 eurot, magneetimise seade summas 16 800 eurot, röntgendefektoskoopia mobiilne kiirgusseade summas 8 700 eurot. ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti raames soetati reaktiivlennuk Learjet 25 summas 288 900 eurot, hüdraulikajõujaam summas 5 200 eurot, hüdraulikasüsteemide käitlemisseade summas 8 900 eurot, maapealne elektritoiteseade summas 4 600 eurot, pukseerimisdiisel summas 3 300 eurot ja 4 tungrauda summas 12 600 eurot. MTO angaari soetati puidupink summas 4 500 eurot. Sidelaborisse soetati 2 raadiomõõteriista summas 5 998 eurot. IT osakonnale soetati server summas 4 550 eurot.

Lisa 7. Immateriaalne põhivara Eurodes

Immateriaalne põhivara Tarkvara

2013 Tarkvara

2012


Soetusmaksumus 355 373,43 12 873,43

Akumuleeritud kulum -51 209,06 -6 341,04

Jääkväärtus 304 164,37 6 532,39


Soetused ja parendused 10 000,00 255 000,00

Amortisatsioon ja allahindlus (vt lisa 14) -70 451,36 -44 868,02

Ümberklassifitseerimine põhivara klasside vahel soetusmaksumuses

- 87 500,00

Liikumised kokku -60 451,36 297 631,98


Soetusmaksumus 365 373,43 355 373,43

Akumuleeritud kulum -121 660,42 -51 209,06

Jääkväärtus 243 713,01 304 164,37

2013.a. soetati lennujuhtimissimulaatori tarkvara uuendus summas 10 000 eurot.

Rektor Jaan Tamm 33

Lisa 8. Saadud ja antud toetused Eurodes

8.A. Saadud toetused

Jääk perioodi algul Perioodi tehingud Arvestatud

tulu Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud ettemaksed

Saadud toetused

Tagastatud toetused Nõuded

Saadud ettemaksed

2013

Saadud toetused

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 53 486,29 9 225,38 282 196,37 248 985,39 14 720,12 25 770,05

s.h kodumaine sihtfin. - - 5 000,00 5 000,00 - -

s.h Lennuliiklusteeninduse AS - - 5 000,00 5 000,00 - -

s.h välismaine sihtfin. 53 486,29 9225,38 277 196,37 243 985,39 14 720,12 25 770,05

s.h Archimedes SA 48 998,19 5 961,26 235 764,82 200 523,46 14 720,12 22 515,69

s.h HITSA SA 4 488,10 3 264,12 41 431,55 43 461,93 - 3 254,36

Välisabi kaasfin. tegevuskuludeks 24 195,44 388,49 162 550,86 167 399,37 28 655,46

s.h Archimedes SA 24 195,44 388,49 162 550,86 167 399,37 28 655,46

Põhivara soetuseks saadud kaasfinantseerimine 6 715,41 51 911,07 10 692,16 56 878,11 990,29

s.h Archimedes SA 5 623,81 51 911,07 9 600,56 56 878,11 990,29

s.h HITSA SA 1 091,60 - 1 091,60

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 47 802,49 441 244,12 81 604,91 483 464,04 8 417,50

s.hArchimedes SA 47 802,49 441 244,12 81 604,91 483 464,04 8 417,50

Saadud toetused kokku 132 199,63 502 769,06 537 044,30 956 726,91 14 720,12 63 833,30

2013. aastal hüvitati ELA laborid projekti (summas 29 336,03) ja ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti (summas 117 140,48) abikõlbmatut käibemaksukulu. ELA laborid projekti (summas 75 471,11) ning ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti (summas 575 267,98) abikõlblikud kulud finantseeriti nii ERF kui ka Eesti Vabariigi vahenditest. ELAR projekti (summas 54 028,09) abikõlblikud kulud finantseeriti nii ESF kui ka Eesti Vabariigi vahenditest. Erasmuse (üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse toetamine) projekti (summas 38 716,00) rahastati nii välisabi kui ka Eesti Vabariigi vahenditest. Primus (õpiväljundipõhise õppe arendamine) programmi (summas 18 305,29) ja BeSt (e-õpiobjektide ja e-kursuste tootmine) programmi (summas 43 461,93) finantseeriti ESF vahenditest.

Rektor Jaan Tamm 34

8.B. Antud toetused

Arvestatud kulu

2012

Sotsiaaltoetused

Õppetoetused -116 290,19

Sotsiaaltoetused kokku -116 290,19

Liikmemaksud Välisabi vahendamine

-8 334,50 -49 564,76

Antud toetused kokku -174 189,45

2013

Sotsiaaltoetused

Õppetoetused -103 170,33

Sotsiaaltoetused kokku -103 170,33

Liikmemaksud Välisabi vahendamine

-7 706,50 -313 941,16

Antud toetused kokku 424 817,99

2013. aastal tasuti ÕIS liikmemaksu 2 603 eurot, SAIS liikmemaksu 1 504 eurot, Eesti Akadeemilise Spordiliidu liikmemaksu 320 eurot, e-Kutsekooli liikmemaksu 703 eurot, SA Eesti Rakenduskõrgkoolid liikmemaksu 2 456,50 eurot, IGIP liikmemaksu 100 eurot ja Eesti Haridustehnoloogide Liidu liikmemaksu 20 eurot. Välisabi vahendati Eesti Maaülikoolile ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti raames summas 310 298,35 ja Tallinna Tehnikaülikoolile ELAR projekti raames summas 3 642,81 eurot.

8.C. Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava ja antava sihtfinantseerimise kohta

31.12.2013 31.12.2012

Saadaolev sihtfinantseerimine 23 813,00 1 036 261,97

Saadaolev sihtfinantseerimine kokku 23 813,00 1 036 261,97

Seisuga 31.12.2013 on akadeemial saada toetust SA Archimedes Primus projekti eelarvest tulenevalt 10941 eurot, ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti taotluse rahuldamise otsusest tulenevalt 12 872 eurot.

Rektor Jaan Tamm 35

Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük Eurodes

2013 2012

Tulu tasemekoolituse teenustest 30 624,73 72 056,11

Tasu õppematerjalide eest 722,00 2 144,82

Tulu täiendkoolituse teenustest 71 638,96 144 420,00

Kokku 102 985,69 218 620,93

Lisa 10. Muud tulud Eurodes

2013 2012

Muud tulud - 3 884,07

Kokku - 3 884,07

Lisa 11. Tööjõukulud Eurodes

2013 2012

Töötajate töötasud -855 703,56 -782 916,20

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -144 892,93 -121 703,85

Töötasukulud kokku -1 000 596,49 -904 620,05

Sotsiaalkindlustusmaks töötasudelt -329 887,95 -298 237,85

Töötuskindlustusmaks -9 856,76 -12 617,15

Erisoodustused -10 857,96 -6 644,34

Sotsiaalmaks erisoodustustelt -4 642,54 -2 775,46

Tulumaks erisoodustustelt -2 954,33 -1 766,21

Tööjõukulud kokku -1 358 793,03 -1 226 661,06

Keskmine töötajate arv 2013 2012

Töötajad 42 44

Kokku 42 44

Rektor Jaan Tamm 36

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud Eurodes

Ametikohad

2013 2012

Töötasud Muud tasud Töötasud Muud tasud

Juhid 288 313,95 - 296 733,01 -

Juhtidena on arvestatud rektorit, prorektoreid, osakondade juhatajaid ja koolitusjuhte.

Lisa 12. Majandamiskulud Eurodes

2013 2012

Administreerimiskulud -106 078,71 -80 592,44

Lähetuskulud -9 683,82 -16 507,45

Koolituskulud -51 020,40 -49 648,67

Ruumide majandamiskulud -125 260,70 -118 089,93

Sõidukite ülalpidamise kulud -22 872,55 -30 676,25

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -42 501,66 -38 418,26

Inventari majandamiskulud -45 367,70 -71 357,37

Meditsiini- ja hügieenikulud -517,66 -320,71

Õppevahendite ja koolituse kulud -899 265,54 -991 031,35

Mitmesugused majanduskulud -13 401,50 -3 454,90

Kokku -1 315 970,24 -1 400 097,33

Lisa 13. Muud tegevuskulud Eurodes

2013 2012

Käibemaks -171 175,47 -108 215,18

Tollimaks - -666,13

Riigilõivud -2 245,38 -3 566,20

Valuuta kursivahed -16,28 -47,96

Kulu ebatõenäolistest nõuetest 392,49 -

Kokku -173 044,64 -112 495,47

Rektor Jaan Tamm 37

Lisa 14. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Eurodes

2013 2012

Materiaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus (vt lisa 6) -396 479,02 -354 155,87

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 7) -70 451,36 -44 868,02

Kokku -466 930,38 -399 023,89

Lisa 15. Siirded Eurodes

2013 2012

Rahalised siirded

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks 2 762 251,24 2 739 449,61

Riigikassale üle antud laekumised -221 397,57 -315 339,21

Rahalised siirded kokku 2 540 853,67 2 424 110,40

Siirded tulemi elimineerimiseks 138 990,01 -163 994,60

Siirded kokku 2 679 843,68 2 260 115,80

Lisa 16. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Eurodes

Lõpliku eelarve kujunemine

Tulud Kulud

Esialgne eelarve - -2 535 886,00

Üle toodud eelmisest aastast - -45 132,87

Muudatused lisaeelarve alusel - -28 800,00

Tegelikult laekunud toetused 537 044,30 -849 981,96

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 119 929,16 -332 857,51

Kokku lõplik eelarve 2013 656 973,46 -3 792 658,34

Rektor Jaan Tamm 38

Lisa 17. Rendid Eurodes

17.A. Kasutusrent (asutus kui rentnik)

2013 2012

Ruumide rendikulu -18 618,77 -18 613,92

Sõiduautode rendikulu -7 332,68 -13 566,77

Kohviaparaatide rendikulu - -1 518,74

Tarkvaraprogrammide rendikulu - -325,36

Kokku rendikulu -25 951,45 -34 024,79

Hoonete ja ruumide rendikulud tekkisid angaari rentimisest AS-ilt Tallinna Lennujaam. Sõiduautode rendikulu koosneb 2012. aastal kolme ja 2013. aastal nelja sõiduauto rendikulust.

17.B. Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel

31.12.2013 31.12.2012

Järgmisel majandusaastal 9 519,04 17 353,33

2. kuni 5. aastal 20 899,01 28 242,24

Tulevaste perioodide rendikulu kokku: 30 418,05 45 595,57

Katkestamatute kasutusrendilepingute rendikuluna tulevastel perioodidel on kajastatud angaari ja sõiduautode rendikulu.

Lisa 18. Muud bilansivälised kohustused Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Muud sõlmitud hankelepingud 48 958,22 472 857,04

Toetuste andmise kohustused 12 777,00 169 949,26

Muud bilansivälised kohustused kokku: 61 735,22 642 806,30

. Muu sõlmitud hankelepingutena on seisuga 31.12.2013 lennutreeningseadme hooldusteenus 2014. aastal, õppehoone koristusteenuse osutamine 2014. aastal ning sidelabori raadiomõõteseadmete hanke leping. Toetuste andmise kohustusena on kajastatud ELA-EMÜ ühisõppebaasi arendamise projekti toetus Eesti Maaülikoolile.

Rektor Jaan Tamm 39

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Eesti Lennuakadeemia 31.12.2013 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Eesti Lennuakadeemia rektor on korraldanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande koostamise. Akadeemia nõukogu on majandusaasta aruande läbi vaadanud, selles sisalduva riigieelarve täitmise aruande kinnitanud ning kogu aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamiseks heaks kiitnud.

Jaan Tamm rektor _________________________________

Ülenurme, 25. märts 2014

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2013analüüs õppetöö korralduse ja arenduse osas; ... Täienduskoolituse süsteemne arendamine ja mahu suurendamine on olnud Lennuakadeemia ... lennujuhtimissimulaatori