Majanduse Rahastamise Ülevaade

Veebruar 2014

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

2

SISUKORD

KOKKUVÕTE ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ 3

1� LAENUKASV EUROALAL JA NAABERRIIKIDES ��������������������������������������������������������������������������������������������������� 5

1�1� Laenukasv euroalal, Rootsis ja Soomes��������������������������������������������������������������������������������������������������������� 5

1�2� Laenukasv Lätis ja Leedus ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 7

2� ETTEVÕTETE RAHASTAMINE ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ 9

2�1� Majanduskeskkonna mõju ettevõtete rahastamisvajadusele �������������������������������������������������������������������������� 9

2�2� Ettevõttesisesed rahastamisallikad ja ettevõttevälise rahastamise vajadus ���������������������������������������������������11

2�3� Ettevõttevälised rahastamisallikad, võlakoormus ja finantsvõimendus ��������������������������������������������������������� 13

2�4� Kodumaine laenamine �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 16

3� MAJAPIDAMISTE RAHASTAMINE ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 18

3�1� Majapidamiste majanduslik olukord ������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 18

3�2� Majapidamiste finantskäitumine ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ 19

4� PANKADE LAENUPAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID ������������������������������������������������������������������������������������� 24

4�1� Pankade rahastamine ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 24

4�2� Pankade laenupakkumise võime ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 25

4�3� Laenupakkumist mõjutavad muud tegurid �������������������������������������������������������������������������������������������������� 26

LISA 1� OTSESED VÄLISINVESTEERINGUD EESTI REAALSEKTORI ETTEVÕTETESSE ����������������������������������������� 28

LISA 2� VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE RAHASTAMINE ����������������������������������������������������� 33

LISA 3� RIIKLIKUD TOETUSED ETTEVÕTETELE JA NENDE MÕJU ETTEVÕTETE RAHASTAMISELE �������������������� 36

LISA 4� ERA- JA RISKIKAPITAL EESTIS ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 41

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

3

KOKKUVÕTE

Laenuaktiivsus püsib euroalal väike. Euroala ettevõtete laenuportfell endiselt kahaneb ja selle põhjused lähtuvad nii nõudlusest kui ka pakku-misest� Ühelt poolt ei soovi ettevõtted ebakindla majandusolukorra, vähese majandusaktiivsuse ja kõrge võlakoormuse tõttu uusi laenukohustusi võtta� Teisalt püsivad euroala pankade laenustan-dardid karmid, mistõttu on ettevõtted panka-dest laenamise asendanud osaliselt võlakirjade emiteerimisega� Nii laenuaktiivsus kui ka laenu-tingimused erinevad riigiti siiski märkimisväärselt� Majapidamiste laenuaktiivsus püsib mõnevõrra suurem ja eluasemelaenude portfell endiselt veidi kasvab�

Vähese nõudluse ja investeeringute tõttu on Eesti ettevõtete laenuaktiivsus vähenenud. Suhteliselt väike majanduskasv ja nõudlus pidur-dasid 2013� aastal Eesti ettevõtete käibekapi-tali vajaduse kasvu� Kesine nõudlus ning jätkuv ebakindlus edasise majandusarengu ja nõudluse suhtes ei motiveerinud ettevõtteid ka põhivarain-vesteeringuid märkimisväärselt suurendama� Kuna ettevõtete kasumlikkus püsib suhteliselt kõrge ja nende jooksvad tulud on suuresti piisavad, et prae-guseid investeeringuid rahastada, on ka ettevõtete vajadus ettevõtteväliseid vahendeid kaasata väike�

Ettevõtete finantsseis endiselt paraneb. Väikese laenuaktiivsuse tõttu ületab ettevõtete loodud lisandväärtuse kasv endiselt laenuportfelli kasvu, mis tähendab, et ettevõtete võlakoormus jätkab langemist� Reinvesteeritud kasumi toel kasvanud ettevõtete omakapital ja likviidsed vahendid on ühelt poolt vähendanud ettevõtete finantsriske ja suurendanud nende võimet oma tegevust kogutud puhvritest rahastada� Teisalt tähendab see seda, et ettevõtete laenuvõtmisvõime on suurenenud�

Majapidamiste sissetulekud, tarbimine ja investeeringud kasvavad. Majapidamiste jaoks positiivne tööturu areng on suurendanud nende sissetulekuid ja kindlustunnet, mille toel on kasvanud ka majapidamiste tarbimine ja investeeringud�

Majapidamiste rahalised säästud kasvavad, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui varem. Majapidamiste rahaliste säästude kasv on veidi aeglustunud, kuna tarbimine ja investeerimine on suurenenud�

Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab mõõdu-kalt. Paranenud kindlustunne ja finantsseis on suurendanud mõnevõrra ka majapidamiste laenu-aktiivsust� Seda on märgata enim eluasemelae-nude, aga väiksemal määral ka tarbimislaenude puhul� Uute väljastatud eluasemelaenude maht on alates 2013� aasta märtsist ületanud varasemate laenude tagasimakseid ning selle tulemusena suurenes eluasemelaenude portfell aastaga 0,9%� Uute väljastatud tarbimislaenude maht on hakanud samuti kasvama, kuid kasv ei ole seni varasemate laenude tagasimakseid ületanud�

Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Oodatav investee-ringute kasv toob kaasa laenuaktiivsuse kasvu, kuid kiiret laenukasvu pole lähiaastatel siiski oodata� Eesti Panga 2013� aasta detsembriprog-noosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamis-tele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2014� aastal 4% ja 2015� aastal 6%�

Pankade rahastamisbaas endiselt paraneb. Eestis tegutsevate pankade rahastamine põhineb aina enam kohalikel hoiustel� Nagu neljal varasemal aastal olid ka 2013� aastal kodumaised reaalsek-tori hoiused ja laenutagasimaksed piisavad, et kohalikku laenunõudlust teenindada�

Pankadevaheline konkurents uute laenu-klientide leidmiseks on suhteliselt nõrk. Kuigi paranenud rahastamisbaas ja kõrge kapitali-seeritus ei piira kodumaiste pankade laenupak-kumist, on konkurents uute klientide leidmiseks suhteliselt väike�

Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks sood- ne. Majapidamiste intressimarginaalid 2013� aas- tal veidi tõusid ja ettevõtete omad jäid aasta

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

4

alguse tasemele� Tänu väga madalatele baas-intressimääradele on nii ettevõtete kui ka maja-pidamiste intressikulud siiski väikesed� Euroopa Keskpanga eelkommunikatsiooni kohaselt jäävad intressimäärad madalale tasemele veel pikema aja jooksul�

Ettevõtete rahastamisolukord on hea ja maja-pidamiste oma paraneb. Tänu suurenenud ette-võttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele on ettevõtete rahastamisolukord hea ega piira väga nende äritegevust ja investeeringuid� Majapidamiste võime tarbimist ja investeeringuid rahastada on samuti paranenud�

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

5

1.1. Laenukasv euroalal, Rootsis ja Soomes

Kesine majanduskasv ning kohati suhteliselt kõrge võlatase on viimasel kahel aastal pärssinud euroalal ettevõtete laenuaktiivsust� Enamikus euroala riikides 2013� aastal ettevõtete laenuport-fell endiselt vähenes (vt joonis 1�1�1)� Vähenemine oli kiirem valdavalt riikides, kus ettevõtete võla-koormus on kõrgem (vt joonis 1�1�2)� Soomes ja Rootsis püsis ettevõtete laenuportfelli aastakasv 2013� aasta novembri lõpu seisuga aga endiselt positiivne�

2013� aastal jätkus ettevõtete rahastamises pangalaenude asendamine osaliselt võlakirjade emiteerimisega� Kui pangalaenude maht vähenes 2013� aasta kolme kvartali jooksul euroalal tervi-kuna 144 miljardi euro võrra, siis emiteeritud võla-kirjade maht kasvas samal perioodil 65 miljardi euro võrra ning selle aastakasv ulatus novembris peaaegu 8,7%ni�

Vastupidi ettevõtete laenuportfellile on eluaseme-laenude portfelli aastakasv püsinud euroalal tervi-kuna stabiilselt positiivne, ent siiski üsna aeglane – 2013� aasta novembri lõpu seisuga jäi aastakasv alla 1%� Eluasemelaenuturu areng on olnud riigiti siiski ebaühtlane, mistõttu on ka eluasemelaenude aastakasvu erinevused riigiti võrdlemisi suured� Soomes ja Rootsis oli eluasemelaenude portfelli aastakasv 2013� aasta novembri lõpu seisuga vastavalt 2,6% ja 5,2% (vt joonis 1�1�3)�

Nii ettevõtetele antud laenude kui ka majapida-miste eluasemelaenude intressimäär euroalal tervi-kuna 2013� aasta 11 kuu jooksul väga ei muutunud (vt joonis 1�1�4 ja 1�1�5)� Euroala riikide laenuturu ebaühtlus paistab silma ka intressimäärade võrd-luses� Ettevõtetele antud laenude intressimäärad erinesid 2013� aasta 11 kuu jooksul riikide vahel enam kui 4,6 protsendipunkti ning eluasemelae-nude omad üle 3,8 protsendipunkti (vt joonis 1�1�6)� Need erinevused tulenevad osaliselt ka fikseeritud ja ujuva intressimääraga laenulepingute erinevast osakaalust� Madala baasintressimäära korral on

1. LAENUKASV EUROALAL JA NAABERRIIKIDES

Joonis 1.1.1. Ettevõtete pangalaenude portfelli aastakasv

Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Eesti Soome Rootsi euroala

Joonis 1.1.2. Ettevõtete pangalaenude suhe SKPsse (juuni 2013) ja laenuportfelli 12 kuu muutus (november 2013)

Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat; Eesti Panga arvutused

HispaaniaMalta

Sloveenia

Portugal

Küpros

Luksemburg

ItaaliaIirimaa

euroala

Kreeka

Saksamaa

AustriaPrantsusmaa

Slovakkia

Holland

BelgiaSoome

Eesti

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

-14% -12% -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6%

laen

upor

tfelli

suhe

SK

Pss

e

laenuportfelli 12 kuu muutus

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

6

Joonis 1.1.3. Majapidamiste eluasemelaenude aastakasv

Allikad: Euroopa Keskpank, Rootsi statistikaamet, Eesti Pank

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Soome Rootsieuroala Eesti (parem telg)

Joonis 1.1.4. Ettevõtete laenude intressimäär (vasak joonis) ja marginaal rahaturu 6 kuu intressimäära suhtes (parem joonis) (3 kuu libisev keskmine)

Märkus: Ujuva ja kuni üheks aastaks fikseeritud intressimääraga uued välja antud laenud (v.a arvelduskrediit ja krediitkaardid), mille maht on kuni 1 mln eurot.Allikad: Euroopa Keskpank, Reuters Ecowin; Eesti Panga arvutused

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Eesti SoomeRootsi euroala

Joonis 1.1.5. Majapidamiste eluasemelaenude intressimäär (vasak joonis) ja marginaal rahaturu 6 kuu intressimäära suhtes (parem joonis) (3 kuu libisev keskmine)

Märkus: Ujuva ja kuni üheks aastaks fikseeritud intressimääraga uued välja antud laenud majapidamistele eluaseme ostmiseks (v.a arvelduskrediit ja krediitkaardid).Allikad: Euroopa Keskpank, Reuters Ecowin; Eesti Panga arvutused

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Eesti SoomeRootsi euroala

Joonis 1.1.6. Mittefinantsettevõtete laenude aasta aritmeetiline keskmine intressimäär euroala riikides

Allikad: Euroopa Keskpank; Eesti Panga arvutused

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

Kü

pro

s

Kre

eka

Po

rtu

ga

l

Slo

vee

nia

Ma

lta

His

pa

an

ia

Ita

alia

Iiri

ma

a

Slo

vak

kia

eu

roa

la

Ee

sti

Ho

llan

d

Sa

ksa

ma

a

So

om

e

Au

stri

a

Pra

nts

usm

aa

Be

lgia

Lu

kse

mb

urg

2012 2013 (11 kuud)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

7

ujuva intressimääraga laenulepingute intressimäär üldjuhul madalam�

Euroala pankade laenutegevuse uuringu järgi 2013� aasta esimeses kolmes kvartalis laenustan-dardeid karmistanud pankade osakaal endiselt vähenes� See jäi laenustandardeid leevendanud pankade osakaalust siiski suuremaks ning seda nii ettevõtete laenude kui ka majapidamiste eluase-melaenude võrdluses (vt joonis 1�1�7)�

Laenunõudluse poolel on euroala ettevõtete laenude ja majapidamiste eluasemelaenude areng pankade küsitluse järgi olnud mõneti erinev� Ettevõtete laenunõudlus esimeses kolmes kvar-talis ikka veel vähenes, kuid aeglasemas tempos� Esimest korda viimase kolme aasta jooksul ületas kolmandas kvartalis majapidamiste eluaseme-laenude nõudluse suurenemist raporteerinud pankade osakaal nõudluse vähenemisest teatanud pankade osakaalu, mis annab märku eluaseme-laenude nõudluse taastumisest�

1.2. Laenukasv Lätis ja Leedus

Lätis jätkus 2013� aastal reaalsektori pangalaenude portfelli vähenemine ning 2013� aasta novembri lõpuks oli laenuportfell kahanenud võrreldes 2008� aasta tipptasemega pea kolmandiku võrra� Leedus seevastu laenuportfelli kahanemine 2013� aasta teisel poolel peatus ning novembri lõpus oli laenuportfelli maht võrreldes 2008� aasta tipptasemega 21% väiksem (vt joonis 1�2�1)�

Kui Leedus põhjustas 2008� aasta teisel poolel alanud reaalsektori laenuportfelli kahanemist suuresti ettevõtete laenuportfell, siis Lätis vähenes majapidamiste laenuportfell ettevõtete laenuport-felliga samas suurusjärgus (vt joonis 1�2�2)�

Võrreldes teiste Balti riikidega on majapidamiste eluasemelaenude portfell kahanenud kõige vähem Leedus� See tuleneb tõenäoliselt suuresti sellest, et kiire majanduskasvu ajal oli seal laenukasv väiksem ja seetõttu ka võlakoormus madalam�

Joonis 1.1.7. Krediidistandardeid karmistanud ja leevendanud pankade osakaalu erinevus euroalal

Allikas: Euroopa Keskpank

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

ettevõtete laenudmajapidamiste eluasemelaenud

Joonis 1.2.1. Mittefinantsettevõtete ja majapi-damiste laenuportfelli suhe SKPsse (vasak joonis) ja laenuportfelli muutus 2008. aasta algusest (parem joonis, 31.12.2007=100)

Allikad: Eurostat, Läti keskpank, Leedu keskpank; Eesti Panga arvutused

20

40

60

80

100

120

140

160

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Eesti Läti Leedu

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

8

Võrreldes 2008� aasta tipptasemega oli Leedu eluasemelaenude portfell 2013� aasta novembri lõpuks kahanenud vähem kui 3%� Lätis on eluase-melaenude portfell vähenenud kõige kiiremini ning see jätkus ka 2013� aastal, kuid aeglasemas tempos�

Nii ettevõtete kui ka majapidamiste eluase-melaenude intressimäärade areng oli Lätis ja Leedus 2013� aastal sarnane� Mõlemas riigis intressimäärad aasta algusega võrreldes palju ei muutunud ning püsisid madalal tasemel (vt joonis 1�2�3)�

Joonis 1.2.2. Mittefinantsettevõtete pangalae-nuportfelli muutus (vasak joonis) ja majapida-miste eluasemelaenude portfelli muutus (parem joonis) 2008. aasta algusest (31.12.2007=100)

Allikad: Läti keskpank, Leedu keskpank; Eesti Panga arvutused

0

20

40

60

80

100

120

140

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Eesti Läti Leedu

Joonis 1.2.3. Eurodes välja antud mittefinants-ettevõtete laenude (vasak joonis) ja majapida-miste eluasemelaenude (parem joonis) intressi-määr

Märkus: Ettevõtete laenud: uued välja antud laenud Eestis ja Leedus tähtajaga üle ühe aasta, Lätis üks kuni viis aastat. Eluasemelaenud: Eestis ja Leedus kõik uued välja antud laenud, Lätis ujuva intressiga ja kuni üheaastase fikseeringuga laenud.Allikad: Läti keskpank, Leedu keskpank

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

Eesti Läti Leedu

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

9

2. ETTEVÕTETE RAHASTAMINE

2.1. Majanduskeskkonna mõju ette-võtete rahastamisvajadusele

Ettevõtete rahastamise seisukohalt on oluline, kuidas majanduskeskkond mõjutab ettevõtete käibekapitali vajadust ja kui palju mõjutavad kind-lustunne ja nõudlus ettevõtete plaane tegevust laiendada� Suhteliselt väike majanduskasv ja nõudlus pidurdasid 2013� aastal ettevõtete käibe-kapitali vajaduse kasvu� Vähene nõudlus ning jätkuv ebakindlus edasise majandusarengu ja nõudluse suhtes ei motiveerinud ettevõtteid ka põhivara-investeeringuid märkimisväärselt suurendama� Majandussektorite võrdluses areng mõnevõrra siiski erines� Kesine välisnõudlus mõjutas eelkõige eksportivaid majandussektoreid� Sisenõudluse kasv püsis majapidamiste suurenenud tarbimise toel kiirem, mis kajastus 2013� aastal ka peamiselt sisenõudlust teenindavate tegevusalade majan-dusnäitajates ja kindlustundes (vt joonis 2�1�1)�

Sisenõudluse kasv soosis 2013� aastal nii kaubandus- kui ka teenindussektori ettevõtteid� Tänu sellele püsis mõlemas sektoris ka kind-lustunne suhteliselt suur� Kasvava käibe tõttu suurenes 2013� aastal neis sektorites käibekapi-tali vajadus, mistõttu suurenes mõnevõrra ka nii kaubandusettevõtete kui ka mitme1 teenindava tegevusala ettevõtete lühiajaline finantseerimine kodumaiste pankade poolt (vt joonis 2�1�2)�

Nõrga välisnõudluse tõttu püsib nõudlus töös-tussektori toodangu järele suhteliselt väike, mis on hoidnud ka tööstusettevõtete käibekapitali vajadust suhteliselt tagasihoidlikuna� Aasta teisel poolel välisnõudlus siiski veidi paranes� Kuigi kiiret kasvu pole oodata ka lähiaastatel, suureneb nõud-luse ja müügikäibe kasvu toel lähiaastatel tõenäoli-selt ka tööstusettevõtete käibekapitali vajadus�

Ehitussektori olukord on raskenenud ja hinnang nõudlusele on halvenenud märgatavalt� Kuigi uute

1 Haldus- ja abitegevused, majutus ja toitlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg� Kogu ettevõtetesektori laenukäibest moodustavad need siiski väikse osa�

Joonis 2.1.1. Ettevõtete hinnang nõudlusele, sesoonselt korrigeeritud

Allikas: statistikaamet

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

punk

ti

tööstus teenindus kaubandus ehitus

Joonis 2.1.2. Lühiajalise finantseerimise käive

Allikas: Eesti Pank

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2009 2010 2011 2012 2013

mln

eur

ot

lühiajaline finantseerimine (vasak telg)lühiajalise finantseerimise aastakasv (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

10

eluruumide ehitus 2013� aastal mõnevõrra kasvas, ei suutnud see riigi tellimuste vähenemist täielikult asendada� Riigi tellimuste märkimisväärset kasvu pole oodata ka lähiaastatel� Kuigi kiiresti kasvavad kinnisvara hinnad soodustavad uute eluruumide ehitamise jätkumist ja elavneva nõudluse toel peavad ettevõtted tootmis- ja teeninduspindasid mõnevõrra laiendama, ei ole kokkuvõttes ehitus-mahtude suurt kasvu lähiaastatel siiski näha�

Investeeringute kasvu pärssis 2013� aastal vähe-sest välisnõudlusest tulenev tööstusettevõtete tootmisressursi madal rakendatus ning ettevõtete ebakindlus tulevase nõudluse suhtes� 2013� aasta teisel poolel ettevõtete ootused uute tellimuste suhtes aga mõnevõrra paranesid ja tootmisvõim-suse rakendatus jõudis ajaloolise keskmise tase-meni� Investeeringud kasvasid eelkõige ener-giasektoris, aga ka kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusalal� Investeeriti peamiselt ehitistesse ja rajatistesse, aga ka masinatesse ja seadmetesse� Kui välisnõudlus taastub, eeldab edasine tootmise laienemine põhivarainvesteerin-gute suurenemist� Järgmistel aastatel on seetõttu ettevõtete sektoris oodata investeeringute edasist kasvu (vt joonis 2�1�3)�

Varude osakaal müügikäibes ja SKPs 2013� aastal veidi suurenes� Osakaalu kasvu panustas peamiselt veonduse ja laonduse tege-vusala� Kaubandussektoris varud küll kasvasid, aga suhteliselt kiire müügikäibe tõttu nende osakaal hoopis vähenes� Ettevõtlussektoris tervi-kuna on varude osakaal püsinud viimastel aastatel siiski üsna ühtlane ja pikaajalise keskmise lähedal ning stabiilse majandusarengu korral ei tohiks see näitaja ka suurt muutuda� Varude finant-seerimiseks vajalik käibekapital peaks seega kasvama müügikäibega ligilähedases tempos (vt joonis 2�1�4)�

Joonis 2.1.3. Panused ettevõtlussektori põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse aastakasvu

Allikas: statistikaamet

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

töötlev tööstus energeetika

ehitus ja kinnisvara kaubandus

veondus ja laondus muu

tegevusalad kokku

Joonis 2.1.4. Ettevõtete investeeringud ja varud (4 kvartali libisev keskmine)

Allikas: statistikaamet

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

investeeringute suhe müügikäibesse (parem telg)

varude suhe müügikäibesse (vasak telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

11

2.2. Ettevõttesisesed rahastamisallikad ja ettevõttevälise rahastamise vajadus

Ettevõtete kasum on viimasel paaril aastal väikese nõudluse ja kiirenenud palgakasvu tõttu kasvanud üsna aeglaselt (vt joonis 2�2�1)� Ettevõttesisese rahastamisvõimaluse ja ettevõttevälise rahasta-mise vajaduse seisukohalt on aga pigem oluline, kui suure osakaalu ettevõtete loodud lisandväär-tuses2 moodustab kasum ehk kui kasumlikud on ettevõtted ja kui kõrge on investeeringute tase� Rahavoogude mõttes tuleb ettevõttel loodud lisandväärtuse arvelt tasuda töötajate palgad ja maksud, investeerida põhivarasse ja varudesse ning soovi korral maksta ka dividende� Kui selleks vahendeid puudu jääb, siis tuleb puudujääk katta ettevõttevälistest allikatest või kogutud puhvritest�

Ettevõtete kasumite osakaal lisandväärtuses saavutas pärast majanduskriisi üsna kiiresti kriisi-eelse taseme� See tase on palgafondi kiire kasvu tõttu viimasel kahel aastal mõnevõrra alanenud, kuid püsib siiski üsna kõrgel� Investeeringute osakaal on seevastu kriisieelse ajaga võrreldes palju väiksem (vt joonis 2�2�2)� Osakaalu vähe-nemine tuleneb peaaegu täielikult kahanenud investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse� Kuigi tootmisvõimsuse suhteliselt kõrge rakendatuse taseme ja suureneva kindlustunde tõttu ettevõtete investeeringute osakaal SKPs lähiaastatel tõenäo-liselt mõnevõrra suureneb, ei küündi see ilmselt siiski majanduskriisieelse osakaalu tasemeni� Seda eelkõige seetõttu, et nii suurte kinnisvara investeeringute taastumine ei ole tõenäoline ega majanduskasvu jätkumise jaoks ilmselt ka vajalik (vt joonis 2�2�3)�

Investeeringute suurem kaetus kasumiga tähendab seda, et ettevõtetel on märksa lihtsam investeerida enda jooksvatest vahenditest ning ettevõttevä-liste vahendite kaasamise vajadus on märgatavalt väiksem või puudub sootuks� Kasumi ja investee-ringute vahe on suurenenud seejuures enamikus suuremates majandussektorites ja seda peaaegu

2 Lisandväärtus on toodangu ning tootmiseks ostetud kaupade ja teenuste väärtuse vahe�

Joonis 2.2.1. Kasumi (tegevuse ülejääk ja segatulu) kasv sektorite kaupa

Allikas: statistikaamet

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara

kaubandus veondus ja laondus

muu tegevusalad kokku

Joonis 2.2.2. Ettevõtete kasum ja kapitali kogumahutus (4 kvartali libisev keskmine)

Allikas: statistikaamet

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

% li

sand

väär

tuse

st

brutokasum kapitali kogumahutus (põhivarasse ja varudesse)brutokasumi ja kapitali kogumahutuse vahe

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

12

eranditult investeeringute langenud taseme tõttu3�

Ettevõtlussektor tervikuna ei vaja praeguse kasum-likkuse ja investeeringute mahu juures suures mahus ettevõtteväliseid lisavahendeid� Eesti Panga finantskonto andmetel oli mittefinantssektori ettevõ-tete netolaenuandmine 2013� aasta esimese kolme kvartali jooksul peaaegu nullis� Netolaenuandmine4 peegeldab seda, kuivõrd suudab ettevõtlussektor oma jooksvatest allikatest tegevust finantseerida ehk kas on vaja kaasata sektoriväliseid lisavahendeid või kasutada kogutud puhvreid (vt joonis 2�2�4)�

Rahastamise jooksvat puudujääki on ettevõtetel võimalik lisaks ettevõttevälistele allikatele rahas-tada varem kogutud puhvritest� Kui 2013� aasta

3 Vaid energiasektori investeeringud on kasvanud sedavõrd, et ületavad märgatavalt ka kasumit�

4 Positiivne netolaenuandmise näitaja tähendab seda, et mitte-finantssektori ettevõtted on finantseerinud teiste sektorite tege-vust� Kui see näitaja on negatiivne, siis on kaasatud vahendeid teistest sektoritest�

Joonis 2.2.3. Ettevõtete põhivarainvesteerin-gute osakaal lisandväärtuses

Allikas: statistikaamet

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

I-II

I kv

2013

masinad ja seadmed transpordivahendidhooned ja rajatised muu

Joonis 2.2.4. Ettevõtete netolaenuandmine ja -võtmine (4 kvartali libisev keskmine)

Allikas: Eesti Pank

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

% S

KP

st

netolaenuandmine/netolaenuvõtmine(nn rahastamise puudujääk)

Joonis 2.2.5. Ettevõtete hoiused

Allikas: Eesti Pank

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

üleöö ja nõudmiseni hoiusedtähtajalised ja säästuhoiusedvälismaal asuvad hoiusedkodumaiste hoiuste aastakasv (parem telg)hoiuste osakaal SKPs (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

13

esimesel poolel ettevõtete kodumaiste hoiuste kasv peaaegu peatus, siis aasta teisel poolel kasv taastus�

Peale kodumaistes pankades asuvate hoiuste on viimastel aastatel tunduvalt suurenenud ka Eesti ettevõtete välismaal asuvate hoiuste maht� 2013� aasta kolmanda kvartali lõpuks oli välismais-tele hoiustele paigutatud ligikaudu 1,2 miljardit eurot, millest veidi enam kui pool asus Rootsis ja Soomes� Kuigi ligi 45% välismaal asuvatest hoiustest kuuluvad kümnele ettevõttele, võib välismaiste hoiuste kasvu pidada üsna laiapõhjaliseks� Ettevõtete hoiuste osakaal SKPs ja ettevõtete loodud lisandväärtuses on pidevalt kasvanud, mis tähendab, et suurenenud on ka ettevõtete võime neist vajadusel oma tegevust rahastada (vt joonis 2�2�5)�

Ettevõtted ise hindavad oma finantsolukorda samuti heaks� Konjunktuuriinstituudi töötleva tööstuse uuringu põhjal usuvad tööstussektori ettevõtted, et nende finantsolukord on investeerin-gute rahastamise seisukohast järjest paranenud� See tähendab seda, et investeeringute suhteliselt madal tase ei ole enamasti põhjendatav rahasta-misvõimaluste puudumisega� 2014� aastal ooda-takse praeguse olukorra säilimist (vt joonis 2�2�6)5�

2.3. Ettevõttevälised rahastamisallikad, võlakoormus ja finantsvõimendus

Kuna ettevõtteväliste vahendite vajadus oli 2013� aastal väike, püsis ettevõtete võlakohustuste maht esimese kolme kvartali jooksul ligikaudu

5 Uuringus mõeldakse finantsolukorra all nii ettevõtte sisemisi kui ka välimisi rahastamisallikaid�

2012� aasta lõpu tasemel� Kuigi võlakohustuste struktuur väga palju ei muutunud (vt tabel 2�3�1), suurenes mõnevõrra kodumaisest pangandussek-torist võetud laenukohustuste maht� Ka kontserni-sisesed laenud välismaalt ja välismaal emiteeritud võlakirjade maht kasvas� Nii välismaalt võetud kontsernivälised laenud kui ka Eesti ettevõtete omavaheliste laenude maht samal ajal vähenes6�

6 Kui vaadata võlakohustusi konsolideeritud kujul ehk ilma Eesti ettevõtete omavahelise laenamiseta, suurenes ettevõtlussektori võlakohustuste jääk 2013� aasta esimese kolme kvartali jooksul ligikaudu 50 miljoni euro võrra ehk 0,3%�

Joonis 2.2.6. Finantsolukord kui jooksva aasta investeeringuid mõjutav tegur

Allikas: konjunktuuriinstituut

0

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

% v

asta

nute

st

stimuleeriv piirav

Tabel 2.3.1. Eesti ettevõtlussektori võlakohustuste struktuur2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 III kv 2013

KOKKU 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%

Kodumaised 75,1% 78,8% 78,7% 78,4% 74,5% 70,3% 67,6% 63,3% 63,5%

Pangalaenud, liising ja faktooring 51,7% 56,6% 57,4% 53,1% 56,2% 52,0% 47,6% 47,1% 48,4%

Muud laenud, v�a pangad 22,3% 20,6% 18,2% 23,6% 16,9% 16,2% 17,7% 13,8% 12,8%

Võlakirjad 1,1% 1,6% 3,1% 1,7% 1,5% 2,0% 2,2% 2,4% 2,2%

Välismaised 24,9% 21,2% 21,3% 21,6% 25,5% 29,7% 32,4% 36,7% 36,5%

Kontsernisisesed laenud 10,2% 9,0% 9,5% 9,7% 11,4% 11,8% 13,4% 11,5% 12,8%

Muud välismaised laenud 10,6% 9,2% 9,0% 9,0% 10,9% 14,7% 14,8% 18,9% 16,7%

Võlakirjad 4,1% 3,0% 2,8% 2,9% 3,2% 3,2% 4,2% 6,3% 7,0%

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

14

Välismaised võlakohustused

Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigis Eesti ettevõtete võlakohustustes on viimase viie aasta jooksul üsna kiiresti kasvanud� Ettevõtete rahvusvahelistumise ja tegevuse laienemise tulemusena on välismaalt laenamine kasvanud pidevalt juba 2006� aasta teisest poolest� Kuna kodumaiste võlakohustuste maht langes majanduskriisi ajal järsult ja on viimase kolme aasta jooksul vaid natukene kasvanud, on välis-maiste võlakohustuste osakaal suurenenud 2008� aasta lõpu 21,6%lt 2013� kolmanda kvar-tali lõpuks 36,5%ni ehk 6 miljardi euroni�

Nii välismaistelt otseinvesteerijatelt saadud laenud ehk kontsernisisesed laenud kui ka kont-sernivälised laenud on suurenenud� Kuna Eesti on väike ja välismaalt laenamine on võimalik ja otstarbekas eelkõige suhteliselt suurtele ette-võtetele, moodustavad välismaistest laenuko-hustustest väga suure osa paarikümne suurima ettevõtte laenukohustused� Välismaalt laena-mist ei saa siiski pidada kitsapõhjaliseks, sest kasvanud on ka välismaalt laenanud ettevõtete arv� Välismaalt laenamine on kasvanud enamikul tegevusaladel7� Vaid töötleva tööstuse laenu-

7 Nn muu sektori kasv tuleneb peamiselt sellest, et sinna alla liigituvad ka määramata tegevusalaga ettevõtted, kelle laenukohustuste jääk on kasvanud märkimisväärselt� Mõne või kõigi joonisel 2�3�1 toodud tegevusalade võlakohustused on tõenäoliselt suurenenud rohkem kui jooniselt näha�

kohustuste maht on 2009� aasta algusega võrreldes mõnevõrra vähenenud (vt joonis 2�3�1)�

Lisaks laenukohustustele on viimasel kolmel aastal märgatavalt suurenenud välismaal emiteeritud võlakirjade maht (0,5 miljardilt 1,1 miljardini)� See tuleneb peaaegu täielikult suurte energia- ja transpordiettevõtete mahuka-test võlakirjaemissioonidest välisriikides�

Tegevusalade võrdluses jätkus 2013� aastal ehitus ja kinnisvara tegevusala võlakohustuste vähene-mine� Tööstussektori võlakohustuste maht kahanes mõnevõrra samuti� Müügikäivet ja investeeringuid kasvatanud kaubandussektori ettevõtete võla-kohustuste maht seevastu kodumaistest panka-dest võetud laenude kasvu tõttu veidi suurenes� Võlakohustused kasvasid enim veonduse ja laon-duse tegevusalal, kuid ka selles sektoris jäi kasv alla 100 miljoni euro (vt joonis 2�3�2)�

Majanduskasvu toel on ettevõtete võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe alanenud 2010� aasta alguse 108%lt 2013� aasta kolmandaks kvartaliks 87%ni� Areng on olnud sektoriti siiski mõnevõrra erinev� Kui tööstussektori võlakohus-tuste maht võrrelduna sektoris loodud lisandväär-tusega on isegi mõnevõrra madalam kui majandus-buumi eelsetel aastatel ja kaubandussektori võla-koormus on alanenud 2005� aasta lõpu tasemele, siis ehitus ja kinnisvara sektori võlakoormus on

Joonis 2.3.1. Eesti ettevõtete välismaised laenukohustused

Allikas: Eesti Pank

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mld

eur

ot

töötlev tööstus taristuehitus ja kinnisvara kaubandusveondus ja laondus muu

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

15

hoolimata väga kiirest langusest endiselt võrreldav 2007� aasta lõpu tasemega� Suurte investeeringute poolest silma paistnud taristu ning 2013� aastal märgatavalt vähenenud lisandväärtusega veon-duse ja laonduse tegevusaladel on võlakoormus aga hoopis tõusnud (vt joonis 2�3�3)�

Kuigi ettevõtted on kahe viimase aasta jooksul hakanud mõnevõrra enam maksma dividende ehk ettevõtetest raha välja võtma, reinvesteeritakse enamik tulust siiski endiselt ettevõttesse tagasi� Selle toel on ettevõtete omakapital jätkanud üsna kiiret kasvu� Ettevõtete omakapitali on mõnevõrra suuren-danud ka varade väärtuse ülespoole hindamine�

Omakapitali kasvu toel on ettevõtete finantsvõi-mendus ehk võlakohustuste ja omakapitali suhe langenud viimase kümne aasta madalaimale tase-mele (vt joonis 2�3�4)� See tähendab, et ettevõtted on võimalike riskide suhtes paremini kaitstud ja nende laenusaamise võime on kasvanud� Võrreldes teiste euroala riikidega on Eesti ettevõtete finants-võimendus suhteliselt madal ja likviidsus kõrge8�

8 Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013, lk 25�

Joonis 2.3.2. Ettevõtete võlakohustused sektorite kaupa

Allikas: Eesti Pank

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

2011

2012

III k

v 20

13

2011

2012

III k

v 20

13

2011

2012

III k

v 20

13

2011

2012

III k

v 20

13

2011

2012

III k

v 20

13

tööstus ehitus jakinnisvara

kaubandus veondus jalaondus

taristu

mld

eur

ot

kodumaine välismaine

Joonis 2.3.3. Ettevõtete võlakoormus sektorite kaupa

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

50%

100%

150%

200%

250%

300%

350%

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

% te

gevu

sala

lis

andv

äärt

uses

t

tööstus kinnisvara ja ehituskaubandus veondus ja laondustaristu ettevõtlussektor kokku

Joonis 2.3.4. Ettevõtete omakapital ja võla-kohustused

Allikas: Eesti Pank

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

0

5

10

15

20

25

30

35

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mld

eur

ot

omakapitalkodumaine laenaminevälismaine laenaminevõlg/omakapital (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

16

Finantsvõimenduse arengus on tegevusalati samuti suhteliselt suured erinevused� Töötleva tööstuse ja kaubanduse sektoris, kus finantsvõimendus oli madalaim juba enne buumi, on see langenud veelgi madalamale� Kinnisvara sektoris on samas ilmselt ruumi finantsvõimendust alandada veelgi� Nii nagu võlakoormus on ka finantsvõimendus taristusektoris suurenenud (vt joonis 2�3�5)�

2.4. Kodumaine laenamine

Kodumaisest finantssektorist võetud uute laenude ja liisingute kasv on koos majanduskasvuga aeglustunud� Kasv on vähenenud nii pika- kui ka lühiajaliste laenude puhul� Pikaajaliste laenude käivet mõjutasid 2013� aastal peamiselt kinnisvara sektoris tehtud suured refinantseerimistehingud, mis laenujääki väga ei mõjutanud (vt joonis 2�4�1)�

Hoolimata suurtest refinantseerimistehingutest jäi keskmine laenusumma ligikaudu 2012� aasta tase-mele (vt joonis 2�4�2)� Võetud laenude arv endiselt kasvab, kuid aasta lõpus kasv aeglustus� Enamikul tegevusaladel keskmine laenusumma vähenes ja laenude arv suurenes, mis viitab sellele, et 2013� aastal finantseeriti enam nii väiksemaid ette-võtteid kui ka väiksemaid projekte9� Teistest erinesid siinkohal kinnisvara ja tööstussektor� Kinnisvara sektoris kasvas nii keskmine laenusumma kui ka laenude arv� Tööstussektoris on laenude arv vähe-nenud ja keskmine laenusumma suurenenud�

Ettevõtete alustamiseks ja laiendamiseks antud laenude maht jätkas 2013� aastal kasvamist, peamiselt taristusektorile antud laenude kasvu tõttu� Ettevõtete alustamiseks antud laenude hulgas suurenes märgatavalt agraarsektorile väljastatud laenude maht (vt joonis 2�4�3)�

9 Vt ka lisa 2� Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamine�

Joonis 2.3.5. Ettevõtete finantsvõimendus tegevusalade kaupa

Allikas: statistikaamet

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

ehit

us

ja k

inni

svar

a

veo

ndu

s ja

lao

ndu

s

tari

stu

teg

evu

sala

d ko

kku

töö

tlev

tö

öst

us

kau

ban

du

s

võla

kohu

stus

te o

saka

al o

mak

apita

lis

2005 2008 2012

Joonis 2.4.1. Pikaajalise ja lühiajalise finantsee-rimise käive

Allikas: Eesti Pank

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

pikaajaline finantseerimine (vasak telg)lühiajaline finantseerimine (vasak telg)pikaajalise finantseerimise aastakasv (parem telg)lühiajalise finantseerimise aastakasv (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

17

Laenujääk suurenes aastaga 150 miljoni euro võrra ehk 2%� Suur osa kasvust tulenes veonduse ja laonduse ning agraarsektoris investeeringute rahastamiseks võetud pikaajalistest laenudest (vt joonis 2�4�4)� Agraarsektoris kasutasid ettevõtted paljuski PRIA viimase taotlusvooru investeeringu-toetuseid, samas kui põhivarainvesteeringud kuju-nevad tänavu Euroopa Liidu uue eelarveperioodi tõttu ilmselt väiksemaks�

Joonis 2.4.2. Pikaajaliste laenude arv ja keskmine laenusumma

Allikas: Eesti Pank

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

50

100

150

200

250

300

350

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

arv

tuha

ndet

es

tuha

t eur

ot

keskmine laenusumma (vasak telg)laenude arv (parem telg)

Joonis 2.4.3. Ettevõtete alustamiseks ja laiendamiseks antud laenude mahu struktuur

Allikas: Eesti Pank

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

töötlev tööstus ehitus ja kinnisvarakaubandus taristu veondus ja laondus muukokku (parem telg)

Joonis 2.4.4. Laenujäägi aastakasv 2013. aastal

Allikas: Eesti Pank

17%

-4%

-3%

3%

-38%

-36%

23%

16%

3%

-1% -5

%

10%

5%

2%

-40

-20

0

20

40

60

80

100

agra

ar- -

sek

tor

töö

stu

s

eh

itu

s ja

kin

nis

vara

kau

ba

nd

us

veo

nd

us

jala

on

du

s

tari

stu

mu

ud

sek

tori

d

mln

eur

ot

lühiajaline pikaajaline

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

18

3.1. Majapidamiste majanduslik olukord

Tarbijate kindlustunne jätkas 2013� aasta viimases kvartalis paranemist ning püsis aasta keskmisena oma pikaajalisest keskmisest tasemest kõrgem� Kuigi sissetulekurühmade võrdluses on kind-lustundes endiselt küllaltki suured erinevused, paranes see aasta teisel poolel kõikides sissetu-lekurühmades� Euroala keskmisega võrreldes oli tarbijate kindlustunne Eestis palju kõrgem� Selle põhjuseks on nii paranenud ootused enda pere ja riigi majandusolukorra suhtes kui ka optimistlikum säästuprognoos (vt joonis 3�1�1)�

Majapidamiste jaoks positiivne tööturu areng on olnud peamine majapidamiste rahastamist toetav tegur� 2013� aasta kolmandas kvartalis alanes töötuse määr 8%ni ning töötute arv kahanes 56 000ni� Enim vähenes seejuures pikaajaliste töötute arv� Töötuse määr oli viimati alla 8% 2008� aasta lõpus� Tööhõive määr eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju ei muutunud ja püsis 63% juures� Keskmine brutokuupalk kasvas samal perioodil aastaga 8,8% ning ulatus 930 euroni� Tarbijahinnaindeksi muutuse mõju arvesse võttev reaalpalk kasvas aastaga 5,8%�

Paranenud kindlustunne ja kasvanud sissetulekud on suurendanud ka majapidamiste tarbimist ja investeeringuid (vt joonis 3�1�2)� Kuigi majapida-miste tarbimisotsused on kriisikogemuse tõttu jätkuvalt kaalutletumad ja tarbimist rahastatakse võrreldes kriisieelse ajaga enam omavahenditest, läheneb nende tarbimine kriisieelsele tasemele� Novembris kasvas jaemüük eelmise aastaga võrreldes püsivhindades 7%�

3. MAJAPIDAMISTE RAHASTAMINE

Joonis 3.1.1. Tarbijate kindlustunne sisse-tulekurühmade kaupa

Allikas: konjunktuuriinstituut

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1. kvartiil 2. kvartiil 3. kvartiil 4. kvartiil

punk

ti

Joonis 3.1.2. Majapidamiste sissetulekud, tarbimine ja investeeringud, I kv 2005 = 100 (4 kvartali libisev keskmine)

Allikas: statistikaamet

50

100

150

200

250

300

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

keskmine brutokuupalkjaemüükinvesteeringud

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

19

Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu10 kohaselt kasvas 2013� aastal nende leibkondade osakaal, kus pärast esmavajadusi ja laenumakseid raha üle jääb� See osakaal oli alates majanduskriisi algusest pidevalt kahanenud� Majapidamiste jaoks positiivne tööturu areng on hakanud parandama järjest enamate maja-pidamiste finantsolukorda (vt joonis 3�1�3)�

3.2. Majapidamiste finantskäitumine

Positiivsema tööturu arengu toel jätkas finants-konto andmetel paranemist ka majapidamiste finantspositsioon ning majapidamiste puhvrid suurenesid� 2013� aasta kolmandas kvartalis kasvasid majapidamiste finantsvarad aastaga 13% ning kasv tulenes peamiselt sellest, et osaliselt majapidamiste finantsvarade hulka loetav ettevõ-tete omakapital suurenes (vt joonis 3�2�1)�

Majapidamiste hoiused suurenesid samuti ja kasvasid aastaga 6,5%� Kuigi majapidamiste hoiuste kogumahust moodustavad ligi 60% üleöö ja nõudmiseni hoiused, on nende peaaegu neli aastat väldanud osakaalu suurenemine peatunud (vt joonis 3�2�2)� Majapidamiste hoiuste kasv tulenes möödunud aastal, nagu ka paaril vara-semal aastal, peamiselt suurte hoiuste arvelt (vt joonis 3�2�3)� 2012� aasta lõpuga võrreldes kasvasid enim hoiused, mille maht jäi vahemikku 40 001 – 100 000 eurot� Alla 4473 eurosed hoiused, mis moodustavad arvuliselt ligi 90% kõikidest majapidamiste hoiustest, seevastu aga kahanesid (–2%)�

Majapidamiste võlakohustused 2013� aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses veel pisut vähenesid, aga kvartalivõrdluses suurenesid 29 miljoni euro võrra� Majapidamiste võlakoormus moodustas SKP suhtes kolmandas kvartalis 41% ning kasutatava tulu suhtes 79%, mis olid SKP kiirema kasvu tõttu vastavalt 3 ja 7 protsendipunkti madalamad kui aasta varem� Majapidamiste sula-raha ja hoiustega oli kaetud 75% nende koguvõlast ehk 5 protsendipunkti enam kui aasta tagasi�

10 TNS Emori 2013� aasta Eesti leibkondade finantskäitumise uuring

Joonis 3.1.3. Leibkondade raha ülejääk pärast esmavajadusi ja laenumakseid

Allikas: TNS Emori Eesti leibkondade finantskäitumise uuring

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013

2012

2010

ei jää üle kuni 45 € 46–130 €

131–255 € üle 255 € ei oska öelda

Joonis 3.2.1. Majapidamiste finantsvarad ja kohustused

Märkused. 2008. aastal muutusid majapidamiste omanduses olevate omandiväärtpabe-rite arvestamise meetodid. Katkendlik joon näitab, milline oleks majapidamiste netofinants-varade tase olnud enne 2008. aastat, kui seda oleks arvutatud praeguste meetoditega.Allikas: Eesti Pank

-10

-5

0

5

10

15

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 III kv 2013

mld

eur

ot

sularaha ja hoiused aktsiad ja muud osakudkindlustustehnilised eraldisedmuud saada-/makstaolevad arved

laenudnetofinantsvarad

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

20

Majapidamiste laenuaktiivsus on majanduse para-nenud olukorra ning tööturu positiivse arengu toel mõõdukalt suurenenud� See väljendub peami-selt eluasemelaenude suurenenud mahtudes� Eluasemelaenude käive kasvas 2013� aastal eelnenud aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra ning alates maikuust on uute eluasemelaenude maht ületanud varasemate laenude tagasimak-seid� Eluasemelaenude portfelli aastakasv jäi siiski tagasihoidlikuks ja ulatus aasta lõpus 0,9%ni� Võrreldes 2013� aasta algusega on eluasemelae-nude portfell kasvanud ligi 50 miljoni euro võrra ning nende kogumaht oli aasta lõpus 5,9 miljardit eurot (vt joonis 3�2�4)�

Kiire majanduskasvu ajal kasutasid majapida-mised tarbimise ja investeeringute rahastamiseks suhteliselt palju laenuraha� Majanduslanguse ajal vähenes laenude osakaal märkimisväärselt� Majanduskriisist taastumise ajal pole laenuvahen-dite osakaal suurenenud, mis peegeldab seda, et majapidamiste laenukäitumine on endiselt suhteli-selt ettevaatlik (vt joonis 3�2�5)�

Joonis 3.2.2. Majapidamiste hoiused

Allikas: Eesti Pank

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

2008 2009 2010 2011 2012 2013

mld

eur

ot

üleöö ja nõudmiseni hoiused (vasak telg)

tähtajalised ja säästuhoiused (vasak telg)

hoiuste aastakasv (parem telg)

Joonis 3.2.3. Majapidamiste hoiuste maht hoiuse suuruse järgi

Allikas: Eesti Pank

-2%

-0,2%

+6%

+13% +8%

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

0–

4473

4474

–12

782

12 7

83 –

40 0

00

40 0

01 –

100

00

0

üle

10

0 0

00

mld

eur

ot

31.12.2012 30.09.2013

Joonis 3.2.4. Eluasemelaenude maht ja aastakasv

Allikas: Eesti Pank

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

5,5

5,6

5,7

5,8

5,9

6,0

6,1

6,2

6,3

2008 2009 2010 2011 2012 2013

mld

eur

ot

eluasemelaenude maht (vasak telg)eluasemelaenude mahu aastakasv (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

21

Majapidamiste ostujõudu kinnisvaraturul on toetanud nii sissetulekute kasv kui ka väga madal eluasemelaenu intressimäärade tase� Kinnisvara taskukohasuse näitaja, mis iseloomustab korteri-omandi mediaanhinna ja keskmise brutokuupalga suhet, on alates 2010� aasta algusest püsinud ühest madalamal (vt joonis 3�2�6)�

Pärast majanduskriisi on elamukinnisvaraturg viimase viie aasta jooksul elavnenud� Eelkõige on see tingitud korterituru kiirest hinnakasvust (vt joonis 3�2�7)� Korterite mediaanhind kasvas 2013� aasta neljandas kvartalis aastaga 20%� Tehingute arv suurenes samal ajal 18%� Kuigi kinnisvarabuumi tipu ehk 2007� aasta algusega võrreldes on korterite mediaanhinnad veel neljan-diku võrra madalamad, on need kriisi põhjast ehk 2009� aasta keskpaigast tõusnud juba üle 70%� Kinnisvaraturu aktiivsus on seejuures piirkonniti erinev� Suhteliselt kiire hinnakasvu taga on enam-jaolt suuremate linnade, peamiselt Tallinna elamu-turu areng� Sellele omakorda on aasta keskmi-sena enim tooni andnud Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa elamuturg�

Joonis 3.2.5. Laenukäibe osakaal majapida-miste tarbimises ja kinnisvaratehingute mahus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

eluasemelaenude käive / elamukinnisvara tehingute kogumaht (vasak telg)majapidamiste muude laenude käive / eratarbimine (parem telg)

Joonis 3.2.6. Kinnisvara taskukohasus

Allikad: maa-amet, statistikaamet, Eesti Pank

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

euro

t

korterite ruutmeetri mediaanhind (vasak telg)keskmine brutokuupalk (vasak telg)korterite ruutmeetri mediaanhinna ja brutokuupalga suhe (parem telg)

Joonis 3.2.7. Kinnisvara hinnaindeksid, II kv 2003 = 1

Allikad: maa-amet, statistikaamet, ehitisregister

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

kinnisvara kokku korteridhoonestatud elamumaa hoonestamata maa

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

22

Majapidamiste muude laenude portfell

Majapidamiste muu finantseerimisportfelli 2009� aastal alanud kahanemine peatus 2013� aasta märtsis ning see on hakanud suure-nema�11 Muude laenude portfelli maht ulatus aasta lõpus 1,4 miljardi euroni ning moodustas majapidamiste kogu finantseerimisportfellist ligi viiendiku (vt joonis 3�2�8)�

Muu finantseerimine jaguneb peamiselt neljaks: autoliising (24%), krediitkaardi- ja arveldus-laenud (13%), õppelaenud (13%) ning kõik muud laenud, mis on määratletud kui tarbimis-laenud (47%)�

Tarbimislaenude maht oli väikseim 2013� aasta märtsis� Aasta lõpuks oli tarbimislaenude maht suurenenud 642 miljoni euroni� Kuigi 2012� aasta algusest on tarbimislaenude käive kasvanud, ei ületa need veel püsivalt laenude tagasimakseid (vt joonis 3�2�9)�12 Kui eluasemelaenude puhul moodustab nelja suurima panga turuosa kogu portfellist 98%, siis tarbimislaenudel on nende turuosa 79% ja väiksemate pankade roll suurem�

Laenu- ja liisinguliikidest on viimase nelja aasta jooksul ainsana märgatavalt suurenenud auto-liisingu maht, mis kasvas aastaga 10% ja jõudis detsembri lõpuks 332 miljoni euroni (vt joonis 3�2�10)� Autoliisingu uusmüük oli väikseim 2010� aasta alguses ning on pärast seda üha kasvanud� Suurenemise üks põhjus on majan-duse kiire kasvu aastatel sõlmitud liisinglepin-gute uuendamine� 2013� aasta teisel poolel hakkas selle mõju taanduma ning seda võib näha nii liisitud kui ka esmaregistreeritud sõidu-kite arvu kahanemises�

11 Majapidamiste muude laenude alla kuuluvad kõik laenud peale eluasemelaenude ehk laenud, liising ja faktooring, mille eesmärk ei ole eluaseme ostmine ega renoveerimine�

12 Tarbimislaenude käivete kasvu on panustanud ka ühe panga liisingportfelli liitmine pangaportfelliga ning mõne liisingtoote pakkumine laenutootena�

Joonis 3.2.8. Majapidamiste muud laenud

Allikas: Eesti Pank

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

tarbimislaenud autoliisingõppelaenud krediitkaardi- ja arvelduslaenudmuu liiising ja faktooring portfelli aastakasv (parem telg)

Joonis 3.2.9. Tarbimislaenude käive

Allikas: Eesti Pank

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

0

10

20

30

40

50

60

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

käive (vasak telg) aastakasv (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

23

Arvelduskrediidi ja krediitkaardilae-nude portfelli maht on 2009� aastast stabiil-selt vähenenud ja ulatus 2013� aasta lõpus 174 miljoni euroni� Krediitkaardilaenude käibed on alates 2012� aasta algusest tasa-pisi kasvanud� Arvelduskrediidi käibed endiselt kahanevad (vt joonis 3�2�11)�

Õppelaenude maht suureneb igal aastal hüppeliselt oktoobris, kuid alates 2008� aastast on uusi õppelaene igal aastal väljastatud üha vähem� Õppelaenude portfelli maht kahanes 2013� aasta lõpuks 175 miljoni euroni ehk veerandi võrra väiksemaks võrreldes senise tipptasemega 2009� aasta oktoobris�

Lisaks pankadele ja liisingettevõtetele pakuvad majapidamistele laenutooteid (sealhulgas kiir- ja SMS-laene) muud finantsteenuseid osutavad ettevõtted� Majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi andmetel ulatusid tarbijakrediidi pakkujate bilansilised nõuded 2012� aasta lõpus 118 miljoni euroni, mis moodustab pankade poolt välja antud tarbimis-laenude mahust 18%� Ministeeriumi hinnangul võib laenuvõtjate arv küündida 100 000ni ja pankade hinnangul võib neid olla isegi 120 – 180 000�13 Lisaks sellele on palju majapi-damisi võtnud järelmaksu14�

13 Riigikogu majandus-, rahandus-, õigus- ja sotsiaalko-misjoni avalik ühisistung teemal "Parlamentaarne kuulamine tarbijakrediidi valdkonna olukorrast ja probleemidest seoses nn SMS-laenudega" 15� oktoobril 2013�

14 EMORi 2013� aasta sügisel tehtud uuringu järgi oli järel-maksukohustusi 33 000 perel (sealhulgas pankade vahen-dusel saadud järelmaksu)�

Joonis 3.2.10. Majapidamiste autoliisingu uusmüük

Allikas: Eesti Pank

-100%

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0

5

10

15

20

25

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

autoliisingu uusmüük (vasak telg) aastakasv (parem telg)

Joonis 3.2.11. Majapidamiste krediitkaardi- ja arvelduslaenude käive

Allikas: Eesti Pank

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

0

10

20

30

40

50

60

70

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

krediitkaardilaenude käive (vasak telg)arvelduslaenude käive (vasak telg)arvelduslaenude käibe aastakasv (parem telg)krediitkaardilaenude käibe aastakasv (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

24

4.1. Pankade rahastamine

Eestis tegutsevate pankade rahastamine on viimastel aastatel põhinenud üha rohkem kohalikel hoiustel� Ühelt poolt on selle tinginud majapida-miste ja ettevõtete kasvanud hoiused, mis suure-nesid 2013� aastal ligikaudu 795 miljoni euro võrra ehk 6,9%� Teiselt poolt on laenuaktiivsus ning sellest tulenevalt ka finantseerimisportfelli kasv olnud võrdlemisi mõõdukas, suurenedes aastaga ligikaudu 185 miljoni euro võrra ehk 1,3%� See on võimaldanud pankadel vähendada emapan-kadelt kaasatud vahendite mahtu, mille osakaal rahastamises vähenes aastaga 21%lt 17%le (vt joonis 4�1�1)�

Kuna hoiuste kasv on laenuportfelli kasvust endiselt kiirem, alanes pangandussektori kesk-mine laenu-hoiuse suhtarv 2013� aasta lõpuks 1,04-le� Suhtarvu langusesse panustasid eelkõige kõrgema laenu-hoiuse suhtarvuga pangad, kes saavutasid selle pigem hoiuste kasvu, mitte laenu-tegevuse piiramise kaudu (vt joonis 4�1�2)�

Alates 2008� aasta lõpust on pankade kodumaised rahavood laenude tagasimaksetest ja reaalsek-tori hoiuste kasvust olnud piisavalt suured, et nendega kasvanud laenukäivet rahastada� Kuigi laenukäive ületas mõnes kvartalis sissetulevaid rahavooge, olid aasta kokkuvõttes tagasimaksed ja hoiuste juurdekasv laenukäibest suuremad (vt joonis 4�1�3)� Sissetulevate rahavoogude suurene-mine on olnud tingitud nii hoiuste kiirest kasvust kui ka tagasimaksete suurenemisest� Viimane on osaliselt tingitud annuiteetgraafiku ja madala intressimäära kombinatsioonist, mis on suuren-danud põhiosa tagasimakseid, aga ka refinantsee-rimistehingutest, mis paisutavad nii tagasimakseid kui ka laenukäivet�

Kuigi siinsete pankade sõltuvus emapankadelt kaasatud ressursist on vähenenud ning rahasta-mine põhineb märksa enam kohalikel hoiustel, mõjutab neid ka emapankade rahastamisolukord, mis sõltub suures osas turupõhisest rahastami-sest� Turupõhise rahastamise kallinemine ja kätte-

4. PANKADE LAENUPAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID

Joonis 4.1.1. Pankade võlakohustuste struktuur

Allikas: Eesti Pank

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mld

eur

ot

residentide hoiusedmitteresidentide hoiusedemapankadelt kaastatud vahendidemiteeritud võlakirjadhoiuste osakaal võlakohustustes (parem telg)

Joonis 4.1.2. Laenu-hoiuse suhtarv

Allikas: Eesti Pank

0%

100%

200%

300%

400%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

miinimumi-maksimumi vahemik, neli suuremat pankakeskmine, kogu pangandussektor

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

25

saadavuse halvenemine võib tõsta ka Eestis tegut-sevate filiaalide ja tütarpankade ressursi hinda ning kitsendada praegust piisava ressursivaruga rahastamisolukorda�

4.2. Pankade laenupakkumise võime

Eestis tegutsevate pankade kõrge kapitaliseeritus on viimaste aastate jooksul teenitud kasumite toel kasvanud veelgi� 2013� aasta lõpu seisuga oli kapitali adekvaatsuse määr 24,4%� Kõik pangad suutsid täita 10% miinimumnõuet ka esimese taseme põhiomavahenditest, mistõttu ei ole kapital viimastel aastatel laenupakkumist piiranud ega piira arvatavasti ka lähitulevikus�

Pankade laenuportfelli kvaliteet on stabiilselt paranenud� Nii viivises kui ka restruktureeritud laenude osakaal on kahanenud ja need moodus-tasid 2013� aasta lõpu seisuga laenuportfellist 3,2%, mis on 2,2 protsendipunkti vähem kui aasta varem� Vähenemise on tinginud nii laenude toimi-vaks muutumine kui ka suuresti lootusetute nõuete mahakandmine� Paranenud majanduskeskkonna ja madalate intressimäärade toel on vähenenud ka makseprobleemidega uute klientide lisandumine ning laenuandmise keskkond on paranenud�

Pankade puhta intressitulu vähenemine peatus 2013� aastal ja hakkas aasta teisel poolel kasvama� Pangad suutsid madalast laenude baasintressi-määrast tuleneva negatiivse mõju kompenseerida odavama ressursi hinna ja seega ka väiksema intressikuluga, mis saavutati hoiuste intressimää-rade alandamise kaudu, samal ajal kui hoiuste osakaal rahastamises suurenes� Nõuete ja kohus-tuste intressimäärade vahe aasta lõpus seega kasvas ning pankade kasumlikkus paranes (vt joonis 4�2�1)� Hoiuste intressimäärade langeta-miseks enam väga palju ruumi ei ole ning nende osakaal pankade ressursis on kasvanud juba 75%ni� Tagasihoidlikus laenunõudluse ja madalas intressikeskkonnas on pankadel surve kasva-tada laenuportfellis kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu�

Joonis 4.1.3. Pankade kodumaised rahavood

Allikas: Eesti Pank

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013-1

0

10

1

2

3

mld

eur

ot

mld

eur

ot

rahavoog (laenude tagasimaksed ja hoiuste kasv)laenukäive (ilma arvelduskrediidita)rahavoo ja laenukäibe vahe

Joonis 4.2.1. Pankade puhas intressitulu

Allikas: Eesti Pank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

puhas intressitulu varadesse kohustuste keskmine intressimäärnõuete keskmine intressimäärnõuete ja kohustuste intressimäärade vahe6 kuu EURIBOR

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

26

4.3. Laenupakkumist mõju-tavad muud tegurid

Kord kvartalis läbiviidava pankade laenutegevuse uuringu andmetel ettevõtete ja majapidamiste laenustandardid 2013� aastal palju ei muutunud� Samas ettevõtete intressimarginaale aasta teisel poolel tõsteti� Pankade hinnangul suurenes aasta esimesel poolel nii ettevõtete kui ka eraisikute laenunõudlus, kuid teisel poolaastal tajuti ettevõ-tete pikaajaliste laenude nõudluse vähenemist, mis tulenes eelkõige põhivarainvesteeringute madalast tasemest�

Pangandusstatistika andmetel tõusis nelja suurema panga eluasemelaenude kaalutud kesk-mine intressimarginaal 2013� aastal 2,2%ni (vt joonis 4�3�1)� Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal jäi kogu 2013� aasta jooksul ligikaudu 2,6% juurde� Keskmiste intres-simarginaalide erinevus aasta lõpus siiski vähenes minimaalse taseme tõusu tõttu, mis viitab, sama-moodi kui pankade laenutegevuse uuring, sellele, et marginaalid on tõusnud (vt joonis 4�3�2)�

Pangandussektori võrdlemisi nõrgale konkurent-sile viitab ka eluasemelaenude ja ettevõtete pika-ajaliste laenude jaotus, mis on koondunud küllaltki kõrge marginaali ümber, olles samal ajal sümmeet-riline� Pankade laenude hinnastamine ei ole seega konkurentsi tõttu väga survestatud, mis lubab neil lähtuda eelkõige laenuvõtja eripärast ja riskisusest (vt joonis 4�3�3 ja 4�3�4)�

Joonis 4.3.1. Nelja suurema panga eluaseme-laenude keskmine intressimarginaal

Allikas: Eesti Pank

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

2010 2011 2012 2013

miinimumi-maksimumi vahemik keskmine

Joonis 4.3.2. Nelja suurema panga ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal

Allikas: Eesti Pank

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

4,5%

2010 2011 2012 2013

miinimumi-maksimumi vahemik keskmine

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

27

Ettevõtjate hinnangud pangalaenude kättesaa-davusele 2013� aasta jooksul pigem paranesid15� Konjunktuuriinstituudi läbiviidava küsitluse põhjal pidas laenukeskkonda äritegevust piiravaks tegu-riks aasta lõpus mõnevõrra vähem ettevõtteid kui aasta alguses� Hinnangud erinevad sektoriti selle poolest, kui piiravaks laenukeskkonda peetakse ja kuidas see aasta jooksul muutunud on� Pankade valmisolekut laenu anda pidas tegevust piiravaks teguriks 2013� aasta lõpus vaid 10% tööstussek-tori ettevõtetest� Mõnes teenindavas sektoris ning ehituse ja kinnisvara sektoris ulatub selliste ettevõ-tete osakaal samal ajal üle 20% (vt joonis 4�3�5)�

15 Kuna konjunktuuriinstituut kogus neid hinnanguid Eesti Panga tellimusel alles esimest aastat, ei saa hinnata, kas ja kui palju võis hinnang paraneda sesoonsetel põhjustel�

Joonis 4.3.3. Eluasemelaenude marginaalide jaotus

Allikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

<0%

0%–

0,5%

0,5%

–1%

1%–

1,5%

1,5%

–2%

2%–

2,5

%

2,5

%–

3%

3%–

3,5%

3,5%

–4%

4%–

4,5%

4,5%

–5%

>5%

osak

aal l

aenu

käib

es

2005–2008 2009–20112012 2013

Joonis 4.3.4. Ettevõtete pikaajaliste laenude marginaalide jaotus

Allikas: Eesti Pank

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

<0%

0%–0

,5%

0,5%

–1%

1%–1

,5%

1,5%

–2%

2%–2

,5%

2,5

%–3

%

3%–3

,5%

3,5%

–4%

4%–4

,5%

4,5%

–5%

>5%

osak

aal l

aenu

käib

es

2005–2008 2009–20112012 2013

Joonis 4.3.5. Ettevõtete hinnang laenukesk-konnale 2013. aastal

Allikas: konjunktuuriinstituut

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

töö

stu

s

kau

ba

nd

us

info

teh

no

loo

gia

ho

telli

d

tra

nsp

ort

turi

sm

eh

itu

s

kin

nis

vara

% v

asta

nute

st, k

es p

eava

d la

enuk

eskk

onda

piir

avak

s

I kv II kv III kv IV kv

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

28

LISA 1. OTSESED VÄLISINVES-TEERINGUD EESTI REAAL-SEKTORI ETTEVÕTETESSE

Käesolevas lisateemas on vaadeldud lähemalt viimase kümne aasta jooksul Eesti reaalsektorisse tehtud otseste välisinvesteeringute arengut ja struktuuri16� Otseinvesteering on investeering, millega kaasneb investori oluline, vähemalt 10% hääleõigusega osalus ettevõtte aktsia- või osakapitalis� Rahvusvaheliste standardite kohaselt kajastatakse otseinvesteerin-guna ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja selles olulist osalust omavate investorite vahel� Otseinvesteeringud saab seega jaotada kolmeks: (1) otseinvesteeringud aktsia- või osakapitali, (2) rein-vesteeritud tulu, (3) muu otseinvesteeringukapital (peamiselt laenud ja kaubanduskrediit)�

Välismaiseid otseinvesteeringuid peetakse eriti oluliseks just üleminekuriikide jaoks, sest lisaks siirdeprotsessi alguses nappivale kapitalile jõuab otseinvesteeringute kaudu sihtriiki ka uus tehno-loogia ja uued teadmised� Otseinvesteerija tege-vuse ja kontaktide toel võivad avarduda ka ekspor-divõimalused� Liiga kiire kapitali sissevool lühikese aja jooksul võib aga põhjustada sihtriigis nii sise-misi kui ka väliseid tasakaalustamatusi, eriti kui investeeritakse eelkõige sisemajandust teeninda-vatesse sektoritesse ja sihtriigi majandus ei suuda investeeringutega piisavalt kiiresti kohaneda17�

Võrreldes teiste 2000� aastatel Euroopa Liiduga liitunud liikmesriikidega on Eesti reaalsektor suutnud otseinvesteeringuid ligi meelitada üsna edukalt� Eestil on läinud suhteliselt paremini just 2008� aastal alanud ülemaailmsest majanduskrii-sist taastumise ajal� Kui enamikusse riikidesse on

16 Kogu ettevõtlussektorist on välja jäetud finants- ja kindlus-tuse tegevusala, mille osakaal kõigist välisinvesteeringutest moodustas 2005� aastal 55%, kuid on seejärel langenud 2013� aasta kolmandaks kvartaliks 24%le�

17 D� Bozhilova (2010) „When Foreign Direct Investment is Good for Development: Bulgaria’s accession, industrial restructuring and regional FDI“� E� X� Fan (2002) „Technological Spillovers from Foreign Direct Investment – A Survey“, ERD Working Paper Series No� 33� I� Kuusk (2006) „Välismaiste otseinvesteeringute mõju sihtriigi ettevõtete tulemuslikkusele Eesti töötleva tööstuse näitel“�

otseste välisinvesteeringute sissevool pärast kriisi märgatavalt vähenenud, siis Eestisse tehtavad investeeringud saavutasid 2010–2012� aastal suhtena SKPsse peaaegu sama taseme kui enne kriisi (vt joonis L1�1)18�

Võrreldes teiste uute liikmesriikidega on Eesti otseinvesteeringute struktuur hoopis teistsugune, kuna Eesti tulumaksusüsteem motiveerib ettevõt-teid oma kasumit siin hoidma� Tulumaksusüsteemi mõju otseinvesteeringute struktuurile iseloo-mustab asjaolu, et kui teistes uutes liikmesriikides moodustavad investeeringud aktsiakapitali kesk-miselt ligikaudu 50% ja reinvesteeritud tulu ja muu investeeringu kapital kumbki ligikaudu 20–30%, siis Eestis on viimase kümne aasta jooksul rein-vesteeritud tulu moodustanud ülekaalukalt suurima osa ehk 73% kõigist investeeringutest� Investeeringud aktsiakapitali moodustavad 37% ning muu investeeringu kapitali puhul on nõuded

18 Eesti puhul on kriisiaega tähistavaks perioodiks võetud 2008� aasta teisest kvartalist 2010� aasta teise kvartalini, sest Eestis hakkas majanduslangus võrreldes teiste riikidega mõnevõrra varem� Otseinvesteeringute sissevoolu kasv vähenes samuti varem kui teistes riikides, kus otseste välisinvesteeringute sisse-vool oli ka 2008� aasta teisel poolel veel suhteliselt suur�

Joonis L1.1. Otsesed välisinvesteeringud mittefinantssektori ettevõtetesse Euroopa Liidu uutes liikmesriikides

Allikas: Eurostat

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

Bu

lga

ari

a

Ma

lta

Kü

pro

s

Ru

me

en

ia

Slo

vak

kia

Ee

sti

Po

ola

Un

ga

ri

Tše

hh

i

Le

ed

u

Lä

ti

% S

KP

st

2004–2008 2009–2010 2011–2012

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

29

välismaisele otseinvesteerijale ületanud otsein-vesteerijate nõudeid siinsete ettevõtete vastu ehk netoarvestuses on nende osakaal olnud –10% (vt joonis L1�2)19�

Suur erand oli 2009� aasta, mil kasumid vähenesid kiiresti ja reinvesteeritud tulu sissevool praktiliselt peatus� Reinvesteeritud tulu vähendas ka asjaolu, et 2008� ja 2009� aastal maksid välisinvestoritele kuuluvad ettevõtted varasemast enam dividende� Seda kahanemist asendasid aga rohked aktsia-kapitali investeeringud, millest suurim osa läks kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse20, aga ka töötlevasse tööstusse, kaubandusse ja teistele tegevusaladele�

Pärast majanduskriisi on otseinvesteeringute struktuur kiiresti kasvanud kasumite toel muutunud taas võrreldavaks kriisieelse ajaga, mil reinvestee-ritud tulu moodustas suurima osakaalu� Sama moodi kui enne kriisi on suur osa välisinvesteerin-guid läinud kaubandusse ja töötlevasse tööstusse� Kriisi ajal ja pärast kriisi lisandus veel ulatuslik otseinvesteeringute sissevool veondusse ja laon-dusse (vt joonis L1�3)� 2010� aasta lõpus ja eriti 2011� aastal ei suurenenud mitte üksnes otseinves-teeringute maht, vaid ka ettevõtete arv, kuhu otse-investeeringuid tehti� Otseinvesteeringuettevõtete arv suurenes sealjuures enamikul tegevusaladel�

Viimase pooleteise aasta jooksul on otseinves-teeringute sissevoolu mõnevõrra kahandanud reinvesteeritud tulu vähenemine, mis kajastab nii suhteliselt aeglast kasumi kasvu, aga eelkõige suurenenud kasumi väljavõtmist välisinvestorite poolt (vt joonis L1�4)� Kui 2010� aasta teisel poolel ja 2011� aastal kasutati kiirelt kasvanud tulusid tõenäoliselt põhivara investeeringute suurendami-seks, siis viimasel ajal ei ole kesise nõudluse tõttu

19 Otseinvesteeringuettevõtte ja otseinvesteerija vahelisi nõudeid ja kohustusi kajastatakse maksebilansis kokkulep-peliselt valdussuhte põhimõttel (directional principle)� See tähendab, et Eestisse tehtud otseinvesteeringute koondreal arvatakse siia tehtud investeeringutest maha kõik otseinvestee-ringuettevõtte nõuded otseinvesteerijatele�

20 Sellesse tegevusalasse liigitatakse ka rahvusvaheliste ettevõ-tete peakontori tegevusega seotud tehingud�

Joonis L1.2. Väismaiste otseinvesteeringute maht ja struktuur

Allikas: Eesti Pank

-400

-200

0

200

400

600

800

1000

1200

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

I–II

I kv

2013

mln

eur

ot

aktsiakapitalreinvesteeritud tulumuu otseinvesteeringotseinvesteeringud kokku

Joonis L1.3. Välismaised otseinvesteeringud tegevusalade kaupa

Allikas: Eesti Pank

-200

0

200

400

600

800

1000

1200

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

I–II

I kv

2013

mln

eur

ot

töötlev tööstuskaubandus

ehitus ja kinnisvaraveondus ja laonduskutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus muu

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

30

olnud vaja põhivara investeeringute mahtu suuren-dada ning varasemast suurem osa tulust on ette-võttest dividendidena välja võetud� Kuigi reinves-teeritud tulu on vähenenud paljudel tegevusaladel, on selle maht kahanenud enim töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusalal�

Viimase aasta jooksul on mõnevõrra vähe-nenud ka aktsiakapitali investeeringute maht� 2013� aasta teises ja kolmandas kvartalis oli aktsia-kapitali netosissevool isegi negatiivne, kuna aktsia-kapitali vähendamine ja müük residentidele ületas aktsiakapitali sissevoolu� Selliseid paarikvartalisi perioode on esinenud ka varem ning pikaajalist aktsiakapitali investeeringute peatumist ja otsein-vesteeringute lahkumist Eestist esialgu siiski näha ei ole (vt joonis L1�5)�

Mahu järgi moodustasid 2013� aasta kolmandas kvartalis otseinvesteeringu positsioonis suurima osakaalu endiselt investeeringud töötleva töös-tuse, ehituse ja kinnisvara ning kaubanduse tegevusaladele� Kõigi osakaal oli ligikaudu 20%� Kuna töötlevasse tööstusse tehtavad investee-ringud on keskmiselt palju suuremad kui ette-võtlussektoris tervikuna, siis ettevõtete arvu järgi moodustas töötlevasse tööstusse tehtud inves-teeringute arv kõigest 8% kõigist investeeringu-test21� Kaubanduses on olukord hoopis vastupidi ja ettevõtete arvu järgi ulatus otseinvesteeringute osakaal 32%ni (vt joonis L1�6)�

Otseinvesteeringute positsiooni järgi on viimase kümne aasta jooksul vähenenud enim töötleva tööstuse osakaal, seda nii mahu, aga eriti ette-võtete arvu võrdluses� Nii mahu kui ka arvu järgi on suurenenud kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse osakaal ning ka väiksema osakaaluga sektorite positsioon kokku� Otseinvesteeringute struktuur on kümne aastaga muutunud mõnevõrra mitmekesisemaks ja üksikud suured sektorid ei domineeri enam nii palju�

21 Ettevõtlussektoris tervikuna oli 2013� aasta kolmandas kvartalis keskmise otseinvesteeringu positsiooni suurus umbes 730 000, töötlevas tööstuses 2 miljonit ja kaubanduses 440 000 eurot�

Joonis L1.4. Välisinvestorite Eestis teenitud kasum

Märkus: ei sisalda varade ümberhindlusest tingitud kasumit või kahjumitAllikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0

200

400

600

800

1000

1200

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

I–II

I kv

2013

mln

eur

ot

makstud dividendid (vasak telg)reinvesteeritud tulu (vasak telg)makstud dividendide osakaal teenitud kasumis (parem telg)

Joonis L1.5. Välismaised aktsiakapitali inves-teeringud

Allikas: Eesti Pank

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

2010 2011 2012 2013

mln

eur

ot

aktsiakapitali investeeringud (bruto)aktsiakapitali vähendamine ja müük residentideleaktsiakapitali investeeringud (neto)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

31

Kuigi Soome osakaal Eesti reaalsektorisse tehtavate otseinvesteeringute päritolumaana on viimase kümne aastaga märkimisväärselt vähe-nenud, on Soome endiselt olulisim reaalsek-tori otseinvesteeringute päritolumaa� Soomele järgnevad Rootsi ja Holland, mis on muuhulgas pingereas enim tõusnud� Viimastel aastatel on suurenenud otseinvesteeringud ka Norrast ja Venemaalt (vt joonis L1�7)�

Otseinvesteerijat omavate ettevõtete arvu osakaal kõigis Eesti ettevõtetes ei ole viimase aastakümne jooksul palju muutunud� Otseinvesteerijate võetud laenukohustuste mahu osakaal kogu laenukohustuste mahtu on suurenenud mõni protsendipunkt� Välismaistele otseinvesteerijatele kuuluva omakapitali osakaal kogu Eesti ettevõtlussektoris enne majandus-kriisi suurenes� 2008� aastal, mil välisinvestorid maksid suhteliselt suure osa kasumist dividen-dideks, hakkas osakaal vähenema� 2009� aasta keskpaigast, mil ettevõtete omakapitali väärtus kiiresti vähenes, tegid välisinvestorid Eestisse rohkelt aktsiakapitali investeeringuid ning

Joonis L1.6. Otseinvesteeringute positsiooni struktuur tegevusalade kaupa

Allikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

I kv 2004 III kv 2013 I kv 2004 III kv 2013

mahu järgi ettevõtete arvu järgi

töötlev tööstusehitus ja kinnisvarakaubandus

veondus ja laonduskutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusmuu

Joonis L1.7. Otseinvesteeringute positsioon

Allikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

IV kv 2004 IV kv 2008 III kv 2013

Soome Rootsi Holland Norra Venemaa muu

Joonis L1.8. Otseinvesteeringute osakaal Eesti ettevõtlussektori rahastamisel

Allikas: Eesti Pank

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

otseinvesteerijalt saadud laenude suhe ettevõtete laenujääkiotseinvesteeringuettevõtete arvu osakaal kõigis ettevõtetesotseinvesteerijatele kuuluva omakapitali osakaal ettevõtete omakapitalis

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

32

mitteresidentidele kuuluva omakapitali osakaal kasvas 35%ni� Viimase kolme aasta jooksul on see osakaal ligikaudu samale tasemele ka jäänud (vt joonis L1�8)�

Otsestel välisinvesteeringutel on pärast taas-iseseisvumist olnud oluline roll Eesti reaalsek-tori ettevõtete rahastamisel� Seda nii kaudselt suuresti välisomandis oleva pangandussektori kaudu kui ka otseselt Eesti reaalsektori ette-võtetesse tehtud välismaiste investeeringute kaudu� Kui esimese roll on viimase viie aasta jooksul vähenenud, siis teise oma on pigem suurenenud�

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

33

LISA 2. VÄIKESTE JA KESK-MISE SUURUSEGA ETTE-VÕTETE RAHASTAMINE

Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE)22 (ingl SMEs – small and medium-sized enterprises) on nimetatud Euroopa majanduse selgrooks, kuna neid peetakse majanduskasvu, tööhõive ja innovat-siooni peamiseks allikaks� Euroopa Liidus oli VKEsid 2012� aastal enam kui 20 miljonit, mis moodustab ligikaudu 99% kõikidest reaalsektori ettevõtetest� Need ettevõtted hõlmasid koguhõivest hinnangu-liselt 67% ja loodud lisandväärtusest 58%23� Kuna VKEde ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on piiratum kui suurettevõtetel, on majanduslanguste ja nendest taastumise ajal oluline VKEde käekäiku tähelepanelikult jälgida�

Eestis tegutsevatest ettevõtetest olid statistika-ameti andmetel 2012� aasta seisuga 99,8% VKEd ehk ettevõtted, kus töötajaid on kuni 249� Enamik neist (ligi 90%) olid seejuures vähem kui kümne töötajaga ehk mikroettevõtted ning nende arv on viimastel aastatel kasvanud veelgi� Seda soodustas tõenäoliselt ka 2011� aastal jõustunud seaduse-muudatus, mis võimaldab asutada osaühingut ilma osakapitali sissemakseta� Väikeettevõtted (10–49 töötajat) moodustasid 8,5% ja keskmise suurusega ettevõtted (50–249 töötajat) 1,8% ettevõtetest� Suurettevõtted töötajate arvuga üle 250 moodustasid ettevõtete koguarvust seega vaid 0,2%� Erasektori töötajatest oli VKEdes hõivatud 79% ning nende loodud lisandväärtus moodustas 75% kogu lisandväärtusest� VKEde tootlikkus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel oli suurettevõ-tetega võrreldes siiski veidi väiksem, mis võib tule-neda nende väiksemast kapitaliga varustatusest, suuremast osakaalust teenuste sektoris, mastaa-biefektist jms teguritest (vt joonis L2�1)�

Üks oluline põhjus, miks vaadelda VKEsid suuret-

22 VKEdeks loetakse ettevõtteid, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot (Euroopa Komisjoni määrus nr 364/2004)�

23 ECORYS “EU SMEs in 2012: at the crossroads� Annual Report on SMEs in the EU 2011/2012”�

tevõtetest eraldi, on nende teistsugune rahasta-mise struktuur� VKEde rahastamine toetub enam (kohalikele) pankadele ja ettevõttesisestele vahen-ditele, kuna nende ligipääs muudele rahastamis-allikatele (nt välismaalt laenamisele, võlakirjade emiteerimisele) on üldjuhul piiratum kui suurettevõ-tetel� Pangast laenu saada on VKEdel aga üldiselt mõnevõrra keerulisem, mistõttu laenu hind võib olla neile kõrgem või saadakse sagedamini laenu-taotlusele eitav vastus� Lisaks vähenevad majan-duslanguse ajal esmalt just VKEde võimalikud rahastamisallikad24� Selle põhjuseks on asjaolu, et pankade jaoks on väiksemate ettevõtete tegevus riskantsem ja raskemini hinnatav, kuna nende finantsaruannetes on tavaliselt vähem teavet ja nende krediidiajalugu on lühem� VKEde finantssei-sundi ja maksevõime teave jaotub seetõttu asüm-meetriliselt ning pangad peavad vajaliku teabe kas ise hankima või olemasoleva põhjal tuletama, mis aga suurendab laenu sooviva ettevõtte jaoks tehingukulusid� Teise levinud praktika järgi võivad

24 S� Fazzari, G� Hubbard ja B� Petersen (1988) “Financing Constraints and Corporate Investment”, Brookings Papers on Economic Activity 1, 141–195�

Joonis L2.1. Ettevõtete arv, hõivatute osakaal ja lisandväärtus ettevõtte suuruse järgi Eestis 2012. aastal

Allikas: statistikaamet

0%

20%

40%

60%

80%

100%

osakaal ettevõtete arvus

hõivatute osakaal koguhõives

lisandväärtuse osakaal kogu lisandväärtuses

mikro väikesed keskmised suured

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

34

pangad väikeettevõtete laene teadlikult kõrgemalt hinnastada (overpricing)�

Laenutagatiste võimalused on VKEdel tavaliselt samuti kehvemad� Statistikaameti ettevõtlusstatis-tika põhjal on väiksematel ettevõtetel materiaalse põhivara osakaal koguvarades palju väiksem kui suurettevõtetel� See võib lisaks sektori eripärale viidata ka sellele, et VKEdel on sobilikke laenu-tagatisi tõenäoliselt vähem ning piiratud ligipääsu tõttu ettevõttevälistele rahastamisallikatele võivad nende investeerimisvõimalused olla ahtamad kui suurettevõtetel� Väiksemate ettevõtete lühiajalised kohustused on ka märksa enam kaetud sularaha ja hoiustega� See võib tuleneda sellest, et väikeette-võtted hoiavad ootamatute kulutuste jaoks rohkem puhvreid, kuna käibekapitali finantseerimiseks pangast laenu saada on nende jaoks keerulisem�

Selleks et tuvastada laenutingimuste erinevusi VKEde ja suurettevõtete vahel, võib võrrelda suure- ja väiksemamahuliste laenude intressimäärasid� Kuna pangandusstatistika ei sisalda andmeid laenu võtnud ettevõtte suuruse kohta, ei saa VKEsid ülejäänud ettevõtetest otseselt eristada� Küll aga saab eeldada, et suuremahulisi laene võtavad peamiselt suurettevõtted, ning võrrelda seega suurte ja väiksemate laenude intressimää-rasid� Suur laen on nii Euroopa Komisjoni kui ka OECD metoodika kohaselt üle ühe miljoni euro suurune laenusumma�

Kiire majanduskasvu ajal olid ettevõtete laenude intressimarginaalid madalad� Suurte ja väikeste laenude keskmise intressimäära vahe jäi keskmi-selt 0,5–1 protsendipunkti vahele� Majanduskriisi ajal hakkasid intressimarginaalid kiiresti tõusma� Väikeste laenude keskmine intressimäär kerkis sealjuures märksa enam� Suurte ja väikeste laenude intressimäärade vahe ulatus kuni 2 prot-sendipunktini� Majanduskriisist taastumise ajal on intressimarginaalid mõnevõrra alanenud ja vähe-nenud on ka suurte ja väikeste laenude intres-simäärade erinevus� Intressimäärade vahe on praegu siiski mõnevõrra suurem kui enne majan-duskriisi (vt joonis L2�2 ja L2�3)�

Joonis L2.2. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaalid 6 kuu EURIBORi suhtes laenu suuruse järgi

Allikas: Eesti Pank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

üle ühe miljoni euroalla ühe miljoni eurokaalutud keskmine intressimarginaal

Joonis L2.3. Ettevõtete üle ühe miljoni euro suuruste ja väiksemate pikaajaliste laenude intressimäärade vahe

Allikas: Eesti Pank

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

35

Joonis L2.4. Ettevõtete pikaajaliste laenude käive laenu suuruse järgi

Allikas: Eesti Pank

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

mld

eur

ot

üle ühe miljoni euro alla ühe miljoni euro

Intressimäärade arengust ilmneb, et pangad hinnastavad VKEdele antavaid laene tõenäoliselt kõrgemalt kui suurtele ettevõtetele antavaid laene, ning kipuvad keerulisel ajal VKEde laenu hinda suhteliselt rohkem tõstma�

Lisaks ettevõtete laenu hinnale on erinevused ilmnenud ka laenukäivetes� Kui majanduskriisi alguses 2008� aastal vähenes alla miljoni euro suuruste laenude käive kiiresti, siis suuremamahu-liste laenude käive kahanes märksa vähem� Kriisi sügavaimal ajal vähenes suurte laenude käive pisut üle 40%, väiksematel aga ligi 80%� Kuigi viimastel aastatel on väiksemate laenude osakaal pankade laenuportfellis jälle kasvama hakanud, on see endiselt siiski väiksem kui enne kriisi (vt joonis L2�4)�

Ettevõtlusstatistika andmetel on finantsvõimendus ehk ettevõtte võlakohustuste ja omakapitali suhtarv väiksemates ettevõtetes kõrgem kui suurtes ette-võtetes� Ühelt poolt tähendab see seda, et finant-seerimistingimuste muutused mõjutavad VKEsid tõenäoliselt mõnevõrra rohkem kui suuri ettevõt-teid� Teiselt poolt näitab see seda, et VKEd on laenuandja jaoks mõnevõrra riskantsemad kui suurettevõtted (vt joonis L2�5)�

Majanduskriisist taastumise ajal on VKEde finantsvõimendus langenud ning jõudnud mada-lamale tasemele kui enne kriisi ja suurettevõtete finantsvõimendusega peaaegu samale tasemele (v�a mikroettevõtted)� VKEde likviidsus on samuti tõusnud� Need näitajad viitavad sellele, et VKEde krediidivõimekus on kasvanud�

VKEde rahastamisolukord halvenes majanduskriisi ajal märkimisväärselt ja isegi enam kui suurette-võtetel� Majanduskriisist taastumise ajal on nende krediidivõimekus kiiresti paranenud ja väljas-tatud laenude intressimarginaal on alanenud� Kuigi laenumahud on viimastel aastatel tasapisi kasvama hakanud, on need endiselt palju väik-semad kui enne kriisi�

Joonis L2.5. Ettevõtete võlakohustuste ja omakapitali suhe ettevõtte suuruse järgi

Allikas: statistikaamet

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

2005 2008 2010 2012

1–9 10–50 51–249 250 ja enam töötajat

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

36

Joonis L3.1. EASi toetused ettevõtetele

Allikas: EAS

0

20

40

60

80

100

120

140

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

stardi - ja kasvutoetuseksporditoetusedinnovatsiooni - ja tootearenduse toetusedtööstusettevõtete toetusedturismitoetusedmuud

Joonis L3.2. KredExi käendused ja käendusega tagatud finantseerimine

Allikas: KredEx

0

20

40

60

80

100

120

140

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

käenduste maht tagatud finantseerimise maht

LISA 3. RIIKLIKUD TOETUSED ETTEVÕTETELE JA NENDE MÕJU ETTEVÕTETE RAHASTAMISELE

Eesti riiklike ettevõtlustoetuste eesmärk on ühelt poolt toetada riigi majanduse kestlikkust majanduse struktuuri muutmise kaudu ning teiselt poolt leeven-dada ettevõtluse rahastamisel tekkivaid võimalikke turutõrkeid� Toetust rahastatakse lisaks riigieelarve eraldistele ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika ellu-viimiseks jagatavatest struktuuritoetustest� Käesolev lisa hindab ettevõtetele suunatud riiklike toetuste mahtu ettevõtete rahastamise turu suhtes�

Ettevõtluse riikliku toetamise süsteem

Ettevõtluse riikliku toetamise alused, põhimõtted ja korraldamine on sätestatud „Ettevõtluse toeta-mise ja laenude riikliku tagamise seaduses“ ning „Ekspordi riikliku tagamise seaduses“� Ettevõtete riikliku toetamise jaoks on loodud sihtasutused:1� Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

aitab toetuste, nõustamise ja koolituse kaudu viia ellu innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikat (vt joonis L3�1)�

2� Sihtasutus KredEx pakub ettevõtete arengu toetuseks finantsinstrumente� Alates 2012� aastast haldab KredEx ka riigi osalust riskikapitali fondifondis Balti Innovatsioonifond (vt joonis L3�2)�

Ettevõtluspoliitika rakendussüsteemi kuuluvad veel:3� KredEx Krediidikindlustus AS – riigile

kuuluv kindlustusselts, mis aitab ettevõtetel maandada nii ekspordi- kui ka siseturule müügi krediidiriske�25

4� Eesti Arengufond viib ellu pikaajaliseks polii-tikakujundamiseks vajalikku arenguseiret ja teeb riigi riskikapitaliinvesteeringuid tütarette-võtte AS SmartCap kaudu�

Ettevõtlust toetatakse riiklikult ettevõtluspoliitika aluseks oleva valitsuse kinnitatud arengukava järgi, mis seab ettevõtluse arendamise strateegilised

25 KredEx Krediidikindlustus ASi riskiportfell ehk kehtivate kindlustuslimiitide summa ulatus 2012� aasta lõpus 129 miljoni euroni�

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

37

eesmärgid ja neist lähtuvad tegevusvaldkonnad�26 Strateegia elluviimiseks koostatakse igal aastal rakendusplaan, mis kirjeldab täpsemalt planeeri-tavaid tegevusi, rakendajaid ja soovitud tulemusi�

Ettevõtluse riiklikku toetamist rahastatakse riigieel-arve eraldistest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulust ja muudest vahenditest� Muude vahendite alla kuuluvad ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatavad struk-tuuritoetused� Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksused on Eestis nii EAS kui ka KredEx� Euroopa Liidu rahastamisperioodil 2007–2013 oli Eesti rohkem kui 3,4 miljardi euro suurusest struk-tuuriabist EASi rakendada 784 miljonit ja KredExi rakendada 133 miljonit eurot�27

Maaelu arendamiseks pakuvad ettevõtetele toetusi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning pankade vahendusel nii laene kui ka otselaene Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)� Töötuna arvele võetud inimestele pakub töötukassa ettevõtluse alus-tamise toetusi (vt joonis L3�3)� Ettevõtlust saavad regionaalselt toetada ka kohalikud omavalitsused, näiteks Tallinna linn toetab ettevõtlust oma vahendi-test Tallinna Ettevõtlusameti kaudu (vt joonis L3�4)�

Ettevõtluse toetamise vormid

EAS pakub ettevõtetele tagastamatuid toetusi, sealhulgas nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele ning innovatsiooni ja ekspordi arenda-miseks� Euroopa Liidu eelarveperioodi lõppemise tõttu mitut toetust enam ei väljastata ja uusi toetusi pole veel väljastama hakatud� Toetuste mahud olid seetõttu 2012� ja 2013� aastal eelnevate aastatega võrreldes tagasihoidlikumad�

KredEx parandab ligipääsu kapitalile ja maandab riske, mille toel loob ettevõtluse ja ekspordi aren-

26 „Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“�

27 Eelarveperioodil 2007–2013 rahastati struktuurifondidest rohkem kui 85% EASi toetustest�

Joonis L3.3. Töötukassa ettevõtluse alustamise toetused

Allikas: töötukassa

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

2003

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

mln

eur

ot

Joonis L3.4. Tallinna Ettevõtlusameti kaudu rahastatud toetused

Allikas: Tallinna Ettevõtlusamet

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

2003

2004

2005

200

6

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

mln

eur

ot

uute töökohtade toetusedsotsiaalsete töökohtade toetusedstardiabimuud

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

38

Joonis L3.5. EASi toetused alustavale ettevõt-tele ning ettevõtte tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks võetud laenud

Märkus: laenud suurusega kuni 250 000 eurotAllikas: EAS

33%36%

38%

19%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

EASi stardi- ja kasvutoetused (vasak telg)ettevõtte tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks võetud pangalaenude käive (vasak telg)

toetuste osakaal laenukäibes (parem telg)

guvõimalusi juhuks, kui erasektor ei suuda finants-teenuste piisavat pakkumist tagada� KredEx pakub käendust pangalaenule, liisingule ja garantiile (sh stardilaenu käendust alustavale ettevõttele)� KredEx pakub ka allutatud laenu kasvule orien-teeritud ettevõtetele ja tehnoloogialaenu valitud tegevusala ettevõtetele masinate ja seadmete finantseerimiseks�

Ettevõtlustoetuste mahud ja mõju ettevõtete rahastamisele

EAS suunas rahastamisperioodil 2007–2013 ette-võtetele tagastamatuid toetusi 308 miljoni euro ulatuses� EASi toetuste areng sõltub struktuu-rifondide jaotamise eripärast, mistõttu toetuste mahud rahastamisperioodi keskel mitmekordis-tuvad ning alguse- ja lõpuaastatel jälle vähenevad� Toetustest moodustasid suurima osa (43%) inno-vatsioonile ja tootearendusele suunatud toetused� Mahu poolest paistsid silma ka toetused töös-tusettevõtetele (21%) ja eksporditoetused (15%)� Majandussektoritest on suurima osa toetusest saanud töötlev tööstus (30%) ning teadus- ja aren-dustegevus (15%)� Viimastel aastatel on toetus-mahud suurenenud märgatavalt ka programmee-rimise, konsultatsioonide jms tegevusalal ning rekreatsioonialastes tegevustes�

Alustavale ettevõttele mõeldud stardi- ja kasvutoe-tusi anti lõppenud rahastamisperioodi jooksul välja 20 miljoni euro väärtuses, mis moodustas kõigist ettevõtetele jagatud toetustest 6%� Kui toetuste mahtusid võrrelda äriühingute tegevuse alustami-seks välja antud pikaajaliste pangalaenude käive-tega, siis võib EASi toetusi pidada üsnagi oluliseks – stardi- ja kasvutoetuste maht on ulatunud tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks antud pangalaenude käibest aastate võrdluses 19–38%ni (vt joonis L3�5)�

KredExi roll ettevõtete rahastamisel suurenes märgatavalt 2009� aastal� Ühelt poolt mõjutas seda majanduskriis, sest ettevõtetel oli laenu saamiseks vaja märksa enam KredExi käendust� Teiselt poolt

otsustas valitsus majanduskriisi ajal KredExi kaudu ettevõtete riiklikku toetust kasvatada� Selleks suurendati KredExi pakutavate eksporditagatiste ja laenukäenduste limiite, laenukäenduste puhul kaotati ettevõtete suuruse piirang ning võeti kasu-tusele uusi meetmeid�

KredExile esitatud laenu- ja käendustaotluste arv on alates 2010� aastast üha kasvanud, kuid jäi 2013� aastal esimest korda eelnevast aastast pisut väiksemaks� Taotluste keskmine suurus on alates 2010� aastast aga vähenenud� Kui majanduskriisi ajal vajasid laenu saamiseks KredExi käendust ka suured ettevõtted, siis nüüd on see vajadus tunta-valt vähenenud, ning suurenenud on väiksemate ettevõtete osakaal, kel oli majanduskriisi ajal raske laenu saada isegi koos KredExi käendusega� Kuigi KredExi heaks kiidetud taotluste osakaal on alates 2010� aastast pidevalt suurenenud, vähenes taot-luste väiksema keskmise suuruse tõttu edukate taotluste kogumaht 2013� aastal 42 miljonile eurole (vt joonis L3�6)�

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

39

Laenuliikide võrdluses on kõige rohkem laenu-käendusi väljastatud mahuliselt investeerimis-laenudele (2013� aastal käenduste kogumahust 40%)� Majanduskriisi ajal oluliste arvelduskrediidi ja käibekapitalilaenude käenduste arv on samuti pidevalt kasvanud� Kuna tagatise keskmine suurus on vähenenud, oli nende kogumaht 2013� aasta lõpuks mõnevõrra kahanenud� Majanduskriisi ajal oli oluline toode ka pangagarantiide käendus, mille väljastamine on praeguseks vähenenud�

Käendusi väljastati perioodil 2007–2013 kõige rohkem ehitussektorile (16%), metallitootmise (10%), puidutöötlemise (9%) ning hulgi- ja jaekau-bandusega tegelevatele ettevõtetele (6%)�

Kui võrrelda KredExi tagatud laenude ja liisingute käibeid pankade ja liisingettevõtete väljastatud laenude ja liisingute käivetega, siis on KredExi käive ulatunud viimase viie aasta jooksul pankade ja liisingettevõtete mahust 1,2–2,3%ni� KredExi roll oli suurem majanduskriisi ajal (vt joonis L3�7)� Sama moodi kui EAS on ka KredEx olulisem väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kus Kredexi käendatud laenude maht on ulatunud kuni 7%ni (vt joonis L3�8)�

„Ettevõtlus- ja innovatsioonipolii-tika vahehindamise 2012“ järelmid

EAS peaks ennekõike toetama projekte, mida ei saa finantseerida turutingimustel ja KredEx peaks pakkuma käendust ettevõtetele, kes ei saa turutin-gimustel piisavalt laenu või saavad laenu märksa halvematel tingimustel� Kui nad toetavad ettevõt-teid, kes saavad projekte turutingimustel samas ulatuses finantseerida, on tegemist tühimõjuga� 2012� aastal läbi viidud ettevõtlust toetavate meet-mete vahehindamine näitas, et mitmel toetusel on tühimõju oht ehk investeeringud tehtaks ka ilma riigi toetuseta�

EASi starditoetuse puhul mainisid ettevõtjad, et toetus polnud tegevuse alustamiseks oluline ega panustanud ka eriti ettevõtte kasvu� Tänu star-ditoetustele on aga tegevusi varem ellu viidud

Joonis L3.6. KredExile esitatud taotlused ettevõtluslaenudele käenduse saamiseks

Allikas: KredEx

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

0

50

100

150

200

250

300

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

tuha

t eur

ot

taotluste arv (vasak telg)taotluse keskmine suurus (parem telg)

Joonis L3.7. KredExi käendusega laenud ja liisingud

Allikas: KredEx

0,5% 0,5%

2,1%

2,3%2,2%

1,7%

1,2%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

0

20

40

60

80

100

120

140

2007

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

KredExi käendusega laenude ja liisingute maht (vasak telg)

KredExi käendusega finantseerimise osakaal ettevõtete laenu - ja liisingukäibes (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

40

ning plaanid on olnud paremini läbi mõeldud� Kasvutoetuse hinnangud on positiivsemad� Eksporditoetuse puhul mainiti selle olulisust majanduskriisi ajal� Teadus- ja arendustegevuse toetuse kohta öeldi, et ilma EASita ei oleks selli-seid tegevusi ette võetud� Suur osa ettevõtteid on saanud mitut liiki toetust, mis näitab seda, et kui ettevõte ühe korra riiklikku tugisüsteemi kasutab, siis teeb ta seda suure tõenäosusega ka uuesti�

KredExi laenukäenduse kohta ütlesid ettevõtted, et muud rahastamisvõimalused oleksid olnud palju kallimad ning mõne ettevõtte jaoks muud valikut ei olnudki� Ettevõtted peavad eriti oluliseks stardi-laenukäendust� Kõik ettevõtjad aga rõhutasid, et oleksid ettevõtlusega alustanud ka ilma stardilae-nuta, kuid see on võimaldanud viia tegevusi ellu kiiremini ja suuremas mahus�

Ettevaade 2014–2020

Ettevõtlustoetuste vahehindamine tõi välja, et senise ettevõtlustoetuste süsteemi kohaselt on toetusi jagatud pigem nõudluspõhiselt, soovitavaid tegevusvaldkondi ja projekti teemasid ette kirjuta-mata� Edaspidi peetakse vajalikuks leida parem tasakaal nõudluspõhise ja nn suunava mudeli vahel� „Ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ seab eesmärgiks minna üle turupõhisele toetus-süsteemile – vähendada tagastamatuid toetusi ja laiendada finantsinstrumentide ringi, tõstmaks ettevõtja omavastutust ja ennetamaks toetussõltu-vuse teket� Riskikapitali ja varase faasi rahastamise kättesaadavuse parandamine on samuti oluline�

Joonis L3.8. KredeExi käendusega kuni ühe miljoni euro suurused laenud

Allikas: KredEx

1,4%

2,8%

7,1%

2,4%

4,2%

3,2%

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

6,0%

7,0%

8,0%

0

5

10

15

20

25

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

mln

eur

ot

KredExi käendusega laenude maht (vasak telg)

KredExi käendusega laenude osakaal ettevõtete laenukäibes (parem telg)

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

41

LISA 4. ERA- JA RISKIKAPITAL EESTIS

Olenevalt ettevõtte arengustaadiumist, riskitase-mest ja investeeringu suurusest pole alati võimalik ja sageli ka otstarbekas võtta pangalaenu või kaasata kapitali reguleeritud turgudelt� Üks alter-natiivne ettevõtete finantseerimise allikas on era- ja riskikapitaliinvesteering�

Erakapitaliinvesteering (private equity) on omaka-pitali investeering börsil noteerimata ettevõte-tesse28� Olenevalt ettevõtte arengustaadiumist ja investeeringu eesmärgist jagunevad erakapitaliin-vesteeringud riskikapitali-, kasvukapitali-, restruk-tureerimis-, asendusinvesteeringuteks ja väljaostu-deks� Riskikapitaliinvesteering (venture capital ) on suunatud eelkõige alustavale innovaatilisele ette-võttele uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötami-seks� Riskikapitaliinvestor võtab tavaliselt ettevõtte arendamises aktiivse rolli ning lisaks kapitaliin-vesteeringule loob ettevõttele lisandväärtust oma teadmiste, ärikogemuse ja kontaktvõrgustiku toel� Riskikapitaliinvesteering on teiste erakapitaliinves-teeringutega võrreldes suurema riskiga, kuna alus-tavatest ettevõtetest osutuvad tõeliselt edukateks enamasti vaid vähesed, kuid õnnestumise korral teenitakse investeering tagasi mitmekordselt� Teised erakapitaliinvesteeringute liigid on suunatud enamasti hilisemas arengustaadiumis ettevõtetele, mis suudavad juba tagada stabiilset rahavoogu� Kasvukapitaliinvesteeringu (growth capital ) puhul omandab investor enamasti vähemusosaluse ette-võttes, mis kaasab kapitali eesmärgiga laiendada äritegevust, korraldada ümber äriprotsesse või siseneda uutele turgudele� Erakapitaliinvesteering võidakse teha ka raskustes ettevõtte restruk-tureerimiseks (rescue/turnaround ), et taastada ettevõtte kasumlikkus ning suurendada seeläbi nii ettevõtte kui ka tehtud investeeringu väärtust� Asendusinvesteeringu (replacement capital ) puhul ostetakse vähemusosalus teiselt erakapitaliinves-torilt või osanikelt� Väljaostu (buyout) eesmärk on omandada ettevõttes täis- või enamusosalus,

28 Lähtutud on European Venture Capital Associationi (EVCA) definitsioonidest�

kaasates seejuures sageli ka laenuvahendeid (vt joonis L4�1)�

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) liikmete statistika29 põhjal oli 2012� aastal Eesti erakapitaliinvestorite hallatavate varade maht ligi-kaudu 192 miljonit eurot, millest 70% oli paigu-tatud 82 ettevõttesse ning ülejäänud osa ootas veel investeerimist� Ligikaudu pooled investee-ringud olid tehtud Eesti ettevõtetesse� Portfellist moodustasid enamiku riskikapitali- ja kasvuinves-teeringud, mis olid tehtud eelkõige infotehnoloogia ja teenuste sektori ettevõtetesse� Uusi erakapita-liinvesteeringuid tehti Eestisse 2012� aastal ligi-kaudu 18,4 miljoni euro väärtuses, millest pool pärines kohalikelt investoritelt� Kohalike investo-rite investeeringutest Eestisse tuli ligikaudu 90% kahelt investeerimisfondilt: BaltCap, mis on üks suuremaid Baltimaades tegutsevaid erakapitali-fonde, ja Arengufondi tütarettevõttelt SmartCap� Välismaale, valdavalt Läti ja Leedu ettevõtetesse, investeerisid kohalikud erakapitaliinvestorid ligi-kaudu 7,8 miljonit eurot (vt joonis L4�2)�

29 Eestis tegutsevatest erakapitaliinvestoritest on enamik Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) liikmed�

Joonis L4.1. Erakapitaliinvesteeringute liigid

Allikas: European Venture Capital Association (EVCA)

Erakapitaliinvesteeringud

Kas

vuka

pit

al

Res

tru

ktu

reer

imin

e

Ase

nd

usi

nves

teer

ing

ud

Väl

jao

stu

d

Erakapitaliinvesteeringud hilisemas arengustaadiumis

ettevõtetesse

Ris

kika

pit

al

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

42

Võrreldes Euroopa30 keskmisega on Eestis eraka-pitaliinvesteeringute suhe SKPsse väga väike – 2012� aastal ligikaudu 0,11%� Rootsi ja Soomega võrreldes on erinevus vastavalt kuue- ja kolme-kordne, samas kui teiste Baltimaadega ollakse ligi-lähedasel tasemel (vt joonis L4�3)�

Eesti erakapitalituru väiksus tuleneb osaliselt sellest, et pärast majanduslangust vähenesid ebakindluse tõttu järsult välismaised erakapita-liinvesteeringud� Kuigi tehingumahud on osaliselt taastunud, pole majanduslanguse-eelset taset veel saavutatud� Teine põhjus võib olla ettevõt-jate kartlikkus ja vähene teadlikkus31� Kuna ei teata era- ja riskikapitali pakutavatest võimalus-test, ei osata nendega kapitali kaasamisel arves-tada ja peljatakse osaluse loovutamist� EstVCA on püüdnud järjepidevalt teadlikkust tõsta, näiteks koolitatakse pankade kliendihaldureid erakapita-liinvesteeringute võimaluste vallas� Sellest on kasu nii ettevõtjale, pangale kui ka erakapitaliinvesto-rile: ettevõte saab plaani realiseerimiseks kapitali, erakapitaliinvestor saab osaluse ettevõttes ning panga jaoks vähendab suurenenud omakapital ettevõtte riskisust�

Erakapitalituru elavdamiseks ja kapitaliinvesteerin-gute suurendamiseks väikeste ja keskmise suuru-sega ettevõtetesse on Euroopa Investeerimisfond (EIF), Eesti, Läti ja Leedu loonud ühise Balti Innovatsioonifondi (BIF)� EIF investeerib fondi-fondi loomiseks 40 miljonit eurot, millele lisandub 20 miljonit eurot Eesti (Kredex), Läti (LGA) ja Leedu (Invega) riiklikelt agentuuridelt� BIF investeerib 2013–2016� aastal 100 miljonit eurot era- ja riski-kapitali investeerimisfondidesse, mis omakorda kaasavad lisavahendeid erasektorist, mitmekor-distades fondi investeeringukapitali ligikaudu 200–250 miljoni euroni� Fondi oodatava inves-teeringute mahu põhjal peaks Eestis erakapitali-

30 Euroopa all on mõeldud lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Norrat, Šveitsi ja Euroopa Liitu mittekuuluvad Lääne-Balkani riike�

31 EAS, Ernst & Young (2013)� Kapitali kättesaadavuse uuring� http://www�eas�ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ette-votlus/Kapitali_kattesaadavuse_uuring�pdf

Joonis L4.2. Erakapitaliinvesteeringud Eestisse ja Eestist 2012. aastal

Allikas: EstVCA

8,87,8

9,6

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Eestisse Välismaale

mln

eur

ot

Eesti investorid välismaa investorid

Joonis L4.3. Erakapitaliinvesteeringud

Allikas: European Venture Capital Association (EVCA)

0,0%

0,1%

0,2%

0,3%

0,4%

0,5%

0,6%

0,7%

0,8%

0,9%

% S

KP

st

1,0%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eesti Balti riigid Soome Rootsi Euroopa

Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2014

43

investeeringud 2012� aastaga võrreldes ligikaudu kahekordistuma� Fondifondi loomine soodustab ka erakapitalituru arengut ja rahvusvahelise kontakt-võrgustiku loomist, mille tulemusel muututakse investoritele huvipakkuvamaks ning tõmmatakse ligi lisarahastamist ka pikemas perspektiivis�

Võrreldes pangalaenudega on erakapitaliinvestee-ringute osakaal ettevõtete finantseerimises väga väike, kuid neil on oluline roll majanduse rahas-tamise ja arengu seisukohast – nad investeerivad alustavatesse innovaatilistesse ja suure kasvupo-tentsiaaliga ettevõtetesse, kellele muud finantsee-rimisallikad pole kättesaadavad, ning aitavad oma teadmiste, ärikogemuse ja kontaktide abil ettevõ-tetel kiiremini areneda�