Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus , raamatupidamisalased rikkumised

Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus,

raamatupidamisalased rikkumised

Marko Kairjak

Juhtorgani liikme vastutus

• Juhtorgani liikme vastutus

– Ühingu eest (juriidilise isiku vastutus e KarS § 14)

– Ühingu ees

• KarS § 201, § 2172

• Spetsiifilised süüteod

21.4.2023 2


• 2 peamist juhtorgani liikme tegevusega puutumust omavat koosseisu:

– Omastamine (= § 201)

– Usalduse kuritarvitamine (§ 2172)

21.4.2023 3


• KarS § 201 sõnastus:

– “Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega”

21.4.2023 4


• Alates 15.03.2007. a koosneb tegelikult kahest alamkoosseisust:

– § 201 alt 1 võõra vallasasja ebaseaduslik enda kasuks pööramine

– § 201 alt 2 usaldatud võõra vara enda kasuks pööramine

21.4.2023 5


• § 201 alt 1:

– Vallasasi – oluline on transporditavus

– Võõras – peab olema võõras toimepanemise hetkel

– Vt RKKKo 3-1-1-46-08 ja 3-1-1-15-10:

• Omastada saab ka nt vilja

• Omastada saab sularaha

• Maapõues olevat asja ei saa omastada

21.4.2023 6


• Enda kasuks pööramine

– Dogmaatiliselt problemaatiline, erinevad manifestatsiooniteooriad

– Evib tähendust ka juhtorganite puhul:

• Millal sedastada ühingu vara enda kasuks pööramist?

• RK näited: müüki panemine, pantimine, käsutamine

21.4.2023 7


• Enda kasuks pööramine on võimalik järgmiste tegudega:

– Tehing

• Normatiivne enda kasuks pööramine

• Kehtetu tehing (käsutusõigus puudub)

– Faktiline käitumine

• Sh nt siduva müügipakkumise tegemine

– Tegevusetus

21.4.2023 8


• Tüüpiline omastamise näide RKKKo 3-1-1-46-08 (p-d 21-22):

– Süüdistatavad müüsid omanike nõusolekuta AS-s Rakvere Viljasalv hoiustatud vilja aktsiaseltsi majandushuvides nii viljana kui ka jahuna tarbijatele. Selline asjaolu on õiguslikult hinnatav vilja kolmanda isiku kasuks pööramisena KarS § 201 mõttes. Võõra asja müümine on reeglina samaaegselt käsitatav nii asja endale pidamisena ehk selle faktilise muutmisena endale või kolmandale isikule kuuluvaks kui ka omastamistahte manifesteerimisena.

21.4.2023 9

Erikoosseisud – üldküsimused

• KarS § 2172

Seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega

21.4.2023 10

Erikoosseisud – üldküsimused

• Kaitstav õigushüve: vara

• Ei ole omakasuline delikt (viide KarS §-le 201)

• Eriline isikutunnus

• Eeldab kahju

21.4.2023 11

Üldküsimused – 2 eraldi koosseisualternatiivi

• Koosseis koosneb kahest alamkoosseisust:

- Ärakasutamiskoosseis (vara käsutamise või /../ kohustuse võtmise õiguse /../ ebaseadusliku ärakasutamise eest)

- Usalduse murdmise koosseis (varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest)

- Ühine tunnus: • Kui on tekitatud suur varaline kahju (minimaalselt 435 000

krooni)

• Põhjuslik seos

21.4.2023 12


• Ühine tunnus:

- Kahju – “kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja /…/”

- Negatiivne koosseisutunnus – “/…/ kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis”.

21.4.2023 13


• Koosseisude omavaheline suhestumine ootab kohtupraktikat

• Ainsaks juhiseks RKKKo 3-1-1-4-08 e usalduse murdmise koosseis olemuslikult laiem

• Mida toob see sisuliselt kaasa karistuse mõistmisel?

21.4.2023 14

Üldküsimused

• Erinevalt KarS § 2172 sõnastusest mõistlik analüüsida rakendamist nö tagurpidi: – KarS § 201 kui negatiivne koosseisutunnus

– Usalduse murdmise koosseis

– Ärakasutamiskoosseis

21.4.2023 15

Negatiivne koosseisutunnus – § 201 puudumine

• Alates 15.03.2007. a KarS § 201 varustatud uue alternatiiviga:

– Isikule usaldatud muu võõras vara

– Ehk edaspidi KarS § 201 alt II

21.4.2023 16


• Alates 15.03.2007. a kaitseb omastamine lisaks omandile ka vara tervikuna

• Kaks suhteliselt erinevat alternatiivi:

– § 201 alt 1 võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramine

– § 201 alt 2 usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine

21.4.2023 17


• Ainuke sisuline juhis koosseisu sisustamisel RKKKo 3-1-1-83-07:

“Kannatanu arvelduskontol olev raha (vara) võib olla süüdistatavale

usaldatud, s.o antud tema pädevusse, lepinguga või muul õiguslikul alusel. Vara usaldamise all tuleb mõista ka volitust internetipanka sisenemiseks ja kannatanu arvelduskontol oleva raha käsutamiseks.“

• Koosseisu kriminaalpoliitiline ese mõistetav, ent sõnastuse laius annab aluse pikkadeks diskussioonideks

21.4.2023 18


• Objektiivne koosseis (§ 201 alt 2) – Objekt

• Ese, mis ei ole vallasasi (s.o. ei ole hõlmatud § 201 alt-ga 1)

– Usaldamine

– Enda kasuks pööramine• omaniku kestev ilmajätmine

• endale pidamine

• omastamistahte manifesteerimine

• enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus

21.4.2023 19


• Usaldamine – ainuke juhis RKKKo 3-1-1-83-07

• Vara usaldamine on võimalik

– Tehinguga

– Muu õigusliku alusega

21.4.2023 20


• Tehing

– Tehingu sisu peaks tuletama usaldamise mõistest, st isik annab midagi teise isiku kätte selge sooviga mingi õigustus esemel säilitada

– Seega usaldamine ei saa olla kõikidest õigustest loobumine usaldatavale esemele

– Näited: õiguste rent, omandireservatsioon, volitus

21.4.2023 21


• Muu õiguslik alus

– RKKKo 3-1-1-83-07 täiendav usaldamise alus tehingu kõrval

– Eeldatavasti hõlmab nt seadusest tulenevat esindusõigust (õigus esemeid käsutada)

21.4.2023 22


• Enda kasuks pööramine:

– Kuna puudub selgus, kuidas sisustada § 201 alt II valguses, tuleb vaadata § 201 alt I poole:

– Eeldab mingit tegu, millega manifesteeritakse omastamistahet (müümine, pantimine jne)

• Tehing

• Faktiline käitumine ??

• Tegevusetus ??

21.4.2023 23

• Kokkuvõttes § 201 ja §2172 omavaheline suhestumine üsnagi ebaselge– Usaldamise suhe vs varaliste huvide järgimise

kohustus

– Usaldamise suhe à la § 201 alt II vs usaldussuhe à la § 217 alt I (ärakasutamiskoosseis)

– Ainuke selge joon: ei ole toimunud vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist, ent tekkinud on kahju

21.4.2023 24

Usalduse murdmise koosseis

• RKKKo 3-1-1-4-08, p 25:– “KarS § 2172 lg 1 teine alternatiiv (teise isiku varaliste huvide järgimise

kohustuse rikkumine) on nn usalduse murdmise koosseis. Usaldusseisundit tuletatakse seejuures teo toimepanijal lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest (s.o varaliste huvide järgimise kohustus) teise isiku vara suhtes, mis põhineb eelkõige samuti tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel, kuid on oma olemuselt laiem kui vara käsutamise või kohustuse võtmise õigus. Usalduse murdmise koosseis hõlmab juhtumeid, mil isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil, mh ka tegevusetusega, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni.”

21.4.2023 25


• Usalduse murdmise koosseis: erinevalt ärakasutamiskoosseisust piisab vaid varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisest

• Seega olemuselt laiem, kattes ka nt nõukogu liikmete tegevust

21.4.2023 26


• Varaliste huvide järgimise kohustus

– Seadusest (sh haldusaktist) või tehingust tulenev

• TsÜS § 35

• PankrS § 55

• Vastav lepinguline kohustus

– Põhikohustus

– Selgelt sõnastatud kui kohustus varaliste huvide järgimiseks

21.4.2023 27


• Äärmiselt küsitav (!!!) – asjaoludest tuletatav

– Tsiviilõiguslikult kehtetud varaliste huvide järgimise kohustused

– Usaldussuhte aluseks olev õigussuhe on lõppenud

– Seaduse või heade kommetega vastuolus õigussuhted

21.4.2023 28


• Varaliste huvide järgimise kohustus:

– Konkreetne definitsioon puudub, sh ka eraõiguses

– Võimalus käsitleda käsundit (VÕS § 620) nö kristalliseerimispunktina

21.4.2023 29


• Kohustusest peaks olema tuletatav isiku kohustus vältida kahju tekkimist teisele isikule

• Rikutav kohustus peab olema piisavalt määratletav

• Rikkumine peab esinema vastava õigusvaldkonna tähenduses (karistusõiguse aktsessoorsus)

21.4.2023 30


• Varaliste huvide järgimise kohustus

– Käsund

– Peaks olema põhikohustus, rikkumine peaks olema oluline

– Suunatud varalistele huvidele

• Huvid: seega ei pea olema õigus

21.4.2023 31


• Rikkumine võib seisneda:

– Tegu

– Tegevusetus – oleks pidanud midagi ette võtma

• VÕS § 100

– Kohane täitmine

– Mittekohane täitmine

21.4.2023 32


• Nõusolek kui koosseisu välistav asjaolu

• Rikkumise olulisus

– Karistusõigusliku vastutuse peaks tooma kaasa vaid oluline rikkumine

– Olulise rikkumise mõiste – otsustus vastavalt asjaoludele või VÕS § 116?

– Suur varaline kahju

21.4.2023 33


• Vähemalt kaudne tahtlus

• Tahtlus peab katma:

– Varaliste huvide järgimise kohustus

– Kohustuse rikkumine (nõusoleku puudumine)

– Kahju esinemine ja umbkaudne arusaam ulatusest

21.4.2023 34

Kahju

• Kahju:– Kohaldatakse kelmuse sätteid

– RKKKo 3-1-1-55-09: tulevikus tekkida võivad kulud masti mahavõtmise ja asendusmasti paigaldamisega ei ole kahju. Kahjuga ei samastata kahju tekkimise ohtu.

– Kas nn kahjuga võrdse vara ohustamise instituudi eitus?

21.4.2023 35

Kahju

• RKKKo 3-1-1-55-09 lahendus – vastutus katse eest:

Kolleegium märgib, et isiku vastutus materiaalse kahjustusdelikti katse eest on võimalik ka siis, kui toimepanija poolt esile kutsutud kahju tekkimise oht ei ole küll veel lõplikult ära langenud (realiseerumata jäänud), kuid pole kindel, kas see tulevikus realiseerub või mitte. Jutt on olukorrast, kus toimepanija poolt vallandatud ja tema tahtluse kohaselt kahju tekkimiseni viiva kausaalahela kulgemine on alles n.ö pooleli ning pole teada, kas see ahel enne tegeliku kahju saabumist mingil välisel põhjusel katkeb või mitte. Sellisel juhul ei ole välistatud toimepanija karistamine süüteokatse eest vaatamata sellele, et tegu võib tulevikus jõuda lõpuleviidud süüteo staadiumisse.

21.4.2023 36

Kahju

• RKKKo 3-1-1-55-09 lahendus – vastutus katse eest (jätkub):

Nendel – ilmselt suhteliselt harvaesinevatel – juhtudel, mil tegu ja selle

võimalik tagajärg on teineteisest lahutatud ulatusliku ajavahemikuga, ei ole tagajärje saabumise ootamine kriminaalmenetluslikult põhjendatud. Muu hulgas võiks see tuua kaasa süüteo aegumise, sest KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema, ning tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Ka KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte ei anna menetlejale alust jätta süüteokatsena karistatava teo suhtes kriminaalmenetlus toimetamata pelgalt seetõttu, et on säilinud süüteo lõpuleviimise võimalus tulevikus.

21.4.2023 37

Kahju

• Eelnevale vaatamata küsimus lahtine nö riskitehingute osas (nt laenud)

• Kahju puhul realiseerub probleem kahes küsimuses:

– Millal on kahju tekkinud ebaõige laenuandmise puhul

– Tagasinõuete arvestamine: nn nõuete nominaalväärtuse hindamine

21.4.2023 38

Kahju

• RKKKo 3-1-1-100-09: iseenesest kahju osas pole määrav nt AR nõuete olemasolu

• Isiku tahtlus peaks kahju sellises suurusjärgus katma

21.4.2023 39

Ärakasutamiskoosseis

• RKKKo 3-1-1-4-08, p 25:– “KarS § 2172 lg 1 alt 1 (seadusest või tehingust tuleneva teise

isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine) on oma olemuselt nn ärakasutamiskoosseis. Koosseisu selle alternatiivi aluseks on kannatanu ja teo toimepanija vahel seaduse (näiteks ametisse nimetamine, eestkoste seadmine) või tehingu (näiteks tööleping või käsundusleping) alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat omakorda alternatiivselt kas mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma. Koosseisupärane tegu on esmajoones sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine.“

21.4.2023 40


• Ärakasutamiskoosseis kitsam kui usalduse murdmise koosseis

• Kas esimest käsitleda enamohtliku koosseisuna, mis suurendab isiku süüd?

21.4.2023 41


• Ärakasutamiskoosseis: lubatu ületamine läbi võimaldatu

• Koosneb sisuliselt järgnevast:

– Ärakasutamisseisund: teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õigus

– (varaliste huvide järgimise seisund)

– Koosseisupärane tegu: sisesuhte tingimusi rikkuv tehing

– Kahju 435 000 krooni

– Põhjuslik seos

21.4.2023 42


• Ärakasutamisseisund:

– Seadusest: juhatuse liige

– Lepingust

– TsÜS § 115

21.4.2023 43


• Tüüpnäide RKKKo 3-1-1-55-09:

Käitumist, mille korral teeb esindaja oma esindusõiguse raames esindatava vara käsutamisele või esindatavale kohustuse võtmisele suunatud tehingu, mis rikub esindaja ja esindatava sisesuhtest tulenevaid tingimusi, võib vaadelda KarS § 2172 lg 1 alternatiivile 1 vastava kuriteona

21.4.2023 44


• Koosseisupärane tegu – kohustusi rikkuv tehing:– Tehingu sõlmimine, millega võetakse teisele isikule kohustus

– Tehingu mõiste TsÜS § 67 (reeglina mõlema poole tahteavaldus)

– Reeglina tegevus. Tegevusetus vaid juhul, kui see on tahteavaldus TsÜS tähenduses – TsÜS § 68 lg 4 (vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast)

21.4.2023 45


• Sisesuhe vs välissuhe – “võima” vs “tohtima”

• Tehing rikub sisesuhtest tulenevaid reegleid

– Esindusõiguse aluseks oleva lepingu või seadusest tuleneva kohustuse (oluline??) rikkumine

• Tehing on välissuhtes kehtiv (probleem: TsÜS § 131)

• Seega välistatud:

– Esindusõigust ei ole üldse (ületab juba “võima”-reegleid)

– Esindusõiguse piirangud on lepingu teisele poolele teada

21.4.2023 46


• Koosseisupärane tegu – kohustusi rikkuv tehing:

– Probleemne on RKKKo 3-1-1-100-09: tehing ei pea olema õiguslikult siduv

– Quasi-tehingulaadne moodustis?

– Olemuselt peaks siiski tegemist olema käsutamise õiguse rikkumisega

21.4.2023 47


• Kohustus, mida rikutakse:

– Seadusest tulenev: juhatuse liikme kohustused (RKKKo 3-1-1-61-09: majanduslikult otstarbeka käitumise kohustuse rikkumine)

– Sisesuhtest

21.4.2023 48


• Kahju – sisuliselt sama, mis usalduse murdmise koosseisu puhul, siin reeglina probleemid laenu- ja riskitehingutega veelgi ilmsemad

21.4.2023 49


• RKKKo 3-1-1-4-08: usalduse murdmise koosseis on olemuselt laiem

Seega…

kas isikul peaks lisaks muule

ärakasutamisseisundi jaatamiseks olema ka varaliste huvide järgimise kohustus?

21.4.2023 50


• Varaliste huvide järgimise kohustus kui koosseisutunnus ärakasutamise koosseisu puhul sõltub edasisest kohtupraktikast

21.4.2023 51

Subjektiivne koosseis

• Hõlmab nii usalduse murdmise kui ka ärakasutamiskoosseisu

• Tahtlus kohustuste rikkumise osas ei tohiks olla praktikas probleemiks (vt RKKKo 3-1-1-55-09:

– Reeglina tegutseb isik kas ÄS § 315, VÕS § 620 vms kõrgendatud hoolsuskohustuse all

– Seega saab seada ka kõrgendatud nõudeid

21.4.2023 52

Subjektiivne koosseis

• Probleemiks näib tõusvat kahjuga seonduv:

– Kas võis sellist kahju ette näha (vt RKKKo 3-1-1-55-09)

– Dogmaatikas probleem taaskord nö riskitehingutega (RKKKo 3-1-1-55-09: põhjusliku seose puhul võiks lähtuda toimepanija kogemusest)

21.4.2023 53


• Süüteod ühinguga seoses

– Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmine ja ebaõigete andmete esitamine (KarS 381)

– Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine (KarS § 380)

– Raamatupidamise kohustuse rikkumine (KarS § 3811)

21.4.2023 54


• Probleemseim koosseis KarS § 381:– § 381. Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate

asjaolude kohta andmete esitamata jätmine ja ebaõigete andmete esitamine

Äriühingu asutaja, juhatuse või seda asendava organi või nõukogu liikme või likvideerija poolt äriühingu asutajatele, osanikele, aktsionäridele, liikmetele, audiitorile või erikontrolli läbiviijale äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta oluliste andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega

21.4.2023 55


• Omamoodi alternatiiv erikontrollile

• Vastutus tekib juba tegevusetuse esinemisel:

– Ei täida seadusest tulenevat kohustust esitada andmeid

– Ei vasta teabepäringutele

21.4.2023 56


§ 380. Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine

Osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

21.4.2023 57

Juhtorgani liikme vastutus• § 3811. Raamatupidamise kohustuse rikkumine

• (1) Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

• (2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

• (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

21.4.2023 58


• § 373. Ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine

• Seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 329 sätestatud süüteokoosseis, –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

21.4.2023 59

Juhtorgani liikme vastutus• § 91. Ärikeeld

• (1) Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

• (2) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

• (3) Kui võlgnik või käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 ja 381 1 nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või käeoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku kohta ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

• (4) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata.

• (5) Justiitsminister võib määrusega kehtestada loetelu, milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis tunnustatakse. Tunnustatavad ärikeelud peavad olema määratud kohtu poolt ning nende eeldused ja sisu olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavatele ärikeeldudele. Tunnustatavate ärikeeldude ajaline kestus on määratud vastava välisriigi õigusega, Eestis kohaldamise ulatus Eesti õigusega.[RT I 2006, 61, 456 - jõust. 01.01.2007]

21.4.2023 60


• RKKKo 3-2-1-124-09:– Ärikeelu jõustumine ei lõpeta iseenesest isiku olekut kolmanda

juriidilise isiku juhatuses või nõukogus või nt tema ametiseisundit kohtumääruse alusel määratud likvideerijana

– Ärikeelu aluse isiku enese kohustus tagada, et ta ärikeeldu ei rikuks, mh ei annaks nõusolekut enda valimiseks juhatuse liikmeks või astuks juhatusest tagasi ning hoiduks keelatud majandustegevusega tegelemast

– Juhatuse seadusega vastavusse viimist võib nõuda ka registripidaja sundlõpetamise ähvardusel

21.4.2023 61


• Ärikeelu all olev isik peab seega tegema ise mõistlikke pingutusi, et esimesel võimalusel enda positsioon juhatuse liikmena lõpetada (RKKKo 3-1-1-100-09)

• “Mõistlikud pingutused” – ebaselge, eeldatavasti tulenevalt asjaoludest

21.4.2023 62

Raamatupidamisalased rikkumised § 379. Audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige

esitamine

(1) Vandeaudiitori või erikontrolli läbiviija poolt audiitor- või erikontrolli läbiviimisel teatavaks saanud oluliste asjaolude aruandes esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest, –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.

21.4.2023 63

Raamatupidamisalased rikkumised

Nii tegevus- kui ka tegevusetusdelikt

Millised asjaolud ei ole olulised?

21.4.2023 64

Raamatupidamisalased rikkumised § 3811. Raamatupidamise kohustuse rikkumine

(1) Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega.

21.4.2023 65

Teadva – otsene tahtlus

Oluline raskendatud – määratlemata õigusmõiste

Kui tagantjärele saab siiski ülevaate?

21.4.2023 66

Tänan!

Documents

Majanduskaristusõigus juhtorgani liikme vastutus , raamatupidamisalased rikkumised