Matemaatika 1. kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi · Matemaatika 2. kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Matemaatika 1. kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi

Kohustuslik

teema/maht (tundi) Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused

(jaotus kolmeks

õppemeetodite rühmaks:

frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)

Soovitused lõimingu osas

(jaoutus kolmeks:

üldpädevused – Ü; läbivad

teemad – L; teised ained –

T, kusjuures sulgudes

tuuakse teema)

Soovitused hindamise osas

(hinnatakse õpilaste teadmisi

ja oskusi, kuid ei hinnata

hoiakuid ja väärtusi)

Arvutamine (hinnang ajale 64 tundi) 1. Arvud 0–100, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine. Järgarvud. Märgid +, -, =, >, <. ( tundi)

2. Liitmine ja lahutamine 20 piires. Liitmise ja lahutamise vaheline seos. Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires. ( tundi) 3. Lihtsaimad tähte sisaldavad võrdused.

loeb ja kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 –100;

paigutab naturaalarvude ritta sealt puuduvad arvud 100 piires;

teab ja kasutab mõisteid võrra rohkem ja võrra vähem; loeb ja kirjutab järgarve;

liidab peast 20 piires; lahutab peast üleminekuta kümnest 20 piires;

omab esialgsed oskused lahutamiseks üleminekuga kümnest 20 piires;

nimetab üheliste ja kümneliste asukohta kahekohalises arvus; liidab ja lahutab peast täiskümneid 100 piires

asendab proovimise teel lihtsaimasse võrdustesse seal puuduvat arvu oma arvutusoskuste piires.

Õppetöö korraldamise

aluseks esimeses

kooliastmes sobib

üldõpetuslik tööviis. vaatlus, loendamine, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, järjestamine, rühmitamine; õuesõpe, arvutamine, paaristöö, rühmatöö, mäng, individuaalne õppimine.

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L Teemal on oluline roll läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu rakendada ka läbivat teemat "Väärtused ja kõlblus". Matemaatika

õpetamisel kujundame

õpilases korralikkust,

hoolsust,

süstemaatilisust ja

ausust. T Teemat saab lõimida eesti keelega, kunstiga, loodusõpetusega.

Hindamise eesmärgiks

on suunata ja soodustada

õppimist, kontrollida

edasijõudmist, arendada

õpetamist.

Kokkuvõttev hindamine: Võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist (tunnikontroll, kontrolltöö, test). Tulemus

väljendatakse kas

numbriliselt või sõnalise

hinnanguna.

Õpilaste teadmisi ja

oskusi kontrollitakse

kolmel tasemel:

teadmine, rakendamine

ning arutlemine.

Õpilane saab hinde

„hea“, kui ta on

omandanud matemaatika

ainekavas esitatud

õpitulemused teadmise ja

rakendamise tasemel,

ning hinde „väga

hea“, kui ta on

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





Mõõtmine ja tekstülesanded (hinnang ajale 48 tundi)

4. Mõõtühikud: meeter, sentimeeter,

5. gramm, kilogramm, 6. liiter,

7. minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, pool- ja kolmveerand-tundides. 8. käibivad rahaühikud.

kirjeldab pikkusühikuid meeter ja sentimeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid m ja cm;

mõõdab joonlaua või mõõdulindiga vahemaad/eseme mõõtmeid meetrites või sentimeetrites;

teab seost 1 m = 100 cm;

kirjeldab massiühikuid gramm ja kilogramm tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid kg ja g;

kujutab ette mahuühikut liiter, kasutab selle tähist l;

nimetab ajaühikuid minut, tund ööpäev, nädal, kuu ja aasta;

leiab tegevuse kestust tundides;

ütleb kellaaegu (ilma sõnu “veerand” ja “kolmveerand” kasutamata, näit. 18.15);

teab seoseid 1 tund = 60 minutit ja 1 ööpäev = 24 tundi;

nimetab Eestis käibivaid rahaühikuid, kasutab neid lihtsamates tehingutes;

teab seost 1 euro = 100 senti.

vaatlus, loendamine, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, järjestamine, rühmitamine; õuesõpe, arvutamine, paaristöö, rühmatöö, mäng, rollimäng, individuaalne õppimine, võimalusel IKT vahendite kasutamine.

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kunstiga, loodusõpetusega, inimeseõpetusega.

omandanud õpitulemused

arutlemise tasemel.

Kujundav hindamine:

Intervjuu. Õpetaja püüab küsimuste kaudu teada saada õpilase sügavamat arusaamist matemaatikast.

Päevikupidamine. Õpilased saavad avaldada oma mõtteid, ideid, tundeid ja küsimusi.

Õpilaste kirjutised.

Valjusti mõtlemine (läbirääkimine). Hinnatav õpilane räägib õpetajale,

mida ja kuidas ta teeb.

Enese- ja kaaslaste hindamine.

Mõtisklus / järele- mõtlemine.

Järjestikused tööd ja mapid.

Avatud küsimused.

Hindamine või hinnang arvuti abil.

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





9. Ühetehtelised tekstülesanded 20 piires liitmisele ja lahutamisele. Geomeetrilised kujundid (hinnang ajale 16 tundi) 10. Punkt, sirglõik ja sirge.

11. Ruut, ristkülik

ja kolmnurk; nende

elemendid tipp,

külg ja nurk. Ring.

koostab matemaatilisi jutukesi hulki ühendades, hulgast osa eraldades ja hulki võrreldes;

lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid liitmisele ja lahutamisele 20 piires;

püstitab ise küsimusi osalise tekstiga ülesannetes;

hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.

eristab sirget kõverjoonest, teab sirge osi punkt ja sirglõik;

joonestab ja mõõdab joonlaua abil sirglõiku;

eristab ruutu, ristkülikut ja kolmnurka teistest kujunditest; näitab nende tippe, külgi ja nurki;

eristab ringe teistest kujunditest;

vaatlus, loendamine,

kirjeldamine, mõõtmine,

võrdlemine, järjestamine,

rühmitamine; õuesõpe,

arvutamine, paaristöö,

rühmatöö, mäng,

rollimäng, individuaalne

õppimine, võimalusel

IKT vahendite

kasutamine.

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kunstiga, loodusõpetusega.

Kujundav hindamine on

mittenumbriline.

1. Õppetunni või muu

õppetegevuse ajal

antakse õpilasele

tagasisidet aine ja

ainevaldkonna

teadmiste ja oskuste ning

õpilase hoiakute ja

väärtuste kohta.

2. Koostöös kaaslaste ja

õpetajaga saab õpilane

seatud eesmärkide ja

õpitulemuste põhjal

täiendavat, julgustavat

ning konstruktiivset

tagasisidet oma tugevuste

ja nõrkuste kohta.

3. Praktiliste tööde ja

ülesannete puhul ei

hinnata mitte ainult töö

tulemust, vaid ka

protsessi.

4. Kirjalikke ülesandeid

hinnates parandatakse ka

õigekirjavead, mida

hindamisel ei arvestata.

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





12. Kuup, risttahukas ja püramiid; nende tipud, servad ja tahud. Kera. 13. Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine. 14. Geomeetrilised kujundid meie ümber.

AJAVARU

12 TUNDI

eristab kuupi, risttahukat ja püramiidi teistest ruumilistest kujunditest; näitab maketil nende tippe, servi ja tahke;

eristab kera teistest ruumilistest kujunditest;

rühmitab esemeid ja kujundeid ühiste tunnuste alusel;

võrdleb esemeid ja kujundeid asendi- ja suurustunnustel;

leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

http://www.oppekava.ee/index.php/Hindamisest_ja_enesehindamisoskuste_kujundamisest http://www.scribd.com/doc/3

8081389/Anu-Palu-

matemaatika-uus-riiklik-

oppekava

http://www.oppekava.ee/

images/2/2e/Lisa3_ainev

aldkond_matemaatika.pd

f


Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:




tuuakse teema)





Arvutamine (hinnang ajale 65 tundi)

1. Arvud 0–1000, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine. 2. Mõisted: üheline, kümneline, sajaline.

3. Arvu suurendamine ja vähendamine teatud arvu võrra.

4. Liitmis- ja lahutamistehte liikmete nimetused.

loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 – 1000;

nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;

võrdleb mitme liitmis- või lahutamistehtega arvavaldiste väärtusi;

nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus järke (ühelised, kümnelised, sajalised); määrab nende arvu;

esitab kahekohalist arvu üheliste ja kümneliste summana;

esitab kolmekohalist arvu üheliste, kümneliste ja sajaliste summana;

selgitab ja kasutab õigesti mõisteid vähendada teatud arvu võrra, suurendada teatud arvu võrra;

nimetab liitmistehte liikmeid (liidetav, summa) ja lahutamistehte liikmeid (vähendatav, vähendaja, vahe);


aluseks esimeses

kooliastmes sobib

üldõpetuslik tööviis.

vaatlus, loendamine, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, järjestamine, rühmitamine; õuesõpe, arvutamine, paaristöö, rühmatöö, mäng, rollimäng, individuaalne õppimine, võimalusel IKT vahendite kasutamine.

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kehalise kasvatusega, loodusõpetusega.





õpetamist.


väljendatakse kas


hinnanguna.



kolmel tasemel:


ning arutlemine.

Õpilane saab hinde



ainekavas esitatud



ning hinde „väga hea“,

kui ta on omandanud

õpitulemused arutlemise

tasemel.

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:




tuuakse teema)





5. Liitmine ja lahutamine peast 20 piires. Peast ühekohalise arvu liitmine kahekohalise arvuga 100 piires. Peast kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine 100 piires. Täiskümnete ja -sadade liitmine ja lahutamine 1000 piires. Mitme tehtega liitmis- ja lahutamis-ülesanded 6. Korrutamise seos liitmisega. Arvude 1 – 10 korrutamine ja jagamine 2, 3, 4 ja 5-ga. Korrutamise ja jagamise vaheline seos.

liidab ja lahutab peast 20 piires;

arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;

liidab peast ühekohalist arvu ühe- ja kahekohalise arvuga 100 piires;

lahutab peast kahekohalisest arvust ühekohalist arvu 100 piires;

liidab ja lahutab peast täissadadega 1000 piires;

selgitab korrutamist liitmise kaudu;

korrutab arve 1 – 10 kahe, kolme, nelja ja viiega;

selgitab jagamise tähendust, kontrollib jagamise õigsust korrutamise kaudu;

Mõõtmine,

võrdlemine,

uurimuslik õpe,

õppekäik, töö tekstiga,

paaristöö,

individuaalne töö

Kujundav hindamine:









Avatud küsimused.



mittenumbriline

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:




tuuakse teema)





7. Täht arvu tähisena. Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes analoogia ja proovimise teel.

leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia teel;

täidab proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis;

katsetamine vaatlemine, võrdlemine, mõõtmine, järjestamine; individuaalne, paaris- ja rühmatöö.

.


8. Pikkusühikud kilomeeter, detsimeeter, sentimeeter.

9. Massiühikud kilogramm, gramm.

10. Mahuühik liiter,

kirjeldab pikkusühikut kilomeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab kilomeetri tähist km;

selgitab helkuri kandmise olulisust lahendatud praktiliste ülesannete põhjal;

hindab lihtsamatel juhtudel pikkust silma järgi (täismeetrites või täissentimeetrites);

teisendab meetrid detsimeetriteks, detsimeetrid sentimeetriteks;

kirjeldab massiühikuid kilogramm ja gramm tuttavate suuruste kaudu;

võrdleb erinevate esemete masse;

kirjeldab suurusi pool liitrit, veerand liitrit, kolmveerand liitrit tuttavate suuruste kaudu;

Katsetamine, töö

tekstiga, vaatlemine, võrdlemine, mõõtmine, järjestamine; individuaalne, paaris- ja rühmatöö.



õppetegevuse ajal

antakse õpilasele

tagasisidet aine ja

ainevaldkonna



väärtuste kohta.








ja nõrkuste kohta.

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:




tuuakse teema)





11. Ajaühikud tund, minut, sekund ja nende tähised. Kell (ka osutitega kell) ja kellaeg. Kalender. 12. Temperatuuri mõõtmine, skaala. Temperatuuri mõõtühik kraad. 13. Ühenimeliste nimega suuruste liitmine ja lahutamine. 14. Ühetehtelised tekstülesanded õpitud arvutusoskuste piires. Lihtsamad kahetehtelised tekstülesanded.

kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;

kirjeldab ajaühikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi oma elus toimuvate sündmuste abil;

nimetab täistundide arvu ööpäevas ja arvutab täistundidega;

loeb kellaaegu (kasutades ka sõnu veerand, pool, kolmveerand);

tunneb kalendrit ja seostab seda oma elutegevuste ja sündmustega;

kirjeldab termomeetri kasutust, loeb külma- ja soojakraade;

arvutab nimega arvudega.

lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuste piires,

koostab ühetehtelisi tekstülesandeid igapäevaelu teemadel;

lahendab õpetaja juhendamisel kahetehtelisi tekstülesandeid;

hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.




tulemust, vaid ka

protsessi.






8081389/Anu-Palu-


oppekava




f

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:




tuuakse teema)





Geomeetrilised kujundid (hinnang ajale 20 tundi)

15. Sirglõik, täisnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kolmnurk; nende tähistamine ning joonelementide pikkuste mõõtmine. Antud pikkusega lõigu joonestamine. 16. Ring ja ringjoon, nende eristamine.

17. Kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus, kera. Geomeetrilised kujundid meie ümber.

Ajavaru kordamiseks 10 tundi.

mõõdab sentimeetrites, tähistab ja loeb lõigu pikkust ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga külgede pikkusi;

joonestab antud pikkusega lõigu;

võrdleb sirglõikude pikkusi;

eristab visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;

eristab nelinurkade hulgas ristkülikuid ja ruute; tähistab nende tippe, nimetab külgi ja nurki;

tähistab kolmnurga tipud, nimetab selle küljed ja nurgad;

eristab visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;

kasutab sirklit ringjoone joonestamiseks;

näitab sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;

mõõdab ringjoone keskpunkti kauguse ringjoonel olevast punktist;

kirjeldab kuubi tahke; loendab kuubi tippe, servi, tahke;

kirjeldab risttahuka tahke, loendab risttahuka tippe, servi ja tahke;

eristab kolmnurkset ja nelinurkset püramiidi põhja järgi;

leiab piltidelt ja ümbritsevast kuubi, risttahuka, püramiidi, silindri, koonuse, kera.

Mõõtmine,

võrdlemine,

uurimuslik õpe,

õppekäik, töö tekstiga,

paaristöö, rühmatöö;

individuaalne töö.

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kehalise kasvatusega, kunsti, loodusõpetusega.


Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





Arvutamine (hinnang ajale 72 tundi)

1. Arvud 0– 10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana. Arvude võrdlemine ja järjestamine 10000 piires. Peast kahekohaliste arvude liitmine ja lahutamine 100 piires. Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires. 2. Korrutustabel. Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused. Mõisted: korda suurem, korda väiksem.

loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;

nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;

esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

liidab ja lahutab peast arve 100 piires;

liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;

selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;

nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid (tegur, korrutis, jagatav, jagaja, jagatis);

selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;

valdab korrutustabelit, korrutab ja jagab peast arve korrutustabeli piires, korrutab arvudega 1 ja 0;

korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;


aluseks esimeses

kooliastmes sobib

üldõpetuslik tööviis.

Uurimuslik õpe,

praktilised tegevused,

töö tekstiga, esitlus,

paaris- ja rühmatöö,

individuaalne töö,

vaatlus, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, järjestamine, rühmitamine; õuesõpe, õppekäigud,

arvutamine, paaristöö, rühmatöö, mäng, rollimäng, IKT vahendite kasutamine, tekstülesannete modelleerimine (joonise tegemise), arutelu, projektõpe.






õpetamist.


väljendatakse kas


hinnanguna.



kolmel tasemel:


ning arutlemine.

Õpilane saab hinde



ainekavas esitatud



ning hinde „väga

hea“, kui ta on

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





3.Tähe arvväärtuse leidmine võrduses analoogia abil.

4. Arvavaldis, tehete järjekord ja sulud. Summa korrutamine ja jagamine arvuga.


5. Mõõtühikud millimeeter, tonn ja sajand. Mõõtühikute teisendusi (lihtsamad igapäevaelus ettetulevad juhud).

täidab proovimise teel tabeli, milles esineb tähtavaldis;

leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise või analoogia teel;

määrab tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine);

nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;

teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);

arvutab nimega arvudega .

Uurimuslik õpe,







Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kehalise kasvatusega, muusikaga, loodusõpetusega.

omandanud õpitulemused

arutlemise tasemel.

Kujundav hindamine:









Avatud küsimused.


Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





6. Murrud 1/2, 1/3, 1/4, 1/5. Nende murdude põhjal arvust osa leidmine.

7. Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete lahendamine. Ühetehteliste tekstülesannete koostamine.

Geomeetrilised kujundid (hinnang ajale 16 tundi)

8. Murdjoon, hulknurk, ristkülik, ruut ja kolmnurk, nende elemendid. Murdjoone pikkuse ning ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu leidmine.

selgitab murdude 5

1;

4

1;

3

1;

2

1 tähendust;

leiab 5

1;

4

1;

3

1;

2

1 osa arvust;

selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;

lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;

koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;

püstitab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;

hindab saadud tulemuste reaalsust;

eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse sentimeetrites;

joonestab ristküliku, sealhulgas ruudu, joonlaua abil;

arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;

Uurimuslik õpe,









mittenumbriline.


õppetegevuse ajal

antakse õpilasele

tagasisidet aine ja

ainevaldkonna



väärtuste kohta.








ja nõrkuste kohta.




tulemust, vaid ka

protsessi.





Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





9. Võrdkülgne kolmnurk, selle joonestamine sirkli ja joonlaua abil. Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt. Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine. 10. Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid. Nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud). Geomeetrilised

kujundid

igapäevaelus.

Ajavaru kordamiseks

12 tundi

kirjeldab võrdkülgset kolmnurka;

joonestab võrdkülgset kolmnurka sirkli ja joonlaua abil;

joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;

leiab ümbritsevast õpitud ruumilisi kujundeid;

eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;

näitab maketi abil silindri põhju ja külgpinda; nimetab põhjaks olevat ringi;

näitab maketi abil koonuse külgpinda, tippu ja põhja; nimetab põhjaks olevat ringi;

näitab ja nimetab maketi abil püramiidi külgtahke, põhja, tippe;

eristab kolm- ja nelinurkset püramiidi põhja järgi.


8081389/Anu-Palu-


oppekava




f


Kohustuslik

teema/maht

(tundi)

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised

soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite

rühmaks: frontaalne

töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)

Soovitused lõimingu

osas (jaotus kolmeks:

üldpädevused – Ü;

läbivad teemad – L;

teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)

Soovitused hindamise

osas (hinnatakse õpilaste

teadmisi ja oskusi, kuid

ei hinnata hoiakuid ja

väärtusi)

Arvutamine (KOKKU 64 TUNDI)

1. Arvude lugemine ja kirjutamine, nende esitamine üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste, kümne- ja sajatuhandeliste summana. 2. Liitmine ja lahutamine, nende omadused. Kirjalik liitmine ja lahutamine.

selgitab näidete varal termineid arv ja number; kasutab neid ülesannetes;

kirjutab ja loeb arve 1 000 000 piires;

esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste kümne- ja sajatuhandeliste summana;

võrdleb ja järjestab naturaalarve, nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

kujutab arve arvkiirel;

nimetab liitmise ja lahutamise tehte komponente (liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe);

tunneb liitmis- ja lahutamistehte liikmete ning tulemuste vahelisi seoseid;

kirjutab liitmistehtele vastava lahutamistehte ja vastupidi;

sõnastab ja esitab üldkujul liitmise omadusi (liidetavate vahetuvuse ja rühmitamise omadus) ja kasutab neid arvutamise hõlbustamiseks;

sõnastab ja esitab üldkujul arvust summa ja vahe lahutamise ning arvule vahe liitmise omadusi ja kasutab neid arvutamisel;

Soovitus: tehete omaduste rakendamisel piirduda kuni kahekohaliste arvudega, kuid tutvustada tuleks ka nende omaduste kehtivust suuremate arvude korral.

kujutab kahe arvu liitmist ja lahutamist arvkiirel;

liidab ja lahutab peast kuni kolmekohalisi arve;

liidab ja lahutab kirjalikult arve miljoni piires, selgitab oma tegevust;

Uurimuslik õpe,






arvutamine, paaristöö, rühmatöö, mäng, rollimäng, IKT vahendite kasutamine.

Keelepädevust kujundab teabeallikate abil töötamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust. Sotsiaalne pädevus kujuneb ühistegevuste raames. Läbi praktiliste tegevuste ja uurimusliku õppe kujundatakse tehnoloogilist pädevust. Kehakultuuri pädevust kujundatakse läbi praktiliste tegevuste ja ülesannete. Kunstipädevust toetab jooniste, diagrammide ja skeemide koostamine.

Teema toetab läbiva teema „keskkond ja jätkusuutlik

areng“, "väärtused ja

kõlblus" rakendamist.





õpetamist.


väljendatakse kas


hinnanguna. Õpilaste

teadmisi ja oskusi

kontrollitakse kolmel

tasemel: teadmine,

rakendamine ning

arutlemine. Õpilane saab

hinde „hea“, kui ta on


ainekavas esitatud



ning hinde „väga hea“,

Kohustuslik

teema/maht

(tundi)


Metoodilised

soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite


töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)





väärtusi)

3. Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise omadused. Kirjalik korrutamine. 4. Naturaalarvude jagamine. Jäägiga jagamine. Kirjalik jagamine. Arv null tehetes.

nimetab korrutamise tehte komponente (tegur, korrutis);

esitab kahe arvu korrutise võrdsete liidetavate summana või selle summa korrutisena;

kirjutab korrutamistehtele vastava jagamistehte ja vastupidi;

tunneb korrutamistehte liikmete ning tulemuse vahelisi seoseid;

sõnastab ja esitab üldkujul korrutamise omadusi: tegurite vahetuvus, tegurite rühmitamine, summa korrutamine arvuga;

kasutab korrutamise omadusi arvutamise lihtsustamiseks;

korrutab peast arve 100 piires;

korrutab naturaalarvu 10, 100 ja 1000-ga;

arvutab enam kui kahe arvu korrutist;

korrutab kirjalikult kuni kahekohalisi naturaalarve ja kuni kolmekohalisi arve järkarvudega;

nimetab jagamistehte komponente (jagatav, jagaja, jagatis);

tunneb jagamistehte liikmete ja tulemuse vahelisi seoseid;

jagab peast arve korrutustabeli piires;

kontrollib jagamistehte tulemust korrutamise abil;

selgitab, mida tähendab “üks arv jagub teisega”;

jagab jäägiga ja selgitab selle jagamise tähendust; Soovitus: jäägiga jagamise tähendus esitada läbi näidete, näit. 16 : 3 = 5 jääk 1, seega 16 = 3 · 5 + 1

jagab nullidega lõppevaid arve peast 10, 100 ja 1000-ga;

jagab nullidega lõppevaid arve järkarvudega;

jagab summat arvuga;

jagab kirjalikult arvu ühekohalise ja kahekohalise arvuga;

liidab ja lahutab nulli, korrutab nulliga;

selgitab, millega võrdub null jagatud arvuga ja nulliga jagamise võimatust;

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kunstiga, loodusõpetusega, muusikaga, kehalise kasvatusega.

kui ta on omandanud

õpitulemused arutlemise

tasemel.

Kujundav hindamine:









Avatud küsimused.


Kohustuslik

teema/maht

(tundi)


Metoodilised

soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite


töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)





väärtusi)

5. Tehete järjekord. 6.Naturaalarvu ruut. 7. Murrud.

8. Rooma numbrid.

tunneb tehete järjekorda sulgudeta ja ühe paari sulgudega arvavaldises;

arvutab kahe- ja kolmetehteliste arvavaldiste väärtuse;

selgitab arvu ruudu tähendust, arvutab naturaalarvu ruudu;

teab peast arvude 0 – 10 ruutusid;

kasutab arvu ruutu ruudu pindala arvutamisel;

selgitab murru lugeja ja nimetaja tähendust,

kujutab joonisel murdu osana tervikust;

nimetab joonisel märgitud terviku osale vastava murru;

arvutab osa (ühe kahendiku, kolmandiku jne) tervikust;

loeb ja kirjutab enamkasutatavaid rooma numbreid (kuni kolmekümneni), selgitab arvu üleskirjutuse põhimõtet.


mittenumbriline.


õppetegevuse ajal

antakse õpilasele

tagasisidet aine ja

ainevaldkonna



väärtuste kohta.








ja nõrkuste kohta.




tulemust, vaid ka

protsessi.





Kohustuslik

teema/maht

(tundi)


Metoodilised

soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite


töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)





väärtusi)

Andmed ja algebra (20 TUNDI)

9. Tekstülesanded. 10. Täht võrduses.

Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine (44 TUNDI)

11. Kolmnurk.

lahendab kuni kolmetehtelisi elulise sisuga tekstülesandeid;

modelleerib õpetaja abiga tekstülesandeid;

koostab ise ühe- kuni kahetehtelisi tekstülesandeid;

hindab ülesande lahendustulemuse reaalsust;

leiab ühetehtelisest võrdusest tähe arvväärtuse proovimise või analoogia teel;

Näiteks võrduse 21 + b = 34 korral võib proovida, milline arv tuleb liita 21-le, et saaks 34. Toetudes näiteks võrdustele 2 + 3 = 5 ja 3 = 5 – 2 võib analoogia põhjal kirjutada, et b = 34 – 21 = 13.

Ülesannetes piirdutakse vaid võrdustega, mis sisaldavad ühte tehet ühe tähega.

leiab ümbritsevast ruumist kolmnurki ning eristab neid;

nimetab ja näitab kolmnurga külgi, tippe ja nurki;

joonestab kolmnurka kolme külje järgi;

selgitab kolmnurga ümbermõõdu tähendust ja näitab ümbermõõtu joonisel;

arvutab kolmnurga ümbermõõtu nii külgede mõõtmise teel kui ka etteantud küljepikkuste korral;

Uurimuslik õpe,







Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kunstiga, loodusõpetusega, kehalise kasvatusega.


8081389/Anu-Palu-


oppekava




f

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





12. Nelinurk, ristkülik ja ruut. 13. Kujundi ümbermõõdu ja pindala leidmine 14. Pikkusühikud.

leiab ümbritsevast ruumist nelinurki, ristkülikuid ja ruute ning eristab neid;

nimetab ning näitab ristküliku ja ruudu külgi, vastaskülgi, lähiskülgi, tippe ja nurki;

joonestab ristküliku ja ruudu nurklaua abil;

selgitab nelinurga ümbermõõdu tähendust ja näitab ümbermõõtu joonisel;

arvutab ristküliku, sealhulgas ruudu, ümbermõõdu;

selgitab ristküliku, sealhulgas ruudu, pindala tähendust joonise abil;

teab peast ristküliku, sealhulgas ruudu, ümbermõõdu ning pindala valemeid;

arvutab ristküliku, sealhulgas ruudu, pindala;

kasutab ümbermõõdu ja pindala arvutamisel sobivaid mõõtühikuid;

arvutab kolmnurkadest ja tuntud nelinurkadest koosneva liitkujundi ümbermõõdu;

arvutab tuntud nelinurkadest koosneva liitkujundi pindala;

rakendab geomeetria teadmisi tekstülesannete lahendamisel;

nimetab pikkusühikuid mm, cm, dm, m, km, selgitab nende ühikute vahelisi seoseid;

mõõdab igapäevaelus ettetulevaid pikkusi, kasutades sobivaid mõõtühikuid;

toob näiteid erinevate pikkuste kohta, hindab pikkusi silma järgi;

teisendab pikkusühikuid ühenimelisteks;

Ü Antud õppeteemaga kujundatakse: väärtus-, sotsiaalset-, suhtlus-,enesemääratlus-, õpi-, ettevõtlikkus- ning matemaatikapädevust. L „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ "Väärtused ja kõlblus" „Tervis ja ohutus“ „Kultuuriline identiteet“ „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ „Teabekeskkond“ T Teemat saab lõimida eesti keelega, kunstiga, loodusõpetusega, kehalise kasvatusega, muusikaga.

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





15. Pindalaühikud.

16. Massiühikud.

17. Mahuühikud. 18. Rahaühikud.

19. Ajaühikud.

20. Kiirus ja kiirusühikud.

21. Temperatuuri mõõtmine.

selgitab pindalaühikute mm², cm², dm², m², ha, km² tähendust;

kasutab pindala arvutamisel sobivaid ühikuid;

selgitab pindalaühikute vahelisi seoseid;

nimetab massiühikuid g, kg, t, selgitab massiühikute vahelisi seoseid; kasutab massi arvutamisel sobivaid ühikuid;

toob näiteid erinevate masside kohta, hindab massi ligikaudu;

kirjeldab mahuühikut liiter, hindab keha mahtu ligikaudu;

nimetab Eestis käibelolevaid rahaühikuid, selgitab rahaühikute vahelisi seoseid, kasutab arvutustes rahaühikuid;

nimetab aja mõõtmise ühikuid tund, minut, sekund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand; teab nimetatud ajaühikute vahelisi seoseid;

selgitab kiiruse mõistet ning kiiruse, teepikkuse ja aja vahelist seost;

kasutab kiirusühikut km/h lihtsamates ülesannetes;

loeb termomeetri skaalalt temperatuuri kraadides märgib etteantud temperatuuri skaalale;

kasutab külmakraadide märkimisel negatiivseid arve;

Kohustuslik



(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:




tuuakse teema)





22. Arvutamine nimega arvudega.

Ajavaru kordamiseks

12 tundi

liidab ja lahutab nimega arve;

korrutab nimega arvu ühekohalise arvuga;

jagab nimega arve ühekohalise arvuga, kui kõik ühikud jaguvad antud arvuga;

kasutab mõõtühikuid tekstülesannete lahendamisel;

otsib iseseisvalt teabeallikatest näiteid erinevate suuruste (pikkus, pindala, mass, maht, aeg, temperatuur) kohta, esitab neid tabelis.

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema Õpitulemused

Õppemeetodid/ praktilised tööd

ja IKT kasutamine/

õppekeskkond/ hindamine Õppeainete lõiming Lõiming läbivate teemadega

1

Sissejuhatus õppeaastasse.

Eelmise õppeaasta materjali

kordamine

Õpilane

arvutab peast arvudega

1-100

arvutab arvudega

1- 10 000

Peastarvutamine. Suuline küsitlus.

4 tehet, arvud 1-100

Kinnistamine ja harjutamine

IKT. Ülesanded.

Harjutusi järkarvudega

Elukestev õpe ja karjääripla-

neerimine. Kordamine on vaja-

lik

2 Miljonite klass ja miljardite

klass

Õpilane oskab lugeda numb-

ritega kirjutatud arve miljardi

piires

Selgitus. Suuline küsitlus

Harjutamine

Õppematerjal

Euroopa Liidu statistika

Vikipeedia andmed

Loodusõpetus. Inimese-

õpetus. Riikide pindalad.

Rahvastikustatistika

Keskkond ja jätkusuutlikkus.

Rahvaarv ja elukeskkond

Teabekeskkond. Naturaal-

arvude mõiste sisu

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


2 Arvu järk, järguühikud ja

järkarv

Mõisted. Järkarv. Arvu järk

Õpilane oskab

kirjutada arve diktee23naal

järgi

määrata arvu järke ja klasse

kirjutada naturaalarve järk-

arvude summana ja järgu-

ühikute kordsete summana

Töö teabekirjan23naalne. Ette

loetavast tekstist arvude üleskirjuta-

mine

Paaristöö. Paarides lugemine ja

arvude kirjutamine

Rühmatöö või paaristöö. Vastas-

tikune õpetamine. Õpilane otsib

tekstist suuri arve sõnalisel ja

numbrilisel kujul, kirjutab numbrite

abil ja võrdleb. Võrdlemiseks

kirjutab arvud järkarvude summana

Iseseisev töö. Õpilane otsib artiklist

arvud (sõnalisel ja numbrilisel

kujul), määrab järgud

Õppematerjal. Ajaleheartiklid

arvandmetega

Eesti keel. Teabekirjanduse

lugemisoskus: vajaliku leid-

mine, kui osa tekstist on aru-

saamatu

Eesti keel. Arvsõnade õigekiri

Teabekeskkond. Kuulamisos-

kus. Vajaliku info otsimine osa-

liselt arusaamatuks jäävast teks-

tist

Keskkond ja jätkusuutlikkus. Arvud keskkonna kirjeldamisel.

Metsastatistika.

2 Naturaalarvu kujutamine

arvkiirel

Õpilane oskab märkida

naturaalarve arvkiirele

Praktiline töö. Arvkiir ja ajatelg

(etteantud skaala). Arvude, kuu-

päevade, aastaarvude märkimine

teljele

Praktiline töö. Ajatelg graafilisel

võrdlemisel. Sõiduplaan: märkida

mitme sõiduvahendi (rongi, bussi,

lennuki) peatustesse jõudmise ajad

ühele teljele


Valida skaala ja märkida ajateljele

(näiteks) kõik 12. sajandi oluli-

semad sündmused Eestis

Ajalugu, inimeseõpetus. Aja-

telg

Teabekeskkond. Logistika: sõi-

duplaanid, ajakavad


neerimine. Erinevate elukutsete

tutvustamine: logistika

Väärtused ja kõlblus. Aja pla-

nee23naal ja ajaliste kokku-

lepete vajalikkus

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


Materjale

3 Naturaalarvude võrdlemine

Õpilane oskab

kirjutada arve kasvavas

(kahanevas) järjekorras

võrrelda naturaalarve

IKT. Selgitus. Ülesanded arvude

võrdlemise ja võrratusmärkide

kasutamise kohta

Iseseisev töö. Arvude järjestamine

ja võrdlemine

Materjale

Rahvastikustatistika. Reaalar-

vud kuni 100 000, täisarvude

ja täisosade võrdlemine

Eesti geograafia CD. Täisarvud

kuni 100 000

Veel andmeid

Loodusõpetus. Meresid ise-

loomustavad näitajad. Maa-

ilma merede pindalad

Inimeseõpetus. Rahvastiku-

statistika

Teabekeskkond. Vajaliku teabe

otsimine. Arvud keskkonna kir-

jeldamisel

Keskkond ja jätkusuutlikkus.

Rahvastikustatistika ja kesk-

kond: riikide võrdlus (pindala,

rahvaarv, olmejäätmed)

3 Naturaalarvude ümardamine. Õpilane

teab matemaatilise

ümardamise reegleid

oskab ümardada arvu

etteantud täpsuseni

IKT. Selgitus. Videod lehelt

Ümardamise mõte ja ümardamis-

reeglid

kümnelisteni

sajalisteni

- tuhandelisteni

Rühmatöö. Ajalehega tundi.

kaupluste reklaamid: ümardada

hinnad (sente ära jättes) etteantud

täpsuseni

IKT. Kinnistamine ja harju-

tamine, tagasiside. Ülesanded

Materjale. Statistikaandmeid.

Eesti keel. Ligikaudsete

arvude esitamine Kodanikuühiskond ja ettevõt-

likkus. Oskus ligikaudselt

suurusi hinnata: aja kokkuhoid

Teabekeskkond. Arvsuuruste

ligikaudne hindamine ja

esitamine. Ligikaudse hinnangu

skaala

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehniliste vahendite kasutamine

õppetöös. Arvuti enesekontrolli

vahendina

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


Reaalarvud kuni 100 000

4 Tehted naturaalarvudega.

Naturaalarvude liitmine

Õpilane oskab kirjalikult liita

naturaalarve miljardi piires

Peastarvutamine. Suuline küsitlus

IKT. Kinnistamine ja harjuta-

mine, tagasiside. Ülesanded.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Arvuti kasutamine enese-

kontrolliks

4 Liitmistehte põhiomadused

ja nende rakendamine (vahe-

tuvusseadus, ühenduvussea-

dus)

Õpilane oskab selgitada ja

rakendada liitmise seadusi


Rühmatöö. Ümarlaud.

Väärtused ja kõlblus. Elu-

kestev õpe ja karjääri-pla-

neerimine. Meeskonnatöö

4 Naturaalarvude lahutamine. Õpilane oskab lahutada kir-

jalikult naturaalarve miljardi

piires

IKT. Selgitus. Liitmise ja

lahutamisoskuse vajalikkuse näide:

kuidas arvutatakse lühimat või

kiireimat teekonda


Rühmatöö. Vastastikune üles-

annete koostamine ja analüüsimine

reisimarsruutide võrdlemine,

vahede arvutamine (aeg ja

vahemaad)

rahvastikustatistika


mine. Tagasiside

Ülesanded. Naturaalarvude

liitmine ja lahutamine)

Materjale

Marsruute Eestis

Maanteeamet

Loodusõpetus. Vahemaad

linnulennult ja teid mööda

Inimeseõpetus. Statistika-

andmete kasutamine. Rahvas-

tikuandmed

Keskkond ja jätkusuutlikkus. Eluliste andmetega ülesannete

lahendamine. Rahvastik ja

reisimine: keskkonda mõju-

tavad tegurid. Teed ja loodus-

keskkond

Kodanikualgatus ja ette-

võtlikkus. Planeerimine:

teekonna pikkus ja aeg

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


4 Naturaalarvude korrutamine

Õpilane oskab korrutada kir-

jalikult ühe- ja kahekohalise

arvuga kuni kolmekohalisi

naturaalarve

Rühmatöö. Tehtekaardid.


mine.

Erinevaid variante korrutamise

harjutamiseks

Väärtused ja kõlblus. Mängu-

reeglite järgimine, üksteisega

arvestamine

Kodanikuühiskond ja ette-

võtlikkus. Meeskonnatöö osku-

sed

4 Korrutamistehte põhiomadu-

sed ja nende rakendamine

(vahetuvusseadus, ühendu-

vusseadus, jaotuvusseadus)

Õpilane selgitab ja rakendab

korrutamise seadusi




mine.

Erinevaid variante korrutamise

harjutamiseks

Väärtused ja kõlblus. Täpsus

tehtereeglite järgimisel


võtlikkus. Meeskonnatöö osku-

sed

5 Naturaalarvude jagamine

Õpilane oskab jagada kirja-

likult kuni 5-kohalisi arve kuni

2-kohalise arvuga




mine. Jagamine

Väärtused ja kõlblus. Mängu-

reeglite järgimine, üksteisega

arvestamine

Kodanikuühiskond ja

ettevõtlikkus. Meeskonnatöö

oskused

5 Arvu kuup

Õpilane selgitab naturaalarvu

kuubi tähendust ja leiab arvu

kuubi

IKT. Selgitus.

5 Tehete järjekord. Avaldise

väärtuse arvutamine

Õpilane

tunneb tehete järjekorda

arvutab kuni neljatehteliste

arvavaldiste väärtusi




mine. Enesehindamine.

Teabekeskkond. IKT kasuta-

mine õppetöös. Arvuti enese-

kontrolli vahendina

Väärtused ja kõlblus. Sihi-

kindlus, enesekontroll

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


6 Kordamine

Õpilane oskab

oskab naturaalarve võr-

relda, ümardada, liita,

lahutada, korrutada ja

jagada


arvutab kuni neljatehteliste

arvavaldiste väärtuse

IKT. Iseseisev töö. Enesekontroll

Loodusõpetus. Kehaline

kasvatus. Ühikute teisenda-

mine. Testide ülesanded, kus

kasutatakse ühikute seoseid

Väärtused ja kõlblus. Püsivus

ja sihikindlus, täpsus: iseseisev

töö kuni posi27naalne

tulemuseni

Teabekeskkond. IKT ka-

sutamine õppetöös: arvuti

iseseisva töö ja enesekontrolli

vahendina


võtlikkus. Enda vigade analüüs,

korduv sooritus kuni positiivse

tulemuseni

6 Naturaalarvud

KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääri-

planeerimine. Tagasiside

hindamisel

6 Arvavaldise lihtsustamine:

sulgude avamine ja ühise

teguri sulgudest välja-

toomine

Õpilane oskab

avada sulge arvavaldistes

tuua ühise teguri sulgudest

välja



Tööleht

Elukestev õpe ja karjääri-

planeerimine. Reeglite (tege-

vuseeskirjade) range järgimine

7 Paaris- ja paaritud arvud

Õpilane eristab paaris- ja

paaritud arve

Selgitus.

Rühmatöö. Ajalehega tundi.

Ühisprojekt loodusõpetusega. Koostada ajaleht või brošüür „Ar-

vud looduses“. Suured arvud ning

paaris- ja paaritud arvud looduses

Inglise keel. Videod: numbrid

inglise keeles

Loodusõpetus. Suured arvud

looduses. Planeedid, Päike,

Kuu ja tähed

Kehaline kasvatus. Paariks

loe

Oma- ja pärimuskultuur ning

kultuuriline mitmekesisus.

Teabekeskkond. Arvud kui

üldarusaadav keel. Arvud

looduses

7 Jaguvuse tunnused arvudega

2, 3, 5, 9, 10.

Õpilane oskab otsustada tehet

sooritamata, kas arv jagub

arvudega 2, 3, 5, 9 või 10

Tugevamatele õpilastele on

soovitav tutvustada ka 4-ga, 6-

IKT. Selgitus.


mine

Ülesanded.

Teabekeskkond. Arvutivõrk

infokeskkonnana. Informat-

siooni kontrollimise vajadus,

usaldusväärsus

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


ga jne jaguvuse tunnuseid.

Mäng jaguvuse tunnuste

õppimiseks ja harjutamiseks.

IKT. Hindamine

Enesehindamine.

võistlusmänguna.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Arvutivõrk kui teabepank

Väärtused ja kõlblus.

Elukestev õpe ja karjää-

riplaneerimine. Hinnang tege-

vusele või tegijale? Kaotamine

ja võitmine kui tagasiside

8 Arvu tegurid ja kordsed

Õpilane oskab leida arvu

tegureid ja kordseid


mine. Enesehindamine

Test. Naturaalarvudega arvu-

tamine, tegurid ja kordsed,

jaguvuse tunnused.


planeerimine. Sihikindluse

kasvatamine: harjutamine on

vajalik

Tehnoloogia ja innovatsioon. Arvuti enesekontrolli vahen-

dina

8 Algarvud ja kordarvud,

algtegur

Õpilane

teab, et arv 1 ei ole alg- ega

kordarv

oskab esitada naturaalarvu

algtegurite korrutisena

oskab otsustada 100 piires,

kas arv on alg- või kordarv

IKT. Selgitus.

Rühmatöö või paaristöö. Alg- ja

kordarvu mõiste. Algarv ja kor-

darv.



8 Arvude suurim ühistegur ja

vähim ühiskordne

Õpilane oskab leida arvude

suurima ühisteguri (SÜT) ja

vähima ühiskordse (VÜK)

Selgitus. Iseseisev töö. Kinnis-

tamine ja harjutamine

Keemia (8.klass). Reaktsioo-

nivõrrandite tasakaalustamine:

VÜK

Tervis ja ohutus. Täpsuse ja

arvutamisoskuse vajalikkus:

keemilised ained on

igapäevaelu osa

9 Murdarv, harilik murd, mur-

ru lugeja ja nimetaja

Õpilane selgitab hariliku murru

lugeja ja nimetaja tähendust

IKT. Selgitus. Esitlus koos selgi-

tavate ülesannetega.

IKT. Iseseisev töö.

Leida joonise järgi lugeja ja nime-

Loodusõpetus. Kehaline

kasvatus. Harilik murd ja

mõõtühikute seosed

Teabekeskkond. Mõõtühikute

seosed ja teisendamine.

Mõõtühikute kümnendsüsteem

Tehnoloogia ja innovatsioon. IKT õppetöös harjutamise

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


taja. Ülesanded.

IKT. Iseseisev töö.

Kirjutada joonise järgi harilik murd.

Ülesanded.

vahendina

9 Kümnendmurrud

Õpilane

tunneb kümnendmurru

kümnendkohti

oskab kümnendmurde

lugeda

oskab kirjutada kümnend-

murde numbrite abil

sõnalise esituse järgi

IKT. Selgitus. Mõisted

Praktiline töö. Lugeda ja võrrelda

informatsiooni koostise kohta

(kümnendmurde) toiduainete paken-

29naaln, ravimite infolehtedelt

Suuline arutelu, paaristöö.

Arvude lugemine ja kirjutamine

Materjale. Statistikat eesti kohta:,

tabelid kümnendmurdudega

Andmeid tööturu kohta

Toiduainete võrdlemine.

Eesti keel. Arvsõnade õige-

kiri, kokku ja lahku kirjuta-

mine

Inimeseõpetus. Tervislik

toitumine


planeerimine. Tööturg

Teabekeskkond. Statistika-

andmed ja nende kasutamine

Tervis ja ohutus. Ravimid ja

toiduained: praktiline töö

9 Kümnendmurdude võrd-

lemine

Õpilane oskab

võrrelda ja järjestada

kümnendmurde

kujutada kümnendmurde

arvkiirel

IKT. Selgitus.


mine. Tagasiside.

Ülesanded.

Materjale. Toiduainete

võrdlemine.


toitumine

Kehaline kasvatus. Spor-

ditulemuste järjestamine

Väärtused ja kõlblus. Täpsus,

täpsuse vajalikkus

Tehnoloogia ja innovatsioon. Arvuti iseseisva õppimise

vahendina

Oma- ja pärimuskultuur ja

kultuuriline mitmekesisus. Sporditulemused läbi aegade:

täpsus

10 Kümnendmurru ümardamine Õpilane ümardab kümnend-

murde etteantud täpsuseni

Rühmatöö. Venni diagrammi

koostamine kümnend- ja hariliku

Kehaline kasvatus. Spordi-

tulemuste ümardamine (aja

Teabekeskkond. Venni dia-

gramm kui võrdlusteabe esita-

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


murru kohta.

Rühmatöö. Ajalehega tundi. .

Ümardada tekstidest leitud hinnad

etteantud täpsuseni


mine. Ülesanded.

mõõtmine)

Töö- ja tehnoloogiaõpetus. Mõõtmistäpsus. Ümardatud

täpsus

mise viis. Ümardamine ja täpsus

10

Tehted kümnendmurdudega.

Kümnendmurdude liitmine

Õpilane oskab kirjalikult liita

kümnendmurde

Selgitus. Peastarvutamine. Suu-

line küsitlus

IKT. Kinnistamine ja harjutami-

ne.

Kehaline kasvatus. Teate-

jooksud, teateujumine, kol-

mikhüpe jne

11 Kümnendmurdude lahuta-

mine

Õpilane oskab kirjalikult

lahutada kümnendmurde

Selgitus. Peastarvutamine. Suu-

line küsitlus


mine. Ülesanded.

11 Kümnendmurru korrutamine

ja jagamine järguühikutega

Õpilane oskab korrutada ja

jagada peast kümnendmurde

järguühikutega (10, 100, 1000,

10 000 ja 0,1; 0,01; 0,001)

Selgitus. Peastarvutamine.

Suuline küsitlus

IKT. Iseseisev töö. Kinnistamine

ja harjutamine. Juhendid ja

ülesanded

Kümnendmurdude korrutamine ja

jagamine järguühikuga

peast korrutamine ja jagamine

kümnendmurdudega

Hindamine.

IKT. Enesehindamine. Testid

Test. Harilikud ja

kümnendmurrud. Test. Kümnendmurrud. Murru

tähendus, võrdlemine,

arvutamine.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Arvuti enesekontrolli vahendina


neerimine. Enesehindamine

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


Kümnendmurdude korrutamine

ja jagamine järguühikuga

12 Kümnendmurdude korruta-

mine

Õpilane oskab korrutada kir-

jalikult kuni kolme tüvenum-

briga kümnendmurde (mõistet

tüvenumber ei tutvustata)


Iseseisev töö. Leida vitamiinide ja

mineraalainete sisaldus 200g

toiduaines


mine

Ülesanded.

Materjale. Koolinoorte tervisliku

toitumise arvesti


toitumine

Tervis ja ohutus. Toitainete

sisaldus ja tervislik toitumine

Teabekeskkond. Toitainete

sisalduse arvutamine

13 Kümnendmurru jagamine

naturaalarvuga

Õpilane oskab kirjalikult jagada

kümnendmurdu naturaalarvuga


Praktiline töö. Ostude koguse või

ühiku hinna arvutamine: jagada

ostusummad hindadega. Hinna

arvutamine erinevates rahaühikutes

Materjale

reklaamlehed, hinnakirjad

Leia ühiku hind

valuutakursid

Ühiskonnaõpetus. Ostujõud,

tarbimine, kulutamine Kodanikuühiskond ja ette-

võtlikkus. Rahakursid (arvu-

tamine kroonides ja eurodes:

ülesan

13 Kümnendmurdude jagamine Õpilane oskab jagada kirjalikult

kuni kolme tüvenumbriga

kümnendmurdu murruga,

milles on kuni kaks

tüvenumbrit (mõistet tüve-

number ei tutvustata)

IKT. Selgitus.



Praktiline töö. Arvutada, mitu kor-

da on ühe riigi rahaühik teise riigi

rahaühikust suurem või väiksem

Ühiskonnaõpetus. Raha,

rahade võrdlemine: kurss Kodanikuühiskond ja ette-

võtlikkus. Raha kui vahetus-

väärtus. Erinevate riikide rahad,

rahakurss

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


Materjale

valuutakursid

14 Tehted kümnendmurdudega.

Kordamine

Õpilane tunneb tehete järje-

korda ja oskab lahendada

mitme tehtega ülesandeid

kümnendmurdudega

Rühmatöö. Tehtekaardid. Väärtused ja kõlblus. Püsivus

ja sihikindlus. Täpsus: tehete

järjekord

14 Taskuarvuti, neli põhitehet

Õpilane oskab sooritada oma

arvutuste kontrollimiseks neli

põhitehet taskuarvutil.

Ülesannete koostamine. Reisi-

marsruudi planeerimine: vahemaad,

sõiduhinnad jms. Koostada erine-

vaid marsruute ühte ja samasse

sihtpunkti

Õuesõpe või õppekäik. Tekstüles-

annete koostamine

Eesti keel. Keelekasutus

tekstülesande koostamisel.

Loodusõpetus


võtlikkus. Teabekeskkond.

Reisimarsruutide planeerimine.


planeerimine. Enda ette-

võtmiste kavandamine.

15 Kordamine

Õpilane oskab kümnendmurde

liita

lahutada

jagada ja korrutada

naturaalarvudega,

järguühikutega ,

kümnendmurdudega

Iseseisev töö. Kinnistamine ja

harjutamine.

IKT

Ülesanded.


kindlus.


planeerimine. Iseseisva töö

oskus: läbitud tegevuse korda-

mine püsiva tulemuse saavu-

tamiseks

15 Kümnendmurrud


planeerimine. Kontrolltöö

tagasiside.

16 Arvavaldis, tähtavaldis

Õpilane

tunneb ära arvavaldise ja

tähtavaldise

lihtsustab ühe muutujaga

täisarvuliste kordajatega

avaldise

oskab arvutada lihtsa täht-

IKT. Ühistöö. Selgitus ja ülesan-

nete lahendamine. Esitlus.


Loodusõpetus. Ühikud kui

tähtavaldised Väärtused ja kõlblus. Elu-

kestev õpe ja karjääriplanee-

rimine. Vastastikune austus:

oskus üksteist ära kuulata ning

suhtuda lugupidavalt enda

omast erinevasse arvamusse.

Meeskonnatöö oskused

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


avaldise väärtuse

oskab kirjutada sümbolites

tekstina kirjeldatud

lihtsamaid tähtavaldisi

16 Valem Õpilane oskab

eristada valemit avaldisest

kasutab valemit ja selles

sisalduvaid tähiseid arvuta-

mise lihtsustamiseks

IKT. Selgitus. (ingliskeelne)

Mõisted. Ülesanded avaldise

väärtuse arvutamise kohta:

Mõned avaldised sisaldavad ruut-

juurt ja arvu π

Rühmatöö. Valemite otsimine ja

klassile tutvustamine

Projektitöö koos loodusõpetuse,

inimeseõpetuse ja kehalise kasva-

tusega. Koostada teabeleht vale-

mite kohta, mida iga päev kasu-

tame: hindade, kiiruste, pindalade,

mahtude arvutamine jne

Eesti keel. Esinemisoskus:

suuline eneseväljendus. Os-

kussõnade õigekiri ja kasu-

tamine, valemitega tekst

Kunstiõpetus. Teabelehe ku-

jundamine

Teabekeskkond. Erinevate tea-

beallikate kasutamine valemite

otsimisel. Teabe usaldusväärsus.

Valem kui tegutsemiseeskiri


neerimine. Teabe otsimise põ-

himõtted sõltuvalt teabeallikast

Tehnoloogia ja innovatsioon. Informatsiooni otsimise kaas-

aegsed vahendid

17 Võrrandi ja selle lahendi

mõiste

Õpilane tunneb ära võrrandi,

selgitab, mis on võrrandi la-

hend

IKT. Selgitus. Iseseisev töö, rüh-

matöö või paaristöö.

Loodusõpetus. Maa külge-

tõmbejõud. Vaba langemise

kiirus kui võrrandiga väljen-

datav suurus


kindlus


riplaneerimine. Oskus ise-

seisvalt või koostöös kaas-

õpilastega rakendada lahendus-

eeskirju

17 Võrrandi lahendamine proo-

vimise ja analoogia teel

Õpilane

oskab lahendab proovimise

või analoogia abil võrrandi,

mis sisaldab ühte tehet ja

naturaalarve

selgitab, mis on võrrandi

lahendi kontrollimine

Iseseisev töö, rühmatöö või paa-

ristöö

Materjale IKT. Ülesanded:

Eesti keel. Inglise keel. Ju-

hendite kasutamine emakeeles

ja võõrkeeles. Oluline ja

ebaoluline tekstis lähtuvalt

teksti kasutamise eesmärgist


kestev õpe ja karjääriplanee-

rimine. Sihikindlus. Ene-

sehindamine kui tagasiside

Teabekeskkond. Tööjuhendite

kasutamine

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


18 Arvandmete kogumine ja

korrastamine. Sagedustabel

Õpilane

kogub lihtsa andmestiku

oskab korrastada lihtsamaid

arvandmeid ja kanda neid

sagedustabelisse

tunneb mõistet sagedus

ning oskab seda leida


ristöö. Andmete kogumine klassi (-

de) õpilaste jalanumbrite, pikkuste,

kulutuste, toitumisharjumuste vms

kohta, sagedustabeli koostamine

Ühisprojekt kehalise kasvatuse ja

kunstiõpetusega. Spordipäeva tule-

musi kajastava väljaande koosta-

mine

Kehaline kasvatus. Kunsti-

õpetus. Eesti keel. Spordi-

tulemuste statistika ja selle ka-

jastamine

Teabekeskkond. Sobiva teabe

valik. Erinevate teabeallikate

kasutamine. Sagedustabel and-

mete esitamise ja analüüsimise

vormina

19 Skaala Õpilane

tajub skaala tähendust

arvkiire ühe osana

loeb andmeid erinevatelt

skaaladelt ja toob näiteid

skaalade kasutamise kohta

IKT. Selgitus. Mõisted)


ristöö. Skaala kujutamine arvkiirel.

Skaalalt näidu lugemine

Õppekäik „Mida saab mõõta ja

mida tuleb arvutada“. Mõõteriistad

ja skaalad. Meremuuseumi,

AHHAA keskusesse vm

Materjale

Geoloogilsed ajastud.

Tuule kiiruse skaala.

Loodusõpetus. Inimeseõpe-

tus. Kehaline kasvatus. Mõõtmine ja mõõteriistad:

pikkus, kiirus, kellaaeg, tem-

peratuur

Ajalugu. Endisaegsed ja täna-

päevased mõõteriistad

Tehnoloogia ja innovatsioon. Mõõtmine, märkimine ning

mõõte- ja mõõteriistad. Mõõ-

teriista skaala


neerimine. Elukutsed, kus

mõõteriistu tundmata läbi ei saa

19 Diagrammid: tulpdiagramm,

sirglõikdiagramm

Õpilane oskab

lugeda andmeid tulpdia-

grammilt ja neid kõige

üldisemalt iseloomustada

joonistada tulp- ja sirg-

lõikdiagramme

IKT. Iseseisev töö või paaristöö.

Diagrammide ja sagedustabelite

koostamine tabeltöötluse

programmiga (näiteks MS Excel)

Tehnoloogia ja innovatsioon.

Arvuti kasutamine diagrammide

ja sagedustabelite koostamisel

20 Aritmeetiline keskmine

Õpilane oskab arvutada

aritmeetilist keskmist

IKT. Selgitus. Video. Kehaline kasvatus. Kesk-

mine, suurim ja vähim tule-

mus. Keskmine stabiilsuse

näitajana: kolme katse kesk-

mine, katsete keskmine arv

tulemuse saavutamiseks


andmed iseloomustavate

suurustena

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


Inimeseõpetus. Keskmine

kaal, pikkus jne. Keskmine

tarbimine, keskmine toidu-

kogus jne

20 Statistika elemendid

Õpilane oskab

koguda ja korrastada

lihtsamaid andmeid

moodustada sagedustabelit

joonistada arvandmete

põhjal diagrammi

Praktiline töö. Oma klassi kohta

andmete kogumine (nt õpilaste

pikkus, lemmikloomade olemasolu,

ringides ja trennides osalemine

vms), sagedustabelisse

korrastamine, diagrammi

joonistamine

Õppekäik (raamatukogu,

loomaaed , kauplus, …). Andmete

kogumine, sagedustabelisse

kandmine, andmete korrastamine,

diagrammi joonistamine

Materjale

IKT. Esitlus

Inimeseõpetus. Mõõdud.

Harjumused


andmed iseloomustavate

suurustena


võtlikkus. Delikaatsed isiku-

andmed: mida tohib avaldada ja

mida mitte

Väärtused ja kõlblus. Tak-

titunne: andmed kaaslaste kohta

21 Kordamine.

Kirjalik arvutamine.

Iseseisev töö Väärtused ja kõlblus. Püsivus

ja sihikindlus. Täpsus

21 Tekstülesannete

lahendamine

Õpilane

tunneb tekstülesande

lahendamise etappe.

lahendab mitmetehtelisi

tekstülesandeid

IKT. Selgitus.

Lahendamise etapid ja viisid

Eesti keel. Teksti mõistmine,

küsimuste esitamine. Teabekeskkond. Kodani-

kuühiskond ja ettevõtlikkus.


riplaneerimine. Olulise teabe

eraldamine ebaolulisest

lähtuvalt eesmärgist. Funktsio-

naalne lugemine

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


22 Tekstülesannete

lahendamine

Õpilane

modelleerib õpetaja abiga

tekstülesandeid

kasutab lahendusidee leid-

miseks erinevaid stra-

teegiaid

hindab saadud tulemuse

reaalsust

IKT. Programmi WIRIS kasutami-

ne tekstülesannete lahendamisel

Teabekeskkond. Kodaniku-

ühiskond ja ettevõtlikkus.


riplaneerimine. Strateegiate

valik, tulemuse hindamine

23 Tekstülesannete

lahendamine

Iseseisev töö, paaristöö või

rühmatöö. Tekstülesannete

koostamine ja lahendamine

Oma- ja pärimuskultuur ja

kultuuriline mitmekesisus.

Tervis ja ohutus. Tekst-

ülesanded

Teabekeskkond. Kodaniku-

ühiskond ja ettevõtlikkus.


planeerimine. Olulise eral-

damine ebaolulisest lähtuvalt

eesmärgist. Funktsio36naalne

lugemine

24 Kordamine Eelnevalt õpitu kordamine

kontrolltööks

Iseseisev töö. Ülesannete lahen-

damine


kindlus ja püsivus

24 Võrrandid, avaldised ja

tekstülesanded

KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääripla-

neerimine. Kontrolltöö tagasi-

side

25 Sirglõik, murdjoon, kiir,

sirge

Õpilane

joonestab sirge, kiire ja

lõigu ning selgitada nende

erinevusi

märgib ja tähistab punkte

sirgel, kiirel, lõigul

oskab joonestada etteantud

pikkusega lõigu

oskab mõõta lõigu pikkust

IKT. Selgitus, Vaatlus.

Mõistete tutvustamine.

Praktiline töö. Otsetee ja läbitav

teekond. Kaardil või plaanil

olevate vahemaade mõõtmine ja

arvutamine (sentimeetrites, milli-


planeerimine. Enesehindamine

õppeprotsessi osana (IKT test)

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


oskab arvutada murdjoone

pikkust

meetrites)


mine. Ülesanded

Materjal. Piirkonna kaart või

plaan. Linna plaan

Hindamine. Enesehindamine.

IKT. Lühitest: mõisted.

26 Nurk

Õpilane oskab joonestada

nurga, tähistada nurga tipu ja

kirjutada nurga nimetuse

sümbolites (näiteks ABC)

IKT. Selgitus. Esitlus. Kunstiõpetus. Tehnoloogia-

õpetus. Nurkade joonestamine Elukestev õpe ja karjääri-

planeerimine. Joonestamisega

seotud elukutsed

26 Nurkade liigid Õpilane

oskab võrrelda etteantud

nurki silma järgi ja liigitada

neid

oskab joonestada te-

ravnurga, nürinurga,

täisnurga ja sirgnurga

oskab kasutada malli nurga

mõõtmiseks ja etteantud

suurusega nurga

joonestamiseks

teab täisnurga ja sirgnurga

suurust

IKT. Selgitus. Esitlus.


mine

Nürinurk, teravnurk, täisnurk.

Nurga tähistamine. Ülesanded

Mäng

Ülesanded

Nurga hindamine silma järgi:

nurk kui ringi sektor.

Hindamine

IKT. Enesehindamine.

Kunstiõpetus. Tehnoloogia-

õpetus. Nurkade joonestamine

ja mõõtmine

Tehnoloogia ja innovatsioon. IKT kasutamine õppetöös

27 Kõrvunurgad Õpilane

teab, et kõrvunurkade sum-

ma on 180

oskab leida jooniselt

kõrvunurkade paare.

oskab joonestada

kõrvunurki


Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


oskab arvutada antud nurga

kõrvunurga suuruse.

27 Tippnurgad Õpilane

oskab leida jooniselt

tippnurkade paare.

oskab joonestada tippnurki

ja teab, et tippnurgad on

võrdsed.


27 Nurkade kordamine

Mõistekaart. Nurkade liigid

Eesti keel. Korrektne keele-

kasutus mõistekaardi koos-

tamisel


planeerimine. Süstematiseeri-

mine eri tunnuste järgi

28 Paralleelsed ja ristuvad

sirged

Õpilane

oskab joonestada lõikuvaid

ja ristuvaid sirgeid

oskab joonestada paralleel-

lükke abil paralleelseid

sirgeid

tunneb ja kasutab sümbo-

leid ja .

Mõistekaart. Paralleelsed ja

ristuvad sirged

Õuesõpe ja IKT. Fotojaht. Erinevate geomeetriliste kujundite

otsimine ja pildistamine.

Geomeetriliste kujundite lisamine,

nurkade ja lõikude mõõtmine


mine. Nurgad ja sirged, geo-

meetrilised kujundid Ülesanded

Kunstiõpetus. Geomeetriliste

mustrite joonistamine. Paral-

leelsed jooned ja perspektiiv

Kultuuriline mitmekesisus.


planeerimine. Ristumine,

lõikumine ja paralleelsus arhi-

tektuuris ning linnaja maastiku

planeerimisel

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehniliste vahendite kasutamine

28 Kordamine Õpilane oskab

joonestada ja mõõta lõiku,

murdjoont, kiirt

joonestada ja mõõta nurki

joonestada paralleelseid ja

ristuvaid sirgeid (lõike)

leida jooniselt kõrvu- ja

tippnurki ning arvutada

nende suurused

Iseseisev töö Väärtused ja kõlblus. Sihi-

kindlus ja püsivus

Nõo Põhikool

Õp

pen

äd

al



ja IKT kasutamine/


28 Lõik, murdjoon, kiir, nurgad

ja sirged


neerimine. Kontrolltöö tagasi-

side

29 Kuup ja risttahukas Selgitus. Demonstreerimine

Vestlus

Ühisprojekt kunstiõpetuse ning

tehnoloogiaõpetusega.

Õppematerjal. Mudelid

Kunstiõpetus. Tehnoloogia-

õpetus. Hoiukarbi valmista-

mine

Kodanikuühiskond ja ettevõt-

likkus. Keskkond ja jätku-

suutlikkus. Taaskasutus,

leidlikkus

29

Kuubi ja risttahuka pindala

Õpilane oskab arvutada kuubi

ja risttahuka pindala

Praktiline töö. Kuubi ja risttahuka

pinnalaotuse valmistamine ettean-

tud andmete järgi

Rühmatöö. Ringlev ülevaade.


IKT. Ülesanded (inglise keel).

Kordamine

IKT. Ülesanded

Õppemäng. Mäng. Töölehed

IKT. Harjutused, selgitused

Tehnoloogiaõpetus. Materjali

koguse arvutamine ja mõõt-

mine ruumilise eseme

valmistamiseks või katmiseks

Teabekeskkond. Ruumilise

kujundi pinnalaotus: igapäeva-

elus vajalik teadmine (arvuta

vannitoa plaatide või tapeedi

kogus)



tutvustamine. Ehitaja, ruumi-

disainer jne

Nõo Põhikool

30 Pindalaühikud ruutmillimee-

ter, ruutsentimeeter, ruutdet-

simeeter, ruutmeeter, aar,

hektar, ruutkilomeeter

Õpilane

mõistab, kuidas pikkus-

ühikute seosest saab

tuletada pindalaühiku

oskab teisendada pind-

alaühikuid

Selgitus. Iseseisev töö

Seos põhiühikuga m2

Reeglid ja ülesanded

IKT. Reeglid ja harjutus.

Praktiline töö. Arvutada võim-

la duširuumi plaatimiseks

vajalik etteantud mõõtudega

(15cm, 10cm, 25cm) plaatide

kogus. Arvutada kooli staadioni

pindala hektarites

Õuesõpe. Leida ümbruskonnas

maastikuelemente, hooneid jne,

mille pindala on 1 km2, 1ha, 1a,

1m2, 1dm

2, 1 cm

2

Hindamine.


Tehnoloogiaõpetus. Pind-

alaühikute teisendamine.

Materjali koguse arvutamine

Eesti keel. Pindalaühikute

õigekiri


planeerimine. Erinevate

elukutsete tutvustamine:

ehitaja, disainer, arhitekt jne

Teabekeskkond. Mõõtmis-

tulemuste korrektne vormin-

damine

30 Kuubi ja risttahuka ruumala Õpilane oskab arvutada kuu-

bi ja risttahuka ruumala IKT. Selgitus

Esitlus. Põhimõisted ja

ruumala arvutamine

Esitlus ja tööleht.

Praktiline töö. Risttahuka mu-

deli valmistamine antud mõõtu-

de järgi, selle pindala ja ruumala

arvutamine


mine. Ülesanded

Tehnoloogiaõpetus. Käsi-

töö ja kodundus. Anuma,

karbi, kasti, ruumi vm maht


planeerimine. Matemaatika

ja käsitöö

Teabekeskkond. Elukestev

õpe ja karjääriplaneerimi-

ne. Mahutavuse arvutamine:

mahutid, elu- ja laoruumid

jne. Erinevate elukutsete tut-

vustamine: arhitekt, ehitaja,

mahutite valmistaja ja tu-

rustaja

31 Pindala- ja ruumalaühikud

(kuupmillimeeter,

kuupsentimeeter,

kuupdetsimeeter,

kuupmeeter, liiter)

Õpilane teab ja teisendab

ruumalaühikuid

Selgitus

Seosed põhiühikuga m3.

IKT. Reeglid ja harjutus.


IKT. Hindamine. Enese-

hindamine:

Loodusõpetus. Pindala ja

ruumala ühikud

Teabekeskkond. Mahuühi-

kud ja nende seosed. Ruum-

ala arvutamine

Tehnoloogia ja innovat-

sioon. IKT enesekontrolli

vahendina

Nõo Põhikool

32 Pindalaühikud ja

ruumalaühikud

Õpilane oskab kasutada

ülesannete lahendamisel

mõõtühikute vahelisi seoseid.

Soovitus: mõõtühikute

teisendamisel rõhutada

põhimõtet, kuidas

teisendada, mitte lihtsalt

õppida pähe


Õuesõpe. Õues mõõta maapin-

nal pindalaühikud 1m2, 1a, 1ha.

Mõõta ja arvutada sobiva terri-

tooriumi pindala


mine. Enesehindamine: testid.

Pindala ja ruumala

Kuup ja risttahukas

Loodusõpetus. Mõõtmised

looduses Elukestev õpe ja karjääri-

planeerimine. Erinevate

elukutsete jaoks vajalike

oskuste ja teabe tutvusta-

mine: maa mõõtmine, maa-

tüki suurus

Teabekeskkond. Ettekuju-

tus pindalaühikute tegelikust

suurusest

33 Plaanimõõt Õpilane

selgitab plaanimõõdu

tähendust

oskab joonestada ruudu-

lisele paberile lihtsama

(korteri jm) plaani

Praktiline töö. Rühmatöö.

Klassiruumi ( mööbli ja muu

sisustusega) plaani joones-

tamine suurele paberile, mõõt-

kava 1:20)


õpe ja karjääriplaneeri-

mine. Kaart ja plaan, mõõt-

kava mõte. Plaani joones-

tamise oskus


arvutada risttahuka ja

kuubi pind- ja ruumala

joonestada ruudulisele

paberile lihtsama plaani

Iseseisev töö Väärtused ja kõlblus. Sihi-

kindlus ja püsivus

33 Risttahuka ja kuubi ruumala

ja pindala, plaanimõõt


planeerimine. Kontrolltöö

tagasiside

34 Üldine kordamine.

Naturaalarvud ja kümnend-

murrud

Õpilane kordab ja kinnistab

eelõpitut

Õuesõpe. Mõõtmised

Spordipäev. Mõõtmised,

diagrammid, arvutused

Kehaline kasvatus.

Loodusained


kestev õpe ja karjääripla-

neerimine. Sihikindlus ja

püsivus

35 Üldine kordamine.

Geomeetria. Statistika

Õpilane kordab ja kinnistab

eelõpitut Õppekäik Loodusained. Käsitöö,

tehnoloogiaõpetus


kestev õpe ja karjääri-

planeerimine. Sihikindlus

Nõo Põhikool

elemendid

ja püsivus

Oma- ja pärimuskultuur

ja kultuuriline mitmeke-

sisus. Geomeetria kunstis,

arhitektuuris, looduses

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema, mõisted Õpitulemused Õppemeetodid/praktilised tööd ja IKT

kasutamine/ õppekeskkond/ hindamine Õppeainete lõiming Lõiming läbivate teemadega

1 Sissejuhatus. Mida

õpime ja miks

Materjalid

1 Arvu kordsed, tegu-

rid, jagajad

Jaguvuse tunnused.

SÜT ja VÜK leid-

mine

Tehted kümnend-

murdudega

Tehete järjekord

Tegur, kordne,

jagaja, SÜT, VÜK,

algtegurid,

algarv, kordarv

Õpilane

tunneb algarve ja

kordarve

teab jaguvuse

tunnuseid

oskab leida SÜT

ja VÜK

oskab tehteid

küm-

nendmurdudega

tunneb tehete

järjekorda

IKT. Kinnistamine ja harjutamine

Reeglid

Mäng jaguvuse tunnuste õppimiseks

ja harjutamiseks.

Mäng

Ülesannete lahendamine ja koostamine.

Arvandmeid ülesannete koostamiseks

kümnendmurdude liitmisele, lahutamisele

IKT. Pranglimine

Keemia. Reaktsioonivõrrandite

tasakaalustamine (VÜK).

Ühiskonnaõpetus – statistikaandmete

kasutamine

Tehnoloogia ja innovatsioon. IKT vahendite otstarbekas

kasutamine õppetöös

Teabekeskkond. Vajaliku infor-

matsiooni hankimine teabealli-

katest. Statistikaandmed. Täpsus

ja tulemuse ligikaudne hindamine

2

Harilik murd

Hariliku murru

kujutamine arvkiirel

Liht- ja liigmurd

Harilik murd,

lugeja, nimetaja,

lihtmurd, liigmurd

Õpilane

teab murru lugeja ja

nimetaja tähendust;

teab, et murrujoonel

on jagamismärgi

tähendus

kujutab harilikke

murde arvkiirel

kujutab lihtsamaid

harilikke murde vas-

tava osana lõigust ja

tasapinnalisest ku-

jundist

tunneb liht- ja

liigmurde

teab, et iga täisarvu

saab esitada hariliku

murruna

Mõistekaardi koostamine: harilike murdude

liigitus. Mõistekaardi koostamisest: artikkel

IKT. Iseseisev töö arvutiklassis:

Praktiline töö: murrud meie ümber. Ülesanne

on pildistada või joonistada igapäevases elus

erinevaid asju, mida me jagame võrdseteks

osadeks, st saame neid jagades kasutada murde.

Praktiline töö: harilik murd planeerimisel

1) Geomeetriliste mustrite joonestamine. Lõigu

(vöö, bordüür, …) pikkus või pinna (šabloon

värvimiseks, mustripaber, õnnitluskaart, …)

suurus on ette antud- pinna planeerimine ja

korduvate mustrite konstrueerimine

2) Reklaammaterjali, kaartide, kutsete jms

valmistamine- etteantud pinna mõõtmine ja

planeerimine

Eesti keel – korrektne keelekasutus

mõistekaardi koostamisel

Ajalugu –murde tunti juba Vanas

Egiptuses. Eristamaks murdu 1

n

täisarvust n kirjutati viimase kohale

ovaal. Kirjapildis kasutati vaid nn

tüvimurde, mis on kujul 1

n

. Kasutusel

oli ka murd 2

3

. Kõik ülejäänud murrud

avaldati tüvimurdude kaudu. Kasutusel

olid tabelid murdude liitmiseks ja

täisarvust osa leidmiseks. Arvude

liitmise tähisena kirjutati arvude vahele

Väärtused ja kõlblus. Täpsuse

kasvatamine praktiliste tööde abil.

Koostööoskused: üksteisega

arvestamine üheaegse mõtte- ja

käelisel tegevuse korral


planeerimine. Erinevate elu-

kutsete tutvustamine. Tegevuse

planeerimise vajalikkus.

Teabekeskkond. Täpsus ja

harilik murd

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l



3) Ruumi planeerimine- etteantud suurusega

ruumi jaoks parima mööblipaigutuse (toolid

saali) leidmine

IKT . Kinnistamine ja harjutamine

märk, mis meenutas inimese jalgu

suundumas paremalt vasakule (tuleb

juurde), lahutamise korral vasakult

paremale (läheb ära).

Muusika. Noodipikkused ja taktimõõt

Kunstiõpetus. Korrektsete jooniste

tegemine harilike murdude kujutamisel

Kunstiõpetus. Käsitöö ja kodundus. Korduvad mustrid, töö planeerimine

3 Murru põhiomadus

Hariliku murru

taandamine.

Hariliku murru

laiendamine.

Taandamine,

taandumatu murd,

laiendamine, murru

laiendaja,

ühenimelised murrud

Õpilane

oskab taandada

murde nii järkjärgult

kui suurima ühis-

teguriga, jäädes

arvutamisel saja

piiresse

teab, milline on

taandumatu murd

oskab laiendada

murdu etteantud

nimetajani

teab, et murdude

ühiseks nimetajaks

on antud murdude

vähim ühiskordne

Peastarvutamine. Arvukaardid, suuline

küsitlus

IKT. Kinnistamine ja harjutamine.

Tagasiside. Ülesanded


IKT vahendite kasutamine õppe-

töös enesekontrolli vahendina.

Väärtused ja kõlblus. Reeglid

arvutiga töötamisel ja mängimi-

sel.

4 Harilike murdude

võrdlemine

Segaarv

Segaarv, täisosa,

murdosa

Hinnanguline

Õpilane

oskab teisendada

murde ühenime-

listeks ja neid

võrrelda

oskab esitada liig-

murru segaarvuna ja

vastupidi

Praktiline töö. Tööjuhend


Ülesanded

Testid Harilikud murrud ja kümnendmurrud,

taandamine ja laiendamine. Võrdlemine.

Tehnoloogiaõpetus. Käsitöö ja

kodundus. Voltimine kui osadeks

jagamise võimalus. Materjali

(võrdseteks) osadeks jagamine

mõõtevahendit kasutamata.

Kodanikualgatus ja ettevõtlik-

kus. Leidlikkus: lihtsate võtete

kasutamine igapäevategevuses.

Teabekeskkond. Harilikud mur-

rud argielus: retseptid, kuivainete

ja vedelike osadeks jagamine jms.

Otstarbekas täpsus.

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l



arvutamine

Tehnoloogia ja innovatsioon. IKT vahendite kasutamine õppe-

töös enesekontrolli vahendina

4 Kordamine Õpilane oskab murde

teisendada

Iseseisev töö. Tagasiside Sisaldab harilike

murdude võrdlemise, taandamise, laiendamise

ning ühikute teisendamise harjutusülesandeid.

4 Teisendused

murdudega



hindamisel

5-6 Ühenimeliste

murdude liitmine ja

lahutamine.

Erinimeliste

murdude liitmine ja

lahutamine

Ühine nimetaja,

laiendajad

Õpilane

oskab liita ja lahu-

tada ühe- ja erinime-

lisi murde, seal-

hulgas segaarve

oskab hinnata vastu-

se õigsust

oskab lahendada liht-

samaid murde sisal-

davaid tekstüles-

andeid

IKT. Selgitus. Peastarvutamine. Arvukaardid,

suuline küsitlus


Õpilased koostavad ise ülesandeid. Taskuraha

jaotamine: leia, kui suure osa sinu taskurahast

moodustavad „püsikulud“. Pere eelarve

koostamine. Tarbimise hindamine. Tarbimis-

harjumused ja keskkonnamõjud. Maksude

hindamine. Kontrolli, kas liites- lahutades saad

terviku. Võrdle 16. nädalal teema „Protsendi

mõiste“ juures saadud tulemustega


Ülesanded

Pranglimine

Eesti keel. Korrektne keelekasutus

ülesande koostamisel. Allikale

viitamine

Ühiskonnaõpetus. Statistikaandmete

kasutamine ülesannete koostamisel

Keskkond ja jätkusuutlik

areng. Kultuuriline identiteet.


võtlikkus Reaalsete andmete

kogumine tekstülesannete

koostamiseks. Eluliste andmetega

ülesannete lahendamine

Väärtused ja kõlblus. Sihikind-

luse ja püsivuse kasvatamine:

harjumuste hindamine ja muut-

mine (taskuraha, tarbimisharju-

mused).

Tehnoloogia ja innovatsioon. Informatsiooni otsing ja tehnilised

vahendid

Teabekeskkond. Informatsiooni

kriitiline hindamine,∙informat-

siooniallika ja andmete usaldus-

väärsus: ülesannete koostamine

6 Kordamine Õpilane oskab murde

liita ja lahutada


planeerimine. Iseseisva töö

oskused

6 Murdude liitmine ja KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääri-

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l



lahutamine planeerimine. Tagasiside

hindamisel

7 Kümnendmurru

teisendamine hari-

likuks murruks ning

hariliku murru

teisendamine

kümnendmurruks

Lõplikud, lõpmatud

ja perioodilised

kümnendmurrud,

kümnendlähend

Õpilane

oskab teisendada

lõpliku kümnend-

murru harilikuks

murruks ja hariliku

murru lõplikuks või

lõpmatuks perioo-

diliseks kümnend-

murruks

oskab leida hariliku

murru kümnend-

lähendi ja võrrelda

harilikke murde

kümnendlähendite

abil

Selgitus. Näiteid harilike murdudega arvuta-

misest ja tulemuse kümnendlähendina esita-

misest Peastarvutamine. Arvukaardid, suuline

küsitlus

Kalkulaatori kasutamine kümnendlähendi

mõiste selgitamisel ja enesekontrolliks


Ülesanded


kasutamine arvutamisel ja nende

esitamine: harilikud murrud ja küm-

nendlähend statistikas

Tehnoloogia ja innovatsioon. IKT vahendite kasutamine

õppetöös. Kalkulaatori kasu-

tamine enesekontrolliks

Teabekeskkond. Ligikaudne

hindamine, kümnendlähendi vaja-

likkus. Tulemuse hindamine.

Tehniliste vahendite

usaldusväärsus ja ligikaudse

arvutusoskuse vajalikkus

8 Harilike murdude

korrutamine.

Pöördarvud.

Harilike murdude

jagamine

Pöördarv

Õpilane

oskab korrutada

harilikke murde

omavahel ja murd-

arve täisarvudega

tunneb pöördarvu

mõistet

oskab jagada hari-

likke murde oma-

vahel, murdarve

täisarvudega ning

vastupidi


küsitlus

Õpilased koostavad ise ülesandeid


Ülesande

IKT. Pranglimine


ülesande koostamisel.



Reaalsete andmete kogumine

tekstülesannete koostamiseks.

Eluliste andmetega ülesannete

lahendamine

9-10 Arvutamine harilike

ja kümnendmurdu-

dega

Õpilane

tunneb harilike

murdude liitmise,

lahutamise,

korrutamise ja

jagamise eeskirju ja

rakendab neid

arvutamisel

oskab arvutada

täpselt avaldiste

IKT. Selgitus. Videod

Tehted harilike ja

kümnendmurdudega Peastarvutamine. Arvukaardid, suuline

küsitlus

Rühmatöö. Tehtekaardid

Õpilased koostavad ise ülesandeid


ülesande koostamisel Keskkond ja jätkusuutlik



võtlikkus. Reaalsete andmete

kogumine tekstülesannete

koostamiseks. Eluliste andmetega


Väärtused ja kõlblus. Sihikind-

luse ja püsivuse kasvatamine:

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l



väärtusi, mis

sisaldavad nii

kümnend- kui

harilikke murde ja

sulge

oskab lahendada

murde sisaldavaid

tekstülesandeid ja

anda hinnangut

vastusele


Tehted harilike murdudega

Pranglimine

Ülesanded harjutamiseks.

Tagasiside.

harjutamine teeb meistriks


IKT ja enesehindamine


arvutada harilike

murdude ja küm-

nendmurdudega

teisendada

harilikke murde

kümnendmur-

dudeks ja

vastupidi

murde võrrelda

10 Tehted harilike ja

kümnendmurdudega


planeerimine. Tagasiside hinda-

misel

11 Negatiivsed arvud.

Arvtelg. Positiivsete

ja negatiivsete täis-

arvude kujutamine

arvteljel.

Kahe punkti vaheline

kaugus arvteljel.

Vastandarvud

Arvu absoluut-

väärtus. Arvude

järjestamine

Õpilane

selgitab negatiivsete

arvude tähendust,

toob nende kasu-

tamise kohta elulisi

näiteid

leiab kahe punkti

vahelise kauguse

arvteljel

teab, et Naturalarvud

koos oma vastand-

arvudega ja arv null

moodustavad täis-

arvude hulga

IKT. Selgitus

Aastaarvud eKr.

Negatiivsete ja positiivsete arvude otsimine

tekstist: aastaarvud eKr ja pKr kui negatiivsed ja

positiivsed täisarvud


küsitlus

Praktiline töö. Arvkiir ja ajatelg. Arvude,

kuupäevade, aastaarvude märkimine teljele.

Erinevad skaalad. Skaala valik vastavalt

Ajalugu. Negatiivsete arvude kasu-

tuselevõtt, ajaarvestus eKr ja pKr

Loodusõpetus. Mäed ja mered

Geograafia. Koordinaadid, mõõtkava,

absoluutne ja suhteline kõrgus, abso-

luutne ja suhteline sügavus

Füüsika. Mõõteriista skaala. Erinevate

skaalade valik vastavalt mõõdetavatele

suurustele

Kunstiõpetus. Korrektsete jooniste

Tehnoloogia ja innovatsioon –

IKT vahendite kasutamine

õppetöös. Esitluse ja video

erinevus


planeerimine. Erinevate elu-

kutsete tutvustamine. Mate-

maatika ajaloos ja geograafias


esitamise viis: arvtelg. Skaala

valimine vastavalt andmetele

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l



Positiivsed ja

negatiivsed arvud,

täisarvud, arvtelg,

positiivne ja

negatiivne suund,

koordinaat,

koordinaattelg,

absoluutväärtus.

Nullpunkt, koordi-

naatide alguspunkt.

võrdleb täisarve ja

järjestab neid

teab arvu absoluut-

väärtuse geomeet-

rilist tähendust

leiab täisarvu abso-

luutväärtuse

skaalale kantavate arvude suurusele. Kahe

sündmuse vaheline aeg kui absoluutväärtus.

Praktiline töö. Sügavuste ja kõrguste

märkimine teljele. Nullpunkt kui

kokkuleppeline mõiste: absoluutne ja suhteline

kõrgus. Koordinaatide alguspunkt kui

nullpunkt. Mõõtkava. Skaala suhtelisus

Mägede kõrguseid (Vikipeedia)

Praktiline töö ja õuesõpe. Koordinaatide

määramine kohaliku piirkonna kaardil

(täisarvudena). GPS kasutamine koordinaatide

määramisel.

IKT. Kinnistamine ja harjutamine.)

tegemine arvkiirte ja ajatelgede kujuta-

misel

12 Täisarvude liitmine

ja lahutamine

Õpilane

oskab liita ja lahu-

tada positiivseid ja

negatiivseid täisarve,

tunneb arvutamise

reegleid

oskab vabaneda sul-

gudest

teab, et vastandar-

vude summa on null

ja oskab rakendada

seda teadmist arvu-

tustes


küsitlus

Õuesõpe. Asukoha määramine ja kauguste

mõõtmine kindlast punktist, kauguste arvuta-

mine mõõtmistulemuste põhjal. Mõõta võib

sammudes. Vormistada mõõtmistabel

IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Pranglimine

Loodusõpetus. Positiivsete ja nega-

tiivsete arvude kasutamine. Tempe-

ratuur, koordinaadid.

Geograafia. Kauguste määramine

koordinaatide põhjal. Asukoha arvu-

tamine liikumise koordinaatide järgi.

Füüsika. Positiivsete ja negatiivsete

arvude kasutamine, nullpunkt: suuruse

muut (vähenemine, suurenemine),

liikumise suund. Mõõtmine ja

mõõtmistabel.


mõõtmistabeli koostamisel.


areng. Kultuuriline identiteet. Vastava sisuga tekstülesanded



tutvustamine. Matemaatika ja

reisimisega seotud elukutsed:

meremees, lendur, loodusfoto-

graaf ...

13 Täisarvude korru-

tamine ja jagamine.

Märgireeglid.

Õpilane oskab rakendada

korrutamise ja jagamise

märgireegleid positiiv-

sete ja negatiivsete täis-

arvudega arvutamisel


küsitlus

IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Prang-

limine

14 Kirjalik arvutamine Õpilane Rühmatöö. Vastastikune õpetamine. IKT. Eesti keel. Korrektne keelekasutus Keskkond ja jätkusuutlik

http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi#M.C3.A4gede_k.C3.B5rgus

http://et.wikipedia.org/

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l



positiivsete ja nega-

tiivsete täisarvudega oskab kirjalikult

arvutada

positiivsete ja

negatiivsete täis-

arvudega oskab lahendada liht-

samaid positiivseid

ja negatiivseid täis-

arve sisaldavaid

tekstülesandeid

koostab lihtsamaid

positiivseid ja

negatiivseid täisarve

sisaldavaid tekstüles-

andeid

Kinnistamine ja harjutamine. Pranglimine

Õppematerjal. Kasvu ja kahanemist

puudutavad andmed. Suhteline liikumine

(kõrgus, sügavus, asukoha koordinaadid)

ülesande koostamisel

Loodusõpetus. Kasvu või/ja kahane-

mise hindamine

Geograafia. Koordinaatide ning suhte-

liste kauguste ja kõrguste arvutamine:

negatiivse arvu korrutamine ja jagami-

ne positiivsega


kasutamine ülesannete koostamisel


Kodanikualgatus ja ettevõt-

likkus. Reaalsete andmete kogu-

mine tekstülesannete koosta-

miseks, eluliste andmetega üles-

annete lahendamine

Väärtused ja kõlblus. Vastasti-

kuse tagasiside andmise ja vastu-

võtmise oskus. Sihikindluse ja

püsivuse kasvatamine


arvutada

positiivsete ja

negatiivsete

arvudega

määrata tehete

järjekorda

Paaristöö. Segipaisatud sõnadega lausete

järjestamine: reeglid täisarvudega tehete kohta

Õppematerjal. Ümbrikud eri värvi paberile

trükitud reeglitega, mis on sõnadeks tükeldatud

14 Arvutamine täis-

arvudega KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääripla-

neerimine. Tagasiside hindamisel

Nõo Põhikool

ANDMED JA ALGEBRA (40 tundi)

Õp

pen

äd

al

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused Õppemeetodid/praktilised töödja IKT

kasutamine/ õppekeskkond

Õppeainete lõiming Lõiming läbivate teemadega

Protsentarvutus

15 Protsendi mõiste.

Protsent

Õpilane

oskab selgitada

protsendi mõistet:

teab, et üks

protsent on üks

sajandik osa

tervikust

seostab protsendi,

kümnendmurru ja

hariliku murru

oskab ligikaudu

hinnata 50%,

30%, 25%

suurust

IKT. Selgitus. Illustreeritud esitlused kirjastuse

„Koolibri“ matemaatikaõpiku protsentarvutuse

Selgitus. Protsendi suhtelisus (sõltuvus valimi

suurusest). Peastarvutamine. Suuline küsitlus

Rühmatöö. Reklaamlehtedelt ligikaudse

allahindluse määramine (50% või 47% on

ligikaudu pool ehk 0,5 ehk ½)

Õpilased koostavad ise ülesandeid. Teema

„Harilike murdude liitmine ja lahutamine“ (vt

5.-6. nädal) juures saadud arvutuste tulemuste

arvutamine (teisendamine) protsentideks ja

kümnendmurdudeks


Ülesanded

Loodusõpetus. Puu- ja köögiviljade

kasulikkus. Puu- ja köögiviljade koos-

tis

Füüsika. Milligramm ja mikrogramm:

vitamiinide ja mineraalainete sisaldus



Ajalugu. Protsendi kasutuselevõtt

Tervis ja ohutus. Tervislik

toitumine: puu- ja köögiviljade

kasulikkus. Liiklusstatistika

Teabekeskkond. Protsent kui

suhteline mõõt: allahindlused

protsentides, kulutused ja maksud

protsentides jms

Tehnoloogia ja innovatsioon. Teabematerjali hindamine kui

tehniliste vahendite kasutamise

kohustuslik osa

Teabekeskkond. Kaaluühikud

väikeste koguste korral: mikro-

gramm, milligramm

16-

17

Osa leidmine

tervikust

Intress

Õpilane oskab

leida osa tervikust

leida arvust protsen-

tides määratud osa

lahendada igapäeva-

elule tuginevaid

ülesandeid protsen-

tides määratud osa

leidmisele (ka intres-

siarvutused)

lahendada tekstüles-

andeid protsentides

määratud osa leid-

misele

IKT. Selgitus

IKT. Rühmatöö. Esitluse koostamine laena-

misest.)


Õppekäik supermarketisse. Allahindluste arvu-

tamine etteantud kaubagrupis, nimekirja või

reklaamlehtede järgi


IKT. Protsentarvutus.

Ülesandeid koos lahendustega

Eesti keel. Esitluse koostamine: enese-

väljendus, korrektne keelekasutus

Ühiskonnaõpetus. Andmed, mida

väljendatakse protsentides

Kunstiõpetus. Esitluse kujundamine:

korrektsed joonised, sobiv kiri jms

Keemia. Lahuse koostis. Aine kont-

sentratsioon

Ajalugu. Laenamine ja intressid

minevikus: 200eKr osati Indias

arvutada lihtintresse

Kodanikualgatus ja ettevõtlik-

kus. Laenu planeerimise ja läbi-

mõtlemise vajalikkus

Teabekeskkond. Reaalsete and-

mete kogumine esitluse koosta-

miseks, eluliste andmetega üles-

annete lahendamine



tutvustamine. Müüja töö

Väärtused ja kõlblus. Laena-

mine ja vastutustunne


Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema,

mõisted





õppetöös. Esitluste koostamine


leida arvust osa

tervikust ja

väljendada seda

protsentides

lahendada tekst-

ülesandeid

protsendi leid-

miseks arvust

(osa tervikust)

17 Protsentarvutus KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääripla-


Punkti ristkoordinaadid tasandil

18 Koordinaattasand.

Punkti asukoha

määramine tasandil

Koordinaatteljed

Õpilane oskab

joonestada koordi-

naatteljestikku, mär-

kida sinna punkti

etteantud koordinaa-

tide järgi

määrata punkti koor-

dinaate ristkoordi-

naadistikus

IKT. Selgitus: koordinaatide kasutamisest ja

vajalikkusest

Esitlus geograafiast

Ametikirjeldused Paaristöö.

Sõnaosavus paarides. IKT.


. Testid. Positiivsed ja negatiivsed arvud.

Koordinaatteljestik.

Mäng.

Loodusõpetus. Geograafia. Koor-

dinaadistiku kasutamine: kaardid

Ajalugu. Ristkoordinaadistiku

kasutuselevõtt

Väärtused ja kõlblus. Elukestev

õpe ja karjääriplaneerimine. Täpsus kui tööelus vajalik

omadus



õppetöös. Joonestamine arvutil

Täpsed joonised, kaasaegsed

töövahendid


planeerimine. Oskustöölisele

vajalikud teadmised: jooniste

lugemine ja valmistamine, täpne

arvutamine ja mõõtmine

Materjale (www.youtube.com)

Puidutöö final clip

http://www.youtube.com/

http://www.youtube.com/watch?v=Sm6d_ttkl4M

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema,

mõisted




CNC pingi operaator

Cirkelzaag- frees-

machine

jpm 19 Temperatuuri graa-

fik, ühtlase liikumi-

se graafik ja teisi

empiirilisi graafi-

kuid

Õpilane oskab

oskab

joonestada

lihtsamaid graa-

fikuid

oskab lugeda

andmeid

graafikult, sh

lugeda ja

analüüsida

liiklusohutus-

alaseid

graafikuid

IKT. Selgitus. Graafikute kasutamine.

Graafikuid õhutemperatuuri, õhurõhu, tuule

kiiruse jm kohta.

Selgitus. Temperatuuri ja liikumise graafikud,

andmete lugemine graafikult.

Praktiline töö. Ajakirjandusest pärit graafikute

lugemine ja analüüsimine

Füüsika. Loodusõpetus. Temperatuur

ja õhurõhk. Ühtlane liikumine,

teepikkuse sõltuvus ajast

Ühiskonnaõpetus. Ajakirjandusest

pärit graafikute lugemine ja

analüüsimine


areng. Teabetekstide analüüs

Tervis ja ohutus. Liiklusohu-

tusalaste diagrammide lugemine

ja analüüsimine. Ilmaandmete

analüüsimine



tutvustamine. Mere- ja reisime-

hele vajalik teave, selles orientee-

rumine

20 Sektordiagramm. Õpilane

mõistab, et

diagramm on

andmete esitamise

viis

oskab lugeda and-

meid sektordia-

grammilt

mõistab, millal

andmete näitlikus-

tamiseks on sobiv

kasutada sektor-

diagrammi, millal

Selgitus. Näiteid diagrammidest

Sektordiagrammide kasutamine ühe terviku

moodustavate andmete jaotuvuse iseloomus-

tamiseks

Iseseisev töö. Päevakajaliste sektordiagrammide

leidmine ajakirjandusest ja nende tutvustamine

klassile

IKT. Iseseisev töö või projektitöö. Lihtsamate

sektordiagrammide koostamine tabeltöötluses


)

Eesti keel. Korrektne keelekasutus dia-

grammide sisu selgitamisel ja koos-

tamisel

Loodusõpetus. Erinevate diagrammide

analüüsimine ja koostamine

Ühiskonnaõpetus. Erinevate dia-

grammide analüüsimine ja koostamine:

liiklusohutus, majandusnäitajad jne

Inimeseõpetus. Toitumise analüüs:

andmete kogumine, esitamine, järel-

duste tegemine

Tervis ja ohutus. Liiklusalased

uuringud


hankimine sektordiagrammide

koostamiseks: milliseid andme-

kogumeid on otstarbekas näitli-

kustada sektor-, milliseid muud

liiki diagrammidega

Väärtused ja kõlblus. Andmete

tõlgendamine ja järelduste tege-

mise: objektiivsus, neutraalsus.

Andmete ja tõlgenduse usaldus-

väärsuse kriteeriumid. Privaatsus

http://www.youtube.com/watch?v=PNyYoYBo4bs

http://www.youtube.com/watch?v=w9YR8lNZVMc

http://www.youtube.com/watch?v=w9YR8lNZVMc

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema,

mõisted




tulpdiagrammi

(graafikut vm)

(toitumise andmed)



õppetöös: andmete esitamine

tabeltöötluses

20 Kordamine Õpilane oskab märkida

ristkoordinaadistikku

punkti koordinaate ja

joonestada graafikut

(joont) läbi märgitud

punktide

Iseseisev töö. Koostada ülesandeid graafikute

või piltide joonestamiseks koordinaatteljestikku

20 Punkti koordinaa-

did, graafikud



21 Tekstülesanded Õpilane analüüsib ning

lahendab täisarvude ja

murdarvudega

mitmetehteliste tekstüles-

andeid




areng. Kultuuriline identiteet. Reaalsete andmete kogumine

tekstülesannete koostamiseks.

Eluliste andmetega ülesannete

lahendamine


asjakohasuse ja sobilikkuse

hindamine, seostamise oskus

(mitmetehtelised ülesanded)

22 Probleemülesannete

lahendamine

Õpilane

tunneb probleem-

ülesande lahen-

damise üldist skeemi

modelleerib õpetaja

juhendamisel

lihtsamas reaalses

kontekstis esineva

probleemi

(lahendamine)


kindluse ja püsivuse kasvatamine


planeerimine. Probleemide

lahendamine: situatsioonianalüüs

ja tegevuskava. Strateegiad

22 Tekstülesanded KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääripla-

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema,

mõisted




neerimine. Tagasiside hinda-

misel.

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane

Metoodilised soovitused/praktilised tööd ja

IKT kasutamine/ õppekeskkond/ hindamine Õppeainete lõiming

Lõiming läbivate

teemadega

1 Sissejuhatus

õppeaastasse

Iseseisev töö või kodune töö. Tutvumiskirjad

õpilastelt: nende hobid, suhtumine matemaa-

tikasse, …

Eesti keel Kodanikualgatus ja ette-

võtlikkus. Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine.

1-2 Ratsionaalarvud. Tehted ratsionaal-

arvudega

Ratsionaalarv,

tehete järjekord

kasutab õigesti

märgireegleid

ratsionaalarvudega

arvutamisel

eri liiki murdude korral

hindab, mil viisil

arvutades saab täpse

vastuse ja kuidas on

otstarbekas arvutada


Iseseisev töö, paaristöö või rühmatöö.

Vastastikune hindamine

Harilikud murrud: kordamine.

Tehted harilike murdudega.Ülesanded

koos selgitustega.

Positiivsed ja negatiivsed arvud.

Ülesanded.

IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Tagasiside

Tehted harilike murdudega. Autor

Siim Luha

Pranglimine

Punkti märkimine koordinaat-

teljestikku.

Rühmatöö. Rooma numbrid (kordavalt). Kaks

rühma valivad välja 15 neile meeldivat tiku-

ülesannet ja esitavad õpetajale, kes jätab välja

korduvad ülesanded ja korrigeerib ülesannete

arvu. Seejärel valmistab õpetaja ette 2 faili

digitahvli tarkvara abil tikuülesannetega.

Järgmises tunnis lahendab kumbki rühm teise

ülesanded näidates lahendust tikke lohistades

ekraanil

Materjale

Matemaatika põhivara 5. ja 6.

klassile.

Eesti ja inglise keel. Sõna „number“ kaks

tähendust eesti keeles:

arv ja number

Ajalugu

Erinevad arvusüsteemid

eri aegadel erinevates

maades.

http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/1teema/matemaatika/71matemaatika.html

http://sluha.pri.ee/stuff/matemaatika/oppematerjal/6.klass/index.html

http://www.mathplayground.com/spaceboyrescue.html

http://www.mathplayground.com/spaceboyrescue.html

http://www.real.edu.ee/matemaatika

http://www.real.edu.ee/matemaatika

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Arvutusülesanded.

3 Tehted ratsionaal-

arvudega. Arvuta-

mine taskuarvutiga

Ratsionaalarv

kasutab õigesti

märgireegleid

ratsionaalarvudega

arvutamisel

eri liiki murdude korral

hindab, mil viisil

arvutades saab täpse

vastuse ja kuidas on

otstarbekas arvutada

selgitab, missugused

murrud teisenevad

lõplikeks kümnend-

murdudeks (näiteks

11 17,

25 64 jne) ning

missugused mitte (näiteks

3 1,

7 3)

teab, et täpse arvutamise

juures pole lubatud

hariliku murru väärtuse

asendamine

lähisväärtusega, s.t.

10,33

3

Selgitus. Taskuarvuti võimaluste tutvustamine

arvutamisel

Peastarvutamine

Iseseisev töö: kalorite kulu ühe nädala jooksul

Kinnistamine ja harjutamine. Enesehindamine

Pranglimine

-> toitumisreeglid -> kaloritabel

Eesti keel. Korrektne

keelekasutus

Inimeseõpetus. Tervis-

liku toitumise põhimõt-

ted

Kehaline kasvatus. Ke-

halise aktiivsuse põhi-

mõtted

Tehnoloogia ja

innovatsioon: õpilane

kasutab õppetöös nii

taskuarvutit kui ka

personaalarvutit (näiteks

leiab internetist mingi

tegevuse kohta kalorite kulu

ühes tunnis)

Teabekeskkond. Informat-

siooni kvaliteet. Teabeallika

usaldusväärsus



neerimine. Usalda, kuid

kontrolli.

4 Kahe punkti vahe-

line kaugus arv-

teljel. Tehete jär-

jekord. Ratsionaal-

kasutab mitme tehtega

ülesandes vastandarvude

summa omadust ja

liitmise seadusi, näiteks -

Iseseisev töö. Minu elu arvteljel

Referaat matemaatika ajaloost:

sündmused e Kr erinevates maades

Ajalugu. Huvi mineviku

vastu

Tehnoloogia ja

innovatsioon.

Infotehnoloogiavahendite

kasutamine ülesannete

lahendamiseks ja vastuste

http://web.zone.ee/math/7klass.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

arvud

Kahe punkti

vaheline kaugus

13 + 18 + 13 – 21; -8,9 –

4,6 + 3,5 + 1,1 + 8,4;

4

335

4

33

korrutab ja jagab

positiivseid ja

negatiivseid harilikke

murde (ka segaarve)

arvutab mitme tehtega

ülesannetes, milles on

kuni neli tehet ja ühed

sulud, näiteks

18

11

6

5

6

125,5

25,49

22:

3

113

2

Paaristöö. Ülesannete lahendamine

Õpilased koostavad ise ülesandeid. Vastasti-

kune hindamine: tagasiside

IKT. Arvutuste kontrolliks kasutada programmi

abi. Tekstülesanded.

Materjale. Ülesanded harjutamiseks.

kontrollimiseks



neerimine. Vastastikuse

hindamise oskus

5

Kordamine. Tehted

ratsionaalarvudega.

oskab sooritada nelja

tehet ratsionaalarvudega

Rühmatöö. Tehted ratsionaalarvudega. Juhend ja

tööleht: Töölehed 8. klass -> Matemaatika (1-28),

tööleht 2.

Kinnistamine ja harjutamine. Arvutamine.

Ülesandeid.

Hindamine. IKT. Enesekontroll. Tehted

erimärgiliste arvudega.

5 Tehted ratsionaal-

arvudega



hindamisel.

5-6 Naturaalarvulise

astendajaga aste selgitab naturaalarvulise

astendajaga astendamise

tähendust


Paaristöö. Rästiku ülesanne: tehete järjekord

koos astendamisega. Juhend ja tööleht: Töölehed


areng. Ülesanded seostatuna

loodusega.


http://kke.innove.ee/oppevara/toolehed/8-klass


http://www.mathema.ee/testid/7/arvudA.html

http://www.mathema.ee/testid/7/arvudA.html


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Astendaja, aste teab peast (lisaks 4. ja 5.

klassis õpitule) astmete 654465;4 10;10;10;3;2;22

väärtust

astendab negatiivset arvu

naturaalarvuga, teab

sulgude tähendust näit:

6622 või

7. klass -> Õpilased koostavad ise ülesandeid.

Vastastikune hindamine, tagasiside

Kinnistamine ja harjutamine. Ülesanded

Astendamine Ülesandeid

IKT. Astendamine Tagasiside

7 Arvu kümme ast-

med, suurte arvude

kirjutamine kümne

astmete abil

Arvu kümme

astendamine

teab, kuidas astme (–1)n ja

–1n väärtus sõltub

astendajast n

tunneb tehete järjekorda,

kui arvutustes on

astendamistehteid

sooritab taskuarvutil

tehteid ratsionaalarvudega

näide: ilma vahetulemusi

kirja panemata arvutab

2

3

12 0,5

12 0,5

või

7

5

4 10

2,25 10

Suuline küsitlus


Tehted kümne astmetega Ülesandeid

IKT. Kümne astmed.

Keemia ja füüsika ning

loodusõpetus. Arvu 10

astmed, arvu standard-

kuju.

Tehnoloogia ja

innovatsioon. Õpilane

kasutab õppetöös

taskuarvutit

Teabekeskkond. Väga

väikeste ja väga suurte

arvude kirjutusviis.

Valdkonnad ja elukutsed,

kus on tegemist väga suurte

ja väga väikeste arvudega


riplaneerimine. Kaasaegsed

tööstusharud geeni- ja kom-

munikatsioonitehnoloogia.

8 Kordamine tunneb tehete järjekorda,

kui arvutustes on

astendamistehteid

oskab astendada arve

Kinnistamine ja harjutamine. Harjutus-


Väärtused ja kõlblus. Täp-

suse kasvatamine

8 Naturaalarvulise

astendajaga aste

Arvu kümme



hindamisel.



http://astendamine2/


http://116056.edicypages.com/files/10ne_astmed.htm

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

astmed, suurte

arvude kirjutamine

kümne astmete abil

8-9 Täpsed ja ligi-

kaudsed arvud,

arvutustulemuste

otstarbekohane

ümardamine.

Tüvenumbrid

Täpne ja ligikaudne

arv, tüvenumber,

ümardamine

toob näiteid igapäevaelu

olukordadest, kus

kasutatakse täpseid, kus

ligikaudseid arve

ümardab arve etteantud

täpsuseni

ümardab arvutuste (ligi-

kaudseid) tulemusi

mõistlikult

teab, et arvutamise

lõpptulemus ei saa olla

täpsem võrreldes

algandmetega

Paaristöö. Igapäevase eluga seotud ülesannete

koostamine ja lahendamine. Vastastikune

hindamine

Kinnistamine ja harjutamine. Täpsed ja

ligikaudsed arvud, ümardamine. Tööleht.

Eesti keel . Korrektne

keelekasutus ülesande

koostamisel

Loodusõpetus. Ligi-

kaudse arvutamise

reeglite korrektne

kasutamine

Keemia ja füüsika.

Arvutamine ligikaudsete

arvudega

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus. Eluliste

andmetega ülesannete

lahendamine


õpe ja karjääripla-

neerimine. Ettekujutus

täpsusest ja hindamisest

igapäevaelus ning

elukutsetes. Näiteks auto

liikumisel maanteel

mõõdame kahe punkti

vahelise läbimise aega

minutites, F1 auto puhul aga

tuhandiksekundites.

Ristkülikukujulise põranda

pikkust ja laiust mõõdame 1

sentimeetri täpsusega,

pindala väljendame

ruutmeetrites ühe kohaga

pärast koma jms.

10 Kordamine oskab tehteid ligikaudsete

arvudega

ümardab arve etteantud

täpsuseni

Iseseisev töö. Kordamistöölehe täitmine

Arvutused ligikaudsete arvudega TöölehtIKT.

Iseseisev töö. Enesehindamine. Ligikaudne

arvutamine. ->Teemad 8.klass. Testid.

10 Tehted

ligikaudsete

arvudega

KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjää-

riplaneerimine: tagasiside

hindamisel.

10- Promilli mõiste selgitab promilli Selgitus

Promilli mõisteProtsendi mõiste

Keemia. Protsentüles-

annete lahendamine. Väärtused ja kõlblus.

Tervis ja ohutus. Lahused

http://miksike.ee/docs/elehed/mm_uue_polvkonna_kmpl_tutvustused/7.kl%20matemaatika%20n2ited/n2ide%202/1-10-arvude_umardamine.htm

http://miksike.ee/docs/elehed/mm_uue_polvkonna_kmpl_tutvustused/7.kl%20matemaatika%20n2ited/n2ide%202/1-10-arvude_umardamine.htm

https://sites.google.com/site/ulvitensing/oppeaasta-2011-2012/8-klass/ii-oppeveerandi-materjalid/arvutused-ligikaudsete-arvudega-1

http://www.mathema.ee/testid/testiloend.html


http://et.wikipedia.org/wiki/Promill

http://et.wikipedia.org/wiki/Promill

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

11 (tutvustavalt)

Arvu leidmine tema

osamäära ja

protsendimäära järgi

Protsendi mõiste

Promill, protsent,

protsentarvutus

tähendust

oskab tuua elulisi näiteid

promilli kasutamise

kohta‒ alkoholi sisaldus

veres, soola sisaldus

merevees, toimeaine hulk

ravimis jne

leiab terviku protsentides

antud osamäära järgi

IKT. Video Protsendid- promill.

Peastarvutamine. Suuline

küsitlus

Iseseisev töö või paaristöö. Harjutusülesannete

lahendamine. Vastastikune hindamine


Merevee soolsus. Tööleht

Protsendi arvutamine. Tekstülesanded:

näited ja ülesanded.

IKT. Lõbusad protsendid. Materjal

iseseisvaks õppimiseks ja kordamiseks.

Ainete koostis. Vääris-

metalli osakaal sulamis

Geograafia. Merevee

soolsus

Inimeseõpetus. Inimese

joobetase, alkoholimür-

gitus.

ja nende kontsentratsioon.

Alkohol.

12-

13

Jagatise väljenda-

mine protsentides.

Protsendipunkt

Suuruse

muutumise väljendamine

protsentides

Protsendipunkt,

protsentarvutus,

intress, laen

väljendab kahe arvu

jagatist ehk suhet

protsentides

leiab, mitu protsenti

moodustab üks arv teisest

ja selgitab, mida tulemus

näitab

määratleb suuruse

kasvamist ja kahanemist

protsentides kui kahe arvu

muudu ja algväärtuse

suhet

Näide: Juku kaalus kevadel 55 kg,

sügisel 58 kg ja järgmisel kevadel

57 kg. Leida kaalu muutus

protsentides

eristab muutust

protsentides muutusest

Selgitus. Videod

Protsendipunkt

Protsendid II

Protsendid III

Iseseisev töö, paaristöö või rühmatöö. Erinevat

liiki protsentülesanded harjutamiseks

Selgitus. Intressi mõiste

Praktiline töö: isikliku eelarve koostamine ühe

kuu kohta, andes sektordiagrammi abil ülevaate

kululiikidest ja otsustades, milline oli tema

eelarve (positiivne, negatiivne või tasakaalus)

IKT. Elektrooniline eelarve

IKT.

Bioloogia, geograafia,

loodusõpetus. Protsent-


(nt loomade arvukus, lii-

kide paiknemise tihedus,

toidupüramiid, maismaa

ja maailmameri, liiku-

misülesanded).

Tehnoloogia ja

innovatsioon: infotehnoloogiavahendite



kontrollimiseks


võtlikkus. Finantsteadlikkus

Keskkond ja ühiskonna

jätkusuutlik areng: Protsentarvutust kasutades

uurib õpilane, missugune on

meie elanikkonna vanuseline

koosseis, kui suure osa

moodustab mittetöötav osa

elanikkonnast (alla 18.a.,

pensioniealised ning töötud)

ja mis võib meid ees oodata

Tervis ja ohutus. Riskitegu-

reid käsitlevate andmetega

http://www.youtube.com/watch?v=y16iPsaSLO0&playnext=1&list=PL8C2C5CA178820F2A&feature=results_video

http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/4vesi/7-4-3-1.htm

http://www.hot.ee/allarveelmaa/protsent.htm

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/protsent/

http://www.youtube.com/watch?v=jVyULvILBGo

http://www.youtube.com/watch?v=VAPpBCevNh4

http://www.youtube.com/watch?v=c9s8HNS9dSY

http://zope.eenet.ee/mmmprojekt/materjalid-teemade-jaergi-1/protsent

http://zope.eenet.ee/mmmprojekt/materjalid-teemade-jaergi-1/protsent

../../../Documents%20and%20Settings/tiinaa/daire2/AppData/Local/Microsoft/Windows/Temporary%20Internet%20Files/Content.IE5/POWH8G59/Intressi%20mõiste

http://minuraha.ee/minu-raha/

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

protsendipunktides

Näide: erakonna X toetus suurenes

20%-lt 25%-le. Kas sel juhul toetus

kasvas 5%? Oskab erinevatest

tekstidest (näiteks ajaleheartikkel)

leida mõistete „protsent“ ja

„protsendipunkt“ väärkasutust

tõlgendab reaalsuses

esinevaid protsentides

väljendatavaid suurusi,

lahendab kuni

kahesammulisi

protsentülesandeid

rakendab protsentarvutust

reaalse sisuga ülesannete

lahendamisel

Näide: oskab välja arvutada kauba

lõpphinna, kui algul hinda

tõstetakse n% ja seejärel tõstetakse

(langetatakse k%), oskab mingil

tootel (näiteks leib või vorst)

etiketil olevate andmete põhjal välja

arvutada, kui palju erinevaid

toiduaineid emulgaatoreid) selles

tootes on

arutleb ühishüve ja

maksude olulisuse üle

ühiskonnas

selgitab laenudega seotud

ohte ja kulutusi ning

oskab etteantud lihtsa

juhtumi varal hinnata

protsentülesanded,

ülesanded tervisliku toidu

kohta. Toiduainete koostis.

Leiab sõiduki

kiirusemuutuse, kui sõiduks

vajaminevat aega vähendada

(suurendada) ja teeb selle

põhjal olulised järeldused

Kultuuriline identiteet.

Ülesanded seoses erinevate

rahvuste ja erinevate usun-

ditega

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

laenamise eeldatavat

otstarbekust

Näide: SMS laenu puhul tuleb ühes

kuus maksta intresse 60%. Kui

palju tuleb tagasi maksta, kui

laenatakse 5000 krooni 6 kuuks?

Kui palju tuleks pangale tagasi

maksta, kui aastane intressimäär on

22%?

koostab isikliku eelarve

teab, kuidas tekivad tulud

ja mis on inimese

võimalikud tuluallikad

ning oskab reaalselt

hinnata võimalikke ja

ootamatuid kulusid

hindab kriitiliselt

manipuleerimisvõtteid

(näiteks laenamisel);

selgitab mõne konkreetse

näite põhjal, kuidas

inimest on ahvatletud

laenu võtma ja mis

juhtub, kui laen jääb õigel

ajal tasumata

13 Kordamine tunneb protsendi mõistet

oskab lahendada

protsentülesandeid

Harjusülesannete lahendamine

Protsendi doomino – „doominokivid“

13 Protsentülesanded KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääri-

http://zope.eenet.ee/mmmprojekt/materjalid-tueuebi-jaergi/oppematerjalid/protsent-doomino-i.doc/view

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega


14 Andmete kogumine ja

korrastamine.

Statistilise kogumi

karakteristikud

(aritmeetiline

keskmine).

Sektordiagramm. Tõenäosuse mõiste

Statistiline kogum,

valim, aritmeetiline

keskmine,

sektordiagramm,

tõenäosus

oskab koguda andmeid,

neid korrastada ja

töödelda

oskab arvutada statistilise

kogumi karakteristikuid

oskab joonestada

sektordiagrammi

oskab arvutada

tõenäosuse väärtust

Iseseisev töö. õpilane lõikab värskemast ajalehest

välja sektordiagrammi, kleebib vihikusse ja

kirjutab juurde, mida diagramm kirjeldab

Rühmatöö „Meie klass“ (lemmikud, keskmised,

andmete töötlemine ja esitlemine)

IKT

Aritmeetiline keskmine.

Korrata sektordiagrammi joonestamist

tabeltöötluses (näiteks Excel)

IKT. Selgitus. Tõenäosuse mõiste programmi

Tõenäosusteooria abil

Kinnistamine ja harjutamine. Õpilane kogub

andmed, töötleb neid, koostab sektordiagrammi nt

keskmine kulu ühes päevas kogutud andmete

põhjal ühe kuu kohta

Materjale iseseseisvaks harjutamiseks

IKT. Tõenäosteooria põhimõisted

IKT. Tõenäosuse arvutamine.Video.

IKT. Statistika elemendid põhikoolis

II IKT. Statistika elemendid

põhikoolis I Video. Eesti Vabariik

arvudes. Statistika tööleht.

Sektordiagrammi joonestamine. Ju-

hend ja tööleht: Töölehed 7. klass

Bioloogia, geograafia,

füüsika. Aritmeetiline

keskmine (näiteks kesk-

mine haudumisaeg, mu-

nade arv pesas, poegade

toitmise aeg päevades,

keskmine tiinuse kestus

päevades, keskmine

sademete hulk, keskmine

temperatuur)

Geograafia. Rahvastiku

andmed

Loodusained ja inime-

seõpetus. Andmete ana-

lüüs, diagrammide

koostamine ja tõlge-

damine. Vajadusel loov-

töös andmete analüü-

simine.

Teabekeskkond: Manipulatsioonidest

meedias- kriitiline teabe

analüüsimine. Hangib

statistilisteks arvutusteks

vajalikku infot meediast,

teatmikest, internetist ja teeb

õigeid järeldusi

Keskkond ja ühiskonna

jätkusuutlik areng. Vas-

tavasisuliste ülesannete

lahendamine


Vastutustunde kasvatamine

rühmatöö kaudu, andmete

mittevõltsimine

Tehnoloogia ja

innovatsioon.




kontrollimiseks.

Arvutiõpetuse tundides

saadud teadmiste raken-

damine eluliste

matemaatiliste probleemide

lahendamisel


võtlikkus. Ideede

genereerimine ja nende

headuse kontrollimine-

andmed ja ideed

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/toenaosus/index.htm

http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/tenosusteooria_phimisted.html

http://www.youtube.com/watch?v=xDn5Qa6E0yg

http://www.youtube.com/watch?v=N6MKM1BNvIQ

http://www.youtube.com/watch?v=N6MKM1BNvIQ

http://www.youtube.com/watch?v=baPeiIZsbgQ

http://www.youtube.com/watch?v=baPeiIZsbgQ

http://mott.edu.ee/index.php?option=com_remository&Itemid=28&func=startdown&id=66



Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Kultuuriline identiteet. Eri

rahvused

mitmekultuurilisuse teemaga

seotud ülesannetes

15 Tähtavaldise väär-

tuse arvutamine.

Lihtsate tähtaval-

diste koostamine

Tähtavaldis

arvutab ühetähelise

tähtavaldise väärtuse, näiteks

2b+b2, a²

Näide: leiab eespool toodud

avaldise väärtuse juhul kui

12,5; 0;

3b

koostab lihtsamaid

avaldisi‒ näiteks pindala

ja ruumala



Tähtavaldise koostamine

Sarnaste liidetavate koondamine,

sulgude avamine. Juhend ja tööleht:

Töölehed 7. klass.

16 Võrdeline sõltu-

vus, võrdelise

sõltuvuse graafik

(sirge), võrdeline

jaotamine

võrdeline sõltuvus,

sirge

selgitab näidete põhjal

muutuva suuruse ja funktsiooni

olemust teab sõltuva ja

sõltumatu muutuja tähendust

selgitab võrdelise sõltuvuse

tähendust eluliste näidete

põhjal (nt teepikkus ja aeg;

rahasumma ja kauba kogus)

kontrollib tabelina antud

suuruste abil, kas on tegemist

võrdelise sõltuvusega

otsustab graafiku põhjal, kas on

tegemist võrdelise sõltuvusega

toob näiteid võrdelise sõltuvuse

kohta

leiab võrdeteguri

joonestab võrdelise sõltuvuse

IKT. Iseseisev töö. Programmiga Geogebra

võrdelise sõltuvuse graafiku joonestamine

IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Enese-

kontroll. Võrdeline sõltuvus. Mõisted, selgitused,

ülesanded..

Loodusõpetus. Ühtlase

liikumise kirjeldamine.

Teepikkuse graafik sõltu-

valt ajast, seosed.


Hoolsuse ja püsivuse

arendamine jooniste

valmistamisega seoses

(joonestamisvahendite

olemasolu igas tunnis). Kor-

ralike jooniste valmistamine

Tehnoloogia ja

innovatsioon.


kasutamine joonestatud

graafikute kontrollimiseks


http://www.geogebra.org/cms/

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/vrdeline_seos.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

graafiku nii käsitsi kui ka

arvuti abil programmiga

GeoGebra

17-

18 Pöördvõrdeline

sõltuvus, pöörd-

võrdelise sõltuvuse

graafik (hüperbool)

Pöördvõrdeline

sõltuvus, hüperbool

selgitab pöördvõrdelise

sõltuvuse tähendust eluliste

näidete põhjal (nt ühe

kilogrammi kauba hind ja

teatud rahasumma eest saadava

kauba kogus; kiirus ja aeg)

Näide: Tallinnast Tartusse sõites

sõidab auto keskmise kiirusega 80

km/h. Kui palju väheneb (suureneb)

sõiduks kuluv aeg, kui keskmist

kiirust tõsta (vähendada) 10%

võrra?

kontrollib tabelina antud

suuruste abil, kas on tegemist

pöördvõrdelise sõltuvusega

saab graafiku põhjal aru, kas

on tegemist pöördvõrdelise

sõltuvusega

Näide: kas sõltuvused y = 3x, xy =

3, x + y = 3, y = 3 : x esitavad

pöördvõrdelise sõltuvuse? Miks?

joonestab pöördvõrdelise

sõltuvuse graafiku nii käsitsi

kui ka arvuti abil programmiga

GeoGebra


pöördvõrdelise sõltuvuse graafiku joonestamine


Pöördvõrdeline sõltuvus. Mõisted,

selgitused, ülesanded. Enesekontroll.

Ülesanded kordamiseks. Juhend ja

töölehed: Töölehed 7. klass

Füüsika. Voolutugevus,

pinge, takistus. Väärtused ja kõlblus. Elu-

kestev õpe ja karjääri-

planeerimine. Korralike

jooniste valmistamise oskus

ja harjumus. Püsivuse

arendamine käsitsi jooniste

tegemisel.

18 Kordamine oskab koostada lihtsamaid

avaldisi

oskab tõlgendada

võrdelise ja

Kordamisülesannete lahendamine.


http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/vrdeline_seos.html


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

pöördvõrdelise seose

kordajaid

oskab joonestada

võrdelise ja

pöördvõrdelise seoste

graafikuid

18 Võrdeline ja

pöördvõrdeline seos. Sirge ja

hüperbool



hindamisel.

19-

20 Lineaarfunkt-

sioon, selle graafik

(sirge)

Lineaarfunktsiooni

rakendamise näiteid

Lineaarfunktsioon,

lineaarliige, vaba-

liige

teab, mis on lineaarne sõltuvus;

eristab lineaarliiget ja vaba-

liiget

joonestab lineaarfunktsiooni

avaldise põhjal graafiku nii

käsitsi kui ka arvuti abil

programmiga GeoGebra

otsustab graafiku põhjal, kas

funktsioon on lineaarne või ei

ole

IKT. SelgitusFunktsiooni graafik


lineaarfunktsiooni graafiku joonestamine kahe

punkti abil ning väga hea taseme puhul ka tõusu

ja algordinaadi järgi

IKT. Näiteid. Graafiku joonestamine


Lineaarfunktsioon. Video.

Lineaarfunktsioon. Mõisted,

selgitused, ülesanded. Enesekontroll

Tehnoloogia ja

innovatsioon: infotehnoloogiavahendite

kasutamine joonestatud

graafikute kontrollimiseks

Väärtused ja kõlblus: täpsuse kasvatamine

20 Kordamine teab, mis on lineaarne sõltuvus;

eristab lineaarliiget ja

vabaliiget

joonestab lineaarfunktsiooni

avaldise põhjal graafiku


Lineaarfunktsioon. Lünktest, mõisted, selgitused,

ülesanded. Enesekontroll.

20 Lineaarfunktsioon KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääri-


hindamisel.

http://www.cleo.net.uk/resources/displayframe.php?src=269/consultants_resources%2Fmaths%2Fmaths%2Ffgplusi%2FallFlasks180105.html


http://www.wolframalpha.com/examples/Math.html

http://www.youtube.com/watch?v=39cyPjs4378

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/lineaarfunktsioon.html

http://hot.ee/maykelluke/7kl/index.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

21 14. veebruar Valentinipäeva

tähistamine

Pakkuda tunni alguses õpilastele näiteks

digitahvlile kolme südamekese alla peidetud

üllatuste valimist. Üllatustena võiks pakkuda

kontrolltöö ühest ülesandest ja kahest ülesandest

vabastamist. Kolmanda südame alla võiks peita

uue teema nime või ülesande numbri, et tunniga

edasi minna. Ja muidugi näidata südamekujulisi

jooni. Näiteks:

Südamekujuline joon -> Kunsti

geomeetria ->Jooned ja pinnad


sioon. Infotehnoloogia-

vahendite kasutamine ilusate

joonte demonstreerimisel.

21 Võrrandi mõiste.

Võrrandite sama-

väärsus. Võrrandi

põhiomadused

Võrrand, võrrandite

samaväärsus,

võrrandi omadused

tunneb ära võrrandi

oskab määrata võrrandite

samaväärsust

tunneb võrrandi

põhiomadusi

Kinnistamine ja harjutamine. Lineaarvõrrand.

Selgitused, näited, ülesanded

21 Ühe tundmatuga

lineaarvõrrand,

selle lahendamine

Võrre. Võrde

põhiomadus

Võrdekujulise

võrrandi lahendamine

Võrre, võrde-

kujuline võrrand,

võrde põhiomadus

lahendab võrdekujulise

võrrandi

Näited: lahendab võrrandi

2 3 2 1, 3 4,

3 4 3

3 1 1 3, ,

3 4 4

x xx

x x x x x

x x x

lahendab lineaarvõrrandeid

Näited: lahendab võrrandi 2x + 1 =

x + 3; 2(3x – 1) = 3x – 4;

IKT. Iseseisev töö või paaristöö. Lineaar-

võrrandid T-algebraga. Lineaarvõrrandite

lahendamise harjutamine programmiga T- algebra

Hindeline töö. Lineaarvõrrandite

lahendamine programmi T- algebra abil


Lineaarvõrrand. Selgitused, näited,

ülesanded. Võrdekujuline võrrand.

Mõisted, selgitused, ülesanded.

Enesekontroll

Hindamine

Hea taseme puhul lahendab õpilane veatult

võrdekujulisi ja lineaarvõrrandeid ning kontrollib

Keemia. Ainete koguse

leidmine võrdekujulise

võrrandi abil

Füüsika. Suuruste aval-

damine võrdustest, võr-

dekujulise võrrandi la-

hendamine



vahendite kasutamine

võrrandite lahendamiseks

sammhaaval

Teabekeskkond. Matemaa-

tika roll fundamentaalteadu-

sena: teema rakendused on

(näiteks) füüsikas ja

keemias ning võrrandeid

lahendatakse ühtemoodi

olenemata sellest, kas

muutuja tähiseks on x või

näiteks v

http://www.art.tartu.ee/~illi/

http://www.hot.ee/allarveelmaa/vorrandid.htm

http://math.ut.ee/T-algebra/


http://www.hot.ee/allarveelmaa/vorrandid.htm

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/vrdekujuline_vrrand.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

2 1 3 11

3 4

x x

avaldab võrdest liikme

lahendab võrdekujulisi

võrrandeid

lahendit. Lineaarvõrrandi puhul piirduda

juhtumitega, kus võrrandis on kuni kaks murdu

Väga hea taseme puhul võib võrrandis esineda nii

harilikke- kui ka kümnendmurde.

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

22-

23-2-24

Lihtsamate, sh iga-

päevaeluga seondu-

vate tekstülesan-

nete lahendamine

võrrandi abil

koostab lihtsamate

tekstülesannete lahendamiseks

võrrandi, lahendab selle

kontrollib tekstülesande

lahendit

tekstülesande lahendi

kontrollimisel hindab lahendi

reaalsust, s.t. kas leitud

tekstülesande lahend on

mõistlik (vanaisa vanus ei ole

13 aastat või 133 aastat,

jalgrattur ei sõida kiirusega 288

km/h jms)

lahendab (tekst)ülesandeid

protsentarvutuse kohta

koostab lineaarvõrrandi

etteantud teksti järgi, lahendab

tekstülesandeid lineaarvõrrandi

abil

modelleerib õpetaja

juhendamisel lihtsamas

reaalses kontekstis esineva

probleemi ja tõlgendab saadud

tulemusi õpetaja juhendamisel.

Suuline vestlus. Õpilased selgitavad tekst-

ülesande lahenduskäiku ja lahendi reaalsust

Iseseisev töö. Õpilane koostab tekstülesande, mis

lahendub võrrandi abil

IKT. Võrdekujulise võrrandi ja lineaarvõrrandi

lahendi kontrollimine programmiga

Projektipäev teemal VESI/ ÕHK koostöös

loodusainete jt õpetajatega .

Eesti keel. Mõistab

tekstülesande teksti,

arvestab kirjavahemärke.

Korrektne keelekasutus

tekstülesande koosta-

misel, lahenduskäigu

selgitamisel ja vastuse

tõlgendamisel

Kodundus. Ainete

kogused seoses toidu-

retseptidega vastavalt

sööjate arvule


võtlikkus. Reaalsete

andmete kogumine

tekstülesannete koos-

tamiseks, eluliste andmetega


Teabekeskkond. Hangib

tekstülesande koostamiseks

vajalikku infot meediast,

teatmikest, internetist ja teeb

õigeid järeldusi

Tehnoloogia ja

innovatsioon.


kasutamine võrrandi

lahendite kontrollimiseks

Tervis ja ohutus. Liiklejate

ja sõidukite liikumisega

seotud tekstülesanded, mis

toetavad ohutut liiklemist.

Helkur‒ elupäästja


areng. Ülesanded projekti-

päeval seostatuna loodusega.

Vee säästmine, õhu saasta-

mine


planeerimine. Eelnevalt

õpitud protsenditeema

iseseisev rakendamine uue

teema omandamisel.

24 Kordamine oskab lahendada

võrdekujulisi võrrandeid

IKT. Iseseisev töö või paaristöö. Tunnid

arvutiklassis. Kordamismaterjal seoste kohta:

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/abiks_petajale.html

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/abiks_petajale.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

oskab lahendada

tekstülesandeid

lahendada võrrandeid ja

tekstülesandeid selle abil

töölehed, testid.

24 Võrrand KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääri-


hindamisel.

25 14. märts 𝛑 𝐩ä𝐞𝐯𝐚 𝐭ä𝐡𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 Selle päeva tähistamine on populaarne

Ameerikas, kuid võiksime tähistada ka Eestis.

Hea põhjus arvu π sisu meeldetuletamiseks ja

videote vaatamiseks. Muusikat sellest arvust on

leida väga erinevates stiilides, rääkimata erivatest

kunstiteostest. Vihjeid:

Esitlus

HYPERLINK

"http://www.youtube.com/watch?v=3

OIfYOi19XY" pii dzässina (lisandub

arv e) Video.

pii komakohad kunstis Rachel

Maddow- Amazing feat by Pi Day

celebrant Video Tehke järele: π

komakohtade ütlemine, rubiku

kuubiku kokkupanek ja hularõnga

keerutamine


π päeva tähistamisest

Ameerikas.

25 Hulknurk, selle

ümbermõõt. Hulk-

nurga sisenurkade

summa

Hulknurk, selle

küljed, tipud,

nurgad, lähisküljed,

lähisnurgad, üm-

teab, mis on hulknurk,

näitab hulknurga tippe,

külgi ja nurki, lähiskülgi

ja lähisnurki

Näide: joonestab arvutiprogrammi

abil suvalise hulknurga ja näitab

eespool nimetatud hulknurga

IKT. Selgitused

Hulknurga nurkade arvu suurendamine

Esitlus. Hulknurkade liigid, seotud mõisted. -

> 7. klass -> Hulknurgad. Hulknurga nurkade

summa Näitlikustamiseks. Saab muuta

hulknurka ja näidata, kuidas muutub

sisenurkade summa

Esitlus. Hulknurga nurkade summa. Suuline

vestlus. Tasandiliste ja ruumikujundite

Tehnoloogia ja

innovatsioon. Teab

hulknurgakujuliste konst-

ruktsioonielementide kasuta-

mise võimalusi erinevates

ehituskonstruktsioonides.


kasutamine hulknurga

joonestamisel ja tema

http://matdid.edu.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=201:arvu-pii-imeline-elulugu&catid=95:ringjoone-pikkus-ja-ringi-pindala&Itemid=121

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=217447428272311&set=o.144150822301947&type=1&theater

http://www.youtube.com/watch?v=YFUplFaOrDo&feature=related



http://www.mathopenref.com/polygonregulararea.html

http://web.zone.ee/math/ppt.htm

http://illuminations.nctm.org/ActivityDetail.aspx?ID=9

http://illuminations.nctm.org/ActivityDetail.aspx?ID=9

http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03020204?txtid=2390

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

bermõõt, diago-

naal, kumer hulk-

nurk

elemente

saab aru mõistest

korrapärane hulknurk

arvutab hulknurga

ümbermõõtu, sisenurkade

summa ja korrapärase

hulknurga ühte nurka

Näide: leiab korrapärase 12-nurga

sisenurkade summa ja ühe

sisenurga suuruse; kontrollib, kas

on olemas korrapärane hulknurk,

mille sisenurk on 100º

omadused. Kasutada vastavaid mudeleid,

õpilastel lasta võimalikult palju kujundite

omadusi kaasõpilastele suuliselt selgitada

IKT. Materjal iseseisvaks õppimiseks

Hulknurk Selgitused, ülesanded,

testid.

Hulknurga sisenurkade summa.

Hindamine. Hea taseme puhul valdab

õpilane õppekavas toodud mõisteid ja

seoseid ning oskab neid

tüüpülesannete puhul kasutada, väga

hea tasemele korral kasutab neid

mõisteid ja seoseid uues situatsioonis

(valdavalt õpiku B osa ülesanded)

omaduste uurimisel

26

Rööpkülik, selle

omadused. Rööp-

küliku pindala

Rööpkülik, selle

kõrgus, alus

joonestab etteantud

külgede ja nurgaga

rööpküliku, tema

diagonaalid ja kõrguse

teab rööpküliku külgede,

nurkade ja diagonaalide

omadusi, kasutab neid


mõõdab rööpküliku

küljed ja kõrguse, arvutab

ümbermõõdu ja pindala

Ühistöö. Ettevalmistatud jooniste täiendamine

(võimalusel puutetahvlil): näiteks rööpkülikutele

kõrguste joonestamine jne

Iseseisev töö. Rööpküliku joonestamine joones-

tamisvahendite abil. Ülesannete lahendamine

IKT. Iseseisev töö

Rööpküliku joonestamine


TöölehedRööpkülik. Selgitused,

mõisted, ülesanded Autor

Väärtused ja kõlblus. Hoolsuse ja püsivuse

arendamine rööpküliku

jooniste valmistamisega

seoses (joonestamis-

vahendite olemasolu igas

tunnis). Korralike jooniste

valmistamine käsitsi




rööpküliku joonestamisel ja

tema omaduste uurimisel.

27 Romb, selle oma-

dused. Rombi

pindala

Romb

joonestab etteantud külje

ja nurga järgi rombi

teab rombi diagonaalide

ja nurkade omadusi,

kasutab neid ülesannete

IKT. Selgitus

Esitlus Romb -> 7. klass -> „Romb“

Dünaamiline slaid Romb.

Iseseisev töö. Rombi joonestamine joones-

Tehnoloogiaõpetus

Hulknurgakujuliste

konstruktsioonielemen-

tide kasutamine täna-

päevastes ja ajaloolistes

Tehnoloogia ja

innovatsioon. Rombikujuliste konstrukt-

sioonielementide kasutamise

võimalused erinevates

ehituskonstruktsioonides.

http://www.elvag.edu.ee/~elvev/Hulknurk/index.html

http://www.quia.com/cm/191858.html?AP_rand=40279540

http://leelolee.sauropol.com/7-klass/


http://www.elvag.edu.ee/~elvev/Hulknurk/rpklik.html


http://www.geogebra.org/en/upload/files/masavi/geomeetria/romb.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

lahendamisel

joonestab ja mõõdab

rombi külgi, kõrgust ja

diagonaale, arvutab

ümbermõõdu ja pindala

tusvahendite abil. Ülesannete lahendamine

IKT. Iseseisev töö. Rombi joonestamine, rombi

pindala ja ümbermõõt. Dünaamilised töölehed

(rööpkülik ja romb)

Rööpkülikud Test.

ehitistes. Infotehnoloogiavahendite

kasutamine rombi

joonestamisel ja tema

omaduste uurimisel

Väärtused ja kõlblus. Geo-

meetriliste kujundite ilu ja

seos arhitektuuriga. Hool-

suse ja püsivuse arendamine

rombi jooniste

valmistamisega seoses

(joonestamisvahendite

olemasolu igas tunnis),

korralike jooniste

valmistamine käsitsi.

27 Rööpkülik ja romb.

Korrapärased

nelinurgad

eristab korrapäraseid ja

korrapäratuid hulknurki

eristab rombi ja

rööpkülikut

kinnistab õpitud teadmisi

IKT. Selgitus. Interaktiivne joonis. Nelinurk

koordinaatteljestikus

Praktiline töö

1) Rööpküliku-, rombikujuliste ja

korrapärase hulknurga kujuliste

esemete tundmaõppimine nende

pildistamisega ümbritsevast igapäeva-

elust

2) Kujunditele fotodel värviliste piir-

joonte lisamine arvutiga. Märkus: kui

piirjooned on tehtud halvasti valitud

värviga, pole kujundeid suurel

ekraanilt näha

3) Fotode valimine, Tunnis fotodel

olevatele kujunditele nimetuste

andmine suuliselt, võimalusel fotode

analüüsimisel digitahvli võimaluste

Kunstiõpetus. Värvide

sobivus. Kontrastvärvid Tehnoloogia ja

innovatsioon.


kasutamine geomeetria õppi-

misel seoses igapäevaeluga:

fotod ning nende esitlemine

arvuti- ja suurel ekraanil





http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/matemaatika/roopkylik.htm

http://www.mathopenref.com/coordtrapezoid.html

http://www.mathopenref.com/coordtrapezoid.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

rakendamine

Täiendav võimalus: Facebooki grupis Dropboxi

kaustas (õpilase nimelised failid) olevatele enda

pildistatud kujunditele nimetuste postitamine jms

Märkus: õpetaja jaoks ajamahukas töö. Märkus:

õpilasel peab olema vanemate luba FB konto

omamiseks

IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Enese-

kontroll

Dünaamilised töölehed (rööpkülik ja

romb) Rööpkülikud Test.

28-

29

Püstprisma, selle

pindala ja ruumala

Kolmnurkne ja

nelinurkne püst-

prisma, nende

põhitahud, külgta-

hud, tipud, põhi-

servad, külgservad,

kõrgus, põhja kõr-

gus, pinnalaotus,

külgpinnalaotus,

põhjapindala, külg-

pindala, täispind-

ala, püströöptahu-

kas

tunneb kehade hulgast

kolmnurkse ja nelinurkse

püstprisma

näitab ja nimetab

kolmnurkse ja nelinurkse

püstprisma põhitahke,

näitab selle tippe,

külgservi, põhiservi,

prisma kõrgust,

külgtahke, põhja kõrgust;

arvutab kolmnurkse ja

nelinurkse püstprisma

pindala ja ruumala

märkab ümbritsevas

igapäevaelus

matemaatilisi kujundeid

nt kõnniteel erikujulisi

tänavakive, prismakujulisi

reklaamtulpasid jne

IKT. Selgitus

Esitlus Prismad -> „Prismad“

Dünaamiline joonis Prisma lõiked ->

Prism -> Definition and properties of

a prism -> saab muuta näidatavat

prismat, näiteks muuta vaadet,

põhjaks erinev kujund valida vms

Iseseisev töö, paaristöö või rühmatöö

Joonestada kehad erinevas vaates

Ülesannete lahendamine

Püströöptahuka pinnalaotuse ja selle

mudeli valmistamine

Materjale. Püströöptahukas. Tööleht.

Hindamine

Suuline vestlus

IKT. Enesekontroll. Rööpkülik, romb,

trapets, püströöptahukas. Testid.

Füüsika. Kehade massi

leidmise jt elulised üles-

anded tasandiliste ja ruu-

miliste kujunditega seo-

ses

Keemia, loodusõpetus. Aine tihedus

Tehnoloogia ja

innovatsioon. Ruumilised

joonised ja tehnoloogia

võimalused. Võimalusel

digitahvli tarkvara ja/ või

programmi GeoGebra abil

tehtud püstprismade jooniste


lahendamisel

Väärtused ja kõlblus. Kor-

ralikkuse, hoolsuse ja

püsivuse arendamine

jooniste, mudelite

valmistamisega seoses. Joo-

nestamisvahendite olemas-

olu igas tunnis


planeerimine. Millistes

ametites läheb vaja käsitsi/

arvutil joonestamist? Täna-

päevased nõuded joonistele





http://www.mathopenref.com/tocs/solidtoc.html


http://www.mathema.ee/testid/7/geomeetriaA.html

http://www.mathema.ee/testid/7/geomeetriaA.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

29 Kordamine oskab lahendada

ülesandeid erinevate

geomeetriliste kujundite

kohta

IKT. Kordamine ja kinnistamine

Videod. Prismad Prismad- kasvuhoone

Hulknurk. Test, mõisted, ülesanded

29 Hulknurgad,

püstprismad


riplaneerimine. Kontrolltöö

tagasiside

30 Üksliige. Sarnased

üksliikmed. Üks-

liikmete liitmine ja

lahutamine

Üksliige, üksliikme

normaalkuju,

üksliikme kordaja,

sarnased üks-

liikmed, koondami-

ne

teab mõisteid üksliige ja

selle kordaja

teab, et kordaja 1 jäetakse

kirjutamata ja miinusmärk

üksliikme ees tähendab

kordajat (–1)

viib üksliikme

normaalkujule ja leiab

selle kordaja

koondab sarnaseid

üksliikmeid

Iseseisev töö. Üksliikmed. Töölehed 8. klass ->

MatemaatikaIKT. Iseseisev töö. T-algebra ->

Ülesandekogud -> Üksliikmed.

Tehnoloogia ja

innovatsioon.


kasutamine algebra

õppimisel.

30 Naturaalarvulise

astendajaga

astmed

Võrdsete alustega

astmete korruta-

mine

korrutab ühe ja sama

alusega astmeid nmnm aaa ;

Näide: lihtsustab 2 4 3 7;a a m m m

IKT. Selgitus. Iseseisev töö. Võrdsete alustega

astmed

Iseseisev töö. Astmete korrutamine. Töölehed 8.

klass ->

30 Üksliikmete kor-

rutamine korrutab üksliikmeid Iseseisev töö. Üksliikmed. Töölehed 8. klass ->

http://www.youtube.com/watch?v=scdIG_aZS5c

http://www.youtube.com/watch?v=UoImQIwEU4w

http://www.elvag.edu.ee/~elvev/Hulknurk/kordamine_hulknurk.html

http://kke.meis.ee/oppevara/toolehed/8-klass


http://www.thatquiz.org/tq-2/math/exponent/





Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

30 Korrutise astenda-

mine astendab korrutise

nnn baba )( ;

Näide: lihtsustab

3 5

2 3 ; 3 0,1x y x y

30 Astme astenda-

mine

Astme aste

astendab astme nmnm aa )( ;

Näide: lihtsustab

4 5

3 3;x x

31 Üksliikmete asten-

damine astendab üksliikmeid

31 Võrdsete alustega

astmete jagamine jagab võrdsete alustega

astmeid nmnm aaa :

Näide: lihtsustab 2 4

7 5

4

32 : ;

0,5

x ym m

xy

Iseseisev töö. Astmete jagamine. Töölehed 8.

klass ->

31 Üksliikmete jaga-

mine jagab üksliikmeid IKT. Iseseisev töö. Üksliikmed T-algebraga ->

Ülesandekogud. Paaristöö. Mäng: üksliikmete

korrutamine ja jagamine. Töölehed 8. klass ->

31 Jagatise astenda-

mine astendab jagatise

nnn baba :):( ;

IKT. Iseseisev töö. Enesehindamine. Tehted

üksliikmetega: korrutamine ja jagamine.

Materjalid 8. klassile. -> Üksliikmete jagamine. -

> IKT. Enesekontroll. Tehted üksliikmetega

Test. Iseseisev töö. Korrutise, jagatise ja astme

astendamine. Töölehed 8. klass ->





http://mott.edu.ee/mottwiki/index.php/Materjalid_8._klassile

http://www.mathema.ee/testid/8/yxliikmedA.html


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Näide: leiab astme

32

5

xz

y

32 Astendaja null, ar-

vu 10 negatiivse

täisarvulise asten-

dajaga aste. Nega-

tiivse täisarvulise

astendajaga astmete

näited

teab, et a0 = 1, a ≠0

0001,010

001,010

01,010

1,010

4

3

2

1

……

kirjutab kümnendmurru

10-ne astmete abil;

näide: esitab arvu 10

astemete abil arvud 2,5;

0,98; 12,007 jms

Suuline vestlus Eesti keel. Arvu 10 ast-

mete korrektselt lugemi-

ne ning arvu 10 astmete

kasutamisest aru saamine

erinevates tekstides

(näiteks teatmeteosed)

32 Ülesandeid tehetele

naturaalarvulise

astendajaga

astmetega

oskab rakendada viit

astendamise reeglit

läbisegi tehetes

üksliikmetega

IKT. Tehetes üksliikmetega

Rühmatööna mäng (täringud, nupud, paber)

Tehted üksliikmetega. Töölehed 8. klass Iseseisev

töö, paaristöö või rühmatöö: lisaülesanded. Ülesanded, kus on vaja osata kasutada mitut

astendamise reeglit



rühmatöö kaudu. Täpsuse

arendamine viie reegli

kooskasutamisel

Tehnoloogia ja

innovatsioon.


kasutamine vastuste

kontrollimiseks, tehes

tehteid üksliikmetega.

33 Arvu standard-

kuju, selle

rakendamise näiteid

kirjutab suuri ja väikseid

arve standardkujul,

selgitab standardkujuliste

arvude kasutamist teistes

IKT. Selgitus. Arvuhiiglased ja arvukääbused

Mõõdud Universumis. Interaktiivne võrdlus.

IKT. Demonstratsioon Arv ja selle arvu

Tehnoloogiaõpetus

Väikeste arvude kasu-

Tehnoloogia ja


kasutab õppeks infotehno-

loogilisi vahendeid, saab aru


http://www.htwins.net/scale/

http://demonstrations.wolfram.com/ScientificNotation/

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Arvu standardkuju õppeainetes ja

igapäevaelus

teab, et arvu 10 astmeid

läheb vaja edaspidi

erinevate loodusteaduste

õppimisel

standardkuju

IKT. Ühistöö: selgitus ja ülesanded

Arvu kirjutamine standardkujul

Standardkujul antud arvu kirjutamine

tavalisel viisil

tamine täppismõõtmisel

Loodusõpetus. Suured

arvud planeetide masside

ja kauguste väljendami-

sel, väikesed arvud aine

osakeste mõõtmete ja

masside kirjeldamisel

Füüsika. Arvu standard-

kuju. Suured kiirused,

massid, kaugused jne

Keemia. Arvu standard-

kuju. Aine osakeste suu-

rused jne

suurte ja väikeste arvude

tähtsusest looduses

toimuvate protsesside

kirjeldamisel, teab väikeste

arvude kasutusvaldkondi

tehnikas

33 Kordamine oskab rakendada

astendamise viit reeglit

oskab tehteid

üksliikmetega

kirjutab arve

standardkujul

Iseseisev töö. Enesehindamine. Tehted astmetega

-> Teemad 8. Klass -> Tehted astmetega. Test.

33 Üksliikmed KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääri-


hindamisel

34-

35

koostab ristsõna õpitud

mõistete kohta ja

lahendab kaasõpilase

poolt koostatu

rakendab astendamise

reegleid, teostab tehteid

üksliikmetega, kordab

arvu standardkuju

IKT. Ristsõna. Ristsõnade koostamine ja

lahendamine.

IKT. Iseseisev töö, tagasiside. Tehted astmete ja

üksliikmetega. Tööleht

IKT. Miljonimäng teemal rööpkülik.

IKT. Rühmatöö: Reisi maksumuse leidmine.

Tehnoloogiaõpetus.

Loovate lahenduste

leidmine ja käsitöö

arendamine


areng. Ülesannete lahenda-

mine loodusainetest ja mate-

maatikast looduses- nõlva

kalle, künka kõrgus, vee

happelisus jne

Teabekeskkond. Leiab

vajalikku infot teatmikest,

internetist ja muudest teabe-

http://demonstrations.wolfram.com/ScientificNotation/

http://www.zum.de/dwu/depothp/hp-math/hpmpo51.htm




http://www.discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/?CFID=2985577&CFTOKEN=92361639

http://www.discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/?CFID=2985577&CFTOKEN=92361639

http://116056.edicypages.com/files/tehted_astmete_ja_yksliikmetega_2.htm

http://116056.edicypages.com/files/tehted_astmete_ja_yksliikmetega_2.htm

http://www.quia.com/rr/329169.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l

Õppeteema,

mõisted

Õpitulemused

Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

kordab

rööpkülikute

omadusi

lahendab praktilisi

ülesandeid loodusainetest

ja matemaatikast

mängib matemaatilisi

mänge, saades eduelamusi

paneb kokku tangrame

annab tagasisidet lõppeva

õ-a matemaatikatundide

kohta (mis meeldis enim,

mida võiks muuta)

arendab loovust vastavate

töölehtede täitmise abil

Valitse oma raha- reisimisssioon

Õuesõppepäev 7. klassidele

IKT. Mängud, tangramid

Mängud

Tangramid

Tangram- ruut kokku GeoGebras

Õppekäik koos matemaatika- ja loodusainete

õpetajate poolt koostatud integreeritud töölehe

täitmisega

Kohalikku veepuhastusjaama

Tallinna loomaaeda

Vestlus. Ankeet

Materjale. Loovuse töölehed

allikatest, saab matemaatilist

sümboolikat sisaldavatest

tekstidest aru




erinevas kontekstis

GEOMEETRILISED KUJUNDID (60 tundi)

Õp

pen

äd

al

Õppeteema, mõisted




Ringjoon ja ring

23 Ringjoon. Ring. Ringi

sektor

Ringjoon, keskpunkt,

raadius, diameeter,

kaar, ring,

täispööre,sektor

Õpilane

teab ringjoone

keskpunkti,

raadiuse ja dia-

meetri tähendust

oskab eristada

mõisteid ringjoon ja

ring

teab, millises seoses

IKT. Selgitus. Esitlus

IKT. Individuaalne või paaristöö. Ringjoone

raadiuse ja diameetri mõisted, raadiuse ja

diameetri vaheline seos.

Ajalugu. Geograafia. Geograafiliste

koordinaatide teke: 600-500 a eKr

ekvaatori jagamine 360 kraadiks


õppetöös: joonestamine arvutil

http://valitseomaraha.ee/Teacher/Default.aspx

http://web.zone.ee/math/teised_mangud.html#mangud

http://games.ztor.com/tang/

http://geogebracentral.blogspot.com/2012/01/tangram-puzzle-constructing-square.html

http://dairekrabi.weebly.com/

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al





on raadius ja dia-

meeter

oskab joonestada

etteantud raadiuse

või diameetriga

ringjoont

teab täispöörde

suurust kraadides

oskab malliga

mõõta sektori

suurust

24 Ringjoone pikkus.

Ringi pindala

Õpilane

oskab arvutada

ringjoone pikkuse

ja ringi pindala

oskab leida raadiust

ringi ümbermõõdu

kaudu

oskab leida katse-

liselt arvu ligi-

kaudse väärtuse

IKT. Illustratsioon.

IKT. Selgitus. Video

Individuaalne töö. Ringi pindala ja ümber-

mõõdu arvutamine. töölehed teemal „Ringi

pindala ja ümbermõõt“

IKT. Individuaalne töö või paaristöö

Rühmatöö. Posteri või voldiku koostamine

ringiga seotud mõistete ja valemite kohta

Praktiline töö. Arvu väärtuse leidmine.

IKT. Selgitus.

IKT. Hindamine. Enesehindamine. Ringjoon

ja ring

Ajalugu. Arv . Ringi pindala osati

arvutada juba Vana- Egiptuses


posteri või voldiku koostamisel

Kunstiõpetus. Posteri või voldiku

kujundamine


Ring ja ratas. Ratta leiutamise

tähtsus

Kultuuriline identiteet. Ringid

meie ümber. Geomeetria

arhitektuuris. Sakraalgeomeetria.

Kordamine Õpilane oskab

joonestada ring-

joont

märkida

joonisele ja

Iseseisev töö. Ülesannete lahendamine Kunstiõpetus. Tehnoloogiaõpetus. Joonestamise oskused

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al





mõõta jooniselt

ringi (ringjoone)

diameetrit ja

ümbermõõtu

arvutada ringi

pindala ja

ümbermõõtu 24 Ringjoon ja ring KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääripla-


misel

Geomeetrilisi konstruktsioone

25 Peegeldus sirgest,

telgsümmeetria

Peegeldus punktist,

tsentraalsümmeetria

Peegeldamine, kujutis,

peegeldustelg,

sümmeetriatelg,

sümmeetrilised

kujundid

Õpilane oskab

eristada joonisel

sümmeetrilisi

kujundeid

kasutades IKT või-

malusi (interneti-

otsing,

pildistamine) tuua

näiteid õpitud geo-

meetrilistest kujun-

ditest ning süm-

meetriast arhitek-

tuuris ja kujutavas

kunstis

IKT või õppekäik linna või loodusesse.

Praktiline töö. Otsida näiteid sümmeetria

kohta arhitektuuris, kujutavas kunstis,

ümbritsevas looduses

Ühisprojekt käsitööga. Sümmeetriliste kujun-

dite tikkimine


Kunstiõpetus. Käsitöö ja kodundus.

Sümmeetria kasutamine arhitektuuris,

kujutavas kunstis, näputöös

Loodusõpetus. Sümmeetria looduses

Kehaline kasvatus. Sümmeetria

võimlemiskavades ja väljakujoonistes.

Tantsujoonis

Väärtused ja kõlblus. Korrapära ja täpsus ning

esteetika

Kultuuriline identiteet. Rahva-

tants, arhitektuur, kujutav kunst

maailma rahvaste ajaloos



õppetöös. Pildiotsing


neerimine. Erinevate erialade

tutvustamine: fotograafia, kunst

ja käsitöö

26 Sümmeetriliste kujun-

dite joonestamine.

Lõigu poolitamine.

Antud sirge ristsirge.

Nurga poolitamine.

Keskristsirge,

Õpilane

joonestab sirge (ja

punkti ) suhtes

antud punktiga

sümmeetrilise

punkti, antud

lõiguga

sümmeetrilise lõigu

ja antud kolmnurga

IKT. Selgitus/ illustratsioon.

Praktilised tööd

Konstruktsioonid sirkli ja

joonlauaga

IKT. töölehe koostamine

Ühisprojekt tehnoloogiaõpetuse ning

Tehnoloogiaõpetus. Kunstiõpetus.

Konstruktsioonid

Tehnoloogiaõpetus. Käsitöö ja

kodundus. mängu valmistamine ja

kasutamine


Korrektsus töös.



tutvustamine. Joonestamisega

seotud elukutsed: konstruktor,

arhitekt, kunstnik, tantsujuht.

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al





nurgapoolitaja

või nelinurgaga

sümmeetrilise

kujundi

poolitab sirkli ja

joonlauaga lõigu

ning joonestab

keskristsirge

joonestab antud

sirgele ristsirge

poolitab sirkli ja

joonlauaga nurga

käsitööga. Tehnoloogia ja innovatsioon.

IKT joonestamise ja

joonistamise töövahendina.

26 Kordamine Õpilane

joonestab

sümmeetrilisi

kujundeid

oskab poolitada

lõiku

joonestada

keskristsirget

oskab poolitada

nurka

Joonestamine

Pranglimine

26 Geomeetrilised

konstruktsioonid



misel

Kolmnurk

27 Kolmnurk ja selle

elemendid

Kolmnurga nurkade

summa.

Tipud, nurgad, küljed,

lähisküljed,

lähisnurgad,

vastasküljed,

Õpilane

oskab näidata jooni-

sel ja nimetada

kolmnurga tippe,

külgi, nurki

teab kolmnurga

külgede omadusi

oskab joonestada ja

tähistada kolm-

nurga, arvutada

Suuline arutelu

IKT. Uurimuslik ülesanne. Töölehed

IKT. Iseseisev või paaristöö.


Mõisted

Mäng

Tehnoloogiaõpetus. Kolmnurga-

kujuliste konstruktsioonielementide

kasutamine erinevates ehituskonst-

ruktsioonides. Joonised


õppetöös: joonised

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al





vastasnurgad,

ümbermõõt

kolmnurga ümber-

mõõtu

oskab leida

jooniselt ja

nimetada kolm-

nurga lähisnurki,

vastasnurki, lähis-

külgi, vastaskülgi

teab ja kasutab

nurga tähistusi

teab kolmnurga

sisenurkade

summat ja rakendab

seda puuduva nurga

leidmiseks

Ülesanded

28 Kolmnurkade

võrdsuse tunnused

Vastavad küljed ja

nurgad

Õpilane teab kolm-

nurkade võrdsuse

tunnuseid KKK, KNK,

NKN ning kasutab neid


IKT. Geogebra programmi kasutamine.



õppetöös

29 Kolmnurga joones-

tamine kolme külje

järgi, kahe külje ja

nende vahelise nurga

järgi, ühe külje ja selle

lähisnurkade järgi.

Õpilane oskab joonesta-

da kolmnurka

kolme külje järgi

kahe külje ja

nendevahelise

nurga järgi

ühe külje ja selle

lähisnurkade järgi

IKT. Hindamine. Enesehindamine:

baasteadmised. Kolmnurk (kuni liigitamiseni).

Keskristsirge, nurga poolitaja

Tehnoloogiaõpetus. Konstruktsioonid Väärtused ja kõlblus – täpsuse

kasvatamine



õppetöös: IKT teadmiste

kontrolli vahendina

30 Kolmnurkade

liigitamine

Täisnurkne kolmnurk

Võrdhaarse kolmnurga

omadusi

Teravnurkne,

Õpilane oskab

oskab liigitada

joonistel etteantud

kolmnurki nurkade

ja külgede järgi

oskab joonestada

teravnurkse,

täisnurkse ja

nürinurkse kolm-

Mõistekaardi koostamine Kolmnurgad

Mõistekaardi koostamisest: artikkel

Rühmatöö. Rühmade segamine. Teema:

kolmnurkade liigitamine. IKT. Iseseisev või

paaristöö.


mõistekaardi koostamisel

Ajalugu. Vanas Egiptuses osati konst-

rueerida täisnurkset kolmnurka

külgedega 3, 4 ja 5



õppetöös



õppetöös: IKT konstruktsioon-

ülesannetes.

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al





täisnurkne ja

nürinurkne kolmnurk,

erikülgne, võrdhaarne

ja võrdkülgne

kolmnurk, kaatet,

hüpotenuus, haar,

alus, alusnurk,

tipunurk

nurga

oskab joonestada

erikülgse,

võrdkülgse ja

võrdhaarse kolm-

nurga

oskab näidata ja

nimetada

täisnurkse kolm-

nurga külgi

oskab näidata ja

nimetada

võrdhaarses kolm-

nurgas külgi ja

nurki

teab võrdhaarse

kolmnurga omadusi

ja kasutab neid

ülesannete

lahendamisel

IKT. Hindamine. Tagasiside

Tööleht, kus arvuti kontrollib vastust.


31 Kolmnurga alus ja

kõrgus.

Kolmnurga pindala

Õpilane

tunneb mõisteid

alus ja kõrgus,

joonestab iga

kolmnurga igale

alusele kõrguse

oskab mõõta kolm-

nurga aluse ja kõr-

guse

oskab arvutada

kolmnurga pindala.

Iseseisev töö.

IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Esitlus:

mõisted ja ülesanded

32

Kolmnurga ülesannete

lahendamine Õpilane

tunneb kolm-

nurgaga seotud

mõisteid

oskab leida

Iseseisev töö. Ristsõnade koostamine ja

lahendamine kolmnurgaga seotud mõistete

kohta

IKT.


ristsõna lahendamisel ja koostamisel

Teabekeskkond. Ristsõnad: la-

hendamine ja koostamine

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al





kolmnurga

elemente

Näiteid

IKT. Hindamine. Enesehindamine. Baastead-

miste kontroll. Kolmnurga


leida kolmnurga

elemente ning

pindala ja

ümbermõõtu.

Iseseisev töö. Ülesannete lahendamine.

IKT. Pranglimine


neerimine. Iseseisev töö tead-

miste kinnistamisel

32 Kolmnurk KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjääripla-

neerimine. Tagasiside

hindamisel

Üldine kordamine

33-

35

Tehted murdude ja

täisarvudega

Protsendid

Geomeetrilised

kujundid


IKT. Pranglimine



õppetöös: erinevaid IKT

võimalusi õpitu kordamiseks ja

kinnistamiseks

Nõo Põhikool


Õp

pen

äd

al

Õppeteema, mõisted Õpitulemused

Õpilane

Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT

kasutamine/ õppekeskkond/ hindamine Õppeainete lõiming

Lõiming läbivate

teemadega

1 Mitme tehtega arvutus-

ülesanded. Astendamine.

Protsentülesanded, prot-

sendipunkt

teab märgireegleid

oskab astendada, ka (-1)n

ja – 1n ning a

0


oskab ümardada 10,33

3

oskab mõistlikult

kasutada taskuarvutit

tehete tegemisel

oskab lahendada kuni

kahesammulisi reaalse

sisuga protsentülesandeid

Suuline küsitlus, tagasiside

Iseseisev töö, vastastikune hindamine. As-

tendamise kordamine. Töölehed 8. klassile. ->

Matemaatika 1- 28, töölehed 7 ja 8. Mõisted,

harjutused

IKT. Iseseisev töö. Enesehindamine. Asten-

damine. Ülesanded

Suuline küsitlus, tagasiside. Protsentülesanded.

Peastarvutamise tööleht. Iseseisev töö.

Protsentülesanded kordamiseks Tekstülesannete

tööleht. IKT. Enesehindamine.

Protsentülesanded Test


areng. Teema kajastamine

protsentülesannetes

1 Võrdeline, pöördvõrdeline

ja lineaarne sõltuvus

tunneb ära erinevad

sõltuvused, ka graafiku

põhjal

oskab joonestada

sõltuvuste graafikud

käsitsi kui ka


toob sõltuvuste kohta

elulisi näiteid

Iseseisev töö. Kordamine: funktsioonid.

Töölehed 8.klassile. -> Matemaatika 1- 28,

tööleht 6. Mõisted, seosed

IKT. Iseseisev töö. Enesehindamine. Võrdeline ja pöördvõrdeline seos. Nende seoste

graafikud. TestIseseisev töö. Graafikute

joonestamine

Eesti keel. Korrektne kee-

lekasutus näidete toomisel,

tekstülesannete la-

hendamisel


Püsivuse ja täpsuse

kasvatamine

1 Lineaarvõrrand. Võrde-

kujuline võrrand oskab lahendada

võrdekujulist võrrandit

oskab lahendada

lineaarvõrrandit

koostab lihtsama

tekstülesande

lahendamiseks võrrandi ja

kontrollib lahendi

Iseseisev töö. Võrrandite lahendamine

Õpilased koostavad ise ülesandeid. Vastas-

tikune hindamine

IKT.

Tekstülesande lahendamisel kasutada

programmi Wiris abi

Teabekeskkond.

Ülesannete lahendamiseks

vajaliku info leidmine

avalikest teabeallikatest

(teatmikud, entsük-

lopeediad, internet). Teabe

kriitiline hindamine


http://zope.eenet.ee/mmmprojekt/Liikmed/kmat/4-osa-tervest.doc/view

http://zope.eenet.ee/mmmprojekt/Liikmed/liivi/05-protsentuelesannete-ueldine-kordamine.doc/view

http://www.mathema.ee/testid/6/protsentA.html


http://www.mathema.ee/testid/7/poordvE.html

http://www.mathema.ee/testid/7/poordvE.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

reaalsust IKT. Kinnistamine ja harjutamine. Enese-

hindamine. Testid.

Lineaarvõrrand

Võrdekujuline võrrand

1

Hulknurk. Rööpkülik ja

romb

oskab lahendada ülesandeid

korrapärase hulknurga kohta

kasutab rööpküliku omadusi

ülesannete lahendamisel ja

oskab leida rööpküliku

ümbermõõdu ning pindala

kasutab rombi omadusi

ülesannete lahendamisel ja

oskab leida rombi ümbermõõdu

ning pindala

IKT. Iseseisev töö. Tagasiside

Rööpkülikud Test. Hulknurk

Selgitused, ülesanded, testid.

2 Tehted üksliikmetega.

Arvu standardkuju oskab rakendada õpitud viit

astendamise reeglit tehes

tehteid üksliikmetega

oskab koondada sarnaseid

üksliikmeid

kirjutab suuri ja väikseid arve

standardkujul

Iseseisev töö. Töölehed

Korrutise ja jagatise astendamine.

Töölehed 8. klass -> Matemaatika

(1- 28), töölehed 11 – 13

Arvu standardkuju. Töölehed 8.

klass -> Matemaatika (1- 28),

töölehed 22 ja 23

Standardkujul arvud. Teisendused,

tehted.


Täpsuse kasvatamine

2 Hulkliige. Hulkliikme

väärtuse arvutamine

hulkliige, kaksliige,

kolmliige, hulkliikme

kordaja, korrastatud

hulkliige

teab mõisteid ja korrastab

hulkliikmeid

arvutab hulkliikme väärtuse

teeb arvutusi täisarvudega,

kümnendmurdudega, harilike

murdudega (s.h. segaarvudega)

näide: leiab avaldise 2 22 3 4a ab b väärtuse, kui

12 , 4,5

3a b

Materjale teemal „Hulkliikmed“

Töölehed 8. klass -> Matemaatika (29- 51)

3- Hulkliikmete liitmine ja

lahutamine ning liidab ja lahutab hulkliikmeid,

kasutab sulgude avamise reeglit

IKT. Selgitus, ühistöö Tehnoloogia ja

innovatsioon. IKT

http://www.mathema.ee/testid/7/lineaarvorrandA.html

http://www.mathema.ee/testid/7/vorreA.html








Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

4 korrutamine ja jagamine

üksliikmega

sulgude avamine

korrutab ja jagab hulkliikme

üksliikmega Sulgude ette toomine1

Sulgude ette toomine 2




IKT. Tehted hulkliikmetega:

hulkliikmed programmi T- algebra

abil -> Ülesandekogud --> Hulk-

liikmed. Üks- ja hulkliikmed.

Mõisted, mängud, ülesanded, testid,

töölehed.

vahendite kasutamine õp-

petöös

4 Kordamine. oskab teha tehteid

hulkliikmetega

oskab leida avaldise väärtuse

IKT. Iseseisev töö, enesehindamine. Testiloend

-> Teemad 8. klass -> Hulkliikmed. Testid.

4 Tehted hulkliikmetega,

avaldise väärtuse leidmine

KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine. Tagasiside hindamisel.

5 Lemmiklooma soetamine

Kaks õpilast koos

valivad lemmiklooma ja

arvutavad tema soetamiseks

vajalikud kulud, arvestades ka

ülalpidamise jms kulud ühe kuu

lõikes

Paaristöö. Vahelduseks algebrateemadele

Eesti keel. Korrektne kee-

lekasutus töö koostamisel

Bioloogia. Lemmiklooma

käitumine, elutingimused

jms.

Tehnoloogia ja

innovatsioon. IKT

vahendite kasutamine õp-

petöös: infootsing

Väärtused ja kõlblus. Lemmikloom ja vastustus.

6 Hulkliikme tegurdamine

ühise teguri sulgudest

väljatoomisega

hulkliikme tegurdamine

Kaksliikmete korrutamine

toob teguri sulgudest välja korrutab kaksliikmeid

Näiteks

(a+b)(c+d) = ac+ad+bc+bd

7 Kahe üksliikme summa ja leiab kahe üksliikme summa ja

vahe korrutise (a + b)(a - b) =

IKT. Ühistöö või iseseisev töö. Ruutude vahe

http://www.zum.de/dwu/depothp/hp-math/hpmte31.htm





http://elvag.edu.ee/~pihlap/hulkliikmed/Hulkliikmed/lesanded2.html


http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/ruutude_vahe_valem.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

vahe korrutis

ruutude vahe

a2 – b

2

kasutab valemit mõlematpidi, s.t.

teab, et

(x + 2y)(x – 2y) = x2 – 4y

2 ja

a2 – 9b

2 = (a + 3b)(a – 3b)

valem Selgitus, ülesanded, näited.

8 Kaksliikme ruut

kaksliikme ruut, summa

ruut, vahe ruut

leiab kaksliikme ruudu

2 2 2

2 2 2

2 ,

2

a b a ab b

a b a ab b

teab, et

2 2

2 2

2 2

,

,

.

a b a b

a b b a

a b b a

IKT. Selgitus. Video Abivalemid I IKT.

Ühistöö või iseseisev töö. Summa ja vahe

ruudu valem. Selgitus, ülesanded, näited.

Tehnoloogia ja

innovatsioon.

Infotehnoloogiavahendid

ülesannete lahendamiseks

ja vastuste kontrollimiseks

9 Hulkliikmete korrutamine

Kuupide summa ja vahe

valemid, kaksliikme kuup

tutvustavalt

korrutab hulkliikmeid,

piirdudes juhtumiga, kus

kolmliiget on vaja korrutada

kolmliikmega

IKT. Selgitus. Video Video- abivalemid II.

IKT. Ühistöö või iseseisev töö. Selgitus, üles-

anded, näited

Kuupide summa ja vahe valemid

Summa ja vahe kuup Kaksliikme kuubi ning kuupide summa ja vahe

valemid on soovitatav tuua sisse ülesannetes

Väärtused ja kõlblus. Järjepidevuse kasvatamine:

eelnevalt õpitud oskuste ja

meetodite rakendamine

uue materjali omandamisel

10 Hulkliikme tagurdamine

valemite kasutamisega. tegurdab avaldist kasutades

ruutude vahe ning summa ja

vahe ruudu valemeid


Kõikide abivalemite kasutamine

tegurdamisel Tööleht.


Tegurdamine. Tööleht

IKT. Enesehindamine. Abivalemid

Teemad 8. klass -> Korrutamise

abivalemid.

Teabekeskkond.

Ülesannete lahendamiseks

vajalikud valemite

leidmine teatmikest,

õpikutest, internetist vm.

11 Algebralise avaldise

lihtsustamine teisendab ja lihtsustab

algebralisi avaldisi

näiteks:

Individuaalne töö või rühmatöö. Ülesannete

lahendamine: tehted hulkliikmetega (liitmine,

lahutamine, hulkliikmete korrutamine)

Ülesanded on soovitatav valida nii, et

lihtsamate ülesannetega saavad kõik

Füüsika. Valemite kombi-

neerimisel tekib konk-

reetse ülesande lahenda-

miseks vajalik valem

Väärtused ja kõlblus. Sihikindluse ja püsivuse

kasvatamine: alusta

lihtsamast ja mine edasi

keerulisemale

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/ruutude_vahe_valem.html

http://www.youtube.com/watch?v=knAPdhJpq1Q

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/summa_ja_vahe_ruudu_valem.html

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/summa_ja_vahe_ruudu_valem.html

http://www.youtube.com/watch?v=0Mcx-XO0PZY

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/kuupide_summa_ja_vahe_valemid.html

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/summa_ja_vahe_kuubi_valemid.html



http://116056.edicypages.com/files/tegurdamine_valemid_elve_vutt.htm


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

2 2

2 2

9 4 2 3 2 3 ;

2 2 2 3

a b b a b a

a a a a

õpilased hakkama,

edasijõudnutele anda lihtsustada

avaldisi, kus on vaja kasutada kuupide

summa ja vahe valemeid (summa ja

vahe kuubi valemeid)

11 Kordamine oskab korrutada kaksliikmeid,

aga ka kolmliikmeid omavahel

oskab tuua sulgude ette

suurima ühise teguri

oskab kasutada abivalemeid (3)

tegurdamisel, sulgude avamisel

ja avaldiste lihtsustamisel

Suuline selgitus. Vigade analüüs. Kasutada

puutetundliku tahvli tarkvara kordamisel (nt

lihtsustamisülesannete põhivigade analüüsi-

miseks)

IKT. Iseseisev töö. Tagasiside

Abivalemite kordamine Tööleht

Ülesanded abivalemite

harjutamiseks Tegurdamise iseseisev

kordamine Tööleht

Testid- hulkliikmed

Hindamisest. Hea taseme puhul

õpilane teab ja kasutab õppekavas

toodud mõisteid ning põhiseoseid,

väga hea taseme puhul lahendab

mittestandardseid ülesandeid

avaldiste lihtsustamise ja

tegurdamise kohta

Teabekeskkond: õpilane

leiab ülesannete lahenda-

miseks vajalikud valemid

teatmikest, õpikutest,

internetist vm


Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine. Vigadest saab õppida

11 Abivalemite rakendamine.

Sulgude ette toomine.

Tehted hulkliikmetega



12 Kontrolltöö vigade analüü-

simine/ mittestandardsete


kes väga hea või hea hinde

saanud, tutvub rühmitamis-

võttega (ainekava väline

teema)

ülejäänutega toimub KT vigade

analüüsimine


Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine. Vigade analüüsimine on

edasiliikumiseks vajalik

http://www.wiris.ee/materjalid/kodused_naited/walgebra.htm

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/lesanne_1.html

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/lesanne_1.html

http://mott.edu.ee/index.php?option=com_remository&Itemid=28&func=fileinfo&id=18


http://katikala.sauropol.com/konkursitood-2/

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

12 Kahe tundmatuga lineaar-

võrrand

kahe tundmatuga

lineaarvõrrand, selle

normaalkuju

avaldab kahe tundmatuga

lineaarvõrrandist ühe tundmatu

teise kaudu

viib kahe tundmatuga lineaar-

võrrandi normaalkujule

Selgitus. Iseseisev töö. Vastastikune hindamine

IKT. Iseseisev töö programmiga T- algebra. ->

Ülesannete kogud -> Lineaarvõrrandid

Füüsika. Suuruste

avaldamine võrdustest

Tehnoloogia ja


kasutab IKT vahendeid

kahe tundmatuga lineaar-

võrrandist tundmatu

avaldamisel.

12 Kahe tundmatuga lineaar-

võrrandi graafiline esitus

graafiline kujutis-sirge

kujutab graafiliselt kahe tund-

matuga lineaarvõrrandit ja leiab

graafikult selle lahendeid

Iseseisev töö. Suuline tagasiside

IKT. Iseseisev töö. Kahe tundmatuga li-

neaarvõrrandi lahendamiseks kasutada

programmi GeoGebra

Võrrandisüsteemide lahendamisel

vaadelda kindlasti ka selliseid, kus lahendid

puuduvad või on lahendeid lõpmata palju,

vältida seda, et kõikide lahendatud võr-

randisüsteemide lahendid on täisarvud

valikuliselt anda lahendada ülesandeid, kus

võrrandisüsteemis olevaid võrrandeid on

vaja lihtsustada ‒ kaotada murrud, kasutada

õpitud abivalemeid

Tehnoloogia ja



lineaarvõrrandi lahendami-

seks

13 Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandisüsteemi

(LVS) lahendamine

graafiliselt

kahe tundmatuga LVS,

selle normaalkuju, lahend

tunneb ära kahe tundmatuga

lineaarse võrrandisüsteemi

lahendab kahe tundmatuga


graafiliselt nii käsitsi kui ka

programmi GeoGebra abil

Iseseisev töö. LVS graafiline lahendamine

IKT. Iseseisev töö. Tagasiside. LVS graafiline

lahendamine. Ülesanded

Füüsika. Kahe keha sirg-

joonelisel liikumisel koh-

tumispunkti või kohtu-

miseks kulunud aja leid-

mine.

Tehnoloogia ja

innovatsioon: kasutab

IKT vahendeid võrrandi-

süsteemi lahendamiseks


Täpsuse kasvatamine

14 Liitmisvõte

lahendab kahe tundmatuga


liitmisvõttega

IKT. Selgitus. Video. Lineaarne võrrandi-

süsteem. Liitmisvõte.

Soovitus: kui võrrandisüsteemis olevaid võr-

randeid saab lahutada, siis ka nii teha, näiteks

võrrandisüsteemis



http://www.youtube.com/watch?v=uaHdfhYzL5g

http://www.youtube.com/watch?v=uaHdfhYzL5g

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

2 3

2 4 1

x y

x y

saame peale lahutamist leida kohe muutuja y

väärtuse

15 Asendusvõte lahendab kahe tundmatuga


asendusvõttega

IKT. Selgitus. Videod.

Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine

asendusvõttega

Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine

asendusvõttega II

Soovitus: Lahendada ka selliseid võrrandi-

süsteeme, kus ühe tundmatu avaldamisel

tekivad murrud (ja neid ei saa asendada

kümnendmurdudega), näiteks

3 7 1

7 3 1

x y

x y

Soovitus. Lahendada ka võrrandisüsteeme,

mida on vaja enne lahendamist korrastada või

sisaldavad murde, näiteks

2(3 ) 3( ) 1

3

23 1

3

1 2

x y x y y

y x

xy

y x

IKT. Iseseisev töö. Graafiline lahendamine

GeoGebra keskkonnas Tööleht, viited.

Tehnoloogia ja



võrrandisüsteemi lahendite

kontrollimiseks

16-

17

Lihtsamate, sh igapäeva-

eluga seonduvate tekst-


LVS abil

lahendab lihtsamaid tekst-

ülesandeid kahe tundmatuga

lineaarvõrrandisüsteemi abil

Rühmatöö. LVS lahendamine asendus- ja liit-

misvõttega, märkides lahendid koordinaatteljes-

tikku (et leida lahendussõna punktide ühenda-

mise tulemusena). Töölehed 8. klass -> Mate-

maatika (52- 79), töölehed 58 ja 59

Füüsika. Kiiruste leidmise

ülesanded

Bioloogia. Tekstülesanded

põllumajandusest



rühmatöö kaudu

Elukestev õpe ja


http://www.youtube.com/watch?v=QbCrEVrmppw

http://www.youtube.com/watch?v=QbCrEVrmppw

http://www.youtube.com/watch?v=dyd4OxRWoXw

http://www.youtube.com/watch?v=dyd4OxRWoXw

http://koolielu.ee/waramu/view/1-3db3dacf-7b40-4522-a587-1e48e13b6969

http://koolielu.ee/waramu/view/1-3db3dacf-7b40-4522-a587-1e48e13b6969


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

I Keemia. Tekstülesanded

sulamite kohta (lisaüles-

anded)

Koostööoskused

Tehnoloogia ja



võrrandisüsteemide lahen-

damiseks

Tervis ja ohutus.

Liiklejate ja sõidukite

liikumisega seotud

tekstülesanded.

18 Kordamine oskab kolme erinevat võtet

LVS lahendamiseks

Analüüs. Ühistöö. Kasutada puutetundliku

tahvli tarkvara kordamisel ja õpilaste poolt LVS

lahendamisel tehtud vigade analüüsimiseks

IKT. Iseseisev töö. Enesehindamine. Testi-

loend -> Teemad 8. klass -> Lineaarsed

võrrandisüsteemid. Testid.

Hindamisest

Hea taseme saavutamiseks on piisav, kui

õpilane lahendab võrrandisüsteeme

(võrrandid võivad sisaldada ka murde)

ratsionaalsete võtetega, koostab teksti järgi

võrrandisüsteemi, lahendab selle ja

tõlgendab lahendit

Väga hea taseme puhul tuleb võrrandisüs-

teemi lihtsustamisel kasutada korrutamise

abivalemeid, tekstülesanded võivad olla

vastuoluliste andmetega või on tekkinud

võrrandisüsteemil lõpmata palju lahendeid


võtlikkus. Otstarbeka

võtte leidmine võrrandi-

süsteemi lahendamiseks

18 LVS lahendamine, lihtsa-

mate tekstülesannete la-

hendamine LVS koosta-

mise abil


karjääriplaneerimine. Tagasiside hindamisel



Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

18 Definitsioon. Aksioom

definitsioon,

defineerimine, algmõiste,

aksioom,

paralleelide aksioom

selgitab definitsiooni mõistet

teeb vahet defineerimisel

(mõiste sisu lühike ja täpne

avamine) ja kirjeldamisel

defineerib paralleelseid sirgeid,

teab paralleelide aksioomi

Diskussioon. Võimalusel puutetundliku tahvli

tarkvara võimaluste rakendamine:

geomeetriliste kujundite õpetamisel on väga

kasulik. TÜ LoTe koolifüüsika keskus ->

Meelelahutus -> Optilised illusioonid

Hindamine

hindega „5“ võib õpilase teadmisi hinnata,

kui ta suudab mõisteid veatult defineerida

hindega „4“ võib õpilase teadmisi hinnata

juhul, kui ta suudab leida definitsioonidest

ebakorrektsusi ja neid parandada


Elukestev õpe ja


Täpsuse ja püsivuse

kasvatamine läbi kogu


teema õpetamise: paral-

leelsed sirged peavad

olema paralleelsed;

ristuvad sirged risti;

võrdsed lõigud pikkuselt

võrdsed; võrdsed nurgad

suuruselt võrdsed.

Kasutatakse mõisteid täp-

selt: eristatakse lõiku

sirgest; võrdsust

võrdelisusest

18 Teoreem. Teoreemi eeldus

ja väide

teoreem, teoreemi eeldus,

teoreemi väide, tõestamine

selgitab teoreemi, eelduse ja

väite mõistet

Iseseisev töö. Teoreem: mõisted. Töölehed 8.

klass -> Matemaatika (80 - 100), töölehed 80 ja

81


loend -> Teemad 8. klass -> Defineerimine ja

tõestamine. Testid.

Väärtused ja kõlblus. Hoolsuse ja püsivuse aren-

damine jooniste

valmistamisega seoses:

joonestamisvahendite

olemasolu igas tunnis.

19 Näiteid teoreemide tõesta-

misest

Näiteks teoreemid

kui kaks sirget on

paralleelsed kol-

mandaga, siis nad

on paralleelsed

teineteisega

kui sirge lõikab

ühte kahest

paralleelsest sir-

kasutab arvutiprogrammi

(näiteks GeoGebra)

seaduspärasuste avastamisel ja

hüpoteeside püstitamisel

selgitab mõne teoreemi tõestus-

käiku

saab aru selgitatava teoreemi

tõestuskäigust (vs päheõppi-

mine)

Selgitus. Teoreemi tõestamine

IKT. Selgitus/ iseseisev töö. Seaduspärasuste

avastamine, hüpoteeside püstitamine programmi

GeoGebra kasutades

Ühistöö. Õpilased selgitavad klassile suuliselt

teoreemi tõestuskäiku, kuulajad märgivad vead

üles ning peavad olema valmis selgitust

suvalisel kohal jätkama. Hiljem analüüsivad

kuulajad esinemisi

Iseseisev töö. Teoreem:tõestamine. Töölehed 8.

Eesti keel. Eneseväljen-

duse oskus. Oma mõtte

selge, lühidalt ja täpselt

väljendamine teoreemide

sõnastamisel.


sioon. IKT vahendite kasu-

tamine õppetöös


Loogiliste mõttekäikude

elegants teoreemide tõesta-

misel. Kriitika, selle

esitamine ja vastuvõtmine


riplaneerimine. Kuulamisoskus,

http://www.physic.ut.ee/kfk/index.php?page=huvitavat







Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

gest, siis ta lõikab

ka teist kui kaks sirget on risti

ühe ja sama sirgega,

siis need sirged on tei-

neteisega paralleelsed

vastuväiteline tõestusviis

klass -> Matemaatika (80 - 100), töölehed 82 ja

84

Hindamine:

teoreemi selgituskäigu selgitamine on

„hea“ tase,

teoreemi iseseisev tõestamine aga

„väga hea“ tase- luua tingimused

õpilastele, kelle jaoks tõestuskäigu

selgitamine on lihtne.

tähelepanelikkus, detailide

märkamise oskus, olulise

ja ebaolulise eristamine

20 Kahe sirge lõikamisel

kolmanda sirgega tekkivad

nurgad

lähisnurgad, põiknurgad

näitab joonisel ja defineerib

lähisnurki ja põiknurki

Demonstratsioon. Interaktiivne joonis.

Lähisnurgad ja põiknurgad,

Iseseisev töö. Kahe sirge lõikamine sirgega.

Töölehed 8. klass -> Matemaatika (80 - 100),

tööleht 85

20 Kahe sirge paralleelsuse

tunnused teab sirgete paralleelsuse

tunnuseid ning kasutab neid


IKT. Demonstratsioon. Interaktiivne joonis.

Võrdsed põiknurgad

Iseseisev töö. Sirgete paralleelsus. Töölehed 8.

klass -> Matemaatika (80 - 100), tööleht 86


loend -> Teemad 8. klass ->Sirged ja nurgad.

Testid. Autor Allar Veelmaa

21 14. veebruar Valentinipäeva tähistamine Digitahvlile kolme südamekese alla peidetud

üllatuste valimine

Üllatustena (näiteks)

ühest kontrolltöö ülesandest vabasta-

mine

kahest kontrolltöö ülesandest

vabastamine




ilusate joonte demonstree-

rimisel


http://dmentrard.free.fr/GEOGEBRA/Maths/Geometrie2/Alternext.html


http://www.mathopenref.com/anglesalternateinterior.html





Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

kolmanda südame alla võiks peita

uue teema nime või ülesande

numbri, et tunniga edasi minna.

Ja muidugi näidata südamekujulisi jooni,

näiteks:

Südamekujuline joon ->Jooned ja

pinnad ->Südamekujuline joon

Tuksuv süda

21 Kolmnurga välisnurk, selle

omadus

Kolmnurga sisenurkade

summa

kolmnurga sisenurk,

välisnurk

joonestab, defineerib välisnurga

kasutab kolmnurga välisnurga

omadust

leiab kolmnurga puuduva nurga

kahe etteantud nurga järgi,

leiab võrdhaarse kolmnurga

tipunurga alusnurga järgi ja

vastupidi


Kolmurga välisnurk.

Iseseisev töö. Kolmnurga sisenurkade summa.

Töölehed 8. klass -> Matemaatika (80 - 100),

tööleht 87

21 Kolmnurga kesklõik, selle

omadused

kolmnurga kesklõik

joonestab ja defineerib

kolmnurga kesklõigu

teab kolmnurga kesklõigu

omadusi ja kasutab neid


leiab kesklõigud kolmnurga

külgede järgi ning ka

vastupidi‒ oskab leida külgi

kesklõikude järgi


Kolmnurga kesklõik

IKT. Ühistöö. Puutetundlikul tahvlil ette-

valmistatud jooniste täiendamine õpilaste poolt

tunnis, näitekst kolmnurkadele kesklõikude

joonestamine

Iseseisev töö. Kolmnurga kesklõigu

joonestamine, järelduste tegemine. Töölehed 8.


IKT. Iseseisev töö. Kesklõigu joonestamine




tamine õppetöös

22-

23

Trapets. Trapetsi kesklõik,

selle omadused

trapets, trapetsi alus,

defineerib ja joonestab trapetsi

liigitab nelinurki

joonestab ja defineerib trapetsi

kesklõigu

IKT. Selgitus. Ühistöö

Esitlus Trapets -> 7.klass -> „Tra-

pets“. Mõisted, tunnused



tamine õppetöös

http://www.art.tartu.ee/~illi/

http://dmentrard.free.fr/GEOGEBRA/Maths/Fonctions/ver3112/CoeurmathsMD.html

http://www.mathopenref.com/triangleextangle.html


http://www.mathopenref.com/trianglemidsegment.html





Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

trapetsi haar, võrdhaarne

trapets, täisnurkne trapets,

trapetsi kõrgus, trapetsi

alusnurk, trapetsi kesklõik

oskab leida trapetsi pindala ja

ümbermõõtu

teab trapetsi kesklõigu omadusi

ning kasutab neid ülesannete

lahendamisel

Näide: leida trapetsi kesklõik,

kui alused on 6 cm ja 8 cm;

leida trapetsi alus, kui kesklõik

on 6 cm ja üks alus 8 cm (4 cm)

GeoGebra programm: trapetsite

liigid

Puutetundlikul tahvlil etteval-

mistatud jooniste täiendamine

õpilaste poolt (näiteks trapetsitele

kõrguste joonestamine)

Iseseisev töö. Trapetsi kesklõik. Definit-

sioonikaardi täitmine, valemid. Töölehed 8.



loend -> Teemad 8. klass ->Sirged ja nurgad.

Testid.

IKT. Iseseisev töö. Enesehindamine. Trapets.

Test.

Praktiline töö, vastastikune hindamine

Trapetsikujuliste esemete pildis-

tamine igapäevaelust

Õpitud kujunditele lisada värvilised

piirjooned arvutiga (näiteks

programmis Paint)

Fotode ülespanek veebi Dropboxi

7. klassis avatud kausta

Lemmikpiltide valimine (klassis

või FB loodud grupis)

23 Kolmnurga mediaan.

Mediaanide lõikepunkt ehk

raskuskese, selle omadus

kolmnurga mediaan,

raskuskese

defineerib ja joonestab

kolmnurga mediaani, selgitab

mediaanide lõikepunkti

omadust

IKT. Selgitus. Ühistöö

Mõiste ja omadused programmi

GeoGebra abil. NB! Rõhutada, et

sõltumata kolmnurga liigist

lõikuvad mediaanid ühes punktis ja

jaotuvad suhtes 2 : 1 tipu poolt

Tehnoloogiaõpetus

Eseme raskuskeskme

leidmine



tamine õppetöös


Täpsuse ja püsivuse

kasvatamine: mediaanid






http://lemill.net/lemill-server/content/exercises/test-trapets

https://www.dropbox.com/install


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

lugedes

Puutetundlikul tahvlil ettevalmis-

tatud jooniste täiendamine õpilaste

poolt (näiteks kolmnurkadele

mediaanide joonestamine)

IKT. Iseseisev töö. Mediaanid GeoGebra abil

Tööleht.

IKT. Demonstratsioon. Mediaani joonestamine

sirkliga.

Rühmatöö, paaristöö või iseseisev töö. Kolmnurga mediaanid. Joonestamine, mõisted,

seosed. Tööjuhend.

Iseseisev töö. Lõigud kolmnurgas. Töölehed 8.


„Kolmnurga mediaanid“

peavad lõikuma ühes

punktis

24 Kordamine. oskab leida õpitu abil puuduvad

nurgad

lahendab ülesandeid seoses

kolmnurga ja trapetsi kohta

õpituga

IKT. Iseseisev töö. Tagasiside. Testiloend ->

Teemad 8. klass -> Kolmnurk, trapets ja

hulknurk. Testid.

24 Geomeetrilised kujundid I KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja


24 Kesknurk. Ringjoone kaar.

Kõõl. Piirdenurk, selle

omadus

kesknurk, kõõl, kaar,

piirdenurk

joonestab etteantud raadiuse

või diameetriga ringjoone

arvutiprogrammiga

joonestab etteantud raadiuse

või diameetriga ringjoone

sirkliga

leiab jooniselt ringjoone kaare,

kõõlu, kesknurga ja piirdenurga

teab seost samale kaarele

IKT. Sissejuhatus. Videod

Ebatavalisi hooneid

Geomeetria igapäevaelus

Iseseisev töö. Ringjoone joonestamine sirkliga

ja arvutiprogrammiga (etteantud raadius,

Väärtused ja kõlblus. Hoolsuse ja püsivuse aren-

damine jooniste valmista-

misega seoses:

joonestamisvahendite,

töökorras sirkli olemasolu

igas tunnis


http://koolielu.ee/waramu/view/1-7db22235-c7df-444e-9974-34c31de9865d

http://www.mathopenref.com/constmedian.html

http://www.mathopenref.com/constmedian.html





Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

toetuva kesknurga ja

piirdenurga suuruste vahel ning

kasutab seda teadmist


diameeter)

IKT. Selgitus. Video Kesk- ja piirdenurga

omadus.

IKT. Demonstratsioon ja iseseisev töö

programmi GeoGebra abil. Tööleht, sobiv ka

illustratiivse materjalina: Samale kaarele

toetuvad kesk- ja piirdenurk. Iseseisev töö.

Kesknurk, kaar ja kõõl (tööleht 91). Piirdenurk

ja kesknurk (tööleht 92). Töölehed 8. klass ->

Matemaatika (80 – 100)

IKT. Iseseisev töö. Tagasiside. Kesk- ja

piirdenurk. Selgitused, testid.

IKT. Matemaatikast huvitatutele lisamaterjal.

Thalese teoreem. Programmi GeoGebra tööleht.


tamine õppetöös.

25 14. märts π päeva tähistamine Selle päeva tähistamine on populaarne Amee-

rikas, kuid võiksime tähistada ka Eestis. Hea

põhjus arvu π sisu meeldetuletamiseks ja

videode vaatamiseks. Muusikat sellest arvust on

leida väga erinevates stiilides, rääkimata

erinevatest kunstiteostest.

Vihjeid

pii selgitus

pii räpp

pii doomino

pii äriideena



Ameerikas


http://koolielu.ee/waramu/view/1-3f6be81f-c374-4fd6-8d89-e9cbc63eabfc

http://koolielu.ee/waramu/view/1-3f6be81f-c374-4fd6-8d89-e9cbc63eabfc


http://torva.edu.ee/~malve/8materjal/piirdenurk.html

http://torva.edu.ee/~malve/8materjal/piirdenurk.html

http://merlinsaulep.weebly.com/thalese-teoreem.html


http://www.youtube.com/watch?v=TlY-Sh9Rzas&feature=related

http://www.teachpi.org/music/rap.htm

http://www.youtube.com/watch?v=Vp9zLbIE8zo&feature=player_embedded

http://www.cafepress.com/piday

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

25 Ringjoone lõikaja ja puu-

tuja. Ringjoone puutuja ja

puutepunkti joonestatud

raadiuse ristseis

lõikaja, puutuja,

puutepunkt

joonestab ringjoone lõikaja ja

puutuja joonestusvahenditega

joonestab ringjoone lõikaja ja

puutuja arvutiprogrammi abil

teab puutuja ja puutepunkti

tõmmatud raadiuse vastastikust

asendit ja kasutab seda üles-

annete lahendamisel

teab, et ühest punktist

ringjoonele joonestatud

puutujate korral on puute-

punktid võrdsetel kaugustel

sellest punktist ning kasutab

seda ülesannete lahendamisel

IKT. Demonstratsioon programmi GeoGebra

abil. Puutuja ja raadiuse ristseis

Iseseisev töö. Puutuja, kesknurk, piirdenurk.

Töölehed 8. klass -> Matemaatika (80 – 100),

tööleht 93

Hindamine. Ideid. Arvestustöö. Autor Eva

Tšepurko

IKT. Materjale

Materjal õpilasele Puutuja ja lõikaja. Programmi

GeoGebra tööleht.


sioon. IKT vahendite


26 Kolmnurga ümber- ja sise-

ringjoon

ümberringjoon,

siseringjoon

teab, et kolmnurga kõigi

külgede keskristsirged lõikuvad

ühes ja samas punktis, mis on

kolmnurga ümberringjoone

keskpunkt

joonestab kolmnurga üm-

berringjoone käsitsi

joonestusvahendite abil ja

arvuti abil

teab, et kolmnurga kõigi

nurkade poolitajad lõikuvad

ühes ja samas punktis, mis on

kolmnurga siseringjoone kesk-

punkt

joonestab kolmnurga si-

seringjoone käsitsi joo-

nestusvahendite abil ja arvuti

abil

IKT. Demonstratsioon programmi GeoGebra

abil: sõltumata kolmnurga liigist lõikuvad

külgede keskristsirged ühes punktis ja ka

nurgapoolitajad ühes punktis

IKT. Iseseisev töö. Töölehed (GeoGebra).

Ümberringjoone joonestamine

Siseringjoone joonestamine

Iseseisev töö. Töölehed 8. klass -> Matemaa-

tika (80 – 100),

Ümberringjoone joonestamine-

tööleht 95

Siseringjoone joonestamine- tööleht

96

IKT. Iseseisev töö. Materjal õpilasele.

Kolmnurga sise- ja ümberringjoon. Programmi

GeoGebra töölehed

IKT. Materjale koduse töö abina, näiteks

puudujatele


Täpsuse kasvatamine:

nurgapoolitaja peab

poolitama täpselt nurga,

siseringjoon peab

puudutama täpselt ühes

punktis kolmnurga külge;

ümberringjoon peab

läbima täpselt kolmnurga

tippe







http://merlinsaulep.weebly.com/puutuja-ja-lotildeikaja.html




https://mhg.tartu.ee/janika/kolmnurk/kolmn_ymberring.html

https://mhg.tartu.ee/janika/kolmnurk/kolmn_sisering.html


http://merlinsaulep.weebly.com/index.html


Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Ümberringjoone joonestamise õpetus

Siseringjoone joonestamise õpetus

Keskristsirge joonestamise õpetus

Nurgapoolitaja joonestamise õpetus

27 Kõõl- ja puutujahulknurk,

apoteem

korrapärane hulknurk,

kõõlhulknurk,

kõõlkolmnurk,

puutujahulknurk,

puutujakolmnurk

hulknurga apoteem

joonestab korrapäraseid

hulknurki ‒ kolmnurk, ne-

linurk, kuusnurk, kaheksanurk

käsitsi joonestusvahendite abil

ja arvuti abil

selgitab, mis on apoteem ja

joonestab selle

arvutab korrapärase hulk-

nurga ümbermõõdu

IKT. Demonstratsioon

Hulknurk ja tema apoteem. Interaktiivne

joonis

Korrapärase kuusnurga joonestamise õpetus.

Animatsioon. Võimalusel puutetundliku

tahvli tarkvara kasutamine

Iseseisev töö. Töölehed 8. klass -> Matemaa-

tika (80 – 100)

Korrapärane kolmnurk- tööleht 98

Korrapärane kuusnurk- tööleht 99

IKT. Iseseisev töö. Programmi GeoGebra abil

korrapärase kolmnurga, nelinurga, kuusnurga ja

kaheksanurga joonestamine. Materjal õpilasele

Korrapärane ja korrapäratu hulknurk. Prog-

rammi GeoGebra töölehtIKT. Iseseisev töö.

Korrapärane hulknurk Geogebra tööleht,

juhendmaterjal. Autor Maarja Uusväli

Ühisprojekt. Iseseisev töö. Koostöös

kunstiõpetajaga ornamentide tegemine,

kasutades õpitud geomeetrilisi kujundeid ja

nende omadusi. Parimate tööde esitlemine

stendil

Ideid. Matemaatikast enam huvitatud õpilastele

näiteks põranda katmine korrapäraste

hulknurkade kujuliste plaatidega Põranda

plaatimine

Kunstiõpetus. Ilumeele

arendamine, kunstiline

kujundamine, töö pla-

neerimine


kasvatamine.

Geomeetriliste kujundite

ilu ja seos igapäevaeluga




http://www.zum.de/dwu/depotan/amdl003.htm

http://www.zum.de/dwu/depotan/amdl004.htm

http://www.mathopenref.com/constbisectline.html

http://www.mathopenref.com/constbisectangle.html

http://www.mathopenref.com/polygonregulararea.html

http://www.mathopenref.com/constinhexagon.html



http://merlinsaulep.weebly.com/hulknurgad.html


http://lepo.it.da.ut.ee/~maarjauu/toolehed.html

http://mathpalette.com/2012/09/semiregular-tessellations-1/

http://mathpalette.com/2012/09/semiregular-tessellations-1/

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

28 Kordamine. suudab õpitud uusi mõisteid

seoses ringjoone ja korrapärase

hulknurgaga defineerida, oskab

nõutud mõisted jooniselt ära

tunda ning ise joonestada

28 Geomeetrilised kujundid II KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja


29 Võrdelised lõigud

võrdelised lõigud

kontrollib antud lõikude

võrdelisust

Materjale

Fibonacci arvud, kuldlõige jm.

Kuldlõige: biomeetria ja Leonardo da

Vinci maal

Paaristöö. Matemaatika ja muusika vahelised

seosed (erinevad aspektid)

IKT. Videod

IKT. Selgitus. Video Kiirteteoreem Ühistöö.

Ülesannete lahendamine kiirteteoreemi kohta

Kunstiõpetus. Kuldlõige

tagamaks harmoonilisi

proportsioone. Ilumeele

arendamine

Muusikaõpetus. Harilikud

murrud kui noodivältused,

kuldne suhe muusikas,

intervallid, taktimõõt jne

Inglise keel. Matemaati-

lise sisuga laulude tekstide

tõlkimine eesti keelde


Mõjusad esteetilised

elamused. Laulud arvust π erinevates stiilides:

sümfooniast džässi ja

räpini



14. märtsil

30 Sarnased hulknurgad.

Kolmnurkade sarnasuse

tunnused

sarnased hulknurgad,

sarnased kolmnurgad,

sarnasustegur

teab kolmnurkade sarnasuse

tunnuseid ja kasutab neid


IKT. Selgitus. Sarnasuse tunnused (program-

miga GeoGebra)

IKT. Iseseisev töö. Kolmnurkade sarnasus.

GeoGebra dünaamiline tööleht Töölehed,

juhendmaterjalIseseisev töö, paaristöö või

rühmatöö. Hulknurkade sarnasus. Töölehed 9.

klass -> Matemaatika (59 – 64), töölehed 59 -

60

IKT. Materjale. Interaktiivsed joonised

Sarnased kolmnurgad. Mõiste selgitused,

näiteid, seoseid (kiirteteoreem, trapets)

Tunnus KKK

Eesti keel. Mõte ja sõnas-

tuse täpsus mõtte edasiand-

misel



tamine õppetöös


Elukestev õpe ja


Oma mõtte selgelt, lühidalt

ja täpselt väljendamine

ülesannete vormistamisel.

Meeskonnatöö oskused

http://www.ttkool.ut.ee/huvitavadarvud/IIosa/fibonacciarvud.htm

http://www.art-4-home.com/leonardo-da-vinci/the-proportions-of-the-human-figure-the-vitruvian-man-p14456.html

http://www.art-4-home.com/leonardo-da-vinci/the-proportions-of-the-human-figure-the-vitruvian-man-p14456.html

http://www.youtube.com/watch?v=aowyrtnpINw





http://www.mathopenref.com/similartriangles.html

http://www.mathopenref.com/similarsss.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

Tunnus KNK

Tunnus NN

31-

32

Sarnaste hulknurkade

ümbermõõtude ja pind-

alade suhe

teab teoreeme sarnaste hulknur-

kade ümbermõõtude ja

pindalade kohta ning kasutab

neid ülesannete lahendamisel

IKT. Selgitus ja ülesannete lahendamine prog-

rammi GeoGebra abil

Iseseisev töö, paaristöö või rühmatöö. Töö-

lehed 9. klass -> Matemaatika (59 – 64)

Sarnaste hulknurkade

ümbermõõdud, tööleht 61

Sarnaste hulknurkade pindalad,

töölehed 62-64



tamine õppetöös

33 Kordamine. kasutab kolmnurkade sarnasuse

tunnuseid ülesannete

lahendamisel

kasutab õpitud teoreeme


Iseseisev töö. Enesehindamine. Testiloend ->

Teemad 9. klass -> Hulknurkade sarnasus ->

sarnasusA. Test.

33 Geomeetrilised kujundid

III



33 Maa-alade kaardistamise

näiteid

mõõtkava, kaardimõõt

selgitab mõõtkava tähendust

lahendab rakendusliku sisuga

ülesandeid‒ pikkuste kaudne

mõõtmine; maa-alade

plaanistamine; plaani

kasutamine looduses

Õuesõpe. Mõõtmised ja plaanistamised vabas

looduses. Rühmatööna plaani koostamine

Projektipäev koostöös loodusainete jt

õpetajatega (osaliselt õuesõpe), teemaks

PAEPÄEV

Geograafia. Kaart ja

plaan, kaardi järgi objek-

tide vahelise tõelise

kauguse määramine

Tehnoloogiaõpetus

Plaani järgi objekti

reaalsete mõõtmete

leidmine

Kehaline kasvatus. Orien-

teerumine kaardi järgi.


võtlikkus. Reaalsete and-

mete kogumine plaanista-

miseks


Täpsuse kasvatamine, sihi-

kindluse ja püsivuse

kasvatamine.


rühmatöö kaudu


areng. Loodusressursid:

kui kauaks jätkub eestlastel

paekivi jne. Kohaliku

http://www.mathopenref.com/similarsas.html

http://www.mathopenref.com/similaraaa.html





http://www.mathema.ee/testid/9/sarnasusA.html

Nõo Põhikool Õ

pp

enä

da

l


Õpilane



Lõiming läbivate

teemadega

veekogu ja selle ümbruse

puhtus

34-

35

teeb valmis matemaatikaga

seotud luuletuse

nuputab- avastab seaduspära-

susi

kordab geomeetrilisi kujundeid

mängib matemaatilisi mänge

paneb kokku puzzlesid

arendab loovust vastavate

töölehtede täitmise abil

täidab ankeedi: annab

tagasisidet lõppeva õppeaasta

matemaatikatundide kohta

Iseseisev töö. Matemaatikaga seotud luuletuse

kirjutamine. Luuletuste esitamine

IKT. Rühmatöö valitseomaraha.ee. Tööjuhend

- Vanema astme neli missiooni, missioon „Hea-

tegevus“

Iseseisev töö. Geomeetrilistest kujunditest koos-

neva pildi joonistamine Töölehed 7. klass ->

Matemaatika II p.a(147 – 183) , töölehed 170 ja

168

Õppekäik koos loodusainete ja matemaatika-

õpetajate poolt koostatud integreeritud töö-

lehtedega

kohaliku veekogu äärde: erinevad ülesan-

ded vastavates kontrollpunktides

AHHAA keskuse külastus

Materjale

Loovuse töölehed

IKT. Videod -> Nuputamisülesanded

IKT. -> Teadusmiks-> Harjutused->

Matemaatika/7.klass -> Röökülik, romb ja

trapets

IKT. Mängud

A

Eesti keel

Luulekeel

Teabekeskkond. Vajaliku

info leidmine teatmikest,

internetist ja muudest

teabeallikatest. Mate-

maatilist sümboolikat

sisaldavatest tekstidest aru

saamine


Elukestev õpe ja


Omaloomingu esitamine ja

teiste loomingu hindamine:

kriitilisuse kohane määr,

huumorimeel ja heasoov-

likkus. Meeskonnatöö

oskused

Ettevõtlikkus ja

kodanikuühiskond.

Loovus, seoste nägemine

erinevate valdkondade

vahel. Missioon „Hea-

tegevus“

http://valitseomaraha.ee/

http://valitseomaraha.ee/Teacher/PDF/TeachersManual_EE.pdf



../../../Documents%20and%20Settings/tiinaa/sirje.tibar/AppData/Local/Microsoft/Windows/Temporary%20Internet%20Files/Content.Outlook/98XKBR9F/Mängud

Nõo Põhikool

Matemaatik 9 kl 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi

pp

enä

da

l


Õpilane

Metoodilised soovitused/praktilised tööd

ja IKT kasutamine/ õppekeskkond/

hindamine

Õppeainete lõiming Lõiming läbivate

teemadega

1 Tehted hulkliikmetega.

Abivalemite kasutamine

algebraliste avaldiste

lihtsustamisel

kaksliikme summa ja vahe

ruut, kaksliikmete summa

ja vahe korrutis

tegurdab avaldist kasutades ruutude

vahe ning summa ja vahe ruudu

valemeid

teisendab ja lihtsustab

algebralisi avaldisi

Suuline küsitlus

Individuaalne töö. Minu investeeringud

Paaristöö. Harjutusülesannete lahendamine

IKT. Kinnistamine ja harjutamine,

tagasiside

Tehted üksliikmetega

Abivalemite kasutamine. Näited, testid,

ülesanded.

1 Võrdeline, pöördvõrdeline

ja lineaarne sõltuvus

võrdeline ja

pöördvõrdeline sõltuvus,

lineaarne sõltuvus

tunneb ära erinevad sõltuvu-

sed, ka graafiku põhjal

oskab joonestada sõltuvuste

graafikud käsitsi kui ka


toob sõltuvuste kohta elulisi

näiteid

IKT. Iseseisev töö. Kordamine.

Õppematerjal funktsioonide kordamiseks.

Selgitused, näited, testid, ülesanded.

Iseseisev töö. Graafikute joonestamine

käsitsi

IKT. Tund arvutiklassis, graafikute

joonestamine programmiga GeoGebra




graafikute joonestamiseks

1 Lineaarvõrrand.

Võrdekujuline võrrand

lineaarvõrrand,

võrdekujuline võrrand

oskab lahendada võrdekujulist

võrrandit

oskab lahendada

lineaarvõrrandit

koostab lihtsama tekstülesande

lahendamiseks võrrandi ja

kontrollib lahendi reaalsust

IKT. Iseseisev töö, tagasiside.

Võrdekujuline võrrand. Selgitused, näited,

ülesanded, sh test võrdekujulise võrrandi

kohta Õpilased koostavad ise võrrandeid

Suuline küsitlus, tagasiside

IKT. Iseseisev töö, paaristöö. Enese-

hindamine

Teabekeskkond. Ülesa-

nnete lahendamiseks vaja-

liku info leidmine avalikest

teabeallikatest (teatmikud,

entsüklopeediad, internet)



vahendite kasutamine üle-

annete lahendamisel ja

vastuste kontrollimisel

1

Hulknurk. Kolmnurk,

ristkülik, ruut, rööpkülik ja

romb

hulknurk, kolmnurk, ruut,

oskab lahendada ülesandeid

korrapärase hulknurga kohta

kasutab hulknurkade omadusi

ülesannete lahendamisel ja oskab

leida rööpküliku ümbermõõdu ning



Hulknurkade joonestamine programmi

Eesti keel. Korrektne

keelekasutus hulknurkade

defineerimisel




hulknurkade joonestami-

http://mott.edu.ee/mottwiki/index.php/Pilt:YksliigeA.xls

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/abivalemid/

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/


http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/vrdekujuline_vrrand.html

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/test_2_vrdekujuline_vrrand.html

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/funktsioonid/test_2_vrdekujuline_vrrand.html

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

rööpkülik, romb pindala

kasutab hulknurkade omadusi

ülesannete lahendamisel ja oskab

leida hulknurga ümbermõõtu ning

pindala

GeoGebra abil

IKT. Materjal

Korrapärane hulknurk-materjal

õppimiseks. Mõisted, segitused, näited,

ülesanded. Geomeetria kordamine.

Mõisted

Geomeetria kordamise test. Pihlap

seks

2 Kordamine oskab kasutada abivalemeid avaldiste

lihtsustamisel

joonestada seoste graafikuid

lahendada lineaarvõrrandeid

leida hulknurkade ümbermõõte ja

pindalasid


Algebraliste murdude liitmine ja

lahutamine

Algebraliste murdude korrutamine

Kinnistamine ja harjutamine.

Kordamisülesannete lahendamine

2 Abivalemid, sõltuvuste

graafikud, lineaarvõrrand,

hulknurkade üm-

bermõõdud ja pindalad


riplaneerimine. Tagasiside hindamisel

3 Arvu ruutjuur. Ruutjuur

korrutisest ja jagatisest.

Ruutvõrrand

ruutjuur, ruutvõrrand,

diskriminant

teab ruutjuure mõistet

oskab leida ruutjuurt korrutisest ja

jagatisest

eristab ruutvõrrandit teistest

võrranditest

nimetab ruutvõrrandi liikmed ja

nende kordajad

viib ruutvõrrandeid normaalkujule

IKT. Selgitus, ühistöö, iseseisev töö,

tagasiside. Juurimine Ülesanded

(www.thatquiz.org)

Matemaatika õppematerjale. -> Ruutjuur.

Juurimise reeglid

Iseseisev töö või paaristöö.

Harjutusülesannete lahendamine


Lihtsamate ruutjuurte leidmine

Kinnistamine ja harjutamine. Doomino

ruutjuurtega. Töölehed 8. klassile ->

Matemaatika (52 - 79), tööleht 67




http://matemaatika.edu.ee/

http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/geomeetria/geom1.htm

http://www.youtube.com/watch?v=6Y6BPBlZTgE

http://www.youtube.com/watch?v=6Y6BPBlZTgE

http://www.youtube.com/watch?v=A15WPUkDyqM


http://www.thatquiz.org/

http://opetaja.edu.ee/kyllin/mate.html

http://opetaja.edu.ee/kyllin/materjalid/ruutjuur_omadused.pdf

http://opetaja.edu.ee/kyllin/materjalid/ruutjuur_omadused.pdf


Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

3-4 Ruutvõrrandi

lahendivalem.

Ruutvõrrandi diskriminant

ruutvõrrand, diskriminant

viib ruutvõrrandeid normaalkujule

Näide: viia võrrandid

3x + x 2 = 16

(x – 2)2 + 3(2x +1) = 121 normaalkujule

liigitab ruutvõrrandeid täielikeks ja

mittetäielikeks

lahendab mittetäielikke

ruutvõrrandeid

Näide: lahendada võrrandid

3x2 = 121

4x + 3x2 = 0

12x2 = 0

Iseseisev töö. Harjutusülesannete

lahendamine

IKT. Kinnistamine ja harjutamine,

tagasiside

Test ruutvõrrandi lahendamise kohta

Test täieliku ja mittetäieliku

ruutvõrrandi kohta


sioon. Infotehnoloogiava-

hendit kasutamine ruut-

võrrandi lahendite kontrol-

limiseks

4-5 Taandatud ruutvõrrand.

Ruutvõrrandi diskriminant

taandatud ja taandamata

ruutvõrrand, diskriminant

taandab ruutvõrrandi

Näide: taandab võrrandid

3x 2 – 6x + 9 = 0; –4x

2 + 5x + 11 = 0

lahendab taandamata ruutvõrrandeid

ja taandatud ruutvõrrandeid vastavate

lahendivalemite abil

Näide:

võrrand 2 4 5 0m m tuleb

lahendada taandatud ruutvõrrandi

lahendivalemi abil

1;2 2 4 ( 5) 2 3m

võrrand 3m 2 – 12m – 15 = 0 taandatakse

enne lahendamist

võrrand 2n 2 – 3n – 11 = 0 lahendatakse

taandamata ruutvõrrandi

lahendivalemi abil

1;2

3 9 4 2 ( 11)

4n

kontrollib ruutvõrrandi lahendeid

Soovitus: selgitada, miks on tarvis ruut-

võrrandi lahendeid kontrollida

(9. klassis lahendatavates ülesannetes

sisuliselt võõrlahendeid tekkida ei

saa, kontroll on vajalik üksnes

selleks, et avastada võrrandi lahen-

IKT. Selgitus. Videod,

Ruutvõrrandi lahendamine I osa

Taandatud ruutvõrrandid


IKT. Iseseisev töö, enesehindamine.

Taandatud ruutvõrrandi lahendamine.

Saksakeelne test

Rühmatöö. Harjutusülesannete lahendamine


Taandatud ruutvõrrandi lahendite leidmine

Väärtused ja kõlblus. Täpsuse kasvatamine.

http://www.mathema.ee/testid/9/tmataE.html

http://mott.edu.ee/mottwiki/index.php/Pilt:MittetrvA.xls

http://mott.edu.ee/mottwiki/index.php/Pilt:MittetrvA.xls

https://www.youtube.com/watch?v=eLyuDObys-I

https://www.youtube.com/watch?v=ZJ8P-9TEcxQ

http://www.zum.de/dwu/depothp/hp-math/hpmgl51.htm

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

damisel tehtud arvutusvigu)

selgitab ruutvõrrandi lahendite arvu

sõltuvust ruutvõrrandi diskriminan-

dist

6-7 Lihtsamate, sh

igapäevaeluga seonduvate

tekstülesannete

lahendamine ruutvõrrandi

abil

lahendab lihtsamaid, sh igapäeva-

eluga seonduvaid tekstülesandeid

ruutvõrrandi abil

õpetaja juhendamisel modelleerib ja

lahendab lihtsaid, reaalses kontekstis

esinevaid probleeme ja tõlgendab

tulemusi


. Tekstülesanded (I osa). Tekstülesannete

lahendamine ruutvõrrandi abil



Õpilased koostavad ise ülesande ruutvõrrandi lahendamise kohta

Paaristöö. Õpilaste poolt koostatud

erinevate ainetega seotud tekstülesannete

lahendamine

Füüsika. Graafikute val-

mistamine ja uurimine,

liikumisülesannete lahen-

damine




tekstülesannete lahenda-

misel

Teabekeskkond. Vajaliku

infot leidmine teatmikest,

internetist ja muudest

teabeallikatest

8 Kordamine. Taandamata ja

taandatud, täielik ja

mittetäielik ruutvõrrand

oskab lahendada taandamata ja

taandatuid, täielikke ja mittetäielikke

ruutvõrrandeid

oskab kontrollida ruutvõrrandi

lahendeid


Mittetäielikud ruutvõrrandid

Paaristöö. Mittetäielikud ruutvõrrandid.

Töölehed 8. klassile -> Matemaatika

(52 - 79), tööleht mittetäielikud

ruutvõrrandid

IKT. Iseseisev töö. Taandatud ruutvõrrandi

lahendite omadused. Viète’i teoreem. Test,

Hindamisest. Hea taseme puhul õpilane

teab ja kasutab õppekavas toodud mõisteid

ning põhiseoseid, väga hea taseme puhul

lahendab mittestandardseid ülesandeid

avaldiste lihtsustamise ja tegurdamise kohta.

http://www.youtube.com/watch?v=Fv_Jk5s76UU

http://www.youtube.com/watch?v=shvpXmOG04U


http://kke.meis.ee/images/failid/pdf/toolehed/8.klass/Matemaatika52-79.pdf

http://kke.meis.ee/images/failid/pdf/toolehed/8.klass/Matemaatika52-79.pdf

http://web.zone.ee/vg12a/testid/viete.htm

http://web.zone.ee/vg12a/testid/viete.htm

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

8 Taandatud ja taandamata,

täielike ja mittetäielike

ruutvõrrandite lahenda-

mine


riplaneerimine. Tagasi-

side hindamisel

9 Ruutfunktsioon y = ax2 +

bx + c, selle graafik.

Parabool

ruutfunktsioon, parabool

eristab ruutfunktsiooni teistest

funktsioonidest

nimetab ruutfunktsiooni ruutliikme,

lineaarliikme ja vabaliikme ning

nende kordajad

joonestab ruutfunktsiooni graafiku

(parabooli) (käsitsi ja

arvutiprogrammi abil) ja selgitab

ruutliikme kordaja ning vabaliikme

geomeetrilist tähendust

IKT. Selgitus. Video,

Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c


Ruutfunktsiooniga seotud mõisted

IKT. Ruutfunktsioon ja selle graafik.

Test,

Praktiline töö. Parabooli joonestamine

seostatuna igapäevaeluga. Tööjuhend ja

näiteid, Ruutfunktsiooni graafik (seos meie

eluga)

Materjalid demonstratsiooniks

Materjale

Sillad (ka videod)

Purskkaev paraboolidega


Korralike jooniste valmis-

tamine süstemaatiliselt.

Püsivuse arendamine

käsitsi jooniste tegemisel

10 Parabooli nullkohad ja

haripunkt

parabool, funktsiooni

nullkohad, haripunkt

joonestab ruutfunktsiooni graafikuid

käsitsi ja arvutiprogrammi abil

selgitab nullkohtade tähendust, leiab

nullkohad graafikult ja valemist

loeb jooniselt parabooli haripunkti,

arvutab parabooli haripunkti

koordinaadid

IKT. Demonstratsioon dünaamilise

geomeetria programmi abil: graafiku kuju

sõltuvust ruutliikme kordajast ja

vabaliikmest.

Materjal programmi GeoGebra jaoks

y=ax2 graafiku sõltuvus kordajast a

y=ax2+c graafiku sõltuvus kordajatest a

ja c

IKT. Selgitus, ühistöö või iseseisev töö.

Esitlus Ruutfunktsioon. Mõisted, näited,

selgitused.

Kinnistamine ja harjutamine. Graafikute

joonestamine




graafikute uurimisel


võtlikkus: uurida erine-

vate parameetrite põhjus-

tatud muutusi

https://www.youtube.com/watch?v=o8s4yFFjpEM&feature=g-upl

https://sites.google.com/site/kariniabi/Home/ruutfunktsioon

http://www.mathema.ee/testid/9/rfunktsioonE.html




http://passyworldofmathematics.com/sydney-harbour-bridge-mathematics/

http://dmentrard.free.fr/GEOGEBRA/Maths/Fonctions/ver3112/Fontaineb.html





http://siivi.webs.com/matemaatika9klass.htm

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

käsitsi

programmiga GeoGebra. Nullkohtade

leidmiseks võib kasutada sama

programmi

Hindamine. Test nullkohtade ja haripunkti

leidmiseks, tagasiside

Iseseisev töö. Loovuse töölehtede täitmine

10-

11

Ruutfunktsiooni graafikud

(paraboolid)

funktsiooni graafik,

parabool

paraboolide uurimiseks joonestab

graafikud arvutiprogrammi abil (nt

Geogebra; Funktion)

IKT. Iseseisev töö, paaristöö või

rühmatöö

Ruutfunktsiooni graafikute

joonestamine GeoGebra abil

Ruutfunktsiooni graafikute

joonestamine WolframAlpha abil

Ruutvõrrandi graafiline lahendamine

programmiga Geogebra.


E- lehed Ruutfunktsioon

IKT. 9. klassi ruutfunktsioonid.

Valikvastustega test




graafikute joonestamisel,

ruutvõrrandi graafilisel la-

hendamisel

12 Kordamine. Parabool:

ruutfunktsiooni graafik oskab joonestada ruutfunktsiooni

graafikuid

IKT. Selgitus. Interaktiivsed materjalid

Ruutfunktsiooni sõltuvus kordajatest

Ruutfunktsioon

IKT. Iseseisev töö. Parabooli ja sirge

lõikepunkti leidmine Tööleht,

Hindamisest. Hea taseme puhul õpilane

teab ja kasutab õppekavas toodud mõisteid

ning põhiseoseid, väga hea taseme puhul

lahendab mittestandardseid ülesandeid.

12 Ruutfunktsiooni graafikud KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine:




http://www.wolframalpha.com/examples/Math.html


http://www.miksike.ee/

http://www.vkg.werro.ee/aivar/2006/ruutfunk_9kl/

http://www.mathopenref.com/quadraticexplorer.html

http://phet.colorado.edu/sims/equation-grapher/equation-grapher_et.html

http://www.wiris.ee/materjalid/kodused_naited/9klass_funktsioonid.htm

http://www.wiris.ee/materjalid/kodused_naited/9klass_funktsioonid.htm

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

tagasiside hindamisel.

13 Algebraline murd, selle

taandamine.

Samasus. Murru

põhiomadus.

algebraline murd, murru

taandamine, murru

põhiomadus, ruutkolmliige

tegurdab ruutkolmliikme vastava

ruutvõrrandi lahendamise abil

teab, millist võrdust nimetatakse

samasuseks

teab algebralise murru põhiomadust

Kinnistamine ja harjutamine IKT.

Ruutkolmliikme tegurdamine- tööleht

Wirises. Tööleht .

Rühmatöö. Õpetajaveeb -> juhend:

„Õpetaja käsiraamat“, missioon „Iseseisev

elu“

13-

14

Algebraline murd, selle

taandamine.

Ruutkolmliikme tegur-

damine

ruutkolmliige

tegurdab ruutkolmliikme vastava

ruutvõrrandi lahendamise abil

teab algebralise murru põhiomadust

teab, millist võrdust nimetatakse

samasuseks

Märkus: teeb vahet absoluutsel ja

tinglikul samasusel

Näide: teab, et samasus 2x = 2x on

absoluutne samasus, x x

x x aga

tinglik samasus

taandab algebralise murru,

kasutades hulkliikmete tegurdamisel

korrutamise abivalemeid


IKT. Algebralised teisendused. Test.


kasvatamine




ruutkolmliikme tegurda-

misel

15 Tehted algebraliste

murdudega

algebraline murd

taandab algebralise murru, kasutades

hulkliikmete tegurdamisel

korrutamise abivalemeid

sulgude ette võtmist ja

ruutkolmliikme tegurdamist

Näide: taandada murrud 2 24 2 4 2 3

; ;2 2 ( 3)( 1)

x x x x

x x x x

laiendab algebralist murdu


Algebraliste murdude korrutamine.

Algebraliste murdude taandamine,

Kinnistamine ja harjutamine. Algebralise

murru taandamine. Tööleht

16 Ratsionaalavaldise

lihtsustamine korrutab, jagab ja astendab

algebralisi murde


Test Ratsionaalavaldiste lihtsustamine ,

Füüsika. Ülesande

lahendamiseks vajalike Elukestev õpe ja karjää-

riplaneerimine: eelnevalt

http://116056.edicypages.com/files/8.kl.tegurda_KJ.htm

http://116056.edicypages.com/files/8.kl.tegurda_KJ.htm

http://valitseomaraha.ee/Teacher/

http://valitseomaraha.ee/Teacher/PDF/TeachersManual_EE.pdf

http://www.hot.ee/matetestid

http://www.youtube.com/watch?v=HTVetz_wnFs

http://www.youtube.com/watch?v=rQA5XoAiCHU



http://www.hot.ee/matetestid/tiigrihype/lihtsusta.htm

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

(kahetehtelised ülesanded)

ratsionaalavaldis

liidab ja lahutab ühenimelisi

algebralisi murde

teisendab algebralisi murde ühe-

nimelisteks

liidab ja lahutab erinimelisi

algebralisi murde

valemite kombineerimine,

tulemuse lihtsustamine

õpitud teemade iseseisev

rakendamine uute teemade

omandamisel

17 Ratsionaalavaldise lihtsus-

tamine (kahetehtelised

ülesanded)

ratsionaalavaldis

lihtsustab lihtsamaid

(kahetehtelisi) ratsionaalavaldisi, näiteks

2 2 2 22 2a b ab a ab b

a b a b a b

,

1 1 1 1:

a b a b a b a b

IKT. Selgitus. Video Avaldise lihtsusta-

mine. Mitme tehtega algebralised avaldised,

sh tüüpvigade analüüs.


Test Lihtsustamine, taandamine .


riplaneerimine. Eelnevalt

õpitud teemade iseseisev

rakendamine uute teemade

omandamisel

17 Kordamine.

Ratsionaalavaldised lihtsustab ratsionaalavaldisi IKT. Iseseisev töö

Video Algebraliste murdude

taandamine, korrutamine ja astendamine.

17 Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine



side hindamisel

http://www.youtube.com/watch?v=2Qcjut1svkQ

http://www.youtube.com/watch?v=2Qcjut1svkQ


http://www.youtube.com/watch?v=i25j0oRvoaU

http://www.youtube.com/watch?v=i25j0oRvoaU

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

18

18

Pythagorase teoreem.

Täisnurkse kolmnurga

kaatetid ja hüpotenuus.

täisnurkne kolmnurk,

kaatet, hüpotenuus

kasutab dünaamilise geomeetria

programme seaduspärasuste

avastamisel ja hüpoteeside

püstitamisel

selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku

arvutab Pythagorase teoreemi

kasutades täisnurkse kolmnurga

hüpotenuusi ja kaateti

Rühmatöö. Kes oli Pythagoras Töölehed 9.

klassile -> Matemaatika (65 – 74), töölehed

65 ja 66

IKT. Selgitus. Pythagorase teoreemi

tõestused

Video Pythagorase teoreem pizzadega-

sissejuhatuseks

Video Pythagorase teoreem veega

VideoTõestamine

Geogebra joonis. Tõestamine2

Esitlus. Seoseid täisnurkses

kolmnurgas. Ka Eukleidese teoreem

jmSoovitus: esitada 2-3 erinevat

Pythagorase teoreemi tõestust

Suuline esitus, analüüs, vastastikune

hindamine

Kinnistamine ja harjutamine. Ülesannete

lahendamine. Ülesannete lahendamisel võib

kasutada ka dünaamilise geomeetria

programmi (GeoGebra)

Video Pythagorase teoreem,



http://www.mathcentre.ac.uk/video/1084/


http://mathpalette.com/2012/12/pythagorean-theorem-demonstration/


http://dmentrard.free.fr/GEOGEBRA/Maths/Geometrie/pythagor1.html



https://www.youtube.com/watch?v=23FTfddyY5c

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

19

19

Nurga mõõtmine.


teravnurga siinus, koosinus

ja tangens.

nurk, teravnurga siinus,

koosinus ja tangens

leiab taskuarvutil teravnurga

trigonomeetriliste funktsioonide

väärtusi

Näide: leida sin34 ; cos34,7

trigonomeetriat kasutades leiab

täisnurkse kolmnurga joonelemendid

Praktiline töö. Trigonomeetrilised

funktsioonid täisnurkses kolmnurgas.

Tööleht, autor Külli Nõmmiste

Soovitus: lahenduse kontrollimiseks kasutab

õpilane dünaamilise geomeetria programmi

(GeoGebra)


Trigonomeetriliste funktsioonide mõistete

kinnistamine testiga

Täisnurkne kolmnurk. Test mõistete

kinnistamiseks. Autor Allar Veelmaa

IKT. Materjale. GeoGebra dünaamilised

lehed, autor Maarja Uusväli

Tehnoloogia ja

innovatsioon:

kasutab

infotehnoloogiavahendeid

täisnurksete kolmnurkade

uurimisel.

20 Pythagorase teoreem.


lahendamine

täisnurkne kolmnurk,

kaatet, hüpotenuus,

teravnurga

trigonomeetrilised

funktsioonid

oskab kasutada Pythagorase teoreemi

geomeetriaülesannete lahendamisel


IKT. Teoreemi kasutamise

kontrollimine Interaktiivne joonis,

tagasiside

IKT. Geogebra dünaamilised töölehed.

Siinus, koosinus ja tangens täisnurkses

kolmnurgas., autor Allar Veelmaa

Täisnurkse kolmnurga lahendamine.

Töölehed 9. klassile -> Matemaatika

(79 – 93), töölehed 91 – 93

21 Korrapärane hulknurk,

selle pindala. Võrdkülgne

kolmnurk, ruut, korra-

pärane kuusnurk

korrapärane hulknurk,

võrdkülgne kolmnurk, ruut,

korrapärane kuusnurk

arvutab korrapärase hulknurga

pindala

Selgitus: leiab pindala, kui põhjaks on

võrdkülgne kolmnurk, ruut või

korrapärane kuusnurk

Kinnistamine ja harjutamine. Harjutusülesannete lahendamine

Materjale

GeoGebra dünaamilised lehed Hulknurk.

Selgitused, näited, testid.

.



http://www.hot.ee/matetestid/tiigrihype/tkolmnurk.htm



http://mathcasts.org/gg/student/tri/pythagoras/pythagoras_use.html

http://mathcasts.org/gg/student/tri/pythagoras/pythagoras_use.html

http://www.allarveelmaa.com/geogebra/trigoseosed.html

http://www.allarveelmaa.com/geogebra/trigoseosed.html




Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

22 Kordamine. Pythagorase

teoreem. oskab kasutada Pythagorase teoreemi


oskab arvutada korrapärase

hulknurga pindala


Harjutusülesannete lahendamine.

Materjale

IKT. Video Trigonomeetria põhikoolis II

osa.


Korrapärane hulknurk

KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karj-

ääriplaneerimine. Tagasiside hindamisel

22-

23

Püramiid. Korrapärase

nelinurkse püramiidi

pindala ja ruumala

püramiid, korrapärane

nelinurkne püramiid,

tahud, servad, tipp,

kõrgus, apoteem, põhja

apoteem, pindala, ruumala

tunneb ära kehade hulgast kor-

rapärase püramiidi

näitab ja nimetab korrapärase

püramiidi põhitahu, külgtahud tipu;

kõrguse, külgservad, põhiservad,

püramiidi apoteemi, põhja apoteemi

arvutab püramiidi pindala ja ruumala

skitseerib püramiidi joonise nii

joonestusvahendite abil kui ka

arvutiga

IKT. Selgitus.

Video Püramiid.

Interaktiivsed joonised. Püramiidiga

seotud mõisted

Selgitus. Ruumilised kujundid. Valemid

ruumiliste kujundite (sh tahukate) jaoks.

Autor Karin Känd

Suuline küsitlus: Mõisted, valemid


Harjutusülesannete lahendamine ja

püramiidide joonestamine

IKT. Püramiidi joonestamine

programmiga Geogebra

prisma ja püramiidTagasiside.

Materjale. Ruumiline geomeetria

Eesti keel. Funktsionaalse

lugemisoskuse arendamine

Kunst. Ilumeele

arendamine, kunstiline

kujundamine, töö planee-

rimine

Ajalugu. Püramiidid

Egiptuses


leidmise jt elulised

ülesanded seoses püramii-

diga


Tehnoloogiaõpetus. Õpilane valmistab

ruumilise kujundi mudeli,

mõõdab sellelt vajalikud

suurused ja teeb nõutud

arvutused

http://www.youtube.com/watch?v=ZjIv6Z8W24Y

http://www.youtube.com/watch?v=ZjIv6Z8W24Y

http://www.youtube.com/watch?v=mHJIxVtQzn4



https://sites.google.com/site/kariniabi/Home/ruumilised-kujundid

http://users.khk.ee/maarja.kask/hulktahukad/ksimused_pramiidi_kohta.html

http://web.zone.ee/math/9klass2.html

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

24 Silinder, selle pindala ja

ruumala

silinder, telg, kõrgus,

moodustaja, põhja

raadius, diameeter,

pindala, ruumala,

telglõige, ristlõige

selgitab, millised kehad on

pöördkehad; eristab neid teiste

kehade hulgast

selgitab, kuidas tekib silinder

näitab silindri telge, kõrgust,

moodustajat, põhja raadiust,

diameetrit, külgpinda ja põhja pinda

kasutades ruumiliste kujundite

komplekti

selgitab ja skitseerib silindri telglõike

ja ristlõike (ka arvutiprogrammi abil)

arvutab silindri pindala ja ruumala

IKT. Selgitus. Interaktiivsed joonised.

Pöördkehade ja silindriga seotud mõisted.

Paaristöö. Silinder.. Tööleht


Harjutusülesannete lahendamine ja

silindrite joonestamine

IKT. Joonestamine programmiga

GeoGebra

Materjale. Ruumiline geomeetria

Füüsika:

kehade massi leidmise jt

elulised ülesanded seoses

silindriga.

Keemia, loodusõpetus: aine tihedus.

Tehnoloogiaõpetus: õpilane valmistab




arvutused.

25-

26

Koonus, selle pindala ja

ruumala. Kera, selle

pindala ja ruumala

koonus, moodustaja, telg,

tipp, kõrgus, põhi, põhja

raadius, diameeter,

pindala, ruumal, telglõige,

ristlõige

kera, sfäär, suurring,

pindala, ruumala

selgitab, kuidas tekib koonus

näitab koonuse moodustajat, telge,

tippu, kõrgust, põhja, põhja raadiust

ja diameetrit ning külgpinda

selgitab ja skitseerib koonuse

telglõike ja ristlõike (ka

arvutiprogrammi abil)

arvutab koonuse pindala ja ruumala;

selgitab, kuidas tekib kera;

eristab mõisteid sfäär ja kera,

selgitab, mis on kera suurring;

arvutab kera pindala ja ruumala;

arvutamisel soovitus anda nii täpne

vastus arvu π kaudu kui ka

ligikaudne vastus

IKT. Selgitus. Interaktiivsed joonised

koonus, kera mõisted, valemid

IKT. Selgitus. Videod. Mõisted, valemid,

näiteülesanded.

Koonus

Kera



Materjale

Koonus. Tööleht: mõisted.

Ruumiline geomeetria


leidmise jt elulised

ülesanded seoses koonuse

ja keraga


Tehnoloogiaõpetus. Õpilane valmistab




arvutused

26 Kordamine. Püramiid,

silinder, koonus, kera oskab arvutada püramiidi, silindri,

koonuse ja kera pindala ja ruumala

IKT. Selgitus. Video Püramiid II osa.

Mõisted, valemid, näiteülesanded.

Paaristöö: kehad meie ümber

IKT. Iseseisev töö või paaristöö,

enesehindamine. Testid





http://www.youtube.com/watch?v=UZlnNQoZZMQ

http://www.youtube.com/watch?v=L-A-rfcNcNg



http://www.youtube.com/watch?v=DHZn5giSCZw

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

Testiloend ->

Teemad 8. klass -> Prisma ja püramiid

Teemad 9. klass -> Tahukad ja

pöördkehad

Õuesõpe rühmades

Puu kõrguse mõõtmine. Erinevaid

võimalusi puu kõrguse mõõtmiseks,

Illustratsioon. Dünaamiline slaid

26 Püramiid, silinder, koonus,

kera.


riplaneerimine. Tagasiside hindamisel

26-

27

Aritmeetilised tehted

ratsionaalarvudega,

protsentülesanded, aval-

diste lihtsustamine

abivalemite abil

oskab teostada nelja tehet ratsionaal-

arvudega

oskab kasutada protsendi mõistet


oskab kasutada abivalemeid avaldiste

lihtsustamisel

Projektipäev teemal ENERGIA koostöös

loodusainete jt õpetajatega


Materjale

Lõpueksamite materjalid

IKT. Videod,

Avaldise lihtsustamine korrutamise abivale-

mite abil

Algebraliste murdude astendamine

IKT. Algebralise avaldise

lihtsustamine, samasusteisendused.

Test, autor

Protsentülesanded. Test,

Tervis ja ohutus. Vasta-

vasisuliste protsentüles-

annete lahendamine (näi-

teks suhkru kogus tootes).

Elektrienergiaalane ohutus

(projektipäeval)


areng. Erinevad elektri-

energia tootmise võima-

lused, põlevkivivarud

Eestis

27-

28

Võrrandite, võrrandi-

süsteemide lahendamine oskab lahendada lineaar- ja

ruutvõrrandit

tunneb võrrandisüsteemide

lahendusvõtteid ja oskab neid

rakendada ülesannete

lahendamisel

Kinnistamine ja harjutamine,

enesehindamine

Materjale


IKT. Testid põhikooli lõpetajale

matemaatika eksamiks valmistumisel ->

Võrrandite ja võrrandisüsteemide la-

hendamine.


http://matdid.edu.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=425:puu-korguse-mootmine&catid=186:loiming-ja-matemaatika-rakendused&Itemid=218

http://dmentrard.free.fr/GEOGEBRA/Maths/Geometrie/Monthales.html

http://www.innove.ee/et/yldharidus/pohikooli-lopueksamid/lopueksamite-materjalid

http://www.youtube.com/watch?v=9e6Kuyu33n4

http://www.youtube.com/watch?v=9e6Kuyu33n4

http://www.youtube.com/watch?v=z3zDiIIzF5w

http://www.hot.ee/matetestid/tiigrihype/teisendused.htm

http://www.hot.ee/matetestid/tiigrihype/teisendused.htm

http://zope.eenet.ee/mmmprojekt/Liikmed/helekiisel/protsentuelesannete-kordamise-test.doc/view




Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

28-

29

Funktsioonid y = ax; y = a

: x; y = ax + b; y = ax 2 +

bx + c; nende graafikud ja

omadused.

oskab joonestada lihtsamate

funktsioonide graafikuid ja

analüüsida nende omadusi

Integreeritud õpe (õuesõpe vm variant):

ideid kordamaks parabooli teemat.

Õuesõppimise tund + tund arvutiklassis

+tavaklassi tund, Kinnistamine ja

harjutamine. Graafikute joonestamine

käsitsi ja programmi GeoGebra abil

Materjale


IKT. Testid põhikooli lõpetajale

matemaatika eksamiks valmistumisel ->

Funktsioonid ja nende graafikud.

IKT. Videotunnid Ruutfunktsioon.

Juhend jm. Videod aadressil, autor

Allar Veelmaa

Ruutfunktsioon y = ax²,

Ruutfunktsioon y = ax² + c ,

Ruutfunktsioon y = ax² + bx,

Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c

IKT. Diagrammide tegemine, sh

joondiagramm. Andmete sisestamine




graafikute joonestamisel,

graafiku omaduste

uurimisel

29-

30

Statistilise kogumi

karakteristikud: arit-

meetiline keskmine,

diagrammid. Sündmuse

tõenäosuse mõiste, selle

arvutamine lihtsamatel

juhtudel Geomeetriliste

kujundite pindalade ja

ruumalade arvutamine

tunneb tõenäosuse ja statistika

põhimõisteid

oskab arvutada sündmuse

tõenäosust

oskab leida statistilise kogumi

karakteristikuid

oskab leida lihtsamate


ümbermõõte ja pindalasid

Rühmatöö: Ajalehega tundi (statistika

kordamiseks)



IKT. Videotunnid Statistika ja

tõenäosus. Juhend jm. Videod aadressil,

Videod

Statistika elemendid põhikoolis (eraldi I osa

ja II osa)

Tõenäosusteooria elemendid põhikoolis

Miljonimäng Mõisteid

matemaatikast(ka kaasnurga mõiste),




diagrammide tegemiseks

Teabekeskkond. Trüki-

meedia usaldatavus


Teravnurga

trigonomeetrilised

oskab kasutada Pythagorase teoreemi


teab trigonomeetria põhiseoseid täis-

Õppekäik tutvumaks linnakeskkonnaga,

keskkatlamajaga koos loodusainete ja

matemaatikaõpetajate poolt koostatud


areng. Kuidas linna-

keskkond mõjutab inimes-







http://opetaja.edu.ee/allarveelmaa

https://www.youtube.com/watch?v=YoIxjhZdg1Y&feature=g-upl

https://www.youtube.com/watch?v=X1LvGuJ6i7I&feature=g-upl

https://www.youtube.com/watch?v=qrPPsQ4nDus&feature=g-upl

https://www.youtube.com/watch?v=o8s4yFFjpEM&feature=g-upl

http://nces.ed.gov/nceskids/createagraph/default.aspx?ID=05b4f6f9fbe34b9f81e9893d74c568fa


https://www.youtube.com/watch?v=baPeiIZsbgQ

https://www.youtube.com/watch?v=4Gw-30G3Gug

https://www.youtube.com/watch?v=N6MKM1BNvIQ

https://www.youtube.com/watch?v=xDn5Qa6E0yg

http://www.quia.com/rr/322874.html

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

funktsioonid.

Trigonomeetria

põhiseosed. Täisnurkse

kolmnurga lahendamine

nurkses kolmnurgas ja oskab neid

kasutada ülesannete lahendamisel

töölehtedega (ainetevaheline integratsioon).

Võimalusel ka Tartu Tähetorni,

Anatoomikumi ja/ või Geoloogiamuusemi

külastus (kavas samuti integreeritud

töölehtede täitmine).


Materjale


IKT. Video. Trigonomeetria

põhikoolis,

IKT. Video Pythagorase teoreem, autor

te elu tulevikus

31-

32

Püströöptahukas, püst-

prisma, püramiid, silinder,

koonus, kera. Nende

tahukate pindalad ja

ruumalad. Rakendusliku

sisuga ülesannete

lahendamine

oskab arvutada prisma, püramiidi,

silindri, koonuse ja kera pindalasid ja

ruumalasid


IKT. Tahukad ja pöördkehad põhikoolis

Testid, videod

Materjale


Eesti keel. Funktsionaalse

lugemisoskuse arendamine

32 Kordamine on omandanud põhikooli ainekavale

vastavad teadmised ja oskab neid

rakendada ülesannete lahendamisel

Harjutamiseks


Testiloend. Testid üle kogu põhikoolis

õpitud materjali

IKT. Videotunnid. Erinevad teemad.

33 Kordamisteemad KONTROLLTÖÖ Elukestev õpe ja karjää-


side hindamisel

33-

35

Vigade analüüs, ajareserv annab tagasisidet lõppeva õppeaasta

kohta

analüüsib enda tegevuste kohta

saadud tagasisidet

Tagasiside ankeet


IKT. Video Soovitused eksamiks


riplaneerimine. Väärtu-

sed ja kõlblus. Vigade

analüüs


http://www.youtube.com/watch?v=uNbFu2X1sUQ

http://www.youtube.com/watch?v=uNbFu2X1sUQ

https://www.youtube.com/watch?v=23FTfddyY5c&feature=g-upl

http://opetaja.edu.ee/allarveelmaa/





http://www.youtube.com/watch?v=yUtzbzmAjuY

Nõo Põhikool p

pen

äd

al


Õpilane



hindamine


teemadega

valmistujale

http://www.youtube.com/watch?v=yUtzbzmAjuY