B VÕÕRKEEL (saksa keel) 1. Õppe ja kasvatuseesmärgid … · 2016. 8. 24. · Nõo Põhikool B-võõrkeel (saksa keel) 5.-6.kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kohustuslik teema/maht

B– VÕÕRKEEL (saksa keel)

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime

tulla;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;

11

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud,

internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

2. Õppeaine kirjeldus

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma

suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob

eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.

Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine Avõõrkeelega.

A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad Bvõõrkeele õppimist. Samuti

arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu.

Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab õppijalt pikaajalist pingutust

ning aktiivset osalust.

Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste

andmiseks.

Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja

lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.

Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetusepõhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus

(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri

õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,

keeleregister jm).

Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.

Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.

Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb suhtluspädevus.

Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid

rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja

vajadustest.

Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult

tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades

sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).

Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kõigis kooliastmeis on oluline osa

paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima,

projektides osalema jne ).

Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt

ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks on soovitatav aidata leida kirjasõpru ning

korraldada õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.

Kõigis kooliastmeis on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut

keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse

õppija iga edusammu.

Õppimist toetab kujundav hindamine. Igal õppeperioodil peab õpilane saama tagasisidet kas

sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustama peab ka tulemuse saavutamiseks tehtud

jõupingutusi. Vigu käsitletakse õppeprotsessis normaalse õppimise osana, nende analüüsimine

soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.

Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes ka enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid,

võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.

4. Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.

2. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus

koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

3. Hindamine

II kooliastmes hinnatakse õppe alguses põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist

väljendusoskust, jõudes õppe edenedes kõigi osaoskuste hindamiseni. Puudustele juhib õpetaja

tähelepanu taktitundeliselt. Hinnates kasutatakse hindeid ning suulisi või kirjalikke sõnalisi

hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammu

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane

tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.

Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev

lugemine jmt).

Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte rohkem

kui 4 õppeaastas.

Nõo Põhikool

B-võõrkeel (saksa keel) 5.-6. kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi

Kohustuslik teema/maht

Õpitulemused (kohustuslike teemade

kohta)

Metoodilised

Soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite

rühmaks:

frontaalne töö- F;

koosõppimine-K

iseõppimine-I)

Soovitused lõimingu

osas (jaotus kolmeks:

üldpädevused - Ü;

läbivad teemad – L;

Teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)

Soovitused hindamise osas

(hinnatakse õpilaste

teadmisis ja oskusi, kuid ei

hinnata hoiakuid ja

väärtusi)

Nõo Põhikool

KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-,

KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD.

/

KEELETEEMAD

Sept.(1-15.) Wer ist das? Wo wohnst du?

Tervitamine

Tutvumine, usutlemine (nimi,

vanus)

Küsimused tegevuste kohta

Küsimused elukoha kohta

Tegusõna pööramine, omastav asesõna(minu oma, sinu oma): Er spielt Fussball. Mein Freund.

Sept .(15.-30.) Das ist meine Familie

Vennad-õed, vanemad,

vanavanemad.

Pereliikmete tegevusalad, hobid,

omadused.

Tüüpiline poiss/tüdruk, tüüpiline

mina.

Ühistegevused

Oskab küsida ja vastata nime ,

vanuse ja elukoha kohta.

Eristab Saksamaa, Austria, ja

Shveitsi suuremaid linnu.

Saab kuulamisel aru õpitud

sõnavara ulatuses tekstidest,

lauludest, samuti passiivset

sõnavara sisaldavatest tekstidest.

Oskab kuulamisel eristada

kuulatavast tekstist vajalikku

informatsiooni.

Oskab kõnelemisel vestelda ja

vastata küsimustele õpitud

temaatika piires.

Oskab kõnelemisel õpitud

sõnavara piires rääkida

perekonnaliikmete vanusest,

sünnipäevadest ja sünniaastast.

Oskab nimetada

perekonnaliikmete omadusi ja

nende tegevusalasid, hobisid.

Oskab loetu põhjal eristada

inimesi ja nende hobisid.

Oskab nimetada tegevusi, mida

ta teeb alati, sageli, mõnikord,

või ei tee mitte kunagi.

K:Lühidialoogide

kuulamine ja

järeleaimamine.

Õppetegevuses

kasutatakse suulise

eelnevuse printsiipi:

see, mida laps hakkab

lugema ja kirjutama,

omandatakse eelnevalt

suulises kõnes. Kõiki

osaoskusi arendatakse.

Kuulamis- ja

rääkimisoskuse kõrval

tegeldakse ka lugemis-

ja kirjutamisoskuse

arendamisega, sh

õigekirjaoskusega.

Tegeletakse

põhisõnavara

tutvustamise ja

intensiivse

omandamisega.

Ü:sotsiaalne pädevus,

väärtuspädevus.

T:eesti keel,

inimeseõpetus,

loodusõpetus,

matemaatika

inimeseõpetus

Õpitulemuste hindamisel

lähtutakse põhikooli

riikliku õppekava üldosast

.

Selgitatakse, et hindamine

on õppeprotsessi

loomulik osa. II

kooliastmes hinnatakse

kõiki osaoskusi kas eraldi

või lõimitult, andes

tagasisidet eelkõige selle

kohta, mida õpilane on

hästi teinud. Ülesande

eesmärgist lähtudes

hinnatakse kas ühte

kindlat või mitut

keeleoskuse aspekti (nt

sisu, sõnavara, kõne

ladusust, grammatika

õigsust).

Nõo Põhikool

Okt. (1.-15.)

MeinTerminkalender. Immer unterwegs.

Die Schulfächer. Die Schulsachen.

Päevaplaan.

Kooliasjad.

Õppeained. Hinnangud.

Õpilased, õpetajad.

Värvid.

Modaalsete tegusõnade pööramine: ich

möchte,… ich kann…

Nimisõna artikkel, asesõna: der Block, ein Block, er

Okt.(16.-30.)

Schwarzes Brett. Im

Schreibwarengeschäft.

Leiubüroos.

Kirjatarvete poes.

Kool Eestis.

Nimisõnade mitmus: -e, -en, -s, -er…

Die Blöcke, die Bleistifte, die Frauen,

die Bücher....

Liitnimisõnade moodustamine:

der Klassenraum, das Lehrerzimmer

Oskab nimetada tegevusi eri

nädalapäevadel.

Tunneb kooliasjade nimetusi.

Saab aru nimisõna artikli

funktsioonist ja teab õpitavate

levinumate sõnade artikleid.

Lugemisel oskab leida tekstist

olulist.

Lugemisel saab aru kuni 2%

tundmatuid sõnu sisaldavatest

lühitekstidest, kasutades piltide

ja konteksti abi.

Oskab kirjutada teadet

teadetetahvlile.

Oskab imiteerida kirjatarvete

poes toimuvat vestlust ostmisel

ja kaubavalimisel.

Saab aru küsimustest kooli

teemal ja oskab neile vastata.

Oskab lühidalt tutvustada oma

kooli.

II kooliastmes

julgustab õpetaja

õpilasi võõrkeeles

suhtlema, suurendades

suulise suhtluse kõrval

järk-järgult kirjalike

tööde mahtu.

Teemasid käsitledes

pööratakse erinevate

osaoskuste kaudu

tähelepanu teiste

kultuuride

tundmaõppimisele

ning kõrvutatakse oma

kultuuriga.

Õpimotivatsiooni

säilitamiseks

kasutatakse

mitmekülgseid

töömeetodeid

(rollimäng, rühmatöö)

ning meediavahendeid

(video, arvuti).

Eesti keel

Muusika

Kunst ja käsitöö

(võrdlemine)

Matemaatika

Inimeseõpetus

Mahukas kompleksne

kontrolltöö kord

trimestris.

Õpilane hakkab koostöös

kaaslaste ja õpetajaga

seadma endale

õpieesmärke ning andma

hinnangut oma

teadmistele ning

oskustele.

Eesmärgiks on, et

õpilased õpiks koostöös

sõnastama, mida nad on

enda arvates hästi

omandanud ja/või mille

omandamiseks peavad

nad veel tööd tegema.

Hinnatakse õpitud teema

sõnavara tundmist ja

kasutusoskust vestluses.

Nõo Põhikool

Nov. (1-15.)

Weinachten. Weihnachtslieder

Jõuludega seotu: kuuse ehtimine,

kingitused.

Jõululaulud.

Tervituskaardid.

Nimisõnad ja asesõnad nominatiivi ja daativi käändes: derMann-dem Mann, ich-mir

Nov.(16.-30.)

Wiederholung. Brettspiele. Onlinespiele.

Videofilme.

Kordamine ja kinnistamine.

Lauamängud ja online-mängud.

Multifilmide vaatamine.

Oskab kirjutada jõulukaarti..

Oskab kirjutada lühijutukest

või kirja.

Oskab paari tuntumat

jõululaulu.

Oskab avaldada soove ja

arutleda, mida teistele kinkida.

Oskab õpitud teemal nõu anda.

Tunneb huvi teiste seisundi

vastu.

Osaoskuste

arendamiseks sobivad:

eri liiki eakohaste

tekstide kuulamine ja

lugemine;

adapteeritud eakohaste

tekstide iseseisev

lugemine;

ülesande täitmine

kuuldu ja loetu põhjal

(nt tabeli täitmine,

joonise täiendamine);

eri liiki etteütlused;

kirjad);

Inimeseõpetus,

Eesti keel.

Muusikaõpetus.

Kunstiõpetus.

Bioloogia,

inimeseõpetus.

Töövormiks(nt tunni

ja/või teema lõpus

lühikokkuvõtted,

vestlused,

eneseanalüüsilehed jmt),

mis võimaldavad

õpilastel oma tööd

analüüsida (kirjeldada

seda, mida ta teha oskab

ning mida uut ja

huvitavat ta on õppinud

või teada saanud).

Jõululaulude või

luuletuste ettekandmisel

hinnatakse

ladusust, hääldust ja

üldmuljet.

Nõo Põhikool

Dets.(1.-15.)

Der Weihnachten-Auftritt.

Fremdsprachentag

SKI jõulupeo etteasteks

valmistumine.

Võõrkeeltepäeva etteasteteks

valmistumine.

Dets. (16.-21.)

Monate und Jahreszeiten,

Kuud ja aastaajad

Nimisõna akusatiiv: derWinter-den Winter,

Ajaeessõnad: am, im, um

Järgarvud: der erste, der dritte

Tunneb jõulukombestiku

sõnavara.

Jõulud Eestis, Saksamaal.

Oskab väljendada õnnesoove.

Oskab nimetada oma eelistusi

traditsioonide osas.

Teab kuude ja aastaaegade

nimetusi ja oskab kasutada

vastavaid ajaeessõnu.

Oskab lühidalt kirjeldada

aastaaegasid(oma

lemmikaastaaega).

lühiettekanded (nt

projektitööde

kokkuvõtted)

järjestusülesanded (nt

sõnad lauseteks,

laused/lõigud

tekstiks);

mudelkirjutamine (nt

sõnumid, postkaardid,

lühikesed

rollimängud

Muusikaõpetus.

Inimeseõpetus.

Geograafia.

Kunstiõpetus.

Loodusõpetus

Eesti keel

Inglise keel

Vestlemisel ja esitlustel

hinnatakse

interpretatsiooni ilmekust

ja soravust, kuid ka

grammatilist korrektsust.

Hinnatakse korrektset

kirjutamisoskust ja

ajaeesõnade kasutamise

oskust.

Nõo Põhikool

Jaan. (5.-15.)

Wann haben sie Geburtstag?

Ich liebe den Winter. Wintersportarten.

Was brauchen wir?

Talispordialad.

Mida oleks vaja?

Lahutuva eesliitega tegusõnad: Ich nehme Schwimmsachen mit.

Akusatiiv: der-den/einen Anorak

Jaan. (16.-30).

Mein Tag. Michaels Tag

Päevaplaan, kellaajad.

Ajaeessõnad: um, von..bis

Ajamäärsõnad: morgens, mittags, nachts,

heute

Oskab kasutada järgarve ja

öelda oma sünnikuupäeva.

Oskab küsida ja küsimustele

vastata talispordi ja

talispordivahendite olemasolu

kohta.

Oskab kuulamis-ja

lugemistekstist eristada olulist

infot, täita lünki.

Oskab kirjeldada talviste

tegevuste pilti.

Oskab esitada erinevaid

küsimusi päevakava ja

kellaaegade kohta.

Oskab kirjutada oma päevast.

F: Lugemine ja

tõlkimine.

K: Info otsimine

kuulutusest.

I: Iseseisvalt dialoogide

välja mõtlemine.


väärtuspädevus.

T:inimeseõpetus

Kunstiõpetus

Ü:

enesemääratluspädevu

s.

T:inimeseõpetus.

Hinnatakse talvise pildi

(talvised tegevused)

kirjeldamist.

Hinnatakse

kuulamistekstist

arusaamist ja lünkade

täitmist.

Hinnatakse

liitnimisõnade eesti

keelde tõlkimist

sõnastiku abil.

Hinnatakse küsimustest

arusaamist ja adekvaatset

vastamist.

Võimaldatakse õpilastel

luua oma dialooge-

vestlusi.

Nõo Põhikool

Veebr.(1-15.)

Geburtstag Einladungen

Sünnipäev

Küllakutsed, õnnitluskaardid.

Kingi valimine/soovitamine.

Tegusõnade pööramine a-ä:: ich fahre, du

fährst…

Veebr.(16.-28.)

Hier wohnen wir. Karl in Estland.

Richards Zimmer

Siin me elame

Karl Eestis

Richardi tuba

Omastav asesõna: unser, unsere

Kohaeessõnad datiiviga: an , auf, hinter,

neben, in, über, unter vor, zwischen

Oskab lugeda või peast ette

kanda sünnipäevaluuletust.

Oskab kirjutada küllakutseid,

õnnitluskaarti.

Oskab nõusolekut avaldada,

olla eitaval seisukohal,

väljendada kahevahelolekut.

Oskab õpitud teemal

erinevates rollides vestelda.

Oskab soovitada

sünnipäevakinki vastavalt

kaaslase hobile.

Teab erinevate majatüüpide

nimetusi.

Õpilane oskab öelda, millises

majatüübis ta elab, mitu tuba ja

millised on majas/korteris.

Oskab valikut eessõnu koos

nimisõnaga korrektselt

kasutada.

Mõistab konteksti kaudu teksti

kõigi õpitud datiivi

eessõnadega.

F:Lugemine ja

tõlkimine.

K: Info otsimine.

I: Iseseisvalt

dialoogide välja

mõtlemine ja ette

kandmine.

K: Maja/toaplaani

tegemine, selle ette

kandmine.

F:Lugemine ja

tõlkimine.

T: Bioloogia

T: Väärtuspädevus,

inimeseõpetus

Eesti keel

Ettevõtluspädevus.

Kunstiõpetus

Inimeseõpetus

Hinnatakse küsimuste

esitamise oskust.

Vastustes hinnatakse

põhjendamisoskust.

Samuti hinnatakse

küllakutse ja

õnnitluskaardi

kirjutamise oskust.

Hinnatakse

loomingulisust, plakati

vormistamise

korrektsust,

ettekandmisoskust.

Hinnatakse

lisaküsimuste

esitamise/lisaküsimustele

vastamise oskust.

Nõo Põhikool

Märts (1.-15.)

Wir helfen zu Hause. Meine Aufgaben zu

Hause

Minu ülesanded kodus

Mida teeb Jan?

Kuidas on see sinu kodus, kes mida

teeb?

Omastav asesõna: mein, dein, sein… Küsisõna: welch-e

Märts(16.-30)

So eine Unordnung! Vergessen Sie nicht!

Miks ema ei ole rahul?

Segamini tuba

Käskiv kõneviis: Schau …an!, Vergiss…. nicht! Viisakusvorm: Helfen Sie mir!

Saab aru teemakohasest tekstist.

Õpilane oskab kirjeldada, kuidas ta

aitab kaasa kodustes töödes?

Eristab 3 erinevat käskiva kõneviisi

vormi.

Reageerib korraldustele ja oskab ise

korduvalt esinenud korraldusi anda.

Pildi joonistamine ja

kirjeldamine, millega ta

vanemaid /õdesid-vendi

aitab.

Erinevate käskiva

kõneviisi kasutamise

situatsioonide

imiteerimine .

Sotsiaalpädevus.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus, kehaline

kasvatus.

Inglise keel, vene keel.

Ü: Sotsiaalne pädevus.

Hinnatakse teksti tõlkimise

oskust ja teksti põhjal

iseseisvalt sobitusharjutuste

tegemise oskust..

Hinnatakse kodutöösid

puudutava sõnavara tundmist

näit. pildi kirjeldamisel.

Hinnatakse õpitud käskiva

kõneviisi vormide kasutamist

vestluses/dialoogis.

Nõo Põhikool Apr. (1.-15.)

Unsere Haustiere

Meie koduloomad.

Omastav asesõna: ihr, -e, sein, -e

Apr.(16.-30.)

Im Zoo. Mutter und Lisa . Anzeige

Loomaaias.

Lisa ja ema vestlus

Kuulutus looma kadumise kohta

Modaaltegusõnad olevikus

mögen (ich mag, ich möchte), dürfen, können,

müssen, wollen

Tunneb teemakohast sõnavara ja

oskab vestluses kasutada.

Oskab aimata vihjete põhjal, millisest

koduloomast jutt.

Oskab rollimängus erinevaid rolle

kehastada.

Tunneb teemakohast sõnavara.

Oskab teksti põhjal küsimustele

vastata.

Oskab koostada teadet looma

kadumise kohta ja kirjeldada teda.

Pildi joonistamine oma

lemmikloomast ja tema

kirjeldamine.

Kaasõpilaste

küsimustele vastamine.

Koostab lemmiklooma

kadumise kohta

kuulutuse.

Oskab imiteerida

vestlust loomaaias.

Väärtuspädevus.

Inimeseõpetus.

Kunst.

Kehaline kasvatus.

Matemaatika

Suhtluspädevus.


Matemaatika.

Kodundus

Hinnatakse oskust

kirjeldada mõnda

kodulooma, või

lemmiklooma.

Hinnatakse partneriga

koostatud ja ette kantud

dialoogi antud teemal.

Hinnatakse

suhtluspädevust ja

loomingulisust lisaks

keelendide valdamisele

Nõo Põhikool Mai (1.-15)

Was ist in?

Kleider. Was ist positiv/negatiiv?

Modeseiten

Mis on moes?

Riideesemed

Mis on positiivsed/negatiivsed

omadused?

Moelehed

Mai (16.-6. Juuni)

Wiederholung

Kordamine

Die Filme, Zeitschriften,

Kulturinstitutbesuch

Film, ajakirjad

SKI külastamine

Oskab riietuse sõnavara õpitud

mahus.

Oskab kirjeldada omakoostatud

moelehekülge.

Tunneb õpitud sõnavara ja oskab

läbitud grammatikat loovalt kasutada

omaloodud dialoogides ja tekstis.

Saab konteksti ja pildikeele abil

pisut aru saksakeelsetest

multifilmidest.

Koostatakse

moelehekülg

K:Korratakse

mitmekülgse harjutava

tegevuse

käigus(mängud,

tõlkeharjutused,

rollimängud,

iseõppimine)6. klassi

põhilisi kõnearendus ja

grammatikateemasid.

Vaadatakse filmi,

arutletakse edasist

sündmustikku,

vaadatakse edasi.

Loetakse, uuritakse

lisamaterjali saksa keelt

kõnelevate maade

kohta.

Kodundus.

Suhtluspädevus.

Inmeseõpetus.

Kunstiõpetus.

Loodusõpetus.

Inimeseõpetus.

Suhtluspädevus.

Kogutestis hinnatakse

grammatika ja

sõnavarateadmisi.

Vestluses hinnatakse eri

teemade sõnavara

tundmist.(Teema

tõmmatakse loosiga.)

Lisahinde võimalus on

saksakeelsete maade kohta

käiva

tundjatel.(Kuldvillaku

põhimõttel)

.

Nõo Põhikool

B-võõrkeel (saksa keel) 7. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi



kohta)

Metoodilised

Soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite

rühmaks:


koosõppimine-K

iseõppimine-I)





Teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)




hinnata hoiakuid ja

väärtusi)

Nõo Põhikool



/

KEELETEEMAD

Sept.(1-15.) Die Freizeit. Die Ferien

Vaheaja ja päevaplaani tutvustamine.

Enesetunne endal/ teistel.

Ühistegevused sõpradega.

Ilm.

Lauseehitus, verbiklamber, reeglipärased ja ebareeglip. minevikuvormid: Er hat die Übung ins Heft geschrieben.

haben, sein lihtminevik

Sept .(15.-30.) Wieder in der Schule

Õpilane koolis.

Nädalavahetus.

Ilmakaared.

Kohustused

Kinoskäik.

Oskab oma vabast ajast rääkida.

Oskab kirjeldada tegevusi

minevikus. Hat gelesen.

Teab mõnd ilmastikunähtust

nimetada.







informatsiooni.



temaatika piires.



igapäevastest tegevustest ja

harrastustest.

K:Lühidialoogide

kuulamine ja

järeleaimamine.

Päevaplaani

koostamine näidiste

järgi Õppetegevuses

kasutatakse suulise

eelnevuse printsiipi:

see, mida laps hakkab

lugema ja kirjutama,

omandatakse eelnevalt

suulises kõnes. Kõiki

osaoskusi

arendatakse.Kuulamis-

ja rääkimisoskuse

kõrval muutuvad

tähtsaks ka lugemis- ja

kirjutamisoskus, sh

õigekirjaoskuse ja

loovuse süstemaatiline

arendamine. Jätkub

põhisõnavara kiire

laiendamine, õpilasi

juhitakse iseseisvalt

lugema.

Olulinarendada teksti

mõistmise oskust.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus,

loodusõpetus,

matemaatika



riikliku õppekava üldosast

.

Selgitatakse, et hindamine

on õppeprotsessi

loomulik osa. II

kooliastmes hinnatakse








kindlat või mitut


sisu, ülesehitust, sõnavara,

kõne ladusust,

grammatika õigsust).

Nõo Põhikool

Okt. (1.-15.)

Der Alltag. Das Lernen. Der Stundenplan.

Fleissige Schüler.

Päevaplaan.

Kooliasjad.

Kooliruumide ja sealsete tegevuste

tutvustus.

Suhtumine õppetöösse.

Aega väljendavad eessõnad.

Püsiväljendid: am Montag, in der ersten

Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr

Refleksiivsed(enesekohased) verbid: sich freuen

Okt.(16.-30.)

Probleme? Wir helfen

Kooliprobleemid. teiste abistamine.

Kõrvallause, sõnade järjekord: wenn

Wenn du trainierst, wirst du besser.

Liitnimisõnade moodustamine:

der Klassenraum

Oskab kõnelemisel võrrelda ,

oma koolielu teiste omaga.

Oskab kõnelemisel väljendada

ja põhjendada oma arvamust.

Oskab kõnelemisel kirjeldada

pilte.


olulist.

Lugemisel saab aru kuni 2%

tundmatuid sõnu sisaldavatest

lühitekstidest, kasutades

piltide, konteksti või

Oskab vestelda

kooliprobleemidest.

Oskab kaasõpilastelt nõu

küsida ja neile nõu anda.

II kooliastmes

julgustab õpetaja





tööde mahtu.

Kirjutamisel on

oluline

tekstiloomeoskuse

arendamine. Teemasid

käsitledes pööratakse

erinevate osaoskuste

kaudu tähelepanu

teiste kultuuride

tundmaõppimisele


kultuuriga. Õpilasi

harjutatakse kasutama

sõnaraamatuid.

Õpimotivatsiooni

säilitamiseks

kasutatakse

mitmekülgseid

töömeetodeid

(rollimäng, projekt),

).rühmatöö) ning

meediavahendeid

(video, arvuti).

Eesti keel

Muusika

Kunst ja käsitöö

(võrdlemine)

Matemaatika

Inimeseõpetus

Mahukas kompleksne

kontrolltöö kord

veerandis..



seadma endale


hinnangut oma

teadmistele ning

oskustele.

Eesmärgiks on, et



enda arvates hästi


omandamiseks peavad





Nõo Põhikool

Nov. (1-15.)

Ich und die anderen. Was fehlt dir?

Kehaosad.

Tervisliku seisundi kirjeldamine.

Nõuanded tervenemiseks.

Arstilkäigu imiteerimine.

Nimisõnad ja asesõnad nominatiivi ja daativi käändes: derMann-dem Mann,

ich-mir

Nov.(16.-30.)

Ein Brief aus dem Krankenhaus.

Kirja tõlkimine.

Kirjale vastu kirjutamine.

Modaaltegusõna sollen

Oskab kirjutamisel lõpetada

lauseid ja fraase.

Oskab kirjutamisel kirjutada

lühijutukesi.


õpitud teksti põhjal etteütlust ja

seda parandada.

Oskab kirjeldada oma või

teiste seisundit. Samuti tunneb

mõningaid haiguste kohta

käivaid sõnu.

Oskab õpitud teemal nõu anda.

Tunneb huvi teiste seisundi

vastu.

Osaoskuste


eri liiki

eakohaste

tekstide

kuulamine ja

lugemine;

adapteeritud

eakohaste

tekstide

iseseisev

lugemine;

ülesande

täitmine

kuuldu ja loetu

põhjal (nt

tabeli täitmine,

joonise

täiendamine);

eri liiki

etteütlused;

kirjad);

Inimeseõpetus,

Eesti keel.

Bioloogia,

inimeseõpetus.



lühikokkuvõtted,

vestlused,


mis võimaldavad

õpilastel oma tööd

analüüsida (kirjeldada

seda, mida ta teha oskab

ning mida uut ja

huvitavat ta on õppinud

või teada saanud). .

Õpilane annab õpetaja

juhendamisel

õppeprotsessile ja oma

tööle hinnangu õpitavas

võõrkeeles, isegi kui

eneseväljendusoskus on

piiratud.

Nõo Põhikool

Dets.(1.-15.)

Die Weihnchten . Träume und Wünsche

. Traditsioonid kodus.

Jõulude tähistamisega seotu.

Soovid ja kingituste

kinkimine/saamine.

Die Satzstruktur: Subjekt , Dativobjekt

und Akkusativobjekt.: Ich schenke dem

Freund einen Teddybär.

Dets. (16.-21.)

Die Weihnachtslieder, Weihnachten in

Estland. Weihnachtsstimmung

Jõululaulud. Jõulud Eestis.

Õnnitluste kirjutamine.

Jõulumeeleolu loomine


sõnavara.

Jõulud Eestis, Saksamaal..


Oskab rääkida, mida keegi

kellelegi kingib.



Oskab jõululaule kaasa laulda.

Oskab kirjutada jõulu- ja

uusaastaõnnitlusi.

lühiettekanded (nt

projektitööde

kokkuvõtted)

järjestusülesan

ded (nt sõnad

lauseteks,

laused/lõigud

tekstiks);

mudelkirjutam

ine (nt

sõnumid,

postkaardid,

lühikesed

rollimängud;

õppesõnastike

kasutamine.

Muusikaõpetus.

Inimeseõpetus.

Geograafia.

Eesti keel

Inglise keel

Muusikaõpetus

Vestlemisel ja kirjalikes

töödes hinnatakse

grammatilist õigsust ja

sisu..

Jõululaulude või


hinnatakse


üldmuljet.

Nõo Põhikool

Jaan. (5.-15.)

Das Zuhause und die Familie.

Mein neues Zimmer. Einweihung

Toa sisustamine.

Soolaleivapidu.

Die Lokalpräpositionen: an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen

Fragewörter(küsisõnad): wo?, wohin?

Jaan. (16.-30).

Meine Familie und ich

Minu perekond ja mina.

Fragewörter: Wer?, wem?, was?, wohin?,

wo?, wie viele?, wann?, mit wem?,

womit?

Omadussõna öeldistäitena

Ich bin klug.

Komparation(omadussõnade

võrdlusasmed): gut-besser- am besten

.Peter ist grösser als Paul.

.

Eristab esemete kuhugi

panemist ja kusagil olemist.

Oskab küsimustele vastata

esemete asupaiga kohta

kasutades õigesti eessõnu ja

nimisõna artiklit.

Oskab rääkida oma

perekonnast.

Oskab esitada laia valikut

küsimusi kasutades 9 erinevat

küsisõna ja neile vastata.

Oskab võrrelda pikkust, vanust

jne.

F:Lugemine ja

tõlkimine.

K: Info otsimine.


välja mõtlemine.


väärtuspädevus.

T:inimeseõpetus

Kunstiõpetus

Ü:

enesemääratluspädevu

s.

T:inimeseõpetus.

Hinnatakse õpilase

toaplaani alusel toa

kirjeldamist.

Hinnatakse

kuulamistekstist

arusaamist, esemete

toajoonisele kandmist.



vastamist.


teha projekti või plakatit

individuaalselt või

grupitööna. Hinnatakse

teostust, sisu ja

ettekandmist.

Nõo Põhikool

Veebr.(1-15.)

Ich und die anderen.Typischer Junge,

typisches Mädchen

Tüüpiline tüdruk/poiss

Miks

Sõnajärg liitlauses sidesõnaga weil: Sie

möchte ein Junge sein, weil Jungen nicht

so viel im Haushalt helfen müssen.

Omadussõnade võrdlusastmete

kasutamine ja antonüümid: stiller-leiser

Veebr.(16.-28.)

Das Projekt

Plakat(Pp) tüüpilisest

poisist/tüdrukust.

Ajaleheartikkel: Minu tuba.

Oskab kirjeldada ennast ja oma

sõpra/sõbrannat.

Oskab millegi põhjuste kohta

küsida ja midagi põhjendada.






Oskab esitleda oma plakatit.

Oskab tutvustada oma

leheartiklit.

Oskab vastata lisaküsimustele

seoses plakati või

ajaleheartikliga.

F:Lugemine ja

tõlkimine.

K: Info otsimine.

I: Iseseisvalt

dialoogide välja

mõtlemine ja ette

kandmine.

K: Projekti tegemine

valitud teemal, selle

ette kandmine.

T: Bioloogia


inimeseõpetus

Eesti keel


Kunstiõpetus


esitamise oskust.


korrektse kõrvallausega

põhjendamisoskust.

Samuti hinnatakse oskust

oma seisukohta

väljendada.

Hinnatakse

loomingulisust,

plakati(Pp) vormistamise

korrektsust,

ettekandmisoskust.

Hinnatakse

lisaküsimuste


vastamise oskust.

Nõo Põhikool

Märts (1.-15.)

Der Sport. Die Sportstars. Die

Sportarten

Sportimine, spordialad

Spordistaarid

Lemmiksportlane

Die Länder und Sprachen

Maade nimetused

Rahvused

Keeled

Omastav asesõna (Possessivpronomen): mein, dein, sein… Küsisõna welch-e, -er, -es

Märts(16.-30)

Wer gewinnt. Sportfans.

Intervjuu BMX ratturiga.

Daativi eessõna mit : Ich komme mit meinem Bruder.

Oskavad rääkida oma

sportimisest j a

lemmiksportlastest.

Oskavad teha

ettepanekut

kinokülastuseks.

Tunnevad riikide ja

rahvuste nimetusi

õpitavas keeles.

Teavad valikut keelte

nimetusi Euroopas jm.

Meeskondlikud -,

talispordialad.

Oskavad kirjutada

fännikirja.

K: Ankeedi kostamine ja täitmine Michael

Schuhmacheri (või mõne muu spordistaari)

kohta õpikuteksti põhjal.

F: Lemmikspordialade väljaselgitamine

klassis. Küsitlus.

F:Milliste maade sportlasi leidub

sporditippude hulgas?

K:Veslus treeningutest, sportlikust eluviisist.

K, I: Koostavad näidise järgi fännikirja

sportlasele.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus,

kehaline kasvatus.

Inglise keel, vene

keel.

Matemaatika .

Kehaline kasvatus.

Hinnatakse spordialade

oskussõnu.

Hinnatakse loomingulist

jutukest oma

lemmiksportlasest.

Hinnatakse rollimänge

erinevate rahvuste rollis.

Hinnatakse suulist vestlust

spordi ja sportimist


Die Freizeit. Womit beschäftigt ihr

euch? Was hast du heute vor?

Vaba aeg. Tegevusalad.

Päevakava.

Kino, teater, teler, trenn,

disko.

Aja planeerimine.

Apr.(16.-30.)

Im Cafe. Die Speisen

Toidud kohvikus.

Menüü. Hinnad


mögen (ich mag, ich möchte),

dürfen, können, müssen, wollen;

ja minevikus(mochte, durfte,

konnte, musste)

abitegusõnad: sein, haben.

Tunneb teemakohast

sõnavara ja oskab

vestluses kasutada.

Oskab kutsuda kinno.

Oskab viisakalt

keelduda.

Oskab rollimängus

erinevaid rolle

kehastada.

Saab aru menüüs

kirjutatust.

Oskab kohvikus

tellida/ja teenindada,

I: ,,Kommst du mit ins Kino?,, iseseisev

tõlkimine.

K: Partneriga dialoogi koostamine.

K:Dialoogi ettekandmine.

Koostab ise näidismenüü.

Rollimäng: tellimuse esitamine kohvikus.

(võistkondadevaheline menüüde ja

külastatavuse võrdlus)

Väärtuspädevus.

Inimeseõpetus.

Kirjandus.

Kunst.

Kehaline kasvatus.

Matemaatika.


Matemaatika.

Kodundus.

Hinnatakse oskust vabast ajast

rääkida.

Kui millegi vastu huvi ei

tunta, on hinnatav see, kui

osatakse seda põhjendada

Hinnatakse suhtluspädevust ja


keelendide valdamisele.


Zik-zak durch das Deutschbuch

Die Fragewörter. Perfektformen

des Verbs.

Die Kasusse

Küsisõnad

Tegusõna täisminevik.

Modaaltegusõnade

lihtminevik.

Käänded (nominatiiv,

akusatiiv, daativ)

Mai (16.-6. Juuni)

Isikuline asesõna. Käänamine:

Nominativ; Akkusativ;

Omastav asesõna (mein,

dein);



Film, ajakirjad

SKI külastamine

Valdab kõigi teemade

miinimumsõnavara.

Kontrolltöös oskab

ülekorratuna kõiki põhilisi

grammatika- ja

lausestuselemente.

Saab tunnis vaadatavast

filmist üldjoontes aru.

K:Korratakse mitmekülgse harjutava

tegevuse käigus(mängud, tõlkeharjutused,

rollimängud, iseõppimine)7. klassi põhilisi

kõnearendus ja grammatikateemasid.

Vaadatakse filmi, arutletakse edasist

sündmustikku, vaadatakse edasi.

Loetakse, uuritakse lisamaterjali saksa

keelt kõnelevate maade kohta.

F:Külastatakse Saksa Kultuuri Instituuti

või võetakse osa kevadistest saksa kultuuri

päevadest Tartus.

Eesti keel.

Väärtuspädevus.

Suhtluspädevus.

Geograafia.

Inimeseõpetus.

Loodusõpetus.


grammatika ja

sõnavarateadmisi.


teemade sõnavara

tundmist.(Teema tõmmatakse

loosiga.)



käiva tundjatel.(Kuldvillaku

põhimõttel)

Nõo Põhikool




kohta)

Metoodilised

Soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite

rühmaks:


koosõppimine-K

iseõppimine-I)





Teised ained – T,

kusjuures sulgudes

tuuakse teema)




hinnata hoiakuid ja

väärtusi)

Nõo Põhikool



/

KEELETEEMAD

Sept.(1-15.) Zum Deutschlernen nach

Deutschland

Keeleõppe eesmärgil Saksamaale.

Noortekursused.

Tere tulemast Berliini!

Võõrustav pere.

Davidi e-mail

Tegusõna pööramine olevikus : ich bewundere… Sidesõnad: weil, dass, denn, deshalb Tegusõnade rektsioon: Wir helfen den Eltern, ich warte auf die Ferien.

Sept .(15.-30.) Ein Sonntag in der

Hauptstadt

Teadmised Berliini kohta.

Tee küsimine.

Kuulutused ja reklaam.

Isikulise asesõna käänamine: ich-mich-mir

Oskab täita ankeeti ja vestelda

selle põhjal.

Oskab põhjendada, miks valida

üht või teist tüüpi keelekursus.

Oskab imiteerida tutvumist

võõrustava perega.







informatsiooni.

Oskab teha kokkuvõtteid

pikemast kirjast ja seda

refereerida.


sõnavara piires rääkida Berliini

vaatamisväärsustest.

Oskab küsida ja juhatada teed.

Oskab leida kuulutustest

vajalikku infot.

K:Lühidialoogide

kuulamine ja

järeleaimamine.

Kuulamis- ja


muutuvad tähtsaks ka

lugemis- ja

kirjutamisoskus, sh

õigekirjaoskuse ja


arendamine. Jätkub

põhisõnavara kiire

laiendamine, õpilasi


lugema. Arendatakse

teksti mõistmise

oskust.

I:Info otsimine ja

sobitamine.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus,

loodusõpetus,

matemaatika

Maateadus,

matemaatika



riikliku õppekava üldosast.

II kooliastmes hinnatakse








kindlat või mitut


sisu, ülesehitust, sõnavara,

kõne ladusust, grammatika

õigsust).

Hinnatakse kokkuvõtlikku

suulist ülevaadet Berliini

vaatamisväärsuste kohta.

Hinnatakse toimetulekut

orienteerumisel linnas.

Nõo Põhikool

Okt. (1.-15.)

Reisen. Verkehrsmittel. Nimm das Rad!

Liiklusvahendid: ratas, rula, buss,

auto

Reisimine, sadamad, lennu-ja

rongijaamad, sõiduplaanid.

Genitiiv: das Auto meines Vaters

Eessõnad genitiiviga: während, anstatt

Sõnamoodustus: fahren-die Fahrt

Kohaeessõnad: wo?, wohin?, woher?

Ajaeessõnad: wann? wie lange?

Okt.(16.-30.)

Hennings Sommerferien

Suvevaheaeg.

Kuhu reisida võimaluse korral ?

Käänete vastavus saksa ja eesti keeles:

kooli – sisseütlev- in +akusatiiv

Oskab kõnelemisel põhjendada

liiklusvahendi valikut.

Oskab kõnes väljendada ennast

nii nimisõnade kui ka

tegusõnaliste analoogidega.


pilte.


või plaanidest olulist infot.

Oskab imiteerida vestlust

piletiostmisel.

Oskab järjestada segatud

tekstiosi ja sobitada

pealkirjadega.

Omab ettekujutust eesti ja

saksa keele käänete võrdlusest.

II kooliastmes

julgustab õpetaja





tööde mahtu.

Kirjutamisel on

oluline

tekstiloomeoskuse




kaudu tähelepanu

teiste kultuuride

tundmaõppimisele




sõnaraamatuid.

Õpimotivatsiooni

säilitamiseks

kasutatakse

mitmekülgseid

töömeetodeid

(rollimäng, projekt,

rühmatöö) ning

meediavahendeid

(video, arvuti).

Eesti keel

Muusika

Kunst ja käsitöö

(võrdlemine)

Matemaatika

Inimeseõpetus

Mahukas kompleksne

kontrolltöö kord

veerandis..



seadma endale


hinnangut oma

teadmistele ning

oskustele.

Eesmärgiks on, et



enda arvates hästi


omandamiseks peavad





Nõo Põhikool

Nov. (1-15.)

Damals und heute. Tante Emma aus Berlin

erzählt.

Toona ja täna.

Tädi Emma jutustus Berliini

ajaloost.

Tegusõna pööramine lihtminevikus: ich ging, ..wir gingen…

Modaalverbide pööramine lihtminevikus: Sie konnten

Nov.(16.-30.)

Ein Brief aus dem Krankenhaus.

Kirja tõlkimine.

Kirjale vastu kirjutamine.

Modaaltegusõna sollen


lauseid ja fraase.


lühijutukesi.

Oskab kirjutada õpitud teksti

põhjal etteütlust ja seda

parandada.

Oskab kõneleda Berliini

ajaloost.

Osaoskuste


eri liiki eakohaste


lugemine;

adapteeritud eakohaste

tekstide iseseisev

lugemine;

ülesande täitmine



joonise täiendamine);

eri liiki etteütlused;

kirjad);

Inimeseõpetus,

Eesti keel.

Ajalugu,

ühiskonnaõpetus,

inimeseõpetus.



lühikokkuvõtted,

vestlused,


mis võimaldavad õpilastel

oma tööd analüüsida

(kirjeldada seda, mida ta

teha oskab ning mida uut

ja huvitavat ta on õppinud

või teada saanud).

Õpilane annab õpetaja

juhendamisel

õppeprotsessile ja oma

tööle hinnangu õpitavas

võõrkeeles, isegi kui

eneseväljendusoskus on

piiratud.

Nõo Põhikool

Dets.(1.-15.)


Traditsioonid kodus.



kinkimine/saamine.

Dets. (16.-21.)


Estland. Weihnachtsstimmung





sõnavara.




kellelegi kingib.



Oskab jõululaule kaasa laulda.


uusaastaõnnitlusi.

Lühiettekanded (nt

projektitööde

kokkuvõtted)

järjestusülesanded (nt

sõnad lauseteks,

laused/lõigud

tekstiks);

mudelkirjutamine (nt


lühikesed

rollimängud;

õppesõnastike

kasutamine.

Muusikaõpetus.

Inimeseõpetus.

Geograafia.

Eesti keel

Inglise keel

Muusikaõpetus


töödes hinnatakse

grammatilist õigsust ja

sisu.

Jõululaulude või


hinnatakse


üldmuljet.

Nõo Põhikool

Jaan. (5.-15.)

Das Leben –ein Abenteuer. Das Auto - ein

Massenverkehrsmittel.

Elu kui seiklus. Arved Fuchsi elu.

Kuidas sündis auto?

Die Lokalpräpositionen: an, auf, hinter, neben, in, über, unter, vor, zwischen

Jaan. (16.-30).

Notruf 112. Erste Hilfe

Õnnetusjuhtum

Politseireportaazh

Esmaabi

Fragewörter: Wer?, wem?, was?, wohin?,

wo?, wie viele?, wann?, mit wem?,

womit?

Kõrvallause ja sidesõna

obwohl:…,obwohl sie ein komisches

Gefühl hatten.

Enneminevik ja verbiklamber: Es hatte

schon den ganzen Tag geregnet.

.

Oskab kasutada õpitud

lihtminevikuvorme teksti

interpreteerimisel.

Oskab küsimustele vastata auto

loomise kohta.

Oskab teha sobitusülesandeid.

Oskab tõlkida ja vastata

küsimustele õnnetusjuhtumi

kohta.

Oskab kirjutada reportaaži

juhtunust erinevates rollides.

Oskab esitada laia valikut

küsimusi kasutades 9 erinevat

küsisõna ja neile vastata.

Oskab kasutada tegusõnade

olevikku, lihtminevikku ja

enneminevikku.

Oskab arutleda, mida tuleks

õnnetuse, vigastuse puhul teha.

F:Lugemine ja

tõlkimine.

K: Info otsimine.


välja mõtlemine.

I: Märksõnade abil

õnnetusjuhtumist

tervikteksti loomine.


väärtuspädevus.

T:inimeseõpetus

Ajalugu

Ü:

enesemääratluspädev

us.

T:inimeseõpetus.

Hinnatakse

lihtminevikuvormide

korrektset kasutamist

jutustamisel.

Hinnatakse

kuulamistekstist

arusaamist.

Hinnatakse

lühikokkuvõtete tegemise

oskust.



vastamist.





teostust, sisu ja

ettekandmist.

Nõo Põhikool

Veebr.(1-15.)

Wie gut kennst du Deutschland? Welche

Sehenswürdigkeiten sind in deinem

Heimatort?

Kui hästi tunned Saksamaad?

Kuulsad isikud, automargid?

Millised vaatamisväärsused on sinu

kodukohas?

Nimisõnade kasutamine ilma artiklita:

Ich komme aus Esland. Er ist

Österreicher.

Erandlikud maadenimetused artikliga:

die Schweiz

Veebr.(16.-28.)

Persönlichkeiten

Kuulsad isikud/isiksused.

Välise ja sisemuse kooskõla?

Diskussioon välimuse

tähtsuse/ebaolulisuse kohta

Ajaleheartikkel: minu

lemmikkuulsus Saksamaal.

Teab erinevaid fakte Saksamaa

kohta.

Teab nimetada oma kodukoha

vaatamisväärsusi.






Oskab esitleda oma plakatit.

Oskab tutvustada oma

leheartiklit.

Oskab vastata lisaküsimustele

seoses plakati või

ajaleheartikliga.

Oskab avaldada arvamust

isikute väimuse ja olemuse

kohta.

Oskab võtta seisukoha eristuva

välimuse suhtes.

Teab ja oskab tuua näiteid

kuulsate sakslaste ja nende

tegevusalade kohta.

Oskab sobitada kuulsuste

nimesid nende

iseloomustusega.

F:Lugemine ja

tõlkimine.

K: Info otsimine.

I: Iseseisvalt

dialoogide välja

mõtlemine ja ette

kandmine.


valitud teemal, selle

ette kandmine.

T: Geograafia


inimeseõpetus

Eesti keel


Kunstiõpetus

Kunstiõpetus,

inimeseõpetus,

muusikaõpetus,

füüsika, kehaline

kasvatus.


esitamise oskust.



põhjendamisoskust.

Samuti hinnatakse oskust

oma seisukohta

väljendada.

Hinnatakse

loomingulisust,


korrektsust,

ettekandmisoskust.

Hinnatakse lisaküsimuste


vastamise oskust.

Nõo Põhikool

Märts (1.-15.)

Der Sport. Die Sportstars. Die

Sportarten

Sportimine, spordialad

Spordistaarid

Lemmiksportlane


Maade nimetused

Rahvused

Keeled

Omastav asesõna (Possessivpronomen): mein, dein, sein… Küsisõna welch-e, -er, -es

Märts(16.-30)

Kleine Deutschlandkunde

16 liidumaad

Saksa maastikud

Määrava artikli kasutamine: der, die das Artikli tei kasutata: rahvused, elukutsed…

Oskavad rääkida oma

sportimisest j a

lemmiksportlastest.

Oskavad teha

ettepanekut

kinokülastuseks.

Tunnevad riikide ja

rahvuste nimetusi

õpitavas keeles.



Oskavad tõlkida

maateaduse kohta ja välja

tuua olulisi fakte.

Oskavad leida Saksamaa

kaardil olulisi piirkondi,

linnu.

K: Ankeedi kostamine ja täitmine Michael

Schuhmacheri (või mõne muu spordistaari)

kohta õpikuteksti põhjal.

F: Lemmikmaade, -rahvuste ja -keelte

nimetused

K:Veslus liidumaadest ja pealinnadest.

K, I: Koostavad näidise järgi

vaatamisväärsete piirkondade pingerea.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus,

kehaline kasvatus.

Inglise keel, vene

keel.

Matemaatika,

bioloogia, geograafia.


jutukest oma

lemmiksportlasest.



Hinnatakse suulist vestlust

spordi ja sportimist


Die Freizeit. Womit beschäftigt ihr

euch? Was hast du heute vor?

Vaba aeg. Tegevusalad.

Päevakava.

Kino, teater, teler, trenn,

disko.

Aja planeerimine.

Apr.(16.-30.)

Im Cafe. Die Speisen

Toidud kohvikus.

Menüü. Hinnad


mögen (ich mag, ich möchte),

dürfen, können, müssen, wollen;

ja minevikus(mochte, durfte,

konnte, musste

Tunneb teemakohast

sõnavara ja oskab

vestluses kasutada.

Oskab kutsuda kinno.

Oskab viisakalt

keelduda.

Oskab rollimängus

erinevaid rolle

kehastada.

Saab aru menüüs

kirjutatust.

Oskab kohvikus

tellida/ja teenindada,

I: ,,Kommst du mit ins Kino?,, iseseisev

tõlkimine.



Koostab ise näidismenüü.

Rollimäng: tellimuse esitamine kohvikus.

(võistkondadevaheline menüüde ja

külastatavuse võrdlus)

Väärtuspädevus.

Inimeseõpetus.

Kirjandus.

Kunst.

Kehaline kasvatus.

Matemaatika.


Matemaatika.

Kodundus.

Hinnatakse oskust vabast ajast

rääkida.






keelendide valdamisele.


Bist du fit im Thema

Deutschland?

Elanike arv

Pikim jõgi, kõrgeim mägi

Suurim sadam

Grammatik

Küsisõnad

Tegusõna täisminevik,

täisminevik, enneminevik.

Modaaltegusõnade

lihtminevik.

Käänded (nominatiiv,

akusatiiv, daativ, genitiiv)

Mai (16.-6. Juuni)

Wie umweltbewusst bist du?

Kui keskkonnateadlik sa

oled?

Mis on keskkonnateadlik

ja mis mitte?

Isikuline asesõna. Käänamine:

Nominativ; Akkusativ;

Omastav asesõna (mein,

dein);



SKI külastamine


miinimumsõnavara.


ülekorratuna kõiki põhilisi

grammatika- ja

lausestuselemente.


filmist üldjoontes aru.

Oma ettekujutust

keskkonnaalasest

sõnavarast.











päevadest Tartus.

Geograafia

Eesti keel.

Väärtuspädevus.

Suhtluspädevus.

Geograafia.

Inimeseõpetus.

Loodusõpetus.

Bioloogia,

geograafia,

Inimeseõpetus.


grammatika ja

sõnavarateadmisi.


teemade sõnavara


loosiga.)




põhimõttel)

Aastahinde panekul

arvestatakse laialdasi teadmisi

kõigi käsitletud teemade piires

Nõo Põhikool



Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised

Soovitused (jaotus

kolmeks

õppemeetodite rühmaks:


koosõppimine-K

iseõppimine-I)

Soovitused lõimingu osas

(jaotus kolmeks:

üldpädevused - Ü; läbivad

teemad – L;

Teised ained – T, kusjuures

sulgudes tuuakse teema)


(hinnatakse õpilaste teadmisis

ja oskusi, kuid ei hinnata

hoiakuid ja väärtusi)

Nõo Põhikool


KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD. / KEELETEEMAD

Sept.(1-15.) Beziehungen

Inimeste eripära

Käitumine vastavalt tüübile.

Meile tähtsad inimesed.

Sõprus.

Lauseehitus, siduv asesõna nominatiivis, akusatiivis: Das ist mein Freund, der immer für mich da ist..

Sept .(15.-30.) Mein erstes Date. Eine

Mädchenfreundschaft

Suhted vastassugupoolega.

Kohtumispaik, ajastus

Eeskujud

Tüdrukutevahelised suhted

Siduv asesõna eessõnadega datiivis: Das ist der Junge, von dem ich geträumt habe.

Sõnamoodustus: wohnen-die Wohnung

Kinoskäik.

Mõistab inimeste erinevusi ja

oskab end teistega

võrrelda(ankeedi alusel).

Oskab kirjeldada käitumise

põhjusi.

Oskab defineerida sõprust ja

loetleb sõbra tunnusjooni.







informatsiooni.



temaatika piires.



eeskujudest.

Oskab kasutada siduvat asesõna

lausekonstruktsioonis.

Saab aru tekstist ja oskab

küsimustele vastata. Samuti oskab

küsimusi teksti põhjal esitada.

K:Lühidialoogide

kuulamine ja

järeleaimamine.

K:Kuulamis- ja


muutuvad tähtsaks ka

lugemis- ja

kirjutamisoskus, sh

õigekirjaoskuse ja


arendamine.

Jätkub põhisõnavara

kiire laiendamine, õpilasi


lugema. Arendatakse

teksti mõistmise oskust.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus,

loodusõpetus,

matemaatika

Inimeseõpetus Kunstiõpetus


lähtutakse põhikooli riikliku

õppekava üldosast.

II kooliastmes hinnatakse




kohta, mida õpilane on hästi

teinud. Ülesande eesmärgist

lähtudes hinnatakse kas

ühte kindlat või mitut

keeleoskuse aspekti (nt sisu,

ülesehitust, sõnavara, kõne

ladusust, grammatika

õigsust).

Hinnatakse arutlusoskust,

enda ja teiste

võrdlemisoskust . Hinnatakse siduva asesõna

kasutamise oskust kõnes ja

kirjalikus vormis.

Nõo Põhikool Okt. (1.-15.)

Berufe. Vom Hobby zum Beruf.

Elukutsed.

Hobist elukutseks.

Kelleks tahad saada?

Nõuanded teistele.

Tingiv kõneviis: Ich würde meine Mutter

anrufen.

Okt.(16.-30.) Traum und Wirklichkeit

Soovid ja tegelikkus.

Viisaks suhtlemine.

Nõustamine Tingi kõneviis: Wenn ich du wäre, würde

ich…

Teab nimetada elukutseid ja

lühidalt kirjeldada.

Oskab kõnelemisel väljendada ja

põhjendada oma arvamust

erinevate elukutsete suhtes.

Oskab väljendada soove ja

unistusi.


pilte.


olulist.

Oskab rääkida enda soovidest ja

unistustest.

Oskab kirjutada nõuandvat e-

kirja.

Oskab kasutada loovalt erinevaid

keelendeid.

Kirjutamisel on oluline

tekstiloomeoskuse




kaudu tähelepanu teiste

kultuuride

tundmaõppimisele ning

kõrvutatakse oma



sõnaraamatuid.

Õpimotivatsiooni

säilitamiseks

kasutatakse

mitmekülgseid

töömeetodeid

(rollimäng, projekt),

).rühmatöö) ning

meediavahendeid

(video, arvuti).

Eesti keel

Muusika

Kunst ja käsitöö

(võrdlemine)

Matemaatika

Inimeseõpetus

Mahukas kompleksne

kontrolltöö kord veerandis.

Eesmärgiks on, et õpilased

õpiks koostöös sõnastama,

mida nad on enda arvates

hästi omandanud ja/või

mille omandamiseks

peavad nad veel tööd

tegema.



kasutusoskust vestluses. Hinnatakse

viisakusvormide

kasutamisoskust.

Nõo Põhikool Nov. (1-15.)

Topp-Berufe. Psychotest.

Popimad elukutsed

Isikuomaduste test.

Nov.(16.-30.)

Traditionen. Deutschland feiert.

Traditsioonid.

Pühad Saksamaal.

Võrdlus Eestiga.

Passiivi olevik: wird gefragt


lauseid ja fraase.


lühijutukesi.

Oskab refereerida loetud teksti.

Oskab kasutada tingivat kõneviisi.

Saab aru passiivi funktsioonist ja

oskab seda tõlkida ja

konstrueerida.

Teab erinevaid pühasid ja oskab

neist levinumaid (pildi abil)

kirjeldada.

Oskab võrrelda pühasid Eestis ja

Saksamaal.

Osaoskuste

arendamiseks sobivad: eri liiki eakohaste


lugemine; adapteeritud eakohaste

tekstide iseseisev

lugemine.

Ülesande täitmine



joonise täiendamine); eri liiki etteütlused; kirjad);

Inimeseõpetus, Eesti keel.

Bioloogia,

inimeseõpetus.

Töövormiks(nt tunni ja/või

teema lõpus

lühikokkuvõtted, vestlused,


mis võimaldavad õpilastel

oma tööd analüüsida

(kirjeldada seda, mida ta

teha oskab ning mida uut ja

huvitavat ta on õppinud või

teada saanud). .

Hinnatakse väitlemisoskust

traditsioonide erinevustest

Saksamaal ja Eestis. Hinnatakse sõnavara ja

grammatilist korrektsust

essees.

Nõo Põhikool Dets.(1.-15.)


. Traditsioonid kodus.



kinkimine/saamine.

Lihavõtted Passiivi lihtminevik.: Die Eier wurden

gekocht.

Dets. (16.-21.)


Estland. Weihnachtsstimmung. Deutsche Erfindungen




Saksa leiutised


sõnavara.




kellelegi kingib.



Oskab jõululaule laulda.


uusaastaõnnitlusi.

Oskab kasutada sõnastiku abi.

Teab tuntumaid saksa leiutisi ja

nende autoreid.

Lühiettekanded (nt

projektitööde

kokkuvõtted) järjestusülesanded (nt

sõnad lauseteks,

laused/lõigud tekstiks); mudelkirjutamine (nt


lühikesed rollimängud; õppesõnastike

kasutamine.

Jõululaulude esitamine, jõululuuletuste loomine. Vajalikemate saksa

leiutiste topp 3

koostamine koos

põhjendusega.

Muusikaõpetus. Inimeseõpetus. Geograafia.

Eesti keel Inglise keel

Muusikaõpetus Füüsika, keemia.


töödes hinnatakse

grammatilist õigsust ja sisu.

Jõululaulude või luuletuste

ettekandmisel hinnatakse ladusust, hääldust ja

üldmuljet. Hinnatakse leiutiste

vajalikkuse põhjendamise

oskust

Nõo Põhikool

Jaan. (5.-15.)

Landeskunde mit Messer und Gabel. Deutsche

Küche.

Traditsioonilised söögid Saksamaal.

Suvine grillimine

Kuuluvust väljendavad järelliited: Wiener Würstchen

Nimisõnade sootunnused: -chen- das Mädchen

Jaan. (16.-30). Maibaum

Erinevused pühades. Sõnamoodustus, omadussõna: -isch

ausländisch, -ig- farbig .

Oskab nimetada traditsioonilisi

saksa toite.

Oskab küsimustele vastata loetud

teksti põhjal.

Oskab võrrelda suvist grillimist

Eestis ja Saksamaal.

Saab aru erinevustest Eesti ja

Saksamaa kombestikus.

Oskab kasutada ühekeelset

sõnastikku.

Oskab kasutada passiivi

lihtminevikku.

F:Lugemine ja tõlkimine.

K: Info otsimine,

võrdlemine.


välja mõtlemine.


väärtuspädevus.

T:inimeseõpetus

Kunstiõpetus

Ü:

enesemääratluspädevus. T:inimeseõpetus.

Hinnatakse võrdlevat

arutelu Saksamaa ja Eesti

perekondlike

suvetraditsioonide osas. Hinnatakse kuulamistekstist

arusaamist, esemete

toajoonisele kandmist.



vastamist. Võimaldatakse õpilastel




teostust, sisu ja

ettekandmist.

Nõo Põhikool

Veebr.(1-15.)

Nach Estland?-Warum nicht!

Eestisse?-Miks mitte!

Muljed Eestist Sõnajärg liitlauses sidesõnaga weil: Sie

möchte ein Junge sein, weil Jungen nicht so

viel im Haushalt helfen müssen. Ajavormide kasutamine, täisminevik: Der

Winter hat 2 Monate gedauert.

Veebr.(16.-28.)

Willkommen in Tallinn!

Plakat(Pp) vaatamisväärsustest,

loodusest, kultuurist. Tegusõna reeglipäraste ja ebareeglipäraste

vormide kordamine

Oskab tõlkida ja refereerida

teksti mõningate

vaatamisväärsuste kohta Eestist.

Oskab millegi põhjuste kohta

küsida ja midagi põhjendada.

Oskab nõusolekut avaldada, olla

eitaval seisukohal, väljendada

kahevahelolekut.

Oskab õpitud teemal erinevates

rollides vestelda.

Oskab kokkuvõtvalt selgitada

pealinna külastamise ajendeid ja

olulisust.

Teab nimetada mõningaid

Tallinna vaatamisväärsusi.

F:Lugemine ja tõlkimine.

K: Info otsimine.


välja mõtlemine ja ette

kandmine.


valitud teemal, selle ette

kandmine.

T: Bioloogia Geograafia. Ajalugu. T: Väärtuspädevus,

inimeseõpetus

Eesti keel

Ettevõtluspädevus. Kunstiõpetus Ajalugu, bioloogia, geograafia.

Hinnatakse

refereerimisoskust . Vastustes hinnatakse


põhjendamisoskust. Samuti hinnatakse oskust

oma seisukohta väljendada.

Hinnatakse loomingulisust,


korrektsust,

ettekandmisoskust. Hinnatakse lisaküsimuste


vastamise oskust.

Nõo Põhikool

Märts (1.-15.)

Briefe aus dem Urlaub

Kirjad puhkuselt

Erinevad reisisihid

Reklaamvoldikud


Maade nimetused

Rahvused

Keeled

Tulevik: er wird kommen

Märts(16.-30)

Präsentieren und beschreiben.

Tipps für gelungene Präsentation.

Nõuanded õnnestunud

ettekandeks.

Oskavad valida välja oma

eelistatu reisisihte ja

põhjendada.

Oskavad teha

ettepanekut teiste

veenmiseks.



Oskab pildi abil

kirjeldada

ekskursioonipäeva

/matka.

Oskab analüüsida ja anda

nõu ettekannete

täiustamiseks.

K: Lemmiksihtkohtade reflekteerimine

klassis.

F: Küsitlus.

K:Veslus erinevatest ootustest

puhkusele/reisile.

K, I: Koostavad näidise järgi fännikirja

sportlasele.


väärtuspädevus.

T:Eesti keel,

inimeseõpetus,

ajalugu, geograafia.

Inglise keel, vene

keel.

Matemaatika .

Kehaline kasvatus.

Hinnatakse erinevate

reisisihtkohtade eelistamise

põhjendamise oskust.


jutukest oma

lemmiksihtkohast.



Hinnatakse suulisi nõuandeid

ja kirjalikku kokkuvõtet

klassikaaslase esitluse kohta.


Lernen

Õppima õppimine.

Päevakava.

Rõõm tegutsemisest.

Aja planeerimine.

Enneminevik: Ich hatte ein Geräusch gehört.

Apr.(16.-30.)

Lernprobleme

Õpiprobleemid.

Nõuanded kaaslastele.

Passiiv olevik ja lihtminevik

Tunneb teemakohast

sõnavara ja oskab

vestluses kasutada.

Oskab analüüsida oma

õppimisharjumusi.

Oskab analüüsida

vajakajäämisi.

Oskab rollimängus

erinevaid rolle

kehastada.

Saab aru

õpiprobleemidest ja

oskab anda nõu

kaaslasele.

Oskab kasutada

erinevaid lausestruktuure

ja keelendeid oma

mõtete väljendamiseks.

I: Teksti tõlkimine ja refereerimine.



Kogub kokku õpiprobleemid ja leiab neile

,,rohtu,,.

Rollimäng: klassikaaslaste /õpilase ja

õpetaja rollis.

Väärtuspädevus.

Inimeseõpetus.

Kirjandus.

Kunst.

Kehaline kasvatus.

Matemaatika.


Matemaatika.

Kodundus.

Hinnatakse oskust rääkida

oma õpiharjumustest ja oskust

vajakajäämisi analüüsida.






keelendite valdamisele.


Warum gerade Deutsch? Wie

lerne ich eine Fremdsprache am

besten?

Saksa keel-miks just see

keel?

Kuidas õpin võõrkeelt

kõige tõhusamalt?

Käänded (nominatiiv, akusatiiv,

daativ, genitiiv),

Tegusõna rektsioonid: auf den

Bus warten

Mai (16.-6. Juuni)

Arbeit im Paradies.

Kommunikation

Kui sarnased on saksa ja

inglise keel?

Suhtlemine erinevatel

õpitud teemadel.

;



Film, ajakirjad

SKI külastamine


miinimumsõnavara.


ülekorratuna kõiki

põhilisi grammatika- ja

lausestuselemente.


filmist, loetavast

ajakirjast üldjoontes

suhteliselt hästi aru.

Oskab leida sarnasusi

saksa ja inglise keele

vahel.

Oskab erinevatel

teemadel suhelda.

Saab hakkama erinevate

keeleliste struktuuride ja

sõnavara kasutamisega.











päevadest Tartus.

Eesti keel.

Väärtuspädevus.

Suhtluspädevus.

Geograafia.

Inimeseõpetus.

Loodusõpetus.


grammatika ja

sõnavarateadmisi.


teemade sõnavara


loosiga.)

Hinnatakse oskust kasutada

rikkalikku sõnavara ja

keelestruktuure oma mõtete

väljendamisel nii suuliselt kui

kirjalikult.




põhimõttel)

Documents

B VÕÕRKEEL (saksa keel) 1. Õppe ja kasvatuseesmärgid … · 2016. 8. 24. · Nõo Põhikool B-võõrkeel (saksa keel) 5.-6.kl 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kohustuslik teema/maht