Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend

Väljaandja: SotsiaalministerAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: RTL 1998, 76, 326

Meditsiinigaasisüsteemipaigaldamise ja kasutamise juhend

Vastu võetud 23.12.1997 nr 45

Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569)paragrahvi 8 lõike 2 punkti1alusel määran:

1. Kinnitada «Meditsiinigaasisüsteemipaigaldamise ja kasutamise juhend» (lisatud).

2. Tervishoiuasutuste juhtidel:

a) kontrollida oma asutuses kasutusel oleva meditsiinigaasisüsteemivastavust juhendi nõuetele 1998.aastajooksul ja kavandada juhendi nõuetest tulenevad projekt-, paigaldus- jahooldustööd ning nendefinantseerimine;

b) tagada oma asutuses kasutatava meditsiinigaasisüsteemi vastavuskäesoleva juhendi nõuetele hiljemalt30.juuniks 2000. a.

Minister Tiiu AROKantsler JaanRÜÜTMANN

Kinnitatudsotsiaalministri 23. detsembri 1997. a. määrusega nr.45

Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamisejuhend

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev meditsiinigaasisüsteemi paigaldamisejakasutamise juhend (edaspidi juhend) kehtestab tehnilisedjaohutusnõuded tervishoiuasutuse meditsiinigaasisüsteemi paigaldamiseks jakasutamiseks.

2. Käesolevas juhendis on arvestatud meditsiiniseadmeidkäsitleva Euroopa Nõukogu direktiivi 93/42/EECjameditsiinigaasisüsteemidele laieneva rahvusvahelise standardi ISO 7396 ohutust tagavaidsätteid.

3. Meditsiinigaasisüsteem (edaspidi gaasisüsteem)käesoleva juhendi tähenduses ontervishoiuasutustmeditsiinigaasiga varustav süsteem, mis koosneb erinevate gaasidejaotussüsteemidest.

4. Jaotussüsteem koosneb gaasikeskusest,jaotustorustikust ja lõppseadmetest.

5. Meditsiinigaasid käesoleva juhendi tähenduseson tervishoiuasutustes tervisehäirete diagnostikaks ja raviksningmeditsiiniseadmetes kasutatavad meditsiiniliselt puhtad gaasid ja gaasisegud, mida tarnitaksegaasilises võiveeldatudolekus.

Meditsiinigaasid on:

-- meditsiiniline hapnik (O2);

-- meditsiiniline dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O);

-- meditsiiniline suruõhk (Õhk);

-- meditsiiniline lämmastik (N2);

-- meditsiiniline süsihappegaas (CO2);

-- meditsiiniline karbogeen (O2 + CO2),koostis: meditsiinilises hapnikus kuni 10 % süsihappegaasi;

Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend Leht 1 / 33

-- MEDIMIX 50, koostis: naerugaasi ja hapniku meditsiiniline segu suhtes 1:1;

-- muud lubatud meditsiinilised gaasid ja nende segud.

Märkus: Pneumaatiliste meditsiiniseadmete käitamiseks kasutatavatmeditsiinilist lämmastikku ja meditsiinilistõhkunimetatakse instrumendigaasideks.

6. Gaasisüsteemi tuleb projekteerida, paigaldada,hooldada ja kontrollida nii, et selle eesmärgipäranekasutaminetavalistes või mõistuspäraselt eeldatavatel tingimustel, viisil ja perioodil eiohustaks inimese tervist,keskkonda ja vara.

II. OHUTUS- JA TEHNILISED NÕUDED

7. Meditsiinigaaside tarnimine

7.1. Meditsiinigaaside tervishoiuasutusse tarnimisel tulebjärgida ravimiseadust (RT I 1996, 3, 56; 49, 954;1997,93, 1564). Gaaside koostis, omadused ja puhtus peavad vastama farmakopöades esitatudnõuetele.

7.2. Meditsiinigaaside tarnelepingus tuleb sätestada gaasipartii ja tarneüksuse (ballooni, mahuti jm.gaasiseadme)nõuetekohasuse tõendamise viis ja sagedus.

7.3. Tervishoiuasutuses peab iga erineva tarneüksuse liigikohta olema ohutusnõudeid kajastaveestikeelnekasutamisjuhend. Kasutamisjuhendis peab kirjeldama ka gaasi omadustest tingitudohutusnõudeid,sealhulgas:

a) tihedus õhu suhtes;

b) omadus reageerida õhuga, hapnikuga, rasvade ja õlidega;

c) temperatuuri mõju gaasile.

7.4. Gaasi partiid ja tarneüksust peab olemavõimalik identifitseerida.

7.4.1. Tarneüksuse märgistus peab olema eestikeelne ja sellespeab sisalduma:

a) tarnija nimi ja aadress;

b) gaasi nomenklatuurne nimetus ja keemiline valem (gaasisegu korral koostisesolevate gaaside nimetusedjakeemilised valemid);

c) triviaalnimetused (süsihappegaas, naerugaas, karbogeen);

d) ballooni täitmise kuupäev või muu gaasipartiididentifitseeriv tähistus;

e) tarneüksuse mahtuvuse ja rõhu tähistused;

f) gaasi ohutu käitlemise juhised;

g) kirje tarneüksuse viimaste katsetuste kohta.

7.4.2. Ballooni märgistus peab asuma ventiilipoolses otsas,mittesilindrilises osas.

7.4.3. Meditsiinigaaside balloonid peavad olema värvitudjärgmiselt:meditsiiniline hapnikmeditsiiniline dilämmastikoksiid

meditsiiniline suruõhk

meditsiiniline lämmastik

meditsiiniline süsihappegaas

meditsiiniline karbogeen

MEDIMIX 50

valgesinine

valge (põhivärv)--must

must

hall

valge--hall

sinine, ülevalt valgesiiluga

7.5. Iga gaasi (vastavat värvust ja märgistustomaval) balloonil peab olema gaasikohane ventiil vältimaksantudjaotussüsteemile mittevastava gaasi ühendamist jaotussüsteemi.

7.6. Gaasiballoonide ventiili suudmik peab olema suletudkapsliga kuni ballooni kasutuselevõtuni.

8. Gaasisüsteemi projektdokumentatsioon

Leht 2 / 33 Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend

8.1. Gaasisüsteemi projektdokumentatsioon ondokumentide kogum, mis sisaldab gaasisüsteemi tehnilistkirjeldust,jooniseid, arvutustulemusi, paigaldamiseks kavandatud tehnilisi meetmeid ningpaigaldusprotsessikirjeldust. Sealjuuresprojektdokumentatsioon peab ette nägema:

a) gaasisüsteemi seadmete liigid, arvu ja plaanitud gaasitarbe;

b) gaaside omavahelist segiajamist välistava konstruktsioonigaseadmed;

c) juhtimis- ja ohutusseadised;

d) nõuetekohased materjalid;

e) esmase ja teisese gaasivaru ja nende reservi;

f) seadmete ja vahendite dubleerimise ja reservi;

g) gaasisüsteemi seadmeid ja torustikke identifitseerivamärgistuse;

h) gaasisüsteemi paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolduse ningavariilise seiskamise juhised;

j) jaotussüsteemide skeemid.

8.2. Gaasisüsteemi projekteerimisel tuleb järgidatule-, ehitus- ja elektriohutuse ning tehnilisi nõudeid, samutinendevaldkondade riikliku järelevalve õigusakte ning käesoleva juhendinõudeid.

8.3. Gaasisüsteem tuleb paigutada kasutuskohale ningseda ümbritsevad ruumid ja rajatised projekteerida nii, eteioleks takistatud gaasisüsteemi seadmete kasutamine, kontrollimine ja hooldamine.

8.4. Gaasisüsteemi projektid ja nende muudatused peavadolema heaks kiidetud pädeva tehnilise järelevalveasutusepoolt enne gaasisüsteemi paigaldamise alustamist.

8.5. Gaasisüsteemi seadmed, materjalid ja koostud tulebvalida nii, et need oleksid:

a) vastupidavad hapniku toimele (välja arvatudvaakumsüsteem),

b) puhtad; nende transportimisel, hoidmisel ja paigaldamisel tulebtagada puhtuse säiliminetäiendavatevahenditega (korgid torude otstes, kaitsekapslid ventiilidel jms.).

8.6. Gaasisüsteemi seadmete, materjalide ja koostudenõuetekohasus peab olema tõendatud.

8.7. Gaasisüsteemis kasutatavate põhi- jaabimaterjalide valik on esitatud lisas D.

Jaotustorustiku valmistamiseks on soovitav kasutada lisas D loetletud võinendega samaväärseid materjale.Teisteosade materjale ei määratleta, kuid nende valikul peavad olema täidetudpunkti 8.5 nõuded.

9. Gaasijaotussüsteem

9.1. Meditsiinigaasi jaotussüsteemi moodustavadgaasikeskus, jaotustorustik ja lõppseadmed.

9.2. Gaasikeskused

9.2.1. Gaasikeskus käesoleva juhendi tähenduses onjaotussüsteemi gaasiga varustavad gaasiseadmed(sealhulgasvaakumseadmed), nende juurde kuuluvad torustikud ning juhtimis- ja ohutusseadised.

9.2.2. Gaasiseadmed käesoleva juhendi tähenduses on gaasilisevõi veeldatud gaasi balloonid,mahutid,kompressorid, vaakumseadmed, hapniku kontsentraatorid ja muud seadmed meditsiinigaasitarnimiseksvõi tootmiseks.

9.2.3. Gaasikeskused jagunevad:

a) balloon-gaasikeskus;

b) mahuti-gaasikeskus;

c) kompressor-gaasikeskus;

d) vaakum-gaasikeskus;


e) muud gaasikeskused (hapniku kontsentraator jt.).

9.2.4. Gaasikeskuses peab olema esmane ja teisene gaasivaru ning reservgaasivaru.

9.2.4.1. Esmane gaasivaru käesoleva juhenditähenduses on gaasivaru, mille tagavad jaotussüsteemi seadmed(esmanegaasivarustus)mitte vähem kui kahe ööpäeva jooksul.

9.2.4.2 Teisene gaasivaru käesoleva juhendi tähenduses onesmase gaasivaruga võrdne gaasikogus, milletagavad seadmed (teisenegaasivarustus), mis automaatselt hakkavad varustama jaotussüsteemi kui esmavaruonammendatud või esmasegaasivarustuse seadmed on töötamast lakanud ja mis muutub seejärelesmaseksgaasivaruks.

9.2.4.3. Reservgaasirvaru käesoleva juhenditähenduses on vähemalt esmase gaasivaruga võrdne gaasivaru, milletagavadseadmed,mis lülituvad automaatselt või lülitatakse käsitsi jaotussüsteemi,kui tekib tõrge nii esmases kuiteisesesgaasivarustuses.

9.2.5. Krüogeense hapniku jaotussüsteemis peab avarii võiootamatu remondivajaduse tekkimise juhuksolemagaasikohane sisendseade ajutise gaasiseadme ühendamiseks.

Sisend ballooni ühendamiseks peab olema kaitstud vältimakskõrvaliste isikute vahelesegamistgaasivarustusse.Sisendi asukoht peab võimaldama seda kontrollida, remontida ja vahetada.

9.2.6. Anesteesia, reanimatsiooni, intensiivravi ja kardioloogiaosakondades, kus patsiendid onsõltuvusesmeditsiinigaasist või vaakumist, peab olema kohalik alternatiivne gaasiseade.

Kui alternatiivse gaasiseadmena kasutatakse gaasiballooni koos rõhuregulaatoriga,peavad ballooni ventiiljarõhuregulaatori sisend olema gaasikohased.

9.2.7. Gaasikeskus võib paikneda ruumis (välja arvatudmahuti-gaasikeskus) või välisterritooriumil.

9.2.8. Gaasikeskuse välisterritoorium peab vastama järgmistelenõuetele:

a) territoorium ümbritsetakse vähemalt 1,75 meetrikõrguse mittepõlevast materjalist piirdega, mille väravonlukustatav;

b) seadmed peavad olema kaitstud kuumenemise eest, neidümbritsev temperatuur ei tohi ületada 50 oC;

c) territoorium ei tohi külgneda kütusetanklaga ega asudalähemal kui 3 m kaugusel elektritransformaatoristja5 m kaugusel asustatud hoonest hapniku puhul ning 3 m kaugusel teiste gaasidepuhul;

d) maapind gaasikeskuse territooriumil peab olema kaetud tulekindla materjaliga.

9.2.9. Gaasikeskuse ruumi uksele või territooriumi väravale peabolema kinnitatud silt järgmiste kirjetega:

1) gaasi nimetus;

2) kirjed, mis keelustavad ruumis või territooriumil:

-- suitsetamise ja tuletegemise;

-- määrete, õlide ja põlevate materjalideolemasolu;

-- võõraste isikute viibimise;

3) viide võtme asukohale.

Sildi kinnitus ja kirjed peavad olema püsivad.

9.2.10. Reservgaasivaru hoidmisel tuleb erinevad gaasid paigutada eraldi.Tühjad balloonid peavad asetsemaeralditäidetud balloonidest, võimaluse korral teises ruumis.

9.2.11. Gaasikeskuse ruum peab olema ventileeritav. Temperatuur gaasikeskuseruumis ei tohi langeda alla +10 oCega ületada +50 oC, välja arvatud kompressor- javaakum-gaasikeskused, kus temperatuur ei tohi ületada+ 40 oC.

9.2.12. Täpsustavad nõuded balloon-gaasikeskuste ruumile onesitatud lisas F.

9.2.13. Gaaside töörõhkude määramisellähtutakse gaasi tarbiva meditsiiniseadme kasutamisjuhendis ettenähtudtöörõhust.

Enamkasutatavate gaaside töörõhud gaasikeskusestjaotussüsteemi väljumisel peavad olema järgmised:


meditsiiniline hapnikdilämmastikoksiid

meditsiiniline suruõhk

instrumendiõhk

4 bar kuni 6 bar (0,4 MPa kuni 0,6 MPa)3 bar kuni 5 bar (0,3 MPa kuni 0,5 MPa)

4 bar kuni 6 bar (0,4 MPa kuni 0,6 MPa)

6 bar kuni 8 bar (0,6 MPa kuni 0,8 MPa)

Märkus: Gaasi töörõhu määramisel arvestatakserõhulangust jaotussüsteemis sõltuvalt reguleeritudrõhust,gaasitarbest, torustiku mõõtmetest ning torustiku pikkusest.

9.3. Balloon-gaasikeskus

9.3.1. Balloon-gaasikeskuses paiknevad:

1) krüogeenselt veeldatud gaaside (hapniku ja lämmastiku)balloonid;

2) mittekrüogeenselt veeldatud süsinikdioksiidi jadilämmastikoksiidi balloonid;

3) gaasilises olekus gaaside balloonid (hapnik, hingamisõhk, karbogeen,MEDIMIX 50).

9.3.2. Igale gaasile peab olema ette nähtud kaks omavahel ühendatudballoonide paketti esmase jateisesegaasivaru tagamiseks ning reservgaasivaru. Viimane võib olla süsteemiühendatud või mitteühendatud.

Balloon-gaasikeskuse põhimõttelised skeemid on toodud lisas E(joonised 1 ja 2).

9.3.3. Balloonide ühendamine juhtimis- ja ohutusseadistega peab toimumaläbi gaasikohastepaindkõrgrõhutorude.

9.3.4. Paindühendused gaasikeskuse balloonide ja kogumistorude vahel ningballoonipaketisballoonideasendamisega seotud taasühendused peavad olema gaasikohased.

9.3.5. Balloon-gaasikeskus võib paikneda tervishoiuasutuse hoonesvõi territooriumil. Keelatud onballoon-gaasikeskuse paigaldamine hoone keldrisse.

9.3.6. Gaasikeskuse ruumis peavad olema tulekustutusvahendid vastavalttuleohutusnõuetele.

Kui gaasikeskus asub välisterritooriumil, peavad selle juhtimis- ja ohutusseadisedolema kaitstud ilmastikumõjudeeest.

9.4. Mahuti-gaasikeskus

9.4.1. Mahuti-gaasikeskusesse paigaldatakse krüogeenselt veeldatudhapniku või lämmastiku mahuti.

Mahuti-gaasikeskuse skeem on toodud lisas E (joonis 3).

9.4.2. Gaasikeskuse mahuti(te) maht peab tagama esmase ja teisese gaasivaru.Reservgaasivaru võib ollatagatudka gaasiballoonidega.

9.4.3. Mahuti-gaasikeskusel, mis varustab jaotussüsteemi veeldatudhapnikuga, peab hädaohu võiootamaturemondivajaduse juhuks olema gaasikohane sisendseade ajutise gaasiallika ühendamiseks.

Sisendseade peab olema kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.Sisendseadme asukoht peab võimaldamasedakontrollida, remontida ja vahetada.

9.4.4. Mahuti konstruktsioon peab võimaldama proovide võtmistanalüüside tegemiseks.

9.4.5. Mahuti-gaasikeskus paikneb tervishoiuasutuse välisterritooriumil.Mahuti paigaldamine hoonesse,ehitisekatusele ja maa alla on keelatud.

9.4.6. Mahuti-gaasikeskus peab paiknema maapinnaga ühel kõrgusel,mitte lähemal kui 5 m kauguselkraavidest,vaatluskaevudest ja muudest katmata või kaetud süvenditest maapinnas ning mittelähemal kui 3 mkaugusel teedest.

9.4.7. Mahuti-gaasikeskuse juhtimis- ja ohutusseadised peavad olema kaitstudilmastiku mõjude eest.

9.4.8. Mahuti täitmiseks tuleb tagada vedelgaasiveoki vabajuurdepääs mahutile. Maapind mahuti täitmisepaigasja selle läheduses peab olema betoneeritud või kaetud muu tugevamittepõleva matejaliga.


9.5. Kompressor-gaasikeskus

9.5.1. Kompressor-gaasikeskusesse paigaldatakse meditsiinilise õhutootmiseks kaks või enam kompressorit.

Kompressor-gaasikeskuse skeem on toodud lisas E (joonis 4).

9.5.2. Kompressor-gaasikeskuste elektripaigaldis peab vastama eeskirjaEEI 3:1994 «Ehitistemadalpinge-elektripaigaldised» nõuetele.

9.5.3. Õhusissetõmme kompressorisse peab toimuma kohas, kusõhk ei ole saastatud. Nõutud kvaliteedigaõhutootmiseks peab olema paigaldatud filtrid kompressori õhusissetõmbe ette.

9.5.4. Kondensaadi kõrvaldamiseks tuleb kuivati, järeljahuti jaressiiver ühendada drenaaþiga.

9.5.5. Kompressor-gaasikeskuses peab sururõhu rõhu reguleerimineolema dubleeritud.

9.5.6. Kompressori ja torustiku vahel peab olema paindühendusvältimaks vibratsiooni ülekandumist torustikule.

9.6. Vaakum-gaasikeskus

9.6.1. Vaakum-gaasikeskusesse paigaldatakse kaks või enam vaakumseadet.Vaakum-gaasikeskuse skeemontoodud lisas E (joonis 5).

9.6.2. Iga vaakumseadme tootlikkus peab tagama vähemalt 75%süsteemi projekteeritud gaasitarbest ka juhul,kuiüks seade on lakanud töötamast.

9.6.3. Vaakumseadmete töö peab olema projekteeritud nii, etühe seadme töös häirete tekkimisel või selletöölakkamisel ei saaks häiritud ega lakkaks teiste seadmete töö.

9.6.4. Vaakum-gaasikeskuste elektripaigaldis peab vastama eeskirja EEI 3:1994«Ehitistemadalpinge-elektripaigaldised» nõuetele.

9.6.5. Vaakumireservuaari kasutamisel tuleb paigaldada ka kuivati.

9.6.6. Vaakumseadme gaasi väljavoolutoru ots peab olema painutatudallapoole, kaitstud võrguga ningsuunatudhoonest välja sobivasse kohta.

9.6.7. Seadmetesse ja ümbritsevasse õhku bakterite sattumisevältimiseks tuleb vaakumsüsteemis ettenähabakteriaalsed filtrid ja kondensaadiärastid, mis mõlevad peavad olema dubleeritud.

9.6.8 Vaakumseadme ja torustiku vahel peab olema paindühendusvältimaks vibratsiooni ülekandumisttorustikule.

10. Jaotustorustik

10.1. Üldnõuded

10.1.1. Jaotustorustik käesoleva juhendi tähenduses on gaasikeskustlõppseadmetega ühendav torustikkoosjuhtimis- ja ohutusseadistega.

10.1.2. Jaotustorustikku on lubatud kasutada ainult meditsiinigaasideedastamiseksgaasiseadmetestlõppseadmeteni. Keelatud on teiste tarvitite ühendamine jaotussüsteemi,väljaarvatud meditsiinilise õhu kasutamiselinstrumendigaasina, anesteesia heitgaaside väljajuhtimiseks,sterilisatsiooniosakonnas,õhukonditsioneeridepneumaatiliseks kontrolliks ja meditsiiniseadmete katsetamiseks.

10.1.3. Jaotustorustiku ja elektrijuhistiku paigaldamisel ühtesüvendisse paigaldatakse jaotustorustikvähemalt50 mm kaugusele elektrijuhistikust. Kui jaotustorustik paigaldatakse konsoolidele, peabvahe torudevahel olemavähemalt 10 mm.

10.1.4. Jaotustorustik peab olema ühendatudpeapotentsiaaliühtlustusjuhi abil hooneelektripaigaldistepeamaanduslatiga võimalikult lähedal torustiku hoonesse sisenemise kohale.Jaotustorustikkuei tohi kasutadamaandus- ja kaitsejuhina. Raviruumides paiknevad jaotustorustikud tulebühendadalisapeapotentsiaaliühtlustusjuhiabil neis ruumides kasutatavate elektriseadmete toiteahela kaitsejuhiga.Seejuures tuleblähtuda eeskirja EEI 3:1994«Ehitiste madalpinge-elektripaigaldised» nõuetest.

10.1.5. Jaotustorustik peab olema kaitstud mehaaniliste kahjustuste eest.

10.1.6. Jaotustorustikku ei tohi paigaldada kergestisüttivate materjalidelähedusse. Kui sellises asukohasontorustiku paigaldamine möödapääsmatu, peab jaotustorustikku kaitsmamittepõlev ümbris.

10.1.7. Maasse asetatud jaotustorustikku tuleb kaitsta külma, korrosiooni jamehaaniliste kahjustuste eest.


10.1.8. Sulgeventiili ei tohi paigaldada kohta, kus toimub võimalikestleketest tekkiva gaasi kogunemine.

10.1.9. Jaotustorustiku paigaldamisel tuleb kasutada korrosioonikindlaid materjale.

10.1.10. Jaotustorustiku paigaldus peab võimaldama torustiku termilistpikenemist ja lühenemist.

10.1.11. Barokambri kasutamiseks paigaldatakse eraldi torustik koos lisaseadmetening juhtimis-jaohutusseadistega.

10.2. Jaotustorustiku toed

10.2.1. Jaotustorustiku tugede vahemaa sõltuvalt toruvälisläbimõõdust on toodud tabelis 1.

Tabel1

Toruvälisläbimõõt, mm Maksimaalne vahemaa tugede vahel, mmkuni 15 150022--28 200035--54 2500üle 54 3000

10.2.2. Toed peavad vältima torustiku nihkumise.

10.2.3. Toed peavad olema korrosioonikindlast materjalist või korrosioonivastu töödeldud ningtorudestisoleeritud.

10.2.4. Torude ja elektrijuhtmete ristumisel tuleb toed asetada vahetultelektrijuhtmete kõrvale.

10.2.5. Jaotustorusid ei tohi kasutada tugedena ning neid ei tohi toestada teisedtorud.

10.3. Jaotustorustiku liited

10.3.1. Jaotustorustikus on lubatud kõvajoodis- või keevisliited,sulgeventiilide keermesliitedningvaakumsüsteemi plastmassmaterjalide liited.

Keermesliite väliskeere peab olema kaetud selleks otstarbeks lubatudtihendusmaterjali või -lindiga.

10.3.2. Kõvajoodisega jootmisel tuleb kasutada inertgaase.

10.3.3. Torustiku liited peavad kindlustama jaotustorustiku projekteeritudgaasitarbe (mahu) tabelis 2toodudlubatud rõhulanguse piires:

Tabel2

Jaotussüsteem Lubatav rõhulangus gaasiseadmejalõppseadmeväljundi vahel, %

Meditsiinigaas 10Vaakum 20Lämmastik ja instrumendiõhk 25

10.4. Jaotustorustiku märgistus

10.4.1. Jaotustorustikul peab olema gaase identifitseeriv püsivmärgistus. Märgistus peab asumavahetultsulgeventiili kõrval, sõlmpunktides ja suunda muutvatel torulõikudel,hargnemiskohtades, enne ja pärastseinaläbimist, lõppseadme juures ja mujal jaotustorustikul vahemikega mitte üle10 m.

10.4.2. Identifitseeriv märgistus peab asuma piki toru telge, olema selgeltloetav ja selles peab sisalduma:

a) gaasi nimetus või sümbol;

b) gaasivoolu suunda tähistav nool;

c) gaasi tähistav värvuskood.

11. Lõppseadmed


11.1. Lõppseade käesoleva juhenditähenduses on jaotustorustiku väljundseade (vaakumi puhulsisendseade)meditsiiniseadme jaotussüsteemi ühendamiseks.

11.2. Lõppseadmete vajalik arv nähakse etteprojektdokumentatsioonis vastavalt kasutaja vajadusele.

11.3. Iga jaotustorustiku kõik lõppseadmed jaühendused peavad olema ühte tüüpi.Tervishoiuasutusekõikideüksuste gaasikasutuse kohtades peab olema ühesugune lõppseadmetepaigutusejärjekord. Lõppseadmed tuleb paigutada vasakult paremale jaülevalt alla järgmises järjestuses:

1) hapnik,

2) dilämmastikoksiid,

3) õhk,

4) vaakum,

5) gaaside evakuatsioon,

6) instrumendiõhk.

11.4. Lõppseade peab olema gaasikohane keermes-või kiirühendustüüpi.

11.5. Lõppseadmes peab olema:

a) gaasikohane ühenduspesa;

b) kontrollventiil, mis ühenduse tegemisel gaasivarustuseautomaatselt avab ja ühendusekatkemiselgaasivarustuse automaatselt sulgeb;

c) tehnohoolde sulgeventiil (käsi- või automaatne), misvõimaldab teostada tehnohooldust lõppseadmetsoonisulgeventiili kasutamata (see ei kehti vaakumseadmetele). Tehnohoolde sulgeventiilivõib ära jätta, kuitorustik ondubleeritud või kui sulgeventiil teenindab ainult ühte lõppseadet.

11.6. Lõppseade peab olema märgistatud gaasinimetuse ja sümboliga. Soovitav on märgistuses kasutadakakonkreetse gaasi ballooni värvusele vastavat värvuskoodi.

11.7. Lõppseade peab olema paigaldatud kergestiligipääsetavasse kohta sellisele kõrgusele, misväldiksmehaanilise kahjustuse võimaluse.

12. Juhtimis- ja ohutusseadised

12.1. Juhtimis- ja ohutusseadised käesoleva juhenditähenduses on sulgeventiil, manomeeter,rõhuregulaator,kaitseklapp, rõhualandusventiil, häireseadis ning gaasivarustuse automaat- jakäsitsiümberlüliti.

12.2. Gaasisüsteemile tuleb paigaldada selle kindlat jaohutut kasutamist tagavad juhtimis- ja ohutusseadised,misvõimaldavad jaotussüsteemi sisse ja välja lülitada, selletööreþiimi juhtida, kontrollida ja reguleerida ningmistööreþiimi lubamatust hälbest automaatselt, õigeaegselt jatöökindlalt signaliseerivad.

12.3. Gaasisüsteemi juhtimis- ja ohutusseadiste vajadusja asukohad määratakse projektiga kooskõlaskäesolevajuhendi nõuetega.

12.3.1. Iga töörõhuregulaatori järele jaliinirõhuregulaatori ette peab olema paigaldatud rõhualandusventiil.Seepeab avanema, kui rõhk ületab nimitöörõhku 30% kuni40% ja saavutama maksimaalse läbilaske rõhu puhul,misei ole rohkem kui 50% kõrgem klapi maksimaalse avanemise rõhust.

12.3.2. Rõhuregulaatori järele, kuid avariisignaali andurist jasulgeventiilist ettepoole peab olemapaigaldatudkaitseklapp. See peab avanema, kui rõhk ületab nimitöörõhku30% kuni 40% ja saavutama omamaksimaalseläbilaske rõhu puhul, mis ei ole rohkem kui 60% kõrgemnimitöörõhust.

Dilämmastikoksiidi jaotussüsteemis peab kaitseklapp avanema rõhul,mis on 25% kuni 35% kõrgemliininimitöörõhust ja saavutama oma maksimaalse läbilaske rõhupuhul, mis ei ole rohkem kui 55%kõrgemnimitöörõhust.

Märkus: Kui anesteesia puhul kasutatakse kõrge kontsentratsioonigadilämmastikoksiidi, võib rõhu tõus üle20%töörõhustkõrgemaks tõsta dilämmastikoksiidi sisaldust gaasisegus, mis on patsiendileohtlik.

12.4. Juhtimis- ja ohutusseadised peavad tagamalõppseadmetesse mineva gaasi ettenähtud töörõhu.

12.5. Kaitseklapist ja rõhualandusventiilist väljuvgaas (välja arvatud õhk) peab olema suunatud hoonestvälja.Ükski sulgeventiil või gaasivoolu piirav seade ei tohi segada kaitseklapi jarõhualandusventiili tööd.


12.6. Häireseadised käesoleva juhenditähenduses on seadised, mis edastavad hooldus- jaavariisignaale.Häireseadised jagunevad:

a) hooldussignalisaatorid (edastavad kasutamiseks ja hooldamiseksvajalikke signaale);

b) avariisignalisaatorid.

12.7. Häireseadiste projekteerimisel ja paigaldamiseltuleb järgida järgmisi nõudeid:

a) häireseadise paigaldus peab võimaldama selle pidevatjälgimist;

b) alternatiivne häireseadis peab asuma valveruumis võimujal sobivas kohas;

c) avariisignalisaatorid tuleb paigaldada operatsioonisaalidesse jaintensiivravi üksustesse;

d) gaasi normaalsest töörõhust kõrvalekalletenäitamiseks tuleb operatsioonisaali ja intensiivraviosakondaõeposti lähedusse nähtavasse kohta paigaldada manomeeter võiindikaator, millel on kontrollitavatgaasi jaselle maksimaalselt lubatud töörõhku tähistav märgistus;

e) igas häireseadises peab olema visuaalsignalisaator, selle juurdevõib kuuluda kahelisignalisaator.Visuaalsignaal peab olema nähtav kuni selle signaali põhjusekõrvaldamiseni, helisignaal võibkatkedamaksimaalselt 15 minutiks;

f) iga signalisaator peab olema märgistatud vastavalt sellefunktsioonile;

g) kõikide häireseadiste andurid peavad paiknema selliselt, etoleks tagatud gaasisüsteemi normaalne tööjaavariiolukorra tekkepõhjuste kindlakstegemine;

h) gaasisüsteemi tehnohooldusjuhendis peavad olema ettenähtud meetmed häireseadiste kontrollimiseks;

i) häireseadistele tuleb elektriline toide ette näha niipõhi- kui turvatoitesüsteemist ning nad tulebvarustadalisatoiteallikaga. Toitesüsteem peab tagama nende toime ka anduri ja signalisaatorivahelise katkestusekorral.

12.7.1. Hooldussignalisaator käesoleva juhendi tähenduses onvalgussignalisaator või heli- javalgussignalisaator,mis osutab vajadusele tehnilise personali sekkumiseks gaasisüsteemi korrastamiseksvõipuuduste kõrvaldamiseks.

12.7.2. Hooldussignalisaatorid teatavad järgmistest muutustestgaasisüsteemis:

a) ümberlülitus esmaselt gaasivarustuselt teiseselegaasivarustusele,

b) gaasi reservi automaatne käikulülitumine võivajadus lülitada see käsitsi;

c) rõhu muutused dilämmastikoksiidi jasüsinikdioksiidi varustuses;

d) häired meditsiinilise õhu kompressorite töös;

f) häired vaakumpumpade töös.

12.7.3. Hooldussignalisaatorid peavad olema visuaalse signaaliga, kusjuuressignaalid punkti 12.7.2alapunktidea, c ja d teadete kohta peavad olema dubleeritud helisignaaliga.

12.8. Avariisignalisaator käesoleva juhenditähenduses on heli- ja valgussignalisaator, mis osutab tehniliselejameditsiinipersonalile, et gaasisüsteemis on lubamatud hälbed.

12.8.1. Avariiks loetakse järgmisi olukordi:

a) rõhk jaotustorustikus on nimitöörõhust 20%madalam;

b) rõhk jaotustorustikus on nimitöörõhust 20%kõrgem;

c) häired hapniku kontsentraatori või muu alternatiivsegaasiseadme töös.

12.8.2. Avariisignalisaatorid peavad punktis 12.8.1 nimetatud avariidest hoiatamaüheaegselt nii visuaal-kuihelisignaaliga.


12.8.3. Gaasirõhu tõusust teatamiseks dilämmastikoksiidijaotussüsteemis peavad avariisignalisaatoridpaiknemaenne iga intensiivravi osakonda ja operatsioonisaali teenindavat lõppregulaatorit.

12.9. Tsooni sulgemiseks tehnohoolduseks ja avariiolukorraskasutatakse sulgeventiile.

12.9.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs tehnohooldusesulgeventiilidele peab olema välistatud.

12.9.2. Kõik sulgeventiilid gaasisüsteemis (välja arvatudgaasiseadmetes ja lõppseadmetes) peavad olema«kuul»või «diafragma» tüüpi. Ventiilide avatud või suletud olekpeab olema selgelt arusaadav nende visuaalselvaatlemisel.

12.9.3. Kõikidel sulgeventiilidel peab olema selgelt loetav märgistus,milles sisaldub:

a) gaasi nimetus ja sümbol;

b) teenindatav tsoon.

12.9.4. Kõik jaotussüsteemi peatorud peavad olema varustatudsulgeventiilidega vahetult gaasivarustusealgallikaläheduses.

12.9.5. Tsooni sulgeventiilid peavad olema paigaldatud anesteesia- võiintensiivravi osakonditeenindavateletorustikele (välja arvatud vaakumsüsteem).

12.9.6. Rõhuregulaatori järele, kuid avarii häireseadiseandurist ja sulgeventiilist ettepoole peab olemapaigaldatudmanomeeter.

III. GAASISÜSTEEMI PAIGALDAMINE JAKASUTAMINE

13. Gaasisüsteemi paigaldamine ja katsetamine

13.1. Gaasisüsteemi võivad paigaldada, remontida võiümber ehitada (edaspidi paigaldada) jakatsetada(sh. ülevaatust teha) vastavat kvalifikatsiooni omavad spetsialistid.

13.2. Gaasisüsteem tuleb paigaldada vastavuses pädeva tehnilisejärelevalve asutuse pooltheakskiidetudpaigaldusprojektiga, kusjuures süsteemi seadmeid tuleb paigaldada nendele tootja pooltkaasaantud asjakohastepaigaldusjuhiste järgi.

Paigaldamise käigus tehtud projekti muudatused peavad olema pädevatehnilise järelevalve asutuse pooltheakskiidetud.

13.3. Gaasisüsteemi katsetamise metoodika, perioodsuse ja mahu peab ettenägema projekteerija.

Katsetuste läbiviimise näidismetoodika on toodud teatmelises lisas H.

13.4. Katsetuste tulemused peavad tõendama, et paigaldatudgaasisüsteem on ohutu selle kasutamiseljahooldamisel.

13.5. Erinevate asutuste poolt katsetuste läbiviimisel peab nendetegevusvaldkond olema selgelt piiritletudennekatsetuste alustamist.

13.6. Katsetamine peab toimuma puhta õlivaba õhu,lämmastiku või süsinikdioksiidiga, välja arvatudkatsetused,kus on ette nähtud kasutada vastava jaotussüsteemi tööks ettenähtud gaase.

13.7. Enne katsetuste alustamist peab iga jaotussüsteemi lõppseadeolema märgistatud (kinnitatud silt) teabegasellekasutamise keelust seoses süsteemi katsetamisega.

13.8. Katsetuste kohta tuleb koostada protokoll (vt. teatmeline lisa B),mida säilitatakse tervishoiuasutuseskümmeaastat.

13.9. Kui katsetuste tulemused ei vasta ettenähtud normidele, tulebpärast vigade kõrvaldamist läbiviiakorduskatsetused ja koostada selle kohta protokollid.

13.10. Katsetada tuleb:

a) pärast jaotustorustike paigaldamist ja lõppseadmete sobitamistbaasplokki, kuid enne nendekatmistkattepaneelidega;

b) pärast jaotussüsteemide lõplikku paigaldamist jaenne süsteemi kasutusele võtmist.

14. Gaasisüsteemi kasutuselevõtt


14.1. Gaasisüsteemi võib kasutusele võtta siis, kuipädev tehnilise järelevalve asutus javastuvõtukomisjon(edaspidi komisjon) on kinnitanud gaasisüsteemi vastavust käesoleva juhendinõuetele ningkogu gaasisüsteemipuudutav dokumentatsioon on tervishoiuasutusele üle antud.

14.2. Gaasisüsteemi vastavuse hindamiseks käesoleva juhendinõuetele viiakse läbi esmane tehnilineülevaatuspädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt.

14.3. Enne gaasisüsteemi esmast tehnilist ülevaatust peavad olematehnilise järelevalve asutusesregistreerimiselekuuluvad seadmed (mahutid, tõsteseadmed, barokambrid jt.) registreeritud.

14.4. Esmane tehniline ülevaatus sisaldab:

a) dokumentatsiooni kontrolli. Selle käigus kontrollitaksegaasisüsteemi paigaldustöödedokumentatsiooni,paigaldamise käigus tehtud katsetuste protokolle ja otsuseid, kasutamis- jahooldusjuhenditeolemasolu ja nõuetekohasust, gaasisüsteemi hooldava ja kasutavapersonali pädevust tõendavatdokumentatsiooni.

b) gaasisüsteemi visuaalset ülevaatust. Selle käiguskontrollitakse gaasisüsteemi ja selle elementidevastavustpädeva tehnilise järelevalve asutuse poolt heaks kiidetud paigaldusprojektile,paigaldustööde kvaliteeti,juhtimis-ja ohutusseadiste sobivust ja korrasolekut;

c) katsetusi (surveproove).

Esmase tehnilise ülevaatuse tulemuste kohta koostatakse protokoll.

14.5. Vastuvõtukomisjoni kutsub kokku tervishoiuasutuse juht.

Komisjoni kuuluvad gaasisüsteemi projekteerija, paigaldaja, katsetaja jatervishoiuasutuse esindajad.Komisjonitööst kutsutakse osa võtma riiklike järelevalveasutuste esindajad.

14.6. Komisjonile tuleb esitada gaasisüsteemi projektdokumentatsioon,kasutatud materjalide ja seadmetekvaliteetitõendavad dokumendid ning läbiviidud katsetuste protokollid, sealhulgaspädeva tehnilise järelevalveasutuse pooltläbi viidud esmase tehnilise ülevaatuse protokoll, mis kinnitab, etgaasisüsteem vastab juhendinõuetele.

Vajadusel võib komisjon nõuda teisi asjakohaseid dokumente ja uutekatsetuste läbiviimist ning protokollimist.

14.7. Kui gaasisüsteemi paigaldus vastab käesolevale juhendile,vormistatakse gaasisüsteemi kasutuselevõtuakt,milles on järgmised andmed:

a) akti koostamise koht ja aeg;

b) komisjoni liikmed: nimi ja ametinimetus, esindatava asutuse nimi;

c) tervishoiuasutuse nimi ja aadress;

d) identifitseerivad andmed dokumentide kohta:

projektdokumentatsioon,

kõikide katsetuste protokollid,

kasutatud materjalide nõuetekohasusttõendavad dokumendid,

muud gaasisüsteemi iseloomustavad dokumendid;

e) komisjoni otsus, et gaasisüsteem vastab käesoleva juhendinõuetele;

f) komisjoniliikmete allkirjad (nime deðifreering ja allakirjutamisekuupäev).

14.8. Gaasisüsteem loetakse kasutuselevõetuks hetkest, milalustatakse selle sihtotstarbelistkasutamist.Kasutamiseks ei loeta gaasisüsteemi häälestamist, reguleerimist egakatsetamist, mis on vajalikudsüsteemi esmasetehnilise ülevaatuse teostamiseks.

15. Gaasisüsteemi kasutamine

15.1. Gaasisüsteemi tuleb kasutada nii, et see ei põhjustaks ohtuinimesele, varale ega keskkonnale.


15.2. Gaasisüsteemi kasutamisel peab tervishoiuasutuse juht:

a) tagama, et gaasisüsteemi ja selle juurde kuuluvate seadmetekasutamine ja tehnohooldus ningjärelevalvenende toimingute üle toimub käesoleva juhendi ja selle alusel väljatöötatud gaasisüsteemi kasutamis-jatehnohooldusjuhendite ja süsteemi kuuluvate seadmete valmistaja poolt väljastatudkasutamisjuhendite,samutiasjakohaste õigusaktide kohaselt;

b) nimetama gaasisüsteemi kasutamise eest vastutavatöötaja (kasutamise järelevaataja);

c) nimetama gaasisüsteemi kasutamise ja tehnohooldusekorraldamiseks hoolduspersonali, kelle pädevusontehnilise järelevalve asutuse poolt tunnustatud;

d) hoolduspersonalile välja andma gaasisüsteemi kasutus- jahooldusjuhendid;

e) tagama hoolduspersonalile asjakohased tingimused omaülesannete täitmiseks.

15.3. Kasutamise järelevaataja ülesandeks on tagada, et:

1) gaasisüsteem ja selle kasutamine vastaks asjakohaste õigusaktidening käesoleva juhendi nõuetele;

2) meditsiinigaasisüsteemi hooldavat ja kasutavat personali juhendatakseküllaldaselt neile antudülesannetenõuetekohaseks täitmiseks ning nende kasutuses oleksidtööülesannete täitmiseks vajalikudtöövahendid jadokumentatsioon.

15.4. Kasutamise järelevaataja vastutab tema järelevalve all olevagaasisüsteemi ohutu kasutamise eest.

15.5. Hoolduspersonal peab gaasisüsteemi korras hoidma vastavalt kasutus-ja tehnohooldusjuhendile.

15.6. Ilmse ohu korral ning kasutus- ja tehnohooldusjuhendis ette nähtud juhtudelja viisil peabhoolduspersonal,kooskõlastatult gaasisüsteemi kasutava personaliga, gaasisüsteemi seiskama,kui see ei oleautomaatsejuhtimissüsteemi seadisega tagatud.

16. Gaasisüsteemi avariid ja õnnetusjuhtumid

16.1. Avariist või õnnetusjuhtumist peab tervishoiuasutusviivitamatult teatama pädevale tehnilisejärelevalveasutusele ja teistele asjaomastele asutustele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

16.2. Kuni pädeva tehnilise järelevalve asutuse töötajakohalejõudmiseni peab hoolduspersonal tagama avariivõiõnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra säilimise, kui see eipõhjusta edasisi kahjustusi.

17. Gaasisüsteemi korraline ja erakorralineülevaatus

17.1. Gaasisüsteem tuleb esitada pädevale tehnilise järelevalveasutusele korraliseks tehniliseksülevaatuseksasjakohaste õigusaktidega kehtestatud korras.

17.2. Gaasisüsteem tuleb esitada pädevale tehnilise järelevalveasutusele erakorraliseks tehniliseksülevaatuseksjärgmistel juhtudel:

a) gaasisüsteemi, sh. selle juurde kuuluva seadme kasutamiseltoimunud õnnetusjuhtumi või avarii põhjustevõikahjulikke tagajärgi põhjustada võivate tehniliste riketepõhjuste väljaselgitamiseks;

b) pärast gaasisüsteemi remonti või ümberehitamistvastavalt pädeva tehnilise järelvalve asutuseasjakohasteleõigusaktidele.

LisaA (teatmeline)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise

ja kasutamisejuhendi juurde

Soovituslikud miinimumnõuded

meditsiinigaasisüsteemi tehnohoolduseks

Käesolev lisa esitab informatsiooni tervishoiuasutuses gaasisüsteemitehnohoolduse kava koostamiseks, kuideisisalda selle läbiviimise konkreetseid ülesandeid ega sagedust.

A.1. Meditsiinigaasisüsteemi tuleb hooldada pidevalt.

A.2. Hooldustööde läbiviimiseks tulebmäärata vastava kvalifikatsiooni ja töökogemusega isikud,kestunnevadmeditsiinigaasisüsteemis töötavate seadmete funktsioone, süsteemipaigaldamise ja katsetamisegaseotud töid.


A.3. Hooldustööde kava peab sisaldama seadmetetootjate ja meditsiinigaasisüsteemi paigaldaja poolt kaasaantudjuhendites ettenähtud hooldustöid ja nende teostamise sagedust. Erilisetähelepanu all tuleb hoida:

1) süsteemi kui terviku ja selle üksikute koostisosadetöö,

2) lekete kõrvaldamine,

3) süsteemi saaste kõrvaldamine,

4) süsteemi osade kulumine,

5) ennetav hooldus.

A.4. Hooldustööde kavas peab sisaldumatõrgetest kohese teatamise nõue.

A.5. Hooldustöödega seotud jaotussüsteemiüksikute tsoonide sulgemine peab olema kooskõlastatudvastavatetsoonide meditsiinipersonaliga.

Kui osutub, et mõne ventiili või lõppseadme töös ontekkinud tõrked, tuleb need vastavalt märgistada, etvältidanende kasutamist.

A.6. Hooldustööde läbiviimisel tuleks ettenäha:

1) ohutud töötingimused,

2) meetmed saastumise vähendamiseks,

3) jaotussüsteemi läbipuhumine ja saasteallikatestpuhastamine.

A.7. Hooldustööd ja sellele järgnevatekatsetuste tulemused peavad olema kirjalikult vormistatud.Hooldustöödedokumentatsiooni tuleb säilitada koos projekt-, katsetamis- ja remondidokumentidega.

A.8. Meditsiinigaasisüsteemi omanik või haldajapeab kindlustama süsteemi hoolduseks ettenähtudtagavaraosadeolemasolu ja kättesaadavuse.

LisaB (teatmeline)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise


Meditsiinigaasisüsteemi katsetamise protokoll

(soovituslik näidis)

Tervishoiuasutus:

Katsetuse nimetus (ja juhendi punkti number): Hermeetilisuse kontroll, punkt H.4.1.

Tabel3

Gaasi nimetus Lõppseadmetearv (n)

Jaotussüsteemigaasitarve

(maht), l(V)

Rõhulangus, kPa (p) Katsetamise kuupäev

O2 N2O

Katsetust läbi viiva asutuse esindaja:Ametinimetus:

Kuupäev:

Allkiri:Allkirja deðifreering:

Tervishoiuasutuse esindaja:Ametinimetus:



Kuupäev:

Meditsiinigaasisüsteemi paigaldaja esindaja:Ametinimetus:

Kuupäev:


Erapooletu asutuse esindaja (vajadusel):Ametinimetus:

Kuupäev:


LisaC (teatmeline)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise


Avariiolukorras tegutsemise kord

C.1. Avariiolukorraks tuleb välja töötadaprotseduurid, mis kindlustavad tervishoiuasutuses kohesesihipärasetegevuse:

-- avariiolukorrast teatamine asjaosastele isikutele ja kahjustatud piirkondadetöötajatele,

-- olemasolevate gaasivarude säilitamine,

-- remonditööde läbiviimine.

C.2. Igasse osakonda (piirkonda) tuleb määratakogenud töötaja personali tegevusekoordineerimiseksavariiolukorras.

C.3. Teade avariiolukorrast peab sisaldama:

-- avarii iseloomu,

-- gaasivarude säilitamise detailseid juhiseid,

-- avarii tõenäolist kestvust,

-- kavandatavaid remonditöid.

C.4. Avariiolukorrast teate saamisel tuleb igas piirkonnasvähendada gaasi kasutamist minimaalse vajaduseniningkasutusele võtta reservgaasivaru.

C.5. Vastutav personal peab kontrollima olemasolevaid reservening vajadusel võtma kasutusele reservtorustiku,-seadmed ja -balloonid või muu gaasiseadme ning avariisisendid kasutuspunktides.

C.6. Meditsiinigaasisüsteemis tuleb välja selgitadavead ja vajadusel isoleerida piirkonnad, mis poleavariistkahjustatud.

C.7. Vastutav personal peab olema teadlik kogu süsteemitorustiku ja kõikide tsoonide eraldusventiilideasukohast.

Vähemalt kord aastas tuleb läbi viia õppusi avariiolukordadelahendamiseks.

C.8. Gaasiballoonide teisaldamiseks peavad olema kärud.

C.9. Gaasiballoone tuleb hoida ja käsitseda vastavaltgaasi tarnija poolt antud juhendite nõuetele.

C.10. Juurdepääs kogumistoruga ühendatudballoonidepaketile ja ladudesse peab olema takistusteta ja puhas.

LisaD (teatmeline)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise


Eelistatavad materjalid ja piirangud materjalidekasutamisel

D.1. Käesolev lisa annab soovitusi ja piiranguidmaterjalide kasutamiseks ja ühenduste tegemiseks.

D.2. Metallid.

Tabel4


Metalli liik Piirangud kasutamiseks Soovitus kasutamiseks(osa,koost, detail)

Alumiiniumsulamist sepis ja valu Ei sobi niiskust sisaldavalegaasile.Rakendamine piiratud

oksüdeeruvale gaasile

Ühendus, tihend, ventiili korpus

Vask (puhas) Toru, ühendus, tihendVase-tsingi sulam, vase-tina

sulam,vase-nikli-tsingi sulamÜhendus, liitmik, filter ja

sõel,ventiili korpus, lõppseadePehme teras, terasevalu, malmvalu Ei lubata hapnikule,

kui kiirus ületab 25 m/srõhkudel kuni 4000 kPa

Ventiili korpus, liitmik

Roostevaba teras (legeeritudCr-Ni-17/7 võikõrgemalt)

Toru, vedru, filter, sõel,ventiilikorpus, liitmik

Monelmetall Ventiili korpus, liitmik

Märkus: Torustiku valmistamiseks tuleb eelistada külmvaltsitudmeditsiinilist vasktoru.

D.3. Mittemetallid ja abimaterjalid

Tabel5

Materjalinimetus ja

selle lühend

Hapnik Hapnikusegud Õhk DilämmastikoksiidInertgaas,lämmastik,süsinikdioksiid,

vaakumKloropreenkummiCR 0 0 0 + +

IsobuteenisopreenkummiIIR 0 0 + + +Polüetüleen PE 0 0 + + +Polüamiid PA 0 0 + + +

PolüvinüülkloriidPVC 0 0 0 0 +PolütetrafluoretüleenPTFE 0 0 + + +

PolükloortrifluoretüleenPCTFE 0 0 + 0 +Heksafluorpropüleenijavinüülidenefluoriidi

kopolümeer

-- 0 0 + 0 +

+ soovitatav

0lubatud

Märkused:

1. Mõningad mittemetallilised materjalid eraldavadkõrgel temperatuuril mürgiseid või toksilisi aure.

2. Kõik mittemetallilised materjalid võivad ollaohtlikud mõnedes tingimustes (näiteks torustiku rõhul),mistõttutuleb nendekasutamisel arvestada gaaside omadusi, rõhku jms. ning vajadusel katsetada.

D.4. Ühendused

Tabel6

TorumaterjalÜhenduse liik KasutamineRoostevaba teras Vask

Keevitus + 0Kõvajoodisega jootmine Joode, liide 0 +

Äärik + +Keermesliide + +

Mehaaniline ühendus

Toruliide pingistuga + 0Alumiiniumist seib + 0Mehaanilise ühenduse

tihendamine Teised metalltihendid + +


Metalliga immutatudtihend

+ +

Mittemetalltihend + +

+soovitatav

0lubatud

Lisa E (teatmeline)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise


Gaasisüsteemi skemaatiline kujutamine

Joonistel 1 kuni 5 on toodud gaasikeskuste näidisskeemid, mistagavad patsientide raviks pideva ja ohutugaasivarustuse. Kateised lahendused, mis vastavad käesoleva juhendi nõuetele on võimalikud.

Märkused:

1. Avariiteeninduse sisendi asukoht on valikuline.

2. Dubleerivate rõhuregulaatorite ja kaitseklappide asukoht onvalikuline



Joonis 1. Krüogeenselt veeldatud gaasi balloon-gaasikeskus.



Joonis 2. Gaasilises olekus gaasi balloon-gaasikeskus.



Joonis 3. Krüogeenselt veeldatud gaasi mahuti-gaasikeskus.



Joonis 4. Meditsiinilise õhu kompressor-gaasikeskus.



Joonis 5. Vaakum-gaasikeskus.

Lisa F (normatiivne)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise


Nõuded balloon-gaasikeskuse ruumile

Balloon-gaasikeskuse ruum peab vastama järgmistele nõuetele:

F.1. Gaasikeskse ruum peab paiknema hoone esimesel korrusel.Eelistada tuleb ruumi sissepääsu väljast, sellepuudumiselpeavad välja viiva koridori uksed avanema väljumise suunas.

F.2. Ruumi uks peab:

-- avanema väljaspoole;

-- olema lukustatav ja seestpoolt avatav võtmeta;

-- asuma mitte kaugemal kui 10 m lähimastväljapääsust ja mitte lähemal kui 10 m ruumidele, kushoitaksetuleohtlikke aineid.

F.3. Ukseava peab olema nii suur, et gaasiballoonidekäsitsemine ei oleks takistatud.

F.4. Ruumi puhas kõrgus peab olema vähemalt2,4 m.

F.5. Põrand tuleb teha mittepõlevast staatilistelektrit mittetekitavast materjalist (näiteks betoonist), põrand peabolema sile jaaukudeta.

F.6. Muu ehitusega ühenduses olevad siseseinad peavadolema ühekiviseina tugevusega.

F.7. Ruumi ei tohi läbida ventilatsiooni-, õli- jakütusetorustikud ega suitsulõõrid. Ruumis ei tohi paiknedaelektrikilpe jatrafosidega muudes ruumides paiknevaid elektriseadmeid toitvaid juhistikke.

F.8. Ruum peab olema ventileeritav. Meditsiinilisesuruõhu, lämmastiku ja süsihappegaasi gaasikeskuste ruumisonnõutav1,5-kordne õhuvahetus tunnis.

Meditsiinilise hapniku, dilämmastikoksiidi ja hapnikuga rikastatud gaasidegaasikeskuste ruumis on nõutav 6-kordne õhuvahetus tunnis.Ventilaator peab olema plahvatuskindla konstruktsiooniga.

Lubatud on kasutada nii loomulikku (talvel) kui mehaanilist (suvel) ventilatsiooni.Loomuliku ventilatsiooni restisuurus on ligikaudu3% põrandapinnast, kuid mitte üle 500 mm2.

F.9. Gaasikeskuse ruumis peab olema järgminelisavarustus:

1) spetsiaalne vahuaine lekete avastamiseks;

2) tööriistad balloonide külge- jalahtiühendamiseks;

3) kaitsekindad ja -riietus;

4) ABE pulbertüüpi tulekustuti (üks iga 50gaasiballooni kohta);

5) patareitoitega lamp (ukse kõrval);

6) gaasikeskuse kõikide seadmete kasutamisjuhendid;

7) konversioonkomplekt (vajadusel).

Lisa G (normatiivne)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise




Joonis 6. Jaotussüsteemi rõhu sõltuvus ümbritseva õhutemperatuurist.

Lisa H (teatmeline)Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise


Gaasisüsteemi katsetamine

H.1. Katsetuste metoodika, perioodsuse ja mahu näeb etteprojekteerija.

Märkus: Pädev tehnilise järelevalve asutus võib tema pooltläbi viidavate katsetamiste korral kasutada teistsugustmetoodikat.

H.2. Allpool toodud katsetuste tegemise viis on üheksvõimaluseks gaasisüsteemi käesolevas juhendisesitatudnõuetele vastavuse kontrollimisel.

H.3. Katsetused pärast jaotustorustiku paigaldamist jalõppseadmete baasplokkide sobitamist:

a) jaotussüsteemi hermeetilisuse (lekke puudumise) kontroll;

b) jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse(ristiühenduste) ja ummistuste puudumise kontroll;

c) visuaalne vaatlus.

H.3.1. Hermeetilisuse kontroll.

Nõuded:Katsetatav sektsioon peab olema lõplikultpaigaldatud, kinnitatud ja ülejäänudjaotussüsteemisteraldatud, sellele peab olema ühendatud kontrollmanomeeter. Lõppseadmetebaasplokid peavadolemamonteeritud.

Katsetused tuleb läbi viia jaotussüsteemi kõikides osades.Üheaegselt võib katsetada mitut jaotussüsteemi.

Katsetamine:Täita süsteem 1,5-kordsenimitöörõhuga meditsiinigaaside süsteemis jarõhuga500 kPavaakumsüsteemis. Lahutada sektsioonid gaasivarustusest.

Märkida üles ümbritseva õhu temperatuur jamanomeetri näidud katsetuse alguses ja pärast 24 tunnimöödumist.

Tulemused:Pärast 24 tunni möödumist eitohi jaotussüsteemi katsetatavas osas rõhu langus ületadanormatiivseslisas G (joonis 6) toodud väärtusi.

H.3.2. Jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse jaummistuste puudumise kontroll.

Nõuded:Kõik jaotussüsteemid peavad olemaatmosfäärirõhul.

Korraga kinnitatakse ainult üks rõhuallikas (gaasiseade) ja ainultühele jaotussüsteemile.

Vähemalt üks lõppseadme baasplokk kõikidesjaotussüsteemides peab olema atmosfääriõhuga ühenduses.

Kõik tsooni eraldusventiilid peavad olema avatud kogu katsetusaja jooksul.

Katsetamine:Katsetada igat lõppseadet järgmiselt:

a) avada baasplokk maksimaalselt;

b) lasta katsetusgaasil voolata ühe minuti jooksul ja kontrollida gaasivoolu ning puhtust;

c) tühjendada uuesti baasplokk;

d) pärast viimase avause sulgemist eemaldada rõhuallikas jajätta ühenduskoht avatuks;

e) ühendada rõhuallikas järgmisesse süsteemi jakorrata katsetamist vastavalt punktidele «a» kuni «d».

Märkus: Pärast katsetuste lõpetamist tühjendada kõiklõppseadme baasplokid. Katsetuste lõppedes on kasulikjätta torustikrõhualla. Kui seda ei saa teha, tuleb enne lõppseadmete ventiilide paigaldamist lekkekatsetusuuestiläbi viia.

Tulemused:Igast baasplokist võib voolata ainult adekvaatnekatsetamisgaas ja seda ei tohi voolatateistesüsteemide avatuks jäetud baasplokkidest. Väljuv katsetamisgaas ei tohisisaldada tahkeid aineosakesi.

Võimalikud vead:

1) kui gaasivoog on liiga nõrk, on torustikus ummistus;


2) lõppseade, millest ei toimu gaasi voolamist, on valestiühendatud või on selles ummistus;

3) kui gaas voolab baasplokist mittetestitavas süsteemis, on tegemistristiühendusega.

Pärast vigade selgitamist ja parandamist tuleb läbi viia korduskatsetus.

H.3.3. Visuaalne vaatlus.

Visuaalsel vaatlusel kontrollitakse seadmete ja jaotustorustike paigutuse jaühenduste vastavustprojektile,keevisühenduste kvaliteeti, märgistuse nõuetekohasust.

H.4. Katsetused pärast gaasisüsteemilõplikku paigaldamist ja enne kasutusele võtmist.

Katsetamisel tehakse kindlaks:

a) kogu gaasisüsteemi hermeetilisus (lekke puudumine);

b) vaakumsüsteemi hermeetilisus;

c) sulgeventiilide hermeetilisus, tsoonide õige eraldatus jaidentifitseerimine;

d) jaotussüsteemide omavaheliste ühenduste(ristiühenduste) ja ummistuste puudumine, gaasi voolu, rõhujalõppseadmete nõuetekohasus;

e) rõhualandusventiilide ja kaitseklappidetöökorrasolek;

f) gaasivarustuse algallikate töökorrasolek;

g) hoiatussüsteemide töökorrasolek;

h) puhtuse kontroll süsteemile ettenähtud gaasigaläbipuhumisega;

i) jaotussüsteemi puhtus;

j) identifitseerimise õigsus.

H.4.1. Gaasisüsteemi hermeetilisuse kontroll.

Nõuded:Punktis H.3 toodud katsetused peavad olema eelnevalttehtud ja nende tulemused rahuldavad.Kõiklõppseadmete ventiilid, rõhumõõtjad ja kaitseklapid peavad olemapaigaldatud, rõhuallikad süsteemidessening manomeetrid katsetatavatessesektsioonidesse ühendatud.

Kõiki jaotussüsteeme võib katsetada üheaegselt, kuid suurtesüsteemide puhul tuleks katsetada süsteemiüksikuidosi eraldi.

Katsetamine:Täita süsteemid töörõhulkatsetamisgaasiga ja eemaldada gaasiseade. Märkidaülesrõhumõõturinäidud katsetuse alustamisel ja 24 tunni möödumisel.

Rõhulangust arvutada järgmise valemi järgi:kus: delta p -- rõhu langus 24 tunni

mõõdumisel, kPa;n -- lõppseadmete arv;

V -- jaotussüsteemi gaasitarve(maht), l.

Märkus: Arvutus põhineb suurimal lubatud lekkel ühelõppseadme kohta: 0,48 l / 24 h.

H.4.2. Vaakumsüsteemi hermeetilisuse kontroll.

Nõuded:Katsetus vastavalt punkti H.3 nõuetele peab olemaläbi viidud ja tulemused rahuldavad.

Kõik lõppseadmete ventiilid, manomeetrid ja kaitseklapid peavad olemapaigaldatud, vaakumseadekatsetatavassesüsteemi ning manomeeter katsetatavasse sektsiooni ühendatud.

Katsetamine:Tühjendada süsteem kuni hõrendusenimiväärtuseni. Hoida vaakumiallikas töös kuni süsteemonkuivanud. Eraldada vaakumseade. Märkida üles rõhu näidud katsetusealguses ja pärast ühe tunni möödumist.


Tulemused:Pärast ühe tunni möödumisthõrenduse nimiväärtusel töötava vaakumi jaisoleeritudgaasiseadmegajaotussüsteemis ei tohi rõhk torustikus ületada 10 kPa.

H.4.3. Sulgeventiilide hermeetilisuse, tsoonide õige eraldatuse jaidentifitseerimise kontroll.

Nõuded:Katsetused vastavalt punktile H.3 ja H.4.1 peavad olematehtud nõuetekohaste tulemustesaavutamiseni.Kõik lõppseadmete sulgeventiilid peavad olema suletud. Kontrollida võibüheaegselt mitutjaotussüsteemi, vaakumsüsteemis ei ole katsetamine vajalik.

Katsetamine:Katsetada töörõhul jaotussüsteemienne suletud sulgeventiili nii, et ventiilile järgnev torustikonrõhu alt vabastatud ja lõppseadmed suletud.

Viia süsteem töörõhule ja sulgeda kõik tsoonideeraldusventiilid.

Alandada rõhku kõikides süsteemides gaasiseadmest kõigekaugemal asuvast ventiilist allpool, tehessedalõppseadme sulgeventiili avamise teel. Seejärel sulgeda lõppseadme ventiilja avada see uuesti 15 minutimöödumisel.

Avada järjekorras sulgeventiilid igas süsteemis liikudes gaasiseadmesuunas. Katsetada nii kõikisulgeventiile,kontrollides leket ümbritsevasse keskkonda ventiili avatud ja suletud olekus.

Pärast nimetatud tegevust kontrollida iga sulgeventiili poolt teenindatava tsooni jaseda identifitseerivatähistusevastavust.

Tulemused:15 minuti jooksul ei tohi toimuda suletud ventiililejärgnevas torustikus rõhu tõusu egaleketkeskkonda.

Iga sulgeventiil peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja teenindama ainultantud sulgeventiilile ettenähtudlõppseadmeid.

Torustikus ei tohi esineda rõhu tõusu allpool kontrollitavat sulgeventiili.Iga ventiil peab teenindamavaidettenähtud piirkonda ja nii peavad nad olema ka identifitseeritud.

Ei tohi esineda lekkeid ventiilidest keskkonda.

H.4.4. Jaotussüsteemide omavahelise ühendatuse(ristiühenduste) ja ummistuste puudumine, gaasi voolu,rõhuning lõppseadmete nõuetekohasuse kontroll.

Nõuded:Kõik jaotussüsteemid peavad olemaatmosfäärirõhu tingimustes.

Kõikide tsoonide eraldusventiilid peavad olema avatud kogu katsetamiseaja jooksul. Kasutada võib ainultühterõhuallikat (või vaakumseadet) ja ainult ühes süsteemis korraga.Katsetada tuleb nimitöörõhul (võivaakuminimiväärtuse juures).

Katsetamine:Viia spetsiaalsed gaasikohased andurid kõikidejaotussüsteemide igasse lõppseadmesse.Kontrollida,et rõhu (või vaakumi) all oleksid ainult katsetatavatesüsteemide lõppseadmed ja et need oleksidõigestitähistatud. Teiste jaotussüsteemide lõppseadmeid ei või rõhualla viia. Jälgida gaasivoolu ja rõhulangust.Vabastadakatsetatud süsteem rõhu alt või vaakumist. Korrata protseduure iga erinevagaasi jaotussüsteemis,katsetada kõikilõppseadmeid ja teha kindlaks nende gaasikohasus. Kontrollida iga lõppseadmemehaanilistfunktsioneerimist.

Tulemused:Lõppseadmetes ilmnenud rõhulangus ei tohiületada tabelis 2 esitatud norme.

Katsetamiseks kasutatud gaas peab voolama katsetatava süsteemi igastlõppseadmest, mitte mõne teisesüsteemilõppseadmest. Vaakum peab tekkima vastavas lõppseadmes.

Lõppseadmed peavad töötama tõrgeteta. Andurid peavadhambuma kergesti, lukustuma kindlalt javabanemakergelt. Identifitseerivad tähised peavad olema igal lõppseadmel ja needpeavad olema selgeltarusaadavad ningkindlalt kinnitatud.

H.4.5. Jaotussüsteemi töökorrasoleku kontroll.

Nõuded:Katsetusi võib siduda punkti H.4.4 katsetustega.

Kõikide jaotussüsteemide kõik tsoonieraldusventiilid peavad olemaavatud, katsetatav süsteemühendatudgaasiseadmega. Viimane peab tagama kogu süsteemi projekteeritud gaasitarbe (mahu).

Kui seda katsetust viiakse läbi koos gaaside identifitseerimise katsetustega, tulebkasutada sellele süsteemileettenähtud gaasi.


Katsetamine:Spetsiaalsed andurid asetatakse katsetatavasjaotussüsteemis lõppseadmetesse, etkindlustadagaasitarvet (mahtu), mis vastaks projekteeritule. Survestada gaas või tekitadavaakum, hoidakatsetatav süsteem tööstöörõhul (või -vaakumis). Märkida üles rõhkvalitud kohtades.

Vabastada süsteem rõhu alt (või vaakumist), korrata samaprotseduuri kõikide jaotussüsteemide juures.

Tulemused:Rõhulangus torustikus ei tohi ületada tabelis 2toodud väärtusi. Kui rõhulangus ületabnimetatudnormi, on torud kas liiga väikese läbimõõduga teenindamaksprojekteeritud gaasitarvet või on neisummistus.

H.4.6. Rõhualandusventiilide ja kaitseklappide töökorrasolekukontroll.

Nõuded:Kõik rõhualandusventiilid ja kaitseklapidpeavad olema monteeritud ja neid kõiki tuleb katsetadaeraldi.Kui on paigaldatud tüübikinnitusega rõhualandusventiilid ja kaitseklapid,pole nende eraldi katsetaminenõutav.

Katsetamine:Eraldada jaotustorustiku osa, kus asuvad katsetatavadventiilid.

Survestada jaotustorustik katsetamisgaasiga, kasutades piisavat gaasivoolu tagavatgaasiseadet. Suurendadarõhkujaotustorustikus järk-järgult. Märkida üles rõhk, milliselventiilid avanevad. Seejärel alandada rõhku kuninimitöörõhunija märkida üles rõhk, millisel ventiilid sulguvad.

Tulemused:Rõhud, millistel töötavad ventiilid, peavadvastama punktides 12.3.1 ja 12.3.2 esitataud nõuetele.

H.4.7. Gaasiseadmete töökorrasoleku kontroll.

Nõuded:Katsetada tuleb normaal- ja avariireþiimis kõikifunktsioone ja tööparameetreid tootja ja paigaldajapooltväljastatud juhendite järgi. Kõik gaasiseadmed peavad olemapaigaldatud.

Katsetamine:Katsetada normaalsel töörõhul või-vaakumis vastavalt seadme tootja juhistele.

Tulemused:Katsetuste tulemused peavad vastama seadme tootjatehnospetsifikatsioonis esitatud normidele.Eitohi esineda leket keskkonda. Kompressorit katsetatakse ühe tunni jooksul. Lubatav onmullikestenamärgatav leke.

H.4.8. Häireseadiste töökorrasoleku kontroll.

Nõuded:Vastavalt punktidele 12.7 kuni 12.8.3.

Kõik signalisaatorid peavad olema paigaldatud ja töökorda viidud.

Katsetada tuleb ühe funktsiooni kaupa, ainult ühel jaotussüsteemilkorraga, normaal- ja avariiolukorrareþiimides.

Katsetamine:Mõjutada kõiki andureid jaotussüsteemistingimuste muutmisega (näiteks niiskusesisaldus,rõhk,veeldatud gaasi nivoo).

Märkida üles tingimused, mille puhul andurid tööle hakkavadja välja lülituvad. Jälgida anduritefunktsioone:valgussignaali süttimine, helisignaal.

Katsetada ka varuallikaga.

Tulemused:Kõik häireseadised peavad töötamanii tavalise kui varuallikaga.

H.4.9. Jaotussüsteemi tööks ettenähtud gaasigaläbipuhumine ja puhtuse kontrollimine.

Nõuded:Katsetusteks kasutatud gaasi eemaldamiseksjaotussüsteemist tuleb iga süsteemi läbi puhudasellesüsteemi tööks ettenähtud gaasiga piisav arv kordi kunitorustikku ja lõppseadmetesse ei jää katsetusgaasijääke egamuid aineosakesi.

Tingimused:Eelnevad katsetused peavad olema tehtud ja nende tulemusednõuetele vastavad.

Kõik katsetusgaasi allikad peavad olema lahti ühendatud ja eemaldatud.

Katsetamine:Avada kõik ventiilid. Täita igajaotussüsteem töörõhul süsteemi tööksettenähtud gaasigavastavastgaasiseadmest.

Sulgeda gaasiseade, et vabastada jaotussüsteem. Gaaside jaotussüsteemistvälja suunamisel, eriti lämmastikujahapniku puhul, on vaja järgida gaaside käitlemise ohutusnõudeid.


Korrata gaasiga täitmist ja jaotussüsteemi rõhu alt vabastamistvähemalt kolm korda.

Avada ja sulgeda lõppseade vähemalt korra mingiks ajaks. Protseduurpeab välistama katsetamisgaasidejääkide,nn. taskute jäämist süsteemi. Jätta iga jaotussüsteemgaasiseadmega ühendusse töörõhul.

Gaasi puhtust kontrollitakse iga gaasi jaotussüsteemi lõppseadmel.

Aineosakeste puudumise määramiseks sisestada andurlõppseadmesse, hoida 10 sekundit valgest riidestvõipaberist riba sobival kaugusel lõppseadmest. Katsetatakse 1,5-kordsetöörõhuga meditsiinigaaside süsteemisja rõhuga500 kPa vaakumsüsteemis.

Tulemused:Ainete sisaldus väljuvates gaasides ei tohi ületadajärgmisi norme:õlisisaldussüsinikmonooksiidi sisaldus

süsinikdioksiidisisaldus

0,5 mg/m3,5 ppm,

1000 ppm.

Heas valguses ei tohi riideribal täheldada mingeid aineosakesi.

Õlijääkide puudumist lõppseadmetes hinnatakse lõhnaja maitse järgi.

Süsinkoksiidi ja süsinikdioksiidi sisaldust määrataksekompressoriga ühendatud meditsiinilise õhujaotussüsteemilõppseadmetes.

Veeauru puudumist hinnatakse veepiiskade puudumise järgi. Kastepunktei tohi ületada +5 oC.

Kompressorõhu kastepunkt lõppseadmes ei tohi ületada+5 oC (mõõdetuna jaotussüsteemitöörõhul).

H.4.10. Meditsiinigaaside identifitseerimise kontroll.

Gaaside identifitseerimise kontroll viiakse läbi pärast katsetamistjaotussüsteemi tööks ettenähtud gaasigaigallõppseadmel punktis H.4.4 ette nähtud katsetuste (ristiühendustele)ajal.

Nõuded:Hapniku sisaldus peab vastama tabelis 7 toodudnormile.

Tingimused:Kõik jaotussüsteemid täidetakse antudsüsteemile ette nähtud gaasiga töörõhul. Kõikidegaasidejaotussüsteeme tuleks katsetada üheaegselt. Kogu katsetamise ajal eiühendata süsteemimeditsiiniseadmega.

Katsetamine:Kõiki lõppseadmeid katsetataksehapnikukontsentratsiooni mõõturiga.

Tulemused:Hapniku kontsentratsioon lõppseadmel peab vastamatabelis 7 esitatud väärtustele.

Tabel7

Gaasi nimetus Hapniku kontsentratsioon, %Hapnik 100Õhk 21Dilämmastikoksiid 0Lämmastik 0Süsinikdioksiid 0Heelium 0Hapnikusegud Vastavalt segu spetsifikatsioonile

Tuleb arvestada meditsiinilistele gaasidele farmakopöadega kehtestatud puhtusenõudeid.

H.5. Katsetamine pärast jaotussüsteemi remontivõi rekonstrueerimist.

Katsetused pärast jaotussüsteemi remonti või rekonstrueerimistviiakse läbi sõltuvalt tööde iseloomustmahus,mis võimaldab hinnata kogu jaotussüsteemi korrasolekut.

SID

SID

SID

SID


https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0008/7477/87478.gif#




SID

SID

SID





Documents

Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend