Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,jaanuar 2015

Rahandusministeerium26.02.2015

Kokkuvõte 1/2 ELis on majandususaldus stabiilne; peamistest eksporditurgudest on kiirema

kasvuga Läti, Leedu ja Rootsi majandus; Eestis on viimastel kuudel kindlustunne paranenud nii tarbijatel kui kõigis

ärisektorites; III kvartali majanduskasv oli v.e.p. 0,4% ja aastane 2,2%; Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport; kasvu panustas

enim töötlev tööstus ja kaubandus, kuid pidurdas ehitus, veondus ja laondus; Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid III kvartalis languses, elanike

eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid; Palgatulu kasvutempo aeglustub veidi (detsembris MTA andmetel 6,9%),

suhteliselt kiiret kasvu aitab hoida töötamise registri kasutuselevõtmine juulis; Elanike tarbimisjulgus püsib kõrgel, hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu; Elanike laenujäägi kasvutempo kiireneb, olles endiselt tagasihoidlik (2% v.e.a.); Nafta kiire odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes

detsembris -0,5%ni. 2014. aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,1%. Ka euroalal pöördusid hinnad odava nafta mõjul detsembris langusesse (-0,2%).

Novembris vähenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1% ja import 3%. Suurenes elektroonika ja kütuste eksport, languses oli toidukaupade ja tekstiilitoodete eksport.

Kokkuvõte 2/2Tulud Tulusid laekus jaanuaris 701,7 mln eurot ehk 8,7% aastaks planeeritust; Riigi kogutuludest moodustasid maksutulud 93,6%; Maksutulude laekumine kasvas pea kõikide liikide lõikes; Maksutulu liikidest kasvasid kõige enam käibemaksu laekumine 14,2 mln eurot

ehk 8,7% ja sotsiaalmaksu laekumine 13,1 mln eurot ehk 6,7%; Aktsiiside laekumine suurenes 8 mln eurot ehk 8,7%; Toetuste maht vähenes 35,5 mln eurot ehk 96,2%;

Kulud Kuludeks suunati 659,5 mln eurot ehk 7,6% planeeritust; Toetuste (sh investeeringuteks eraldatud), tegevuskulude ja finantskulude

mahud vähenesid v.e.a. vastavalt 6%, 1,2% ja 43,5%; Tööjõukulude maht vähenes 1,7% ja majandamiskulude maht 0,4% v.e.a.; Riigiasutuste enda investeeringud ja muud tegevuskulud suurenesid v.e.a.

vastavalt 4,5% ja 8,6%; Väljamakseid välistoetustest tehti 31,2 mln eurot ehk 45,9 mln eurot vähem kui

mullu peamiselt 2007–2013 perioodi MAK meetmete väljamaksete arvel.

MAJANDUSÜLEVAADE

Tagasihoidlik majanduskasv peamistel eksporditurgudel

Eurostat, Venemaa Statistikaamet

Nafta hind 5,5 aasta madalaim

SA

Eesti majanduskasvu veab sisenõudlus

Majandususaldus Eestis paraneb

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne paraneb kõigis valdkondades

COM

3 kuu keskmine

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

Töötleva tööstuse kasvutrend kiirenes novembris ekspordi kasvu toel 6,1%ni

III kvartalis panustas kasvu enim töötlev tööstus ja jaekaubandus

Eratarbimine panustab kasvu järjekindlalt

ES

Panus SKP kasvu, pp

Palgatulu kasv on kiire ja tarbimisjulgus püsib

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenude jäägi kasv kiireneb, tarbimislaenud vähenevad

mln eurot, v.e.p. 3k keskmisega

EP

Tarbijahinnad püsivad languses odavneva nafta mõjul, detsembris -0,5%

Kaupade eksport riikide lõikes – eksporti toetab tugev elektroonikaeksport Rootsi suunal

3 k keskmine, %

RIIGIEELARVE TULUD

Jaanuaris laekus tulusid 702 miljonit eurot ehk 8,3% eelarvest, kahanemine 3% v.e.a.

Maksulaekumised kasvasid 2,4% v.e.a.Eelarve 2015 (tuhat EUR)

1 kuu 2015 (tuhat EUR) 1 kuu v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 656 889 2,4% 9,4%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 556 671 1,7% 9,6%

Füüsilise isiku tulumaks 309 000 41 431 13,1% 13,4%

Juriidilise isiku tulumaks 320 572 24 600 -55,4% 7,7%

Sotsiaalmaks 2 370 000 209 005 6,7% 8,8%

Raskeveokimaks 4 300 1 108 17,0% 25,8%

Käibemaks 1 865 000 176 662 8,7% 9,5%

Aktsiisid kokku 882 350 100 082 8,7% 11,3%

Alkoholiaktsiis 240 000 44 440 41,7% 18,5%

Tubakaaktsiis 185 000 17 568 -28,5% 9,5%

Kütuseaktsiis 424 000 34 646 5,0% 8,2%

Pakendiaktsiis 250 100 347,4% 40,2%

Elektriaktsiis 33 100 3 328 6,8% 10,1%

Hasartmängumaks 22 700 1 107 -47,0% 4,9%

Tollimaks 30 200 2 677 12,4% 8,9%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 100 217 6,6% 8,6%

Töötuskindlustusmakse 150 113 16 355 6,9% 10,9%

Kogumispensionimakse 129 000 10 558 22,0% 8,2%

KOV tulumaks 826 000 73 254 4,6% 8,9%

Maamaks 59 000 50 -35,7% 0,1%

Mittemaksulisi tulusid laekus jaanuaris 44,8 miljonit eurot ehk 3% eelarvest, vähenemine 45,1% v.e.a

eelkõige toetuste ning kaupade ja teenuste müügitulu kahanemise tõttu

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht jäi eelmise aasta jaanuari väljamaksetega võrreldavale tasemele suurenedes aastataguse perioodiga 0,6% ehk 3,8 mln eurot;

Kululiikidest suurimad olid toetused summas 340,7 mln, muud kulud 219 mln ning tööjõu- ja majandamiskulud 87 mln eurot;

Toetuste (sh investeeringuteks eraldatud), tegevuskulude ja finantskulude mahud vähenesid v.e.a. vastavalt 6%, 1,2% ja 43,5%.

Kuludeks suunati jaanuaris 659,5 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti planeeritust, kasv 0,6% v.e.a.

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 6,1%, vähenemine 1,2% v.e.a.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga vähenes tegevuskulude väljamaksete maht 1,1 mln euro võrra ehk 1,2%.

Tööjõukuludeks suunati 51,7 mln eurot ja majandamiskuludeks 35,3 mln eurot.

Investeeringuteks suunati 31 miljonit eurot ehk 4,9%, vähenemine 11,1% v.e.a.

Investeeringuteks kasutati jaanuaris 31 mln eurot ehk 4,9% aastaks plaanitud eelarvest;

Riigiasutused investeerisid ise 10,2 mln eurot, mis on 6,4 mln eurot rohkem kui mullu jaanuaris ja andsid investeeringutoetusi 20,8 mln euro ulatuses, mis on 9,3 mln eurot vähem kui mullu.

Välistoetuste väljamakseid tehtud 31,2 miljonit eurot ehk 3,1% plaanitust,

suurimad väljamaksete tegijad PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Enim väljamakseid tehtud maaelu ja kalanduse vahenditest 14,9 miljonit eurot ehk 9,8% ning

struktuuritoetustest 14,1 miljonit eurot ehk 2,1%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 45,9 miljonit eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega tasuti 31,2 mln eurot ehk 3,1% plaanitust, mis on 45,9 mln eurot vähem kui mullu, peamiselt 2007-2013 maaelu arengukava väljamaksete vähenemise arvelt 39,1 mln eurot. Uue 2014-2020 programmiperioodi vahenditest oli 31.01.15 seisuga väljamaksed tehtud 11,2 mln eurot (MAK meetmed);

Struktuuritoetuste (perioodi 2007–2013) arvel on seisuga 31.01.15 tehtud väljamakseid 14,1 mln eurot ehk 4,1% planeeritust, mullu ulatus summa 29,8 mln euroni;

Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 3,7 mln eurot ehk 7,8% planeeritust, eelmisel aastal 42,8 mln eurot. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on tingitud keskkonnatoetuste väljamaksetest MAKi uue programmiperioodi (11,1 mln eurot) vahenditest.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni eurot).

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 0,6 mln eurot ehk 4,8% planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames väljamakseid ei tehtud; Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide

toetusi on välja makstud 1,0 mln eurot ehk 3,9% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 31.01.15 seisuga

projekte heaks kiidetud 98,4% ja toetusi välja makstud 87,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot;

Lõpetatud on 13 785 ja töös 1142 projekti. Struktuuritoetusest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on jaanuarikuu lõpu seisuga projekte heaks

kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 95,9% plaanitust, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014–2020 toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 3,5% ja väljamakseid tehtud 1,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 823,3 mln eurot;

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 92,1 % ja 80,2% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009– 2014). Väljamakseid tehti 33,9% perioodiks planeeritust summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamaksete tase on 76,2% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013). Väljamaksete tase on 82,7% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus jaanuari lõpuks 1,55 miljardi euroni

Jaanuari lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,55 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,17 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 369,2 mln eurot;

Aastaga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 74,6 mln euro võrra ehk 5%.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014.2014. a oli VS ülejääk 0,38% SKPst (73 mln €)

Lühendite selgitused

a – aasta; EAGP – Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MKM – Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; PÕM – Põllumajandus-

ministeerium; SIM – Siseministeerium; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.