MEIE EUROOPAEurope Directi Narva teabekeskuse infoleht

Nr 34 Laupäev, 4. mai 2019

Euroopa päeva üritustel tutvustatakse populaarse telemängu formaadis eu-roparlamenti kandideeri-vad poliitikuid ja meenu-tatakse, miks on oluline minna 26. mail valimis-kasti juurde, ütles Euroo-pa Komisjoni Eesti esin-duse juht Keit Kasemets.

Üle Eesti toimub maikuus kümme Euroopa päeva üri-tust. Kus ja kuidas teie Euroo-pa päeva tähistate?

Kavatsen peaaegu kõigil nendel üritustel ise kohal käia. Ainult Tartus ja Tallinnas on need samal päeval − 9. mail − ja sinna on tõesti raske kor-raga jõuda, seega olen Tallin-nas. Sellised üritused on hea võimalus rääkida inimestega Euroopast.

Sel aastal on kaks väga olu-list sündmust. Eestil täitub 1. mail 15 aastat Euroopa Liidus. On põhjust vaadata tagasi, mi-da Euroopa Liidu liikmelisus on Eestile kaasa toonud, ning loomulikult heita pilk ka tule-vikku.

Teiseks toimuvad 26. mail Eestis Euroopa Parlamendi valimised. Kõigis linnades, kus me Euroopa päeva tähis-tamine, on kavas mänguvor-mis arutelu, kus me testime eri kandidaate ERRist tuntud telemängu "Reis ümber Ees-ti" formaadis. Nii ka Sillamäel 10. mail.

Ivo Linna juhitud mängus tutvustatakse nii kandidaati-de isikuid kui seisukohti, sest inimesed peavad valimiskasti juurde minnes teadma, mida kandidaadid ühest või teisest küsimusest arvavad.

Äsja lõppesid riigikogu va-limised, mistõttu on arusaa-dav, et Euroopa Parlamendi valimiste kampaania on ala-nud üsna loiult. Euroopa päeva üritused on ilmselt üks võima-lus Euroopa debattidele hoogu juurde anda.

Eks meie eesmärk on en-nekõike teha kandideerivaid inimesi paremini tuttavaks ja tähtsustada seda, et valima tu-leb minna. Isegi kui tekib vä-simus poliitikast, sest valimi-sed toimuvad nii lähestikku, nagu see on Eestis juhtunud, on Euroopa valimised sama-moodi väga olulised.

Eelmistel Euroopa Parla-mendi valimistel oli valimis-aktiivsus Eestis 36 protsenti. Kas seekord võib see kukku-da veel madalamale?

Paraku on Euroopa Parla-mendi valimistel olnud vali-misaktiivsus madalam kui rii-gikogu valimistel. Väga raske on prognoosida, milline see sel korral tuleb. Eks valimispäev näitab.

Ühtepidi on ju ühiskonnas palju märke, mis näitavad, et inimesed on aktiivsemad, mõt-levad ühiskonnaasjadele ja tu-levad välja oma seisukohti esi-tama.

Peate silmas seda, et ühest küljest on järjestikused vali-mised väsitavad, aga teisalt on äsja sündinud valitsuskoalit-sioon inimeste ühiskondlikku aktiivsust hoopis tõstnud?

Ühiskondlik arutelu on praegu päris aktiivne. Jah, praegu ei ole see niivõrd Eu-roopaga seotud teemadel, aga kindlasti toimub alates mai-kuust hästi palju debatte ja Euroopa teemad saavad ka hoogu juurde.

Millised teemad peaksid leidma debattides käsitle-mist?

Eks tasub arutada neid tee-masid, kus Euroopa Liit saab tõesti midagi korda saata ning kus on ka teravad probleemid ja väljakutsed, millega tuleb järgnevatel aastatel tegelda.

Kindlasti puudutab see jul-geolekupoliitikat, kliima ja keskkonnaga seotud küsimu-si, rännet ja siseturvalisust, aga ka Euroopa Liidu juhti-mist. Ja eestlastele väga oluli-si teemasid, mis on seotud Eu-roopa Liidu uue finantspers-pektiiviga. Nende asjade kohta võiks valija küsida kandidaati-de arvamust.

Euroopa Liit on langemas kolmandaks majandusjõuks maailmas, mistõttu Euroopa Liidu konkurentsivõime laie-malt tundub olevat üks välja-kutsetest.

Kõik, mis puudutab Euroo-pa Liidu riikide konkurentsi-võimet nii koos kui ka eraldi, on kindlasti samuti oluline tee-ma. Euroopa Parlamendi va-limiste kontekstis on tähtis mõelda just sellele, mida Eu-roopa Liidu riigid koos saavad teha. Euroopa Liit selleks omal ajal loodigi, et lahendada koos neid probleeme, mida üksinda on lahendada keeruline.

Konkurentsivõimet puudu-tavad otsused, nagu innovat-sioon, haridus ja teadus, ma-jandus-, maksu- ja eelarvepo-liitika, on suuresti riikide en-di pädevuses. Euroopa Parla-mendi kontekstis saab tegelda teemadega, kuidas panna pa-remini toimima siseturgu, vä-liskaubandust, digiturgu.

Kui vaatame viimast Eu-robaromeetri uuringut, milli-seid Euroopa Liidu poliitikaid eestlased kõige rohkem toeta-vad, siis neli neist on otseselt konkurentsivõimega seotud:

isikute vaba liikumine (toe-tus 94 protsenti), ühisraha eu-ro (toetus 85 protsenti), ühine kaubanduspoliitika (toetus 83 protsenti) ja ühtne digitaalne turg (toetus 78 protsenti).

Kui tõenäoliseks peate, et järgmises parlamendi koossei-sus kasvab radikaalsete par-teide mõju?

Eks see on demokraatlik protsess − inimesed eri riiki-dest teevad valiku oma eelis-tuste põhjal.

Esimest korda teeb Euroo-pa Parlament kõikides riiki-des ka ise sõltumatuid küsitlu-si erakondade toetuse kohta ja ennustab uut koosseisu. Nen-de prognooside järgi näeme, et paremäärmuslikud jõud saa-vad parlamendis pigem roh-kem kohti kui viis aastat taga-si, aga mitte nii olulisel mää-ral, et jõuvahekord radikaal-selt muutuks.

Praegused peavooluera-konnad, nagu konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid, pigem veidikene kaotavad ning pare-määrmuslased, liberaalid ja ka rohelised teevad parema tule-muse kui seni.

Kas teid teeb murelikuks, et Eestis sai valitsusparteiks era-kond, mille üks juhte on öel-nud, et Euroopa Liitu varsti enam ei ole?

Arvan, et eri seisukohad ja poliitiline debatt on igati tervi-tatav, nii kaua kui see tugineb faktidele ja analüüsidele. Üks-ki seisukoht pole hea ega halb − see ongi üks põhialuseid li-beraalses demokraatias, mil-lele meie ühiskonnakorraldus tugineb.

Neid seisukohti, et Euroo-pa Liit kohe kaob, on olnud ko-gu aeg ja kõikides riikides. Se-ni küll on ajalugu näidanud, et midagi hullu ei ole Euroopa Liiduga juhtunud. Arvan, et Euroopa Liidu tervis on enne parlamendivalimisi väga hea.

Majandus on kasvanud juba 22 kvartalit järjest ja enami-kus riikides on ka toetus Eu-roopa Liidule kõrgem kui va-rasematel aastatel. Väga suu-ri probleeme pole praegu ku-sagilt näha, ükskõik kust ot-sast vaadata.

Tulles tagasi vestluse algu-se juurde, täitub Eestil Euroo-pa Liidus 15 aastat. Mida on Eesti selle ajaga kõige rohkem võitnud?

Arvan, et võib välja tuua kolm suuremat võitu. Kui rää-gime konkurentsivõimest, siis alates 1999. aastast, kui Eesti alustas liitumisläbirääkimisi, on meie majandus kasvanud kaks korda. Loomulikult ei ole see ainult Euroopa Liidu teene, aga kindlasti on Euroopa ma-jandusruumi kuulumine meie majanduskasvule väga palju juurde andnud.

Teiseks see, et meie hääl, suurus ja kaal on rahvusvahe-listes suhetes nii majanduses kui ka välispoliitikas muutu-nud palju-palju olulisemaks, kui see oleks muidu meie väi-kese elanikkonnaga riigina. Meil on ikkagi võimalus kõi-kides suurtes asjades kaasa rääkida.

Kolmas on ühtepidi veidi abstraktne, aga teistpidi va-hest kõige olulisem: Euroopa Liitu kuulumine on meile taga-nud iseseisvuse, suveräänsu-se, vabaduse, avatuse ja kõik muud olulised põhiväärtused, millest me väga lugu peame.

See kõik ei ole suure naab-ri kõrval elades enesestmõis-tetav. Kui vaatame teisi meie saatusekaaslasi, kellega koos me Nõukogude Liidu lagune-des iseseisvaks saime, ei lähe neil sugugi nii hästi. Ka suure naabri mõju on nendes riikides väga suur. Selles mõttes aitab Euroopa Liitu kuulumine meid väga palju.

SIRLE SOMMER-KALDA

"Ühiskondlik arutelu on Eestis praegu päris aktiivne," loodab Keit Kasemets Euroopa Parlamendi valimistel suuremat aktiiv-sust kui eelmisel korral. MATTI KÄMÄRÄ

Euroopa päev tõmbab tähelepanu europarlamendi valimistele

MIKS JUST 9. MAIL?Kui 1980. aastatel hakati mõtlema, mis päeva võiks tähistada Euroopa Liidu sün-nipäevana, valiti mitme või-maliku variandi seast välja 9. mai. Just sel kuupäeval 1950. aastal tegi Prantsuse välisminister Robert Schu-man oma ajaloolise dekla-ratsiooni Euroopa Liidu algse tuumiku loomise kohta ees-märgiga vältida uusi sõdu Euroopas. Euroopa päevaga pühitsetakse rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust.