Kuresoo raba loodushüvede

majanduslik väärtus

Aija Kosk

Tallinn, 30.08.2012

Töö eesmärk

• Määrata Kuresoo raba ökosüsteemi teenused;

• Hinnata Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste

majanduslik väärtus.

Sisukord

• Ökoloogilise ökonoomika ajalugu ja eesmärk;

• Avalikud hüved, loodushüved, ökosüsteemi kaubad ja

teenused;

• Ülevaade Kuresoo raba ökosüsteemi teenustest;

• Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majandusliku

väärtuse tulemused;

• Milleks kasutada Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste

majandusliku väärtuse tulemusi.

Ökoloogilise ökonoomika ajalugu

• USA 1936.a. „State Flood Control Act“

• Riigi peamistele jõgedele võib ehitada tammi juhul,

kui see suurendab ühiskonna heaolu;

• Pareto kriteerium – heaolu suureneb, kui kasvõi ühe

asjasse puutuva inimese heaolu suureneb ja teiste

heaolu ei vähene;

• Ökoloogilise ökonoomika objekt on ökosüsteem ja

uurimismeetod – majanduslikud meetodid.

Avalik hüve, loodushüve ja ökosüsteemi

teenused

Avalik hüve on kaup ja/või teenus, mille puhul on

raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid

ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral;

• Ökosüsteemi teenused on ökosüsteemi poolt

pakutavad kaubad ja teenused (hüved), mis rahuldavad

inimeste vajadusi otseselt või kaudselt.

Ökosüsteemi teenused

Reguleerib

-Veepuhastus

-Üleujutuste kaitse

-C-ringe

Varustab Kultuur

-Hingelised väärtused

- Inspiratsioon

- Ilu

- Toit

- Kiudained

-Ravimid

- Ehitusmaterjal

Elupaik

- Kaubanduslike liikide elupaik

- Rändlindude elupaik

- Taimekool

Turuhind ja majanduslik väärtus

Turuhind näitab raha kogust, mida inimesed, kes

kaupa ostavad, maksavad;

Turuhind kujuneb ajahetkel hüvise pakkumise ja

nõudluse tasakaalu tulemusel;

Majanduslik väärtus on mõõdetav suurimaga, millest

inimene on nõus loobuma, et saada teist hüvist/hüve;

• Majandusliku väärtuse mõõtmine baseerub inimeste

eelistuste uuringutel – maksevalmiduse uuringutel.

Avalike hüvede majandusliku väärtuse

mõõtmise meetodid

• Otsene väärtuste uuring:

– Turu uuringud;

– Tingliku hindamise meetod.

• Kaudne väärtuste uuring:

– Hedonilise hinna meetod;

– Reisikulu meetod;

– Kulupõhised meetodid.

Kuresoo e. Leemeti raba

Kuresoo raba

• Kuresoo raba kuulub Soomaa rahvuspargi koosseisu;

• Asub Viljandi maakonna loodeosas Navesti, Raudna,

Halliste ja Lemmjõe vahelisel alal;

• Pindala on 10 842 ha;

• Toitumistüübilt sademeveetoiteline;

• Peamisest inimmõjutusest - kuivendusest - suhteliselt

puutumata;

• Raba läbib kirdeosas Hüpassaare ja lõunaosas Ingatsi

õpperada.

Kuresoo raba ökosüsteemi teenused

• Varustamise teenused – kütteturvas, aiandus- ja

alusturvas, marjad (jõhvikad);

• Reguleerivad teenused – loodusliku vee reservuaar,

süsiniku sidumine;

• Elupaiga teenused – elurikkuse hoidmine ja

suurendamine;

• Kultuurilised teenused – emotsionaalsed, esteetilised,

hariduslikud, puhke- ja virgestusvõimalused.

Teenuste majandusliku väärtuse leidmise

metoodikad

• Varustamise teenused – turuhinna meetod;

• Reguleerivad teenused – kulupõhine meetod;

• Elupaiga teenused – tingliku hindamise meetod;

• Kultuurilised teenused – individuaalne reisikulu

meetod.

Varustamise teenus - turuhinna meetod

• Turuhinna meetod mõõdab nende ökosüsteemi

teenuste majanduslikku väärtust, mis on turul

ostetavad ja müüdavad.

• Võttes aluseks turustatava kauba pakkumise ja

nõudluse, turuhinna ja nõutava kauba koguse, leitakse

tarbija ja tootja heaoluvõit ning sellele tuginedes neto

majanduslik kogutulu turustatavale hüvele.

Varustamise teenus - turvas

• Kütteturvas – 131,89 milj. m3, mahukaal 131 kg/m3;

• Energiasisalduse 0,39 MWh/m3 juures on selle maksumus turul

12*0,39 €/MWh;

• Kütteturba majanduslik väärtus on 617,25 milj. eurot.

• Aiandus- ja alusturvas – 230,15 milj. m3, mahukaal 88

kg/m3;

• Aiandus- ja alusturba majanduslik väärtus on minimaalselt

1 767,55 milj. eurot ning maksimaalselt 2 619,11 milj. eurot.

Varustamise teenus - jõhvikas

• Jõhvika kasvukohti Kuresoo rabas ca 2 241 hektaril;

• Jõhvika saak Eesti soodes ca 50 kg/ha/aasta;

• Jõhvika saak Kuresoo rabas 112 tonni/aasta;

• Jõhvika neto majanduslik väärtus – 873 430

eurot/aasta

Reguleeriv teenus - kulupõhine meetod

• Hinnatakse ökosüsteemi teenuse väärtusi näitajatega,

mis tuginevad tehtud kulutustel;

• Meetodi kasutamisel eeldatakse, et kui inimesed

teevad kulutusi ökosüsteemi kahjustamise vältimiseks

või ökosüsteemi teenuste asendamiseks, siis need

teenused peavad olema vähemalt samaväärsed

tehtavate kulutustega.

Reguleeriv teenus – loodusliku vee reservuaar

• Kuresoo rabas loodusliku vee keskmine varu ca

338,66 milj. m3

• Eesti 39 vee-ettevõtte kanalisatsiooniteenuste hind

elanikkonnale ja asutustele seisuga 31.12.2011.a. on

vastavalt 1,34 €/m3 ja 1,56 €/m3.

• Kuresoo rabas säiliva loodusliku vee tootmine

maksaks seega 453,80 – 528,31 milj. eurot.

Reguleeriv teenus – süsiniku sidumine puistus

• Eeldatakse, et süsiniku sidumise väärtus on võrdne

kuludega, mida tehakse, et tasuda süsiniku

emiteerimisega seotud makse;

• Kuresoo raba puistutes on seotud 78,18 Gg süsinikku,

mis teeb ca 287 tuhat tonni CO2 ekvivalentidesse

arvutatuna;

• Kui ühe kaubeldava CO2 ühiku hind on 7,3 eurot, siis

raba metsades seotud süsiniku väärtuse rahaline

ekvivalent on 2,095 milj. eurot.

Reguleeriv teenus – süsiniku sidumine

turbaalal

• Kuresoo lageraba ja siirdesoo seob 1 536,5 tonni

süsinikku aastas, mis ümber arvutatuna CO2

ekvivalentideks on 5 633,8 tonni;

• Arvestades ühiku hinnaks 7,3 eurot on seotud süsiniku

rahaline ekvivalent aastas 41 126,7 eurot.

Elupaiga teenus - tingliku hindamise meetod

• Meetod põhineb hüve tegelike või võimalike tarbijate

intervjueerimisel, eesmärgiga selgitada välja nende

valmisolek hüve eest maksta.

• Seos on määratud valemiga WTP=ae-bx

– WTP - maksevalmiduse summa;

– x - inimeste arv, kes vähemalt seda summat

oleksid nõus maksma;

– a ja b - hinnatavad parameetrid.

Elupaiga teenus - tulemused

• Populatsiooni suurus 695 900 inimest;

• Valimi suurus 524 inimest;

• Positiivne maksevalmidus 456 inimest;

• Aritmeetiline keskmine maksevalmidus 34,19 eurot;

• Aritmeetiline positiivne maksevalmidus 39,46 eurot;

• Populatsiooni aritmeetiline keskmine maksevalmidus

23,79 milj. eurot

Elupaiga teenus - tulemused

• Nõudluskõvera parim lähend on esitatav valemine:

WTP=138490e-0,003x

• r=0,67;

• R2 =0,45;

• Maksevalmidus WTP=a/b=138490/0,003=46,16 milj.

eurot

Kultuurilised teenused - reisikulu meetod

• Meetod eeldab, et koha väärtus on mõõdetav aja- ja

reisikulu summana, mida inimesed on nõus maksma

selle eest, et sinna jõuda. Inimeste maksevalmidus

koha külastamise eest on hinnatav reiside arvu ja

nendeks tehtavate kulutuste põhjal.

• Seos on määratud valemiga V=f(P,S)

– V = külastuste arv;

– P = kohalesõidu hind;

– S = reisikulu vektor asenduskohtadesse

Kultuurilised teenused - tulemused

• Populatsiooni suurus 10 567 inimest;

• Valimi suurus 165 inimest;

• Valimi keskmine reisikulu 27,23 eurot;

• Populatsiooni aritmeetiline keskmine reisikulu 287

742,61 eurot;

Kultuurilised teenused - tulemused

• Nõudluskõvera valem WTP=11251e-0,038x

• r=0,86;

• R2 =0,74;

• Maksevalmidus WTP=a/b=11251/0,038=296 079

eurot aastas

Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste

majanduslikud väärtused

Teenus Metoodika Majanduslik väärtus

Toidu kasvatamine Turuhinna meetod 873 tuhat eurot aastas

Kütuse moodustamine Turuhinna meetod 617,25 milj. eurot

Pinnase

moodustamine

Turuhinna meetod 1 767,55 milj. eurot

Loodusliku vee hoidla Kulupõhine meetod 453,80 milj. eurot

Süsiniku sidumine Kulupõhine meetod

metsaalal 2,095 milj. eurot

turbaalal 41 tuhat eurot aastas

Elurikkuse hoidmine

ja suurendamine

Tingliku hindamise

meetod

46,16 milj. eurot

Puhkuse koht Reisikulu meetod 296 tuhat eurot aastas

Kokkuvõte

• Ökosüsteemide sisemine väärtus on hoomamatu ja

mõõdetamatu;

• Majanduslik väärtus näitab ainult inimese eelistusi

keskkonnaseisundi muutustele, mitte keskkonna

sisemist väärtust;

• Seega on soovitav majanduslikku väärtust mõõta

ainult juhul, kui tuleb teha majanduslikke valikuid –

valikuid, mille puhul on tegemist kompromissidega

ressursside jaotamisel.

Leitud majandusliku väärtuse kasutamise

võimalused

• langetada majanduslikult argumenteeritud otsuseid

riigi raha kasutamiseks Kuresoo raba kaitseks,

säilitamiseks või taastamiseks;

• võtta riigieelarveliste vahendite kasutamise

otsustamisel arvesse ühiskonna väärtusi ning

julgustada ühiskonda osalema ja toetama

keskkonnakaitselisi algatusi;

• võrrelda erinevate keskkonnaalaste projektide või

programmide tulu, seada neid olulisuse järjekorda;

• maksimeerida tulu kulutatud rahaühiku kohta.

Autor:Kristo Vaarmar