KALANDUSE ARENDUSRAHASTU

MEETMETE MÕJU JA VAJADUS

PEIPSI REGIOONI KALANDUSSEKTORILE

LÕPPRAPORT Teostatud vastavalt Põllumajandusministeeriumi

hankele

Koostanud: OÜ HansaUuringud

Tallinn jaanuar 2006

2/114

Dokumendi number:

PMN-UUR-007

Klient:

Põllumajandusministeerium

Versioon:

5

Lehti: 114

Staatus: Lõpetatud

Autor:

Rein Riisalu

Document Name:

Kalanduse Arendusrahastu meetmete mõju ja vajadus Peipsi regiooni kalandussektorile - lõppraport

Kuupäev:

15.12.2006

Ajalugu: Autor Organisatsioon Kuupäev Versioon Märkmed Rein Riisalu Hansauuringud 15.12.2006 5.0

3/114

LÜHIKOKKUVÕTE (MANAGEMENT SUMMARY)

Uuringu eesmärkideks on anda ülevaade kalandussektori majanduslikust hetkeolukorrast Peipsi regioonis, analüüsida Peipsi kalandusse suunatud investeeringute mõju ja koguda RAK 3. prioriteedi kalanduse meetmete seireks vajalikku informatsiooni ning selgitada välja võimalused KAR-meetmete rakendamiseks ja investeeringuvajadus regioonis käesoleval RAKi programmperioodil ja uueks EL programmperioodiks 2007-2013. Peipsi all peetakse silmas Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve nende Eesti territooriumil. Uuringu valimi mahuks kujunes 161 Peipsi kalurit, 10 sadamat, 9 kalatööstust ja 11 Peipsi-äärset omavalitsust. Kalurite valim moodustas 29,9% Peipsi kalurite üldarvust. Poolega kaluritest viidi küsitlus läbi telefoni teel. Teisele poolele saadeti ankeedid, mis tagastati täide-tult. Sadamatele, tööstustele ja omavalitsustele saadeti ankeet mailiga ja vastused saadi maili või faksi teel. Täiendavalt kohtuti mitmete Peipsi kalanduse ekspertidega nii kalurite, sadama-te kui ka tööstuste pooltelt. Teisestest andmetest kasutati peamiselt EV Põllumajandusminis-teeriumi, EV Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Statistikaameti andmeid ning varasemaid uuringuid ja kirjutisi. Andmed koguti detsembris 2005 ja jaanuaris 2006. Peipsil püüdis 538 kalurit. Esmakokkuostu hindade alusel leitud Peipsi kaluri keskmine püügitulu 2004. a oli 56 208 krooni (2003. a 91 259 krooni), mis on oluliselt kõrgem kui püügil teistel sisevetel ja rannas. Ligi kolmveerandile vastajatest oli kalandus põhiliseks tuluks. 36,0% kaluritest on viimaste seitsme aasta jooksul soetanud uue paadi. Paadiostudes on riigi poolt toetatud vaid juhtivaid ettevõtteid, mitte kalureid endid. Toetuste jagunemine ei ole olnud Peipsi kahjuks. Peipsi juhtivad kalandusettevõtted on valdavalt keskmise suurusega (käive ca 20 milj krooni alla) ja nende majandustulemused on reeglina head, kuigi aastate lõikes väga tugevalt varieeruvad. Peipsi kalandus on headel aegadel, kui kala rohkem, igati atraktiivne nii kaluritele kui ka tööstustele. Head ajad vahelduvad halvematega, mis toob paljudele osalistele kaasa majanduslikke raskusi (kahjumid, teenistuse langus). Kriitilise tähtsusega on sadamad. Omanikud on mitmesse suuremasse sadamasse suhteliselt jõuliselt investeerinud (riigi toetus on seni läinud vaid ühele sadamale), aga investeeringuvajadus on suur. Esmajärjekorras on soovitatav keskenduda: Omedu, Alatskivi, Kallaste, Mehikoorma, Lohusuu, Kolkja, Võõpsu (või Räpina) väljaarendamisele. Tööstused on investeerinud jõud-salt (riigi tugi on olnud suhteliselt suur); nende äritegevuse tulemuslikkus lubab ka endal suh-teliselt palju panustada. Vesiviljelust Peipsil praktiliselt ei harrastata ega tõenäoliselt hakatigi. Valdav osa Peipsi kaluritest pole ametivahetusest huvitatud. Kalurite aktiivsus toetuste taotlemisel on väga madal; peaks suurendama kontakte ettevõtluskonsultantidega. Ühis-tegevus ei ole märkimisväärne, kuigi tehakse koos seminare ja infopäevi. Peipsi konkurentsi-võime baseerub puhtal järve veel, väljakujunenud kalandustraditsioonidel ja -infrastruktuuril. Probleemideks on rahapuudus, püügipiirangud ja sadamate kehv olukord. Perioodil 2007-2013 kulub paatide ostuks Peipsil hinnanguliselt 15,8 milj krooni. Ülalnimetatud seitsme sadama väljaarendamiseks tuleb teha investeeringuid 125 milj krooni. Investeeringuvajadus kalatööstustes on 180 milj krooni. Esmajärjekorras tuleks toetada sadamate ehitust ja seejärel kalureid. Konkreetne metoodika, riigi toetuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks välja töötada täiendavalt.

4/114

SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE (MANAGEMENT SUMMARY)............................................................... 3 1. LÄHTEPOSITSIOON JA UURINGU EESMÄRK .............................................................. 5

1.1 Kasutatavad mõisted ja uuringu taust ............................................................................... 5

1.2 Varasemad uuringud ja muud olemasolevad allikad ........................................................ 7

1.3 Uuringu eesmärgid.......................................................................................................... 13

1.4 Peipsi kalandusega seonduvad RAK meetmed............................................................... 14

2. METOODIKA ..................................................................................................................... 16 2.1 Üldkogumi kirjeldus ....................................................................................................... 16

2.2 Valimi moodustamise kriteeriumid ja planeeritud valim ............................................... 17

2.3 Küsimustik ja andmete kogumine .................................................................................. 17

2.4 Andmete analüüs ............................................................................................................ 19

3. VASTAJATE PROFIIL....................................................................................................... 21 4. PEIPSI KALANDUSE HETKEOLUKORD....................................................................... 26

4.1 Peipsi kalanduse piirkonnad ........................................................................................... 26

4.2 Peipsi kalanduse väärtuskett ........................................................................................... 27

4.3 Kalavaru, Peipsi püügikvoodid ja püügimahud.............................................................. 29

5. KOKKUVÕTE UURINGU TULEMUSTEST.................................................................... 35 5.1 Peipsi kalanduse sotsiaal-majanduslik olukord .............................................................. 35

5.2 Äritegevuse majanduslik tasuvus Peipsi kalandusettevõtetes ........................................ 40

5.3 Peipsi sadamate kasutamine ja sadamate olukord .......................................................... 52

5.4 Kalatööstuste rajatiste, seadmete ja protsesside olukord................................................ 66

5.5 Senised investeeringud ning investeeringutoetused ja nende mõju Peipsi kalanduses .. 67

5.6 Investeeringuvajadus Peipsi kalanduses ......................................................................... 73

5.7 Kalurite huvi ümberõppimise ja ametivahetuse vastu, kalandussektori koolitusvajadus ja

kalandusalane ühistegevus Peipsi regioonis ......................................................................... 82

5.8 Peipsi kalandussektori konkurentsivõime ja arengut takistavad tegurid ........................ 83

LISAD...................................................................................................................................... 86 Küsimustik ............................................................................................................................ 87

Projektimeeskonna tutvustus .............................................................................................. 114

5/114

1. LÄHTEPOSITSIOON JA UURINGU EESMÄRK

1.1 Kasutatavad mõisted ja uuringu taust Sisevete kalanduse all mõistetakse käesolevas töös kalapüüki Eesti siseveekogudes, kala- või vähikasvatust siseveekogudes või tiikides / basseinides, kala lossimist ja hoidmist sisevee-kogude äärsetes sadamates ning kala töötlemist sisemaa kalatööstustes. Sisevete kalandust vaadatakse eraldi Peipsi kalandusena ning muude sisevete kalandusena. Sisevete ehk siseveekogude all peetakse silmas kõiki Eesti siseveekogusid, kus on lubatud kutseline kalapüük. Peipsiks loetakse siseveekogud Peipsi järv, Lämmijärv ja Pihkva järv Eesti riigi piirides. Peipsi kala- või vähikasvatuseks ning kalatööstusteks loetakse Peipsiga piirnevates valdades asuvad kala- või vähikasvatused ning kalatööstused. Eesti Statistikaamet jaotab sisevete kalapüügi püügiks Peipsi järvel, Võrtsjärvel ja muudel siseveekogudel. Statistiliste tegevusnäitajate analüüsimisel võrdsustatakse Peipsi püük kala-püügiga Peipsil ning muude sisevete püük püügiga Võrtsjärvel ja teistel siseveekogudel. Sisevete kaluriks loetakse käesoleva uuringu kontekstis sisevete kutselise püügiõigusega kalur, kes on kehtiva kutselise kaluri kalapüügiloa omanik või kes on kantud kalurina kala-püügiloa omaniku loale kalapüügiks sisevete püügipiirkondades. Sisevete kalurid on regist-reeritud kalanduse infosüsteemis üksikisikute, füüsilisest isikust ettevõtjate või äriühingu-tena, kuid uuringus ei loeta kalurite hulka äriühinguid. Töös eristatakse Peipsi kalureid ja muude sisevete kalureid tulenevalt veekogust, mis on kaluri püügipiirkonnaks. Lisaks sisevete kaluritele võivad sisevetes kala püüda harrastuskalastajad. Püügipiirkond on siseveekoguna määratletud veeala, kus kalapüügiluba lubab sisevete kaluril püüki teostada. Sisevete kaluri püügivahenditeks võivad olla õngejadad, nakke-püünised (sh võrgud), lõkspüünised (sh mõrrad) ja kurnpüünised (sh noodad). Kvoot on ühele püügiühikule (riik, ettevõte vms) eraldatud mingit liiki kala väljapüügiõiguse maht (tonnides, püügipäevades, püügivahendite piirarvuna). Püügipiirang on kalavaru olu-korra säilitamiseks, taastamiseks või parandamiseks teatud veealal või teatud kalaliigi puhul kehtestatud ajaline või koguseline kitsendus või keeld teatud püügivahendite kasutamisele. TAC (Total Allowable Catch) on mingi kalaliigi maksimaalne lubatud summaarne väljapüük teatud püügipiirkonnas1. Saagi väärtus ehk püügitulu on püütud kala koguse ja esmakokku-ostuhinna korrutis summeerituna kalaliikide lõikes. Vesiviljeluse all peetakse silmas kala- ja vähikasvatust inimese poolt loodud rajatistes ja kontrollitavates tingimustes müügi või asustusmaterjali saamise eesmärgil. Müügiks kasvata- 1 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”,

Eesti Mereinstituut, Tallinn 2003, lk 3

6/114

tavat kala nimetatakse kaubakalaks. Asustusmaterjaliks on maimudest kasvatatud noor-kalad, kes lastakse looduslikesse veekogudesse loodusliku populatsiooni taastamiseks või suurendamiseks. Kalanduse Arendusrahastu (KAR) (inglise k FIFG – Finacial Instrument for Fisheries Guidance) on mõeldud RAKi eesmärkide elluviimiseks kalanduse valdkonnas 2004-2006. aastal. Eesti Riikliku Arengukava (RAK) ühtse programmdokumendi 2004-2006 prioriteedi 3 „Põllumajandus, kalandus ja maaelu” üldine eesmärk on maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlik majanduslik ning sotsiaalne areng2. On vaja jätkata maal asuvate infrastruktuu-ride (sadamad, vesiviljelus, sisevete kalandus) arendamise toetamist3. Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil, vetes või kalalaevadel asetleidvat bioloogiliste ressursside kaitset, juhtimist ja säästvat kasutamist, vesiviljelust ning kalandus- ja vesi-viljelussaaduste töötlemist ja turustamist reguleerib ELi ühine kalanduspoliitika. ELi ühise kalanduspoliitika eesmärk on kalanduse jätkusuutliku arengu tagamine, kindlustades seal-juures keskkonnakaitseliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide tasakaalu. Kalandus-meetmete tähelepanu keskpunktis on laevastiku püügivõimsuse vastavusseviimine kala-ressursiga ning kala käitlusahela kõigi lülide (laevad, sadamad, tööstused) vastavusseviimine toiduohutus-, töökaitse- ja keskkonnanõuetega4. Peipsi kalandus allub Eesti siseriiklikule reguleerimisele, milleks kasutatakse kalapüügi ees-kirju ja seadusandlust ning siseriiklikke püügipiiranguid. 1994. a. sõlmisid Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude kasutamisalase kokkuleppe. Selle alusel määratakse üldine lubatav püügimaht, püügivahendid ning nende arv ja kasutus-režiim mõlemas riigis. Eesti jaoks on tähtis sisevete (sh Peipsi) kalurite arvu optimeerimine kalaressurssidest lähtudes. Kalanduse Arendusrahastu peab toetama sektori jätkusuutlikku arengut5. Arvestades Eesti sisevete kalanduse hetkeseisu ning Eesti ja ELi Ühise Kalanduspoliitika eesmärke on Eesti kalanduspoliitikale väljakutseks leida lahendused Peipsi kalanduse arendamiseks 2004–2006 kehtiva Eesti riikliku arengukava Kalanduse Arendusrahastu (KAR) ja seda 2007–2013 asendava Euroopa Kalandusfondi raames. Uue Euroopa Kalandusfondi eesmärkideks on:

- lihtsustada EL Ühise Kalanduspoliitika meetmete elluviimist, - aidata kalanduspiirkondadel oma majandust mitmekesistada, - lihtsustada toetuste andmist, - suurendada subsidiaarsust.

2 Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004-2006, lk 240 3 Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006, p 121, kinnitatud Vabariigi Valitsuse

otsusega 22. märtsil 2004. a., www.just.ee 4 Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004-2006, lk 297 5 Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 p 121, kinnitatud Vabariigi Valitsuse

otsusega 22. märtsil 2004. a., www.just.ee

7/114

Euroopa Kalandusfondil on viis peamist prioriteeti: - EL-i kalalaevastiku kohandamine, - vesiviljelus, sisevete kalandus, töötlemine ja turustamine, - üldise huvi projektid, - kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng, - tehniline abi.

Euroopa Kalandusfond arvestab senisest enam kalanduse ja vesiviljeluse tulevikuvajadustega. Fond aitab tagada sektori paremat kohandumist võimalike muutuste korral, mis võivad kaas-neda näiteks teatavate püügimeetodite keelustamisel, mille tulemusel peaks kasutusele võtma teistsuguseid või hoopis uusi püügivahendeid.6

1.2 Varasemad uuringud ja muud olemasolevad allikad Peipsi kalandusega on seotud rida varasemaid uuringuid:

1. „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine” (autorid Markus Vetemaa, Margit Eero, Toomas Saat, Väino Vaino)7

2. „Eesti kalavarude kasutamise ja kaitse meetmete sotsiaal-majanduslike aspektide analüüs 2002. a. ning prognoos ja soovitused 2003. a.” (vastutav täitja Markus Vetemaa)8

3. „Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tulevikuperspektiivid” (autor Markus Vetemaa)9

4. „Kalandussektori info- ja teabevajaduse uuringu aruanne“ (autor turu-uuringute firma Saar Poll)10

Järgnevalt on nende uuringute aktuaalsemad sisevete kalandusega seotud järeldused kokkuvõtvalt välja toodud:

1. 2001. aastal oli Peipsi-Pihkva järvel töötamas kokku 65 kalapüügiõiguse subjekti (kalapüügiloa omanikku). Nendest 36 olid kalandusettevõtted ja 29 füüsilisest isikust ettevõtjad. Mõlemad palkasid püügitegevuseks eraisikust kalureid. Kokku oli Peipsi-

6 Euroopa Kalandusfondist www.agri.ee 7 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”,

Eesti Mereinstituut, Tallinn 2003 8 Vetemaa, M. „Eesti kalavarude kasutamise ja kaitse meetmete sotsiaal-majanduslike

aspektide analüüs 2002. a. ning prognoos ja soovitused 2003. a.”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002

9 Vetemaa, M. „Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tuleviku-perspektiivid”, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002

10 Saar Poll „Kalandussektori info- ja teabevajaduse uuringu aruanne“, kevad-suvi 2005

8/114

Pihkva järvel püüdmas 416 kutselist kalurit ja 589 piiratud püügiõigusega isikut.11 2002. aastal oli väljastatud kutselise kalapüügiluba Peipsi-Pihkva järvel 398 isikule.12

2. Kutselise kalapüügi saagi väärtuseks 2001. aastal oli Peipsi-Pihkva järvel 27,7 miljonit krooni. Sellele lisandus piiratud püügiõigusega püütud saagi väärtus 0,4 miljonit krooni.13 Peipsi järve kalapüügi saagi väärtus on kõikunud küllaltki suurtes piirides sõltuvalt saakide ja esmamüügihindade fluktueerimisest (26,1 miljonit krooni 2000. a võrreldes 42,1 miljoni krooniga 2002. a).14

3. Harrastuskalurite ahvenapüük võis 2001. aastal ulatuda ligi pooleni kutseliste kalurite ahvenapüügist.15 Ülekaalus olid kaugemalt sissesõitnud kalurid ja harrastuskalurite eesmärgiks eelkõige raha teenimine.16

4. Sisevete kalanduse sotsiaalmajanduslik olukord oli 2002. aastal küllalt stabiilne ning parem kui rannapüügis.17 Peipsi kalurite majanduslik sõltuvus kalapüügist oli tunduvalt suurem kui rannakaluritel.18

5. Sisevetes elavate olulisemate töönduslike liikide varu olukord oli parem kui ranna-meres.19 Seetõttu olid ka saagid ühe püügiloa kohta palju kõrgemad.20

6. Reeglina ületas olemasolev püügivõimsus Peipsi järvel optimaalset. Püügikoormus püütakse olemasoleva ressursiga (kvootidega) kooskõlla viia mitmesuguste regulat-sioonide abil.21 Kuigi ametliku statistika järgi ei püütud 2002. a Peipsist välja kogu kvooti, olnuks ennatlik väita, et napib püügivõimsust. Ametlikud registreeritud saagid olid kahtlemata oluliselt väiksemad tegelikust väljapüügist. Mõne liigi puhul ei püütud kvoote välja seetõttu, et Eesti kalureil puudus selleks majanduslik huvi; nende liikide hulka kuulusid Peipsi järves särg, tint ja ka latikas.22 Tegelikkuses oli vähemalt

11 Vetemaa, M. „Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tuleviku-

perspektiivid”, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 5 12 Vetemaa, M. „Eesti kalavarude kasutamise ja kaitse meetmete sotsiaal-majanduslike

aspektide analüüs 2002. a. ning prognoos ja soovitused 2003. a.”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 16

13 Vetemaa, M. „Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tuleviku-perspektiivid”, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 4

14 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2003, lk 23

15 Vetemaa, M. „Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tuleviku-perspektiivid”, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 18

16 Ibid, lk 19 17 Vetemaa, M. „Eesti kalavarude kasutamise ja kaitse meetmete sotsiaal-majanduslike

aspektide analüüs 2002. a. ning prognoos ja soovitused 2003. a.”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 16

18 Vetemaa, M. „Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tuleviku-perspektiivid”, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 15

19 Vetemaa, M. „Eesti kalavarude kasutamise ja kaitse meetmete sotsiaal-majanduslike aspektide analüüs 2002. a. ning prognoos ja soovitused 2003. a.”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 15-16

20 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2003, lk 26

21 Ibid, lk 9 22 Ibid, lk 11

9/114

põhjanootade (mutnikute) ja nakkevõrkude osas potentsiaalne püügivõimsus palju suurem kui rakendatav.23

7. Peamisteks püünisteks Peipsil olid põhjanoodad (mutnikud), nakkevõrgud ja mõrrad; Vene poolel ka (tindi)traalid.24 Mõistlik olnuks vähendada põhjanootade arvu (tege-likkuses võiks kaaluda hoopis sellest püügiviisist loobumist) ja vähendada võrkude arvu kaks korda. See võimaldaks püüki laiendada pikemale ajavahemikule, mis tagaks saagi ühtlasema jaotumise aasta lõikes ja tõenäoliselt ei vähendaks kalapüügist saada-vat tulu.25

8. Autorid pidasid õigeks kalapüügiõiguse tasustamise võimaluse säilitamist Eesti kutse-lises kalapüügis ja püügiõiguse tasustamise kasutamist ühe mehhanismina püügikoor-muse reguleerimisel nii mere- kui sisevete kalapüügil. Püügiõiguse tasumäärade dife-rentseerimine võimaldaks soodustada kalavarule vähem kahjulikke püügiviise (tasu-määrade vähendamisega) ja takistada ebasoovitavaid (tasumäärade suurendamisega)26.

9. Sisevete kaluri profiil (eeldusel, et valim kujunes profiilis toodud tunnuste lõikes rep-resentatiivseks; antud uuringus moodustasid suure osa valimist Peipsi järve kalurid27) oli järgmine: ligi 96% kaluritest olid mehed, eesti keele valdajaid üle poole (aga suhte-liselt vähem kui teistes kalandusvaldkondades), alla 40 aasta vanuseid ja alla 15-aasta-se püügistaažiga oli suhteliselt rohkem kui rannapüügis. Ligi 60% andis tööd vaid iseendale või oma pere liikmetele. Enam kui pooltele oli peamine sissetulekuallikas kalandus. Enamus müüs oma saagi vahendajatele või käest-kätte tuttavatele. Oma tegevuse majanduslikku edukust 2004. a loeti valdavalt keskmiseks või küllaltki hal-vaks. Domineeris arvamus, et järgneva 12 kuu jooksul majanduslik olukord jääb samaks või muutub mõnevõrra halvemaks. Enamik kavandas oma äritegevust 1-2 aas-ta peale ette ning kavatses jätkata samas mahus. Vaid 4% plaanis tegevuse lõpetada.28

10. Peamised probleemid ja takistused kalandusettevõtete jaoks (kogu Eesti) olid vähene riigipoolne tugi kalandusettevõtjatele – nii materiaalne kui mittemateriaalne, kala vähesus ning kalasadamate kehv olukord. Teistega võrreldes olid sisevete kalurite jaoks suuremateks probleemideks liiga ranged püügile esitatavad nõuded ja piirangud ning kontrollimatu röövpüük ja harrastuspüüdjate tegevus, suhteliselt vähem tähtsa-teks probleemideks olid sisevete kaluritele muud looduslikud probleemid ja turusta-misega seotud probleemid. 29

11. 50% sisevete kaluritest ei kuulu ühtegi liitu ega organisatsiooni. Liitunud olid ena-masti kohalikes kalurite ühenduses, vähemal määral Eesti Kalurite Liidus.30 Sisevete kalurite jaoks olid suhteliselt olulisemateks infoallikateks traditsioonilised massiteabe-

23 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”,

Eesti Mereinstituut, Tallinn 2003, lk 12 24 Ibid, lk 9 25 Ibid, lk 33 26 Vetemaa, M. „Eesti kalavarude kasutamise ja kaitse meetmete sotsiaal-majanduslike

aspektide analüüs 2002. a. ning prognoos ja soovitused 2003. a.”, Eesti Mereinstituut, Tallinn 2002, lk 34

27 Saar Poll „Kalandussektori info- ja teabevajaduse uuringu aruanne“, kevad-suvi 2005, lk 5 28 Ibid, lk 12-20 29 Ibid, lk 25 30 Ibid, lk 14

10/114

kanalid nagu ajalehed, raadio ja televisioon ning samuti keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid ja kolleegid.31

12. 85% sisevete kaluritest ei ole viimase kahe aasta jooksul taotlenud mingisuguseid toetusi (seda oli suhteliselt rohkem kui kalandusvaldkonnas keskmiselt).32 Silmatorka-vaks erandiks informeerituses oli toetuste teema, millega kalandusettevõtjad olid enda hinnangul halvasti kursis ning mille kohta ei olnud neil piisavalt informatsiooni.33

13. Sisevete kalurid olid keskmisest rahulolematumad põllumajandusministeeriumi tege-vuse ning riigipoolse kalapüügi reguleerimisega.34

14. Fookusgrupi intervjuudest ilmnes, et Peipsi kalurite spetsiifilised probleemid olid ajalised püügipiirangud (kala saab püüda ainult väikese osa aastast)35 ning kalurite liiga suur arv (liiga palju harrastuspüüdjaid ja palju röövpüüki)36. Peipsi kalurid kurt-sid kala vähesuse üle veidi vähem kui kalurid teistest piirkondadest.37 Peipsi ääres ei paistnud kokkuostu võimalustega eriti probleeme olevat.38 Võrreldes nõukogude ajaga oli Peipsi vesi kalurite hinnangul puhtam.39

15. Üldiselt võis öelda, et erinevate kalandusettevõtjate gruppide omavahelised suhted pole just kuigi head. Endasugustesse ettevõtjatesse suhtuti pigem positiivselt ja toeta-valt, aga teistsugustesse ettevõtjatesse pigem negatiivselt. Kutseliste kalurite suhtu-mine harrastuskaluritesse, traalipüüdjatesse, kokkuostjatesse ja kalatööstussesse oli fookusgruppides küllalt kriitiline. Kalatöötlejad jällegi olid küllalt kriitilised kohalike kalurite suhtes.40 Teoreetiliselt muutuksid kalurid tugevamaks kui nad suudaksid rohkem ühineda. Ühinemisse suhtusid kalurid väga erinevalt.41

16. Infopuudus ei ole kalandusettevõtjate jaoks aktuaalne probleem. Kõige olulisemaks infoallikaks oli kaluri jaoks teatud kindel kohalik arvamusliider, kes ise samuti kalur, valdkonnaga väga hästi kursis, on aktiivne ja missioonitundega inimene ning saab teis-te kaluritega hästi läbi. Kalurite ühendused olid kalurite jaoks oluliseks ja usaldusväär-seks infoallikaks. Näiteks Peipsi ääres olid kalurite ühingud viinud läbi koosolekuid. Oluliseks infoallikaks oli Peipsi kaluritele internet. Internetis saadi infot peamiselt Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt ning Riigi Teatajast.42

31 Saar Poll „Kalandussektori info- ja teabevajaduse uuringu aruanne“, kevad-suvi 2005, lk

22 32 Ibid, lk 15 33 Ibid, lk 23 34 Ibid, lk 25 35 Ibid, lk 30, 45, 46 36 Ibid, lk 30, 40, 46, 51, 53, 54 37 Ibid, lk 35 38 Ibid, lk 49 39 Ibid, lk 35 40 Ibid, lk 56 41 Ibid, lk 51 42 Ibid, lk 58

11/114

Peipsi kalandusega seonduvalt on Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit koostanud “Peipsi Kalanduse Arengukava 2005-2009”43. Kokkuvõtvalt võib sellest välja tuua järgmised kalan-dusega seotud teesid:

1. Kalapüügil osales 2001-2004. keskmiselt 595 kalurit. Kui kutselise kalapüügi õigus oleks kaluril, kellel vähemalt 10 võrku, saaks tööd 300 kalurit, mis moodustab Peipsi-äärsete valdade 20-64 aastastest meestest 4,6%, ning tööhõive väheneks kaks korda. Kui kutseliseks kalapüügiks oleks vaja vähemalt 15 võrku, siis väheneks kalurite arv 200-le.44

2. Läbi oksjonite 2000ndate algul sai suurte firmade püügivõimaluste arvel püügiloa palju füüsilisest isikust ettevõtjaid.45 Suuremad püügifirmad ei kasuta kalapüügil töö-lepinguga kalureid, vaid ostavad kalapüügiteenust füüsilisest isikust ettevõtjatelt. Töö-ettevõtuleping sisaldab tasu püügiloa kasutamise eest ning kala müügi tingimusi. Sellised kalurid ei suuda osta endale jätkusuutlikku tegevust tagavat püügivõimalust ning seetõttu püütakse oluliselt suurema arvu püügivahenditega ebaseaduslikult.46

3. Teadusuuringud näitavad, et piirates püüdjate arvu ning kasutades aeg-ajalt ajutisi piiranguid on 2005-2009 võimalik saada sama suurt kalasaaki kui 2003. ja 2004. a.47 Arengukavas tehakse ettepanek vähendada aastaks 2007 kutseliste kalurite arvu kuni 50% ning väljastada kalapüügiload ainult atesteeritud kaluritele. Selleks tuleb kaluri kutsestandardist lähtudes käivitada täiendõpe ning kalurite atesteerimine.48

4. Peipsis ja tema sissevooludel elab 33 kalaliiki, millele lisandub Peipsisse asustatud sasaan49.

5. Peipsi järve kalastik ja kalanduslik saagikus on aastatega oluliselt muutunud. Kalan-duslik saagikus kõigub suurtes piirides: 1994. a 9 kg/ha, 1972. a 40 kg/ha; 2001. a 13 kg/ha, 2002. a 27 kg/ha50. Saagis moodustasid olulise osa 1990ndateni tint ja rääbis. Pärast seda hakkas suurenema koha ja ahvena püük.51 Arengukavas tehakse ettepanek uuendada ja rekonstrueerida kuni 50% kalapüügipaatidest.52

6. Kalapüügil annab suurima tööhõive võrgupüük. Kalurid püüavad 3-15 võrgu ja 1-4 mõrraga; 1 mutnik annab tööd 4-6 kalurile. Majanduslikud kalkulatsioonid näitavad, et kaluri elatab ära ja tagab jätkusuutliku tegevuse püük 10 võrguga.53 2004. aastal püü-dis kalur või kalapüügiteenuse osutaja keskmiselt 5,2 võrguga.54

7. Arengukavas tehakse ettepanek minna püügivahendite piirarvudelt üle püügi-kvootidele.55 Üleminekuks püügikvootidele tuleks esmalt kehtestada kvoot püügi-

43 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit “Peipsi Kalanduse Arengukava 2005-2009”, Kasepää

2004 44 Ibid, lk 36 45 Ibid, lk 23 46 Ibid, lk 25 47 Ibid, lk 46 48 Ibid, lk 55 49 Ibid, lk 10 50 Ibid, lk 13 51 Ibid, lk 19 52 Ibid, lk 55 53 Ibid, lk 30 54 Ibid, lk 27 55 Ibid, lk 55

12/114

vahendite kaupa ja siis jagada püügivahendite arvuga arvestamata ajaloolist väljapüüki ettevõtete kaupa.56

8. Kalanduse jätkusuutlikuks arenguks on vajalik investeerida sadamate rekonstrueeri-misse ja ehitusse ning kalapüügipaatide kaasajastamisse. Majanduslik ei ole investee-rida fileerimistšehhidesse, vaid soovi korral osta teenust praegu töötavatest. Kohali-kule turule orienteeritud toodete valmistamiseks töötlemisettevõtete ehitamine vajab põhjalikku äriplaani.57 Arengukavas tehakse ettepanek ehitada või Euroopa Liidu nõuetest lähtuvalt rekonstrueerida ja passistada veel kuni 3 kalasadamat Jõgeva ja Põlva maakonda aastaks 2010.58

9. Kalateadlaste hinnangul näib järv olevat „kuldses keskeas”. Ollakse seisukohal, et kui reostamine ei vähene ja eutrofeerumisprotsess jätkub endise tempoga, on tagajärjeks mitmete väärtuslike kalaliikide (siig, rääbis jt) arvukuse vähenemine või hoopis nende kadumine59. Arengukavas tehakse ettepanek parandada järelvalve tööd tugevdades keskkonnainspektsiooni järelvalve võimalusi ning kaasates piirivalve- ja politsei-töötajaid. Peetakse vajalikuks koondada riikliku poliitika elluviimine kalapüügi ja kalamajandusliku tegevuse korraldamiseks ühte keskusesse (Peipsi büroo asukohaga Jõgeva maakonnas).60

10. Arengukavas tehakse ettepanekud propageerida ja toetada riiklikul ning omavalitsuste tasandil kalandusele orienteeritud puhkemajanduse arendamist, tugevdada ja aktivi-seerida kalurite ühenduste tegevust ning tihendada koostööd omavalitsustega kalandu-sega otseselt või kaudselt seotud ühisprojektide käivitamiseks.61

Peipsi püügialast statistikat on kogunud ja süstematiseerinud EV Keskkonnaministeerium. Alates 1.04.2006 on see funktsioon EV Põllumajandusministeeriumil. Lokaalselt on kala-püügi infot kogutud kohalike omavalitsuste tasemel. Olemas on info kvootide ning iga-aastaste püügimahtude ja liikide kohta. Keskkonnaministeerium haldab kalanduse info-süsteemi62. Üldinfot Peipsi sadamate kohta saab Veeteedeametilt. Informatsiooni Peipsi kalatööstuste ja vesiviljelejate kohta haldab Põllumajandusministeerium. EV Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostatakse alates 2005. aasta sügisest kalan-duse uut arengukava. Uuringu valmimise ajal oli tegemisel sisevete kalanduse SWOT-analüüs ja koostamisel tulevikuvisioon olukorrast valdkonnas.63

56 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit “Peipsi Kalanduse Arengukava 2005-2009”, Kasepää

2004, lk 48 57 Ibid, lk 50 58 Ibid, lk 55 59 Ibid, lk 9; (algallikas: „Seiremonitor: Siseveekogude seire. Peipsi järve elustiku seire

2002. a”) 60 Ibid, lk 55 61 Ibid, lk 55 62 Vt www.envir.ee 63 Info www.riik.ee Valitsuse kommunikatsioonibüroo, seisuga 18.11.2005

13/114

1.3 Uuringu eesmärgid Uuring “Kalanduse Arendusrahastu meetmete mõju ja vajadus Peipsi regiooni kalandus-sektorile” on läbi viidud Riikliku Arengukava Kalanduse Arendusrahastu (KAR) tehnilise abi meetme raames. Antud teavet kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) kalanduse meetmete rakendamisel. Uuringu eesmärkideks on:

- anda ülevaade kalandussektori majanduslikust hetkeolukorrast Peipsi regioonis kalan-dusvaldkonniti (kalapüük, kalasadamad, kala töötlemine ja turustamine, vesiviljelus)

- analüüsida Peipsi regiooni kalandusse suunatud investeeringute mõju ning koguda RAK 3. prioriteedi kalanduse meetmete seireks vajalikku informatsiooni

- selgitada välja võimalused Kalanduse Arendusrahastu (KAR) meetmete rakenda-miseks ja investeeringuvajadus Peipsi regioonis käesoleval RAKi programmperioodil ja uuel EL programmperioodiks (2007-2013)

Uuringu tulemusena peab olema välja toodud:

1. milline on Peipsi kalanduse sotsiaal-majanduslik hetkeolukord (sh tugevad ja nõrgad küljed)

2. milline on Peipsi kalandussektori konkurentsivõimelisus ja võimalused konkurentsi-võime tõstmiseks

3. millised on arenguvõimalused ja peamised takistused Peipsi kalanduse (sh vesivilje-luse) arendamisel

4. milliseid investeeringuid ja mis mahus on Peipsi kalanduses tehtud (sh paatidesse / laevadesse), milline on riiklike investeeringutoetuste osakaal investeeringutes ning millised on käesoleva RAK programmperioodi investeeringuvajadused (sh EL nõuete täitmiseks) ja omafinantseerimise võimalused

5. milline on seniste investeeringutoetuste mõju (intressitoetus 1998, 1999, SAPARD 2001-2003, RAK 2004-2006) Peipsi kalanduses

6. millised on Peipsi kalandusele olulised sadamad 7. kui suures mahus oleks vaja teha investeeringuid uuel EL programmperioodil (2007-

2013), millistesse kalandusvaldkondadesse ja kui suures mahus on investeeringu toetust vaja suunata ning milline oleks investeeringute eeldatav mõju

8. millises ulatuses on vaja riigi tuge, et kindlustada Peipsi kalandussektori jätku-suutlikkus

9. millist koolitust vajab Peipsi kalandussektor KAR meetmetest toetuse taotlemiseks 10. hinnang Peipsi regiooni kalandusalase ühistegevusele

Uuringu tulemused peavad hõlmama endas järeldusi:

- ettevõtete finantsmajanduslike näitajate analüüsi, - kogutud statistilise informatsiooni analüüsi, - varasemates uuringutes ja muudes allikates toodud seisukohtade kriitilise hindamise, - valdkonna ekspertide intervjueerimise, - Peipsi kalandusega seotud isikute arvamuste

alusel.

14/114

Uuringu sihtgrupiks on: - kalapüügiga tegelevad kalurid Peipsil, - registreeritud, registreerimise protsessiga alustanud ja registreerimata kalasadamate

omanikud Peipsil, - Peipsi-äärsed kala töötlejad ja turustajad, - Peipsi-äärsed vesiviljelusega tegelejad, - Peipsi-äärsed kohalikud omavalitsused.

Peipsi kalandusega seotud isikutest tuleb küsitleda nii:

- sadamate, kalatööstuste kui ka vesiviljelusettevõtete juhte, - kalureid, - kalandusvaldkonnaga seotud kohalike omavalitsuste ametnikke.

Tulemused peavad kajastuma ettevõtete ja vastajagruppide lõikes.

1.4 Peipsi kalandusega seonduvad RAK meetmed Peipsi kalandusega seondub RAKi meede 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed”. Meetmete üldiseks eesmärgiks on kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemise arendamine ja kaas-ajastamine, vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine, kala vastuvõtutingimuste parenda-mine sadamates ja kalavastuvõtupunktides, sisevete kalanduse investeeringute toetamine. Meetmete spetsiifilised eesmärgid on:

- kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemistingimuste parandamine, kaasaegsete tehnoloo-giate rakendamine, tootearenduse stimuleerimine, töötlemisest tuleneva keskkonna-koormuse vähendamine,

- vesiviljeluse tootmistingimuste kaasajastamine ja uute tehnoloogiate juurutamine, toodangu kvaliteedi tõstmine, vesiviljelusega kaasneva keskkonnakoormuse vähenda-mine, vesiviljeluse toodangumahu suurendamine,

- kala vastuvõtu ja säilitustingimuste, hügieeni ja töökeskkonna parendamine sadama-tes, kalalaevade teenindamise parendamine sadamates,

- sisevete kalalaevade moderniseerimine ja uuendamine. Meede jaguneb järgmisteks alameetmeteks:

3.11.1 Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise investeeringutoetus 3.11.2 Vesiviljeluse investeeringutoetus 3.11.3 Kalasadamate moderniseerimine 3.11.4 Sisevete kalanduse investeeringutoetus

Toetatavate tegevuste üldiseloomustus

- tootmishoonete (sh külm- ja laohooned) ehitamine või rekonstrueerimine, - masinate, seadmete, sisseseade ning tehnoloogiliste liinide (k.a. puhastusseadmete,

veevarustussüsteemide, energeetikasüsteemide ja keskkonnasõbralike pakkematerjale

15/114

kasutavate pakkeliinide, laotõstukid, külmikveokid) hankimine ja rekonstrueerimine kalatoodete tootmise vastavusse viimiseks vastavate kaasaja nõuetega,

- kvaliteedikontrollisüsteemide rakendamine, - uute toodete arendamine, - keskkonnanõuete täitmise tagamine, keskkonnasaastuse vähendamine, jäätmekäitlus,

jäätmete kahjutustamine, tootmise kõrvalsaaduste parem kasutamine, energia säästlik kasutamine,

- kasvatustiikide ning sumpade rajamine ja rekonstrueerimine koos juurdekuuluvate seadmetega,

- uute masinate ja seadmete, sealhulgas integreeritud infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) hankimine,

- negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, - haudejaamade ehitamine ja renoveerimine, - keskkonnamõju hindamine, - kalatoodete lossimise, käitlemise ja ladustamise tingimuste parandamine, - rajatiste ja seadmete soetamine kalalaevade varustamiseks kütuse, jää ja veega ning

laevade hooldamiseks ja remondiks, - sadamasildade ja kaide parendamine eesmärgiga tõsta ohutust toodete maaletoomisel

või ladustamisel. Uute meetmete väljatöötamine toimub Euroopa Liidu toetuste järgmiseks programm-perioodiks 2007-2013. a.

16/114

2. METOODIKA

2.1 Üldkogumi kirjeldus Uuringu üldkogumi moodustasid seisuga 13.12.2005:

- püügilubadele kantud Peipsi kalurid (kokku 538), - Peipsi-äärsed sadamad (täpsed andmed puuduvad), - kaubakala- ja vähikasvatajad Peipsi-äärsete valdade siseveekogudes või tiikides /

basseinides (kokku 0), - Peipsi-äärsetes valdades paiknevad kalatööstused (kokku 16), - Peipsi-äärsed kohalikud omavalitsused (kokku 15),

Valdav osa kalapüügilube Peipsil on välja antud kalapüügiga tegelevatele firmadele. Firma lube kasutavad füüsilisest isikust ettevõtjad, vähemal määral kalapüügiga tegelevatele firmade palgatöötajad. Kalurite arv on leitud püügilubadele kantud erinevate FIEde ja üksikisikute kokkulugemisel. Kuigi ühele isikule võis olla väljastatud rohkem kui üks kalapüügi-vahendi(te) kasutamise luba Peipsil (või tema nimi figureeris mitmel kalapüügiloal), arvestati teda siiski ühe Peipsi kalurina. Vaatamata sellele, et püügiloale on märgitud kalurite nimed, võib ja reaalselt käibki nn abistajatena kala püüdmas inimesi, kelle nimi ei figureeri üheski andmebaasis. Seetõttu ei saa püügilubade järgi öelda tegelikku kalurite arvu Peipsil. Kalurite arvu käsitletakse detailsemalt punktis 4.2. Kalapüügiloa kohta oli teada maakond, mille keskkonnateenistus oli selle väljastanud. Veeteedeameti andmetel on Peipsi sadamatest ametlikult registreeritud üks ning akvatoorium määratud kolmel (st registreerimine käimas). Peipsil on rida suhteliselt suuri töötavaid sadamaid ning väiksemaid kala maaletoomise punkte ja kaisid, mille kohta kogunesid andmed uuringu käigus. Vesiviljeluse toetust on antud ühele Peipsi ääres registreeritud kalatööstusele. Arvestades seda, et ettevõtteid, kelle põhitegevusalaks on vesiviljelus, Peipsi ääres pole, loetakse üld-kogumi mahuks null. Suuremad Peipsi-äärsed kalatööstused on samaaegselt ka sadamate omanikud ja nende käes on valdav osa kalapüügilubadest, mida kaluritele renditakse. Peipsi-äärsed omavalitsused on seotud eelkõige kohaliku infrastruktuuriga (sadamad, juurde-pääsuteed). Oma otsuste ja investeeringutega saavad omavalitsused mõjutada kalanduse aren-gut piirkonnas. Tulenevalt uuringu eesmärkidest eristati üldkogumi liikmeid ülaltoodud struktuuri silmas pidades.

17/114

2.2 Valimi moodustamise kriteeriumid ja planeeritud valim Valimi mahuks planeeriti lähteülesandest ja üldkogumist lähtudes:

- 150 Peipsi püügiloaga kalurit, - kõik Peipsi-äärsed teadaolevad sadamad, - kõik Peipsi-äärsetes valdades paiknevad kalatööstused, - kõik Peipsi-äärsed kohalikud omavalitsused,

Planeeritav valim moodustas:

- 27,9% Peipsi püügiloaga kaluritest, - 100,0% Peipsi-äärsetest sadamatest, - 100,0% Peipsi-äärsetes valdades paiknevatest kalatööstustest, - 100,0% Peipsi-äärsetest kohalikest omavalitsustest,

Peipsi kalurite valimi moodustamise aluseks olid üldkogumi proportsioonid maakondade lõi-kes (vt tabel 2.1). Kalapüügiloale kantud kalurid loeti selle maakonna kaluriteks, mille keskkonnateenistus oli kalapüügiloa väljastanud.

Tabel 2.1 Üldkogum ja planeeritav valim maakondade lõikes64

Üldkogum Planeeritav valim Maakond Peipsi kalurite arv Osakaal Peipsi kalurite arv Osakaal

Ida-Virumaa 153 28,4% 42 28,0%Jõgevamaa 157 29,2% 44 29,3%Tartumaa 143 26,6% 40 26,7%Põlvamaa 85 15,8% 24 16,0%

KOKKU 538 100,0% 150 100,0% Lähtudes tabelis 2.1 toodud valimi struktuurist valiti konkreetsed Peipsi kalurid valimisse üldkogumist juhuslikku väljavõttu kasutades.

2.3 Küsimustik ja andmete kogumine Valimi liikmete arvamuse uurimiseks koostati neli ankeeti, mida vastaja sai iseseisvalt täita (st ei nõudnud personaalset intervjueerimist):

A osa (kalurid) – majanduslik olukord, kulud kalapüügile, paatide ostmine ja ostuplaanid, hinnang kalasadamatele, riigi toetus investeeringute tegemisel ja selle taotle-mine, teadlikkus EL nõuetest uute paatide / laevade soetamise kohta, investeeri-misvajadus, huvi vahetada ametit riigi toel, Peipsi kutselist kalapüüki takistavad tegurid, üldandmed vastaja kohta (demograafia)

B osa (sadamad) – hetkeolukorra hindamine, varasem investeerimine ja investeerimis-vajadus, hinnang kalasadamatele, riigi toetus investeeringute tegemisel ja selle taotlemine, teadlikkus EL abist sadamate moderniseerimiseks, riigi investee-

64 Andmed Keskkonnaministeerium seisuga 13.12.2005

18/114

ringutoetuse vajadus, Peipsi kalandust takistavad tegurid, üldandmed vastaja kohta (demograafia)

C osa (kalatööstused) – hetkeolukorra hindamine, varasem investeerimine valdkondade lõikes, investeerimisvajadus, huvi vesiviljeluse vastu, riigi toetus investeeringute tegemisel ja selle taotlemine, teadlikkus EL abist kala töötlemise arendamiseks, riigi investeeringutoetuse vajadus, Peipsi kalandust takistavad tegurid, üld-andmed vastaja kohta (demograafia)

E osa (kohalikud omavalitsused ja kalandusega seotud kolmas sektor) – hinnang kalurite majanduslikule olukorrale, hinnang kalasadamatele, hinnang riigitoetuse senisele kasutamisele, riigi investeeringutoetuse vajadus, investeerimisvajadus, KOVi / ühistu enda investeeringud Peipsi kalandusse, vajadus suunata kalureid ümber õppima ja ametit vahetama, Peipsi kalandust takistavad tegurid, üldandmed vastaja kohta (demograafia)

F osa (finants- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad) – ettevõtte finantsnäitajad (bilanss, kasumiaruanne) ning töökohad ja investeeringud

Küsimused hinnangust ühistegevusele ning koolitusvajadusest KARi toetuste taotlemiseks jäeti välja, kuna küsimustike eeltestimisel selgus, et vastamine kujuneks ajaliselt liiga pikaks. See oleks seadnud kahtluse alla viimastele küsimustele antud vastuste paikapidavuse (vt ka p 2.4). Kuivõrd vesiviljelusega tegelejaid Peipsi-äärsetes valdades pole, siis integreeriti küsimus huvist vesiviljeluse alustamise kohta kalatööstuste kui võimalike investorite küsimustikku. Vastusevariandid valiti nii, et oleks võimalik kasutada kvantitatiivset andmeanalüüsi. Kalurite küsitlus (va Peipsi Gruppi65 kuuluvad kalurid) viidi läbi telefoni teel. Kalapüügiloa omanikult saadi vajaliku kaluri telefoninumber. Peipsi Grupi kontaktisikud korraldasid ise ankeetide täitmise kalurite poolt vastavalt etteantud valimile ning saatsid tagasi kirjalikult täidetud ankeedid. Sadamate ja kalatööstuste juhtidele edastati ankeedi vastav osa personaalselt või saadeti maili teel ning vastused saadi tagasi maili või faksiga. Täpsema ülevaate saamiseks ettevõtetes toimuvast ja nende plaanidest suheldi täiendavalt ettevõtte juhtidega struktureerimata intervjueerimisi kasutades. Suheldi järgmiste Peipsi kalanduse ekspertidega:

- Priit Saksing, Peipsi Kalurite Ühing - Paul Kärberg, Peipsi Grupp (kalapüüdjad, sadamad, tööstused) - Fjodor Plešankov, Kallaste Kalur (kalapüüdjad, sadam, tööstus) - Mark Sumnikov, Profit Pluss (kalapüüdjad, tööstus) - Aivo Kähr, Kalameister (kalapüüdjad) - Urmas Pirk

Küsimustiku F osa jaoks telliti Äriregistrist andmed valimisse kuuluvate ettevõtete majandus-näitajatega perioodist 1998-2004. Andmete kogumine toimus ajavahemikul detsember 2005 kuni jaanuar 2006.

65 Uuringus nimetatakse läbivalt Peipsi Grupiks ettevõtteid, mille tuumikomanik on sama (vt

täpsemalt selle kohta p 4.2). Nende ettevõtete hulka kuulub ka OÜ Peipsi Grupp; juhul kui on juttu ainult viimasest, siis on kasutatakse nime „OÜ Peipsi Grupp”.

19/114

2.4 Andmete analüüs Andmete analüüs viidi läbi uuringu eesmärkidest lähtudes (vt joonis 2.1). Analüüsi detailsed tulemused toodi välja võrdlusobjektide:

- ettevõtete - vastajagruppide

lõikes. Kuivõrd osa kalureid vastas vahetult telefoni teel, teine osa aga vahendatult läbi kontaktisikute, siis vaadati mõlema grupi vastuseid eraldi. Erinevuste väljatoomiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid. Avatud küsimuste vastustest kokkuvõtete tegemiseks kasutati kontentanalüüsi. Finants- ja sotsiaalmajanduslike näitajate alusel viidi läbi näitajate dünaamika ja finantssuhtarvude analüüs võrdlusobjektide lõikes. Hinnang ühistegevusele ja koolitusvajadus KAR toetuste taotlemiseks on välja toodud varase-matele uuringutele tuginedes.

20/114

Joonis 2.1: Analüüsiplaan: eesmärgid-mõõdikud-väljundid

Eesmärk 1: anda ülevaade kalandus-sektori majanduslikust hetkeolukorrast Peipsi regioonis kalandus-valdkonniti

Peipsi kalurite ja kalan-dusettevõtete inves-teeringud ja nende mõju

A osa: - küsimused 2-4 E osa - küsimus E2-E3 F osa

ümberõppimine ja ametivahetus

kalurite ja kalandus-ettevõtete sotsiaal-majanduslik olukord

kalurite kulud, paatide ost ja ostuplaanid

kalandusettevõtete rajatiste, seadmete, protsesside olukord

Eesmärk 2: analüüsida Peipsi regiooni kalandusse suunatud investeerin-gute mõju ning koguda RAK 3. prioriteedi kalanduse meetmete seireks vajalikku informatsiooni kalandusvaldkonniti

Eesmärk 3: selgitada välja võima-lused KAR meetmete rakendamiseks ja investeeringuvajadus Peipsi regioonis käesoleval RAKi programmperioodil ja uuel EL programm-perioodiks (2007-2013) kalandusvaldkonniti

Peipsi kalandussektori konkurentsivõime

kalasadamate olukord ja optimaalsed sadamad

A osa: - küsimused 5-7 - küsimus 8-10 - küsimus 11 - küsimus 12 - küsimused 13-14 - küsimus 15 - küsimus 16 B osa: - küsimused B2-B3 - küsimused B4-B5 - küsimus B6 - küsimused B7-B8 - küsimused B9-B10 - küsimused B11 C osa - küsimus C2 - küsimused C3-C6 - küsimus C7 - küsimus C8 - küsimused C9-C10 - küsimused C11-C12 - küsimus C3 E osa - küsimused E4-E6 - küsimused E7-E10 - küsimus E11 - küsimus E12 - küsimus E13 - küsimus E14

seniste riigi toetuste mõju

riigi investeeringu-toetuse vajadus

Peipsi kalanduse arengu takistajad

21/114

3. VASTAJATE PROFIIL Küsimustele vastas kokku 161 Peipsi kalurit. Vastused saadi kokku 10 Peipsi sadama, 9 Peipsi kalatööstuse ning 11 Peipsi-äärse omavalitsuse kohta. Peipsi kalurite profiil uuringu järgi: Vastajate Vastajate Erinevus arv osakaal planeeritud valimist Peipsi Grupi kalurid 80 49,7% muud Peipsi kalurid 81 50,3% Maakond: Ida-Virumaa 39 24,2% –3 –1,9% Jõgevamaa 21 13,1% –23 –14,3% Tartumaa 39 24,2% –1 –0,6% Põlvamaa 30 18,6% +6 +3,7% teadmata (Peipsi Grupp) 32 19,9% +32 +19,8% Vastaja püügistaaž Peipsil:

- kuni 5 aastat 21 13,0% - 6-10 aastat 36 22,4% - 11-15 aastat 34 21,1% - 16-20 aastat 46 28,6% - 21-25 aastat 19 11,8% - 26-30 aastat 0 0,0% - 31-35 aastat 3 1,9% - 36-40 aastat 0 0,0% - 41-45 aastat 0 0,0% - üle 46 aasta 1 0,6% - teadmata 1 0,6%

Vastaja vanus:

- kuni 20 aastat 0 0,0% - 21-30 aastat 13 8,1% - 31-40 aastat 24 14,9% - 41-50 aastat 19 11,8% - 51-60 aastat 18 11,2% - 61-70 aastat 3 1,9% - üle 70 aasta 1 0,6% - teadmata 83 51,5%

22/114

Planeeritud valimist küsitleti 107,3% ehk 29,9% Peipsi kalurite üldkogumist. Kuivõrd Peipsi Gruppi (vt alamärkus 65) kuuluvad kalurid vastasid ankeedile läbi Peipsi Grupi poolse vahen-daja (vt p 2.3), on metoodiliselt vajalik vaadata neid vastuseid analüüsis teistest eraldi. Muud Peipsi kalurid on valdavalt Tartu- ja Põlvamaa kalurid. Suurim erinevus planeeritud ja tegeliku valimi vahel maakondlikul tasandil seisnes Jõgeva-maal püüdvate Peipsi kalurite suhteliselt väikses osakaalus. Kalurid, kes ei toonud välja, millises piirkonnas nad püüavad, kuulusid kõik Peipsi Grupi respondentide nimekirja. Kuivõrd tegemist on eelkõige Jõgevamaa ning Ida-Virumaa kaluritega, ning ankeetide välja-saatmisel arvestati planeeritud valimi proportsioone, siis võib eeldada, et nn teadmata kaluri-test enamiku moodustasid just Jõgevamaa kalurid. Seega pole põhjust arvata, et mõne maa-konna kalurid oleks valimis märkimisväärselt ala- või üleesindatud. Vastajate keskmine püügistaaž Peipsil ulatus 13,9 aastani. Lühima staažiga Peipsi kalurid olid alustanud püüdmisega 2005. a ning pikim staaž ulatus 50 aastani. Ligi kolmveerandi vasta-jatest moodustasid kalurid püügistaažiga Peipsil 6-20 aastat. Vastajate keskmiseks vanuseks kujunes 43,1 aastat. Noorim Peipsi kalur oli 22-aastane ja vanim 74-aastane. Üle poole vastajatest (kelle hulgas kõik Peipsi Grupi vastajad) ei öelnud / kirjutanud oma vanust, mistõttu tuleb toodud valimi keskmisse vanusesse suhtuda reservat-sioonidega. Sadamate ankeedid täideti järgmiste Peipsi sadamate kohta:

- Vasknarva sadam (omanik Peipsi Grupp; vt alamärkus 65) - Alajõe sadam (omanik Peipsi Grupp) - Lohusuu sadam (omanik Peipsi Grupp) - Omedu sadam (omanik Peipsi Grupp) - Kallaste sadam (omanik Kallaste Kalur AS) - Kolkja sadam (omanik AS Peipsi Kalamees) - Meerapalu sadam (omanik OÜ Latikas) - Piirissaare sadam (omanik OÜ Latikas) - Mehikoorma sadam (omanik OÜ Latikas)

Varasemast uuringust „Sisevete kalanduse olukord ja investeeringuvajadus“66 sai mitme teema juures kaasata analüüsi ka Räpina sadama (omanik Salo-Kala Tulundusühistu), kuivõrd küsimused mõlemas uuringus olid osaliselt kattuvad ning andmete kogumise metoodika sisu-liselt sama käesoleva uuringuga. Seega on kokku 10 Peipsi sadamat. Sadamate ankeedile vastanute tegutsemispiirkond:

- Ida-Virumaa 3 30,0% - Jõgevamaa 2 20,0% - Tartumaa 4 40,0% - Põlvamaa 1 10,0%

66 Uuringu „Sisevete kalanduse olukord ja investeeringuvajadus“ tellis Põllumajandus-

ministeerium ASilt Helmes riigihankega nr 020209PK 2005. a

23/114

Sadamate ankeedile vastanute tegutsemisaeg: - kuni 15 aastat 2 20,0% - 16-30 aastat 1 10,0% - 31-45 aastat 1 10,0% - 46-60 aastat 5 50,0% - üle 60 aasta 1 10,0%

Töötajate arv sadamate ankeedile vastanud Peipsi sadamates:

- 0 3 30,0% - 1-5 töötajat 1 10,0% - 6-10 töötajat 4 40,0% - 11-15 töötajat 2 20,0%

Uuringu käigus sai saadetud ankeet kõikidele teadaolevatele Peipsi sadamatele, kellest vasta-sid ülalnimetatud. Sadamate profiili hinnates jääb silma, et need jaotusid Peipsi rannikut mööda suhteliselt ühtlaselt (st nende hulgas pole geograafiliselt kõrvuti paiknevaid sadamaid). Enamus sadamatest on tegutsenud suhteliselt pikka aega, mis annab alust arvata, et tegemist traditsiooniliselt sobivaks sadamaks väljakujunenud kohtadega. Suhteliselt tagasihoidlik töötajate arv sadamates viitab sellele, et sadamate näol pole tegemist märkimisväärsete töö-andjatega. Osa nimetatud sadamatest tegutseb eraldiseisva äriüksusena (st firmana), millel võib olla ka muid põhitegevusalasid peale sadama haldamise (N: Omedu sadam kuulub OÜle Omedu Rand, kellele on väljastatud ka kalapüügiload püügiks Peipsil). Teine osa sadamatest kuulub mõne töötlemisele või kalapüügile spetsialiseerunud ettevõtte koosseisu (N: Kallaste sadam on osaks ASist Kallaste Kalur). Kalatööstustest saadi vastused järgmistelt ettevõtetelt:

- OÜ Algen - Kallaste Kalur AS - OÜ Latikas - OÜ Marsh - AS Peipsi Kalamees - AS Peipsi Trade - OÜ Peipus - AS Peipus Fish - OÜ Profit Pluss

Ankeet saadeti kõikidele Peipsi kalatööstustele, kuid vastused laekusid üheksalt ettevõttelt, mis tegi tagastusprotsendiks 56,3%. Tööstuste ankeedile vastanute tegutsemispiirkond:

- Ida-Virumaa 3 33,3% - Jõgevamaa 1 11,1% - Tartumaa 5 55,6%

Tööstuste ankeedile vastanute tegutsemisaeg:

- kuni 5 aastat 2 22,3% - 6-10 aastat 3 33,3% - 11-15 aastat 3 33,3% - üle 15 aasta 1 11,1%

24/114

Töötajate arv tööstuste ankeedile vastanud Peipsi kalatööstustes:

- alla 10 töötaja 1 11,1% - 11-20 töötajat 4 44,5% - 21-30 töötajat 0 0,0% - 31-40 töötajat 0 0,0% - 41-50 töötajat 1 11,1% - 51-60 töötajat 1 11,1% - 61-70 töötajat 0 0,0% - 71-80 töötajat 1 11,1% - 81-90 töötajat 0 0,0% - 91-100 töötajat 0 0,0% - üle 100 töötaja 1 11,1%

Valimisse sattusid pigem Tartumaa kalatööstused. Küsitletud kalatööstused olid tegutsenud keskmiselt 9,1 aastat. Töötajate arvust lähtudes oli vastajaid igas suuruses. Ilmselgelt on töökohtade seisukohalt tegemist oluliste ettevõtetega piirkonnas. Uuringu käigus suheldi kõikide Peipsi-äärsete kohalike omavalitsustega. Täidetud ankeedid saadi järgmistelt kohalikelt omavalitsustelt:

- Iisaku vald, Ida-Virumaa - Tudulinna vald, Ida-Virumaa - Lohusuu vald, Ida-Virumaa - Kasepää vald, Jõgevamaa - Pala vald, Jõgevamaa - Peipsiääre vald, Tartumaa - Alatskivi vald, Tartumaa - Meeksi vald, Tartumaa - Räpina vald, Põlvamaa - Mikitamäe vald, Põlvamaa - Värska vald, Põlvamaa

Kokku seega 11 vastajat, mis teeb 73,3% kõikidest Peipsi-äärsetest kohalikest omavalitsus-test. Vastajad jagunesid oma ametipositsiooni järgi järgmiselt:

- vallavanem, vallavolikogu 7 63,6% esimees, aseesimees või liige

- majandusnõunik 1 9,1% - vallasekretär 2 18,2% - ametikoht teadmata 1 9,1%

Enamik vastajatest olid kohalike omavalitsuste juhtfiguurid. Vastajad olid kokku puutunud Peipsi kalandusega järgmiselt:

- kuni 5 aastat 2 18,2% - 6-10 aastat 3 27,3% - üle 10 aasta 2 18,2% - teadmata 4 36,3%

25/114

Vastajad jagunesid vanuse järgi järgmiselt:

- kuni 30 aastat 2 18,2% - 31-40 aastat 0 0,0% - 41-50 aastat 6 54,5% - 51-60 aastat 1 9,1% - teadmata 2 18,2%

Majandusaastaaruanded võeti Äriregistrist välja 17 Peipsi kalandusettevõtte kohta:

- OÜ Algen - OÜ Fadorex - OÜ Juritex - OÜ Järvetähe - OÜ Kalameister - Kallaste Kalur AS - OÜ Kallaste Rand - OÜ Latikas - OÜ Marsh - Omedu Rand OÜ - OÜ Peipsi Grupp - AS Peipsi Kalamees - OÜ Peipsi Kalatööstus - AS Peipsi Trade - OÜ Peipus - AS Peipus Fish - OÜ Profit Pluss

Finants- ja sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi kasutades hinnati selle valimi põhjal Peipsi kalandusettevõtete tugevust ja konkurentsivõimet.

26/114

4. PEIPSI KALANDUSE HETKEOLUKORD

4.1 Peipsi kalanduse piirkonnad Varasematest uuringutest võib leida, et Peipsi jagatakse ülem- ja alamvesikonnaks. Kuna piiri nende vahel pole üheselt paika pandud (vähemalt ei osanud seda öelda Peipsi kalanduseksper-did), siis käesolevas uuringus sellist eristamist ei tehta. Seega on Peipsit käsitletud ühtse piir-konnana (vt joonis 4.1), kuid sadamate võrdlemisel on kasutatud grupeerimist nn Kallastest põhjas ja Kallastest lõunas asuvad sadamad. Peipsi pindala koos Vene Föderatsiooni jääva osaga ulatub kokku 3555 km². Sellest Eesti territooriumile jääb 1529 km² (sh Peipsi järv (nimetatud ka Suurjärveks) 1386, Lämmijärv 118 ja Pihkva järv 25 km²)67. Eestisse piiridesse jääb Peipsi vesikonnast 16 323 km²); Peipsi suurima valgala Eestis moodustab Emajõe jõgikond68. Peipsi rannajoone pikkuseks Eestis on 175 km, millest 49 km jääb Ida-Viru maakonda, 24 km Jõgeva maakonda, 72 km Tartu maa-konda ja 30 km Põlva maakonda69. Peipsil kulgeb 125 km Eesti-Vene piiri70. Peipsiga piirneb 15 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad maakondade lõikes järgmiselt:

- Ida-Virumaa (Alajõe vald, Iisaku vald, Tudulinna vald, Lohusuu vald) - Jõgevamaa (Mustvee linn, Kasepää vald, Pala vald) - Tartumaa (Peipsiääre vald, Alatskivi vald, Vara vald, Piirissaare vald, Meeksi vald) - Põlvamaa (Räpina vald, Mikitamäe vald, Värska vald)

Vaatamata Peipsi suhteliselt suurele pindalale ning pikale kaldajoonele, mis läbib nelja maa-konda, vaadatakse Peipsit koos Lämmijärve ja Pihkva järvega ühtse püügi- ja kalandus-piirkonnana. Seega ei eristata ka käesolevas uuringus Peipsil mingeid alampüügipiirkondi. 67 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit “ Peipsi Kalanduse Arengukava 2005-2009”, Kasepää

2004, lk 6 68 Ibid, lk 5 69 Ibid, lk 7 70 Ibid, lk 6

27/114

Joonis 4.1: Peipsi kalanduse piirkonnad

4.2 Peipsi kalanduse väärtuskett Kõik uuringusse kaasatud Peipsi kalandusega tegelejad on osaks kalanduse väärtusketist (vt joonis 4.2).

Lämmi- järv

Pihkvajärv

Peipsijärv

28/114

Joonis 4.2: Kalanduse väärtuskett Väärtusketi loogika kohaselt kujuneb toote hind keti üksikute lülide kulude ning kasumi-marginaali liitmisel. Iga üksik lüli on nn kulukoht, kus tehtavate kulude otstarvet ja suurust hinnates on võimalik mõista, milles seisneb süsteemi konkurentsieelis või selle puudumine. Teisest küljest, kui on teada toote lõpphind ja üksikute lülide tegelikud kulud, on võimalik tagasi minna ning leida, milline lüli ketis võtab kõige suurema kasumi. Süsteemi optimaalse toimimise seisukohast on tuleks leida tasakaalulahendus, kus kõik lülid teenivad õiglast kasumit. Vaba turu tingimustes kujuneb tasakaal välja iseenesest. Kui aga mõnel lülil on teistega võrreldes tugevam kauplemisjõud (st turumoonutused), siis on õiglase tulemuse saavutamiseks vaja sekkumist seadusandlust, soodustusi, toetust vms kasutades. Kuna käesoleva töö sisuks pole kalanduse väärtusketi kui terviku analüüs, siis piirdutakse selles punktis üksnes mõnede väärtusketi osaliste:

- Peipsi kalurite - sadamate - kalatööstuste

põhinäitajate väljatoomise ja analüüsiga. 90ndate teisel poolel püüdis Peipsi Eesti-poolses osas üle 600 kutselise kaluri, sh Ida-Virumaal ca 210, Jõgevamaal ca 170, Tartumaal ca 200 ja Põlvamaal ca 40. Peipsi Vene poolel oli samuti üle 600 kutselise kaluri. 80ndate alguses töötas Peipsiäärsetes kaluri-kolhoosides kokku 683 kutselist kalurit, neist 214 Eestis ja 469 Venemaal.71 Kalurite arv püügilubadele märgitud erinevate kalurite järgi 2005 on toodud tabelis 4.1. Kui vaadata kalurite püügipiirkondi laiemalt kui üksnes Peipsi, ilmneb et 93,3% Peipsi püüdjatest omab vaid Peipsi kalapüügiluba (vt tabel 4.1). 71 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit “Peipsi Kalanduse Arengukava 2005-2009”, Kasepää

2004, lk 17

toetavad tegevused

kalapüük sadamad esma-kokkuostjad töötlemine turustus-

kanalid

kasumimargi-naal(id)

vesiviljelus

ostutegevustehnoloogia

inimressursidinfrastruktuur

põhitegevused

29/114

Tabel 4.1 Peipsi kalurite püügipiirkonnad püügilubade järgi seisuga 13.12.200572 Maakond Ainult

Peipsi püügiluba

Peipsi + muud

siseveed püügiluba

Peipsi + rannapüügi püügiluba

Peipsi + muud siseveed + rannapüügi püügiluba

KOKKU

Ida-Virumaa 141 3 4 5 153Jõgevamaa 157 157Tartumaa 131 12 143Põlvamaa 73 12 85

KOKKU 502 24 4 5 538 Tabelist 4.1 selgub, et suhteliselt rohkem on kalureid põhjapoolsetest maakondades. See on seletatav sellega, et Lämmijärve ja Pihkva järve Eestile kuuluvad osad on pindalalt ja seega püügivõimalustelt oluliselt väiksemad kui Suurjärv (vt joonis 4.1). Peipsi kalandusse on tugevalt integreeritud Peipsi kalatööstused. Just paljud kalatööstused on kandvaks lüliks ülesehitatud väärtusketis, hoides oma kontrolli all ka kalapüüki ja sada-maid. Valdav osa ajaloolisest püügiõigusest ja seega ka kalapüügilubadest kuulub sellistele kalandusgruppidele. Peipsi piirkonna suuremad kalandusgrupid on: 1. Peipsi Grupp, mis hõlmab endas lisaks kaluritele (püügilubadele) viite kalasadamat

(Vasknarva, Alajõe, Lohusuu, Omedu, Kallaste Ranna sadam) ning kahte kalatööstust (Peipsi Trade ja Peipus Fish);

2. Kallaste Kalur, mis hõlmab endas lisaks kaluritele (püügilubadele) Kallaste Kaluri kalasadamat ning samanimelist kalatööstust.

Kallaste Kaluri kalasadam on ainuke registreeritud sadam Peipsil. Oluline on Peipsi kalatööstustele toore väljastpoolt Peipsi piirkonda (sh import). Samas konkureerib Peipsi kalale Eesti poolel mitmeid teisigi kalatööstusi, kellest suurimat rolli etendab Japs Pärnust.

4.3 Kalavaru, Peipsi püügikvoodid ja püügimahud Põhilised püügiliigid Peipsil on koha, ahven, latikas ja särg. Varasematel aastatel oli suur roll ka tindi püügil. Kuivõrd koha ja ahven kui röövkalad kuuluvad enimpüütud liikide hulka, on väiksematel kaladel looduslikke vaenlasi vähem. Üldiselt loetakse kalavaru Peipsil võrdle-misi heaks rannamerega võrreldes (vt p 1.2). Peipsi järve kiituseks on öeldud, et kala taas-tootmise võime järves on väga kõrge – kalavaru taastub suhteliselt kiiresti. Peipsi kalavarude kaitsmisel etendavad tähtsat rolli läbirääkimised Vene Föderatsiooniga püügikvootide ja -korralduse osas (vt tabel 4.2). Täiendavalt lepitakse kokku püügiajad, kasu-tatavate püügivahendite spetsifikatsioon jms. Eesti poolel reguleeritakse püüki läbi püügi- 72 Andmed Keskkonnaministeerium

30/114

vahendite piirarvude ning ajaliste püügipiirangute. Juhul kui kokkulepitud kvoot on välja püütud, lõpetatakse vastava liigi väljapüük. Strateegilises plaanis on võetud suund liikuda püügivahendite piirarvudelt konkreetsete koguseliste püügikvootide kehtestamisele.

Tabel 4.2 Tähtsamate kalaliikide püügikvoodid Peipsil tonnides 1998-200473

Aasta Kalaliik

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Koha 2040 1700 2000 2000 1700 2600 2600- sh Eesti kvoot 1100 850 1000 1000 850 1300 1300- sh Vene kvoot 940 850 1000 1000 850 1300 1300Ahven 1100 1400 1400 1300 800 900 900- sh Eesti kvoot 700 700 700 650 400 450 450- sh Vene kvoot 400 700 700 650 400 450 450Haug 160 200 220 300 300 300 320- sh Eesti kvoot 100 100 110 150 150 150 160- sh Vene kvoot 60 100 110 150 150 150 160Latikas 650 800 1100 1100 1100 1200 1200- sh Eesti kvoot 300 400 550 550 550 600 600- sh Vene kvoot 350 400 550 550 550 600 600Tint 5000 4200 4100 3600 6500 2600 2000- sh Eesti kvoot 2300 2100 2050 1800 3250 1300 1000- sh Vene kvoot 2700 2100 2050 1800 3250 1300 1000Särg 550 500 700 750 800 1000 1400- sh Eesti kvoot 250 250 350 375 400 500 700- sh Vene kvoot 300 250 350 375 400 500 700

Peipsi püügimahtude varieeruvus aastati on väga suur (vt joonis 4.3). Nii oli näiteks 2002. a püügimaht tonnides enam kui kaks korda suurem 2001. a püügist (valdava enamuse täien-davast püügist moodustas tindi püük, mille kvoot 2002. a oli suhteliselt väga suur (vt tabel 4.2); seega on olnud väga drastiline muutus eelkõige tindi püügile keskendunud kalurite töös). Püügimahtude suur varieeruvus annab alust arvata, et kalurite töö ja teenistus võivad olla võrdlemisi ebastabiilsed. Püügikvoodid on riigi otseseks hoovaks mõjutamaks kalurite sotsiaal-majanduslikku olukorda – mida väiksem väljapüügi võimalus, seda vähem teenistust.

73 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit “Peipsi Kalanduse Arengukava 2005-2009”, Kasepää

2004, lk 28

31/114

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

Peipsi 3205,0 2034,2 1672,4 2131,9 2105,8 2160,8 3610,9 2778,9 2787,3 1974,6 4149,5 3156,1 1880,5

sh tint 1551,4 502,4 223,5 710 477,7 401,1 1420,5 946,9 1104,2 623,3 2214,1 186,8 30,7

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 4.3: Peipsi püügimahud tonnides 1992-200474 Sisevete püügi koguseline osatähtsus kogu Eesti kalapüügis on suhteliselt tagasihoidlik (vt joonis 4.4). Traal- ja rannapüügi koguseline osakaal Eesti kalapüügis on suur eelkõige tingi-tuna odava kala – räime ja kilu – suurtest püügimahtudest.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kaugpüük 88631.0 72381.0 70107.0 34715.0 25887.0 37436.0 25686.0 24695.0 15548.0 17056.0 16008.0 16820.0

Traalpüük 29516.0 33572.7 47188.6 57204.7 61000.0 66536.0 73073.8 74956.2 71176.8 68080.2 44506.8 54425.6

Rannapüük 12100.7 12516.2 11981.2 14165.6 13251.9 11107.7 9924.5 10219.8 13782.6 10954.6 14871.0 10476.7

Siseveed 2412.6 1909.7 2365.1 2361.3 2438.9 3878.0 3041.4 3189.2 2461.0 4579.9 3592.4 2367.7

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 4.4: Eesti kalapüügi mahud tonnides 1992-200475

74 Eesti Statistikaameti andmetel 75 Eesti Statistikaameti andmetel

32/114

Kui vaadata sisevete kalapüügi struktuuri, siis on ilmne, et selles domineerib Peipsi püük moodustades ca 85% sisevete püügist (vt joonis 4.5).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Võrtsjärv + muud siseveed Peipsi

Joonis 4.5: Peipsi kalapüügi mahtude võrdlus teiste sisevete kalapüügi mahtudega tonnides 1992-200476

Kui vaadata Peipsi püügimahte liikide lõikes, ilmneb et 2000ndatel on kasvanud koha ja latika püük. Väga suur on aastate lõikes kõikumine tindi ja ahvena osas (vt tabel 4.3). Just tindi püügi mahu muutus on oluliselt mõjutanud kogupüügi mahtu Peipsil.

Tabel 4.3 Peipsi kalapüügi maht kalaliikide lõikes tonnides 1992-200477

Aasta Kalaliik

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

KOKKU 3205 2034,2 1672,4 2131,9 2105,8 2160,8 3610,9 2778,9 2787,3 1974,6 4149,5 3156,1 1880,5

Ahven 403,2 508 665,6 617,4 631,5 883,4 808,8 652,2 537,5 281,2 229,6 600 387,8

Angerjas 0 0,2 0 0 0,1 0,5 0,2 0,2 0,2 0,3 0 0,2 0,2

Haug 67,5 65,4 31,1 29,1 67,6 65,1 97,5 106,6 111,2 122,6 144,9 110,8 72,5

Koha 419,3 514,1 449,6 377,6 370,1 261,3 706,7 590,6 621,7 449,9 910,8 1764,7 894,7

Latikas 223,8 235,2 111,4 99,2 96,4 132,2 167,7 132,9 134,8 231,2 323,8 250,9 241,9

Luts 8,1 9 5,8 24,4 30,2 24,8 14,8 49,6 33,9 32,3 37,1 31,4 45,2

Nurg / Särg 151,5 42 68,6 91,5 206,6 146,5 123,8 152 220,4 209,7 260,7 187,5 198,6

Peipsi siig 33,8 18,1 13,8 24,9 62,8 30,1 59,7 35,1 8,5 8,9 10,9 6,2 1,8

Rääbis 0 0 0 45,3 126,7 152,8 159,4 47,5 0,9 0 0 0 0

Säinas 0,4 0,8 0,7 0,9 1,5 1,6 1,2 2 3 3,1 0 1,4 0,7

Tint 1551,4 502,4 223,5 710 477,7 401,1 1420,5 946,9 1104,2 623,3 2214,1 186,8 30,7

Vimb 0,4 0,3 0 0,4 0,7 0,5 0,2 0,2 0 0 0 0 0

Muu kala 345,6 138,8 102,3 111,3 33,8 60,9 50,6 63,3 11 12,2 17,6 16,2 6,6

76 Andmed Eesti Statistikaamet 77 Andmed Eesti Statistikaamet

33/114

Esmakokkuostu hindade järgi on kõige kallimaks Peipsist püütavaks liigiks angerjas (vt tabel 4.4), kuid selle püügimaht on pea olematu (vt tabel 4.3).

Tabel 4.4 Sisevete püügi püügiliikide müügikogustega kaalutud keskmised esmakokkuostu hinnad kroonides 2000-200478

Aasta Püügiliik

2000 2001 2002 2003 2004

Angerjas 89,23 91,18 96,54 86,21 64,29Vimb 3,67 5,05 4,99 4,72 2,86Latikas 6,82 7,52 6,78 4,72 6,10Koha 22,50 32,74 25,85 21,03 23,74Haug 11,69 15,93 15,78 11,25 11,40Ahven 18,38 23,37 17,11 13,61 15,14Tint 1,27 3,95 5,44 1,97 3,38Särg/nurg 3,62 4,31 3,20 4,11 2,70Säinas 6,66 8,79 8,78 8,23 5,61Luts 5,05 9,73 7,35 5,33 3,24

Tähtsamatest liikidest on kallimad koha ja ahven. Kui koha esmakokkuostu hind oli 2004. a pea samal tasemel, mis 2000. a, siis ahvena esmakokkuostu hind oli 2003-2004. a viimase viie aasta madalaimal tasemel. Esmakokkuostu hindade suur varieerumine ühe kalaliigi piires viitab sellele, et sõltuvalt tehingust võib tulu sama koguse eest olla hoopis teistest suurus-järgust. Vestlustest valdkonna ekspertidega selgus, et on põhjust arvata, et paljud tehingud deklareeritakse teadlikult väiksema hinnaga. Seetõttu võib eeldada, et tegelik püügitulu sisevete püügis on suurem kui joonisel 4.6 toodud ametlikud näitajad.

78 Andmed Keskkonnaministeerium

34/114

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

Peipsi püügi saagi väärtus (krooni) 28 593 920 28 884 900 45 294 956 49 097 471 30 240 045

2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 4.6: Peipsi püügi saagi väärtus kroonides 2000-200479 Koha ja ahvena püügikoguste drastiline langus on peapõhjuseks Peipsi püügi saagi väär-tuse languses 2004. aastal (vt joonis 4.6).

79 Eesti Statistikaameti ja Keskkonnaministeeriumi andmete alusel; „Peipsi kalanduse

arengukavas 2005-2009“ on toodud välja käesolevast uuringust oluliselt erinevad kala-saagi rahalised väärtused: aastal 2000 oli püügiväärtus 30,8 miljonit krooni, aastal 2001 – 27,9 miljonit krooni, aastal 2002 – 54,6 miljonit krooni ja aastal 2003 – 84,9 miljonit krooni (vt arengukava lk 31). Autorid ei selgita arvutuskäiku, kuid samas arengukavas väljatoodud püügimahud (vt arengukava lk 29) kattuvad püügimahtudega käesolevas uuringus. Seega on arengukavas kasutatud oluliselt kõrgemaid esmakokkuostu hindu kui Keskkonnaministeeriumi käsutuses olevad ametlikud hinnad.

35/114

5. KOKKUVÕTE UURINGU TULEMUSTEST

5.1 Peipsi kalanduse sotsiaal-majanduslik olukord Majandusliku olukorra hindamisel saab lähtuda nii otsestest kui kaudsetest näitajatest. Siin-kohal vaadatakse:

- ametlikku brutokuupalka kalapüügis võrrelduna Eesti keskmise brutokuupalgaga, - Peipsi kalurite sõltuvust kalapüügiga saadavast rahast, - Peipsi kalurite hinnangut oma majanduslikule olukorrale ja selle muutumisele viimas-

tel aastatel, - kaluri tulu Peipsi kalapüügist ning püügiga seotud kulusid.

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

Eesti keskmine 4440 4907 5510 6144 6723 7287Kalapüük 3496 3552 3936 4701 4493 4430

1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.1: Brutokuupalk kroonides80 80 Andmed Eesti Statistikaamet

36/114

Brutopalgad kalapüügis on aastaid olnud allpool Eesti keskmist (vt joonis 5.1). 2004. a oli kalapüügis teenitav keskmine brutokuupalk 39,2% võrra madalam kui Eesti keskmine. Kui Eesti keskmine brutopalk tõusis 2004. aastaks 1999. aasta baasilt 64,1%, siis kalapüügis oli keskmise palga kasv samal ajal vaid 26,7%. Seega on vahe Eesti keskmise sissetuleku ja kalapüügiga elatist teenivate isikute sissetuleku vahel viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Joonisel 5.1 toodud kalapüügi keskmine palk ei ole samastatav Peipsi kaluri sissetulekuga. Statistikaameti andmetest ei ole võimalik viimast arvutada, mistõttu tuleb Peipsi kaluri majan-dusliku olukorra hindamiseks kasutada kaudseid näitajaid. Hindamaks Peipsi kalurite majanduslikku olukorda uuriti esmalt, kui suure osa vastaja sisse-tulekust moodustab kalapüügiga teenitav raha (vt joonis 5.2; vt lisa „Küsimustik” küsimus 2). Jooniselt 5.2 ilmneb, et valdav osa Peipsi kaluritest teenib põhiosa oma sissetulekutest kalapüügiga, olles seega väga oluliselt sõltuvad kalapüügist laekuvast rahast. Selge erinevus on Peipsi Grupi ja teiste Peipsi kalurite vahel. Esimestele on majanduslik sõltuvus kalapüügist keskmisest veelgi olulisem.

0

2

0

11

0

14

20

16

60

38

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Peipsi Grupi kalurid

Teised Peipsi kalurid

0% alla 10% 10-50% 50-90% 90-100%

Joonis 5.2: Kaluri tööga teenitud raha osatähtsus Peipsi kalurite sissetulekutes (vastavalt n=80 ja n=81); numbrid joonisel näitavad vastajate arvu

Kuigi statistilised andmed näitavad, et sissetulekud kalapüügist on olnud püsivalt allpool Eesti keskmist palka, loevad paljud kalurid oma majandusliku olukorra võrdseks Eesti kesk-misega (vt joonis 5.3; vt lisa „Küsimustik” küsimus 3). Siiski on rohkem neid kalureid, kelle arvates on nende majanduslik olukord veidi alla Eesti keskmise, kui neid, kelle olukord üle Eesti keskmise. Kui arvestada ka regionaalseid eripärasid – maapiirkondades on elatustase pea läbivalt üle Eesti madalam kui linnades, mis Eesti keskmist tõstavad – siis on kalurite suhteliselt positiivne hinnang oma majanduslikule olukorrale üllatav. Ühelt poolt võib seda tõlgendada läbi selle, et enamus valimist olid vanemad inimesed, kelle ootused võivad olla madalamad ja leplikkus suurem. Teiselt poolt on kalapüük piirkonnas meestele põhiliseks sissetuleku allikaks – kui on võimalik kalal käia, elatakse suhteliselt paremini võrreldes mitte-käijatega, kellest paljud tööta.

37/114

Vastajad kohalikest omavalitsustest olid arvamusel, Peipsi kutseliste kalurite majanduslik olu-kord on pigem alla Eesti keskmise (vt lisa „Küsimustik” küsimus E2). Samas tunnistas üks vastaja, et kui vallasiseselt võrrelda, siis elavad kalurid pigem hästi. See haakub ülalnimetatud teemaga kalalkäimise võimalusest.

0

5

2

6

31

4

69

43

3

4

2

0

0

0

0

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Peipsi Grupi kalurid

Teised Peipsi kalurid

KOVide arvamus

Kõvasti alla Eesti keskmise Veidi alla Eesti keskmise Eesti keskmineVeidi üle Eesti keskmise Kõvasti üle Eesti keskmise

Joonis 5.3: Peipsi kalurite ja kohalike omavalitsuste hinnang Peipsi kalurite majanduslikule

olukorrale (vastavalt n=79, n=81 ja n=9); numbrid joonisel näitavad vastajate arvu

0

1

0

5

9

1

57

31

2

17

31

3

0

9

4

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Peipsi Grupi kalurid

Teised Peipsi kalurid

KOVide arvamus

Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

Joonis 5.4: Peipsi kalurite ja kohalike omavalitsuste hinnang Peipsi kalurite majandusliku olukorra muutumisele viimase kolme aastaga (vastavalt n=79, n=81 ja n=10); numbrid joonisel näitavad vastajate arvu

38/114

Nende vastajate hulk, kelle majanduslik olukord on viimase kolme aasta jooksul läinud halvemaks, ületas nende vastajate hulga, kelle majanduslik olukord on läinud paremaks (vt joonis 5.4; vt lisa „Küsimustik” küsimus 4 ja E3). Siiski on suhteliselt palju neid (eriti Peipsi Grupi kalurite hulgas), kelle majanduslik olukord on viimastel aastatel jäänud samaks. Kohalike omavalitsuste esindajad näevad olukorda kalurite endiga võrreldes mustemates toonides. Mõistagi annavad esitatud küsimused üksnes subjektiivse pildi Peipsi kalurite majanduslikust olukorrast, kuid tihti on konkreetsest rahanumbrist tähtsam, kuidas inimene tunneb end teistega võrreldes. Uuringu tulemuste põhjal võib teha kokkuvõtva järelduse, et Peipsi kaluri elatustase on täna võrreldav Eesti keskmisega. Ohumärki tuleb näha selles, et paljudel on majanduslik olukord viimaste aastatega halvenenud. Suur erinevus Peipsi Grupi kalurite ja teiste Peipsi kalurite vastustes võib tuleneda erinevast andmete kogumise metoodikast (vt p 2.3). Siinkohal pole andmeid, et väita nagu elaksidki Peipsi Grupi kalurid teistega võrreldes paremini. Kuna esmakokkuostu hindade ja püügikoguste alusel on võimalik arvutada Peipsi püügitulu (vt joonis 4.6) ning teada on Peipsi kalurite arv (vt tabel 4.1), siis on võimalik välja tuua püügitulu kaluri kohta (vt joonis 5.5). Samade näitajate alusel on võimalik leida ka keskmine püügitulu rannakaluri ja muude sisevete kaluri kohta.

0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 70,000 80,000 90,000

100,000

Rannapüük Sisevete püük Peipsi püük

Rannapüük 20,633 31,884 28,516 25,049 24,293 Sisevete püük 14,945 17,918 13,720 12,684 11,360 Peipsi püük 53,149 53,689 84,191 91,259 56,208

2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.5: Rannakaluri, Peipsi kaluri ja muude sisevete kaluri keskmine püügitulu aastas

kroonides81 Märkus: Eeldusel, et kalurite arv on 2000-2004. a olnud samal tasemel kalurite arvuga

2005. a Jooniselt 5.5 on selgelt näha, et Peipsi kaluri keskmine püügitulu on märkimisväärselt kõrgem kui rannakaluril ja muude sisevete kaluril. Keskmist püügitulu 90 tuhat krooni kaluri kohta aastas võib lugeda igati korralikuks teenistuseks. Siiski on ka Peipsi kaluri sisse-

81 Arvutamisel kasutatud Keskkonnaministeeriumi andmeid

39/114

tulekutes suured erinevused aastate lõikes. Stabiilsuse puudumine teenistuses on kindlasti üks probleem Peipsi kaluritele. Peipsi suurema keskmise püügitulu üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et enamik Peipsi kalu-ritest ongi põhikohaga kalurid (vt joonis 5.2), samas kui rannapüügis ja muude sisevete püügis on ca 2/3 kalapüügilubade omanikud need, kes saavad lõviosa oma teenistuse muust kui kalapüügist82 ning nende suhteliselt tagasihoidlik püügitulu viib kogu keskmise alla. Statistika ei kajasta püügi struktuuri püügivahendite lõikes. Peipsi suurem püügitulu kaluri kohta võib tulla ka näiteks sellest, et kasutatakse suhteliselt rohkem suuremaid ja efektiivse-maid püügivahendeid (mutnikupüük). Sellisel juhul teenivad suhteliselt suure osa püügitulust väike hulk kalureid ning nende arvelt tõuseb keskmine püügitulu. Hindamaks püügi tulukust võrreldavate andmete alusel, oleks vaja püügikoguseid ühe standardse võrgu või mõrra kohta erinevates püügipiirkondades. Leidmaks Peipsi kaluri töötasu, tuleb arvestuslikust püügitulust maha lahutada püügiks tehtud kulud. Kalurite kulud püügile varieerusid väga suurel määral (vt lisa „Küsimustik” küsimus 5). Nii kulus Peipsi Grupi kaluritel püügile aastas keskmiselt 81 200 krooni (n=80), samas kui teistel Peipsi kaluritel kulus aastas keskmiselt 47 000 krooni (n=36). Teistest Peipsi kaluritest paljud ütlesid, kui suur osa teenitud tuludest tuleb maksta kulude katteks. Keskmiseks tulude ülejäägiks kuludest (st eelkõige töökulude ja kulumi katteks) nendel kaluritel kujunes 49,5% (n=17). 14,2% Peipsi kaluritest ei osanud öelda, kui palju neil kulub püügile, sest kõik kulud katab firma, kus kalurina töötatakse. Kõige odavamalt saadakse hakkama 2200 krooniga aastas, samas ühel kaluril kulub aastas 400 tuhat krooni. Peipsi Grupi kalurite kuludest kõige suurema osa moodustavad paadikütuse ostmine, kala-püügivarustuse soetamine ja korrashoid ning muud püügiga seotud kulud (vt joonis 5.6). Muutuvkulud, so püügil käimise sagedusest sõltuvad kulud, moodustavad ca 70% kõigist kuludest. Teised Peipsi kalurid vastasid sellele küsimusele suhteliselt kesiselt. Olemasolevate andmete põhjal võib öelda, et põhilised kalapüügi kuluallikad teiste Peipsi kalurite jaoks on kalapüügivarustuse soetamine ja korrashoid, paadikütuse ostmine ja püügiload. Mitme kulu-liigi kohta on liiga vähe andmeid, et neid usaldusväärselt üldistada. Hinnates keskmisi kulusid absoluutväärtuses, võib öelda, et Peipsi Grupi kaluritel kulub paadikütuse ostmisele keskmiselt ligi 27,1 tuhat krooni aastas (n=80), kalapüügivarustuse soetamisele ja korrashoiule keskmiselt ligi 24,8 tuhat krooni aastas (n=80) ning muude püügi-ga seotud kulude katteks keskmiselt ligi 12,8 tuhat krooni aastas (n=80). Kui hinnata vaid neid teiste Peipsi kalurite vastuseid, milles toodi välja kulu suurus (st vastajaid, kelle vastav kulu oli 0 krooni keskmise leidmisel arvesse ei võetud), siis kulub teistel Peipsi kaluritel kala-püügivarustuse soetamisele ja korrashoiule keskmiselt ligi 34,7 tuhat krooni aastas (n=12), paadikütuse ostmisele keskmiselt ligi 22,3 tuhat krooni aastas (n=22) ning püügilubadele keskmiselt ligi 9,2 tuhat krooni aastas (n=20); toodud kulude summa ületab teiste Peipsi kalurite ülalviidatud keskmist kulu aastas – selle põhjuseks on erinev metoodika keskmiste arvutamisel. Toodud arvutustest ilmneb, et teistel Peipsi kaluritel kulub oluliselt rohkem kala-püügivarustuse soetamisele ja korrashoiule kui Peipsi Grupi kaluritel. Sellesse järeldusse

82 See ilmnes varasematest uuringutest “Rannapüügi osakaal püügikoormuses” ja ”Sisevete

kalanduse olukord ja investeeringuvajadus” (tellija: Põllumajandusministeerium; teosta-jad: Helmes ja Hansauuringud; november 2005)

40/114

tuleks suhtuda siiski ettevaatlikult, sest vastava kulu välja toonud teiste Peipsi kalurite hulk oli võrdlemisi väike.

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Peipsi Grupi kalurid

kalapüügivarustuse soetamisele ja korrashoiule kala säilitamiselepaadikütuse ostmisele paadimootori remondilepaadikere remondile ohutusvahenditelepüügilubadele muude püügiga seotud kulude katmiseks

Joonis 5.6: Peipsi kalapüügiga seotud kulude jaotus Peipsi Grupi kaluritel (n=71) Kõrvutades ametlike näitajate alusel leitud keskmist püügitulu ja kalapüügiks tehtavaid kulutusi kalurite poolt selgub, et Peipsi Grupi kalurid tulevad ots-otsaga kokku vaid headel aastatel; kehvematel aastatel (nagu 2004) ületavad püügikulud püügitulusid. Teised Peipsi kalurid tulevad toime ka kehvematel aastatel. Samas tuleb arvestada, et püügi-kuludes ei kajastunud kaluri palk ja riigimaksud. Kaluri tulude ja kulude vahe on sedavõrd väike, et töötasuks suurt ei jäägi. Tõenäoliselt ilma „palgata“ siiski püügil ei käida. See võib tähendada, et tegelik keskmine püügitulu on kõrgem kui ametlik (mis viitab deklareerimata ehk nn mustale kalale või ametlikust kõrgematele esmakokkuostu hindadele). Kuna osa kalu-reid (n=17) tunnistas, et keskmiselt pool püügitulust läheb püügikulude katteks, siis võib eeldada, et Peipsi kalurid teenivad töötasuna keskmiselt 45-80 tuhat krooni aastas. See on igati võrreldav Eesti keskmise sissetulekuga (samas puudub info, kui suurel määral nendelt tuludelt riigimakse makstakse). Kui kõrvutada kalurite arvestuslikku teenistust nende endi subjektiivse hinnanguga oma majanduslikule olukorrale, siis tulemused toetavad teineteist. Seega võib öelda, et keskmine Peipsi kalur ei ela oluliselt kehvemini Eesti keskmisest töötegijast. See väide tähendab, et ametlik püügistatistika ei kajasta püügikoguseid või esmamüügi hindu täielikult/õigesti, sest ametlikel andmetel ei teeniks Peipsi kalurid kalapüügiga Eesti keskmist sissetulekut. Samas ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et paljude uuringus osalenud kalurite arvates on nende majan-duslik olukord viimastel aastatel pigem halvenenud. Kuivõrd üldine sissetulekute tase Eestis tõuseb, tuleb pikemas perspektiivis saavutada olukord, kus kalurite keskmine majanduslik olukord ei halveneks.

5.2 Äritegevuse majanduslik tasuvus Peipsi kalandusettevõtetes Kui kalurite puhul on sotsiaal-majandusliku olukorra mõõdupuuks majanduslik olukord, siis ettevõtete poolt hallatavate Peipsi:

- sadamate - kalatööstuste

41/114

tegevuse edukuse hindamiseks saab kasutada finantsmajanduslikke näitajaid (vt lisa „Küsimustik” F osa). Suuremad Peipsi sadamad kuuluvad mõnele kalatööstusele või kalurite äriühingule ja nende finantsmajanduslikke näitajaid ei ole võimalik kogu ettevõtte näitajatest eristada. Seetõttu on analüüsis Peipsi kalanduse ettevõtted, keda vaadatakse kahes grupis (vt joonis 5.7):

1. suuremad Peipsi kalanduse ettevõtted (n=8) 2. väiksemad Peipsi kalanduse ettevõtted (n=9)

Joonis 5.7: Peipsi kalanduse ettevõtted Grupeerimise aluseks oli ettevõtete realiseerimise netokäive perioodil 1998-2004. Kõige väiksem suurematest Peipsi kalanduse ettevõtetest saavutas sel perioodil korra vähemalt 10,8

Lämmi- järv

Pihkvajärv

Peipsijärv

AS Peipsi Trade AS Kallaste Kalur AS Peipus Fish OÜ Marsh OÜ Profit Pluss OÜ Kalameister OÜ Peipsi Grupp Omedu Rand OÜ

1

5

2 3 4

6 7 8

OÜ Peipsi Kalatööstus OÜ Peipus AS Peipsi Kalamees OÜ Latikas OÜ Juritex OÜ Algen OÜ Järvetähe Fadorex OÜ OÜ Kallaste Rand

1

5

2 3

4

6 7 8 9

Suuremad Peipsi kalanduse ettevõtted

Väiksemad Peipsi kalanduse ettevõtted

42/114

milj krooni käivet. Kõige suurem väiksematest Peipsi kalanduse ettevõtetest teenis samal aja-vahemikul korra 4,5 milj krooni. Finants- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad on grupeeritud nelja kategooriasse:

1. Äritegevuse tulemuslikkus 2. Finantstugevus 3. Töökohad 4. Investeerimistegevus

Kuna üldkogumid kui ka sellest tulenevalt valimid on väga väikesed, ei ole otstarbekas võrdlusbaasina kasutada valdkonna keskmisi näitajaid. Piirdutakse näitajate võrdlemisega Peipsi kalanduse ettevõtete endi vahel. Hoidmaks ära ühe aasta väga heade (väga halbade) tulemuste domineerimist võetakse vaatluse alla pikem periood – aastad 1998-2004. Kuigi ana-lüüsis kasutatakse avalikke andmeid Äriregistrist, on konkreetsed ettevõtted esitatud kodeeritult. Suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete tähiseks on S00, kus tähele „S” järgneb number. Ana-loogselt on väiksemad Peipsi kalanduse ettevõtted tähistatud V00. Finantsmajanduslike näitajate hindamisel tuleb arvestada, et ettevõte võib tulu teenida-kulutusi teha mitmes tegevusvaldkonnas. Seega ei pruugi käive, kasum jm näitajad olla alati seotud vaid kalandusega. Äritegevuse tulemuslikkus hõlmab käibe muutust, kasumi teenimist, müügi puhasrentaab-lust, varade puhasrentaablust, käibe suhet varadesse ja omakapitali puhasrentaablust. Edukaks loetakse ettevõtted, kes on suurendanud oma käivet, teenivad kasumit, kelle müügi puhas-rentaablus on kõrge ja mittekahanev, kelle varade puhasrentaablus ja käibe suhe varadesse on kõrge ning kelle omakapitali puhasrentaablus on kõrge ja kasvav. Suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete realiseerimise netokäibeid hinnates (vt joonis 5.8) jääb silma ühe suure ettevõtte (S01) „kadumine” ja teise, pea sama suure (S07) kiire esilekerki-mine. Mõlemad nimetatud ettevõtted kuuluvad samale omanikule ning siin on põhjust arvata, et omanik on otsustanud oma ärisid lihtsalt ümber struktureerida. Käibe muutuse hindamisel oleks mõistlikum liita S01 ja S07 näitajad. Sellest hoolimata ilmneb, et suurimat Peipsi kalan-dusettevõtet on tabanud märkimisväärne käibe langus 2003-2004 a. S05 ja S08 käibed on hüppega tõusnud 2002. a ning seejärel taas langenud. Kui vaadata püügimahte (vt joonis 4.3), siis võib oletada, et need ettevõtted teenisid hästi tindi püügist. Juhul kui see väide vastab tõele, saab väita, et kvootide liiga suur varieerumine mõjutab väga tugevalt kalandusettevõtete äritegevuse tulemuslikkust. Käibe järgi hinnates võib kokkuvõtlikult tõdeda, et viimastel aastatel on hästi läinud S02-l (stabiilne kasv, va 2004) ja S04-l (suur hüpe 2004. a), märkimis-väärsed kõikumised on olnud S03-l ja S06-l ning halvasti on läinud S01/S07-l, S05-l ja S08-l. 2004. a oli enamikule suurematest Peipsi kalanduse ettevõtete halvem aasta kui 2003. Kui vaadata käibe kõrval teisigi äritegevuse tulemuslikkuse näitajaid, siis ilmneb, et kuus kaheksast suurematest Peipsi kalanduse ettevõttest lõpetas 2004. a kasumiga. Võrreldes vara-semaid aastaid jääb silma, et ettevõtete kasum ja müügi puhasrentaablus varieeruvad väga olulisel määral (viimane sageli enam kui kümne protsendi võrra eelneva aastaga võrreldes). See näitab, et aastad pole vennad, ning selles äris on väga suured riskid, mis teevad ettevõtetel raskeks lähituleviku kasumi prognoosimise. Jääb silma, et headel aastatel on müügi puhas-rentaablus ettevõtetel suhteliselt kõrge võrreldes näiteks toiduainetetööstuse ettevõtetega, olles valdavalt kümnekonna protsendi piires. Suuri probleeme võib ettevõtetele ennustada siis,

43/114

kui mitmel aastal järjest oleks püügi-/töömahu madalseis. Ettevõtete omakapitali puhas-rentaablus, juhul kui ettevõttel on olnud keskmine või hea aasta, on võrdlemisi kõrge. Samas võib see sarnaselt müügi puhasrentaablusega muutuda väga olulisel määral kõigest ühe aastaga.

0

20 000 000

40 000 000

60 000 000

80 000 000

100 000 000

S01 90 077 622 104 674 432 65 552 177 1 348 721 1 804 143 4 422 339 3 988 592

S02 6 338 946 12 694 127 11 044 040 13 286 020 17 609 271 19 200 180 18 943 223

S03 7 957 670 4 240 423 5 218 919 5 104 560 10 731 251 7 791 399 13 215 990

S04 1 812 735 2 707 015 9 476 185 4 561 966 5 812 088 6 191 384 15 321 485

S05 852 323 18 204 726 48 227 245 13 227 674 7 093 581

S06 11 016 400 5 623 172 7 355 553 1 350 801 411 982 819 682 1 442 753

S07 33 730 929 94 067 910 89 924 710 59 439 829 44 975 285

S08 1 984 374 1 861 304 2 270 906 1 574 203 10 786 627 3 904 833 2 348 839

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.8: Suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete realiseerimise netokäive kroonides 1998-

2004 Ka väiksemate Peipsi kalanduse ettevõtete realiseerimise netokäivetes võib märgata suhteli-selt suuri kõikumisi teineteisele järgnevatel aastatel (vt joonis 5.9). Nii näiteks kukkus V08 käive aastaga enam kui kaks korda. Siiski on valdavale enamusele nendest ettevõtetest 2004. a olnud käibe mõistes edukam kui 2003. a. Erinevalt suurematest Peipsi kalanduse ettevõtetest lõpetas väiksematest ettevõtetest enamik 2004. a kahjumiga (viis üheksast). Muutused ette-võtete kasumlikkuses on aastate jooksul toimunud väga järskude hüpetega ning varieeruvus näitajates on suuremgi kui suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete puhul. See näitab, kui ker-gesti haavatav on Peipsi kalanduse ettevõtete äritegevus. Silma jääb suhteliselt suur põhivara osakaal bilansis – seega võib ettevõtetel rasketel aegadel tekkida märgatavaid probleeme amortiseeruva põhivara uuendamiseks või asendamiseks.

44/114

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

4 500 000

V01 1 280 338 1 775 309 2 344 859 2 324 713 2 688 618

V02 728 433 564 543 585 875 831 661 2 044 600 1 453 110 3 034 599

V03 3 106 475 2 066 528 1 726 337 1 164 492 834 379 2 017 545 1 197 157

V04 1 288 753 552 721 683 892 514 170 1 009 391 1 296 728 2 688 002

V05 139 897

V06 1 353 045 2 030 354 2 403 873 1 867 944 2 259 843 2 246 403 1 294 044

V07 111 958 16 843 148 215 127 907 249 899

V08 627 679 4 512 512 2 013 071

V09 330 783 189 815 241 115 237 746 329 696 173 375 362 942

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.9: Väiksemate Peipsi kalanduse ettevõtete realiseerimise netokäive kroonides 1998-

2004 Finantstugevus hõlmab maksevõime üldist taset, likviidsuskordajat, lühi- ja pikaajaliste võla-kohustuste muutust ja proportsioone, võlakordajat ning soliidsuskordajat. Edukaks loetakse ettevõte, kelle maksevõime üldine tase on üle ühe, likviidsuskordaja on üle 0,7, võlakohustus-te kasv on mõistlik, võlakordaja on alla 0,65 (st soliidsuskordaja on üle 0,35).

45/114

Vaatamata äritegevuse tulemuslikkuse suurele varieeruvusele on kõigi suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete finantstugevus väga kõrge (va S03). Ettevõtete likviidsus on väga kõrge ja võõrkapitali kaasamise võime suhteliselt hea. Senine võõrkapitali kaasamine ettevõtetesse pole olnud eriti ulatuslik – võib väita, et hoitud on konservatiivset joont. Siin võivad olla üheks põhjuseks heitlikud majandustulemused, mistõttu võib olla keeruline soodsa hinnaga või suuremas mahus kapitali kaasata. Suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete omakapitali juurdekasvu trend on läbivalt positiivne, va S01 (vt joonis 5.10), mis näitab omanike usku ja soovi paigutada teenitud raha ettevõtte arengusse. Seotud omakapitali osakaal omakapitalis kokku on siiski võrdlemisi väike – see näitab, et omanikud eelistatavad omada paindlikumat juurdepääsu oma varale, et võimalike raskuste tekkimisel ei oleks kaotused liiga suured.

-1 500 000

8 500 000

18 500 000

28 500 000

38 500 000

48 500 000

S01 27 164 442 35 893 648 47 709 316 47 854 924 48 409 720 48 703 377 19 008 012

S02 801 145 4 091 790 6 364 187 8 211 004 10 978 794 13 990 662 14 349 457

S03 1 539 311 2 435 907 1 947 694 2 608 127 4 006 503 3 081 145 3 099 881

S04 12 639 156 087 810 894 1 061 494 1 742 495 2 188 784 4 104 804

S05 59 473 388 558 2 350 197 3 337 645 3 905 846

S06 -471 612 -29 941 999 709 256 507 268 784 541 912 868 940

S07 -277 594 4 170 968 6 022 750 12 263 685 8 915 285

S08 -791 634 -1 298 168 9 522 707 8 910 089 9 004 151 8 658 700 10 564 431

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.10: Suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete omakapital kroonides 1998-2004 Enamiku uuringusse kaasatud väiksemate Peipsi kalanduse ettevõtete finantstugevus on võr-reldav suuremate ettevõtete vastavate näitajatega. Ettevõtete likviidusus on väga kõrge. Veel-gi vähem kui suuremates ettevõtetes on kaasatud võõrkapitali (kusjuures pikaajaliste kohus-tuste maht 2004. a lõpu seisuga oli mitmel ettevõttel pea olematu). Omakapitali juurdekasvu trend on valdavalt positiivne (vt joonis 5.11). Ka nende ettevõtete omanikud ei ole pidanud

46/114

vajalikuks seotud omakapitali osa tõsta, kuigi jaotamata kasumi näol oleksid vahendid selleks olemas.

-200 000

800 000

1 800 000

2 800 000

3 800 000

4 800 000

V01 378 876 1 424 038 2 559 468 2 727 239 2 659 527

V02 145 248 174 970 199 531 537 298 1 962 164 3 659 323 5 050 981

V03 371 855 568 605 779 869 565 166 451 975 1 735 578 1 598 271

V04 138 416 69 991 230 535 194 203 389 111 703 968 1 171 673

V05 -9 571

V06 41 293 276 292 833 042 847 873 1 082 432 1 447 767 799 485

V07 58 857 46 387 80 623 113 994 216 734

V08 38 240 204 179 159 680

V09 -207 925 -168 371 524 655 477 393 428 371 604 983 1 295 864

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.11: Väiksemate Peipsi kalanduse ettevõtete omakapital kroonides 1998-2004 Üldpildist eristuvad neli ettevõtet. V05 oli aprillis 2004 tegevust alustanud ettevõte, kelle esimese majandusaasta tulemused olid kehvad. Jooksev kahjum sõi ära ettevõtte aktsia-kapitali, mistõttu omakapital tervikuna oli negatiivne. Kui enamik teisi Peipsi ettevõtteid on tegutsenud mitmeid aastaid ja saavutanud teatud stabiilsuse (jõudnud parematel päevadel

47/114

koguda, et halvemad üle elada), siis suhteliselt kehval 2004. a (vt saagi väärtuse märkimis-väärne langus joonis 4.6) turule tulnud ettevõte sattus koheselt raskustesse. Ettevõtte tulevik sõltub omaniku soovist ja võimekusest katta tekkinud puudujäägid ja investeerida lisa-ressursse. V06 finantstugevust mõjutas eelkõige tagasilöök 2004. a. Muidu igati soliidsete näitajatega ettevõte on sattunud nn piiri peale, millest allapoole liikudes satutakse raskustesse. Ettevõtte jaoks oluliseks kujunes aasta 2005, mis näitas, kas suudeti taas kasumisse jõuda. Keeruline oli ka V07 finantsseis, eelkõige vabade vahendite puudumise tõttu. Kuigi ettevõtte jooksev kasumlikkus oli väga kõrge, ei omatud sisuliselt likviidseid vahendeid (finants-juhtimise puudulikkus) – lõviosa varadest moodustasid põhivarad. See ettevõte on ajalooliselt omanud bilansipäeval väga vähe likviidseid varasid, mis viitab ettevõtte juhtimisstiilile. Kuna nii on suudetud edasi tegutseda (võlausaldajad on olnud kannatlikud), 2004. a lõpu lühiajaliste kohustuse maht absoluutväärtuses on väga väike, siis võib prognoosida tegutsemise jätkamist. Probleemsem oli seis V08-l, sest ettevõtte likviidsus oli bilansipäeva seisuga olematu. Käibe-vara koosnes ligi 99% ulatuses varudest. Jooksva äritegevuse kahjumlikkus, kohustused võla-usaldajate ees ning suhteliselt väike omakapital annavad põhjust arvata, et V08 äriline seis 2004. a lõpus oli päris kriitiline. Töökohad hõlmab töötajate arvu muutust, tööjõukulude taset ja muutust. Edukaks loetakse ettevõtted, kes on suurendanud töötajate arvu, kelle tööjõukulude tase on kõrge ja kasvav. Tegemist on sotsiaalmajandusliku näitajaga, mis peegeldab nii orienteeritust inimestele kui ka tegevuse laiendamist. Sellises tähenduses võib töökohtade osas edukas firma olla vähem-edukas äritegevuse tulemuslikkuse osas (kuna kulud tööjõule suhteliselt suuremad). Töökohtade faktori osas võib suuremate Peipsi kalanduse ettevõtete grupi ettevõtteid ise-loomustavana esile tõsta, et tööjõukulud ettevõtetes on veidi allpool Eesti keskmist. Taset ca 70 tuh krooni aastas võib siiski lugeda suhteliselt heaks, arvestades veel seda, et kalur ei tööta kalurina 48 nädalat aastas. Teistest eristub S04, kelle kulud tööjõule on keskmiselt poole väiksemad (S06 kohta puuduvad andmed). Erinevalt paljudest teistest valdkondadest hakkab kalanduses silma, et tööjõukulud inimese kohta võivad olla jooksval aastal (oluliselt) väiksemad võrreldes eelnevaga. Selle põhjuseks võib olla nn tasu tükitöö eest, st juhul kui püük on väiksem, on ka teenitus väiksem. Mitmel suuremal Peipsi kalanduse ettevõttel on tööjõukulud 2004. a väiksemad kui 2003. a. See näitab, et raskematel aegadel ei ole haava-tavad üksnes ettevõtted, vaid ka selle töötajad (sh kalurid). Jooniselt 5.12 selgub, et töökohti on viimastel aastatel juurde loonud S04 ja S05. Töökohti on vähendanud S01, S07 ja S08. Suhteliselt sama tase on S02 ja S03.

48/114

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

S01 20 20 16 16

S02 137 133 122 119 120

S03 59 49 55 51 50

S04 3 5 4 10 25

S05 1 10 27 36 51

S06 5

S07 195 186 185 120 80

S08 18 10 10 10 5

2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.12: Töökohtade arv suuremates Peipsi kalanduse ettevõtetes 1998-2004 Väiksemate Peipsi kalanduse ettevõtete kulud tööjõule jäävad läbivalt alla suuremate ettevõte-te tööjõukuludele, olles keskeltläbi tasemel 40 tuh krooni aastas. Sedavõrd suur erinevus ei ole turureeglite järgi seletatav. Põhjus võib peituda ümbrikupalgas, aga ka selles, et väiksema-te ettevõtete omanikud võtavad tasu välja pigem omanikutuluna, et maksta vähem makse. Sarnaselt suurematega ei ole ka nendes ettevõtetes stabiilset tööjõukulude kasvu, vaid kulud tööjõule sõltuvad suurel määral äritegevuse tulemuslikkusest. Töökohtade arv väiksemates Peipsi kalanduse ettevõtetes ei ole viimastel aastatel palju muutunud, mis viitab teatud stabiil-susele (vt joonis 5.13). Ettevõtted ei kipu töötajate arvu vähendama ega suurendama sõltuvalt aasta edukusest – olemasolevad inimesed teenivad lihtsalt vähem või rohkem.

49/114

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

V01 6 9 9 10 10

V02 12 12 12 13 12

V03 33 31 9 10 14

V04 10 9 9 16 16

V05 3

V06 50 45 33 25 26

V07 1 1 1 1 1

V08 2 3

V09 2 2 2 2 2

2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.13: Töökohtade arv väiksemates Peipsi kalanduse ettevõtetes 1998-2004 Investeerimistegevus hõlmab investeeringute mahte, varade muutust, põhivara suhet vara-desse ja investeeringute suhet põhivarasse. Edukaks loetakse ettevõtted, kes on suurendanud oma varade mahtu valdkonna keskmisest kiiremini, põhivara osa varades on ca 50%, invest-eeringute suhe põhivarasse ületab valdkonna keskmist, kuid pole liiga kõrge. Suuremad Peipsi kalanduse ettevõtted investeerivad aastas valdavalt 1-2 milj krooni. Viimas-tel aastatel on ühe ettevõtte poolt tehtud isegi enam kui 6 milj krooni eest investeeringuid aas-

50/114

tas. Samas on ettevõtteid, kes majandusaasta aruande järgi otsustades ei ole aastaid mitte midagi investeerinud. Investeeringuid tegevatel ettevõtetel on investeeringu suhe põhivara väärtusesse võrdlemisi kõrge, mis näitab põhivara keskmise taseme tõusu. Teistest eristuvad S06 ja S08, kes perioodil 2002-2004 pole sisuliselt midagi investeerinud, mistõttu on neil amortisatsiooni tõttu vähenenud ka põhivara väärtus. S01 vara väärtuse suur kukkumine (vt joonis 5.14) on tulnud eelkõige käibevara vähenemisest.

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

S01 40 366 759 49 215 939 59 262 799 53 856 089 50 633 570 53 117 666 19 609 578

S02 6 998 411 8 107 316 11 892 999 16 353 533 18 961 223 25 512 113 23 894 256

S03 3 077 674 3 057 622 4 012 537 3 732 380 9 715 905 7 228 137 11 940 790

S04 313 711 1 138 954 3 489 223 1 965 897 2 325 314 5 410 001 8 079 561

S05 369 932 6 027 658 10 107 713 10 262 576 7 578 872

S06 3 943 548 3 517 513 3 521 007 1 706 648 1 547 155 1 320 192 1 052 293

S07 17 635 166 21 611 625 23 473 212 19 117 444 16 025 239

S08 238 891 340 330 11 914 197 11 572 114 11 860 296 10 997 851 10 898 374

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.14: Vara bilansiline väärtus suuremates Peipsi kalanduse ettevõtetes 1998-2004 Väiksemad Peipsi kalanduse ettevõtted jagunevad investeeringumahtude järgi kahte gruppi – V01, V02, V03 on teinud reeglina 0,5-1,5 miljonit krooni investeeringuid aastas. Ülejäänute aasta investeeringute maht jääb mõnekümne ja mõnesaja tuhande krooni vahele. Esimesed on suuremate Peipsi kalanduse ettevõtetega suhteliselt sarnase investeerimiskäitumisega ning nendegi põhivara bilansiline väärtus on viimastel aastatel kasvanud. Teisest grupist võib osade ettevõtete puhul vähese investeerimise põhjusena välja tuua suhteliselt väikest tegevus-mastaapi – seetõttu on ka investeeringumahud absoluutväärtuses tagasihoidlikud (V05, V07, V09). Ülejäänutest V06 ja V08 puhul võis 2004. a kesise investeeringute mahu põhjuseks olla kehvad majandustulemused. V04 puhul on küll teadaolevad investeeringumahud väga väike-sed, kuid ettevõtte põhivara on kasvanud jõudsalt.

51/114

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

V01 443 298 1 723 721 2 945 555 3 594 183 3 431 206

V02 336 679 411 325 545 659 1 118 508 3 454 541 4 581 255 6 023 835

V03 1 543 319 1 186 656 1 114 399 739 790 506 854 1 769 181 1 673 426

V04 252 500 130 556 454 313 383 346 325 293 806 833 1 171 673

V05 114 154

V06 706 226 1 164 181 1 447 133 1 458 128 1 408 281 1 561 768 1 019 849

V07 73 830 49 149 88 650 131 356 324 124

V08 41 455 529 315 414 072

V09 118 937 161 796 954 746 956 767 1 222 508 1 304 995 1 344 785

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.15: Vara bilansiline väärtus väiksemates Peipsi kalanduse ettevõtetes 1998-2004 Vahekokkuvõttena võib konkurentsivõimelisuse seisukohalt välja tuua, et Peipsi kalan-duse ettevõtted jäävad valdavalt 10-20 miljoni kroonise ja mõne miljoni kroonise käibega ettevõtete gruppidesse (vaid üks ettevõte on teistest oluliselt suurem; samas päris väikeseid ettevõtteid sattus uuringusse samuti vähe). Kuigi enamusel Peipsi kalanduse ettevõtetest on äriliselt võrdlemisi hästi läinud, näitab suur muutlikkus tulemuslikkuses, et ärikeskkond on ebastabiilne. Head aastad vahelduvad halvematega ning tagasilöökide ja kahjumi eest ei ole

52/114

kaitstud ka turul pikemat aega tegutsenud ja kogemusi omandanud ettevõtted. Nii on Peipsi suurim kalanduse ettevõte kaotanud viimaste aastatega märkimisväärselt oma positsiooni. 2004. a tulemuste valguses on raskustesse sattunud ka mitmed suhteliselt noored firmad, kel pole olnud võimalust headel aegadel reserve koguda. Headel aegadel on Peipsi kalanduse äri-line tasuvus võrdlemisi hea ületades siis oluliselt tasuvust näiteks liha- ja piimatööstuses. Võib öelda, et olulise osa Peipsi kalanduse ettevõtete äritegevuse tulemuslikkusest määra-vad ära ettevõtete endi poolt mõjutamatud välistegurid (sh püügikvoodid ja kalavaru olukord). Hoolimata suhteliselt suurtest tegevusriskidest on Peipsi kalanduse ettevõtete finants-tugevus reeglina väga heal tasemel. See näitab, et ettevõtted on valmis üle elama raskemad perioodid. Probleeme võib tekkida siis, kui üksteisele järgneb mitu halba aastat. Nii võib püügikvootide süstemaatiline vähendamine panna Peipsi kalatööstuse raskesse olukorda, mille tulemusena tuleb tegevusmahte koomale tõmmata või osadel ettevõtetel turult lahkuda. Ettevõtete võõrkapitali kaasamise võime on üldjuhul hea. Siiski võib stabiilsuse puudumine heidutada laenuandjaid. Kindlasti oleks enamikule ettevõtetest problemaatiline finantsee-rida oma- või võõrvahenditest suuri infrastruktuuri investeeringuid. Töötajate hulk Peipsi kalanduse ettevõtetes ei ole oluliselt varieerunud (va mõned raskus-tesse sattunud ja tegevusmahte oluliselt vähendanud ettevõtted). Üldiseks reegliks on see, et halvematel aegadel on töötasu väiksem. Seega ei kannata tagasilöökide korral üksnes ette-võtted, vaid ka töötajad. Headel aegadel võidavad mõlemad. Suuremates ettevõtetes on töö-jõukulud vastavuses turuhindadega. Väiksemad ettevõtted on osa oma kasumlikkusest saavutanud madalamate tööjõukulude arvelt. Enamiku ettevõtete investeerimistegevus on olnud hoolimata äritulemuste heitlikkusest igati märkimisväärne. Investeeringute tulemusena on suurenenud põhivara väärtus. See näitab, et ettevõtetes mõeldakse tulevikule ja usutakse Peipsi kalanduse perspektiivikusse. Hinnates kriitiliselt ülaltoodud tulemusi, tuleb silmas pidada, et analüüsis kasutati finants-andmeid majandusaasta lõpu päeva seisuga. Aasta jooksul varieerub ettevõtete finantsseis suurel määral. Ei ole välistatud, et mõne ettevõtte puhul sattus majandusaasta lõppu eriti raske või vastupidi – tavapärasest parem – seis. Ka bilansi raamatupidamislikud korrigeerimised ja „paremaks muutmised” sel perioodil on pigem reegliks, mis moonutab tegelikkust.

5.3 Peipsi sadamate kasutamine ja sadamate olukord Uuringu üheks väljundiks on arendamiseks sobivate Peipsi sadamate leidmine. Uuringu tege-mise ajal oli Peipsil vaid üks passistatud sadam asukohaga Kallastel83. Kolmel sadamal oli registreerimise protsess käimas – Mustvee, Vasknarva ja Varnja sadam. Esmapildi sadamate tähtsusest saab lossimisandmeid kõrvutades (vt tabel 5.1).

83 Kallastes on kaks sadamat – üks kuulub ASile Kallaste Kalur ja teine kuulub Peipsi

Gruppi; siin ja edaspidi räägitakse Kallaste sadama nime all ASile Kallaste Kalur kuuluvast sadamast, kui ei ole eraldi täpsustatud.

53/114

Tabel 5.1 Peipsi sadamate lossimisandmed kroonides84 Sadama nimetus 2004 2005 Peipsi 174935 3871602Vasknarva 2421589 2642806Kallaste 373138 2618751Omedu 1978765 1777201Alajõe 1812571 1657263Kolkja 1054852 1588681Räpina 0 1196882Kalma 0 894577Mustvee 123691 874101Mehikoorma 1144496 851467Raigla 0 727377Jõepera 0 688284Alatskivi 414255 408258Varnja 29043 194988Metsaküla 9894 135483Praaga 1450 119838Kasepää 101463 97771Raja 1083 92983Mikitamäe 0 42928Lüübnitsa 0 36587Kodavere 0 17549Katase 0 11028Meerapalu 5501 7576Rannapungerja 0 5942Lämmijärv 0 5554Võõpsu 0 2486Beresje 0 1923Kavastu 10113 1829Laaksaare 17350 0Piirissaare 5430 0

KOKKU 9681623 20573720 Tabelist 5.1 võib järeldada, et lossimisandmete järgi on suurimad Peipsi kalasadamad Vasknarva, Omedu, Alajõe, Kolkja, aga ka Kallaste ja Mehikoorma. Väga suur osa 2005. a püügist on sadama järgi määratlemata (st Peipsi). Seletamatuks jääb, kuidas saab ühe ja sama kalasadama lossimismaht järjestikustel aastatel erineda sajakordselt – võimalik, et sadam on mingi aeg olnud suletud või pole siis kala alati õigesti deklareeritud. Kui arvestada 2004. a püügituluks Peipsilt 30,2 miljonit krooni (vt p 4.3), siis kujuneb lossimisandmete järgi püügi-tulu enam kui kolm korda väiksemaks. Seega võib järeldada, et kalanduse infosüsteemist saadud lossimisanded on kaugel tegelikkusest.

84 Andmed Keskkonnaministeeriumist

54/114

Uuringus küsitleti kaluritelt, millist sadamat või kala maaletoomise punkti enamasti kasuta-takse (vt joonis 5.16).

30

20

1612

12

10

10

5

55

11 LohusuuAlajõeKallasteOmeduMehikoormaVasknarvaVõõpsuMeerapaluPiirissaareVarnjaMuud

Joonis 5.16: Kalurite poolt enim kasutatud sadamad või sadama piirkonnad; number näitab

sadamat / vastava sadama piirkonda kasutavate kalurite arvu Peamiste sadamatena toodi välja Lohusuu, Alajõe ja Omedu (eelkõige Peipsi Grupi kalurid) ning Kallaste ja Mehikoorma (eelkõige teised Peipsi kalurid). Tervelt 13,7% kõigist vastaja-test (27,1% teistest Peipsi kaluritest) väitis, et nad ei kasuta kalasadamaid Peipsil käimisel. Järvele minnakse kodu lähedalt, kuigi läheduses võib olla ka mõni tuntum sadam. Kalurid ise hindavad hetkeolukorda kõige paremaks Kallaste sadamas. Kui võrrelda sadama olukorda Kallastes sellest põhja pool asuvate sadamatega, siis jäävad kõik teised sadamad Kallastele selgelt alla (vt joonis 5.17). Ainsa erandina tuuakse välja, et teistes sadamates on sadamatasud kaluritele soodsamad kui Kallastes. Jooniselt 5.17 jääb silma suh-teliselt tagasihoidlik hinnang Mustvee sadamale. Tulemuste interpreteerimisel tuleb arvestada, et Mustveed hindas väga vähe kalureid.

55/114

3.29

3.71

3.90

3.33

2.45

2.62

3.29

4.10

4.33

4.19

4.00

3.47

4.29

2.75

2.81

2.94

2.97

2.06

2.03

3.00

3.03

3.83

3.86

3.83

3.83

3.89

2.58

2.62

3.12

2.88

1.96

2.06

2.90

3.10

3.90

3.90

3.90

3.90

3.94

2.61

2.61

2.99

2.93

1.94

1.97

3.00

3.06

3.86

3.86

3.82

3.84

3.86

3.00

2.00

0.50

0.33

0.33

0.33

0.67

2.33

4.00

3.00

0.00

0.00

4.50

2.75

2.69

2.91

2.71

1.86

1.89

2.95

3.10

3.94

3.99

3.89

3.90

3.89

0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5 5.0

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

Kütusetankla

Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseksvajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kallaste Vasknarva Omedu Alajõe Mustvee Lohusuu

Joonis 5.17: Kalurite hinnang Kallastest põhja pool asuvatele sadamatele (vastavalt n=21, n=36, n=50, n=71, n=3 ja n=85); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

56/114

Ka Kallastest lõuna pool asuvate sadamate olukorda hinnatakse üldjoontes kehvemaks olu-korrast Kallaste sadamas (vt joonis 5.18). Suuremast üldistamisest takistab väga väike hinda-jate arv mitme sadama puhul. Kuivõrd iga vastaja sai vabaduse hinnata endale tuttavamaid ja meelepärasemaid sadamaid, valimisse võeti representatiivsuse huvides kalureid paljudest piir-kondadest, siis ei olnud kohati piisavalt palju neid, kes ühte ja sama sadamat hinnanuks.

57/114

3.29

3.71

3.90

3.33

2.45

2.62

3.29

4.10

4.33

4.19

4.00

3.47

4.29

3.00

4.00

4.00

2.00

0.50

2.00

2.00

4.00

3.50

3.50

2.50

1.50

2.50

2.00

1.00

1.00

0.00

2.00

2.00

0.50

2.00

3.00

5.00

0.00

3.00

5.00

2.57

2.57

2.50

0.43

0.46

2.69

1.93

1.93

3.93

3.23

2.09

3.43

3.93

2.00

1.57

2.43

0.43

0.43

0.00

1.43

1.14

2.50

3.00

0.00

0.00

3.33

0.0 1.0 2.0 3.0 4.0 5.0 6.0

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

Kütusetankla

Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseksvajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kallaste Kolkja Räpina Mehikoorma Varnja

Joonis 5.18: Kalurite hinnang Kallastest lõuna pool asuvatele sadamatele (vastavalt n=21, n=2, n=2, n=14 ja n=7); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

58/114

Lossimisandmete analüüsi ja kalurite hinnangu kõrval on mõistlik vaadata ka sadamate enesehinnangut ja kohalike omavalitsuste hinnangut sadamale, kui see anti (vt joonised 5.19–5.25). Välja on toodud vaid need sadamad, mille kohta omanikud andsid oma hinnangu. Tulemuste paremaks võrdlemiseks on joonistel välja toodud ka kalurite hinnang.

Kallaste

3.29

3.71

3.90

3.33

2.45

2.62

3.29

4.10

4.33

4.19

4.00

3.47

4.29

4

5

5

2

2

2

5

5

4

4

3

4

4

0.0 1.0 2.0 3.0 4.0 5.0 6.0

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam

Joonis 5.19: Kalurite hinnang Kallaste sadamale ja sadama enesehinnang (vastavalt n=16-21 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Jooniselt 5.19 selgub, et suurimad erinevused hinnangus on kala lossimise, sadamakai korras-oleku, elektri- ja veevarustuse ning kala ladustamise ja säilitamise osas. Ligi poolte tegurite osas on kalurid sadamast paremal arvamusel, kui omanikud ise. Üldiselt jookseb jooniselt 5.19 hästi välja, et Kallaste sadama probleemsemad valdkonnad on eelkõige kalalaeva hool-damiseks või remontimiseks vajalikud rajatised, kalurite olmehoone ja -ruumid ning kütuse-tankla.

59/114

Alajõe

2.61

2.61

2.99

2.93

1.94

1.97

3.00

3.06

3.86

3.86

3.82

3.84

3.86

2

2

3

3

2

2

3

3

4

4

4

4

4

0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam

Joonis 5.20: Kalurite hinnang Alajõe sadamale ja sadama enesehinnang (vastavalt n=70-71 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Alajõe sadama puhul on kattuvus kalurite hinnangu ja sadama omanike vahel märkimis-väärselt hea. Tuleb ära märkida, et kõik saadud vastused on Peipsi Grupi kaluritelt. Alajõe sadama probleemsemad valdkonnad on sarnaselt Kallastele kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised ning kalurite olmehoone ja -ruumid. Teistest teguritest on madalamad ka sadamakaiga ja vee sügavusega seotud tegurid.

60/114

Omedu

2.58

2.62

3.12

2.88

1.96

2.06

2.90

3.10

3.90

3.90

3.90

3.90

3.94

2

2

3

3

2

2

3

3

4

4

4

4

4

3

4

2

0

0

2

0

4

3

0

0

4

0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam KOV

Joonis 5.21: Kalurite hinnang Omedu sadamale, sadama enesehinnang ja KOVi hinnang (vastavalt n=48-50, n=1 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Märkus: Mitme teguri osas puudus KOVi esindajal seisukoht Omedu sadama puhul on kattuvus kalurite ja sadama omanike hinnangute vahel suurem kui nende kattuvus KOVide hinnanguga. Mõistagi näeb viimane sadamat teisest vaatevinklist ja hindab läbi erineva prisma. Ka Omedu sadamas on kõige problemaatilisemad tegurid kala-laeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised ning kalurite olmehoone ja -ruu-mid. Ka sadamakai ja vee sügavusega seonduvad tegurid on allpool keskmist taset.

61/114

Vasknarva

2.75

2.81

2.94

2.97

2.06

2.03

3.00

3.03

3.83

3.86

3.83

3.83

3.89

2

2

3

3

2

2

3

3

4

4

4

4

4

0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam

Joonis 5.22: Kalurite hinnang Vasknarva sadamale ja sadama enesehinnang (vastavalt n=36 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Vasknarvagi sadama puhul on kattuvus kalurite ja sadama omanike hinnangute vahel võrdle-misi suur. Kõige problemaatilisemad tegurid on taas kalalaeva hooldamiseks või remonti-miseks vajalikud rajatised ning kalurite olmehoone ja -ruumid. Samuti on allpool keskmist taset sadamakai ja vee sügavusega seonduvad tegurid.

62/114

Lohusuu

2.75

2.69

2.91

2.71

1.86

1.89

2.95

3.10

3.94

3.99

3.89

3.90

3.89

2

2

3

3

2

2

3

3

4

4

4

4

4

2

2

2

2

0

0

3

3

3

3

3

0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam KOV

Joonis 5.23: Kalurite hinnang Lohusuu sadamale, sadama enesehinnang ja KOVi hinnang (vastavalt n=79-85, n=1 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Märkus: Mitme teguri osas puudus KOVi esindajal seisukoht Lohusuu sadama puhul jääb silma KOVi kriitiline hinnang pea kõikide tegurite osas. Valdav osa saadud vastustest on Peipsi Grupi kaluritelt. Lohusuu sadama probleemsemad valdkonnad on sarnaselt teistele sadamatele kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised ning kalurite olmehoone ja -ruumid. Kiita ei ole olukord ka sadamakaiga, vee sügavusega kai ääres ning kütusetanklaga, aga ka elektri- ja veevarustuse ning kala lossimisega seotud tegurid.

63/114

Kolkja

3.00

4.00

4.00

2.00

0.50

2.00

2.00

4.00

3.50

3.50

2.50

1.50

2.50

3

1

2

3

0

0

2

3

3

5

3

5

4

0

4

4

4

0.0 1.0 2.0 3.0 4.0 5.0 6.0

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam KOV

Joonis 5.24: Kalurite hinnang Kolkja sadamale, sadama enesehinnang ja KOVi hinnang (vastavalt n=1-2, n=1 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Märkus: Mitme teguri osas puudus KOVi esindajal seisukoht Kolkja sadama osas on eri pooltel väga erinev seisukoht. Suuremad lahkuminekud arvamustes on kalurite olmehoone ja -ruumide ning sadamakai korrasoleku osas. Siiski või ka Kolkja pu-hul tõdeda, et probleemsed valdkonnad on eelkõige kalalaeva hooldamiseks või remontimi-seks vajalikud rajatised, kalurite olmehoone ja -ruumid, sadamakai korrasolek, vee sügavus kai ääres, kütusetankla, elektri- ja veevarustus ning kala lossimine.

64/114

Mehikoorma

2.57

2.57

2.50

0.43

0.46

2.69

1.93

1.93

3.93

3.23

2.09

3.43

3.93

3

3

2

0

0

0

2

1

3

3

0

3

3

3

1

0

1

2

3

3

3

2

0

0

3

0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 3.5 4.0 4.5

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

Elektri- ja veevarustus

KütusetanklaKalalaeva hooldamiseks või remontimiseks

vajalikud rajatisedKalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine

Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus

Sadama suuruse piisavus

Sadama personal

Sadamatasude soodsus

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

Kalurid Sadam KOV

Joonis 5.25: Kalurite hinnang Mehikoorma sadamale, sadama enesehinnang ja KOVi hinnang (vastavalt n=7-14, n=1 ja n=1); tegureid on hinnatud 6-pallisel skaalal, kus 0 on „puudub” ja 5 on „väga hea”

Märkus: Mitme teguri osas puudus KOVi esindajal seisukoht Mehikoorma sadama osas on mõne teguri osas eri pooltel suhteliselt erinev seisukoht. Mehi-koorma probleemsed valdkonnad on eelkõige kütusetankla ning kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised, samuti kala ladustamine ja säilitamine, kala lossimine, sadamakai olukord, vee sügavus sadamakai ääres, elektri- ja veevarustus ning kalurite olme-hoone ja -ruumid. Vahekokkuvõttena võib öelda, et Peipsi sadamate läbivateks probleemideks on kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatiste ning kalurite olmehoone ja -ruu-mide kehv seisukord või puudumine. Kiita ei ole olukord sadamakai ja vee sügavusega sadamakai ääres. Sobivaimate kalasadamate ja kala maaletoomise punktide leidmiseks paluti kaluritel reasta-da oma piirkonna kalasadamad ja kala maaletoomise punktid nende sadamaks sobivuse järgi

65/114

(vt tabel 5.2). Kuivõrd pea pooled vastajad kuulusid Peipsi Gruppi, nemad tõid oma vastustes välja aga suhtelised samu sadamaid, siis on tabeli tipus eelkõige Peipsi Grupi sadamad. Tule-muste tõlgendamisel ei ole oluline mitte koht absoluutses pingereas, vaid koht lähedustes ole-vate sadamatega võrreldes.

Tabel 5.2 Sobivaimad kalasadamate ja kala maaletoomise punktide asukohad (number joonisel näitab punktide arvu, mis on leitud järgmiselt: I koht 5 punkti, II koht neli punkti jne, märkimata-jätmine 0 punkti, seejärel on punktid summeeritud) Sadamate pingerida Punkte I koht II koht III koht IV koht V koht Lohusuu 410 74 7 4 0 0Omedu 274 7 20 48 6 3Alajõe 271 2 53 10 7 5Kallaste 208 19 3 8 18 41Vasknarva 157 0 3 11 49 14Mehikoorma 75 9 6 2 0 0Võõpsu 58 8 3 2 0 0Varnja 43 6 2 1 1 0Meerapalu 37 4 2 3 0 0Mustvee 31 4 2 1 0 0Piirissaare 27 3 3 0 0 0Kolkja 22 0 4 2 0 0Peipsirand 18 2 2 0 0 0Laagsaare 18 2 2 0 0 0Värska 9 1 1 0 0 0Laosina 6 0 0 2 0 0Lüüpmetsa 5 1 0 0 0 0Räpina 5 1 0 0 0 0Kalma 4 0 1 0 0 0Rannapungerja 3 0 0 1 0 0

Sadamate ankeedis tõstis Peipsi Grupp esile Lohusuu sadama, millele järgnesid Alajõe, Omedu, Vasknarva ja Kallaste. Teised sadamaomanikud eelistasid Mehikoormat Piirissaarele ja Meerapalule ning sadamaks sobiva kohana märgiti ära ka Varnja. KOVid eelistasid Kolkjat Varnjale ning Mehikoormat Laaksaarele ja Meerapalule. Suurema-test sadamatest märgiti ära Omedu. Lisaks nimetati sadamaks sobivate kohtadena Nina küla, Pusi küla, M.I.F. Laine sadamat, Perasoonetsat, Võõpsu vanasadamat ja Saarepera paadisadamat. Toodud andmed on sisendiks optimaalsete sadamate väljatoomiseks p 5.6.

66/114

5.4 Kalatööstuste rajatiste, seadmete ja protsesside olukord Kalatööstuste rajatiste, seadmete ja protsesside olukorra kaardistamiseks paluti tööstustel anda nendele valdkondadele oma hinnang (vt lisa „Küsimustik” küsimus C2). Vastustest ilmnes, et pea kõik tööstused hindasid olukorda oma ettevõttes keskmiseks või keskmisest pare-maks (vt joonis 5.26).

0

0

0

0

0

0

0

0

1

0

0

0

0

0

0

0

4

5

5

5

0

3

1

2

2

0

2

2

3

3

4

4

1

2

1

1

5

2

3

2

0

1

0

0

0

0

0

0

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kala töötlemise tingimused

Tehnoloogia kaasaegsus

Tootmishooned

Töötingimused ja -ohutus

Toodete kvaliteet

Veekeskkonna sõbralikkus

Õhukeskkonna sõbralikkus

Tootmisjäätmete käitlus

Väga halb Halb Keskmine Hea Väga hea Ei oska öelda

Joonis 5.26: Tööstuste hinnang hetkeolukorrale oma ettevõttes; number joonisel näitab vasta-jate arvu

Suhteliselt paremaks hinnati toodete kvaliteedi, õhukeskkonna sõbralikkuse ja tootmisjääkide käitluse seisu. Madalam keskmine tuli kala töötlemise tingimuste, töötingimuste ja -ohutuse ning tootmishoonete kohta. Kuivõrd põhitegevusena vesiviljelusega tegelevaid ettevõtteid Peipsi piirkonnas polnud, uuriti tööstustelt nende huvi kohta tegeleda kalakasvatusega (vt lisa „Küsimustik” küsimus C8). Üks tööstus oli seisukohal, et neil on kindel plaan hakata lähitulevikus tegelema kalakasvatu-sega. Kolm tööstust vastasid, et nad on seda kaalunud, kuid ei pea kalakasvatust majandusli-kult otstarbekaks. Kolm tööstust ei olnud valmis kalakasvatusega tegelema, kuna neil pole vajalike oskustega inimesi. Kaks tööstust ei olnud seda teemat arutanud. Intervjuudest Peipsi kalanduse ekspertidega ilmnes, et üheks probleemiks kasvatada Peipsi järves kala, on järve põhjani külmumine käredatel talvedel. Vahekokkuvõttena võib tõdeda, et tööstuste endi hinnangul oli Peipsi kalatööstuste sead-mete, rajatiste ja protsesside hetkeolukord võrdlemisi hea. Peipsi kalatööstustel ei ole suurt huvi, soovi ega võimalusi laiendada oma tegevust kalakasvatuse valdkonda. Siiski võib mõni ettevõte siin kujuneda erandiks.

67/114

5.5 Senised investeeringud ning investeeringutoetused ja nende mõju Peipsi kalanduses

36,0% Peipsi kaluritest (sh 22,5% Peipsi Grupi kaluritest ja 49,4% teistest Peipsi kaluritest) väitis, et on viimase seitsme aasta jooksul ostnud uue või kasutatud paadi (vt lisa „Küsi-mustik” küsimused 6). 4,3% oli ostnud rohkem kui ühe paadi. Kõige rohkem oli paate ostetud aastal 2003 – 15 paati (vt tabel 5.3).

Tabel 5.3 Peipsi kalurite paadiostud 1998-2005 Aasta Paadiostude

arv Ostusumma

kokku (krooni) Minimaalne maksumus

(krooni) Maksimaalne

maksumus (krooni) 1998 10 1900000 150000 2500001999 8 1215000 10000 3000002000 4 340000 2000 2300002001 5 113000 3000 600002002 7 538000 3000 2200002003 15 1128000 6000 5300002004 8 578000 8000 2100002005 9 503180 3000 400000KOKKU 66 6315180

Kuivõrd paadi hinnad sõltuvad selle suurusest, paadioste aastas vähe ja ostuhindade varieeru-vus väga suur, siis ei anna keskmine paadi hind aastate lõikes õiget tulemust. Siiski võib välja tuua, et Peipsi Grupi kaluri paat on maksnud keskmiselt 213 tuhat krooni, teiste Peipsi kaluri-te paat 52 tuhat krooni. Nii suurt erinevust on raske põhjendada, kuid võimalik, et Peipsi Grupi kalurid kasutavad keskmisest oluliselt suuremaid paate või laevu. 2003. a osteti kõige enam paate hinnaklassis 15 000 kuni 40 000 krooni ning seejärel hinna-klassis 6000 kuni 8000 krooni. 2005. a oli enim 10 000 kuni 20 000 krooniseid paadioste. Uuringus küsiti kaluritelt, milline on olnud nende kokkupuude EL või riigi toetuse taotle-misega seoses kalapüügiga Peipsil (vt lisa „Küsimustik” küsimused 11). Toetust oli taotlenud vaid 3,1% küsitletud kaluritest. PRIAlt küsiti toetust paadikütuse kompenseerimiseks ning kapitali toetust. Toetust oli saanud vaid üks vastaja ehk 0,6% (kapitali toetus 2001. a). Need tulemused erinevad Saar Polli varasema Peipsi uuringu tulemustest, millest võib järeldada, et ca 15% kaluritest on viimastel aastatel toetust taotlenud (vt p 1.2). Põhijäreldus, et taotlemine on olnud väga tagasihoidlik, langeb mõlemal uuringul kokku. Toetuse mittetaotlemise peamiseks põhjuseks oli infopuudus (vt joonis 5.27). Lisaks jooni-sel 5.27 kajastatule laekus ligi 80 vastust (peamiselt Peipsi Grupi kaluritelt), kus oli välja too-dud reeglina neli põhjust: pole sobivat meedet, polnud infot, asjaajamine keerukas ja ei olnud, kes tegeleks. Need oleksidki peamised põhjused, miks kalurid pole toetusi taotlenud (mingil osal kaluritest pole siiski nende endi sõnul vajadust toetuse järele olnud). Infopuudus oli põh-jusena välja toodud ka Saar Polli varasemas uuringus Peipsi kohta (vt p 1.2).

68/114

37%

26%

17%

7%

5%4%2%2%

polnud infot

polnud vajadust

asjaajamine keerukas

ei olnud, kes tegeleks

pole sobivat toetusmeedet

plaanitud investeering(ud) eivastanud esitatud tingimusteleei vastanud esitatudtingimusteletingimused olid liiga ranged

Joonis 5.27: Toetuse mittetaotlemise põhjused (n=82) Samuti ilmnes, et valdav osa Peipsi kalureid ei olnud teadlikud, et Eesti riik toetab Euroo-pa Liidu kaasabil uute paatide / laevad soetamist ja olemasolevate renoveerimist kala-püügiks sisevetes aastani 2007 (vt lisa „Küsimustik” küsimused 12). Joonis 5.28 toob välja teadlikkuse sellel teemal.

16 49 96

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Jah, olen sellest kuulnud ja teemaga hästi kursisJah, olen sellest kuulnud, aga ei ole teemaga kursisEi ole sellest varem kuulnud

Joonis 5.28: Teadlikkus võimalusest saada riigi toetust paatide ostuks või renoveerimiseks

aastani 2007 (n=161) 2004. ja 2005. aastal on RAKi meetmest 3.11.4 makstud toetust 13 kalapaadi / mootorpaa-di ostmiseks Peipsil85. Toetuse saajateks on olnud firmad, kellele kuuluvad püügiload, mitte kalurid ise. RAKi meetme 3.11.4 toetustest läks Peipsi kalandusele 2004. a 93,3% meetme kogu toetussummast ning 2005. a 91,6% meetme kogu toetussummast, mis on proportsio-naalselt veidi enamgi kui Peipsi osakaal Eesti sisevete kalanduses (vrdl joonis 4.5). Toetussummad jagunesid järgmiselt:

- AS Kallaste Kalur, 4 paadi ost 2004-2005, toetus kokku 992 600 krooni (keskmiselt 248 150 krooni ostetud paadi kohta)

85 Andmed www.pria.ee

69/114

- OÜ Kalameister, 2 paadi ost 2004-2005, toetus kokku 888 500 krooni (keskmiselt 444 250 krooni ostetud paadi kohta)

- AS Peipus Fish, 1 paadi ost 2004, toetus kokku 500 000 krooni - AS Peipsi Trade, 1 paadi ost 2004, toetus kokku 500 000 krooni - OÜ Peipsi Grupp, 1 paadi ost 2004, toetus kokku 500 000 krooni - OÜ Omedu Rand, 1 paadi ost 2004, toetus kokku 500 000 krooni - OÜ Kallaste Rand, 1 paadi ost 2004, toetus kokku 500 000 krooni - OÜ MIF Laine, 1 paadi ost 2004, toetus kokku 303 000 krooni - TÜ Salo-Kala, 1 paadi ost 2005, toetus kokku 241 475 krooni

Valdav osa toetustest on läinud kahele suuremale Peipsi kalandusettevõttele – Peipsi Grupiga seotud ettevõtetele ning Kallaste Kalurile. Kuna uuringu tegemise ajal olid kättesaadavad vaid kuni 2004. a majandustulemused, siis ei saa öelda, kuidas toetused mõjutasid ettevõtete käe-käiku. Nimetatud ettevõtete, samuti OÜ Kalameister majandustegevust on analüüsitud p 5.2. Kindlasti peaks püügitoetuse puhul kaaluma, kas on otstarbekas toetada paadiostudel suuri firmasid, kelle taotlused on kindlasti atraktiivsemad, või peaks toetussummad suunama otse kaluritele (kasvõi läbi teise meetme) nn elustiili toetusena. Uuringu küsimustikule vastanud sadamatest olid enamus teinud suuremahulisi investeerin-guid viimase seitsme aasta jooksul (vt lisa „Küsimustik” küsimused B4). Investeeringute mahud sadamate lõikes on toodud joonisel 5.29.

0

2000000

4000000

6000000

8000000

10000000

12000000

14000000

Investeeringud viimase seitsme aasta jooksul(krooni)

13000000 1340000 1400000 930000 880000 292000

Kallaste Alajõe Omedu Vasknarva Lohusuu Kolkja Mehikoorma

Joonis 5.29: Investeeringud Peipsi sadamatesse kroonides 1998-2005 Konkurentsitult suurimad investeeringud on tehtud Kallaste sadamasse, mis on ka ainuke passistatud sadam Peipsil. Teiste sadamate (sh need, kellel registreerimine käimas) kohta and-med investeerimismahtudest puuduvad.

70/114

Investeerimisobjektide lõikes on mahuliselt enim investeeritud kalalossimiskaide ja kalavastu-võtu punktide väljaehitamiseks või remondiks kokku summas 14,1 milj krooni. Sadamate projekteerimiseks, territooriumi planeerimiseks ja väljaehitamiseks on tehtud investeeringuid kokku summas 2,6 milj krooni. Elektrivalgustusse on investeeritud 0,6 milj krooni ja muulide renoveerimisse 0,5 milj krooni. Üldistavalt võib öelda, et suuremate Peipsi sadamate investeeringud jäävad aastas mõne-saja tuhande krooni piiridesse. Tegeletakse hädavajalike asjadega, kusjuures tööd jagune-vad mitmesse etappi (so mitme aasta peale), sest korraga kogu raha leida on raske. Invest-eeringuvajadust sadamatesse käsitletakse p 5.6. Sadamatele suunatud ankeedis küsiti, kas on esitatud taotlusi EL või riigi toetuste saami-seks seoses kalasadama moderniseerimisega (vt lisa „Küsimustik” küsimus B7). Küsitletud sadamatest oli taotlusi esitanud vaid üks, kes on ka kolmel korral toetust saanud. Kui 2002. ja 2004. a toetuse eest tehtud investeeringu kasulikkust hinnati heaks, siis 2005. a toetuse eest tehtud investeeringu kasulikkust hinnati keskmiseks (vt lisa „Küsimustik” küsimus B7c). Ülejäänud sadamad tõid mittetaotlemise põhjustena välja nii infopuuduse, asjaajamise keeru-kuse ja vastava inimese puudumise ning põhjuse, et plaanitav investeering ei vastanud esita-tud tingimustele. Kolm sadamat seitsmest olid enda hinnangul hästi kursis, et Eesti riik toetab Euroopa Liidu kaasabil kalasadamate moderniseerimist (vt lisa „Küsimustik” küsimus B8). Ülejäänud neli sadamat, olid sellest kuulnud, aga ei olnud teemaga kursis (kuna need sadamad kuuluvad ühte kontserni, siis vastas nende eest üks ja sama isik). RAKi meetmest 3.11.3 oli Peipsi sadamate moderniseerimiseks antud toetust kaks korda 2005. a. Mõlemad toetused läksid Kallaste sadamale kokku mahus ca 4,0 milj krooni. See summa moodustas ca 30% Kallaste sadamasse viimastel aastatel tehtud investeeringute maksumusest (vt joonis 5.29). Peipsi sadamate moderniseerimisele suunati 9,1% RAKi meetme 3.11.3 vahenditest 2005. a. Arvestades Peipsi kalanduse osakaalu kogu Eesti-sise-sest kalandusest (vrdl joonis 4.4), on toodud proportsioon suhteliselt mõistlik. Pigem on sada-mate meetme maht liiga väike, selleks et saavutada kvalitatiivset hüpet. Kuna Kallaste sadama kohta ei ole kättesaadav eraldi tulu-kulu analüüs (see sisaldub Kallaste Kaluri kui grupi aruannetes), siis ei ole võimalik otseselt hinnata antud toetuste majanduslikku efekti (lisaks on konkreetset mõju veel vara hinnata). Kalatööstuste peamised eesmärgid investeeringute tegemisel (vt lisa „Küsimustik” küsimus C3) on olnud nõuete täitmine (seadustest ja EL regulatsioonist tulenevad nõuded), tootmis-vahendite soetamine ja uuemate tehnoloogiate rakendamine, infrastruktuuri (hooned, sada-mad) moderniseerimine ning äri arendamine. Tabelist 5.4 aastate lõikes hinnates selgub, et keskmiselt jäävad Peipsi kalatööstuste invest-eeringud tööstuste endi sõnul 1-2 milj krooni piiresse aastas (vt lisa „Küsimustik” küsimus C6). Vastuste interpreteerimisel tuleb arvestada, et valimis on peamiselt Peipsi suuremad kalatööstused.

71/114

Tabel 5.4 Peipsi kalatööstuste investeerimismahud tuh kroonides 1998-2005 Aasta Investeerimismaht (tuh krooni) Vastanud ettevõtete arv 1998 410 21999 3583 32000 10844 52001 7590 42002 5709 72003 8139 72004 16372 82005* 6894 6

Märkus: * prognoos Investeerimisobjektide lõikes (vt lisa „Küsimustik” küsimused C4 ja C5) investeeriti valdavalt kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisse (45,2 milj krooni) ja kala töötlemistingimuste paran-damisse (42,4 milj krooni). Investeeringud teistesse valdkondadesse olid suhtelised tagasi-hoidlikud peamiste investeeringutega võrreldes (vt joonis 5.30). Pole tehtud ühtegi otsest investeeringut töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamiseks.

48,1%

45,1%

0,4%0,3%

0,3%3,4%

0,4%2,0%

seadmedtootmishoonedpaadid-laevadsadamvähikasvatusnõuetele vastavusinfrakontor

Joonis 5.30: Peipsi kalatööstuste investeeringute jagunemine 1998-2005 (n=9) Kõrvutades algandmeid, mida kasutati tabeli 5.4 ja joonise 5.30 koostamisel selgub, et objek-tide lõikes on tööstuste investeeringute mahud ligi 50% võrra suuremad kui investeeringud nn koondtabelist. Küsimustiku poolikule täitmisele viitab ka see, et komponentide summad ei anna enamasti kokku investeeringumahu suurust, mida küsiti aastate lõikes eraldi. Kõrvutades tulemusi Äriregistrist saadud andmetega oleks reaalne väita, et peamised Peipsi kalatööstused on investeerinud aastas keskmiselt 2-3 milj krooni.

72/114

44,4% ankeeti täitnud kalatööstustest olid taotlenud riigi või Euroopa Liidu toetust invest-eeringute tegemiseks (vt lisa „Küsimustik” küsimused C9). Kõik nad olid ka toetust saanud, kusjuures kaks tööstust kolmel aastal ning kaks ülejäänut ühel aastal. 62,5% toetuste kasulik-kust hinnati heaks ning 37,5% toetuste kasulikkust keskmiseks. Toetust mittetaotlenud vasta-jad tõid põhjustena välja infopuuduse, asjaajamise keerukuse ja inimese puudumise, kes tegeleks. 44,4% vastajatest (sh ka neid, kes polnud toetusi taotlenud) oli hästi teadlik sellest, et Eesti riik toetab Euroopa Liidu kaasabil kala töötlemise arendamist ja kaasajastamist (vt lisa „Küsi-mustik” küsimused E10). Ülejäänud olid sellest kuulnud, aga ei olnud teemaga kursis. Sapardi meetme 2 raames on 2001-2003 toetatud nelja Peipsi kalatööstust, sh ASi Kallaste Kalur ja ASi Peipus Fish kahel korral ning ASi Peipsi Trade ja OÜd Peipus ühel korral. RAKi meetme 3.11.1 raames toetati 2004. aastal kahte Peipsi kalatööstust, sh:

- AS Peipsi Trade, summas 7 823 217 krooni - OÜ Peipus, summas 1 045 943 krooni

Peipsi kalatööstuste toodete töötlemise investeeringutoetusteks suunati 16,9% RAKi meetme 3.11.1 vahenditest 2004. a. Arvestades Peipsi kalanduse osakaalu kogu Eesti-sise-sest kalandusest (vrdl joonis 4.4), on toodud proportsioon pigem Peipsi kasuks. Siiski viitab vaid kahe tööstuse toetamine meetme liiga väikesele mahule. Äriregistrist saadud andmete alusel ei saa väita, et tänu riigi toetusele oleksid nimetatud ettevõtted oma tavapäraseid invest-eeringuid 2004. a suurendanud (Peipsi Trade investeeringute maht on isegi oluliselt kahane-nud; selle põhjuseks on tõenäoliselt jooksva äritegevuse kehv tulemuslikkus 2004. a). Samas on võimalik, et nimetatud toetused kajastuvad investeeringutena alles 2005. a majandus-aruannete, mis ei olnud uuringu tegemise ajaks veel kättesaadavad. Lisaks kalatööstuste on RAKi meetmest 3.11.2 toetatud OÜd Peipus 2004. a seoses vähi-kasvatuse rajamisega kogusummas 1 943 500 krooni. See moodustas 7,8% meetme 3.11.2 kogumahust 2004. a. 11 vastanud KOVist viis tunnistas, et vald ei ole teinud investeeringuid kalandussektorisse (vt lisa „Küsimustik” küsimused E12) viimastel aastatel (üks vald siiski lubas, et võimalusel hakatakse kaasa lööma jõe süvendamisel, muuli ja sadamakai ehitamisel) ning lisaks kaks ei osanud välja tuua ühtegi oma valla poolt kalandusse tehtud investeeringut. Neli valda olid kalandussektorisse investeerinud, sh sellised tööd nagu:

- Rannapungerja jõesuudme süvendamine 2005; - Mehikoorma sadama uuringutööd 2005; - Kesk-Peipsi sadama osalus 2005 (500 tuh krooni); - Perasoonetsa peipsiäärse ranna-ala detailplaneering koos KMH hindamisega 2003 (250

tuh krooni); - olemasoleva paadikanali süvendamine 2004 (70 tuh krooni).

2006. a plaanitakse osaleda Mehikoorma sadama rekonstrueerimise projektis. Kui võtta aluseks rahandusministeeriumi analüüsil põhinev omavalitsuste arvestuslik tulu ühe elaniku kohta 2004. a86, siis selgub, et Kallaste on vaeseim linn ja Peipsi(-äärsed) vallad Piiris-saare, Peipsiääre ja Kasepää on vaeseimad vallad Eestis. Seetõttu on mõistetav, et KOVidel

86 Eesti Päevaleht, 5.01.2006, lk 16

73/114

pole piisavalt vahendeid investeeringuteks kalandussektorisse ning seda enam on tervitatav ja hinnatav, et mitu KOVi on siiski leidnud võimalusi kalanduse arendamises kaasa lüüa.

5.6 Investeeringuvajadus Peipsi kalanduses 27,3% Peipsi kaluritest (sh 36,3% Peipsi Grupi kaluritest ja 18,5% teistest Peipsi kaluritest) prognoosis uue paadi ostu lähiaastatel (vt lisa „Küsimustik” küsimus 7). Aastate lõikes on kontsentratsioon aastal 2007 (vt tabel 5.5).

Tabel 5.5 Peipsi kalurite paadiostu plaanid lähiaastatel Aasta Paadiostu

plaanide arv Ostusumma

kokku (krooni) Minimaalne maksumus

(krooni) Maksimaalne

maksumus (krooni) 2006 5 350500 2500 3000002007 38 21358000 10000 9500002008 1 30000 30000 30000KOKKU 44 21738500

Ka paadi keskmine maksumus aastate lõikes varieerus väga suurel määral ulatudes 30 tuh kroonist 593 tuh kroonini. Kallimad paadid olid eelkõige Peipsi Grupi kalurite vastustes – paadi keskmine maksumus Peipsi Grupi kaluritel küündis 729 tuhande kroonini, samal ajal kui teiste Peipsi kalurite poolt plaanitavate paatide keskmine maksumus oli vaid 46 tuh kroo-ni. Nii suurt erinevust on raske põhjendada, kuid võimalik, et Peipsi Grupi kalurid kasutavad keskmisest oluliselt suuremaid paate või laevu. Üks seletus on ka erinevus andmete kogumise metoodikas – Peipsi Grupi kaluritel oli võimalus ankeeti kirjalikult täites kauem mõelda ja kalkuleerida kui teistel Peipsi kaluritel, kes andsid telefoni teel spontaanseid vastuseid. Prognoosimaks paatide realistlikku ostuvajadust ja selleks vajaminevaid investeeringuid, tuleks kalurite hinnangu kõrval arvestada ka nn ajaloolisi andmeid (vt tabel 5.3 ja selle tõlgen-dus). Selle alusel võib väita, et keskeltläbi soetavad valimisse kuuluvad kalurid kümmekond paati aastas. Kui eeldada, et seni on paadi ostu pärssinud raha puudus, ning riik on valmis paadi soetamist toetama, ei ole ikkagi mõistlik eeldada, et vajadus ületaks 15 paati aastas. Eeldades, et valim hõlmab endas ca kolmandikku Peipsi kaluritest, ei ületaks vajadus paati-de järele 45 paati aastas. Kui võtta ühe paadi keskmiseks maksumuseks perioodil 2007-2013. a 50 000 krooni, siis realistlik investeeringuvajadus paatide ostuks perioodil 2007-2013 kokku oleks 15,8 miljonit krooni.87 Kindlasti sõltub paatide tegelik ostmine riigi poolt antavast toetusest – mida suurem see on, seda enam ollakse huvitatud paadi vahetamisest.

87 Toodud paadi keskmine hind on arvutatud moodi kasutades. Uuringust ilmnes, et Peipsi

Grupi kalurite paadid / laevad maksavad kalurite endi hinnangul oluliselt enam. Seda tu-leks täiendavalt kontrollida eksperthinnanguga ning juhul kui see osutub tõeseks, siis tu-leks investeeringuvajaduse kogumahtu suurendada kuni kaks korda, so 31,6 milj kroonini perioodil 2007-2013. Kindlasti peaks arvestama, et suuremaid laevu kasutab samaaegselt mitu kalurit – seega tuleb paadi maksumus jagada seda arvestuslikult kasutavate kalurite arvuga.

74/114

Võimalik, et toetussumma tuleks kavandada nii, et perioodil 2007-2009 oleks see aasta kesk-miselt suurem kui perioodil 2010-2013. 96,6% kaluritest leidis, et riik peab toetama Peipsi kalandust (vt lisa „Küsimustik” küsimus 12). Joonisest 5.31 ilmneb, et kõige enam vajatakse toetust paatide ostmisel ja moderniseerimisel.

1,20

2,46

2,99

3,35

1,95

2,18

2,48

3,65

1,00 1,50 2,00 2,50 3,00 3,50 4,00

paadi ost võimoderniseerimine

paadimootori ost

püügivahendite ost

külmutusseadmete ost

Peipsi Grupi kalurid teised Peipsi kalurid

Joonis 5.31: Peipsi kalurite hinnang investeeringutele, mida riik peaks toetama (vastavalt n=80 ja n=81); mida väiksem näitaja, seda prioriteetsem valdkond

Erinevus Peipsi Grupi kalurite ja teiste Peipsi kalurite vastuste vahel on märkimisväärne, kuid toetusvajaduste tähtsusjärjekord langeb kokku. Lisaks toodi vastajate poolt välja, et riik peaks toetama sadamate ehitust (n=3), transpordikulude katmist (n=2), tormikahjude likvideerimist (n=1) ja elu Peipsi ääres (n=1). Uuringu käigus küsiti sadama omanikelt, milliseid investeeringuid peetakse oluliseks teha järgnevate aastate jooksul (vt lisa „Küsimustik” küsimus B5). Sadamate lõikes saadud pilt on joonisel 5.32; võrdluseks on sellele lisatud senised investeeringud, mis joonisel 5.29. Jooniselt 5.32 selgub, et senisest olulisemalt suuremaid investeeringuid oleks sadama omani-ke endi hinnangul vaja teha Peipsi Grupi ning Peipsi kesk-lõunaosa sadamatesse. Uuringust selgunud investeeringute koguvajadus ulatus 45,0 milj kroonini, mis on ligi 2,5 kord suurem kui eelnenud seitsme aasta investeeringud. Investeerimisobjektide lõikes hinnates selgub, et suuremaid investeeringuid oleks ankeedile vastanud sadamates vaja teha:

- sadamakaide ehitamiseks hinnanguliselt kokku mahus 16,0 milj krooni - muulide renoveerimiseks hinnanguliselt kokku mahus 12,5 milj krooni - territooriumi nõuetele vastavaks ehitamiseks kokku mahus 8,4 milj krooni - kalapaatide ja laevade slipi ehitamiseks kokku mahus 2,1 milj krooni

Omanikud on seisukohal, et need tööd tuleb ette võtta kiiremas korras.

75/114

0

2000000

4000000

6000000

8000000

10000000

12000000

14000000

Investeeringud viimase seitsme aasta jooksul(krooni)

13000000 1340000 1400000 930000 880000 292000

Investeeringuvajadus lähiaastatel (krooni) 8006000 6700000 8000000 6300000 10200000 5000000 800000

Kallaste Alajõe Omedu Vasknarva Lohusuu Kolkja Mehikoorma

Joonis 5.32: 1998-2005 investeeringud ja lähiaastate investeeringuvajadus Peipsi sadamatesse

kroonides Reaalselt vajalik investeeringuvajadus haakub teemaga optimaalsete sadamate valik. Mõist-lik oleks esmajärjekorras välja arendada sadamad, mis ei asu teineteise vahetus läheduses, vaid mille mõjuala hõlmaks võimalikult suurt osa Peipsi rannikust. Võttes arvesse:

- lossimisandmeid ehk sadamate senist tegelikku kasutamist (kuigi need ei ole täielikud; kasutatud on eelkõige 2005. a näitajaid),

- kalurite, sadama omanike ja KOVide arvamust ehk huvigruppide arvamust, - passistamise seisu ehk sadama vastavust nõuetele, - seniseid investeerimismahte ehk ajaloolist valmisolekut sadamat arendada, - investeeringuvajadust ehk puuduolevaid ressursse, - territoriaalset paiknemist

oleks soovitatav prioritiseerida Peipsi sadamad investeeringute vajaduse ja toetamise seisu-kohalt alljärgnevalt (lisatud on võimalikud plussid ja miinused): 1. Omedu sadam88:

+ Sadam on olulisel kohal lossimisandmetelt + Kalurid ise ütlevad, et võrdlemisi palju kalureid kasutab seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks sobiv

88 Omedus on kaks sadamat, millest uuringusse kaasati OÜle Omedu Rand kuuluv sadam.

Teine sadam kuulub Kasepää vallavalitsusele, kes sadama arendamisel teeb koostööd üheksa kalapüügifirmaga. Tänaseks on just kohalikule omavalitusele kuuluva sadama osas tehtud ära hulk tööd nõuetele vastava sadama väljaehitamiseks. Käesolevast uuringust võib järeldada, et geograafilis-ajalooliselt on Omedu kalasadamaks sobiv ja vajalik koht. Otsus kumb sadam Omedus (riigi toel) välja ehitada, nõuks detailse-mat analüüsi, sh kohalike inimeste arvamustega ja majanduslike kriteeriumidega arvesta-mist (teostatavusanalüüsi). Uuringu tõlgendamisel peab arvestama, et käesolev analüüs on tehtud OÜ Omedu Rand sadama kohta.

76/114

+ Omanikud ise ütlevad, et see on võrdlemisi oluline sadam Peipsile + Omanikud on sadamasse teinud märkimisväärselt investeeringuid – Investeeringuvajadus on suur – Sadam ei ole alustanud passistamist – Suhteliselt lähedal kõige enam välja arendatud Kallaste sadamale

2. Alajõe sadam: + Sadam on olulisel kohal lossimisandmetelt + Kalurid ise ütlevad, et palju kalureid kasutab seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks võrdlemisi sobiv + Omanikud ise ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + Omanikud on sadamasse teinud märkimisväärselt investeeringuid + Selles piirkonnas peab olema vähemalt üks korralikult väljaehitatud sadam – Investeeringuvajadus on suur – Sadam ei ole alustanud passistamist

3. Kallaste sadam: + Sadam on väga olulisel kohal lossimisandmetelt + Kalurid ise ütlevad, et palju kalureid kasutab seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks võrdlemisi sobiv + Omanikud ise ütlevad, et see on väga oluline sadam Peipsile + Omanikud on sadamasse teinud väga suuri investeeringuid (kuid sellest ei piisa) + Sadam on passistatud – Investeeringuvajadus on suur – Teisi sadamaid tuleks järele aidata

4. Mehikoorma sadam: + Kalurid ise ütlevad, et võrdlemisi palju kalureid kasutab seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks võrdlemisi sobiv + Omanikud ise ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + KOVid ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + Investeeringuvajadus ei ole väga suur (tõenäoliselt ei jõuta nende investeeringute

tegemisel samale tasemele Kallaste sadamaga; kuid oleks vaja, et jõutaks samale tasemele, kus hetkel näiteks Omedu)

+ Selles piirkonnas peab olema vähemalt üks korralikult väljaehitatud sadam – Sadam on lossimisandmetelt keskpärane – Omanikud ei ole sadamasse väga palju investeerinud (kuigi joonisel 5.29 on seniste

investeeringute maht puudu, ütlesid omanikud, et investeeritud on süvendustööde tegemisse)

– Sadam ei ole alustanud passistamist 5. Lohusuu sadam:

+ Kalurid ise ütlevad, et väga palju kalureid kasutab seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks väga sobiv + Omanikud ise ütlevad, et see on väga oluline sadam Peipsile + Omanikud on sadamasse teinud märkimisväärselt investeeringuid + Selles piirkonnas võiks olla veel üks korralikult väljaehitatud sadam – Lossimisandmete järgi sadamas kala ei lossita – Investeeringuvajadus on väga suur – Sadam ei ole alustanud passistamist

6. Kolkja sadam: + Sadam on võrdlemisi olulisel kohal lossimisandmetelt

77/114

+ Omanikud ise ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + KOVid ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + Omanikud on sadamasse mõningal määral investeerinud + Selles piirkonnas võiks olla veel üks korralikult väljaehitatud sadam – Kalurid ise ütlevad, et kalurid kasutavad pigem piirkonna teisi sadamaid (Kallaste ja

Varnja on eespool) – Kalurid ise on seisukohal, et sadamaks sobiksid pigem piirkonna teised sadamad

(Kallaste ja Varnja on eespool) – Investeeringuvajadus on võrdlemisi suur – Sadam ei ole alustanud passistamist

7. Võõpsu (või Räpina) sadam89: + Kalurid ise ütlevad, et võrdlemisi palju kalureid kasutab seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks võrdlemisi sobiv + KOVid ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + Selles piirkonnas peab olema vähemalt üks korralikult väljaehitatud sadam – Sadam on lossimisandmetelt väike – Omanike seisukoht pole teada – Senised investeeringud pole teada – Investeeringuvajadus pole teada – Sadam ei ole alustanud passistamist

8. Vasknarva sadam: + Sadam on väga olulisel kohal lossimisandmetelt + Omanikud ise ütlevad, et see on oluline sadam Peipsile + Omanikud on sadamasse teinud märkimisväärselt investeeringuid + Selles piirkonnas võiks olla veel üks korralikult väljaehitatud sadam + Sadam on alustanud passistamist – Kalurid ise ütlevad, et kalurid kasutavad pigem piirkonna teisi sadamaid – Kalurid ise on seisukohal, et sadamaks sobiksid pigem piirkonna teised sadamad – Investeeringuvajadus on võrdlemisi suur – Suhteliselt lähedal Alajõe sadamale (oleks mõistlik arendada esialgu vaid üht

nendest) 9. Varnja sadam:

+ Kalurid ise ütlevad, et kalureid kasutavad seda + Kalurid ise on seisukohal, et koht on sadamaks võrdlemisi sobiv + Sadam on alustanud passistamist – Sadam on lossimisandmetelt väike – Omanike seisukoht pole teada – Senised investeeringud pole teada – Investeeringuvajadus pole teada – Selles piirkonnas poleks esialgu vaja nii mitut sadamat (kas Kolkja või Varnja; pike-

mas perspektiivis võib lisanduda Meerapalu)

89 Kalurite eelistus kuulub Võõpsule. Samas on olemasolevad andmed (sh lossimisandmed,

senised investeeringud ja omanike plaanid) puudulikud, et võtta ühene seisukoht. Kindel on see, et Põlvamaal peaks üks väljaehitatud kalasadam olema.

78/114

Joonis 5.33: Peipsi sadamate võrk optimaalsusest ja täiendavast arendamise vajadusest lähtudes Käsitlusest on välja jäetud Mustvee sadam, mis võiks areneda pigem reisisadamaks. Ülal-toodud sadamad on esitatud Peipsi kaardil joonisel 5.33. Investeeringuvajadus Peipsi sadamatesse sõltub sellest, mitme sadama arendamisele 2007-2013 kontsentreeruda. Arvestades investeeringute maksumusi (kai ehitus ca 3 milj krooni, muuli ehitus ca 3 milj krooni, territooriumi viimine nõuetele vastavusse ca 1,5 milj krooni), ning seni tehtud investeeringuid, siis võiks reaalseks investeeringumahuks prognoosida 2 milj krooni aastas sadama kohta90. Kui arvestada ehitushindade tõusu keskmiselt 5% aas-

90 Põllumajandusministeeriumi andmetel on Kasepää vallavalitsuse omanduses olevale

Omedu kalasadamale valminud tööprojekt kõigi vajalike lisadega ja selle järgi on

Lämmi- järv

Pihkvajärv

Peipsijärv

Omedu Alajõe Kallaste Mehikoorma Lohusuu Kolkja Võõpsu (või Räpina) Vasknarva Varnja

1

5

2 3 4

6 7

8

Peipsi sadamad ja nende prioriteetsus

9

9

1 8

1

3

4

5

6

7

79/114

tas, kujuneks keskmiseks investeeringuvajaduseks perioodil 2007-2013 16,3 miljonit krooni. Kuivõrd ainuke passistatud sadam Kallastes on seni investeerinud 13 milj krooni, siis peaks 16,3 miljoni krooni eest olema reaalne ehitada sadam nõuetele vastavaks. Juhul kui perioodil 2007-2013 keskenduda top 7 sadamatele (vt ülaltoodud nimekiri), siis kujuneks reaalseks investeeringuvajaduseks ca 115 milj krooni. Kuivõrd ülejäänud Peipsi sadamad peavad tegema hädapäraseid investeeringuid, siis võib see summa kasvada ca 125 milj kroonini perioodiks 2007-2013. Mõistagi sõltub omanike huvi teha investeeringuid riigi toest. Kõik vastanud sadamad olid seisukohal, et riik peab kindlasti toetama kalasadamate moderni-seerimist (vt lisa „Küsimustik” küsimus B9). Esmatähtsaks peetakse sadamakai ehituse ja renoveerimise toetamist. Olulised on ka teiste sadamarajatiste ehitamise ja renoveerimise toetamine ning paatide / laevade hoolde- ja remonditingimuste parandamine (vt joonis 5.34).

ehituskulud sadama väljaehitamiseks minimaalselt 50-60 miljonit krooni. Mehikoorma sadamale on valminud detailplaneering ja on alustatud tööprojekti koostamist. Seal on prognoositav investeeringuvajadus lähiajal ca 50 miljonit krooni.

Toodud ehituslikud numbrid on oluliselt suuremad, kui uuringu käigus sadamate omani-kelt kogutud prognoositavad investeeringute mahud sadamatesse. Kindlasti on üheks eri-nevuse põhjuseks küsimuse püstitus – uuringus küsiti sadamate omanikelt, milliseid investeeringuid peetakse vajalikuks lähiajal (sadama arendamiseks) teha (sõltumata sel-lest, kas riik toetab või mitte); ehitusprojektiga tehakse aga kogu sadam (mingi etapp sel-lest) ühe korraga „ideaalselt” valmis ning arvutatakse ehitusmaksumus.

Kogu teemaga haakub sadamate suutlikkus investeerida. Uuringust ilmnes, et viimastel aastatel on suuremate Peipsi sadamate investeeringud jäänud aastas mõnesaja tuhande krooni piiresse. Kui nüüd plaanitakse teha 50+ miljonit krooni investeeringuid, siis kust võetakse selleks raha või raha laenu tagasimaksmiseks? Ei ole reaalne, et sadamate invest-eerimisvõime võiks kasvada sedavõrd hüppeliselt. Järelikult selliste projektide teostamine sõltub eelkõige sellest, kas rahastajaks on Peipsi kalandusettevõte või kohalik omavalitsus ise või tuleb valdav enamus finantsidest riigilt / ELi fondidest. Märkima peab, et ka taotle-ja omafinantseering võib kujuneda sadamale praeguse finantsseisu juures probleemiks. Kahjuks ei olnud uuringus kasutada andmeid sadamate jooksvate sissetulekute kohta, et hinnata tuluvoo piisavust ekspluatatsioonikulude katmiseks. Tuleb arvestada, et kallimat sadamat on ka kallim ülal pidada / remontida. Soovitame investeeringute toetamisel võtta kriteeriumiks ”sadama vastavusse viimine nõuetega sadamapassi saamiseks” ja mitte rohkem (passistatud sadamate jaoks peaks välja töötama nn arenguastmete või -tasemete jaotuse, et ka nendel sadamatel oleks võimalik taotleda toetust uuele tasemele liikumiseks (vrdl tärnide süsteem hotellinduses). Siinkohal üks tähis võrdluseks – ainuke passistatud sadam Kallastel investeeris 13 miljonit krooni sadama nõuetele vastavusse viimiseks (tõsi, ei tea, mis oli baastase). Kuigi hinnad on pal-ju tõusnud, siis tuleks ikkagi tõsiselt kaaluda, kui kalleid sadamaid kalanduses tegelikult vaja on. Mida rohkem üks sadam maksab, seda vähem jääb toetusraha teistele. Peipsi suu-rust arvestades ei ole optimaalne piirduda 3-4 väljaehitatud sadamaga.

80/114

1,00

2,71

4,83

3,83

5,67

2,83

1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 6,0

sadamakai ehitus ja renoveerimine

muude sadamarajatised ehitus ja renoveerimine

paatide / laevade teenindamiseks vajalike seadmeteost

kala käitlemise seadmete ost

kalurite olmetingimuste parandamine

paatide / laevade hoolde- ja remonditingimusteparandamine

Joonis 5.34: Peipsi sadamate hinnang investeeringutele, mida riik peaks toetama (n=7); mida

väiksem näitaja, seda prioriteetsem valdkond Peipsi kalatööstused nägid oma investeerimisvajadusi ette üksnes järgneva paari aasta peale (vt lisa „Küsimustik” küsimus C7). Peamiselt peetakse vajalikuks investeerida tootmishoone-tesse (kokku mahus ca 10,0 milj krooni; n=9) ja seadmetesse (kokku mahus ca 3,5 milj krooni; n=9). Üks tööstus plaanis laiendada vähikasvatust kokku mahus 2,7 milj krooni. Üks tööstus plaanis ehitada laevu kokku mahus 1,1 milj krooni, kuid seda teemat on käsitletud kalurite paadivajaduste osas. Samuti ei ole arvestatud investeeringutega, mis olid seotud sadamatega – ka neid on käsitletud juba varem. Võrreldes ajalooliste andmetega võib prognoositavat investeeringute mahtu, so ca 1,8 milj krooni aastas ettevõtte kohta, pidada realistlikuks. Eeldades, et valim moodustab hinnan-guliselt vähemalt 75% Peipsi kalatööstuste potentsiaalist, kujuneks Peipsi kalatööstuste aasta-seks investeerimisvajaduseks ca 22 miljonit krooni. Võttes hinnaindeksiks 5% aastas selgub, et Peipsi kalatööstuste investeerimisvajadus perioodil 2007-2013 kokku oleks ca 180 milj krooni. Mõistagi sõltub ka siin omanike huvi teha investeeringuid riigi toest. Kõik vastanud kalatööstused olid seda meelt, et riik peab toetama investeeringuid kala tööt-lemise arendamiseks ja kaasajastamiseks (vt lisa „Küsimustik” küsimus C11). Peamiselt vaja-takse toetust kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks (vt joonis 5.35).

81/114

2,22

1,75

3,13

2,75

1,00 1,50 2,00 2,50 3,00 3,50

kala töötlemistingimuste parandamine

kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine

tootearendus

töötlemisest tuleneva keskkonnakoormusevähendamine

Joonis 5.35: Peipsi kalatööstuste hinnang investeeringutele, mida riik peaks toetama (n=9);

mida väiksem näitaja, seda prioriteetsem valdkond Ka vastanud valdadest oli rõhuv enamus seisukohal, et riik peab toetama investeeringuid Peipsi kalandusse (vt lisa „Küsimustik” küsimus E7). Jooniselt 5.36 selgub, et KOVide hin-nangul tuleks eelkõige toetada investeeringuid sadamatesse ja seejärel kalurite investeeringuid (vt lisa „Küsimustik” küsimus E8).

3,33

2,88

2,25

1,38

1,00 1,50 2,00 2,50 3,00 3,50

kalatööstusteinvesteeringud

kalakasvatajateinvesteeringud

kalurite investeeringud

sadamate investeeringud

Joonis 5.36: Peipsi-äärsete KOVide hinnang investeeringutele, mida riik peaks toetama

(n=9); mida väiksem näitaja, seda prioriteetsem valdkond KOVid hindasid seniste riigi ja Euroopa Liidu toetuse abil tehtud kalandusinvesteerin-gute kasulikkust (vt lisa „Küsimustik” küsimus E11) oma valla kaluritele väikeseks või väga väikeseks (n=2), sadamatele väga suureks (n=1) ja väga väikeseks (n=1) – tõenäoliselt peeti silmas erinevaid sadamaid – kalatööstustele väga väikeseks (n=1), väikeseks (n=1) ja keskmi-seks (n=1). Investeeringutoetuste kasulikkusest oma valla kalakasvatajatele ei osatud midagi arvata.

82/114

Vahekokkuvõttena võib öelda, et Peipsi kalanduses on investeeringuvajadus perioodil 2007-2013:

- paatide soetamiseks 15,8 milj krooni; - valitud sadamate arendamiseks 125 milj krooni (märkus: arvestades sadamate senist

investeerimissuutlikkust; ehitusprojektijärgsed maksumused võivad osutuda kordades suuremaks);

- kalatööstuste arendamiseks 180 milj krooni. Ei ole tõenäoline, seda seisukohta toetavad ka uuringu käigus kogutud andmed, et omanikud suudaksid ülaltoodud mahus investeerida. Eelkõige kehtib see sadamate ja paatide soetamise kohta, mille osas on arengut prognoositud senisest kiiremas tempos. Kalatööstuste suutlikkus tulenevalt nende äritegevuse suhteliselt heast kasumlikkusest on suurem. Otsus, mil määral toetada riigi poolt Peipsi kalandust, peaks arvestama reaalseid investeeringuvajadusi. Vastasel korral ei ole areng piisav või vastupidi, hakatakse tegema mittemõistlikke investeeringuid.

5.7 Kalurite huvi ümberõppimise ja ametivahetuse vastu, kalandussektori koolitusvajadus ja kalandusalane ühistegevus Peipsi regioonis Valdav enamus Peipsi kaluritest ei ole huvitatud ümberõppimisest ja ametivahetusest (vt lisa „Küsimustik”, küsimus 15). Peamiseks põhjuseks on motiiv, et tasuvamat tööd oleks ras-ke leida (vt joonis 5.37). Ligi kolmandik kaluritest ei ole valmis ametit vahetama, sest neile meeldib kaluri elukutse. Kuna Peipsi kalurid teenivad arvestuslikult oluliselt rohkem kui teiste sisevete- või rannakalurid, siis on mõistetav, et kalurieluga ollakse suhteliselt rohkem rahul.

0.6% 10.7%

3.8%

33.3%43.4%

4.4%

3.8%Jah, sest oleksin huvitatudlihtsamast tööstJah, sest oleksin huvitatudtasuvamast tööstJah, sest oleksin huvitatudparematest töötingimustestEi, sest mulle meeldib kalurielukutseEi, sest tasuvamat tööd oleksraske leidaPlaanin varsti pensionile jääda

Ei oska öelda

Joonis 5.37: Soov riigi toel ümber õppida ja ametit vahetada (n=159) KOVide esindajate arvamused, kas lähiaastatel ilmneb vajadus suunata Peipsi kalureid ümber õppima ja ametit vahetama (vt lisa „Küsimustik”, küsimus E13) oli seinast-seina. Kõige enam oli neid, kes ei osanud öelda. Võrdselt oli neid, kes arvasid, et selline vajadus ilmneb või pi-gem ilmneb ning neid, kelle arvates sellist vajadust pigem ei ilmne või ei ilmne üldse. Ühe

83/114

KOVi esindaja tõstis esile, et vallas on kalurikutsega inimesi vähe, kala püütakse muude töö-de kõrvalt. Läbi töötatud info alusel võib väita, et kaluritel jääb puudu oskustest seoses taotluste koos-tamisega. Samas on kaheldav, kas koolitus selles valdkonnas oleks lahenduseks. Võimalik, et parem lahendus oleks ettevõtluskonsultantide-projektikoostajate (näiteks Maakondlikud Arengukeskused (MAKid)) kasutamine, kelle teadmised ja oskused lubavad efektiivselt vor-mistada vajalikud dokumendid. Saar Polli uuringus tuuakse välja, et kõige olulisemaks info-allikaks oli kaluri jaoks teatud kindel kohalik arvamusliider, kes ise samuti kalur, vald-konnaga väga hästi kursis, on aktiivne ja missioonitundega inimene ning saab teiste kaluritega hästi läbi. Kalurite ühendused olid kalurite jaoks oluliseks ja usaldusväärseks infoallikaks. Näiteks Peipsi ääres olid kalurite ühingud viinud läbi koosolekuid.91 Arvamusliidrid võiksid luua kontaktid ülalviidatud konsultantidega, et tuua nad nö kalurite ette. Võimalikuks kitsas-kohaks on taotlemise nn võistlev olemus – raha küsimises ei ole kalurid koostööpartnerid, vaid konkurendid – kui on palju tahtjaid, siis kõigile ju raha ei jagu. Selles osas oleks kaluritel mõistlik eelnevalt kokkuleppele jõuda. Kogutud info alusel võib öelda, et erinevate kalandusettevõtjate gruppide omavahelised suhted pole just kuigi head. Endasugustesse ettevõtjatesse suhtuti pigem positiivselt ja toeta-valt, aga teistsugustesse ettevõtjatesse pigem negatiivselt. Kutseliste kalurite suhtumine har-rastuskaluritesse, traalipüüdjatesse, kokkuostjatesse ja kalatööstussesse oli fookusgruppides küllalt kriitiline. Kalatöötlejad jällegi olid küllalt kriitilised kohalike kalurite suhtes.92 Teo-reetiliselt muutuksid kalurid tugevamaks kui nad suudaksid rohkem ühineda. Ühinemisse suh-tusid kalurid väga erinevalt.93 50% sisevete kaluritest ei kuulu ühtegi liitu ega organisatsiooni. Liitunud olid enamasti kohalikes kalurite ühenduses, vähemal määral Eesti Kalurite Liidus.94

5.8 Peipsi kalandussektori konkurentsivõime ja arengut takistavad tegurid Selgitamaks välja tegevussuundi Peipsi kalapüügi arendamiseks küsiti kaluritelt, sadamatelt, kalatööstustelt ja omavalitustelt, mis takistab Peipsi kutselise kalapüügi arengut (vt lisa „Küsimustik”, küsimus 16, B11, C13, E14). Joonise 5.38 alusel võib väita, et Peipsi kalanduse tugevusteks on järve vee puhtus, sada-mate ja kokkuostjate piisavus. Kalanduse arengu takistajatena nähti liiga rangeid püügipiiranguid ja kalasadamate kehva olukorda. Probleemiks oli ka raha vähesus ja suured kulud. Sadamate esindajad leidsid, et kalureid, nii harrastuskalureid kui ka kutselisi, on liiga palju. Viimaste väidetega polnud kalurid ise, aga eriti KOVid päris nõus. Kala hindade osas oli huvigruppidel selge eriarvamus sadamate ja tööstuste arvates on (kokkuostu)hinnad kõrged, püüdjate arvates on aga kala (müügi)hinnad madalad. KOVid on

91 Saar Poll „Kalandussektori info- ja teabevajaduse uuringu aruanne“, kevad-suvi 2005, lk 58 92 Ibid, lk 56 93 Ibid, lk 51 94 Ibid, lk 14

84/114

selles küsimuses pigem kalurite-meelsed. Mõistagi sõltub eelkõige hinnast, kui hästi keegi end kalanduse väärtusketis tunneb (vt selle kohta p 4.2).

2,94

3,60

3,63

2,74

2,11

3,89

3,97

3,39

4,27

2,01

3,23

1,99

3,84

3,33

4,50

4,83

1,50

1,17

3,50

3,50

3,50

4,67

1,17

1,83

1,33

4,17

3,89

3,88

4,38

1,78

1,50

3,75

3,83

3,83

4,13

1,75

2,63

2,29

4,13

3,56

4,44

2,88

4,67

4,83

3,33

4,50

3,57

2,63

3,17

3,13

2,43

3,75

4,29

3,75

4,71

2,88

4,29

3,25

4,17

4,00

4,00

2,83

3,25

4,00

3,75

1,50

1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0

Kala on vähe

Harrastuskalurid püüavad liiga palju

Kutselisi kalureid on liiga palju

Kala hinnad on madalad

Kala kokkuostjaid on vähe

Kulud on liiga kõrged

Kaluritel pole raha uute paatide soetamiseks

Kaluritel pole raha paremate püügivahenditesoetamiseks

Kalapüügi piirangud on liiga ranged

Peipsi on reostunud

Kalapüüki reguleeriv seadusandlus

Kalasadamaid on vähe

Kalasadamad on kehvas olukorras

Kalatööstuste madal kasumlikkus

Kalatööstustel pole raha investeeringutetegemiseks

Kalatööstustele vajaliku tööjõu puudus

Kalakasvatuseks sobivate veealade puudus

Kalakasvatustel pole raha investeeringutetegemiseks

Kalakasvatustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõupuudus

Kalakasvatustel kala turustusraskused

Kalurid Sadamad Tööstused KOVid

Joonis 5.38 Peipsi kalapüügi arengut takistavad tegurid; tegureid on hinnatud 5-pallisel skaalal, kus 1 on „ei” ja 5 on „jah”

Need tulemused on kooskõlas Saar Polli varasema Peipsi uuringuga (vt p 1.2).

85/114

Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et Peipsi kalanduse konkurentsivõime baseerub ühelt poolt puhtale järve veele, teiselt poolt ajalooliselt välja kujunenud kalastustraditsiooni-dele ja infrastruktuurile (sh piisava hulga kalurite olemasolu, sadamatevõrk, vahendajate-süsteem). Konkurentsivõimet halvendab raha puudus, mistõttu ei suudeta olemasolevat piisavalt kaasajastada. Probleemne on tegevusala majanduslik tasuvus. Leitakse, et kui riik ei piiraks püüki nii ulatuslikult, oleks võimalik paremini hakkama saada. Viimane võib tähenda-da seda, et osaliste lähenemine on lühinägelik; samas ei saa seda siinkohal tõestada ega ümber lükata, sest püügipiirangute otstarbekuse teema ei olnud käesolevas uuringus vaatluse all. Peipsi (kutselist) kalandust mõjutaks kindlasti Peipsi turismipotentsiaali senisest parem ära-kasutamine. Turismimajanduse osa Peipsi ääres on omaette suur teema ja olemasoleva info baasilt saaks siin parimal juhul spekuleerida, mis ja kuidas. Mõistlik oleks analüüsida piir-konda tervikuna (kasvõi transpordikoridori via Hanseatica ja selle mõjupiirkonna ulatuses), et kaardistada ära olemasolev infrastruktuur ning töötada välja a) täiendavate atraktsioonide, juurdepääsu, majutuse-toitlustuse jms kontseptsioon; b) turunduskontseptsioon ehk kuidas inimesi sellesse piirkonda tuua / neid seal peatuma / kulutama motiveerida. Selle käigus saaks uurida, kas Peipsi piirkond vajaks näiteks spetsialiseerunud väikekalatööstusi, kes pakuks turistidele, aga siseturule orienteeritud tooteid ja teenuseid.

* * * Võttes arvesse uuringu tulemusi tuleks edaspidi Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Kalandusfondi ja riigi vahendeid suunata:

1. Uute paatide soetamise toetamiseks: Investeeringute koguvajadus perioodil 2007-2013 on 15,8 milj krooni (vt p 5.6); konkreetne metoodika, riigi toetuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks täiendavalt välja töötada,

2. Omedu, Alatskivi, Kallaste, Mehikoorma, Lohusuu, Kolkja, Võõpsu (või Räpina) sadamate väljaarendamise toetamiseks: Investeeringute koguvajadus perioodil 2007-2013 on 125 milj krooni (vt p 5.6 ja alamärkus 90); konkreetne metoodika, riigi toe-tuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks täiendavalt välja töötada,

3. Kaasaegsete tehnoloogiate rakendamise toetamiseks kalatööstustes: Investeeringute koguvajadus perioodil 2007-2013 on 180 milj krooni (vt p 5.6); konkreetne metoodika, riigi toetuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks täiendavalt välja töötada,

4. Peipsi järve vee puhtuse tagamisele (vt p 5.8).

86/114

LISAD

87/114

Küsimustik KÜSIMUSTIK KAR meetmete mõju ja vajadus Peipsi regiooni kalandussektorile EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi Peipsi kalanduse uuringu. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks. Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas). a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või

kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse …………..................................... (palun kirjutage)

b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ….............asemele (palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 038 või 56 508 349. A osa (kalurid) 1. Mis ajast alates töötate kutselise kalurina Peipsil? ….....………………

(palun kirjutage algusaasta) 2. Tohin ma küsida, kui oluline on Teile kalapüügiga teenitav raha ehk

kui suure osa Teie sissetulekust aastas moodustab kaluri tööga teenitud raha?

0% alla 10% 10-50% 50-90% 90-100% Ei soovi vastata

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

88/114

3. Kuidas Te ise hindate oma majanduslikku olukorda?

Kõvasti alla Eesti keskmise Veidi alla Eesti keskmise Eesti keskmine Veidi üle Eesti keskmise Kõvasti üle Eesti keskmise

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

4. Kuidas on Teie majanduslik olukord muutunud viimase kolme aasta jooksul?

Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

5. Kui palju kulub Teil aastas keskmiselt raha …

… kalapüügivarustuse soetamisele ja korrashoiule …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … kala säilitamisele …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … paadikütuse ostmisele …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … paadimootori remondile …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … paadikere remondile …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … ohutusvahenditele …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … püügilubadele …............……………… krooni (palun kirjutage summa) … muude püügiga seotud kulude katmiseks …............……………… krooni (palun kirjutage summa)

……………………………………………………………………..……………….…… (palun täpsustage, millised muud kulud)

Ei ole kursis, sest kõik kulud kannab firma, kus kalurina töötan (kui valisite selle vastuse, siis palun edasi küsimusega 8)

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

89/114

6. Kas olete viimase seitsme aasta jooksul ostnud kalapüügiks Peipsil uue (või kasutatud)

paadi? (märkige ära kõik paadid, mis Te olete selle aja jooksul ostnud või liisinud)

Jah, ostsin aastal …………… paadi, mis maksis ……………………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa) ostsin aastal …………… paadi, mis maksis ……………………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa) ostsin aastal …………… paadi, mis maksis ……………………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa) ostsin aastal …………… paadi, mis maksis ……………………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa)

Ei ole paate ostnud Ei püüa paadiga

7. Kas plaanite järgnevatel aastatel osta kalapüügiks Peipsil uue (või kasutatud) paadi?

(märkige ära paadid, mis tuleks osta-liisida)

Jah, paadi peaks ostma aastal …………… ja see maksaks siis ca …………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa) paadi peaks ostma aastal …………… ja see maksaks siis ca …………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa) paadi peaks ostma aastal …………… ja see maksaks siis ca …………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa) paadi peaks ostma aastal …………… ja see maksaks siis ca …………… krooni (palun kirjutage aasta) (palun kirjutage summa)

Ei plaani paate osta Ei oska öelda

Edasi on mõned küsimused kalasadamate ja kala maaletoomise punktide kohta 8. Millist kalasadamat või kala maaletoomise punkti Te peamiselt kasutate? (palun märkida

ainult üks vastusevariant)

…………..……………………………………………………… (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Ei kasuta kalasadamaid Peipsil käimisel …………………………………………………………………………..…………….……

(midagi muud, palun kirjutage)

90/114

9. Palun valige kolm Teie piirkonda jäävat kalasadamat või kala maaletoomise punkti ja hinnake olukorda neis?

1) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

2) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

91/114

3) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

10. Palun reastage oma piirkonna kalasadamad ja kala maaletoomise punktid nende

sadamaks sobivuse järgi (õige asukoht, korralik infrastruktuur jne)? Koht Kalasadam

Nr 1 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 2 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 3 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 4 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 5 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 6 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

92/114

Järgnevalt räägime riigi ja EL toetuste taotlemisest 11. Kas Teie olete viimase 5 aasta jooksul esitanud taotlusi EL või riigi toetuse saamiseks

seoses kalapüügiga Peipsil? Ei ole (palun edasi küsimus 11a) Jah, ………………………………………………… (palun edasi küsimus 11b)

(palun kirjutage, millistele fondidele / asutustele) ………………………………………………..…………..… (muu vastus, palun kirjutage)

11a. Juhul kui Te pole toetust taotlenud, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks

vastusevariant) ma pole taotlenud, sest …

… pole sobivat toetusmeedet … polnud infot … asjaajamine keerukas … ei olnud, kes tegeleks … ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged

………………………………………………………….…… (muu põhjus, palun kirjutage)

11b. Kas olete toetust ka saanud?

Ei ole (palun edasi küsimus 12) Jah (palun edasi küsimus 11c)

11c. Kuidas hindate saadud toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust Teile tänase

seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite) Toetuse andja Aasta 1

Väga väike

2 Väike

3 Kesk-mine

4 Suur

5 Väga suur

12. Kas olete teadlik, et Eesti riik toetab Euroopa Liidu kaasabil uute paatide / laevade

soetamist ja olemasolevate renoveerimist kalapüügiks sisevetes aastani 2007? Jah, olen sellest kuulnud ja teemaga hästi kursis Jah, olen sellest kuulnud, aga ei ole teemaga kursis Ei ole sellest varem kuulnud

(palun edasi küsimusega 12)

93/114

13. Kas Teie arvates on riigil vaja anda investeeringu toetusi Peipsi kalandusele? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei ole vaja Ei oska öelda

14. Palun järjestage (1., 2., 3. jne), milliseid kalurite investeeringuid peaks riik

esmajärjekorras toetama?

… paadi ost või moderniseerimine … paadimootori ost … püügivahendite ost … külmutusseadmete ost … ………………………………………….. (midagi muud, palun kirjutage)

15. Kas Teie isiklikult oleksite valmis riigi toel ümber õppima ja ametit vahetama? (palun

valige ainult üks vastusevariant) Jah, sest oleksin huvitatud lihtsamast tööst Jah, sest oleksin huvitatud tasuvamast tööst Jah, sest oleksin huvitatud parematest töötingimustest Ei, sest mulle meeldib kaluri elukutse Ei, sest tasuvamat tööd oleks raske leida Plaanin varsti pensionile jääda Ei oska öelda

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

16. Mis takistab Teie arvates kutselise kalapüügi arengut Peipsil? 1

Ei 2

Pigem ei

3 Nii ja naa

4 Pigem

jah

5 Jah

Ei oska öelda

Kala on vähe Harrastuskalurid püüavad liiga palju

Kutselisi kalureid on liiga palju

Kala hinnad on madalad Kala kokkuostjaid on vähe Kulud on liiga kõrged Kaluritel pole raha uute paatide soetamiseks

Kaluritel pole raha paremate püügivahendite soetamiseks

94/114

1 Ei

2 Pigem

ei

3 Nii ja naa

4 Pigem

jah

5 Jah

Ei oska öelda

Kalapüügi piirangud on liiga ranged

Peipsi on reostunud Kalapüüki reguleeriv seadusandlus

Kalasadamaid on vähe Kalasadamad on kehvas olukorras

…………………………… (midagi muud, palun kirjutage)

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks. 17. Millises vallas / linnas Te kutselise kalurina tegutsete? …………………………

(palun kirjutage) 18. Teie vanus ……………

(palun kirjutage) KÜSIMUSTIK KAR meetmete mõju ja vajadus Peipsi regiooni kalandussektorile EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi Peipsi kalanduse uuringu. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks. Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas). a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või

kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse …………..................................... (palun kirjutage) b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ….............asemele (palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 038 või 56 508 349.

95/114

B osa (sadamad) B1. Mis ajast alates on Teie sadam tegutsenud kalasadamana? ….....………………

(palun kirjutage algusaasta) B2. Kas pakute lisaks kalalaevadele sadamateenuseid ka teistele laevadele / paatidele /

jahtidele? Jah Ei

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

B3. Palun hinnake hetkeolukorda oma sadamas? Puudub

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja -ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus

Sadama personal Sadamatasude soodsus kalurile

Juurdepääs kalasadamale maa poolt

B4. Milliseid investeeringuid olete kalasadamasse teinud viimase seitsme aasta jooksul? Investeeringu tegemise aeg

Investeeringu sisu Investeeringu maht [krooni]

96/114

B5. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha kalasadamasse järgnevate aastate jooksul? Investeeringu tegemise aeg

Investeeringu sisu Investeeringu maht [krooni]

B6. Palun reastage oma piirkonna kalasadamad ja kala maaletoomise punktid nende

sadamaks sobivuse järgi (õige asukoht, korralik infrastruktuur jne)? Koht Kalasadam

Nr 1 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 2 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 3 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 4 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 5 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 6 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

97/114

Järgnevalt räägime riigi ja EL toetuste taotlemisest B7. Kas olete viimase 5 aasta jooksul esitanud taotlusi EL või riigi toetuse saamiseks seoses

oma kalasadama moderniseerimisega? Ei ole (palun edasi küsimus B7a) Jah, ………………………………………………… (palun edasi küsimus B7b)

(palun kirjutage, millistele fondidele / asutustele) ………………………………………………..…………..… (muu vastus, palun kirjutage)

B7a. Juhul kui Te pole toetust taotlenud, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks

vastusevariant) ma pole taotlenud, sest …

… pole sobivat toetusmeedet … polnud infot … asjaajamine keerukas … ei olnud, kes tegeleks … ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged

………………………………………………………….…… (muu põhjus, palun kirjutage)

B7b. Kas olete toetust ka saanud?

Ei ole (palun edasi küsimus B8) Jah (palun edasi küsimus B7c)

B7c. Kuidas hindate saadud toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust sadamale

tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite) Toetuse andja Aasta 1

Väga väike

2 Väike

3 Kesk-mine

4 Suur

5 Väga suur

B8. Kas olete teadlik, et Eesti riik toetab Euroopa Liidu kaasabil kalasadamate

moderniseerimist? Jah, olen sellest kuulnud ja teemaga hästi kursis Jah, olen sellest kuulnud, aga ei ole teemaga kursis Ei ole sellest varem kuulnud

(palun edasi küsimusega B8)

98/114

B9. Kas Teie arvates on riigil vaja anda investeeringu toetusi Peipsi kalasadamate moderniseerimisele?

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei ole vaja Ei oska öelda

B10.Palun järjestage (1., 2., 3. jne), milliseid investeeringuid peaks riik esmajärjekorras

toetama?

… sadamakai ehitus ja renoveerimine … muude sadamarajatised ehitus ja renoveerimine … paatide / laevade teenindamiseks vajalike seadmete ost … kala käitlemise seadmete ost … kalurite olmetingimuste parandamine … paatide / laevade hoolde- ja remonditingimuste parandamine

… ……………………………………………………………….. (midagi muud, palun kirjutage)

B11.Mis takistab Teie arvates kalanduse arengut Peipsil? 1

Ei 2

Pigem ei

3 Nii ja naa

4 Pigem

jah

5 Jah

Ei oska öelda

Kala on vähe Harrastuskalurid püüavad liiga palju

Kutselisi kalureid on liiga palju

Kala hinnad on madalad Kala kokkuostjaid on vähe Kalapüügi kulud on liiga kõrged

Kaluritel pole raha uute paatide soetamiseks

Kaluritel pole raha paremate püügivahendite soetamiseks

Kalapüügi piirangud on liiga ranged

Peipsi on reostunud Kalapüüki reguleeriv seadusandlus

Kalasadamaid on vähe Kalasadamad on kehvas olukorras

…………………………… (midagi muud, palun kirjutage)

99/114

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks. B12.Millises vallas / linnas Teie sadam asub? …………………………

(palun kirjutage) B13.Kui palju on Teie sadamas töötajaid? …………………………

(palun kirjutage) KÜSIMUSTIK KAR meetmete mõju ja vajadus Peipsi regiooni kalandussektorile EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi Peipsi kalanduse uuringu. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks. Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas). a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või

kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse …………..................................... (palun kirjutage) b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ….............asemele (palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 038 või 56 508 349. C osa (kalatööstused) C1. Mis ajast alates on Teie ettevõte tegutsenud kala töötlemise ja turustamisega? ……………

(palun kirjutage algusaasta) C2. Palun hinnake hetkeolukorda oma ettevõttes? 1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Kala töötlemise tingimused Tehnoloogia kaasaegsus Tootmishooned Töötingimused ja -ohutus Toodete kvaliteet Veekeskkonna sõbralikkus

100/114

Õhukeskkonna sõbralikkus Tootmisjäätmete käitlus

C3.Millised on olnud Teie ettevõtte peamised eesmärgid investeeringute tegemisel? (palun

kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) ………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) C4. Milliseid investeeringuid on ettevõtte teinud alates 1998.a … Investeeringu sisu Investeeringu

tegemise aeg [aasta]

Investeeringu maht [krooni]

Kala töötlemistingimuste parandamiseks

Kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks

Tootearenduseks

Töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamiseks

101/114

C5. Milliseid muid investeeringuid on ettevõtte teinud alates 1998.a? Investeeringu sisu Investeeringu

tegemise aeg [aasta]

Investeeringu maht [krooni]

C6. Teie ettevõtte investeeringute maht kokku on majandusaastate lõikes olnud …

[kroonides] 1998. a 1999. a 2000. a 2001. a 2002. a 2003. a 2004. a 2005. a*

* prognoos C7. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha ettevõttesse järgnevate aastate jooksul? Investeeringu sisu Investeeringu

tegemise aeg [aasta]

Investeeringu maht [krooni]

C8. Kas Teie ettevõte oleks täiendavalt valmis tegelema kalakasvatusega?

Jah, meil on juba praegu oma kalakasvatus Jah, meil on kindel plaan hakata lähitulevikus tegelema kalakasvatusega Oleme kaalunud, kuid ei pea seda majanduslikult otstarbekaks Ei, sest meil pole vajalike oskustega inimesi Ei, sest meil pole vajalikeks investeeringuteks raha Ei, sest pole sobivat kohta kalade kasvatamiseks

102/114

Seda teemat ei ole arutatud Ei oska öelda

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

Järgnevalt räägime riigi ja EL toetuste taotlemisest C9. Kas olete viimase 5 aasta jooksul esitanud taotlusi EL või riigi toetuse saamiseks seoses

kala töötlemise arendamise ja kaasajastamisega oma ettevõttes? Ei ole (palun edasi küsimus C9a) Jah, ………………………………………………… (palun edasi küsimus C9b)

(palun kirjutage, millistele fondidele / asutustele) ………………………………………………..…………..… (muu vastus, palun kirjutage)

C9a. Juhul kui Te pole toetust taotlenud, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks

vastusevariant) ma pole taotlenud, sest …

… pole sobivat toetusmeedet … polnud infot … asjaajamine keerukas … ei olnud, kes tegeleks … ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged

………………………………………………………….…… (muu põhjus, palun kirjutage)

C9b. Kas olete toetust ka saanud?

Ei ole (palun edasi küsimus C10) Jah (palun edasi küsimus C9c)

C9c. Kuidas hindate saadud toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust ettevõttele

tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite) Toetuse andja Aasta 1

Väga väike

2 Väike

3 Kesk-mine

4 Suur

5 Väga suur

(palun edasi küsimusega C10)

103/114

C10. Kas olete teadlik, et Eesti riik toetab Euroopa Liidu kaasabil kala töötlemise arendamist ja kaasajastamist?

Jah, olen sellest kuulnud ja teemaga hästi kursis Jah, olen sellest kuulnud, aga ei ole teemaga kursis Ei ole sellest varem kuulnud

C11.Kas Teie arvates on riigil vaja anda investeeringu toetusi kala töötlemise arendamisele ja

kaasajastamisele? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei ole vaja Ei oska öelda

C12.Palun järjestage (1., 2., 3. jne), milliseid investeeringuid peaks riik esmajärjekorras

toetama?

… kala töötlemistingimuste parandamine … kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine … tootearendus … töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamine … ………………………………………….. (midagi muud, palun kirjutage)

C13.Mis takistab Teie arvates kalanduse arengut Peipsil? 1

Ei 2

Pigem ei

3 Nii ja naa

4 Pigem

jah

5 Jah

Ei oska öelda

Kala on vähe Harrastuskalurid püüavad liiga palju

Kutselisi kalureid on liiga palju

Kala hinnad on madalad Kala kokkuostjaid on vähe Kalapüügi kulud on liiga kõrged

Kaluritel pole raha uute paatide soetamiseks

Kaluritel pole raha paremate püügivahendite soetamiseks

Kalapüügi piirangud on liiga ranged

Peipsi on reostunud Kalapüüki reguleeriv seadusandlus

104/114

Kalasadamaid on vähe Kalasadamad on kehvas olukorras

Kalatööstuste madal kasumlikkus

Kalatööstustel pole raha investeeringute tegemiseks

Kalatööstustele vajaliku tööjõu puudus

Kalakasvatuseks sobivate veealade puudus

Kalakasvatustel pole raha investeeringute tegemiseks

Kalakasvatustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu puudus

Kalakasvatustel kala turustusraskused

…………………………… (midagi muud, palun kirjutage)

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks. C14.Millises vallas / linnas Teie ettevõte asub? …………………………

(palun kirjutage) C15.Kui palju on Teie ettevõttes töötajaid? …………………………

(palun kirjutage) KÜSIMUSTIK KAR meetmete mõju ja vajadus Peipsi regiooni kalandussektorile EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi Peipsi kalanduse uuringu. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks. Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas).

105/114

a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse ………….....................................

(palun kirjutage) b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ….............asemele (palun kirjutage) Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 038 või 56 508 349. E osa (kohalikud omavalitsused ja kalandusega seotud kolmas sektor) E1. Mis ajast alates olete kokku puutunud Peipsi kalandusega? ….....………………

(palun kirjutage algusaasta) E2. Kuidas Te hindate Peipsi kutseliste kalurite majanduslikku olukorda?

Kõvasti alla Eesti keskmise Veidi alla Eesti keskmise Eesti keskmine Veidi üle Eesti keskmise Kõvasti üle Eesti keskmise

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

E3. Kuidas on Teie arvates Peipsi kutseliste kalurite majanduslik olukord muutunud viimase

kolme aasta jooksul?

Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

Edasi on mõned küsimused kalasadamate ja kala maaletoomise punktide kohta E4. Nimetage palun oma valla / piirkonna kalasadamad ja kala maaletoomise punktid?

…………..………………………………………………………

(kalasadama nimi, palun kirjutage) …………..………………………………………………………

(kalasadama nimi, palun kirjutage)

106/114

…………..………………………………………………………

(kalasadama nimi, palun kirjutage) …………..………………………………………………………

(kalasadama nimi, palun kirjutage) …………..………………………………………………………

(kalasadama nimi, palun kirjutage) …………..………………………………………………………

(kalasadama nimi, palun kirjutage)

Ei oska öelda ………………………………………………………………………..……………….……

(midagi muud, palun kirjutage) E5. Palun hinnake olukorda ülalnimetatud kalasadamates ja kala maaletoomise punktides? 1) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

2) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

107/114

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

3) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

4) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek

108/114

Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

5) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

6) ………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Puudub1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Vee sügavus sadamakai ääres

Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus

109/114

Kütusetankla Kalalaeva hooldamiseks või remontimiseks vajalikud rajatised

Kalurite olmehoone ja –ruumid

Kala lossimine Kala ladustamine ja säilitamine

Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Sadamatasude soodsus Juurdepääs kalasadamale maa poolt

E6. Palun reastage oma piirkonna kalasadamad ja kala maaletoomise punktid nende

sadamaks sobivuse järgi (õige asukoht, korralik infrastruktuur jne)? Koht Kalasadam

Nr 1 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 2 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 3 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 4 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 5 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Nr 6 …………………………... (kalasadama nimi, palun kirjutage)

Järgnevalt räägime riigi ja EL investeeringu toetustest kalandusele E7.Kas Teie arvates on riigil vaja anda investeeringu toetusi Peipsi kalandusele?

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei ole vaja Ei oska öelda

110/114

E8.Palun järjestage (1., 2., 3. jne), milliseid kalanduse investeeringuid peaks riik

esmajärjekorras toetama?

… kalurite investeeringud … sadamate investeeringud … kalatööstuste investeeringud … kalakasvatajate investeeringud … ………………………………………….. (midagi muud, palun kirjutage)

E9. Milliseid investeeringuid vajaksid Teie arvates piirkonna sadamad ja kala maaletoomise

punktid? Sadama nimi Investeeringu sisu

E10.Milliseid investeeringuid vajaksid Teie arvates piirkonna kalatööstused ja

kalakasvatused? Valdkond / nimi

Investeeringu sisu

111/114

E11.Kuidas hindate seniste riigi ja EL toetuste abil tehtud kalandusinvesteeringute kasulikkust Teie vallale tänase seisuga?

Valdkond Investeeringuid pole tehtud

1 Väga väike

2 Väike

3 Kesk-mine

4 Suur

5 Väga suur

Ei oska öelda

Kaluritele antud toetustest tehtud investeeringud

Sadamatele antud toetustest tehtud investeeringud

Kalatööstustele antud toetustest tehtud investeeringud

Kalakasvatajatele antud toetustest tehtud investeeringud

E12.Milliseid investeeringuid on teie vald teinud viimastel aastatel kalandussektorisse

(kalurite tegevus, sadamad, kalatööstused jne) ja planeerib teha järgnevatel? Aasta Investeeringu(te) nimetus(ed) Summa

(krooni) Ei oska öelda

2001

2002

2003

2004

2005

2006*

2007*

2008*

* Prognoos tegevus- või arengukava järgi

Meie vald ise ei tee investeeringuid kalandusse …………………………………………………………………………..……………….……

(midagi muud, palun kirjutage)

112/114

E13.Kas Teie arvates ilmneb lähiaastatel vajadus suunata Peipsi kalureid ümber õppima ja ametit vahetama? (palun valige ainult üks vastusevariant)

Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda

……………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

E14.Mis takistab Teie arvates kalanduse arengut Peipsil? 1

Ei 2

Pigem ei

3 Nii ja naa

4 Pigem

jah

5 Jah

Ei oska öelda

Kala on vähe Harrastuskalurid püüavad liiga palju

Kutselisi kalureid on liiga palju

Kala hinnad on madalad Kala kokkuostjaid on vähe Kalapüügi kulud on liiga kõrged

Kaluritel pole raha uute paatide soetamiseks

Kaluritel pole raha paremate püügivahendite soetamiseks

Kalapüügi piirangud on liiga ranged

Peipsi on reostunud Kalapüüki reguleeriv seadusandlus

Kalasadamaid on vähe Kalasadamad on kehvas olukorras

Kalatööstuste madal kasumlikkus

Kalatööstustel pole raha investeeringute tegemiseks

Kalatööstustele vajaliku tööjõu puudus

Kalakasvatuseks sobivate veealade puudus

Kalakasvatustel pole raha investeeringute tegemiseks

113/114

Kalakasvatustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu puudus

Kalakasvatustel kala turustusraskused

…………………………… (midagi muud, palun kirjutage)

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks. E15.Teie ametikoht …………………………

(palun kirjutage) E16.Teie vanus ……………

(palun kirjutage)

114/114

LISA 2

Projektimeeskonna tutvustus Käesolev uuringu, kus hinnatakse Kalanduse Arendusrahastu meetmete mõju ja vajadust Peipsi regiooni kalandussektorile, on koostanud OÜ Hansauuringud. OÜ Hansauuringud projektimeeskond komplekteeriti arvestades uuringu iseloomu ja spetsiifi-kat. Antud sektori uuring kvalifitseerus valdkonda kui majandusanalüütiline uurimustöö. Seega töö kriitilised etapid olid algandmete kogumine, uurimismaterjali ettevalmistamine ning majandusanalüüs koos järeldusega. Töögruppi kuulus seitse liiget, keda toetas administratiiv-juriidilistes küsimustes üks inimene. Administratsioon: Aleksander Haritonov Töögrupp: Rein Riisalu, projektijuht, peaanalüütik

Rein Riisalu on töötanud seitse aastat turunduse õppejõuna Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on õpetanud nii turunduse kui turundusuuringute aineid ning osalenud enam kui 30 turundusuuringu ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tellimisel nii Eestis kui väljaspool.

Karin Kranna, algandmete ja uurimismaterjali ettevalmistamistöö koordinaator, analüüs, küsitlus

Kalle Kask, projekti esmane ettevalmistamine, tarkvaralahendused, algandmed, analüüs, küsitlus

Heino Hõbeoja, projekti esmane ettevalmistus, küsitlus Kai Takkis, ettevõtete finantsmajanduslike andmete ettevalmistamine Janek Zavatski, küsitlus Ljudmilla Suska, küsitlus OÜ HANSAUURINGUD Hansauuringud OÜ pakub projektijuhtimise täisteenust EL struktuurifondidest raha taotlemi-seks. Ettevõtte põhiteadmised on vajalike finantsvahendite leidmine (EL fondid, pangad), tasuvusanalüüside koostamine (turism, piirkonna majanduslik areng, tööstuslik tootmine, põllumajandus, teeninduslik ettevõtlus, infotehnoloogia ja teaduspõhised uuendused). Hansauuringud OÜ alustas tegevust 2005. a märtsis. OÜ Hansauuringud koondab endas 14 konsultanti, kes omavad väärtuslikku kogemust majandusanalüüside koostamisel ja ette-võtlusprojektide juhtimisel. Ettevõtte tuntuimad kliendid on AS Atko Grupp AS, Audru Golf OÜ, Rocca al Mare Kool, AS Helmes, Taagepera Loss OÜ, EV Põllumajandusministeerium, Jõgeva Maavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kardioloogia Instituut, AS Saku Metall, Hiiu Kalur AS, sadamatest: Mõntu sadam, Pärnu sadam, Miiduranna sadam jt. Lisainformatsiooni võib leida ettevõtte kodulehelt: www.hansauuringud.ee