Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine · mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala

Väljaandja: Meremäe VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2008, 3, 37

Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine

Vastu võetud 25.10.2007 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 7 alusel.

§ 1.Kinnitada Meremäe valla arengukava aastateks 2007 – 2010. ( juurde lisatud).

§ 2.Määrus jõustub 5. novembril 2007. a.

Volikogu esimees Margus PALOK

KinnitatudMeremäe Vallavolikogu

25.oktoobri 2007. a määrusega nr 5

Meremäe valla arengukava

2007 - 2010

SisukordSissejuhatusI ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND1. Asend.2. Kujunemine, ajalugu.3. Asustus, rahvastik.II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID1. Ettevõtlus ja tööhõive1.1. Tööhõive1.2. Ettevõtlus2. Turism ja puhkemajandus2.1. Turism, vaatamisväärsused2.2. Puhkemajandus3. Tehniline infrastruktuur3.1. Elamumajandus3.2. Teed3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid3.4. Elektrivarustus3.5. Soojavarustus3.6. Ühistransport3.7. Side, internet4. Keskkonnahoid4.1. Maafond4.2. Looduslikud veekogud4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala4.4. Maavarad4.5. Vee tarbimine4.6. Jäätmed4.7. Puhastusseadmed5. Haridus5.1. Põhiharidus5.2. Lasteaiad5.3. Noorsootöö6. Kultuur6.1. Rahvamajad6.2. Seltsitegevus6.3. Raamatukogud

Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine Leht 1 / 24

#_Toc168355409#_Toc168355410#_Toc168355411#_Toc168355412#_Toc168355413#_Toc168355414#_Toc168355415#_Toc168355416#_Toc168355417#_Toc168355418#_Toc168355419#_Toc168355420#_Toc168355421#_Toc168355422#_Toc168355423#_Toc168355424#_Toc168355425#_Toc168355426#_Toc168355427#_Toc168355428#_Toc168355429#_Toc168355430#_Toc168355431#_Toc168355432#_Toc168355433#_Toc168355434#_Toc168355435#_Toc168355436#_Toc168355437#_Toc168355438#_Toc168355439#_Toc168355440#_Toc168355441#_Toc168355442#_Toc168355443#_Toc168355444

6.4. Muuseum6.5. Kultuurimälestised6.7. Kirikud, tsässonad7. Sport7.1. Spordirajatised ja -vahendid7.2. Spordialad8. Sotsiaalhoolekanne8.1. Sotsiaalasutused8.2. Sotsiaaltoetused9.Tervishoid10. TurvalisusMEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2010 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGAARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE

Sissejuhatus

Meremäe valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida valla arengutegevusi perioodil 2007 –2010 ning saavutada piirkonna tasakaalustatud areng.

Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadestja teemadest, kus omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll.

Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust,pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööderinevate partnerite, investorite ning avalikkusega.

Arengukava osad on Meremäe valla arengustrateegia aastateks 2007-2015 ja tegevuskava lähiaastatetegevustega.

Arengustrateegias on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid,arengustrateegia sisaldab visiooni – piirkonna üldise soovitud tulevikupildi kirjeldust. Arengustrateegias onsõnastatud peamised tegevussuunad võtmeprobleemide lahendamiseks ja visioonini jõudmiseks.

Arengukava koostati perioodil mai 2006 - juuni 2007.

I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND

1. Asend

Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliseltja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala,mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksulmoodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonegakahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ningMisso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu.

Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa.

Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlvamaakonnas põhjas.

Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võrulinnast, 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti Vabariigis, 290 kmTallinnast.

Üldandmed

2001 2002 2003 2004 2005 2006Rahvaarv 1459 1445 1403 1321 1319 1295Pindala, km² 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97Asustustihedus,elanikku km²kohta

11.1 10.9 10.6 10.0 9.9 9.8

Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond

Üldandmed

2001 2002 2003 2004 2005Rahvaarv 1279 1265 1249 1227 1203

Leht 2 / 24 Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine

#_Toc168355445#_Toc168355446#_Toc168355447#_Toc168355448#_Toc168355449#_Toc168355450#_Toc168355451#_Toc168355452#_Toc168355453#_Toc168355454#_Toc168355455#_Toc168355456#_Toc168355457

Pindala, km² 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97Asustustihedus,elanikku km²kohta

9.7 9.6 9.5 9.3 9.1

Allikas: Statistika regionaalandmebaas

2. Kujunemine, ajalugu

Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalsereformi tulemusena, mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäevald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922.

Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Vahepeal käisid üsna tõsised vaidlusedvallakeskuse asukoha ja selle nime ümber. Nende tulemuseks oli see, et vallamaja otsustati ehitada üsnagi vallageograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpinateede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16.mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsavald nimetati ümber Meremäe vallaks.

Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis NSVL keskvõimusurvel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Sellehulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad.1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust ( Kapera,Möldre ja Vana- Vastseliina piirkonna külad).

Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal.

01. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallalening tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87 ajaloolise Setomaa suuremat javäiksemat küla.

3. Asustus, rahvastik

Elanikke 01.01.2007.a seisuga 1295 (sh Meremäe külas 177, Obinitsa külas 210, Miikse külas 53, Võmmorskikülas 37, Uusvada külas 38, Helbi külas 36), neist: koolieelikud (0-6) - 55, s.o 4,2% elanikkonnast; koolilapsed(7-18) - 266, s.o 20,5% elanikkonnast; tööealised (19-60) - 600, s.o 46,3% elanikkonnast; pensionärid (61-…) -374, s.o 29% elanikkonnast.

Elanike arv ja vanuseline koosseis

Aasta Elanikearv

0-14 14-24 25-34 35-44 45-54 55-65 Vanemadkui 65

2000 1306 227 111 144 155 157 175 3372001 1278 212 126 135 164 145 167 3292002 1264 208 130 132 164 141 163 3262003 1248 196 143 125 167 143 148 3262004 1227 182 156 119 164 144 140 3222005 1203 172 168 112 162 138 142 3092006 1295 154 166 148 161 178 162 326


Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä,Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova,Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi,Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa,Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina,Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova,Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla,Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.

Suuremad külad

Küla Elanike


arvMeremäe 177 Meremäel asuvad: vallamaja

ja seal töötav raamatukoguning avalik internetipunkt,perearstipunkt, erapood, Meremäe– Obinitsa Põhikooli Meremäekoolihoone. Meremäe koolihoonesasuvad Meremäe lasteaed„Tsirgupesäkene”, postkontor jaMeremäe Rahvamaja. Meremäe-Obinitsa Põhikooli juurde kuulubkeraamika- ja puidutöökojagakäsitöömaja, kus asub MeremäeAvatud Noortekeskus.

Obinitsa 210 Obinitsa külas asuvad: SetoMuuseumitarõ/valla

turismiinfopunkt, Meremäe-ObinitsaPõhikooli Obinitsa koolihoone,Obinitsa lasteaed, Obinitsaraamatukogu, postkontor, perearstivastuvõtupunkt, Tarbijate Ühistukauplus, Seto Seltsimaja nimeall tegutsev Obinitsa Rahvamaja,Galerii Halas Kunn ning EestiApostliku Õigeusu Obinitsa IssandaMuutmise kirik ja surnuaed.

Miikse 53 Külas asuvad: Eesti ApostlikuÕigeusu Meeksi Ristija Johannesekirik ja surnuaed

Võmmorski 37 Külas asub KaguPiirivalvepiirkonna Piusa kordon.

Uusvada 38Helbi 36

II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID

1. Ettevõtlus ja tööhõive

1.1. Tööhõive

Vallas elas 2006. aasta andmetel 705 tööealist inimest. Töötuid oli 21, mis moodustas tööealisest elanikkonnast3,0 %. Siiski on vallas töö leidmine inimeste jaoks probleem.

Tööhõive

Aasta Tööealised Töötud sh abirahasaajad

Töötute osakaaltööealisestelanikkonnast%

Abirahasaajate %töötutest

2003 635 26 17 4,1% 65,4%2004 744 18 16 2,4% 88,9%2005 709 23 19 3,2% 82,6%2006 705 21 18 3,0% 85,7%


1.2. Ettevõtlus

Meremäe valla territooriumil tegutseb 2006. aasta andmetel 12 ettevõtet, 16 mittetulundusühingut ja 77füüsilisest isikust ettevõtjat.

Tuntumad ettevõtted kohapeal on Piusa Põllumajanduse OÜ, OÜ Kimeko, OÜ Estviikor, Setomaa TurismitaloOÜ, Seto Aedvili TÜ, OÜ Katusõkatja (Ahto Raudoja), OÜ Naxos (Koit Laanemäe), OÜ Seto Metall, OÜKimeko Kaubandus.

Ettevõtete arv


Kokku FIE Osaühing MTÜ ja SA2004 73 49 10 142005 80 56 9 152006 107 77 14 16

Allikas: Statistika regionaalandmebaas; Äriregister

Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenudharitavad pinnad; areng on olnud seotud tänu toetuste süsteemi stabiliseerumisele, uue tehnika soetamise,palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega.

SWOT

Tugevused NõrkusedVõimalus saada toetust uue tehnika soetamiseks

On olemas tegutsevad ettevõtted

Hea asukoht (turismi jaoks)

Säilinud käsitööoskused

Kohalike maavarade olemasolu

Veekogude olemasolu

Olemasolev küllaldane teedevõrk

Osalemine erinevates investeerimisprojektides

Riikliku programmi olemasolu

Kvalifitseeritud tööjõu puudumine

Töötute suur osakaal

Vähe tegevusvaldkondi

Kaugel suurematest keskustest ja turgudest

Teede võrgustik ja madalad raudtee viaduktid eisoodusta piiriäärset liikumist

Teede vilets olukord Setomaa piires

Olematu internet

Puudulik bussiliiklus

Inimeste tervislik seisund

Toodangu väiksemate koguste turustamise võimalusepuudumine

Töötleva tööstuse puudumine

Võimalused OhudPaindlikum toetuste süsteem

Väljastpoolt tulevad ettevõtlikud inimesed

Vabade eluruumide olemasolu

Maavarade olemasolu

Soodsad laenutingimused

Jahimaade olemasolu

Olemasolevad tootmishooned

Kasutamata põllumajandusmaad ja hooned

Investeeringute rahastamise võimalused

Kaugus turgudest

Teede halb olukord

Kvalifitseeritud tööjõu puudus

Vajaliku elektrivõimsuse puudus

Eesti Energia monopoolsus

Väike investeerimisvõime

Interneti halb levi

Kuritegevus kasv

Loodusõnnetused

Kasutamata hoonete varisemine

Probleemid

1. Umbrohtunud põllumaad

2. Kasutamata ja lagunevad ehitised


3. Madal ettevõtlusaktiivsus

4. Oskustööjõu puudus

5. Ettevõtjate suutmatus maksta konkurentsivõimelist palka

Visioon 2015

Maareform on lõpule viidud ja kõik maa on omandis. Kõik olemasolevad ehitised on kasutusele võetud,remonditud või lammutatud. Valla territooriumil tegutsevad konkurentsi-võimelised põllumajanduslikudettevõtted. On arenenud käsitööalane ettevõtlus. Valda on tagasi tulnud noored, kes soovivad siin ettevõtlustalustada ja edasi arendada. Turismiga tegelevate ettevõtjate arv on suurenenud.

Eesmärgid ja tegevussuunad

1. Infrastruktuuri parendamine

2. Ettevõtjate koolituse korraldamine

3. Meremäe valla, kui investeerimiskeskkonna tutvustamine

2. Turism ja puhkemajandus

2.1. Turism, vaatamisväärsused

Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäevalla jaoks järjest suuremat tähtsust: tegutseb turismiinfopunkt ja muuseum, Seto Seltsimaja, suurenenud ontähistatud vaatamisväärsuste arv, paranenud viidastus, on olemas turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Kaunislooduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut.

Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond. Säilinud autentne setu kultuur, Piusa ürgorulooduskaitseala vaheldusrikas, puutumatu maastik, oma keel, elukombed, kaunid omapärased rahvariided,rahvalaul ja -tants.

Omakultuuril põhinevate ürituste ja õppuste korraldamine (leelo, tants, pillimäng, rahvussöök, käsitöö),Seto Muuseumitare Obinitsas, aktiivne puhkus (Piusa jõe ürgoru matkarada, Piusa käsitöö – savikoda),üritused-sündmused (Seto Kuningriigi päev, Lihavõttemaa, Savipäevad, talsipühad, kirikupühad – paasapäev,külakirmaskid), vaatamisväärsused (tsässonad, Piusa jõe liivakivipaljandid, setudele iseloomulikud sumbkülad),pere-, kooli- ja grupiturism.

Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumitarõs asuv turismiinfopunkt.

Olulisemad vaatamisväärsused vallas:

Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Mõlemadkirikud on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Obinitsa kirikuhoone ehituseeestvõtja oli preester Villiam Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952. a. piiskopRomani poolt.

Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja Meeksi kirikul Vana jaanipäev 7. juuli. Mõlema kirikujuures asuvad kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa moodustab kääbaskalmistu I a.t.keskel. Obinitsa kalmistul asub ka piirkonna kuulsaima seto lauluema Hilana Taarka (1856-1933) haud.

Jaanikivi

Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevatomal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisnikukarjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid omapärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid.Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika.

Meremäe ja Kuksina mägi

Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavadka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud kaPihkva järve veepeegeldust, siit saanudki paikkond oma nime (mere mägi).

Viro kivirist

Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva teeääres. Lubjakivist rist 15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristidest. Virotsässon oli Paasapüha tsässon.


Obinitsa paisjärv

Obinits paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 hapindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks ja paadisõiduks.

Juudatarõ

Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotudkoobast on hakatud kutsuma juudatarõks (juudakoopaks, hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanastimindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijadkoopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal.Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tullesoli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa.

Seto lauluema kuju

Kuju (skulptor E. Rebane, E. Taniloo 1986, graniit) seisab kõrgel Obinitsa paisjärve kaldal. Monumendi ümberon maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Seto lauluema nime ei andnud rahvasigaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlemakuni 30 000 värsirida.

Tsässonad

Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesedehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist.Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak.Meremäe vallas on 2007 a. seisuga 12 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast: Ulaskova, Pelsi, Serga,Uusvada, Tobrova, Rokina, Meldova, Võmmorski (vana), osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Küllatova,Võmmorski, Obinitsa. Meeksis olevat varem olnud 3 tsässonat kuid neist pole ükski säilinud, samuti Viro külatsässon on hävinud, aset näitab vana kivirist. Obinitsa tsässon hävitati 1950 aastal. Ehituslikult omapäraseimoma Pelsi külas asuv tsässon, see on maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu annetati lambavilla jaoinapäid.Turistidele külastamiseks on mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee 6km, paremal pool Luikjärve talu juures ja 2006.a aastal valminud Obinitsa tsässon.

Härma müürümäed ja Piusa ürgoru matkarada

Piusa jõe ürgorust saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru matkarada (matkaraja kohta on koostatudkirjeldustega kaart). Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-,osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Härma mäemine müür ehk keldri müür,mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m,paljandi pikkus on 150 m. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder.

Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Temamitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel onvändatud üks väike lõik filmist "Libahunt”

2.2. Puhkemajandus

Vallas on olemas kaks suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust (SetomaaTurismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkemaja) ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal majutust.Majutusvõimalusi pakub ka Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe õpetajate majas asuv internaat, mille ruumidvajavad põhjalikku renoveerimist, internaadi sisustus uuendamist.

SWOT

Tugevused NõrkusedSeto pärimuskultuuriga seotud paikade ja üritusteolemasolu

Omakultuuri üritused

Looduse mitmekesisus

Külalislahke kogukond

Puhas ja puutumatu loodus

Puhkekohtade olemasolu

Kaugus suurematest keskustest

Kohalike teede halb seisukord

Kvalifitseeritud teenindajate puudus

Omafinantseerimise väike võime

Suuremate majutuskohtade vähesus

Avalike söögikohtade vähesus

Turismiteenuste vähesus


Majutuskohtade olemasolu

Osalemine piirkondlikes turismimarsruutides

Turvalisus

Kohalike käsitöötegijate vähesus

Võimalused OhudSetomaa ja seto kultuuri atraktiivsus

Seto käsitöö toodete turustamine

Kohalike noorte koolitamine (noorgiidid)

Uute piiripunktide avanemine

Koostöö turismifirmade ja partneritega

Eesti tuntuse suurenemine

Fondide ja programmide vahendite kasutamine

Muutumine massiturismi piirkonnaks

Kvalifitseeritud tööjõu puudus

Seoses piiride avanemisega on oht kuritegevusekasvuks

Atraktiivsete turismiobjektide väljalangemine (Piusakoopad)

Probleemid

1. Turismiteeninduse puudulikkus

2. Turismiobjektide madal kvaliteet

3. Internetiside vähene levik ja kohati vilets mobiiliside

Visioon 2015

Mainekas on puhata Meremäe vallas. Taastunud on tänavkülad, uusehitiste rajamisel eelistatakse ajaloolistehitusstiili. Meremäe mäel on vaatlustorn. Arenenud kõik vajalikud turismiteenused. On olemas spordi- jaterviserajad, skatepark, matkarajad. On taastatud traditsiooniline seto talu . Taastatud vanad ja ehitatud uusitsässonaid. Kogu valla territoorium on kaetud interneti ja mobiilside võrguga.


1. Puhkekohtade ja objektide hooldus

2. Ajalooliste ehitiste ja –objektide korrastamine

3. Kultuuriobjektide ligipääsetavuse parandamine

4. Kultuuritraditsioonide tutvustamine

5. Meremäe mäele valla vabaõhuürituste platsi väljaehitamine

3. Tehniline infrastruktuur

3.1. Elamumajandus

Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas ei ole loodud ühistuid. Meremäe külas asuvate kortermajadebaasil on moodustatud kolm korteriühistut. Kortermajades ei ole tehtud viimastel aastatel remonti.

3.2. Teed

Kaugematesse küladesse on viivate teede olukord on halb.

Valla teed

Teed kokku,Km

Kohalikudteed

Kohalikudmaanteed

Kohalikudtänavad

Metskondadeteed

Erateed

2005 143 103 103 0 0 402006 143 103 103 0 0 40



3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid

Koostatud ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid onnii Meremäe kui Obinitsa külas vanad ja vajavad uuendamist. 2006. aastal käivitus Obinitsa küla vee-jakanalisatsioonitrasside ehitus-ja renoveerimisprojekt.

Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega varustatuse probleemid.

2007. aastast rakendus vallas ülemaakonnaline Võrumaa Hajaasustuse Veeprogramm.

3.4. Elektrivarustus

Kaugemates külades ei jätku elektri võimsust. Esineb elektrivoolu sagedasi katkestusi. Meremäe ja Obinitsakülades on vaba elektrilist võimsust.

3.5. Soojavarustus

Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut elamute keldrites asuva 3 lokaalkatlamaja baasil. Ühespaneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Meremäe katlamaja hoone on müüdud eraomandisse.

Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud.Obinitsa katlamaja on likvideeritava OÜ Merob omandis.

Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade baasi

3.6. Ühistransport

Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil. Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole.

3.7. Side, internet

Suurem osa valla territooriumist on kaetud mobiilside võrguga. Operaatorid on Tele2, EMT ja Elisa.

2006 aastal käivitus ülemaakonnaline internetiprojekt, mis 2007 aasta lõpuks peaks valla territooriumil tagamainterneti 90%-le soovijaist.

SWOT

Tugevused NõrkusedMobiilside levi on paranenud

Piiriäärne asend soosib riigi poolt raha eraldamist

Obinitsa hea ühendus maakonna keskusega

Vajaliku elektrilise võimsuse olemasolu Obinitsas jaMeremäel

Olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava ja Obinitsa küla projektid

Konkurentsi puudumine elektrienergiaga varustamisel

Kaugemates külades vähene elektriline võimsus

Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni trassid onvananenud

Setomaa piires puudub loogiline transpordikorraldus

Keskküttesüsteemide amortiseerumine

Korteriühistute vähesus

Korraldatud jäätmeveo puudumine kaugemateskülades

Külades puuduvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

Meremäe halb ühendus maakonna keskusega

Võimalused OhudOn olemas valla üldplaneering

On olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava

Looduskatastroofid võivad ohustada infrastruktuure

Sagedased elektrikatkestused


Suhteliselt rahuldav teede olukord

On võimalus taotleda raha EL -st

Piisava elektrivõimsuse olemasolu Obinitsas jaMeremäel

Interneti ühenduse paranemine

Plaanitav dolokivikarjääri avamine

Probleemid

1. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid.

2. Kohalike teede vilets olukord.

3. Joogivee halb kvaliteet.

4. Paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine.

5. Sagedased elektrikatkestused.

Visioon 2015

Ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja reoveepuhastusseadmed. Meremäe ja Obinitsa külades on puhasjoogivesi. Valda läbivad riigimaanteed on mustkatte all. Kogu vald on kaetud traadita internetisidega. Onkorrastatud piiräärsed teed. Uuendatud alajaamad ja kaasajastatud elektriliinid.


1. Koostada kõigi avalikult kasutatavate teede korrastamise pingerida.

2. Obinitsa ja Meremäe külades on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid.

3. Kortermajades on moodustatud korteriühistud.

4. Meremäe küla kortermajad on lokaalkatlamajade küttel.

5. Vald on võõrandanud kõik valitsemiseks mittevajaliku vara.

4. Keskkonnahoid

4.1. Maafond

Valla maafond kokku on 13196,7 hektarit.

Maafond

Aasta Maa-üksusi

Maafondkokku ha

Kogu-pind

Haritavmaa

Looduslikrohumaa

Metsa-maa

Õue-aiamaa

Sh abi-hooneteall

Muu maa Sh veeall

2003 1810 13196,7 10244,2 3985,9 1068,6 4513,5 98,0 16,4 578,1 61,62006 1880 13196,7 11835,7 5026,9 1189,6 4767,1 98,0 16,4 578,1 61,6

4.2. Looduslikud ja tehisveekogud

Valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa järv (suurusega 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Meremäe järv (2 ha).Valla piirijõena voolab Piusa jõgi. Ojadest on suurim Tuhkvitsa oja.

4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

Maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitsealaon rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljanditekaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerudon paiguti väga järsud (kalle ulatub 35 kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Tänasenion säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja osaliselt ka sisseseaded. Kaitseala suurimaksväärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega 20-130m. Paljandidomavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust - nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe ürgorgon huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsaja väga tüüpilised pohla- ja samblikumännikud. Botaaniliselt on tähelepanuväärne mitmete lõunapoolsepäritoluga taimeliikide esinemine (palu-liivakann (Arenaria graminifolia), tatari põisrohi (Silene tatarica),


käokuld (Helichrysum arenarium) ja teised). Nimetamist väärib liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassiusmnemosyne) elujõuline populatsioon.

4.4. Maavarad

Maavarade registrisse on kantud üks ehituslubjakivi maardla – Tiirhanna Meremäe vallas.

Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkavitsa ja Väike-Härma liivamaardlad ning Küllatova savimaardla.Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks,viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks.

4.5. Vee tarbimine

Vallas on arvel 5 veekasutusloaga puurkaevu.

4.6. Jäätmed

Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid:õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed,värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed.

Meremäe ja Obinitsa külades on osaliselt korraldatud jäätmevedu.

4.7. Puhastusseadmed

Reostuskoormused on tunduvalt vähenenud. Obinitsa reoveepuhasti ei vasta nõuetele. Obinitsa koolihoonereovesi juhitakse puhastamata pinnasesse. Rekonstrueeritud Meremäe puhastusseadmed.

SWOT

Tugevused NõrkusedReostuskoormuse vähenemine

Suurenenud metsamaa pindala

Maastikukaitsealade olemasolu

Puhta veega veekogude olemasolu

Keskkonnaaktivistide olemasolu

Keskkonnaalase informatsiooni saamisevõimalused

Mitmekesine loodus

Inimeste vähene teadlikkus ja hoolimatu suhtumine

Korraldamata jäätmevedu

Hajaasustuses ja väiksematel ettevõtetel puuduvadreovee puhastamise süsteemid

Vähesed teadmised taimekaitsevahendite kasutamisel

Võimalused OhudEL toetuste kasutamise võimalused

Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine

Suurem tähelepanu informatsiooni levitamisele

Maastikukaitsealade ja hoiualade olemasolu

Korraldatud jäätmeveo puudumine külades

Võõrliikide pealetung

Heitgaaside mõju taimestikule

Kasutamata põllumaad (kulu põletamine)

Olmekeemia kasutamise suurenemine

Taimekaitse vahendite vale kasutamine

Inimeste hoolimatu suhtuminekeskkonnaprobleemidesse

Probleemid

1. Heakorrastamata puhkealad.


2. Teeääred ja metsaalused on reostatud.

3. Vähesed võimalused reoveesüsteemide rajamiseks hajaasustuses.

4. Hajaasustuses on jäätmevedu korraldamata.

5. Elanike vähene keskkonnateadlikkus.

6. Külades lagunenud hooned.

7. Teede kraavid reostatud olmeprügiga.

Visioon 2015

On korraldatud jäätmete kogumine hajaasustuses. On olemas avalikult kasutatavad korrastatud puhkealad. Onvälditud looduse reostumine jäätmetega. On olemas kaasaaegsed reovee puhastid Obinitsa ja Meremäe küladesja hajaasustuses. Avalikud kohad (bussiootekohad, ujumiskohad, külaplatsid) on korras, niidetud ja prahistpuhtad.


1. Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine.

2. Vältida jäätmete sattumist loodusesse.

3. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse.

5. Haridus

5.1. Põhiharidus

Vallas on üks kool: Meremäe-Obinitsa Põhikool, mis töötab kahes majas – Meremäel ja Obinitsas. Koolühendati 1. juulil 2004. aastal.

Kooli kasutuses olevate territooriumide suuruseks on Meremäel 5,3 ha ja Obinitsas 2,7 ha, kus paiknevadalljärgnevad hooned ja rajatised:

Kooli hooned ja rajatised

Meremäe ObinitsaHooned, rajatised Ehitusaasta, pind Hooned, rajatised Ehitusaasta, pind1. Kolmekorruselinekoolimaja

1960.a., 2016 m2 1. Kahekorruselinekoolimaja

1963.a., 1232 m2

2. 8 korteriga elamu 1955.a., 380 m2 2. 4 korteriga elamu 1962.a., 200 m2

3. Käsitöö- ja tööõpetusehoone

Renoveeritud 1997 -1998.a., 283 m2

3. Vana katlamaja hoone 1978.a., 108 m2

4. Kuur-abihoone 180 m2 4. Kuur-abihoone 1962.a., 136 m2

5. Staadion 1,4 ha, jooksuraja pikkus250 m

5. Staadion 0,9 ha, jooksurada 250 m(1963.a.)

Allikas: Kooli arengukava

Õpetajate arv on Meremäe-Obinitsa Põhikoolis 2007/2008 õppeaaastal 20, muu personal 12 inimest. Õpilastearv koolis 2006/2007 õppeaastal 67, s.h. Meremäe koolihoones 43 ja Obinitsa koolihoones 24 õpilast. Õpilastearv on vähenemas, õpilaste arvu vähenemist ning suuremat langust võib prognoosida aastaks 2011/2012, kuiesimesse klassi tuleb 1 laps.

7.-18. aastaste laste arvu prognoos 2007 – 2010

2004tegelik

2005tegelik

2006tegelik

2007 2008 2009 2010

(7-9-aastased)

41 34 26 21 24 24 25

(10-12-aastased)

39 33 37 41 34 26 21

(13-15-aastased)

43 47 45 39 33 37 41


(16-18-aastased)

58 58 50 43 47 45 39

Õpilastearvuprognooskokku

181 172 158 144 138 132 126

Allikas: Maakonna aastaraamat

5.2. Lasteaiad

Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”. Meremäe lasteaia ruumid on remonditud, lasteaed asub Meremäe-ObinitsaPõhikooli Meremäe koolimajahoone esimesel korrusel. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 15 last.Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial puudub aiaga piiratud territoorium. On vaja käelist tegevustarendavaid mänguasju. Alustatud on töödega uue mänguväljaku rajamiseks koolihoone taha.

Laste arv lasteaedades

2001 2002 2003 2004 2005 2006Meremäe15 1 15 1 16 1 14 1 15 1 14 1Obinitsa17 1 17 1 15 1 12 1 18 1 17 1

Allikas: valla lasteaiad

Obinitsa Lasteaed. Obinitsa lasteaed asub omaette majas. Maja vajab remonti: katuse vahetust, akende vahetust,siseremonti. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 12 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Onvaja mänguasju. Olemas aiaga piiratud territoorium, ei ole korralikku mänguväljakut.

5.3. Noorsootöö

Töötab Meremäe Avatud Noortekeskus. Noortekeskusel on oma ruumid (3), mis asuvad kooli käsitöömajas,Meremäe külas. Üks tuba on remonditud, ühes on remondiga alustatud ja üks tuba on täielikult välja ehitamata.Noortekeskuses käib iganädalaselt umbes kümmekond põhikooliealist noort (vahel ka gümnaasiumiealisi)ja vallas on 0,5 kohaga noorsootöötaja. Noortekeskus on alates 2006. aastast valla eelarveline asutus,noortekeskuse osalisi tegevusi kaetakse projektipõhiselt.

SWOT

Tugevused NõrkusedVajalikud tingimused (ruumide olemasolu, töötajateolemasolu)

Laste, õpilaste, noorte olemasolu, inimressurss

Rahaline toetus (valla eelarve + riigi eelarve)

Turvaline kasvu- ja õpikeskkond

Ilus loodus, puhas, keskkonna- ja inimsõbralik

Koolibussi olemasolu

Aktiivsed, töökad inimesed

Haridusasutustes tasuta hea toit lastele

Toimivad täiendkoolitused, koolitustel osalejatesuur arv

Toimib Setomaa arenguprogramm jakultuuriprogramm

Koolivälise tegevuse toetamine (noortekeskus,huviringid, pikapäeva rühm)

Erialaspetsialistide olemasolu

Vähene laste arv (liitklass, liitrühm)

Hooned, ruumid vajavad renoveerimist

Vabaaja veetmise võimaluste piiratus

Erialaspetsialistide puudus

Koolivälisel ajal puudub ühistransport valla erinevatepiirkondade vahel

Hoonete suured ülalpidamiskulud

Vähene koostöö asutuste vahel

Hariduslike erivajadustega laste olemasolu

Oma valla lapsed lähevad mujale põhikooli

Noorte lahkumine vallast


Interneti kasutamise võimalus

Individuaalne lähenemine, lapsesõbralikudharidusasutused. Hariduse andmine võimalikultelukoha lähedal

Erasektori ja sponsorite toetuse olemasolu

Võimalused OhudMaakonna hariduse arengukava olemasolu

Koostöö piirkonna teiste haridusasutustega

Erinevad rahastamisvõimalused (fondid, vallaeelarve)

Valla toetus

Piirkonna maine arendamine läbi hariduspoliitika

Ilus keskkond ja loodus

Olemasolev pärimuskultuur

Väljaarenenud infrastruktuur

Piiripunktide lähedus (töökohad, kutsesuunitlus)

Arenenud turismipiirkond

Erasektori ja sponsorite kaasamine

Koostöö III sektoriga

Täiendkoolitused

Laste arvu vähenemine

Piirkonna elanikkonna vananemine

Ebastabiilsed rahastamisskeemid

Inflatsioon, elukalliduse tõus

Infrastruktuur (bussiliikluse halb olukord, teede halbolukord, interneti puudumine

Valla kaugus suurematest linnadest / geograafilineasukoht

Kohapealsete töökohtade nappus

Suutmatus naaberkoolidega konkurentsis püsida

Lasteaedade vähese riigipoolse toetuse poliitikajätkumine

Ümberkorraldused koolivõrgus (laste arvuvähenemine)

Kaasaegsete õppevahendite kõrge hind

Probleemid

1. Laste arvu vähenemine

2. Hoonete mitterahuldav olukord, Obinitsas noortel ruumide puudumine

3. Hoonete suured ülalpidamiskulud

4. Vaba aja veetmise võimaluste nappus õhtusel ajal

5. Erialaspetsialistide vähesus

6. Info liikumine asutuste vahel ebapiisav

7. Arvutite puudumine noortekeskusel

8. Lasteaial puudub mänguväljak

9. Ebapiisav noorsootöö, kaasamata noored

Visioon 2015

Lastega peredele loodud turvaline, stabiilne ja kultuurne elukeskkond. Õppetöö toimub Meremäe külas. Setukultuur on kooli iga aine osa.Olemasolevad hooned kasutatud ökonoomselt. Soodustatakse täiend- ja ümberõpet.Hea koostöö ja info liikumine asutuste vahel. Rajatud mänguväljakud. Noored on kaasatud erinevatessetegevustesse.


1. Hoida lapsi ja anda neile alus- kui põhiharidus oma vallas.

2. Integreerida naaberpiirkondade (Tamme, Tuderna, Lindora, Kõrveküla, Möldriküla, Vana-Vastseliina) õpilasiõppima Meremäe valla kooli.


3. Leida parem rakendus, ratsionaalsem kasutus koolimajadele ja teistele hoonetele (vaba aja veetmisevõimalused õhtusel ajal, noortele ja pensionäridele oma ruum jne).

4. Luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate, vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutuste japiirkondade vahel.

5. Konkurentsivõimelise hariduse andmise säilitamine ja edasiarendamine vallas.

6. Valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustamine.

7. Noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate kooliväliste tegevusvõimaluste loomine.

8. Lasteaedade mänguväljakute väljaehitamine.

9. Valla hariduskorralduse projekti koostamine.

10. Jätkata põhihariduse andmist Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe koolihoones.

11. Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoonele rakenduse leidmine.

12. Obinitsa lasteaia ja raamatukogu ületoomine Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoonesse.

6. Kultuur

6.1. Rahvamajad

Meremäe vallas tegutseb 2 rahvamaja: Obinitsas 0,5, Meremäel 0,25 ametikohta. Obinitsa rahvamajal onoma maja (Seto Seltsimaja). Meremäel rahvamaja alalised ruumid puuduvad. Kultuuriürituste/sündmustekorraldamiseks kasutatakse Meremäe-Obinitsa Põhikooli 2 aulat-spordisaali, samuti vallamaja saali Meremäel.Rahvamajade juhatajate tööks on kultuurielu koordineerimine ja seltside projektinõustamine. Kummagirahvamaja juures puudub ringitöö, sest puuduvad rahalised vahendid ja on vähene inimressurss. Rahvamajadetegevus toimub enamasti projektipõhiselt.

6.2. Seltsitegevus

Piirkonna kultuurielu edendamisele aitavad aktiivselt kaasa kodanikeühendused. Hetkel tegutseb vallas 16aktiivsemat MTÜ-d, seltsi ja seltsingut.

Põhiline tegevus on kultuuri- ja külaelu valdkond, mis tugineb paljuski omakultuurile. MTÜ-de, seltside jaseltsingute tegevus on projektipõhine

Kodanikeühendused Meremäe vallas

Nimi Põhitegevus/tegevusvaldkondMeremäe Pensionäride Selts ürituste korraldamineObinitsa Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpeObinitsa naisselts „Miitsirk” naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamineMeremäe maanaiste seltsing ”Sipelgas” Meremäe piirkonna naiste vaba aja sisustamineMeremäe Raamatukogu Sõprade Seltsing ürituste korraldamineMTÜ Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortegaMiikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” Küla arengu toetamine, ürituste korraldamineHelbi leelokoor seto kultuurNoorte leelokoor Tsibihärbläseq Seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste

korraldamineHõpõhelmed ja Meremäe mehed Seto kultuurObinitsa Noorte seltsing Ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemineMTÜ Uusvada Potiseto Maaettevõtluse edendamine, töö noortegaKÜ Meremäe Tiigike korteriühistuKÜ Meremäe Kaasiku korteriühistuKÜ KOLMAS MAJA korteriühistuMTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuurSA Helgi ja Karl Rosen`i nimeline Fond Meremäe valla õppivate noorte toetamine


Meremäe Naiskoor Klassikalise ja kergemuusika viljelemine

6.3. Raamatukogud

Vallas on 2 avalikku raamatukogu,Obinitsas ja Meremäel. Obinitsa raamatukogu asub lasteaia hoones (1töötaja), Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel (1 töötaja). Obinitsa raamatukogu ruumid vajavadrenoveerimist, Meremäe raamatukogu ruumid on renoveeritud 2004. aastal. Raamatukogudes töötavad avalikudinternetipunktid. Obinitsa raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 2006. aastal lugejate nimekirjas 248, Meremäeraamatukogus 370 inimest.

Raamatukogud

Aasta Raamatu-kogu

Trükistearv

Luge-jaid

Lugejate%teenindus-piirkonnaelanikest

Laenu-tusi

Laenutusi1 lugejakohta

Külastustearv

Külastusielanikukohta

Personal

Meremäe 19048 366 49,8 15635 45,2 8417 12,1 12004Obinitsa 15789 245 39,1 7481 30,5 4072 6,5 1Meremäe 18330 336 48,4 14272 42,5 8279 11,9 12005Obinitsa 16038 244 39,4 7922 32,5 3559 5,7 1Meremäe 18259 370 53,5 14888 40,2 7874 11,4 12006Obinitsa 16169 248 41.0 7550 30.4 3844 6.3 1

Allikas: valla raamatukogud

6.4. MuuseumObinitsas külas asub valla allasutusena töötav Seto Muuseumitarõ.Oktoobrist maikuuni on rakendatud seal 1töötaja, ülejäänud ajaperioodil 2 töötajat. Muuseumitarõ ruumid renoveeriti 2004. aastal.

Aastateks 2006 – 2009 on muuseumile läbi Setomaa programmi planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine.

6.5. Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste arv (2003)

Kultuuri-mälestised

Kokku

sh ajaloo-mälestised

arheoloogiamälestised

arhitektuurimälestised

kunsti-mälestised

muinsuskaitse-ala

297 4 93 0 200 0

6.7. Kirikud, tsässonad

Obinitsas ja Meeksis tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused.

Tsässonad e. palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada,

Ulaskova, Pelsi külades. 2006. aastal valmis Obinitsa Seto Muuseumitarõ juurde Obinitsa tsässon, 2007. aastallisandub uusehitisena valmiv Kuige küla tsässon.

SWOT

Tugevused NõrkusedOmakultuuriga tegelejate ja pärimusekandjateolemasolu erinevates vanusegruppides

Kultuurilise omapära oskuslik kasutamine

seltside ja seltsingute olemasolu, nende aktiivnetegevus

Toimiv kohapealsete kultuuriasutuste võrgustik(rahvamajad, raamatukogud, muuseum, kirikud,MTÜ-d)

Riikliku Setomaa kultuuriprogrammi jaarenguprogrammi toimimine

Aktiivsete inimeste, tõsiste eestvedajate nappus,praeguste vedajate äraväsimine

Tegijate (vedajate) tunnustussüsteem puudub

Kohaliku elanikkonna madal enesehinnang, passiivsus

Ootused kultuurielule suured, kaasalöömise taheväike

Kohatine oskamatus teha koostööd naabritega (kateatud soovimatus)

Vähesevõitu suutlikkus osaleda projektides(kirjutamine, elluviimine, aruandluse koostamine)


Valla omaalgatusliku tegevuse toetuse olemasolu Projektipõhine kultuuritegevus ei kindlusta sellejätkusuutlikkust

Kultuuriürituste ebapiisav väärtustamine kohalikeelanike poolt

Seltside tegevustoetuse vähesus

külades kooskäimiskohtade nappus

Täiskasvanute ringijuhtide tasustamise puudumine

Võimalused OhudUute väljundite otsimine

hea koostöö kõikidel tasanditel (naabervallad,Setomaa, maakond, riiklik ja välismaine tasand)

riiklike toetusprogrammide võimaluste oskuslikumja aktiivsem kasutamine

kultuuriürituste, -objektide kasutamine vallamaine kujundamisel

huvi Setomaa ja tema kultuuri vastu

täiskasvanutele suunatud huvialaringidekäivitamine, juhendajate töö tasustamine

olemasoleva inimressursi (tegijad) vähene kaasamine

piirkonna elanike vähenemine

olemasolevate ruumide halb olukord (Obinitsaraamatukogu) või puudumine(Meremäe rahvamaja,seltsid)

Projektipõhine rahastamine ei kindlustakultuuritegevuse stabiilsust

Raamatute kallinemine ei võimalda vajalikul määraluusi raamatuid soetada

massikultuuri surve omakultuurile

omakultuuri kandjate vähenemine

kohaliku kogukonna vähene huvi kultuuriürituste vastu

riiklike toetusprogrammide võimalik lõppemine

Probleemid

1. Obinitsa raamatukogu-lasteaia hoone halb seisukord

2. Meremäe rahvamaja saali remondivajadus

3. Obinitsa rahvamaja remondivajadus

4. Valla kultuuri- ja noorsootöö korraldus

5. Muuseumi olmeruumide ja II korruse ebapiisav soojustus

6. Trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude komplekteerimisvõimaluste piiratus

7. Meeksi kiriku ja kalmistu omandiküsimus

8. aktiivsete külakogukondade ja kooskäimiskohtade nappus külades

9. Tsässonad vajavad renoveerimist, hooldamist

10. Meremäe leinapargi kui kohaliku pühapaiga idee väljaarendamine

11. Setu keele igapäevase kasutuse, traditsiooniliste käsitööoskuste, setu taluarhitektuuri, sepa- ja puutöö ningkeraamikaoskuste säilitamine ja edasi andmine piirkonnas

12. Setu kultuuri sisu vähene tundmine kohalike elanike hulgas

13. Erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib koostöötahet ja vahendeid


12. Infotehnoloogiliste vahendite vananemine (arvutite tarkvarad jne) kultuuriasutustes

Visioon 2015

Noored on hõivatud sihipärase tegevusega, valla kultuuritöö on ümber korraldatud. Vallamaja saal onrenoveeritud kultuuriüritusteks kasutamiseks.Raamatukogu trükiste soetamise raha kasvab igal eelarveaastalvähemalt 10% võrra. Kirik ja kalmistu on koguduse omad. Igal nulgal või suuremal külade grupil on omakooskäimise koht.

Tsässonad on korras, omandiküsimused lahendatud, kindla kirikupühaga seotud palvused on jõudnud kõikidessetsässonatesse, külarahvas hoolib oma tsässonast ja hoolitseb selle eest.

Traditsioonid on valla poolt väärtustatud, nendega tegelemist soositakse ja toetatakse.

Käivitunud on põhjalik setu kultuuriloo õpetus nii lastele kui täiskasvanutele. On leitud vahendid setu kultuuriväliste tegevuste toetamiseks, huviringide tegevuse rahastamiseks.


1. Kultuuriasutuste võrgu (rahvamajad, raamatukogud, muuseum) säilimine ja korrastamine vallas ning hooneteja kultuuriobjektide renoveerimine

2. Omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele kaasaaitamine.

3. Noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine.

4. Omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine (tegevustoetuste süsteemi loomine).

5. Huvialahariduse võimaldamine.

6. Täiskasvanud inimestele suunatud huvialaringide juhendajate töö on tasustatud.

7. Kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste, mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevusel.

8. Mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevuseks tingimuste loomine.

7. Sport

7.1. Spordirajatised ja -vahendid

Koolimaja juures Obinitsas ja Meremäel asuvad 2 staadioni, mõlemas piirkonnas on olemas kooli juures kaaula-spordisaal. Head võimalused on vallas tervisespordiga tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, olemason lumerada. Pallimänge on võimalik mängida Helbi küla palliplatsil, samuti mitmete talude palliplatsidel.

Spordivahenditest on koolimajades olemas esmased vahendid sportimiseks (võrkpallivõrgud, korvirõngad jmt).

Avalikuks kasutamiseks mõeldud jõusaali vallas ei ole. Kitsaskohaks on Meremäe ja Obinitsa staadionite halbolukord. Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist. Meremäe staadionile on rajatud ekstreemspordiväljak(skatepark) ja tänavakorvpalliplats.

7.2. Spordialad

Vallas harrastatakse ja tegeletakse vabal ajal spordialadest aktiivsemalt võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, koroona,lauatennise, suusatamise, ujumise ja kepikõnniga.

Spordiringides osalejate arv ning aktiivsete sportijate arv on talvel 40, suvel 70 (populaarne spordiüritus onnäiteks Obinitsas toimuvad pallimängude turniirid)

Vanuseliselt on spordiga tegelejate hulgas esindatud kõik vanusegrupid.

Suuremad spordiüritused on Paasavolle, jalgpallivõistlused, valla võrkpalliturniir, vastlapäev ning koolisläbiviidavad spordipäevad

Sporditegevuse rahastamiseks on valla eelarves eraldi rahalised vahendid, spordiüritusi rahastatakse ka läbiMeremäe valla omaalgatuse, rahastust on saadud ka mitmetest teistest allikatest, programmidest (kultuurkapital,riiklik kultuuriministeeriumi programm „sportlik koolivaheaeg” kohalikud ettevõtjad, sponsorid jm)

SWOT

Tugevused NõrkusedSporditegevuse traditsioonid Kooliväliste spordiringide juhendajate rahastamise

puudumine


Korras spordiväljak Obinitsas

Spordiväljak Meremäel

Spordiaktivistide olemasolu

Igas vanuses spordihuviliste olemasolu

Valla eelarves olemasolevad rahalised vahendid

Kena ja puutumatu loodus, suured kasutamatareservid aktiivse sportliku tegevuse viljelemiseks

Puudub toimiv tunnustamissüsteem (sportlased,eestvedajad)

Aktivistide väsimine

Järjepidevuse kadumine

Noored ei hinda olemasolevaid võimalusi, ei oskaneid väärtustada ja kasutada

Inimressursi piiratus

Meremäe piirkonnas eestvedajate vähesus

Vähene informeeritus erinevatest võimalustest

Inimeste ükskõiksus-passiivsus.

Puudub järjepidev rahastamissüsteem

Valla spordisaali puudumine

Elanike madal enesehinnang

Loodusliku ressursi vähene kasutamine

Võimalused OhudKaks spordiväljakut

Kaks aula-võimlat

Looduse võimaluste kasutamine

Lähiümbruses olemasolevate kahe sise-võimla,Orava ja Kääpa, ning Vastseliina kasutamine

Siselasketiir Vastseliinas kasutamine

Väimela ujula kasutamine

Võru spordihalli kasutamine

Piirkonna traditsioonilised spordialad: jalgpall,võrkpall, orienteerumine

Head spordiaktivistide motiveerimine

Piiriülese koostöö võimalused

Sporditegevuseks saab kasutada kooli vahendeid

Tunnustamissüsteemi väljatöötamine

Rahvaarvu vähenemine

Juhendajate motiveerituse vähenemine

Spordivahendite kulumine, kallinemine

Oleskleva elustiili süvenemine

Eestvedajate vähesus, hõivatus erinevatesvaldkondades, väsimine

Klubilise tegevuse puudumine.

Transpordi ja ruumide kasutamise pidev kallinemine.

Treeningrühmades vähe õpilasi.

Spordiväljakute kulukas hooldamine.

Vähene huvi sportimise vastu

Probleemid

1. Spordirajatiste halb olukord ( Meremäe ja Obinitsa staadionid vajavad investeeringuid)

2. Erinevate spordivahendite nappus, vananenud spordiinventar

3. Vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu

Visioon 2015


Renoveeritud ja korras staadionid Meremäel ja Obinitsas. Piisavalt vahendeid erinevate spordialadegategelemiseks. Suurenenud tervisespordiüritustest osavõtt. Toimivad sportlikud võistlused ja üritused külades,kogu vallas. Noortespordi järjepidev toetamine.


1. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute väljundite otsimine, spordiürituste, traditsioonide taaselustamine

2. Spordirajatiste renoveerimine

3. Elamuspargi rajamine Meremäele

4. Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa hoone saaliosa renoveerimine koos sauna, jõusaali ja pesuruumideväljaehitamisega

8. Sotsiaalhoolekanne

8.1. Sotsiaalasutused

Sotsiaalhoolekande asutustest asub Meremäe küla paneelmajas 2007. aastal renoveeritud ruumidega Meremäevalla varjupaik-turvakorter. Varjupaik on koduks vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatelekodanikele - seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringne ea- ja seisundikohane hooldus. Varjupaigas elas2007. aasta 01.04. seisuga 10 inimest.

8.2. Sotsiaaltoetused

01.01.2007 aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel oli vallas 1295 elanikku sh.

Tööealisi 600

lapsi kuni 19 321

pensionäre 374

puudega inimesi 377

sh. hooldajaga 89

Toimetulekutoetused - vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevadsotsiaaltoetused:

riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused- makstakse toimetulekust vahendite

piisavuse korral, on põhiliselt ettenähtud paljulapseliste peredele, lapsinvaliididele jt. riskigruppidele;

hooldajatoetus – vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks.

Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Meremäe vallas koduteenuse st avahoolduse osutamiseks, tasumakstakse individuaalhoolduse puhul.

kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused-makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatudvõi erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole võimalik kompenseerida teisteriiklike või kohalike toetustega, osaliseks katmiseks.

Toimetulekutoetus (tuh. krooni)

2001 2002 2003 2004 2005 2006929 524 651 619 720 534

01.01.2007. aasta seisuga on vallas 50 toimetulekutoetuse saajat, 5 inimest vajab hooldusteenust, (VõruErihooldusosakonnas 1 inimene, Vastseliina Hooldekodus 3 inimest ja Valga Hoolekodus 1 inimene), 89inimesele on määratud hooldaja.

Täiendavad sotsiaaltoetused

Toetuse liik ToetusKindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, laste- ja eakate

jõulupakid, toetus hoolduskulude katteks, küttepuudetoetus, jm toetused

Ühekordsed taotlused avalduse alusel Laste prillide toetus, hambaravi, ravimite jameditsiiniliste abivahendite toetus, küttetoetus,


transporditoetus, õnnetusjuhtumi või kriisolukorratoetus, huvikoolis käivate õpilaste sõidukulude toetus,jm toetused

9.Tervishoid

Tervishoiuteenust pakutakse vallas Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas (Meremäe Perearstikeskus)asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud 2007. aastal. 2007. aasta aprillis oli Meremäe valla perearstinimistusse kantud 1139 isikut, neist 139 isikut kindlustamata.

Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Võru häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Statsionaarsearstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Vallaspuudub apteek.

SWOT

Tugevused NõrkusedTurvaline elukeskkond

Lasteasutuste olemasolu (2 lasteaeda, põhikool)

Kohaliku initsiatiivi tõus külades

Toimiv sotsiaalabi (toetused, turvakorter,vallakorterid)

Esmatasandi arstiabi

Elukondlikud teenidusasutused (2 kauplust,2 postkontorit, raamatukogud, bussiliiklus)

Seltsitegevus

Huvitegevuse toetamine (lastel on tegevust)

Sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste alane infomeedias

Puuduvad kodutud

Elanikkonna kõrge vanus noorte vähene osakaal

Töökohtade nappus

Probleemsete perede toimetulematus lastekasvatamisel ja hooldamisel

Liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestevajaduste ebapiisav rahuldamine

Noortel ei kujune tööharjumisi

Vaba aja sisustamise võimaluste vähesus

Tööharjumuse puudumine pikaajalistel töötutel

Transpordi probleem eriarstidele konsultatsioonilekäimisel (Võru, Tartu)

Vallasisene transport ebapiisav arsti juures käimiseks

Kaugus maakonna keskusest

Elukondlike teenindusasutuste puudumine kohapeal(juuksur, saun, pesuköök)

Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem

Ebapiisav info liikumine (toetustest ja võimalustestteavitamine)

Külavanemate süsteemi puudumine

Võimalused OhudSotsiaalteenuste spektri laiendamine:(hooldustöötaja; koduhooldus; turvakorter;päevakeskus)

Sotsiaalkorterite loomine

Hambaravi teenuse jätkuv osutamine

Koostöö kogutustega

Tugi ja kasuperede koolitamine

Koostöö naaber omavalitsustegasotsiaalvaldkonnas

Madal iive

Elanikkonna halb tervislik seisund

Noorte ja elujõuliste elanikkonna väljaränne

Elanikkonna vananemine

Hoolitsuseta lapsed, hooldamata vanurid

Sõltuvusainete kasvav tarbimine

Tööharjumise puudumine (osal elanikkonnal)

Valla elanikkonna vähenemine


Noortekeskuse töö jätkamine, hoogustamine,laiendamine

Tööhõive parandamine läbi kutsekoolitusprojektide (õpipoiss)

Tervise eest hoolitsemise võimaluste loomine(massaaž, võimlemine, aeroobika)

Elanikkonna teadlikkuse tõstmine (tervise-edendus) projektides osalemine

Koostöö eritasandil erivajadustega inimestehoolekandes

Naabrivalve arendamine (külavanemad, kodusedemad)

Sportimisvõimaluste parandamine

Pikaajaliste töötute tööle rakendamine (vallaeelarvesse planeerida raha)

Info edastamise parandamine ( vallaleht, setomaa,raamatukogud)

Laat või taaskasutuskeskus (ostan, müün,vahetan)

Kohapeal töötute koolitus või koostööprojektidnaabritega

Ravimid kallid (suureneb valla eelarvest toetustemaksmise vajadus)

Eriarstiabi kallinemine (transport, visiiditasu)

Stressi tugevnemine järskudest muutustest ühiskonnas

Üldine hinnatõus

Tööpuudus, töökohad kaugel, tööjõupuudus

Varjatud töötus

Probleemid

1. Töökohtade nappus

2. Elanikkonna vähenemine

3.Terviseteenuste osutamist kohapeal ei ole

4. Sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osa-

5. kaal, teenuste spekter väike

6. Tööharjumuse puudus: noortel, töötutel

7. Ebapiisav ühistransport ja kallis isiklik transport

8. Vabaaja-ja sportimisvõimaluste vähesus

9. Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele

Visioon 2015

Kõigile Meremäe valla elanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ningvõimaluse elada inimväärselt kogu elu.

Elanikkonna arv on tõusnud, valda on tulnud elama noori peresid, tegutsevad lasteaiad, kool. Arstiabi –hambaarst, perearst ja teised teenused, on kohapeal kättesaadavad. Väljaarendatud sotsiaalteenuste võrk. Loodudtingimused mugavaks transpordiks. Pakutakse tugiisiku ja toetatud elamise teenust. Laienenud on seltsitegevusja sportimine.

Elukeskkond on turvaline. Koostöös vallavalitsusega pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor.


1. Terve ja tugev töövõimeline elanikkond

2. Elanikele vajalike Sotsiaalteenuste osutamine kohapeal (lastekaitse, pesupesemine, päevakeskus, avahooldus,turvakorter)


3. Tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste laiendamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine

4. Kohapealse arstiabi säilitamine ja laiendamine (koduõendus)

5. Ühistranspordi korrastamine

6. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine, täiendamine

7. Koostöö tugevdamine kogudustega ja küladega, külavanemate süsteemi taastamine

10. Turvalisus

Meremäe valda teenindab üks konstaabel. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Enamusvallaasutusi on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve.

Valla territooriumil on palju tühje valveta eravalduses olevaid hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel jaObinitsas on valgustatud.

Liiklusohutus

Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja varustatud liiklust reguleerivate märkidega.

Tuleohutus

Kohapeal on säilitatud tuletõrjeautod. Tuletõrjeekipaažide rahastamine toimub valla eelarvest.

Hea koostöö Võrumaa Päästeteenistusega (koostööleping väljasõitude osaliseks finantseerimiseks).

Kuritegevus

Peamised vallas toimepandud kuriteod on kergemat laadi, siiski on täheldatav Meremäe vallas toimepandudkuritegude ja väärtegude arvu tõus 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga.

Kuritegude analüüs Võru Konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnas 2006. aastal

Kuriteod 2005 2006 muutused %Meremäe vald kokku 17 32 15 47sh alaealised 0 0 0 0,0

Vabatahtlikud abiühendused

Kaitseliidu kohaliku struktuuri olemasolu.

SWOT

Tugevused NõrkusedAktiivne kogukond

Aktiivsed eestvedajate olemasolu

Konstaabliteenus kohapeal

Kohalikku elu arendavate programmide olemasolu

Nõrk koostöö tahe

Tööjõu puudus

Kaugus linnast

Ühistranspordi vähesus

Võimalused OhudTurvafirmateenuse võimaluste loomine

Kaitseliitlaste suurem kaasamine (abipolitseinikekskoolitamine jne)

Tööhõive suurendamine läbi erinevate koolitus- jtprojektide

Konstaablikohtade koondamine

Piiririkkumised

Loodusõnnetused (metsatulekahjud, jne)

Tööpuuduse suurenemine (töökohtadekadumine jne)


Probleemid

1. Metsatulekahjude puhul piiratud ligipääs põlengutele.

2. Vähestes valla omandis olevates hoonetes paigaldatud tuletõrje-ja valvesignalisatsioon.

3. Kulupõletamisperioodil hooletu suhtumine tuleohutusse.

4. Rahaliste vahendite piiratus kogu turvalisust tagavate tegevuste elluviimiseks (alaliste tuletõrjeekipaažideülevalpidamine, asulate välisvalgustus, jne).

Visioon 2015

Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele.


1. Naabrivalve käivitamine

2. Turvalisust tõstvate ürituste läbiviimine

3. Abipolitseinike töö käivitamine

MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2010 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGAEesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks:

Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üleeestilised eesmärgidinimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseksEestile Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisel.

Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi):

Euroopa Sotsiaalfond(ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajatekonkurentsivõime tõstmisele.

Euroopa Regionaalarengu Fond(ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks.

Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond(EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaeluümberkorraldamist.

ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINEArengukava täitmist kontrollivad vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava ja selle muutmiseeelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt igaaasta 1. oktoobriks vaatab vallavalitsus koostöös volikogu komisjonidega arengukava läbi ja võtab vastu otsusearengukava muutmise kohta.

Arengukavast lähtuv tegevuskava kinnitatakse igaaastaselt järgneva aasta eelarve menetlemise käigus seadusessätestatud korras.


Documents

Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine · mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala